27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/138

1.1

Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee on juba mitu aastat arvamusel, et Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelised suhted on osa laiemast strateegilisest raamistikust, mis hõlmab kaubandussuhteid ning peegeldab ka Euroopa soovi tuua esile oma roll olulise partnerina õigusriigil, demokraatial ja inimõiguste austamisel, rahvastevahelisel rahul ja solidaarsusel põhineva ühiskonnamudeli elluviimisel (1).

1.2

Ka ajaloolisest vaatenurgast hõlmavad suhted Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega palju enamat kui vaid majandus- ja geostrateegilise partneri otsing. Ladina-Ameerika rahvastel on Euroopaga pikaajalised kultuurilised, poliitilised, sotsiaalsed, keelelised ja emotsionaalsed sidemed ning isegi sarnane maailmavaade, mida mitte üksnes ei saa ega tohikski unustada, vaid, mis veel tähtsam, tuleks algava läbirääkimiste protsessi kontekstis edendada.

1.3

Pärast Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vaheliste läbirääkimiste alustamist assotsiatsioonilepingu protokolli üle kõnealuse kahe piirkonna vahel kutsub komitee üles tegema kõik endast sõltuva, keskendumaks kiire kokkuleppe saavutamisele, mis rahuldaks mõlemaid osapooli ning pakuks mudeli praegusteks ja tulevasteks läbirääkimisteks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega, mis puudutab vastastikkust kasu strateegilisest partnerlusest Euroopa Liiduga. Kõnealune kasu peab ulatuma kaubavahetusest kaugemale ning toetuma majanduslikule, sotsiaalsele ja säästvale arengule piirkonnas, austades õigusriigi põhimõtete standardeid ja inimväärikust.

1.4

Komitee loodab, et läbirääkimised aitavad tagada, et Kesk-Ameerika valitsused alustavad dialoogi oma riikide organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Dialoog peaks olema demokraatlik, läbipaistev ja põhinema praktilistel ettepanekutel, millega mõlemad pooled nõustuvad. Komitee kutsub Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi Nõuandekomiteed (CC-SICA) üles püüdma sõlmida kokkulepet, mis oleks võimalikult laialdaselt tunnustatud ja peegeldaks kogu Kesk-Ameerika kodanikuühiskonna seisukohta kõnealuste läbirääkimiste suhtes, ning aitama tagada kogu protsessi edenemiseks vajalikke kompromisse.

1.5

Komitee soovitab läbirääkimistel arvesse võtta järgmisi aspekte.

1.5.1

Vajadus tugevdada organiseeritud kodanikuühiskonda Kesk-Ameerikas, eelkõige parandades CC-SICA institutsionaalset pädevust Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi nõuandeorganina. Euroopa Liit peaks kaasa aitama, et läbirääkimiste partnerid tunnustaksid rohkem CC-SICA senist ja kindlasti ka tulevast võtmerolli tõhusa piirkondliku integratsiooni saavutamisel. Samuti peaks EL kaaluma kõnealuse organi rahalist toetamist kooskõlas komisjoni piirkondliku koostöö dokumendis vastu võetud eesmärgiga.

1.5.2

Vaja on kasutusele võtta sotsiaalsed klauslid, tagamaks, et assotsiatsioonileping toob kasu kogu ühiskonnale ning saab otsustavaks teguriks demokraatia tugevdamisel, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja töötuse vastu võitlemisel ning sellise sotsiaalse mudeli arendamisel, mis ei suurendaks ega süvendaks ebavõrdsust. Leping peaks aitama suurendada ka sotsiaalset ühtekuuluvust ja austust keskkonna mitmekesisuse vastu (kõnelause eesmärgi saavutamiseks tuleks lepingus silmas ka tuhandeid väiketootjaid, kes soovivad viljeleda keskkonnasõbralikumat põllumajandustootmise vormi). Läbirääkimiste ajal ning seejärel assotsiatsioonilepingu rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et valitsused järgiksid täielikult Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööstandardeid.

1.5.3

Tarvis on luua üldine soodustussüsteem (Generalised System of Preferences — GSP) kui Euroopa Liidu ühepoolne vahend vähimarenenud riikide toetamiseks. Kaubandust käsitlev lepingu peatükk peaks seega olema Kesk-Ameerika riikidele soodsam kui ülalnimetatud süsteemis, mis tegelikult on ka juba üsna soodne.

1.5.4

Organiseeritud kodanikuühiskonda tuleb regulaarselt ja õigeaegselt teavitada, et sellel oleks võimalik jälgida läbirääkimisi institutsionaalsel tasemel. Selleks peaks esiteks enne läbirääkimisi antama võimalus konsultatsioonideks, et organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti saaks arvesse võtta, ning teiseks tuleks korraldada laialdase osalejaskonnaga foorumid, et tagada kogu ühiskonnale võimalus jälgida läbirääkimiste arengut. Siinkohal seisneb kodanikuühiskonna osalemise põhiaspekt läbirääkimisi jälgiva ühise järelevalvekomitee loomises, mis tegutseks institutsionaalsel tasandil, jälgiks kõiki läbirääkimisi ning toimiks läbirääkimisprotsessi ja üldise kodanikuühiskonna vahelise sillana.

1.5.5

Kindlustamaks, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks tõeliselt kaasatud Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika assotsiatsioonilepingu kõikidesse aspektidesse, soovitab komitee, et ühine nõuandekomitee — EMSK ja CC-SICA liikmetest koosnev nõuandev institutsioon, mis on sätestatud kõnealuse kahe piirkonna vahelise poliitilise kokkuleppe artikli 52 lõikes 4 — alustaks tegevust kohe pärast lepingu allakirjutamist, tagamaks lepingu järgimist.

2.1

Üldiselt ei ole Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahelised suhted olnud siiani eriti intensiivsed, vaatamata Euroopa Liidu otsustavale panusele rahu ja demokraatia võimaldamiseks piirkonnas ja ministeeriumidevahelisele dialoogi algatamisele (1984. aasta San José ministeeriumidevaheline dialoog), mis on kõnealuses piirkonnas siiani etaloniks.

2.2

2003. aastal sõlmisid Euroopa Liit ja Kesk-Ameerika kokkuleppe eesmärgiga konsolideerida poliitilist dialoogi ja koostööd. Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel 2006. aasta mais väljendati soovi liikuda võimalikult kiiresti assotsiatsioonilepingu sõlmimise suunas (2).

2.3

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonide neljandal tippkohtumisel 2006. aasta aprillis vastu võetud Viini deklaratsioonis sätestatakse, et ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide vahelised assotsiatsioonilepingud ei peaks hõlmama vaid kaubandust ja majandust, vaid võtma arvesse ka poliitilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte, edendamaks sotsiaalset ühtekuuluvust.

2.4

Ka EMSK ja CC-SICA vahel sõlmitud koostööprotokollis sätestatakse kõnealustele institutsioonidele tegevussuunised, „edendamaks sotsiaalse mõõtme kaasamist tulevasse assotsiatsioonilepingusse ELi ja SICA vahel” ning „toetamaks algatust koostada ettepanek ühise nõuandeorgani loomiseks”, mis hõlmaks kõnealuse kahe piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioone tulevase assotsiatsioonilepingu institutsionaalses raamistikus. Assotsiatsioonilepingu sõlmimise edu sõltub suuresti mõlema piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkusest läbirääkimisi tõhusalt jälgida ja hoida kodanikke kursis läbirääkimiste käigu, probleemide ja edusammudega.

3.1

Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahelist poliitilist dialoogi ja samuti kaubandussuhteid määratletakse praegu üldise soodustuste süsteemiga, mille EL käivitas 1970ndatel aastatel ja mida tänapäeval täiendab spetsiaalne süsteem, et soodustada säästvat arengut ja head valitsemistava, sealhulgas narkokaubandusevastast võitlust (GSP+).

3.2

Pärast Ameerika Ühendriike (46 %) on EL Kesk-Ameerika teine peamine kaubanduspartner (12 %). EL on koostöö ja arenguabi osas Kesk-Ameerika suurim rahastaja, eraldades ajavahemikus 2002–2006 vahendeid 563,2 mln euro väärtuses, millele lisandub 74,5 mln eurot komisjoni ja SICA peasekretariaadi vahel sõlmitud memorandumi raames. Lisaks on EL andnud kõnealust piirkonda laastanud looduskatastroofide järgset abi summas 279 mln eurot, eelkõige pärast orkaani Mitch ja sellele järgnenud maavärinat El Salvadoris. Perioodiks 2007–2013 on EL lubanud suurendada arenguabi summat 840 mln euroni. Samuti suurenevad Euroopa otseinvesteeringud Kesk-Ameerikasse.

3.3

Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahelised suhted hõlmavad siiski palju enamat kui ainult kaubanduse ja koostöö valdkondi. Suhted toetuvad ka laiemale strateegilisele visioonile, mis hõlmab praegusi tundlikke valdkondi nagu julgeolek ja terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse ja säästva arengu mudeli loomine, ränne ja vajadus seda kontrolli all hoida, pidades silmas nii rände lähte- kui sihtkohaks olevate riikide kasu. Veel üks aspekt on uue globaalse majanduse loomine, mis oleks rajatud inimõigusi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi austavatele headele valitsemistavadele.

3.4

2006. aasta mais Viinis vastu võetud otsus alustada läbirääkimisi Kesk-Ameerikaga, kindlustamaks assotsiatsioonileping kõnealuse piirkonnaga, on iseenesest väljakutse ja võimalus, mida ei tohiks mööda lasta.

3.5

Kuna Euroopa strateegia assotsiatsioonilepingute sõlmimisel põhineb piirkondadevahelisel dialoogil, on oluline analüüsida integratsiooni praegust seisu Kesk-Ameerikas.

3.5.1

Kesk-Ameerika integratsioon on juba vana projekt, millele pandi alus kõnealuse piirkonna riikide iseseisvumisel. 1991. aasta Tegucigalpa protokoll ja 1993. aasta Kesk-Ameerika majandusliku integratsiooni üldleping on projektile uue tõuke andnud.

3.5.2

Vaatamata enamuse üksmeelele piirkondliku integratsiooni osas, on tõsiasi, et senini on märkimisväärseid edusamme tehtud väga vähe, kas seepärast, et poliitilisi otsuseid on olnud raske ellu viia, oluliste puuduste tõttu majanduses või koguni piirkondliku solidaarsuse puudumise tõttu. Ometi tundub, et 2002. aasta seisuga on integratsioon liikunud kindlamale pinnale (3).

3.5.3

Tegurid, mis takistavad konkreetsete edusammude tegemist integratsiooniprotsessis, on nõrgad piirkondlikud institutsioonid ning see takistab otsustamist riikideülesel tasandil, piirkonna riikide erinev majandusliku arengu tase ning sotsiaalsektorite minimaalne osalemine otsustusprotsessis ja teadlikkuse tõstmisel piirkondliku integratsiooni eelistest.

3.5.4

Raskustele vaatamata on põhjust mõningaseks optimismiks piirkondliku integratsiooni osas: eelkõige traditsioonid ja kultuur, mis erinevaid riike ühendavad, samuti suhteliselt stabiilne ja vastutusvõimeline õiguslik ja institutsiooniline raamistik ning tuntav ja rõhutatud vajadus reformida mõningaid institutsioone (nt PARLACEN (4)), tagamaks regionaalpoliitika loomise strateegiate suuremat tõhusust. Optimismi ja usaldust tekitavad ka kodanikuühiskonna suurem teadlikkus ja kaasamine.

3.5.5

Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika ühiskomitee hiljutistel kohtumistel 2007. aasta aprillis kohustusid Kesk-Ameerika riikide valitsused esitama assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõpuks õigusliku raamistiku Kesk-Ameerika tolliliidu loomiseks ning ajakava selle rakendamiseks. See on oluline ja otsustav samm Kesk-Ameerika integratsiooni suunas, mille põhjal võib väita, et kõnealused kaks piirkonda võivad saavutada kokkuleppe.

3.6

Käimasolev läbirääkimisprotsess pakub enneolematut võimalust mõlemapoolsete eeliste kasutamiseks paljudes erinevates valdkondades, mida saab ja tulebki ära kasutada. Näitena võiks esile tõsta järgmised aspektid.

3.6.1

Tolliliidu arendamine ja tugevdamine ning majanduslike ja tollitakistuste kõrvaldamine piirkonna riikide vahel on poliitika, mida Euroopa Liit toetab ja mis võiks Kesk-Ameerika riikidel aidata märkimisväärselt nende majandust arendada, parandades nende konkurentsivõimet võrreldes nende praeguste ja potentsiaalsete majanduspartneritega. See hõlbustaks ka Euroopa potentsiaalseid investeeringuid kõnealusesse piirkonda ning isegi arengukoostöö alustamist.

3.6.2

Suurem ja harmoonilisem sotsiaalne ühtekuuluvus aitab tugevdada noort demokraatiat Kesk-Ameerika riikides, vähendab konfliktide tõenäosust ja suurendab õiguskindlust, võimaldades samas kahe piirkonna vahelisel kaubavahetusel toimida selgete ja konsensusel põhinevate reeglite alusel, mida järgitakse ühiselt. ÜRO Ladina Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni (ECLAC) läbiviidud uurimuste andmetel sõltub riigi poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne areng suuresti saavutatavast sotsiaalse ühtekuuluvuse tasemest. Siit tuleneb vajadus kaasata organiseeritud kodanikuühiskond kogu läbirääkimiste protsessi.

3.6.3

Mõlemale piirkonnale pakub huvi ka küsimus, kuidas leida meetmeid loodusõnnetuste ennetamiseks, et muuta Kesk-Ameerika riigid vähem haavatavaks. Kõnealune piirkond kannatab sageli looduskatastroofide all, millega kaasnevad inimohvrid ja miljonite inimeste elu- ja töötingimuste halvenemine. Läbirääkimistel tuleks seda arvesse võtta ning võtta meetmeid loodusõnnetuste ärahoidmiseks ja nende korral tegutsemiseks. Taolised meetmed hõlbustaksid ka abi andmist eriolukordades ja vähendada rahvusvahelise ühisabi kulusid.

3.6.4

Püüdmata teemat ammendavalt käsitleda, nimetame viimase aspektina ELi ja Kesk-Ameerika ühishuvi kaitsta keskkonda ja mitmekesisust konkreetse poliitika, tegevuskavade ja tegevusega, milleks on tungiv vajadus. Kuna läbirääkimistel innustatakse kasutama loodusvarasid ratsionaalselt, vältima loodusele kahjulikke meetodeid ja tooteid, austama põllumajandustöötajate õigust tööle ja õigust astuda ametiühingusse ning tunnustama kaitset vajavate looduspiirkondade olemasolu, on assotsiatsioonilepingul suur mõju mitte ainult kõnealusele kahele piirkonnale, vaid sellest saab uut liiki assotsiatsiooni mudel, mida saab teistel läbirääkimistel eeskujuks võtta.

4.1

Kesk-Ameerika riigid kuuluvad Ladina-Ameerika vaeseimate hulka. Tõsised probleemid majandusarengus ja sotsiaalse haavatavuse kõrge tase seavad ohtu konkreetse riigi ja kogu piirkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse. Ulatuslik vaesus ja vara väga ebaühtlane jaotumine suurendavad haavatavust veelgi.

4.2

Tegemist on piirkonnaga, kus demokraatia on veel suhteliselt noor ja mida on pikaajaliselt laastanud diktatuur ja kaugeleulatuvate tagajärgedega relvastatud konfliktid (ainus erand on Costa Rica). Toome välja mõningad peamised asjaolud, mis takistavad piirkonna arengut:

4.3

Majanduse valdkonnas on Kesk-Ameerika piirkond saavutanud mõningase kasvu, kuid sellest ei ole siiski piisanud toimetulekuks piirkonna sotsiaalsete väljakutsetega. Viimastel aastatel on piirkonna keskmine aastane majanduskasv olnud 3,2–3,5 %. Sellele vaatamata põhjustas Kesk-Ameerika riikide (v.a Costa Rica ja El Salvador) majanduse vähene konkurentsivõime 2006. aastal kõnealuse piirkonna langemise Ülemaailmse Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis allapoole — 53. (Costa Rica), 61. (El Salvador), 75. (Guatemala), 93. (Honduras) ja 95. kohale (Nikaraagua) 125 riigi seas.

4.4

Sotsiaalvaldkonnas tuleb märkida, et Kesk-Ameerika ühiskond on äärmiselt kompleksne ja mitmekesine, hõlmates põliskogukondi ja Aafrika päritolu üsna suurt kogukonda, mis jäetakse tavaliselt tähelepanuta või isegi unustatakse.

4.5

Põliskogukondi seostatakse harilikult vaeste maapiirkondadega, unustades rände linnadesse, mida põhjustab üha halvenev majanduslik olukord maal, mistõttu vaeste linnaosad aina kasvavad.

4.6

Aafrika päritolu kogukondadele, keda leidub kõigis Kesk-Ameerika riikides peale El Salvadori, ei ole pööratud vajalikku poliitilist ja sotsiaalset tähelepanu. Seetõttu kannatavad nad rassilise ja sotsiaalse diskrimineerimise all, samuti diskrimineeritakse neid tööturul.

4.7

Kõikide sotsiaalmajanduslike näitajatega mõõdetav sooline ebavõrdsus on niivõrd laialdane nähtus, et seda ei saa jätta tähelepanuta. Töötuse, ebakindlate töötingimuste, tööhõive kvaliteedi või teenitava palga ning kooli poolelijätmise osas, mis puudutab peamiselt tüdrukuid, on naiste olukord Kesk-Ameerika ühiskonnas äärmiselt halb. Olukord on saavutanud peaaegu traagilised mõõtmed eriti seetõttu, et suur hulk nendest naistest on erinevatel põhjustel perekonnapead.

4.8

Ajakohastatud, usaldusväärse ja võrreldava andmestiku puudumine tüdrukute ja naiste olukorra kohta tundub peegeldavat sellele küsimusele pööratud vähest tähelepanu, ehkki kõnealuse piirkonna valitsused on allkirjastanud ja ratifitseerinud seda teemat puudutavad rahvusvahelised konventsioonid nagu ILO konventsioon ja ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Naistevastane vägivald (selle eri vormides, alates koduvägivallast kuni vägivallani töökohal) tekitab naisliikumiste jõupingutustele vaatamata jätkuvalt tõsist muret.

4.9

Sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumise mõistmiseks Kesk-Ameerikas tuleb arvestada piirkonnale iseloomulike joontega: praktiliselt pool või veelgi suurem osa elanikkonnast (v.a Costa Ricas) elab vaesuses, ebaseaduslik tööhõive moodustab umbes 40 % ning sotsiaalsektoritele (st tervishoiule, haridusele ja tööhõivele) eraldatav eelarve on täiesti ebapiisav.

4.10

Oluline on ka välja tuua, et üldiselt puudub inimõiguste asutamise poliitika. Eelkõige ei austata õigust tööle ja õigust astuda ametiühingusse, vaatamata sellele, et erinevad Kesk-Ameerika riigid on ratifitseerinud suure osa ILO konventsioonidest, mis muidugi tähendab, et valitsustel on veelgi suurem vastutus neid järgida. Kodaniku- ja ametiühinguõiguste rakendamine kõnealuses piirkonnas toob sageli kaasa tohutuid isiklikke ohverdusi ja võib isegi tähendada elu ohtu seadmist.

5.1

Tulevase assotsiatsioonilepingu ametlikustamisprotsessis tuleks esile tuua rida kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta ning mis moodustavad komitee arvates peamised komponendid selleks, et mitte üksnes kõnealune leping, vaid ka laiem strateegia Ladina-Ameerika kui terviku kohta osutuksid edukaks.

5.2

Lahknevused. Üks olulisimaid küsimusi, mida tuleks käsitleda, on kahe piirkonna vahelised tohutud erinevused mitmes valdkonnas: pindala, rahvaarv, SKT, kaubandussuhted ja sotsiaalmajanduslik areng.

5.2.1

Nii suurte lahknevuste korral tuleb kasutusele võtta lisameetmed, et assotsiatsioonileping oleks edukas. Leping peaks seega aitama tagada ühtse kaubandus- ja koostööpoliitika ning ühised eesmärgid.

5.3

Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine. Sotsiaalne ühtekuuluvus peaks olema tulevase lepingu üks põhilisi kriteeriume mitte üksnes seetõttu, et tal on Euroopa Liidu suhetes kolmandate riikidega strateegiline tähtsus, vaid ka seepärast, et sotsiaalne ühtekuuluvus on tohutute vaesus- ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega võitleva Kesk-Ameerika piirkonna arengus elulise tähtsusega.

5.3.1

Selle saavutamiseks tuleb astuda vajalikke ja asjakohaseid samme, arendamaks sotsiaalpoliitikat (nt haridust, tervishoidu ja sotsiaalkindlustusvaldkonda) ning tagamaks muuhulgas maksustamise valdkonnas, et kogu ühiskonnal oleks võimalik majandusarengust ja assotsiatsioonilepingu pakutud võimalustest kasu saada.

5.4

Demokraatia ja organisatsioonide tugevdamine. Nii mitmekesises ühiskonnas nagu Kesk-Ameerika, mis on vaesusest, pikaajalistest diktatuuridest ja kodusõdadest niivõrd laastatud, peaks leping võimaldama tugevdada demokraatiat, eelkõige osalusdemokraatiat ja sellega seotud organisatsioone.

5.4.1

Väga erinevad, nt inimõiguste, põlisrahvaste või Aafrika päritolu inimeste, naiste, tööliste õiguste ja keskkonnakaitse eest võitlevad organisatsioonid on nõudnud suuremat osalust poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes otsustusprotsessides, hoolimata raskustest, mida neil tuleb ületada, et neid võetaks kuulda ja aktsepteeritaks täieõiguslike partneritena. Kõnealuse lepinguga tuleks anda oluline tõuge selleks, et kõnealuseid organisatsioone ja nende õigust nimetatud protsessides osaleda hakataks tunnustama.

5.4.2

Tegucigalpa protokolli artikli 12 alusel asutatud CC-SICA rolli organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana tuleb tunnustada ja toetada ning kõnealusele organile tuleb eraldada ülesannete täitmiseks vajalikud logistilised ja eelarvevahendid.

5.4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab CC-SICAt oma institutsionaalse partnerina ja sõlmis temaga 2006. aasta aprillis lepingu, mis põhineb jagatud kohustusel lähtuda demokraatia, inimõiguste ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste põhimõtetest ning soovil osaleda dialoogis, arendamaks tihedamaid majanduslikke sidemeid ja koostööd ELi ja Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi vahel.

5.5

Piirkondliku integratsiooni tugevdamine. Piirkondlikku integratsiooni tuleks vaadelda mitte üksnes kui Euroopa esitatud nõuet, vaid ka Kesk-Ameerika riikide võimalust tulla toime oma majanduslike nõrkustega ja kasutada lepinguga kaasnevaid eeliseid.

5.5.1

Sellele küsimusele ei tohiks siiski liiga radikaalselt läheneda. Piirkondlik integratsioon on aeganõudev protsess, mis vajab toetust ja pidevat panustamist. Seetõttu peaks leping sisaldama mitmeid mehhanisme (muu hulgas tollihüvitiste ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse fondide loomine) piirkondliku integratsiooni stimuleerimiseks, toetamiseks ja hõlbustamiseks Kesk-Ameerikas.

5.6

Assotsiatsioonlepingule sotsiaalse mõõtme andmine. Assotsiatsioonlepingul on kolm omavahel tihedalt põimunud alussammast — poliitika, kaubandus ja koostöö -, millest kõik on võrdselt olulised. Läbirääkimised ei tohiks liialt keskenduda vaid ühele, kõige komplekssema ja keerulisemana tunduvale sambale.

5.6.1

Poliitilisel tasandil peaks assotsiatsioonileping sisaldama praktilisi meetmeid hea valitsemistava toetamiseks, võtma arvesse sotsiaalset mõõdet, saavutamaks võimalikult suurt sotsiaalset ühtekuuluvust, ning sisaldama klausleid, milles arvestatakse naiste rolli ning inimõiguste, tööhõivet ja keskkonda puudutavate õiguste ning põlisrahvaste ja Aafrika päritolu inimeste õiguste kaitset.

5.6.2

Lepingus tuleb samuti käsitleda Kesk-Ameerikast väljarände küsimust, millel on piirkonna riikidele nii positiivne kui negatiivne mõju (rahaülekanded; ajude äravool ja tööjõu äravool). Lähenemisviis peaks tagama ka Euroopa Liidus elavate ja töötavate sisserändajate väärikuse ja õiguste austamise.

5.6.3

Koostöö osas tuleb lepingus sätestada ühenduse jätkuv ja isegi suurenev abi piirkonna arenguks ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonda puudutavate puuduste ületamiseks. Lepingus saab ja komitee arvates tulebki sätestada abi teatud valdkondadele spetsialiseerunud organisatsioonidele nagu ILO, UNESCO ja WHO, võimaldades neil analüüsida edusamme tundlikumate aspektide osas.

5.6.4

Selleks, et vastata juba ka teisi rahvusvahelisi lepinguid (eelkõige CAFTA vabakaubandusleping USAga) sõlminud Kesk-Ameerika riikide ootustele, peab Euroopa tegelikult demonstreerima, et kõnealusel lepingul on laiemad eesmärgid, mis on kooskõlas globaalse sotsiaalse nägemusega ning põhinevad ELi enese aluspõhimõtetel, sealhulgas majanduslikul mudelil, mis võimaldab piirkonnas ellu viia säästvat arengut.

6.1

Assotsiatsioonileping Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel peaks olema üks ELi poliitilisi prioriteete, kuna sellel on strateegiline tähendus kahte piirkonda hõlmava ELi poliitika jaoks teiste Ladina-Ameerika partneritega.

6.2

Lepingus tuleks võrdselt käsitleda kõiki selle aspekte — poliitikat, kaubandust ja koostööd.

6.3

Tuleks arvestada asjaolu, et ELi läbirääkimiste partneriks on Ladina-Ameerika vaeseimad riigid ning et kõnealuse kahe piirkonna vahelised erinevused vajavad tugevamaid koostööprogramme, vältimaks potentsiaalset negatiivset mõju. Samuti tuleks tagada vastav kaubanduse avatuse tase.

6.4

Leping peaks sisaldama meetmeid, edendamaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tagamaks investeeringute õiguslikku stabiilsust, ning tagama vahendid, et kompenseerida vältimatuid raskusi, mis tekivad ühtse Kesk-Ameerika turu loomisel ja tulenevad lahknevustest piirkonna enda majanduses.

6.5

Leping peaks andma otsustava panuse sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse piirkonnas, nii et selle kasu kohalduks kogu elanikkonnale, mitte üksnes sektoritele, mis on juba teatud eelisolukorras.

6.6

Leping peaks sisaldama eelkõige ILO eeskirjadele vastavat tööhõivealast mõõdet. Assotsiatsioonileping peab ergutama allakirjutanud pooli järgima ILO põhikirjas väljendatud põhimõtteid ja väärtusi ning selle peamisi sotsiaalvaldkonda puudutavaid vahendeid, nagu deklaratsioon aluspõhimõtete ja põhiõiguste kohta tööl (1998), kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (1977, muudetud 2000) ja Rahvusvahelise Töökonverentsi resolutsioon ametiühinguõiguste ja nende seoste kohta kodanikuõigustega (1970).

6.7

Leping peaks sisaldama selget sotsiaalset mõõdet, mis ei hõlmaks üksnes tööhõivega seonduvaid küsimusi, vaid ka keskkonnakaitset, ning mille eesmärk oleks kõnealuse piirkonna ja seal elavate rahvaste üldine areng.

6.8

Lepingus tuleks arvestada ühiskonna kõige haavatavamate liikmetega nagu naised, põlisrahvad ja Aafrika päritolu inimesed.

6.9

Lepingus tuleks sätestada vajalikud mehhanismid, et tagada kodanikuühiskonna tõhus osalemine läbirääkimistel algusest kuni rakendamiseni.

6.10

Seetõttu tuleks kiirendada organiseeritud kodanikuühiskonna nõuandeorganite, eriti CC-SICA kui Kesk-Ameerika piirkonna integratsiooniprotsessiga tegeleva institutsiooni abistamist, et tagada neile ülesannete täitmiseks vajalikud logistilised ja rahalised vahendid ning inimressursid.

6.11

Viivitamatult tuleb läbirääkimiste jälgimiseks luua ka ühine järelevalvekomitee, mis koosneks EMSK ja CC-SICA liikmetest, kellega saaksid mõlemapoolsel kokkuleppel liituda ka teiste organisatsioonide esindajad, kelle osalemist läbirääkimiste protsessi analüüsimisel peetakse vajalikuks ja asjakohaseks.

6.12

Lõpetuseks leiab komitee, et CC-SICA ja EMSK peaksid viivitamatult alustama arutelu tulevase ühise järelevalvekomitee — tulevast assotsiatsioonilepingut jälgiva institutsionaalse nõuandeorgani — liikmelisuse, ülesannete ja meetodite üle.