52007DC0401

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 11.7.2007

KOM(2007) 401 (lõplik)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi reguleerivas raamistikus ettenähtud turuanalüüside kohta (teine aruanne)Elektroonilise side siseturu konsolideerimine{SEK(2007) 962}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi reguleerivas raamistikus ettenähtud turuanalüüside kohta (teine aruanne) Elektroonilise side siseturu konsolideerimine (EMPs kohaldatav tekst)

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. ülevaade artiklis 7 sätestatud korrast 3

3. Elektroonilise side siseturg 4

4. Riikide teatistest saadud kogemused 5

4.1. Turu määratlemine ja turuanalüüs 5

4.2. Parandusmeetmed 6

4.2.1. Telefonivõrgule juurdepääsu jaeturud 6

4.2.2. Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turud 7

4.2.3. Lairiba hulgiteenuste turud (lairiba juurdepääs ja juurdepääs kliendiliinile) 8

5. konkurentsiolukorra suundumused analüüsitud turgudel 9

5.1. Jaekõne- ja püsiliiniturud 9

5.2. Püsiliinide transiidi ja magistraalsegmentide hulgiturud 10

5.3. Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise hulgiturg 10

5.4. Ringhäälingu edastuse hulgiturud 11

6. Horisontaalsed teemad 11

6.1. Menetluste lihtsustamine 11

6.2. Lõplike meetmete hilinenud võtmine ja parandusmeetmete rakendamine 12

6.3. Juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 kohaldamine 13

7. Järeldused 13

SISSEJUHATUS

Elektroonilise side avatud ja konkurentsivõimelise siseturu loomine Euroopa ühtses inforuumis on Euroopa jaoks jätkuvalt problemaatiline. Kuigi reguleeriv raamistik on nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks kaasa toonud hindade languse, laiema valiku ja loonud võrdsed võimalused kogu ELis, on siseturu potentsiaali täielikul ärakasutamisel jätkuvalt takistusi.[1]

Käesolevas teatises antakse ülevaade turuanalüüsidest saadud kogemustest ja tuuakse välja põhisuundumused ja teemad. Teatis täiendab i2010 – infoühiskonna aastaaruannet[2] ja 12. rakendusaruannet[3]. Ühtlasi aitab see läbi vaadata reguleerivat raamistikku, mille kohta komisjon esitab ettepaneku nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2007. aasta teises pooles. Teatises näidatakse, et raamdirektiivi[4] artikli 7 kohane konsulteerimiskord on aidanud märkimisväärselt kaasa reguleeriva raamistiku ühtsele rakendamisele, eelkõige seoses turu määratlemise ja turuanalüüsiga. Samas osutatakse teatises, et teatavates valdkondades, nagu parandusmeetmete kehtestamine, on elektroonilise side siseturu toimimise parandamiseks siiski võimalik tõhustada õigusakte ja suurendada parandusmeetmete järjepidevust kogu ELis.

ÜLEVAADE ARTIKLIS 7 SÄTESTATUD KORRAST

2003. aastal jõustunud reguleeriva raamistiku põhieesmärk on tarbijate ja konkurentsivõime suurendamise huvides edendada konkurentsi, investeerimist ja uuendustegevust elektroonilise side siseturu raames. Reguleerivas raamistikus loodud konsultatsioonimehhanismil on kõnealuste eesmärkide saavutamisel väga oluline roll. Reguleerivaid otsuseid võtavad vastu riigi reguleerivad asutused, kuid ELi tasandi läbivaatamismehhanism kaitseb siseturu eesmärke. Raamdirektiivi artikli 7 kohane komisjoni roll on määrava tähtsusega, aidates i) tagada järjepidev reguleerimine kogu ELis; ii) piirduda reguleerimisel turgudega, mis ei muutu regulatiivse sekkumiseta konkurentsivõimeliseks; ja iii) muuta reguleerimine läbipaistvamaks .

Vastavalt raamdirektiivi artiklile 7 peavad riigi reguleerivad asutused teavitama komisjoni ja teiste liikmesriikide reguleerivaid asutusi oma turuanalüüsi käsitlevate meetmete eelnõudest. Komisjon võib paluda riigi reguleerival asutusel meetme eelnõu tühistada, kui seda ei peeta ühenduse õigusega kooskõlas olevaks, eelkõige turu määratlemise ja/või märkimisväärse turujõu analüüsiga seonduvate küsimuste puhul. Komisjon on tühistamisnõude esitanud viiel juhul. Lisaks sellele on riigi reguleerivad asutused otsustanud 28 korral oma teatised tagasi võtta. Komisjon ja teiste riikide reguleerivad asutused võivad teha ka märkusi parandusmeetmete kehtestamise kohta, mida teavitava riigi reguleeriv asutus igati arvesse võtab. Siiani on komisjoni teavitatud rohkem kui 600 meetme eelnõust, mis tähendab, et turuanalüüside esimene voor komisjoni soovituses 2003/311/EÜ[5] osutatud 18 turu kohta on peaaegu lõpule viidud.

Kõnealuse korra üksikasjalikum ülevaade on esitatud käesoleva teatise I lisas.

ELEKTROONILISE SIDE SISETURG

Kuigi paljud operaatorid tegutsevad mitmes riigis,[6] on enamik elektroonilise side turgudest riigisisesed. Operaatorid, kes püüavad osutada sarnaseid teenuseid kogu Euroopas, eriti rahvusvahelistele suurklientidele, ja lihtsustada müügi- ja turustusprotsessi, sõltuvad suhteliselt sarnastest hulgimüügisisenditest kõikides liikmesriikides[7]. Seni esitatud teatised tõendavad, et kehtestatud parandusmeetmed ei ole alati nii tõhusad, kui need võiksid olla, ja reguleerimine ei ole ELis alati järjepidev isegi olukordades, kus turutingimused on sarnased. Mitmes liikmesriigis teenuseid osutada soovivad turul tegutsejad seisavad mõnikord silmitsi erinevate õiguskeskkondadega. Selleks et võimaldada Euroopa elektroonilise side tööstusel siseturu täielikku potentsiaali kasutada, tuleks astuda edasisi samme, eesmärgiga tagada kõikides liikmesriikides tõhus õiguslik reguleerimine ja eemaldada reguleerimisega seonduvad põhjendamatud lahknevused. Järjepideva eelneva reguleerimiseta on eelkõige mitmes liikmesriigis tegutsevatel operaatoritel raske oma teenuseid Euroopa tasandil pakkuda.

Õigusliku regulatsiooniga seonduva kindluse puudumine võib kahjustada elektroonilise side sektori arengut ELis[8]. ELi reguleeriva raamistiku[9] läbivaatamist käsitleva avaliku arutelu ajal tehti ettepanek, et komisjonil võiks olla olulisem roll parandusmeetmete ühtsel kohaldamisel[10].

RIIKIDE TEATISTEST SAADUD KOGEMUSED

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleeriv raamistik põhineb turgude, mitte tehnoloogia reguleerimisel. Kõnesolevaid turge määratletakse ja analüüsitakse kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Kui asjaomane turg on tundlik eelneva reguleerimise suhtes ja riigi reguleeriv asutus leiab, et ühel või mitmel ettevõtjal on kõnesoleval turul märkimisväärne turujõud (mis konkurentsiõiguses vastab turgu valitsevale seisundile), peab ta kehtestama asjakohase korralduse. Seevastu korraldust ei tohi kehtestada või senine korraldus tuleb tühistada turgudel, kus ühelgi ettevõtjal ei ole märkimisväärset turujõudu.

Käesolevas peatükis kirjeldatakse turu määratlemise ja turuanalüüsiga seonduvaid arengusuundi ning tuuakse välja parandusmeetmete kohaldamisel jätkuvalt esinev teatav ebatõhusus ja lahknevused, mis ohustavad siseturu toimimist. Seda täiendab käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument, mis annab teemast üksikasjaliku ülevaate.

Turu määratlemine ja turuanalüüs

Esimeses komisjoni teatises turuanalüüsi kohta[11] rõhutati, et komisjoni osalemine võimaldas saavutada järjepidevuse turu määratlemise ja turuanalüüsi osas. Pärast seda liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt saadud teatised tõendavad, et kõnealune olukord kestab.

Elektroonilise side reguleeriva raamistiku kohaselt peavad turud olema määratletud vastavalt konkurentsiõigusele, võttes võimalikult suurel määral arvesse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Artiklis 7 sätestatud kord koos asjaomaseid turge käsitleva soovitusega on alates esimesest komisjoni teatisest turuanalüüsi kohta taganud, et riigi reguleerivad asutused määratlevad järjepidevalt turgusid, sealhulgas uute tehnoloogiate turgusid, nagu VDSL-tehnoloogial põhinevad lairibaühenduse teenused. Komisjon leidis, et ainuüksi olemasoleva teenuse ajakohastamine uue tehnoloogia abil ei moodusta uut turgu.[12] Komisjon andis ka juhtnööre selliste alternatiivseid liideseid kasutavate püsiliinide nagu Ethernet püsiliinide hulgiturgudele kaasamise kohta.[13]

Märkimisväärse turujõuga seoses peavad riigi reguleerivad asutused ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega kooskõlas ja märkimisväärse turujõu suuniseid[14] arvestades hindama, kas ettevõtjal on asjaomasel turul valitsev seisund. Väga suured turuosad (üle 50%) tõendavad juba iseenesest, välja arvatud erandlikel asjaoludel, valitseva seisundi olemasolu, samal ajal kui 40% ületavad turuosad tekitaksid tavapäraselt kahtlusi märkimisväärse turujõu suhtes. Vastavalt kohtupraktikale võib ettevõttesisese müügi kaasamine asjaomasele turule sõltuda sellest, kas tütarettevõtja tekitatud liiklus on turuhindade tõusu või languse korral kaubaturul kättesaadav. Märkimisväärse turujõu muude asjaomaste tegurite hulka kuuluvad turudünaamika, kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle, turuletuleku takistused ja võimalik konkurents.

Parandusmeetmed

Juhul kui ettevõtjal on asjaomasel turul märkimisväärne turujõud, peab asjaomane riigi reguleeriv asutus kehtestama reguleerivad kohustused, millega saab lahendada kindlaksmääratud konkurentsiprobleemi.

Parandusmeetmete valikul täheldab komisjon kogu ELis väiksemat järjepidevust, kui on saavutatud turu määratlemisel ja märkimisväärse turujõu analüüsil. Parandusmeetmete erinevusi ei õigustanud alati erinevad turutingimused või muud teavitatud iseärasused. Lisaks sellele ei valitud alati kõige tõhusamat parandusmeedet. Järgmistes jagudes tuuakse välja peamised probleemsed valdkonnad.

Telefonivõrgule juurdepääsu jaeturud

Telefonivõrgule juurdepääsu jaeturul (s.t juurdepääsul telefonivõrgule, mis võimaldab pakkuda kõnede algatamise ja vastuvõtmise teenuseid ning nendega seotud teenuseid) ei kehtestanud teatavate liikmesriikide reguleerivad asutused kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe kohustusi või ei määratlenud neid kohustusi piisavalt üksikasjalikult[15]. Kõnesolevate kohustuste puudumine telefonivõrgule juurdepääsu jaeturul raskendab tõhusa hinnaregulatsiooni kehtestamist mitmesuguste asjaomaste hulgitoodete puhul (näiteks kliendiliinide rentimise hulgiteenus ja juurdepääs kliendiliinile) ning mittediskrimineerimise kohustuste järgimise järelevalvet. Ühtlasi teeb see keeruliseks konkurentsieeskirjade tagantjärele jõustamise, näiteks konkurentsi kahjustavate hindade puhul.

Lisaks on kliendiliinide rentimise hulgiteenuse kohustuste kehtestamine ja rakendamine liikmesriigiti suuresti erinev. Sellised erinevused ei ole alati erinevate turutingimustega põhjendatud[16]. Lõpetuseks märgib komisjon, et tõhusa konkurentsi puudumist telefonivõrgule juurdepääsu jaeturul tuleks eelistatavalt käsitleda hulgitasandi tõhusa reguleerimise abil (nt kliendiliinide rentimise hulgiteenus ja juurdepääs kliendiliinile). Hinnates jaeturu reguleerimise vajadust, eelkõige turuanalüüsi teises voorus, peaksid riigi reguleerivad asutused kõigepealt analüüsima ja püüdma suurendada hulgituru olemasolevate parandusmeetmete[17] mõju.

Telefonivõrgule juurdepääsu jaeturul kehtestatud parandusmeetmed erinevad liikmesriigiti olulisel määral. Sellised erinevused ei ole alati erinevate turutingimustega põhjendatud.

Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turud

Põhimõtteliselt on igal operaatoril oma võrgus kõnede lõpetamisel monopoolne seisund. Kuigi senini võetud meetmed on langetanud märkimisväärselt kõne lõpetamise tasude määra kogu Euroopa Liidus, kohaldatakse õigusakte jätkuvalt erineval viisil. Eriti problemaatilised on järgmised küsimused.

Kuigi enamikus liikmesriikides on ette nähtud teatav kulupõhisuse vorm, on keskmine mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise tasu liikmesriigiti endiselt väga erinev. Erinevusi võib osaliselt õigustada varieeruvate hindadega, kuid nende põhjuseks on ka riigi reguleerivate asutuste kasutatavad erinevad hinnakujundusmeetodid ja erinevad ajakavad, mis on ette nähtud mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise tasude vähendamiseks tõhusa operaatori kulude tasemele. Kõrged kõne lõpetamise tasud tähendavad paljude liikmesriikide tarbijate jaoks jätkuvalt kõrgeid, kuigi kahanevaid hindu.

Lisaks lubasid mitmed riigi reguleerivad asutused väiksematel operaatoritel, kes ei ole vahetult pärast turuletulekut mastaabisäästust kasu saanud, kohaldada kõrgeid kõne lõpetamise tasusid. See võib aga pärssida turuosa saamist jaeturul, kuna klientide arvu suurenemine tooks kaasa madalamad reguleeritud kõne lõpetamise tasud. Seepärast peaksid kõne lõpetamise tasud olema põhimõtteliselt ühetaolised ning erinevused vajaksid asjakohast põhjendust. Komisjon tunnistab, et teatavatel erandlikel juhtudel võib erinevusi tasudes õigustada objektiivsete kuluerinevustega, mida asjaomased operaatorid ei saa mõjutada, nt mittemuudetavad erinevused peamistes võrguelementides. Juhul kui kõne lõpetamise tasude erinevused ei põhine objektiivsetel kuluerinevustel, tuleb need mõistliku tähtaja jooksul järk-järgult kõrvaldada.

Telefonivõrgus ja mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turgude puhul rõhutas komisjon vajadust liikuda tõhusa operaatori kuludel põhinevate sümmeetriliste kõne lõpetamise tasude suunas ning julgustas liikmesriikide reguleerivaid asutusi langetama vastavalt tasusid, eelkõige mobiiltelefonivõrgus. Kuna liikmesriikide erinevatel lähenemistel on siseturule negatiivne mõju, kutsus komisjon liikmesriikide reguleerivaid asutusi tegema tihedat koostööd Euroopa reguleerivate asutuste töörühmaga, et saavutada kulude arvestamisel ja sümmeetria edendamisel kogu ELi hõlmav ühtne lähenemine.

Lairiba hulgiteenuste turud (lairiba juurdepääs ja juurdepääs kliendiliinile)

Lairiba hulgiteenuste („lairiba juurdepääs”) ja eraldatud kliendiliinile juurdepääsu turgude tõhus reguleerimine on põhiline tegur lairiba jaeteenuste turgude konkurentsivõimelisel edendamisel ning lairiba infrastruktuuri kaudu pakutavate nn kolmikteenuste arendamisel. Lairiba juurdepääs võimaldab uutel turuletulijatel pakkuda lairiba jaeteenuseid lõppkasutajatele. See on uute turuletulijate jaoks oluline samm, et nad saaksid teha ulatuslikumaid investeeringuid oma võrgust väljaspool, mis viib kliendiliinile eraldatud juurdepääsuni. Teatava aja möödudes tavatsevad konkurendid kombineerida mõlemad ühenduseliigid, investeerides oma infrastruktuuri kuni turgu valitseva operaatori kliendiliinini, kus see on majanduslikult võimalik, st tavaliselt tihedamalt asustatud piirkondades, ning kasutades samal ajal maapiirkondades lairiba juurdepääsu.

Vahel pärssis lairiba hulgiteenuste turgude parandusmeetmete hilinenud[18] kohaldamine reguleerimise tõhusust. Mitmel juhul ei täpsustatud võrgupunkte, mille jaoks lairiba juurdepääsu taotleti, või ei tehtud seda piisavalt konkurentsi arendamise võimaldamiseks[19]. Hinnaregulatsioon ei olnud alati tõhus[20] ja põhines kogu ELis erinevatel hinnakujundusmeetoditel. Ebatõhus hinnaregulatsioon mõnedes liikmesriikides moonutab siseturgu ja põhjustab konkurentsimoonutusi, eelkõige liiga väikeste hinnavahede tõttu. Kõik liikmesriigid ei pannud turgu valitsevale operaatorile kohustust teha kättesaadavaks nn ainult lairiba (DSL) teenus, mis võimaldab teistel operaatoritel pakkuda lõppkasutajatele lairiba juurdepääsu, ilma et nad peaksid turgu valitsevalt operaatorilt telefoniliini rentima[21].

Üldkasutatavate telefonivõrkude „viimase miili” ühenduste dubleerimise kõrge hinna tõttu on endistel monopoolse seisundiga ettevõtjatel eraldatud kliendiliinide juurdepääsu hulgiturgudel jätkuvalt tugev positsioon. Seetõttu leidsid kõik liikmesriikide reguleerivad asutused, kes on seni kõnealusest turust teavitanud, et see ei ole konkurentsivõimeline.

Mõnedes liikmesriikides täiendatakse kliendiliinide osi praegu valguskaablil põhineva infrastruktuuriga peamiste jaotusseadmete ja kaablikappide vahel. Komisjon märgib, et see ei tohiks nõrgestada konkurendi võimet märkimisväärse turujõuga operaatori võrgule asjakohasel tasemel juurdepääsu saamiseks, et jätkata turul tõhusat konkureerimist. Kõnesolevaid arengusuundi arvesse võttes ei tohiks lairiba juurdepääsu ja eraldatud kliendiliinide juurdepääsu turgusid ühtse lähenemisviisi tagamiseks tulevikus eraldiseisvalt analüüsida.

KONKURENTSIOLUKORRA SUUNDUMUSED ANALÜÜSITUD TURGUDEL

Artiklis 7 sätestatud korra üks peamisi eesmärke on reguleerida üksnes selliseid turgusid, millel puudub muuhulgas nende struktuuri tõttu perspektiiv muutuda reguleeriva sekkumiseta tõhusalt konkurentsivõimeliseks. Käesolevas peatükis käsitletakse teatavaid turge, kus on täheldatud konkurentsi arengut. Seda arengut võetakse arvesse asjaomaseid turge käsitleva soovituse läbivaatamisel. Asjaomaseid turge käsitlevas soovituses märgitud turgude arengut kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva teatise III lisas.

Jaekõne- ja püsiliiniturud

Jaekõneturgude puhul täheldatakse kogu ELis märgatavat suundumust suurema konkurentsivõime suunas. Paljudes liikmesriikides leiti juba turuanalüüsi esimeses voorus, et eriti rahvusvaheliste kõnede turg on konkurentsivõimeline[22]. Isegi nendel turgudel, mida ei ole seni konkurentsivõimeliseks peetud, on konkurentsitingimused paranemas, s.t hinnad langevad ja uued turuletulijad haaravad turuosa. Suurenenud konkurentsisurve naaberturgudelt, näiteks mobiilsideturult, piirab turgu valitseva operaatori tegevust. Hulgituru reguleerimine (operaatori valik ja eelvalik, vahel koos kliendiliinide rentimise hulgiteenusega) vähendab takistusi turuletulekuks. Lisaks loodetakse, et Interneti lairibaühendus koos lairibaühenduse kaudu tehtavate kõnede ( Voice over Broadband – VoB) turuletulekuga edendab konkurentsi kõneturul tulevastel aastatel.

Asjakohane reguleerimine hulgimüügitasandil peaks muutma jaemüügi reguleerimise liigseks, kui teised operaatorid on turule tulnud ning pakuvad turgu valitsevale operaatorile konkurentsi tarbijatele paremate teenuste osutamisel ja hindade langetamisel. Riigi reguleerivad asutused peaksid seega keskenduma tõhusa hulgituru reguleerimise tagamisele. Neid kutsutakse tähelepanelikult jälgima hulgituru reguleerimise mõju ning kohandama vajaduse korral vastavalt hulgiturgude parandusmeetmeid, eesmärgiga tagada konkurents jaeturgudel. Liikmesriikide reguleerivaid asutusi kutsutakse ka tegema tihedat koostööd riiklike konkurentsiametitega tagamaks, et jaekõneturgude konkurentsi ei moonutata konkurentsivastase käitumisega.

Nii tehnoloogia areng kui ka hulgituru asjakohase reguleerimise järjepidev ja tõhus rakendamine on edendanud konkurentsi jaekõne- ja püsiliiniturgudel.

Püsiliinide transiidi ja magistraalsegmentide hulgiturud

Üheksa liikmesriigiriigi reguleeriva asutused leidsid, et püsiliinide magistraalsegmentide hulgiturud tegutsevad vastavalt konkurentsinõuetele[23]. Osades liikmesriikides on turgu valitsevate operaatorite tuumvõrgu infrastruktuuri dubleeritud ja teised operaatorid hakkasid turgu valitseva operaatoriga konkureerides pakkuma kolmandatele isikutele magistraalpüsiliine. Teiste operaatorite võrgud ei pruugi alati katta liikmesriigi kogu territooriumi, kuid paljudes liikmesriikides on olemas võimalus katvust laiendada. See võib mõjutada teiste operaatorite tasakaalustavat ostujõudu turgu valitsevate operaatorite suhtes.

Nelja liikmesriigi reguleerivad asutused leidsid, et transiiditurud toimisid vastavalt konkurentsinõuetele. Sellele vaatamata muutusid isegi mõned konkurentsivõimetud transiiditurud märkimisväärse turujõuga operaatorite turuosa vähenemise tõttu (turuosa jäi siiski endiselt märkimisväärseks) konkurentsivõimelisemaks, kuna teised operaatorid dubleerisid infrastruktuuri mitte ainult enda tarbeks, vaid ka kolmandatele isikutele transiiditeenuste osutamiseks. Tuumvõrgu infrastruktuur on dubleeritud ja püsiliinid, mis toimivad transiiditeenuste sisendina, on üldiselt kättesaadavad.

On asjakohane eeldada, et ülekandevõrgu dubleerimine transiidi- ja magistraalsegmendis jätkub ka tulevikus, kuigi teised operaatorid võivad paljudes liikmesriikides mõnel vähem koormatud liinil endiselt turgu valitseva operaatori liinidest sõltuda.

Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise hulgiturg

Turuanalüüsi esimeses voorus leidsid viis riigi reguleerivat asutust, et mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise hulgiturg ei toimi vastavalt konkurentsinõuetele, ning tegid seetõttu reguleerimisettepaneku[24]. Teistes liikmesriikides leiti, et turul toimib vaba konkurents. Mitmes liikmesriigis osutatakse mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise teenust kaubanduslikel alustel. Kui teenuseosutajad on kas reguleeritud või mobiilsideoperaatoriga sõlmitud kaubanduslike turulepääsu kokkulepete abil turule tulnud, võib peremeesoperaatoril olla majanduslik huvi tarnesuhet jätkata[25].

Enamikus liikmesriikides on leitud, et mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise hulgiturg vastab konkurentsinõuetele, kuid veel on vaja hinnata, kas konkurentsi arendamine, nt virtuaalse mobiiltelefonivõrgu haldamise kokkulepete abil, on mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise hulgiturul juba piisav.

Ringhäälingu edastuse hulgiturud

Kõik liikmesriikide reguleerivad asutused, välja arvatud Küprose asutus, on seni reguleerinud vähemalt osa oma ringhäälingu edastuse hulgiturust. Nii reguleerimine kui ka selle aluseks olevad turutingimused on liikmesriigiti erinevad. Enamikus liikmesriikides on kasutatakse peamiselt maapealseid võrke, osades liikmesriikides aga kaabellevivõrke. Digitaalringhäälingule ülemineku ajastus on kogu ELis erinev ning ka riigisisesed õigusaktid, millega antakse teatavatele ringhäälinguorganisatsioonidele edastamiskohustus, varieeruvad suures ulatuses.

Ringhäälingu edastuse turgu iseloomustab tehnoloogia areng. Maapealse digitaaltelevisiooni levik võimaldab tarbijatel arvukamalt kanaleid näha. Interneti-televisiooni ja maapealse digitaaltelevisiooni areng võib tulevikus langetada infrastruktuuride vahelisi kommuteerimistasusid. Edastamise infrastruktuuride suurem arv peaks vähendama ringhäälinguorganisatsioonide sõltuvust ühest konkreetsest edastamisvõrgust ning suurendama nende tasakaalustavat ostujõudu.

HORISONTAALSED TEEMAD

Esimeses teatises ELi reguleerivas raamistikus ettenähtud turuanalüüside kohta julgustas komisjon liikmesriikide reguleerivaid asutusi enne Euroopa konsultatsiooni välja selgitama turul tegutsejate ja riiklike konkurentsiasutuste seisukohti ning märkis, et turuanalüüsi eri etappidest eraldi teavitamine pikendaks asjatult reguleerimisprotsessi . Lisaks kõnealustele kaalutlustele, mis on jätkuvalt olulised ja mida eelmisel aastal uuesti välja toodi, rõhutab komisjon järgmisi horisontaalseid teemasid.

Menetluste lihtsustamine

Selleks et tagada raamdirektiivi artikliga 7 ettenähtud rangele tähtajale vastav tõhus otsustamise protsess, on komisjon vastu võtnud menetlussoovituse[26]. Kuigi see soovitus sisaldab selgeid, kuid paindlikke menetlusi komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahelise koostöö edendamiseks, näitavad kogemused, et täiendavad rakendusmeetmed võiksid aidata suurendada õiguskindlust, vähendada reguleerivate asutuste, operaatorite ja komisjoni halduskoormust ning jätkata protsessi lihtsustamist.

Komisjon esitab läbivaadatud menetlussoovituses ettepanekud menetluste lihtsustamiseks veel selle aasta jooksul.

Lõplike meetmete hilinenud võtmine ja parandusmeetmete rakendamine

Kuna elektroonilise side turud arenevad sageli kiiresti, võib reguleeriv sekkumine turuprobleeme tõhusalt lahendada üksnes juhul, kui reguleerivaid meetmeid rakendatakse kiiresti.

Teatavates liikmesriikides võtsid reguleerivad asutused lõplikud meetmed vastu märkimisväärse hilinemisega pärast turuanalüüsi lõpuleviimist. Selliseid hilinemisi tuleks vältida, et tagada õigeaegne reageerimine turuanalüüsi käigus avastatud probleemidele.

Teatavates liikmesriikides esineb jätkuvalt hilinemisi, kuna parandusmeetmetest teavitatakse nende aluseks olevast turu määratlemisest ja -analüüsist eraldi. Selle tulemusena ei lahendata turuprobleeme õigeaegselt, mis omakorda vähendab reguleerimise tõhusust ja ohustab sellega sektori konkurentsivõimet.

Liikmesriikide reguleerivaid asutusi õhutatakse kõiki turuülevaate etappe (turu määratlemine, turuanalüüs ja kavandatavad reguleerivad kohustused) üheaegselt läbi viima ja nendest samal ajal ka teavitama.

Mõnel juhul on möödunud märkimisväärne aeg, ilma et tühistamisele kuuluvast meetme eelnõust oleks uuesti teavitatud. Asjaomast meetme eelnõud tuleks muuta ja see esitada riigisiseseks konsultatsiooniks niipea kui võimalik pärast seda, kui komisjon on riigi reguleerivalt asutuselt nõudnud meetme tühistamist, et tagada konkurentsiküsimuste võimalikult kiire käsitlemine.

Mõned liikmesriikide reguleerivad asutused on kehtestanud üldised meetmed ja jätnud meetmete üksikasjade arutamise turul tegutsejate vahelisteks kaubandusläbirääkimisteks, nt on kehtestatud üldine kulupõhisuse kohustus, jättes täpsustamata hindade ülemmäärad ja üksikasjalikud kuluarvestuse kohustused. Juhul kui turul tegutsejate vahelised läbirääkimised ebaõnnestuksid, sekkuks reguleeriv asutus vaidluse lahendamisse, et kehtestada erihinnad kulupõhisuse kohustuse alusel. Kui põhimõtteliselt peaksid ettevõtjad ise heas usus oma juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid kokkuleppeid[27] sõlmima, tuleks reguleerimismenetluste raames määratletud konkurentsiprobleemidega tegeleda nii kiiresti ja tõhusalt kui võimalik. Juhul kui kaubandusläbirääkimistega ei õnnestu määratletud konkurentsiprobleemi lahendada, tundub kaudne oht edasise reguleeriva sekkumisena vaidluse lahendamise raames või ex officio ebapiisav, kuna see ei paku turul tegutsejatele läbipaistvust ega õiguskindlust ja võib põhjustada asjatuid viivitusi.

Parandusmeetmed peaksid lõplikes meetmetes piisavalt selgesti ja üksikasjalikult määratletud olema ning need peaksid sobima kindlaksmääratud konkurentsiprobleemide tõhusaks lahendamiseks.

Juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 kohaldamine

Liikmesriigid on juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 lõiget 1 paljudel juhtudel kohaldanud[28]. See võimaldab liikmesriikidel kehtestada reguleerivaid meetmeid märkimisväärset turujõudu mitteomavatele operaatoritele, kui see on vajalik läbivühenduvuse tagamiseks. Komisjon märkis, et artiklit 5 ei tohiks kasutada turuanalüüsiprotsessist kõrvalehoidmiseks ning seda tuleks kasutada üksnes juhtudel, kui on vaja tagada läbivühenduvus.

Liikmesriikide reguleerivad asutused peaksid kasutama juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 kohaseid volitusi üksnes turgude ülereguleerimise ja ebakindluse vältimiseks.

JÄRELDUSED

Peaaegu kõik liikmesriikide reguleerivad asutused on lõpule viinud soovituses sisalduvat 18 turgu käsitlevate turuanalüüside esimese vooru, välja arvatud asutused Bulgaarias ja Rumeenias, kes ühinesid ELiga alles 1. jaanuaril 2007. Raamdirektiivi artikliga 7 ettenähtud ELi konsulteerimiskorral on olnud oluline roll konkurentsi, investeerimise ja uuendustegevuse edendamisel ning elektroonilise side siseturu konsolideerimisel . See on taganud järjepideva lähenemise eelkõige seoses turu määratlemise ja märkimisväärse turujõu analüüsiga kogu Euroopas, lisanud turuanalüüsiprotsessi usaldusväärse majandusanalüüsi ning suurendanud läbipaistvust. Selline komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahelise koostöö vorm on viinud parema, konkurentsipõhimõtetel põhineva reguleerimiseni ja aidanud kaasa Euroopa ühtse reguleerimiskultuuri väljaarendamisele. Komisjoni märkused kavandatud parandusmeetmete kohta andsid suuniseid järjepideva reguleeriva lähenemisviisini jõudmiseks kogu Euroopas, võttes samas arvesse konkreetsete riikide eripärasid. Komisjon peamine eesmärk oli tagada see, et parandusmeetmed on asjakohased, st põhinevad kindlaksmääratud probleemi olemusel ning on proportsionaalsed ja raamdirektiivis sätestatud eesmärkide kohaselt põhjendatud.

Siiski on vaja astuda edasisi samme, et edendada reguleerimise tõhusust ja saavutada parandusmeetmete valikul ja kohaldamisel suuremat järjepidevust.

Kuigi turu määratlemist ja turujõu analüüsi käsitlevad reguleerivad lähenemisviisid on olulisel määral ühtlustunud, ei ole parandusmeetmed alati määratletud konkurentsiprobleemi lahendamiseks kohased ja erinevad mõnikord liikmesriigiti märkimisväärselt, vaatamata sarnasele turuolukorrale .

Komisjon püüab menetlusi veelgi lihtsustada ning vähendada turul tegutsejate ja riigi reguleerivate asutuste halduskoormust kooskõlas komisjoni parema õigusliku reguleerimise strateegiaga[29] . Komisjon teeb vastavad ettepanekud reguleeriva raamistiku läbivaatamise käigus. Lisaks kutsub komisjon liikmesriike kaasa aitama turuanalüüsiprotsessi lihtsustamisele riigitasandil . Eelkõige peaksid riigi reguleerivad asutused vältima i) viivitusi meetmete eelnõudest teavitamise ja lõplike meetmete vastuvõtmise vahel ning ii) turuanalüüsist ja kavandatavatest parandusmeetmetest teavitamist eri aegadel.

Komisjon vaatab praegu läbi elektroonilise side reguleerivat raamistikku ning esitab nõukogule ja parlamendile selle kohta ettepaneku 2007. aasta teises pooles. Läbivaadatud reguleeriv raamistik ei jõustu ilmselt enne 2009.–2010. aastat. Lähiajal vaatab komisjon läbi soovituse asjaomaste turgude kohta ja artikli 7 kohase menetlussoovituse ning nende tekstide uued versioonid võetakse vastu 2007. aasta teises pooles.

[1] Ühtne turg kodanike jaoks, KOM(2007) 60 (lõplik), 21.2.2007

[2] i2010 – infoühiskonna aastaaruanne 2007, KOM(2007) 146 (lõplik), 30.3.2007.

[3] Euroopa elektroonilise side reguleerimine ja turud 2006 (12. aruanne), KOM(2007) 155, 29.3.2007.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), EÜT L 108, 24.4.2002, lk.33.

[5] Komisjoni soovitus 2003/311/EÜ, 11.veebruar 2003, elektroonilise side sektori asjaomaste toodete ja teenuste turgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes („Soovitus asjaomaste turgude kohta”), ELT L 114, 8.5.2003, lk 45.

[6] Telefonivõrgu- ja lairibateenusteturgudel tegutsevad paljud operaatorid mitmes liikmesriigis ja isegi kogu ELis. Ka mobiilsideturgudel tegutsevad mitmed ettevõtjad eri liikmesriikides, kusjuures üks operaator tegutseb rohkem kui pooltes EL25 riikides. Satelliitsideturgudel pakuvad operaatorid juba piiriüleseid teenuseid. Vt uurimus pealkirjaga „Elektrooniliste sidevõrkude reguleerimise järgmiste sammude ettevalmistamine – panus elektroonilise side reguleeriva raamistiku läbivaatamisse” , juuli 2006 („Hogan & Hartson and Analysys Study”).

[7] Vt Hogan & Hartson and Analysys Study.

[8] Elektroonilise side sektor moodustab 44,5% kogu info- ja sidetehnoloogia sektorist, mille väärtus on komisjoni 12. rakendusaruande kohaselt 649 miljardit eurot.

[9] Vt eelkõige komisjoni teatis, milles käsitletakse ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist, KOM(2006) 334 (lõplik), 28.6.2006.

[10] Vt London Economicsi ja PricewaterhouseCoopersi koostöös valminud uurimus, pealkirjaga „Elektroonilise side reguleeriva raamistiku hindamine: ELi elektroonilise side sektori kasv ja investeeringud”, juuli 2006 („LE PwC uurimus”).

[11] Vt teatis ELi reguleerivas raamistikus ettenähtud turuanalüüside kohta, KOM(2006) 28 (lõplik), 7.2.2006.

[12] Komisjon saatis Saksamaale ametliku kirja, milles käsitleti Saksamaa telekommunikatsiooniseaduse muudatusi, mis vabastaksid kiire Interneti-ühenduse võrgud (VDSL) konkurentsist, vt pressiteade IP/07/237, 26.2.2007 .

[13] Alternatiivsete liidestega püsiliinid (sh Ethernet) tuleb kaasata hulgi rendileantavate püsiliinide turgudesse, kui konkurentsiõiguse kohane hindamine näitab, et hulgi rendileantavaid alternatiivsete liidestega püsiliine saab asendada hulgi rendileantavate traditsiooniliste liidestega püsiliinidega, eelkõige juhul, kui nende funktsioonid ja hinnatase on võrdsed.

[14] Komisjoni suunised turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt ühenduse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule („Märkimisväärse turujõu suunised”), EÜT C 165, 11.7.2002, lk 6.

[15] Komisjon osutas kulupõhisuse ja raamatupidamise lahususe puudumisele Saksamaal ning kuluarvestussüsteemi puuduvale teabele Slovakkias.

[16] Näiteks esitas komisjon märkused kliendiliinide rentimise hulgiteenuse kohta Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriigis ning palus Poolal täpsustada oma kliendiliinide rentimise hulgiteenuse kohustust.

[17] Eelkõige kommenteeris komisjon vajadust võtta arvesse hulgimüügi parandusmeetmeid Ungaris, Prantsusmaal, Sloveenias ja Hispaanias ning kõnealuste meetmete jõustamist Prantsusmaal.

[18] Näiteks Saksamaa riigi reguleeriv asutus teavitas lõplikest parandusmeetmetest rohkem kui aasta pärast turuanalüüsi edastamist.

[19] Selline olukord oli Luksemburgis, Tšehhi Vabariigis ja Poolas.

[20] Eriti Tšehhi Vabariigis, Saksamaal ja Soomes.

[21] Komisjon kommenteeris kõnealust küsimust pärast teatiste saamist Saksamaalt ja Luksemburgilt.

[22] Olukord oli (osaliselt) selline Austrias, Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Soomes, Saksamaal, Madalmaades, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

[23] Olukord oli selline Austrias, Belgias, Tšehhi Vabariigis, Soomes, Ungaris, Lätis, Madalmaades, Rootsis ja Sloveenias.

[24] Küprosel ja Sloveenias leiti, et ainult ühel operaatoril on märkimisväärne turujõud. Iirimaal, Hispaanias ja Maltal avastati kollektiivse turgu valitseva seisundi olemasolu. Iirimaal tühistasid reguleerijad lõpliku meetme pärast riigisiseseid kohtumenetlusi.

[25] Juhul kui peremeesoperaator lõpetab tarnimise, võib teenuseosutaja pöörduda teise hulgitarnija poole. Kui teenuseosutaja lahkub jaemüügiturult, siis peremeesoperaatoril ei pruugi olla võimalik säilitada piisavat osa teenuseosutaja jaeklientidest, et tasakaalustada kaotusi hulgimüügist saadavates sissetulekutes.

[26] Komisjoni soovitus 2003/561/EÜ, 23. juuli 2003, teatiste, tähtaegade ja konsultatsioonide kohta, mis on ette nähtud direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 7 („Menetlussoovitus”), ELT L 190, 30.7.2003, lk 13.

[27] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)) põhjendus 5 ja 6 ning artikkel 4, EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

[28] Kohtuasjas NL/2003/17 teavitas Madalmaade majandusministeerium korraldusest, mis sisaldas üldist kohustust tagada läbivühenduvuse pakkumine kõigile üldkasutatavatele telefoniteenustele Madalmaades. Kohtuasjas UK/2003/19 teavitas Ühendkuningriigi reguleeriv asutus ainsale digitaaltelevisiooni juurdepääsukontrolli teenuste osutajale (Sky Subscriber Services Limited) määratud kohustusest osutada kõnesolevaid teenuseid õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Poola reguleeriv asutus kehtestas mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohustuse turgu valitsevale operaatorile, eelkõige selleks, et mitte lasta tal mõjutada Interneti-põhiste teenuste edastamise kvaliteeti tema klientide ja teiste elektroonilise side operaatorite vahel (vt kohtuasi PL/2006/0382). Kohtuasjas UK/2006/0454 tegi Ühendkuningriigi reguleeriv asutus ettepaneku kehtestada BT-le juurdepääsuga seotud kohustus, mille kohaselt on BT kohustatud ostma kitsasribaühenduse kõne lõpetamise hulgiteenust ükskõik milliselt üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu operaatorilt.

[29] Vt eelkõige komisjoni teatis – Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus, KOM(2005) 97 (lõplik), 16.3.2005.