52007DC0162

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.5.2007

KOM(2007) 162 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Keskkonnatehnoloogia tegevuskava (2005–2006) aruanne [SEK(2007) 413]

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Keskkonnatehnoloogia tegevuskava (2005–2006) aruanne (EMPs kohaldatav tekst)

Teaduslikud tõendid on praegu rabavad: kliimamuutused on tõsine globaalne oht, mis nõuab kiiret reageerimist globaalsel tasandil...kui me ei tegutse, võivad kliimamuutuste üldised kulud ja ohud tõusta kuni 20%ni SKTst või rohkemgi.[1]

Sterni ülevaade, 2006

Inimtegevus koormab Maad niivõrd, et planeedi ökosüsteemide võimet pidada ülal tulevasi põlvkondi ei saa enam iseenesestmõistetavaks pidada … 60% maailma ökosüsteemide teenustest on halvenenud või kasutatakse neid mittesäästval viisil.[2]

ÜRO aastatuhande ökosüsteemi hinnang, 2005

Inimkonna ökoloogiline jalajälg ületab nüüd ligikaudu 25% võrra maailma taastumisvõimet…me oleme viimase 20 aasta jooksul ületanud Maa võimet toetada meie elustiili ja me peame selle tegevuse lõpetama. Me peame leidma tasakaalu oma tarbimise ning Maa taastumis- ja jäätmetöötlusvõime vahel. Kui me seda ei tee, võib kahju olla pöördumatu.[3]

WWF, Elava planeedi 2006. aasta aruanne

ÖKOINNOVATSIOON KASVU, TÖÖKOHTADE JA KESKKONNA JAOKS

Keskkonnaohud kasvavad

Keskkonnaohud kasvavad kiiremini, kui algselt arvati. Kui me kohe tegutseme, saame nende ohtudega siiski võidelda. Süstemaatiline ja ühtne tegevus on vajalik nii Euroopa kui ka globaalsel tasandil. Küsimus on järgmine: „Kuidas saaksime kõige tõhusamalt ja õigeaegselt tegutseda?“ Me saame seda teha viisil, mis toetab majanduskasvu. Kui kasutame õigeid vahendeid innovatsiooni edendamiseks, saame vastata meie ees seisvatele väljakutsetele. Euroopa on teedrajaval positsioonil.

Ökoinnovatsioon pakub lahendusi ja võimalusi

Selleks et edasi liikuda, peame me muutma oma tööstusprotsesse, tooteid ja äritavasid. Me vajame ökoinnovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiaid,[4] et astuda suuri samme ja ületada piire. Tehnoloogia võib nüüd lahenduse leidmisele kaasa aidata. Meie lõppeesmärk on, et ökoinnovatsioon leviks kõikidesse tööstusharudesse. Sel viisil saame vastu astuda paljudele meie ees olevatele keskkonnaalastele väljakutsetele. Asjakohaste meetmete, st rahalise toe või reguleerimise abil saame me toetada ökoinnovatsiooni ja suunata turujõudusid maailmas juhtpositsioonil oleva majanduse poole, mis on ühtlasi konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik.

Ökoinnovatsioon on ELi strateegia nurgakivi

ELi Lissaboni uuendatud strateegias käsitatakse keskkonnatehnoloogiaid sellistena, millel on „märkimisväärne majanduslik, keskkonna- ja tööhõivealane potentsiaal“.[5] 2006. aasta kevadine ülemkogu kiitis heaks „ökoinnovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiate hoogsa edendamise ja levitamise“.[6] Euroopa Liidu säästva arengu uuendatud strateegia käsitab keskkonnatehnoloogia tegevuskava vajalikuna kliimamuutuse, puhta energia, säästva tarbimise ja toomisega tegelemisel.[7] Kavandatud Euroopa Tehnoloogia Instituut peaks esmajärjekorras tegelema keskkonnaalaste väljakutsetega.[8]

Eesistujariigid rõhutavad vajadust ökoinnovatsiooni järele.

Ökoinnovatsiooni on tunnustanud ka nõukogu eesistujariigid. Eesistujariikidena määratlesid Ühendkuningriik ja Austria ökoinnovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiad kasvu ja tööhõive jaoks vajalike vahenditena. Eesistujariik Soome edendas „keskkonnapoliitika uut põlvkonda“, mis põhineb ökotõhususel ja ökoinnovatsioonil.[9] Praegune eesistujariik Saksamaa soovib tungivalt keskkonna-, majandus- ja tööhõivealast „uut kokkulepet“.[10]

Aruandlus edusammude kohta ja tulevikuprioriteedid

KTTK on ELi keskkonnatehnoloogia tegevuskava[11] ökoinnovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiate laiaulatuslikku kasutuselevõttu soodustamiseks . Tegevuskava käivitati 2004. aastal ning selles on visandatud tegevused Euroopa tasandil, liikmesriikides ja sidusrühmades. Esimene aruanne avaldati 2005. aastal.[12] Käesolevas aruandes:

- visandatakse suundumused ja arengud;

- kirjeldatakse tegevuskava rakendamise edusamme;

- soovitatakse esmatähtsaid valdkondi tulevikutegevuste jaoks.

Suundumused ja arengud

Ökoinnovatsioon ja ökoloogialane õigusloome

Euroopa majanduse potentsiaali ökoinnovatsiooniga kaasa minna on alahinnatud. Tõenditest ilmneb, et korralikult kavandatud õigusaktid suurendavad innovatsiooni ja keskkonnalaseid tehnoloogiaid, mis omakorda võivad äriühendustel aidata kulusid oluliselt vähendada.[13] Tulevikus tugevdab ökoinnovatsiooni selliste ELi õigusaktide täielik kohaldamine, nagu ökodisaini direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli alane direktiiv, mulla raamdirektiiv, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete alane direktiiv ja ohtlike ainete kasutamise piiramise alane direktiiv.

Keskkonnasäästlik tööstus panustab ELi majandusse ja tööhõivesse

Euroopa keskkonnasäästlik tööstus on oluline ja kiiresti kasvav osa ELi majandusest, moodustades 2,1% ELi SKTst.[14] Keskkonnasäästlik tööstus hõlmab õhusaaste kontrolli, reoveekäitlust, tahkete jäätmete käitlust, pinnase parandamist, taastuvaid energiaallikaid ja taaskasutamist. Keskkonnasäästlik tööstus- ja teenindussektor pakub 3,5 miljonit täistööajaga töökohta. Ligikaudu 75% nendest töökohtadest on töömahukates sektorites, nagu reovee- ja tahkete jäätmete käitlus.

Tugev majanduskasv

Paljud Euroopa ja kogu maailma majandussektorid kasvavad jõudsalt. Viimase viie aasta jooksul on tuuleenergia kasutamine kasvanud 20–25%.[15] Ülemaailmne fotogalvaanikaturg kasvab eelduste kohaselt tulevikus 25–35% võrra[16] ja reoveekäitlussektor 6% aastas järgmise kümne aasta jooksul.[17] Tahkete jäätmete käitlussektor on ajavahemikus 2000–2004 kasvanud aastas 4,5%.[18]

Tugev ülemaailmne positsioon

Keskkonnasäästlikus tööstuses tegevad Euroopa ettevõtted on tugeval ülemaailmsel positsioonil. ELil on hinnanguliselt 1/3 turuosa keskkonnasäästliku tööstuse maailmaturul.[19] Dow Jones säästlikkuse indeks näitab, et Euroopa ettevõtted on kõige säästvamad kolmeteistkümnes peamises majandussektoris kaheksateistkümnest.[20]

Rahalised investeeringud kasvavad

Keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse tehti aastatel 2003–2006 ligikaudu kahe miljardi euro ulatuses riskikapitaliinvesteeringuid, mis vastab 10% riskikapitalist Euroopas.[21] Investeeringu pärinevad üha rohkem nimekatelt ettevõtetelt.[22] Pangandussektoris on säästvad ja sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.[23] ELi tasandil on Euroopa Investeerimispank (EIP) käivitanud ühe miljardi euro suuruse kliimamuutuse rahastamisvahendi (CCFF).

Sellele vaatamata peame me tegema oluliselt rohkem, et saada vajalikus ulatuses keskkonnakasu.

Kõik kõnealused positiivsed asjaolud on teravas vastuolus keskkonnaseisukorraga. Keskkonnaseisukord annab põhjust tõsiseks muretsemiseks ja hõlmab järgmist :

- Kliimamuutuseoht ja kasvuhoonegaaside heitkoguste tase ning raskused Kyoto eesmärkide saavutamisel ELis.[24]

- Kuigi õhukvaliteet on Euroopas pidevalt paranenud,[25] põhjustab õhusaaste Euroopas 750 000 surmajuhtumit aastas.[26]

- Loodusressursside ületarbimine kahjustab ökosüsteeme suure kiirusega.[27]

Vaja oleks laiemas plaanis kiiresti ja süstemaatiliselt tegutseda.

Selleks et keskkonna valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärset muutust saavutada , on vaja palju laialdasemat keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõttu ja levitamist nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil . Ökoinnovatsioon peab olema Euroopa uuenduste valitsev suund ja majanduses nõutud standard. Rahuloluks ei ole veel põhjust.

KAVA RAKENDAMISE EDUSAMMUD

Edusamme kirjeldatakse vastavalt kava põhiideedele.

TEADUSTEGEVUSE TOOMINE TURGUDELE

Teadus- ja tutvustustegevuse suurendamine ja sihipäraseks muutmine

Keskkonnatehnoloogia tegevuskava käivitamisest alates on keskkonnatehnoloogiaprojektidele kuuenda raamprogrammi kaudu eraldatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot . Seitsmenda raamprogrammiga nähakse ette, et 32 miljardi euro suurusest eelarvest kuni 30% suunatakse keskkonnatehnoloogiatele. See hõlmab järgmist: vesiniku- ja kütuseelemendid, keskkonnasäästlikud tootmisprotsessid, alternatiivsed energiaallikad, CO2 sidumine, biokütused ja biorafineerimistehased, energiatõhusus, infotehnoloogiad säästva kasvu jaoks, keskkonnasäästlik ja tõhus transport, veetehnoloogiad, pinnase ja jäätmete käitlus ning keskkonnasõbralikud materjalid.

Tehnoloogiaplatvormide loomine

Loodud on rohkem kui 30 tehnoloogiaplatvormi. Mitmed neist sisaldavad oma tegevuskavas keskkonnatehnoloogiaid.[28] Mõned platvormid kavatsevad osa oma eesmärkidest ellu viia ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, luues avaliku ja erasektori partnerlusi.

Tehnoloogia kontroll

Keskkonnatehnoloogia kontrollisüsteemi arendamine edeneb. On tõendeid selle kohta, et kontrolli puudumine takistab jätkuvalt ligipääsu uutele keskkonnatehnoloogiatele.[29] Mitme teadusprojektiga[30] luuakse praegu tegevuskavale alus reoveepuhastuse, pinnasepuhastuse ja õhusaaste valdkonnas. Kavandatud väljundite hulgas on kõnealuste tehnoloogiate testimise protokollid. Asjakohaste rakendusalade kindlaksmääramiseks viiakse praegu läbi turu-uuring.[31] LIFE programmi pilootprojekt katsetab 10–15 tehnoloogial põhinevat kontrollisüsteemi.

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava suunas

Hiljuti vastu võetud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava[32] eesmärk on vähendada keskkonnasõbraliku energia hinda ja viia ELi tööstus kiiresti kasvava madala süsinikusisaldusega energiat tarbiva tööstuse etteotsa. Kavas määratletakse tehnoloogiad, mille jaoks EL peab koondama ressursse ning kiirendama arengut ja rakendamist.

TURUTINGIMUSTE PARANDAMINE

Tulemuseesmärgid

On läbi viidud uuringuid, et koostada ELi tulemuseesmärkide kava. Kava hõlmab Jaapani Top-runner programmi,[33] protsesside tulemuseesmärke[34] ja pilootprojekti järgmistele tooterühmadele: tsement, aknad, rehvid, sõnnikukäitlus ja tekstiilid. Kõnealusele tööle tuginedes määratletakse avaliku arutelu käigus kava jaoks parim toimimissüsteem, sealhulgas ökomärgised, energiamärgised[35] ja toodete võrdlusuuringud.

Rahastamisvahendite koondamine

Olulised rahastamisvahendid hõlmavad järgmist:

- Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm (CIP)

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi raames on eraldatud 433 miljonit eurot, et edendada ökoinnovatsiooni.

Ligikaudu 228 miljonit eurot eraldatakse vahendite rahastamiseks, eelkõige kasvu- ja innovatsioonivahendile , mida haldab Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis teeb kaasinvesteeringuid ökoinnovatsiooni riskikapitalifondidesse. 205 miljonit eurot eraldatakse tehnoloogia turustamisprojektidele ja -võrgustikele ning 728 miljonit eurot energiatõhususele ja taastuvale energiale.

- Euroopa Investeerimispank (EIP)

EIP ja komisjon töötavad välja ühist riskijagamisrahastut (RSFF). Eesmärk on parandada juurdepääsu kõrge riskiprofiiliga avaliku ja erasektori teadustegevusega seotud laenude rahastamisele. Kaks miljardit eurot on ette nähtud projektide jaoks, milles käsitletakse seitsmenda raamprogrammi teemasid; süsteem võimaldab Euroopa Investeerimispangal anda laene kuni 10 miljardi euro ulatuses .

- Tõhustatud ühtekuuluvuspoliitika

Praegu on ligikaudu 21% struktuurifondidest eraldatud innovatsioonile ja komisjon on kutsunud liikmesriike üles kõnealust osa uuel programmiperioodil suurendama. Ökoinnovatsioon, taastuv energia, energiatõhusus ja keskkonnasõbralik linnatransport on 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika peamised eesmärgid. Ühenduse strateegilistes suunistes ühtekuuluvuspoliitika alal rõhutatakse, et ettevõtted peaksid investeerima ökoinnovatsiooni, et tagada endale tulevikus tugev positsioon.[36]

- LIFE programm

LIFE keskkonnaprogrammiga on alates 1992. aastast kaasrahastatud ligikaudu 2750 innovatiivset pilootprojekti kogusummas üle 2,6 miljardi euro. Ligikaudu kaks kolmandikku investeeringutest on läinud keskkonnatehnoloogiaid edendavate projektide toetuseks.[37]

Turupõhised vahendid

Komisjon võttis hiljuti vastu rohelise raamatu turupõhiste vahendite kohta.[38] Kõnealune dokument annab ülevaate kulutõhusatest vahenditest (nagu energiat, transporti ja muid saasteallikaid hõlmavad maksud ning heitkogustega kauplemise kavade laialdasem kasutamine), mida võiks kasutada koos õigusaktide ja rahaliste stiimulitega. Rohelise raamatu eesmärk on ergutada arutelu kõnealuste vahendite kasutamise üle nii ühenduse kui ka riikide tasandil.

Riigiabi järelevalve

Vastu on võetud teaduse, arenduse ja innovatsiooni riigiabi ühenduse raamistik. Selles sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriik võib anda riigiabi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele. Kõnealuses raamistikus on eriline rõhk ökoinnovatsioonil.[39] Vastu on võetud ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete riskikapitali toetuseks ettenähtud riigiabi suunised. Lisaks vaadatakse parajasti läbi keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniseid. Kõnealune tegevus hõlmab tingimusi abi andmiseks ettevõtetele, kes tahavad investeerida keskkonnatehnoloogiatesse.

Keskkonnasäästlikud riigihanked

Mitu liikmesriiki on alustanud keskkonnasäästlike riigihangete tegevuskavade rakendamist – teised teevad sellega peagi algust. Komisjoni juhendit keskkonnasäästlike riigihangete kohta levitatakse laialdaselt kõigis ELi keeltes. Uuel veebisaidil esitatakse hea tava ja riiklikud keskkonnasäästliku ostupoliitika strateegiad. Ettevalmistamisel on veebipõhine abivahendite komplekt, mis sisaldab finantssuuniseid ostuametnikele.[40]

Teadlikkuse suurendamine

Uuel keskkonnatehnoloogia tegevuskava veebisaidil ja uudistelehes käsitletakse uusi teemasid, poliitilisi arenguid, liikmesriikide paljutõotavaid tavasid ja mitmesuguseid näiteid ökoinnovatsiooni kohta.[41]

GLOBAALNE TEGUTSEMINE

Ülemaailmsed rahastamisvõimalused

Keskkonda ning loodusvarade säästvat majandamist käsitlev ELi teemaprogramm (ENRTP)[42] hõlmab vastavust keskkonnastandarditele, säästvat tarbimist ja tootmist ning võib edendada keskkonnatehnoloogiaid. Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)[43] annab paljudes piirkondades taastuva energia projektidele algkapitali. EIP ja komisjon selgitavad praegu välja, kuidas kõnealuse kava osas koostööd teha. Euroopa Investeerimispanga kliimamuutuse rahastamisvahend (CCFF) aitab samuti projekte globaalsel tasandil rahastada.

Vastutustundlik investeerimine ja kaubandus

Mitmepoolset kaubanduse liberaliseerimist käsitlevate WTO läbirääkimiste raames (Doha arenguvoor) on komisjon aktiivselt osalenud tariifide vähendamiseks või kaotamiseks, aga ka keskkonnaalaste toodete, tehnoloogiate ja teenuste puhul mittetariifsete tõkete kaotamiseks tehtavas töös. Komisjon kaalub ka kõnealuste teemade kiiret käsitlemist piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimisena, mille üle ta lähiaastatel oma peamiste kaubanduspartneritega peamiselt Aasias läbirääkimisi peab.

KOORDINEERIMINE

Paljutõotavate tavade jagamine: keskkonnatehnoloogia tegevuskava riiklikud suunised

21 liikmesriiki ja Norra on koostanud keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamise suunised. Need on avalikkusele kättesaadavad ja esindavad olulist teadmiste kogumit programmide, kavade ja paljutõotavate tavade kohta liikmesriikides.[44] Suuniste analüüs näitab, et paljutõotavate kavade arv määratakse kindlaks liikmesriikides ja et kõnealustest suunistest on võimalus õppida kogu ELis (vt lisa). Näited:

- Saksamaa soodustariifide süsteem on olnud otsustava tähtsusega taastuva energia kasutamise edendamisel – mitu liikmesriiki on sarnase süsteemi kasutusele võtnud.

- Itaalia riiklikus seaduses on sätestatud, et vähemalt 30% ametiasutuste ostetavast kaubast peab olema ringlusse võetud.

- Hispaania riiklikud ja piirkondlikud poliitikasuunad on õhutanud päikeseenergia kasutamist mitmesuguste koordineeritud meetmete abil.

- Ühendkuningriigi riikliku tööstusliku sümbioosi programmi eesmärk on ettevõtetele suunatud vahenduskava abil hoida kokku miljon tonni jäätmeid aastas.

- Mitmesugused rahastamiskavad ökoinnovatsiooni edendamiseks, näiteks Madalmaades, Taanis, Soomes ja Rootsis.

Sidusrühmade osalemine: ökoinnovatsiooni foorum

Ökoinnovatsiooni foorum loob platvormi, kus sidusrühmad saavad tulla kokku, vahetada kogemusi ja teha ettepanekuid tulevaste tegevuste kohta. Foorumi esimene kohtumine toimus Poznanis, Poolas. Esimese foorumi teema oli „Ökoinnovatsiooni rahastamine“. Foorum toimub kaks korda aastas ja sellel käsitletakse asjaomaseid teemasid.[45]

TULEVIKUKÜSIMUSED JA -PRIORITEEDID

Suurendada kasutuselevõttu – suurendada nõudlust

Selleks et teha muudatusi nõutavas ulatuses, peab ökoinnovatsioon levima kõikidesse ärivaldkondadesse ja tööstusharudesse. Märkimisväärse kasu saamiseks peab keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtmise tempo oluliselt kasvama. Ulatuslikku keskkonnakasu võiks saada turul juba olemasolevate keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu, kuid paraku on paljud neist tehnoloogiatest nišiturgudel. Üks näide on energiatõhus elektripirn, mille turuosa on endiselt vähem kui 3% Euroopa elektripirniturust.[46] Tuleb leida uued liikumapanevad jõud, mis soodustaksid ökoinnovatsiooni levikut ja aitaksid seda ulatuslikumalt kasutusele võtta.

Nii Aho aruandes uuendusliku Euroopa loomise kohta,[47] hiljutises innovatsioonialases teatises[48] kui ka muudes dokumentides[49] kutsutakse üles kasutama innovatsiooni soodustamiseks „nõudluse suurendamist“ . „Juhtivad turud“ võivad samuti nõudlust stimuleerida.[50][51] Keskkonnatehnoloogia tegevuskava riiklike suuniste analüüsist (vt lisa) võib näha, et keskkonnatehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust tehakse süstemaatiliselt peaaegu kõigis liikmesriikides. Kahjuks võetakse oluliselt vähem süstemaatilisi meetmeid nõudluse suurendamiseks.

Vajalik on süstemaatiline ja koordineeritud tegevus nõudluse suurendamiseks. Tõhustada tuleb nii keskkonnasäästlikke riigihankeid, turupõhiseid vahendeid, ettevõtete rahastamist üleminekul keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele kui ka ettevõtete ja tarbijate teadlikkuse suurendamist. Kõnealused tegevused võivad suurendada nõudlust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil ja muuta keskkonnatehnoloogiad ja keskkonnasõbralikud tooted valitsevaks suunaks.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid aktiivselt tegutsema ja tõhustama selliseid keskkonnatehnoloogia tegevuskava meetmeid, mis tekitaksid edasist nõudlust süstemaatilisel ja koordineeritud viisil.[52]

Keskkonnasäästlike riigihangete edasine kasutamine

Riigi- ja erahanked on sisult üsna erinevad, kuid need mõlemad võivad juhtida ostukäitumist ja mõjutada kasutuselevõttu.

- Riigihanked moodustavad ligikaudu 16% ELi SKTst. Palju tööd on tehtud ja nüüd peab Euroopas algama praktiline rakendustöö.

- Erahanked on samuti olulised, kuigi need ei allu üldistele eeskirjadele. Suured ettevõtted esitavad oma tarnijatevõrgustikele nõudmisi ja mõjutavad neid.

- Meede: Arendada edasi juba tehtud tööd ja kiirendada keskkonnasäästlike riigihangete tegemist. Levitada pakkumistingimuste näidiseid. Koostada teatis riigihangete kohta 2007. aastal, seada (vabatahtlikke) eesmärke ja anda juhiseid näitajate ja võrdlusuuringute kohta.

- Meede: Euroopa Ühendus, liikmesriigid ja asjaomased sidusrühmad koostavad strateegiad erahangete jaoks.

Suuremate finantsinvesteeringute koondamine

Rahandussektor (pangad, kindlustusettevõtted, pensionifondid, investorid) võib oluliselt mõjutada ettevõtteid ja tööstusharusid keskkonnatehnoloogiate kasutusevõtmisel. Ühtekuuluvuspoliitika keskendumine ökoinnovatsioonile, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi algatused ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi loomine annavad kõik sellesse oma panuse. Parimate tavade vahetamisele ja Euroopa ning rahvusvahelise tasandi suurimate finantsasutuste kaasamisele suunatud tegevusi võiks tõhustada.

- Meede: ELi finantsinstrumentide rakendamine. Ühenduse finantsressursside kasutamine, et hallata edasisi rahalisi kohustusi. Suurte finantsasutuste kokku kutsumine. Suuniste koostamine ja eesmärkide seadmine ökoinnovatsioonile suunatud rahaliste investeeringute jaoks.

Tehnoloogia kontrolli ja tulemuseesmärkide süsteemi loomine

Standardid võivad kindlaks määrata toimivuse taseme ja anda turul tagatisi. Kontrollisüsteem varustab turgu usaldusväärsete keskkonnasõbralikkuse hindamise meetmetega. Tooterühmadele tulemuseesmärkide seadmine võib tuua kaasa suurema keskkonnasõbralikkuse. Mastaabisäästu võib saavutada, juhul kui tulemuseesmärkide süsteem edendab tooteid kogu sektoris. Praegu uuritakse seoseid tulemuseesmärkide süsteemi ja ökomärgiste vahel. Praegusi toodete ja teenuste märgistamiskriteeriume, nagu ökomärgis, energiamärgis ja Energy Star i märgis, on võimalik parandada ning pidada sammu sarnaseid märgiseid hõlmavate rahvusvaheliste arengutega.

- Meede: Tehnoloogia kontrolli ja tulemuseesmärkide süsteemi loomist käsitlevate uuringute lõpuleviimine. Katseprojektide käivitamine ja lõpuleviimine. Seoste uurimine kõnealuste süsteemide ja ökomärgise kava vahel. Seaduseelnõude ettevalmistamine keskkonnatehnoloogia kontrollsüsteemi kohta (2008) ja teatise koostamine tulemuseesmärkide süsteemi kohta (2008). Praeguste märgistamissüsteemide läbivaatamine ja parandamine. Rahvusvaheliste kavade arengu jälgimine.

Õppimine liikmesriikide paljutõotavatest tavadest

Keskkonnatehnoloogia tegevuskava riiklikest suunistest nähtub, et väljatöötamisel on palju ökoinnovatsiooni edendavaid poliitikasuundi. Kõnealusest praktikast, eelkõige nõudluse suurendamisega seonduvast, on võimalik õppida ja seda saab ühtlasi edasi arendada. Ökoinnovatsiooni toetavate poliitikasuundade abil saaks võrrelda ja levitada kõige tõhusamaid riiklikke kavasid. Sel viisil saaksid liikmesriigid sarnastest poliitikasuundadest õppida, neid kohandada ja rakendada, et saavutada mitmekordne mõju kogu Euroopas.

- Meede: 2007. aastal algetapi loomine, kus liikmesriigid esitavad oma parimaid tavasid ja vahetavad kogemusi. Rakenduseeskirjade väljatöötamine täieliku süsteemi jaoks 2008. aastal.

Keskendumine suure kasuteguriga sektoritele

Lühiajalises perspektiivis võib saada suurt kasu, keskendudes sektoritele, kus võib kiiresti saada suurt keskkonnaga seonduvat tulu („kerge kasu“ strateegia). Kõnealune strateegia hõlmab keskendumist sektoritele, kus ökoinnovatsiooni, keskkonnatehnoloogiate, täiustatud toodete, protsesside ja teenuste abil võib saada suurt keskkonnaga seonduvat tulu. Kõnealuste sektorite hulka kuuluvad:

- Hooned

- Toit ja jook

- Eratransport

- Taaskasutamine ja reoveekäitlus

Uuringud näitavad, et kolme esimese sektori toodete keskkonnamõju on kõige suurem. [53] Muud uuringud näitavad, et kõnealustel sektoritel on ka säästva arengu potentsiaali. [54] Näiteks keskendutakse liikmesriikide ühisalgatuses säästvale ehitustegevusele.[55]

Ökoinnovatsiooni edendamiseks kõnealustes sektorites võiks kasutada vahendeid , nagu teadusuuringute rahastamine, keskkonnasäästlikud riigihanked, tulemusstandardid, rahastamine, paljutõotavad riiklikud tavad ja reguleerivate tingimuste optimeerimine. Võimalik on ka kõnealused lähenemised ühendada, et määratleda komisjoni innovatsioonialases teatises ettenähtud juhtivad turud , kus ökoinnovatsioon mängiks olulist osa.

- Meede: Alates 2007. aastast määratleda peamised sektorid, mille puhul ELi tehnoloogiad ja tooted võiksid maailmas jõuda liidripositsioonile, sest need toovad suurt keskkonnaalast ja majanduslikku kasu.

Toetusmeetmed

Lisaks nõudluse suurendamisele suunatud viiele meetmele vajatakse ka üldisemat toetustegevust.

Tagada ökoinnovatsioonialaste strateegiliste teadmiste kogum

Vaja on ökoinnovatsiooni valdkonna suundumuste usaldusväärset analüüsi. Õigeaegsete ja strateegiliste teadmiste koondamine Euroopa avalike asutuste, asjaomaste äriettevõtete ja rahastajate jaoks võib kaasa aidata edasisele kasvule ja investeeringutele.[56] Komisjoni talitused analüüsivad, kuidas sellist teavet tõhusalt koguda, sünteesida ja jagada, ning eelkõige seda, kuidas teostada ökoinnovatsiooni vaatlusvõrku, mis peaks põhinema mitmel olemasoleval projektil ja võrgul ja mis võiks hõlmata teatavaid põhilisi vaatlusinstituute kogu Euroopas.

- Meede: Tagada tõhus ökoinnovatsioonialaste strateegiliste teadmiste kogum, mis kajastaks asjaomast statistikat, suundumusi ja ülemaailmseid ärivõimalusi.

Kasvatada teadlikkust ja aktiivset osalust

Teadlikkuse suurendamise oluline osa on tarbijate ja ettevõtete aktiivse osaluse soodustamine. Ökoinnovatsiooni foorumi rajamine on vaid üks väike samm kõnealuses suunas. Samalaadseid tegevusi võib teha nii piirkondlikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

- Meede: Liikmesriikidega meetmete määratlemine LIFE+ programmi raames. EÜ tasandi teabevahetuse laiendamine. Euroopa foorumi käigushoidmine ja osaluse laiendamine. Ökoinnovatsiooni edendamine rahvusvahelisel areenil.

Edendada teadustegevust

Tulemusi saab optimeerida teadustegevuse edasise suunamise ja edendamise teel seitsmenda raamprogrammi kaudu, luues koostoimet uurimisteemade, tehnoloogiaplatvormide, tekkivate juhtivate turgude ja õigusloome vahel. Tehnoloogia hindamismeetodite uurimine võib samuti kaasa aidata tulevaste kontrolli- ja standardiseerimissüsteemide täiustamisele. Võimalik on rohkem edendada keskkonnatehnoloogiaalast teadustegevust rahvusvahelisel tasandil.

- Meede: Ökoinnovatsiooniga seonduvatel keskkonnatehnoloogia tegevuskava prioriteetidel ja juhtivatel turgudel põhinev tulevaste uurimisteemade (2007–2013) suunamine.

Kokkuvõte ja esmatähtsad tegevused tulevikus

Palju on juba tehtud, aga veelgi rohkem on veel teha. Astuda vastu ülemaailmsetele keskkonnaalastele väljakutsetele, muuta ökoinnovatsioon laialdast keskkonnaalast ja majanduslikku kasu toovaks, võimaldada Euroopal uusi võimalusi kasutada – kõiki kõnealuseid tegevusi tuleb hoogustada ja uuel tasandil ellu viia, pöörates rohkem tähelepanu nõudlusele . Kokkuvõttes keskendutakse viiele tegevusele, mis suurendavad nõudlust, ja kolmele toetusmeetmele:

NÕUDLUSE SUURENDAMINE

- Keskkonnasäästlike riigihangete edasine kasutamine

- Suuremate finantsinvesteeringute koondamine

- Tehnoloogia kontrolli ja tulemuseesmärkide süsteemi loomine

- Õppimine liikmesriikide paljutõotavatest tavadest

- Keskendumine suure kasuteguriga sektoritele

TOETUSMEETMED

- Tagada ökoinnovatsioonialaste strateegiliste teadmiste kogum

- Kasvatada teadlikkust ja aktiivset osalust

- Edendada teadustegevust

[1] Sterni ülevaade: kliimamuutuste majanduslik külg

[2] Aastatuhande ökosüsteemi hinnang

[3] Elava planeedi 2006. aasta aruanne

[4] Ökoinnovatsioon tähendab mis tahes innovatsiooni, mis toob keskkonnale kasu – see hõlmab tehnoloogilisi uuendusi, protsessiinnovatsiooni ja ärialaseid uuendusi.

[5] KOM(2005) 330 (lõplik)

[6] Nõukogu 7775/06

[7] Nõukogu 10117/06

[8] ec.europa.eu/education/policies/educ/eit/index_en.html

[9] Eesistujariigi järeldused, juuli 2006, Turu, Soome.

[10] Ökoloogiline tööstuspoliitika, „uut kokkulepet“ käsitlev memorandum, Saksamaa keskkonnaministeerium (2006).

[11] KOM(2004)38 (lõplik)

[12] KOM(2005)16 (lõplik)

[13] Keskkonnapoliitika innovatsioonidünaamika (2006) ja Majandusele ELi keskkonnaalase õigusloome tekitatud kulude järelhindamine (2006)

[14] Keskkonnasäästlik tööstus, selle suurus, tööhõive perspektiivid ja kasvutõkked laienenud ELis. (2006)

[15] Tuule tugevus 10 palli GWEC (2005).

[16] Päikeseenergia tootmine EPIA (2006).

[17] Keskkond, innovatsioon, tööhõive. Saksamaa keskkonnaministeerium 2006.

[18] Euroopa majandussektori faktid ja arvandmed 2005.

[19] ELi keskkonnasäästliku tööstuse, selle tööhõive ja ekspordipotentsiaali analüüs. ECOTEC (2002).

[20] Dow Jones säästlikkuse indeksi iga-aastane ülevaade (2006).

[21] Euroopa keskkonnasäästlike tehnoloogiate investeeringute aruanne (2006).

[22] Cleantech muutub globaalseks, Environmental Finance (juuni 2006).

[23] Euroopa SRI uuring – 2006. Euroopa ühiskondlike investeeringute foorum

[24] Kasvuhoonegaaside heidetega seonduvad suundumused ja väljavaated Euroopas, 2006 EEA (2006).

[25] LRTAP Convention Emission Inventory 1990–2004. EEA (2006).

[26] Õhusaaste tervishoiuaspektid, WHO (2004).

[27] KOM(2006)216 (lõplik)

[28] cordis.europa.eu/technology-platforms

[29] Keskkonnainnovatsioon – keskkonnavajaduse ja majandusliku võimaluse vahelise lõhe ületamine (DTI 2006).

[30] www.promote-etv.org; www.est-testnet.net; www.eurodemo.info

[31] Ettevõtete turu-uuring kogu ELi hõlmava kontrollisüsteemi potentsiaali kohta , IPTS (tulemas)

[32] KOM (2006) 847 KOM(2007) 1 (lõplik)

[33] Top-runner' i programm Jaapanis – selle tõhusus ja tähendus ELi jaoks, Rootsi keskkonnakaitseagentuur (november 2005).

[34] Tulemuseesmärgid tootmisprotsessides, IPTS (seni avaldamata).

[35] Direktiivid 92/75/EÜ ja 2005/32/EÜ

[36] Nõukogu määrus 1083/2006, nõukogu otsus 2006/702/EÜ

[37] ec.europa.eu/environment/life

[38] KOM(2007)140 lõplik

[39]

[40] Vt http://ec.europa.eu/environment/gpp

[41] ec.europa.eu/environment/etap

[42] ec.europa.eu/development/body/theme/environment/ENRTP.htm

[43] KOM (2006) 583

[44] ec.europa.eu/environment/etap/roadmaps_en.htm

[45] ec.europa.eu/environment/etap/forum_en.htm

[46] Eluasemete valgustuse tarbimine ja säästupotentsiaal laienenud ELis. JRC (2006)

[47] Uuendusliku Euroopa loomine . Euroopa Komisjon, EUR22005 (2006).

[48] KOM(2006)502 (lõplik)

[49] Tahe võistelda: konkurentsivõimeline, puhas ja arukas Euroopa (2006).

[50] Euroopa konkurentsivõime aruanne. SEK(2006) 1467/2

[51] Konkurentsiküsimustega tegelev nõukogu , 15717/06, detsember 2006.

[52] Turupõhiseid vahendeid käsitleva rohelise raamatu kohaselt võib võtta edasisi meetmeid.

[53] Toodete keskkonnamõju (EIPRO). IMPRO otsib võimalusi kõnealuste mõjude vähendamiseks. Uuringud põhinevad elutsükli analüüsil, nii et näiteks „Hooned” hõlmavad uusi ehitisi, nende hooldust, remonti ja lammutust. Siinkohal kasutatakse mõistet „Hooned” mõiste „Eluasemed” asemel. See hõlmab mööblit, kodumasinaid ja ruumide ja vee kütmiseks kasutatavat energiat.

[54] www.popa-ctda.net; www.ectp.org

[55] www.ukswedensustainability.org

[56] Info- ja sidetehnoloogia vaatluskeskus osutab sarnast teenust: www.eito.com