52007DC0083

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.3.2007

KOM(2007) 83 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

enne 24. augustit 1999 ja 24. augustit 2000 ehitatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse loomapidamishoonetele esitatavatest nõuetest tehtavate erandite rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

enne 24. augustit 1999 ja 24. augustit 2000 ehitatud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse loomapidamishoonetele esitatavatest nõuetest tehtavate erandite rakendamise kohta

SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) esitab komisjon enne 31. detsembrit 2006 nõukogule aruande[1] mahepõllumajandusliku loomakasvatuse jaoks tehtavate mitmete erandite rakendamise kohta, eelkõige:

- kariloomade lõastamine loomapidamishoonetes, mis on ehitatud enne 24. augustit 2000,

- erandid mitmetest enne 24. augustit 1999 ehitatud mahepõllumajanduse loomapidamishoonetele esitatavatest nõuetest; nimelt nõuetest veelindude ujumiskohtadele juurdepääsu, kodulindude hoonetes pidamise tingimuste, karja suuruse, kodulindude välisalale juurdepääsu, aga ka imetajate uiteväljadele ja karjamaale juurdepääsu ning loomapidamishoone sise- ja välisala suuruse kohta.

Kõnealuste erandite kehtivusaja lõpp on ette nähtud 31. detsembril 2010. Enne seda kuupäeva puudub juriidiline nõue korduvaks läbivaatamiseks.

Käesoleva aruande koostamiseks vajalike andmete saamiseks paluti kõikidel liikmesriikidel ja mitmel Euroopa mitteliikmesriigil[2] täita kaks küsimustikku. Kakskümmend liikmesriiki, Bulgaaria, Norra ja Šveits vastasid ühe või mõlema küsimustiku küsimustele.

KOKKUVÕTE

Üsna suur hulk liikmesriike on arvamusel, et kariloomade lõastamist lubava erandi järk-järguline kaotamine 31. detsembriks 2010 on raskesti lahendatav ning nõuavad seepärast erandi kasutamisaja pikendamist vähemalt viie aasta võrra. Põhjenduseks esitati peamiselt klimaatilised (talvel on loomad pikka aega loomapidamishoones), geograafilised, struktuurilised ja majanduslikud argumendid.

Hoolimata erandite praegusest laialdasest kasutusest nõuavad üksnes vähesed liikmesriigid nende kasutamisaja pikendamist veelindude ujumiskohtadele juurdepääsu, kodulindude hoonetes pidamiste tingimuste, karja suuruse ja kodulindude välisaladele juurdepääsu suhtes. Eri liikmesriigid nõuavad imetajate uiteväljadele ja karjamaale juurdepääsu ning loomapidamishoone sise- ja välisala suuruse suhtes tehtavate erandite kasutamisaja pikendamist.

Küsimustik erandi rakendamise kohta, mis on tehtud kariloomade lõastamine suhtes, keda hoitakse enne 24. augustit 2000 ehitatud loomapidamishoonetes (I lisa B osa punkt 6.1.5)[3]

Riigid, kus erandit ei kasutata: IE, EL, CY, LT, PT;

Praegu erandit kasutavad riigid: BE, CZ, DK, DE, EE, FR, IT, LV, LU, HU, NL, AT, SI, FI, SE;

Erandi kasutamise pikendamist nõudvad riigid: BE, DE, EE, FR, IT, LU, HU, NL, AT, PL, SI, SE, BG.

Ülevaade erandi praegusest kasutamisest (I lisa B osa punkt 6.1.5) riikides

absoluutarv / % kõigist põllumajandusettevõtetest | 100 / AP | AP / 80% | 49 / AP |

% põllumajandusettevõtetest, mis eeldatavalt vastavad nõuetele 2010. aasta lõpuks | AP | AP | AP |

erandi kasutamisaja pikendamiseks taotletud aastate arv | VP | täpsustamata pikkus | AP |

- Nimetatud kahjustavad mõjud: FR – terviseprobleemid; vastavalt siseriiklikule veterinaarnõuandele tagatakse lindude haigestumise vältimine juurdepääsuga üksnes voolavale , mitte seisvale veele.

Pikendamistaotluseks kasutatud argumendid: AT – tegelike lahenduste puudumine.

Kodulinnud / miinimumnõuded linnukasvatushoonetele, karja – ja üksuse suurus (I lisa B osa punkt 8.4.3)

Riigid, kus erandit ei kasutata: BE, CZ, EE, EL, IE, CY, LT, LU, LV, HU, PL, PT, NO;

Praegu erandit kasutavad riigid:

- linnukasvatushoonetele esitatavate nõuete suhtes: NL, AT, SI, FI, FR, IT, BG,

- linnukarja ja üksuse suuruse suhtes: AT, SE, FI, FR, DK, BG;

Erandi kasutamise pikendamist nõudvad riigid: AT7.

Ülevaade erandi praegusest kasutamisest (I lisa B osa punkt 8.4.3) riikides

Nimetatud kahjustavad mõjud: puuduvad.

Pikendamistaotluseks kasutatud argumendid: puuduvad.

Muud märkused:

NL, FI: erandit kasutatakse vaid sisse- ja väljapääsuluukide suhtes;

SE: erandit kasutatakse vaid munakanade suhtes. Ei taotle erandi kasutamisaja pikendamist, küll aga ühes linnukasvatushoones hoitavate lindude arvu piirangu tühistamist;

DK: erandit kasutatakse vaid munakanade suhtes.

Kodulinnud / juurdepääs uiteväljadele (I lisa B osa punkt 8.4.5)

Riigid, kus erandit ei kasutata: FR, IT, EE, NL, IE, LU, SE, SI, LV, HU, FI, BE, EL, CY, CZ, DK, LT, PL, PT, NO;

Praegu erandit kasutavad riigid: AT, BG;

Erandi kasutamise pikendamist nõudvad riigid: AT7.

Ülevaade erandi praegusest kasutamisest (I lisa B osa punkt 8.4.5) riikides

Riik | AT | BG |

absoluutarv / % põllumajandusettevõtetest, kus erandit kasutatakse | 125 / 1,4% | 2 / 18% |

% majanditest, mis eeldatavalt vastavad nõuetele 2010. aasta lõpuks | AP | 0 |

erandi kasutamisaja pikendamiseks taotletud aastate arv | VP | VP |

Nimetatud kahjustavad mõjud: puuduvad.

Pikendamistaotluseks kasutatud argumendid: puuduvad.

Muud märkused:

NO: kodulindude söötmine ja jootmine väljaspool linnupidamishoonet keelatud (piirangud seoses lindude gripiga);

BG: kahe ümberehitusjärgus oleva põllumajandusettevõtte praeguse seisukorra kohta andmed puuduvad.

Imetajad / vähendatud sise- ja välisala (VIII lisa punkt 1)

Riigid, kus erandit ei kasutata: IE, LU, EL, LT, BE, CY, PL, PT;

Praegu erandit kasutavad riigid: FR, IT, EE, NL, AT, SE, SI, LV, HU, FI, CZ, DK, BG, NO;

Erandi kasutamisaja pikendamist nõudvad riigid: EE, LV, HU, AT7, FR, IT, NO.

Ülevaade erandi praegusest kasutamisest (VIII lisa punkt 1) riikides

Riik |CZ |DK |EE |FR |IT |LV |HU |NL |AT |SI |FI |SE |BG |NO | | absoluutarv / % kõigist põllumajandusettevõtetest |62 / 10% |ND |24 / 5% |176 / 4,9% |187 /3,4% |185 / 11% |vt all-pool |6 /1% |129 / 0,9% |337 / 29,8% |77 / 25% |AP |1 /16,7% |AP | |absoluutarv / % kõigist lambakasvatusettevõtetest | | | | |101 /4,5% | |vt all-pool |0 |17 / 0,6% |104 /5% |12 / 17% |AP | |AP | |absoluutarv / % kõigist kitsekasvatusettevõtetest | | | | |70 /14% |4 / 5% |vt all-pool |2 /3% | |8 /7% |1 / 14% |AP | |AP | |absoluutarv / % kõigist seakasvatusettevõtetest | | | |3 (välisala) / 1,3% |3 /1% | |vt all-pool |18 / 20% |185 / 3,5% |114 /24,7% |2 / 12% |AP |2 /25% |AP | |absoluutarv / % kõigist hobusekasvatusettevõtetest | | | | |5 /1,2% | |vt all-pool | |4 / AP |19 /12,1% | |AP | |AP | |% majanditest, mis eeldatavalt vastavad nõuetele 2010. aasta lõpuks |kõik |kõik |50% |kariloomad: APsead: kõik |kariloomad:59%muud: 70% |50% |≤ 50% |peaaegu kõik |AP |kariloomad: 50% sead: 5%muud: suurem osa |kõik |kõik |kari-loo-mad: 1sead: 0 |AP | |erandi kasutamisaja pikendamiseks taotletud aastate arv |0 |0 |5 |piiramata |piiramata mägipiirkonna majandite jaoks |3 |≥ 5 |0 |VP |5 |0 |0 |AP |7 kariloomadele5 lammastele | | Nimetatud kahjustavad mõjud: puuduvad.

Pikendamistaotluse jaoks kasutatud argumendid

a) geograafilised piirangud

- mägipiirkonnad: IT;

b) struktuursed piirangud

- pikem üleminekuperiood uute liikmesriikide jaoks, kuna põllumajandusettevõtted, kus on vanad tallid, ehitatakse ümber mahepõllumajandusliku loomapidamise jaoks: HU;

c) majanduslikud piirangud

- maaelu arengu programmid 2007-2013 (vajalik 5-aastane kohustus; oht, et põllumajandustootjad võivad erandite tühistamise tõttu mahepõllumajandusega tegelemise lõpetada): EE, LV, SI,

- väikeste põllumajandusettevõte ümberehitamine / nendesse investeerimine on mittetulus: IT.

Muud märkused

FR taotleb piiramata kasutusajaga erandit, mille alusel oleks kariloomade lõastamine võimalik ilma eelneva loata, kui iga looma kohta on olemas 10,5 m² suurune pindala (=sise- ja välisala kokku);

HU: kasutatud on vana küsimustikku (mitteametlik dokument), milles ei eristata loomaliike: 150/12 (8%);

NO: enne 24. augustit 1999 ehitatud loomapidamishoonete puhul kasutatavat üldist erandit kohaldatakse ainult loomapidamishoonete sisealade suhtes. Erandi tühistamisel tekivad olulised probleemid lambakasvatusettevõtete ja mõnede kitsekasvatusettevõtete jaoks. Kariloomade suhtes kasutatavat erandit kavatsetakse ühtlustada alates 2024. aastast kehtima hakkava riikliku keeluga ning põllumajandusliku struktuuritoetusega enne nimetatud tähtaega;

BG: kahe ümberehitusjärgus oleva põllumajandusettevõtte praeguse seisukorra kohta andmed puuduvad.

Kodulinnud / vähendatud sise- ja välisala (VIII lisa punkt 2)

Riigid, kus erandit ei kasutata: IT, EE, IE, LU, SI, EL, CY, LT, CZ, DK, BE, PL, PT;

Praegu erandit kasutavad riigid: FR, NL, AT, SE, HU, FI, NO, BG;

Erandi kasutamise pikendamist nõudvad riigid: AT7, FI.

Ülevaade erandi praegusest kasutamisest (VIII lisa punkt 2) riikides

Riik | FR | HU |NL |AT |FI |SE |BG |NO | | absoluutarv / % kõigist kanakasvatusettevõtetest |41 /10% |1 /8% |4 /50% |185 |VP |AP |2 /18% |AP | |absoluutarv / % kõigist munakanakasvatusettevõtetest |149 /22,9% |3 /16% | | |16 /30% |AP |VP |AP | |% majanditest, mis eeldatavalt vastavad nõuetele 2010. aasta lõpuks |kõik |kõik |kõik |AP |siseala: kõikvälisala: AP |kõik |VP |kõik | |erandi kasutamisaja pikendamiseks taotletud aastate arv |0 |0 |0 |AP |VP |0 |AP |0 | | Nimetatud kahjustavad mõjud: FR – munakanade hulgas mõned sulgede nokkimise ja kannibalismi juhud.

Pikendamistaotluseks kasutatud argumendid: puuduvad.

Muud märkused

NL on arvamusel, et loomade heaolu ei suurenda enam kui 1 m² suurune välisala looma kohta, vaid pigem kõnealuse ala kvaliteet (kaitset pakkuvate taimede olemasolu); määratletud ala peaks olema ühenduses noorkanadele ettenähtud välisalaga;

FI on arvamusel, et 4 m² suurune välisala looma kohta on liiga suur;

BG: kahe ümberehitusjärgus oleva põllumajandusettevõtte praeguse seisukorra kohta andmed puuduvad.

[1] Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (muudetud nõukogu 19. juuli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1804/1999) I lisa B osa punkt 6.1.7 ja I lisa B osa punkt 8.5.3.

[2] Mitteliikmesriigid, kes kohaldavad nõukogu määrust (EMÜ) nr 2092/91 ühendusega sõlmitud lepingute raames.

[3] I lisa B osa punkti 6.1.5. kohast teavet ei ole edastanud järgmised liikmesriigid: ES, MT, UK ja RO.

[4] VP: vastus puudub.

[5] AP: andmed puuduvad.

[6] I lisa B osa punkti 8.5.1. kohast teavet ei ole edastanud järgmised riigid: ES, MT, UK, CH ja RO.

[7] AT vastustes ei ole otsest selgitust erandi praeguse kasutamise kohta ega väljendatud vajadust kasutamisaja pikendamise kohta, seepärast on Austria seisukohta püütud tõlgendada.