This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006PC0489
Proposal for a Council Regulation amending Regulations (EEC) No 404/93, (EC) No 1782/2003 and (EC) No 247/2006 as regards the banana sector {SEC(2006) 1106} {SEC(2006) 1107}
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes {SEK(2006) 1106} {SEK(2006) 1107}
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes {SEK(2006) 1106} {SEK(2006) 1107}
/* KOM/2006/0489 lõplik - CNS 2006/0173 */
Ettepanek: Nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes {SEK(2006) 1106} {SEK(2006) 1107} /* KOM/2006/0489 lõplik - CNS 2006/0173 */
ET Brüssel 20.9.2006 KOM(2006) 489 lõplik 2006/0173 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes (komisjoni esitatud) {SEK(2006) 1106} {SEK(2006) 1107} SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Ühenduse banaanid moodustavad banaanide kogukäibest ELi turul vaid 16%. Need toodetakse liidu äärepoolseimates piirkondades troopilistel ja subtroopilistel aladel, v.a väikesed kogused (vähem kui 2%), mis toodetakse Küprosel, Kreekas ja Portugali mandriosas. 2005. aasta veebruaris pärast banaanituru ühise korralduse laiendamist kümnesse uude liikmesriiki ja enne impordikorra olulist muutmist, selleks et võtta arvesse 2001. aastal Ecuadori ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud lepinguid, avaldas komisjon teatise ühise turukorralduse toimimise kohta. [1] Sellest sai alguse laiapõhjaline arutelu ühise turukorralduse tuleviku üle olukorras, mida kujundasid Doha läbirääkimistevooru lõpulejõudmise ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega uue põlvkonna partnerluslepingute sõlmimise väljavaated, banaanidele EBA-lepinguga (Everything But Arms agreement) sätestatud erandi lõppemine ning liidu poliitika uuendamine äärepoolseimate piirkondade suhtes ja spetsiaalselt nende piirkondade põllumajanduse toetamiseks mõeldud POSEI programmid (kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmid) [2]. Sellest arutelust, millele tuli kasuks ühise turukorralduse toimimise kohta vahepeal teostatud sõltumatu hindamine, [3] esimesi järeldusi tehes otsustas komisjon 2005. aasta oktoobris teha ettepaneku banaanituru ühise korralduse ühendusesiseste aspektide, eelkõige Euroopa tootjatele toetuse andmisega seotud aspektide reformimiseks 2006. aastal. [4] See reformiettepanek vastab ka Euroopa Kontrollikoja soovitustele, mis esitati eriettekandes nr 1/2003 banaanituru ühise korralduse usaldusväärse finantsjuhtmise kohta. [5] Oma vastuses väitis komisjon, et on sügavalt veendunud vajaduses põhjalikult üle vaadata ühenduse tootjatele suunatud toetuskava ning et kontrollikoja ettepanek koos muude asjaoludega, nagu üksnes tariifidel põhinevale impordikorrale üleminek, andis võimaluse hinnata turukorralduse eesmärke või need isegi uuesti läbi vaadata. Lähtuvalt kohustusest tagada parem õigusloome [6] eelnes reformi ettevalmistamisele sellega kaasnevate probleemide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide analüüs, sh avalik arutelu reformi võimalike variantide üle. 2. Reformi põhjused ja eesmärgid Banaanitootjate toetamise praeguse süsteemi aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Tootjad on turusuundumustest kunstlikult eraldatud, kuna hinnamuutused hüvitatakse toetustega automaatselt. Kuigi toetus on piiratud kõigi tootmispiirkondade jaoks kokku 867 500-tonnise maksimumkogusega, ei ole seatud eelarve ülemmäära. Toetuse arvutamisel ühenduse keskmiste hindade alusel ei võeta piisavalt arvesse iga tootva piirkonna eripära. Seda süsteemi tuleb muuta reformitud ühisesse põllumajanduspoliitikasse üle võetud säästva arengu ja Lissaboni strateegia peamiste poliitiliste eesmärkide kohaselt. Reformi eesmärgid on: – tagada banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale rahuldav elatustase, stabiliseerides samas riiklikke kulutusi; – viia toetuste süsteem kooskõlla reformitud ühise turukorralduse peamiste põhimõtetega – säästvus, konkurentsivõime, tootjate orienteeritus turule – ning tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste, eriti WTO eeskirjade arvessevõtmine; – võtta piisavalt arvesse tootmispiirkondade eripära. Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel, üks peamisi põllumajanduskultuure ning põllumajandust neis piirkondades pärsib nende alade kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa. Järgides kohustust tagada parem õigusloome, hindas komisjon kolme võimaliku reformi mõju: toodangust lahtisidumine – banaanitootmise toetuste süsteemi integreerimine toodanguga sidumata ühtsesse otsemaksete kavva; memorandum – vastab suures osas peamiste banaane tootvate riikide ettepanekule; POSEI – äärepoolseimate piirkondade banaanitootjate toetuste integreerimine olemasolevatesse POSEI programmidesse ning mandril asuvate tootjate toetuste integreerimine ühtsesse otsemaksete kavva. Mõju hindamise järeldus oli, et võetud eesmärkide saavutamiseks sobib kõige paremini POSEI variant. Eeltoodut arvestades teeb komisjon ettepaneku tühistada ühise turukorralduse toetuskava ning selle asemel 1) suurendada eelarveeraldist POSEI kava puhul, mis muutub äärepoolseimates piirkondades ainsaks banaanituru toetamise vahendiks, ja 2) kaasata need banaane tootvad piirkonnad, mis ei ole äärepoolseimad, ühtsesse otsemaksete kavva, samuti teha vajalikud muudatused eelarves. 3. Banaanituru ühise korralduse reformimiseks kavandatavad meetmed 3.1. Toetus äärepoolseimate piirkondade tootjatele Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) [7] III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, võimaldades asjasse puutuvatel liikmesriikidel pakkuda oma üldiste abiprogrammide raames piirkonna eripära arvestavaid meetmeid. Tehakse ettepanek suurendada määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisest tulenevat eelarveeraldist kokku 278,8 miljoni euro võrra, et hõlmata alates 1. jaanuarist 2007 ühenduse toetus banaanitootmisele täielikult kõnealuste programmidega, mis suurendaks põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust neis piirkondades. 3.2. Toetus muude banaane tootvate piirkondade tootjatele Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad (Kreeka, Portugali mandriosa ja Küpros), ei tundu banaanitootmise jaoks eraldi toetuskava säilitamine vajalik, arvestades asjaomase tootmise väikest osatähtsust ühenduse kogutoodangus. Tehakse ettepanek minna tootmise toetamiselt üle tootjate toetamisele: Tehakse ettepanek minna tootmise toetamiselt üle tootjate toetamisele, tühistades olemasoleva banaanitootmise tasandustoetuse kava ja kaasata see nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 [8]8 kehtestatud ühtsesse otsemaksete kavasse. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Tehakse ettepanek suurendada riiklikke ülemmäärasid Kreekale ja Portugalile [9]9 vastavalt 1,1 miljoni ja 0,1 miljoni euro võrra. Tehakse ettepanek suurendada ühtse otsemaksete kava Küprosel rakendamise eelarvet alates 2009. aastast 3,4 miljoni euro võrra, korrigeerides seda vastavalt uute liikmesriikide suhtes kohaldatavale juurdekasvukavale. Eelarve üksikasjad esitatakse allpool. 3.3. Tootjate organisatsioonid Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning piiras tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega. Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Teine eesmärk on iganenud, sest tasandustoetuste süsteem tühistatakse. Seetõttu tehakse ettepanek kaotada tootjaorganisatsioone käsitlevad ühenduse õigusnormid, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada vajadusel asjaomased õigusnormid oma territooriumi erilist olukorda arvestades. Samamoodi tehakse ettepanek tühistada ka toetuskava, mille eesmärk oli soodustada tootjate organisatsioonide asutamist ja haldamist. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse huvides jätkatakse siiski toetuste maksmist sellist abi juba saavatele hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. 3.4. Vananenud sätted Tehakse ettepanek jätta määrusest (EMÜ) nr 404/93 välja rida iganenud või vananenud sätteid, mis käsitlevad peamiselt kaubandust kolmandate riikidega enne üksnes tariifil põhineva impordikorra jõustumist [10]10 ja maaelu arenguprogramme banaane tootvates piirkondades, samuti aruandlust käsitlevad iganenud sätted. 4. järelevalve ja hindamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule kavatsetakse 2009. aastal esitada aruanne POSEI programmide rakendamise kohta. Sellega antakse võimalus POSEI vahendi sobivuse ja tõhususe süvaanalüüsiks ning käesoleva ettepaneku elluviimisega listakse banaanisektor peamiste tootmispiirkondade hulka. Sellest tulenevad järeldused võimaldavad käsitleda erinevate meetmete ja taotletavate eesmärkide vahelise tasakaalu küsimust. Juhul, kui äärepoolseimates piirkondades elavate kogukondade majandustingimused muutuvad oluliselt, siis esitab komisjon aruande varem. 5. Ettepaneku mõju eelarvele Ettepanekuga seotud rahalise eraldise aluseks on aastatel 2000–2002 banaanitootjatele keskmiselt makstud toetus. See ajavahemik vastab võrdlusperioodile, mida kasutati 2003. ja 2004. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul rahalise eraldise arvutamiseks. Tulemuseks on eraldis summas 280 miljonit eurot banaane tootvatele liikmesriikidele, välja arvatud Küpros. Tehakse ettepanek jaotada see summa liikmesriikide vahel samade 2000. aasta jaotusprotsentide kohaselt, mida taotlesid tootvad liikmesriigid oma 2005. aasta 20. septembri memorandumis ja 2006. aasta 22. mai ühisseisukohas: Hispaaniale 50,4%, Prantsusmaale 46,1%, Portugalile 3,1% ja Kreekale 0,4%. Selle tulemusena toimitakse järgmiselt: a) lisatakse POSEI programmide rahastamiskavadesse järgmised summad: miljonites eurodes | | Eelarveaasta 2008 ja järgnevad | Prantsusmaa ülemeredepartemangud | +129,1 | Assoorid ja Madeira | +8,6 | Kanaari saared | +141,1 | POSEI kasv KOKKU | 278,8 | b) määruse (EÜ) 1782/2003 artiklis 41 (ja VIII lisa) osutatud Kreeka ja Portugali ülemmäära suurendatakse aastal 2007 ja selle järgnevatel aastatel vastavalt 1,1 miljoni euro ja 0,1 miljoni euro võrra. Küprose puhul, kus banaanitootjaid toetatakse praegu ühtse pindalatoetuse kava alusel, tehakse ettepanek suurendada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 71c (ja VIIIa lisa) osutatud siseriiklikku ülemmäära 3,4 miljoni euro võrra, mida korrigeeritakse vastavalt uute liikmesriikide suhtes kohaldatavale juurdekasvukavale. Ülemmäära suurendamise ajakava on järgmine. LISA VIIIa Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad tuhandetes eurodes | Kalendri-aasta | Tšehhi Vabariik | Eesti | Küpros | Läti | Leedu | Ungari | Malta | Poola | Sloveenia | Slovakkia | 2005 | | | | | | | | | | | 2006 | | | | | | | | | | | 2007 | | | +1360 | | | | | | | | 2008 | | | +1700 | | | | | | | | 2009 | | | +2040 | | | | | | | | 2010 | | | +2380 | | | | | | | | 2011 | | | +2720 | | | | | | | | 2012 | | | +3060 | | | | | | | | Järgmised aastad | | | +3400 | | | | | | | | Toetuse kogusumma 3,4 miljonit eurot on arvutatud Küprose aastate 2000–2002 keskmise banaanitoodangu ning samal ajavahemikul ELi tootjatele makstud keskmise banaanitoetuse põhjal. 2006/0173 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [11]11 võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [12]12 ning arvestades järgmist: (1) Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. [13]13 Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid tootjate turule orienteerimiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta. (2) Muudatuste tegemisel peaks võtma arvesse kolmandates riikides toodetud banaanide ühendusse importimist reguleeriva korra tegelikku ja võimalikku arengut, eelkõige üleminekut tariifikvootidel põhinevalt korralt üksnes tariifidel põhinevale korrale, kus sooduskvooti kohaldatakse ainult AKV riikides toodetud banaanide suhtes. (3) Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa. (4) Määruse (EMÜ) nr 404/93 III jaotises kehtestatud praegune ühenduse banaanide tasandustoetuse süsteem ei võta piisavalt arvesse iga äärepoolseima piirkonna tootmise kohalikku eripära. Seega tuleks sätestada tasandustoetuse praegusel kujul maksmise lõpetamine neis piirkondades, mis võimaldaks banaanitootmise hõlmamist abiprogrammidega. Seetõttu on kohane otsida kõnealuste piirkondade banaanitootmise toetamiseks parem vahend. (5) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) [14]14 III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Juhul, kui äärepoolseimates piirkondades elavate kogukondade majandustingimused on oluliselt muutunud, siis esitab komisjon aruande varem. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades. (6) Vastavalt tuleks suurendada määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisest tulenevat eelarveeraldist. (7) Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, ei tundu banaanitootmise jaoks eraldi toetuskava säilitamine vajalik, arvestades asjaomase tootmise väikest osatähtsust ühenduse kogutoodangus. (8) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse mõningaid määruseid) [15]15 sätestatakse iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuste süsteem (edaspidi „ühtne otsemaksete kava”). Süsteem oli mõeldud üleminekuks tootmise toetamiselt tootjate toetamisele. (9) Järjekindluse huvides on kohane tühistada olemasolev banaanitootmise tasandustoetuse kava ja hõlmata banaanitootmine ühtse otsemaksete kavaga. Selleks tuleb lisada banaanide tasandustoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 osutatud ühtse otsemaksete kavaga seotud otsemaksete loetelusse. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Alasid, kuhu on istutatud banaanid, ei tohiks välja jätta põhjusel, et neid käsitatakse püsikultuurina. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt. (10) Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning piiras tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega. (11) Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Teine eesmärk on iganenud, sest tasandustoetuste süsteem tühistatakse. Seetõttu ei ole vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevaid ühenduse õigusnorme, jättes liikmesriikidele samas võimaluse kehtestada vajadusel sellised õigusnormid oma territooriumi erilist olukorda arvestades. (12) Seetõttu tuleks tühistada ka toetuskava, mille eesmärk oli soodustada tootjate organisatsioonide asutamist ja haldamist. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse huvides tuleks siiski sätestada toetuste maksmise jätkamine sellist abi juba saavatele hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. (13) Ettevõtjate rühmade, kelle üks või mitu tegevusala on seotud banaanide tootmise, turustamise või töötlemisega, tunnustamist ja tegevust käsitlevaid sätteid ei ole tegelikult kohaldatud. Seetõttu tuleks need kehtetuks tunnistada. (14) Banaanitootmise toetamises tehtavaid muudatusi silmas pidades ei ole edaspidi vaja eraldi banaanituru korralduskomiteed. Selle asemel tuleks vastavalt vajadusele kasutada nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2200/96 (puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta) [16]16 loodud värske puu- ja köögivilja korralduskomiteed. (15) Mitmed määruse (EMÜ) nr 404/93 sätted on vananenud ja seetõttu tuleks need selguse huvides tühistada. (16) Vastavalt tuleks muuta määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006. (17) Sätestada tuleks, et komisjon võtab vastu käesolevas määruses ette nähtud muudatuste rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad ning olemasolevalt korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale sujuvaks üleminekuks vajalikud üleminekumeetmed. (18) Selleks et praegust banaanitootmise toetuskava asjatult ei pikendataks, samuti lihtsa ja tõhusa haldamise huvides tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud muudatusi niipea, kui see võimalik on, nimelt alates banaanide turustusaastast 2007, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määruse (EMÜ) nr 404/93 muudatused Määrust (EMÜ) nr 404/93 muudetakse järgmiselt: 1) II ja III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks; 2) artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 1 osutatud värske puu- ja köögivilja korralduskomitee. 1a. 1a. Viiteid banaanituru korralduskomiteele loetakse viidetena lõikes 1 nimetatud komiteele.”; 3) artikkel 29 asendatakse järgmisega: „Artikkel 29 Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.”; 4) lisatakse järgmine artikkel 29a: „Artikkel 29a Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 kirjeldatud korras.”. Artikkel 2 Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muudatused Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt: 1) artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) neile on antud artiklis 38 osutatud võrdlusperioodi jooksul toetust vähemalt ühe VI lisas osutatud toetuskava alusel või oliiviõli puhul artikli 37 lõike 1 teises lõigus osutatud turustusaastate jooksul või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul, kui nende tootmiseks on saadud turutoetust VII lisa punktis K osutatud vaatlusperioodil, või banaanide puhul, kui nende tootmiseks on saadud hüvitist saamata jäänud tulude eest VII lisa punktis L osutatud vaatlusperioodil.”; 2) artikli 37 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Banaanide puhul arvutatakse võrdlussumma ja seda korrigeeritakse vastavalt VII lisa punktile L.”; 3) artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. „2. Kui vääramatu jõu juhud või erandlikud asjaolud mõjutasid kogu võrdlusperioodi, arvutab liikmesriik võrdlussumma aastate 1997–1999 alusel või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul VII lisa punkti K kohaselt valitud vaatlusperioodile eelnenud lähima turustusaasta alusel või banaanide puhul VII lisa punkti L kohaselt valitud vaatlusperioodile eelnenud lähima turustusaasta alusel. Sel juhul kohaldatakse artiklit 1 mutatis mutandis.”; 4) artikli 43 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) VII lisas loetletud kartulitärklise, kuivsööda, seemne-, oliivisalude ja tubakatoetuste puhul hektarite arv, millelt saadud toodangu kohta on võrdlusperioodil antud VII lisa punktide B, D, F, H ja I kohaselt arvutatud toetust, suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul kõnealuse lisa punkti K alapunkti 4 kohaselt arvutatud hektarite arv ning banaanide puhul sama lisa punkti L kohaselt arvutatud hektarite arv;“; 5) artikli 44 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Toetuskõlblik hektar” on ka maa, millele on istutatud banaane või humalat või mis peab ajutiselt puhkama või VII lisa punkti H teise alapunkti kohaselt arvutatud pindalaga maa, millel on enne 1. maid 1998 istutatud oliivipuud, välja arvatud Küprosel ja Maltal, kelle jaoks see kuupäev on 31. detsember 2001, või olemasolevaid oliivipuid asendavad oliivipuud või heakskiidetud istutamiskavadega hõlmatud ja geograafilise teabe süsteemis registreeritud oliivipuud.“; 6) artikli 51 punkt a asendatakse järgmisega: „a) „muud püsikultuurid, välja arvatud enne 1. maid 1998 istutatud oliivipuud, kusjuures Küprose ja Malta jaoks on see kuupäev 31. detsember 2001, või olemasolevaid oliivipuid asendavad oliivipuud või heakskiidetud istutamiskavadega hõlmatud ja geograafilise teabe süsteemis registreeritud oliivipuud või humal või banaanid;“; 7) pärast artikli 145 punkti d alapunkti b lisatakse järgmine alapunkt: „c) üksikasjalikud eeskirjad banaanitootmise toetuste hõlmamise kohta ühtse otsemaksete kavaga.“; 8) artikkel 155 asendatakse järgmisega: „Artikkel 155 Muud üleminekueeskirjad Artiklites 152 ja 153 osutatud määrustes, määruses (EÜ) nr 1260/2001 ja nõukogu määruses (EMÜ) nr 404/93* sätestatud menetlustelt käesoleva määrusega sätestatud korrale, eelkõige määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 4 ja 5 ja selle lisa ning määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 kohaldamisega seotud korrale ning määrusega (EMÜ) nr 1035/72 sätestatud arengukavadelt käesoleva määruse artiklites 83–87 osutatud arengukavadele ülemineku hõlbustamiseks vajalikud lisameetmed võib võtta käesoleva määruse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras. Artiklites 152 ja 153 osutatud määruseid ja artikleid kohaldatakse siiski VII lisas osutatud võrdlussummade kehtestamise eesmärgil. * EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1“; 9) lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. Artikkel 3 Määruse (EÜ) nr 247/2006 muudatused Määrust (EÜ) nr 247/2006 muudetakse järgmiselt: 1) artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises ettenähtud meetmeid järgmise aastase ülemmääraga: miljonites eurodes | | 2007. eelarveaasta | 2008. eelarveaasta | 2009. eelarveaasta | Eelarveaasta 2010 ja järgnevad | Prantsusmaa ülemeredepartemangud | 126,6 | 262,6 | 269,4 | 273 | Assoorid ja Madeira | 77,9 | 86,6 | 86,7 | 86,8 | Kanaari saared | 127,3 | 268,4 | 268,4 | 268,4”; | 2) artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta (sealhulgas banaanisektoris), millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.”; 3) Artiklile 30 lisatakse järgmine lõige: „Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93* sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. * EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1.“ Artikkel 4 Üleminekumeetmed 1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 1 punkti 1 kohaldamist, peavad liikmesriigid jätkama määruse (EMÜ) nr 404/93 artiklite 5 ja 6 ning artikli 25 lõike 2 kohaldamist tootjate organisatsioonide suhtes, keda nad on tunnustanud hiljemalt 31. detsembril 2006 ja kellele on enne seda kuupäeva makstud toetust kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 alusel. 2. Lõike 1 rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 404/93 artikli 27 lõikes 2 osutatud korras. Artikkel 5 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, … Nõukogu nimel eesistuja LISA Määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisasid muudetakse järgmiselt: 1) I lisas jäetakse välja banaane käsitlev rida; 2) VI lisasse lisatakse järgmine rida: „Banaanid | Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikkel 12 | Hüvitis saamata jäänud tulude eest”; | 3) VII lisasse lisatakse järgmine punkt: „L. Banaanid Liikmesriigid määravad iga põllumajandustootja võrdlussumma hulka arvatava summa kindlaks selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu: – tootja poolt ajavahemikku 2000–2005 jääva vaatlusperioodi jooksul turustatud banaanide kogus, mida arvestades maksti hüvitist saamata jäänud tulu eest vastavalt määruse (EMÜ) nr 404/93 artiklile 12; – maa pindala, millel esimeses taandes osutatud banaanid kasvatati, ja – tootjale esimeses taandes nimetatud ajavahemikul makstud saamata jäänud tulu hüvitise summa. Liikmesriigid arvutavad käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 osutatud toetuskõlblike hektarite arvu selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, nagu on esimese lõigu teises taandes osutatud maa pindala.”; 4) lisad VIII ja VIIIa asendatakse järgmistega: „VIII LISA Artiklis 41 osutatud siseriiklikud ülemmäärad tuhandetes eurodes | Liikmesriik | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 ja järgnevad | Belgia | 411 053 | 580 376 | 593 395 | 606 935 | 614 179 | 611 805 | Taani | 943 369 | 1 015 479 | 1 021 296 | 1 027 278 | 1 030 478 | 1 030 478 | Saksamaa | 5 148 003 | 5 647 175 | 5 695 607 | 5 744 240 | 5 770 254 | 5 774 254 | Kreeka | 838 289 | 2 143 603 | 2 171 217 | 2 175 731 | 2 178 146 | 1 988 815 | Hispaania | 3 266 092 | 4 635 365 | 4 649 913 | 4 664 087 | 4 671 669 | 4 673 546 | Prantsusmaa | 7 199 000 | 8 236 045 | 8 282 938 | 8 330 205 | 8 355 488 | 8 363 488 | Iirimaa | 1 260 142 | 1 335 311 | 1 337 919 | 1 340 752 | 1 342 268 | 1 340 521 | Itaalia | 2 539 000 | 3 791 893 | 3 813 520 | 3 835 663 | 3 847 508 | 3 869 053 | Luksemburg | 33 414 | 36 602 | 37 051 | 37 051 | 37 051 | 37 051 | Madalmaad | 386 586 | 428 329 | 833 858 | 846 389 | 853 090 | 853 090 | Austria | 613 000 | 633 577 | 737 093 | 742 610 | 745 561 | 744 955 | Portugal | 452 000 | 504 287 | 571 377 | 572 368 | 572 898 | 572 594 | Soome | 467 000 | 561 956 | 563 613 | 565 690 | 566 801 | 565 520 | Rootsi | 637 388 | 670 917 | 755 045 | 760 281 | 763 082 | 763 082 | Ühendkuningriik | 3 697 528 | 3 944 745 | 3 960 986 | 3 977 175 | 3 985 834 | 3 975 849 | LISA VIIIa Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad tuhandetes eurodes | Kalendri-aasta | Tšehhi Vabariik | Eesti | Küpros | Läti | Leedu | Ungari | Malta | Poola | Sloveenia | Slovakkia | 2005 | 228 800 | 23 400 | 8900 | 33 900 | 92 000 | 350 800 | 670 | 724 600 | 35 800 | 97 700 | 2006 | 294 551 | 27 300 | 12 500 | 43 819 | 113 847 | 446 305 | 830 | 980 835 | 44 184 | 127 213 | 2007 | 377 919 | 40 400 | 17 660 | 60 764 | 154 912 | 540 286 | 1640 | 1 263 706 | 58 958 | 161 362 | 2008 | 469 986 | 50 500 | 22 100 | 75 610 | 193 076 | 672 765 | 2050 | 1 572 577 | 73 533 | 200 912 | 2009 | 559 145 | 60 500 | 26 540 | 90 016 | 230 560 | 802 610 | 2460 | 1 870 392 | 87 840 | 238 989 | 2010 | 644 745 | 70 600 | 30 980 | 103 916 | 267 260 | 929 210 | 2870 | 2 155 492 | 101 840 | 275 489 | 2011 | 730 445 | 80 700 | 35 420 | 117 816 | 303 960 | 1 055 910 | 3280 | 2 440 492 | 115 840 | 312 089 | 2012 | 816 045 | 90 800 | 39 860 | 131 716 | 340 660 | 1 182 510 | 3690 | 2 725 592 | 129 840 | 348 589 | Järgmised aastad | 901 745 | 100 900 | 44 300 | 145 616 | 377 360 | 1 309 210 | 4100 | 3 010 692 | 143 940 | 385 189 | ". FINANTSSELGITUS | Fichefin/06/21515 6.153.2006.1 | | KUUPÄEV: 29/06/2006 | 1. | EELARVERUBRIIK: (2007. aasta nomenklatuur) 05 03 01 05 03 02 30 05 03 02 50 | ASSIGNEERINGUD: PDB 200730 709 miljonit eurot 265 miljonit eurot 159 miljonit eurot | 2. | NIMETUS:Nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes. | 3. | ÕIGUSLIK ALUS:Asutamislepingu artikkel 37 | 4. | EESMÄRGID:2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi kohaselt on käesoleva ettepaneku eesmärk:– tagada parem elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale; – suunata paremini vahendeid tootjate turule orienteerimiseks;– tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine;– võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära;– stabiliseerida kõnealuse sektori toetuseks tehtavad ühenduse kulutused;– lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia kord kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega. | 5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE AJAVAHEMIK (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2007 (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) | 5.0 | KULUD – EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED / SEKKUMISED) – RIIGIASUTUSED – MUUD | kuus | – | +35,2 | 5.1 | TULUD – EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD / TOLLIMAKSUD) – RIIGI TULUD | – | – | – | | | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | +35,5 | +35,8 | +36,2 | +36,5 | 5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – | 5.2 | ARVUTAMISE MEETOD:Vt lisa | 6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KAVANDATUD ASSIGNEERINGUTEGA? | JAH-EI | 6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH-EI | 6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH-EI | 6.3 | KAS ASSIGNEERINGUID ON VAJA KAVANDADA TULEVASTES EELARVETES? | JAH-EI | MÄRKUSED:Vt lisa. | Lisa miljonites eurodes | Praegune olukord | | Käesolev ettepanek | | | | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Tasandustoetus (sh täiendav toetus) | 243** | | | | | | | Ühtse pindalatoetuse kava | 3,2 | | 1,4* | | | | | Ühtne otsemaksete kava | | | 1,2 | 2,9* | 3,2* | 3,6* | 3,9* | POSEI | | | 278,8 | 278,8 | 278,8 | 278,8 | 278,8 | KOKKU | 246,2 | | 281,4 | 281,7 | 282 | 282,4 | 282,7 | * Küprose toetuse lõppsumma 3,4 miljonit eurot alates 2013. aastast vastavalt uute liikmesriikide suhtes kohaldatavale juurdekasvukavale. ** Kulutused, mida tehtaks praeguse olukorra säilimisel, on arvutatud järgmiste näitajate alusel: 1. hinnanguline kogus 750 000 tonni; 2. hinnanguline tasandustoetuse (sh täiendav toetus) määr 324 eurot tonni kohta, võttes arvesse uue impordisüsteemi kasutuselevõttu üleminekul tariifikvootidel põhinevalt süsteemilt üksnes tariifidel põhinevale süsteemile. [1] Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule banaanituru ühise korralduse toimimise kohta, KOM(2005) 50, 17. veebruar 2005. [2] Määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006 (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1). [3] Banaanituru ühise korralduse hinnang, COGEA 2005, http://europa.eu.int/comm/agriculture/eval/reports/bananas/index_fr.htm [4] Komisjoni 2006. aasta töökava, KOM(2005) 531 lõplik, 25. oktoober 2005. [5] ELT C 294, 28.12.2002, lk 1. [6] Teatis mõju hindamise kohta, KOM(2002) 276, 5. juuni 2002; mõju hindamise suunised, SEK(2005) 791, 15. juuni 2005. [7] ELT L 42, 14.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1). [8] 8 ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 319/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 32). [9] 9 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisa. [10] 10 Määrus (EÜ) nr 1964/2005 (ELT L 316, 2.12.2005, lk 1). [11] 11 ELT C …, ..., lk …. [12] 12 ELT C …, ..., lk …. [13] 13 EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. [14] 14 ELT L 42, 14.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 318/2006 (EÜT L 58, 28.2.2006, lk 1). [15] 15 ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 319/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 32). [16] 16 EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 6/2005 (ELT L 2, 5.1.2005, lk 3). --------------------------------------------------