18.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 195/48

1.1

Flexicurity Taani mudel tundub olevat näide sellest, kuidas on võimalik sotsiaalselt tasakaalustatud viisil saavutada majanduskasv, kõrge tööhõivetase ja usaldusväärne riigirahandus. Kõnealune areng on kooskõlas Lissaboni protsessiga, mille eesmärk on majanduskasvu, kõrge tööhõive ja heaoluriigi samaaegne jätkusuutlik kindlustamine.

1.2

Taani flexicurity süsteemi keskmes on paindlik tööturg, mida teostatakse aktiivse tööturu- ja koolituspoliitika ning sotsiaalkindlustuse elementide kaudu. Tundub, et kõnealune poliitika aitab kaasa riigi konkurentsivõimelisemaks muutmisele. Koos Taani ühiskonna muude omadustega on flexicurity abil riigis tekkinud tugev ja paindlik tööturg, mis võimaldab Taanil toime tulla tuleviku väljakutsetega. Kõrge tööhõivetase, kõrged töötuabirahad ning optimistlik mõtteviis viivad selleni, et tööandjad ja töötajad nõustuvad kõnealuse süsteemiga kaasnevate ootamatuste ja puudustega, sest sellega kaasnevad eeliseid mõlemale poolele.

1.3

Taani flexicurity süsteemi mõistmise võti seisneb selles, et paindlikkus ja turvalisus ei pruugi alati olla vastandid. Tööandjad võivad olla huvitatud stabiilsetest ja kindlatest töösuhetest ning motiveeritud töötajatest, ning vastupidi võivad töötajad huvi tunda paindlike tööaegade, paindliku töökorralduse ja paindliku palgasüsteemi suhtes.

1.4

Seistes silmitsi globaliseerumise ja ettevõtete ümberpaiknemisega, pakub flexicurity mudel tänu põhimõttelistele muutustele, et töökoha kindlust asendab tööhõive kindlus ning et piiratud riskiga töökohavahetuseks valmisoleku korral tekivad uued isiklikud võimalused, elanikkonnale tugevat majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet. See ei kõrvalda küll töökoha kaotamise riski, kuid sotsiaalkindlustusvõrgustik võimaldab lühiajaliselt tagada piisava sissetuleku. Pikemas perspektiivis suurendab aktiivne tööturupoliitika kombineerituna kõrge tööhõivetasemega võimalusi uue töökoha leidmiseks.

1.5

Taani flexicurity süsteemis ei ole töötaja kindlustunne oma töökoha suhtes eriti suur, mistõttu võivad inimesed kogu tööelu jooksul töökoha mitmeid kordi kaotada. Sellest hoolimata sisendab flexicurity süsteemist tulenev kaitse, mis seisneb ühelt poolt kõrges töötuabirahas, mida rahastatakse avalikest vahenditest, st kogu elanikkonna maksudest, ja teiselt poolt töösuhete püsivuses, taanlastele kindlustunnet ja rahulolu (vt lisa 2).

1.6

Kui vaadelda Taani flexicurity mudelit Euroopa kontekstis, saab mõistetavaks, et seda ei ole võimalik teistes riikides kultuurilistest, struktuursetest ja majanduslikest erinevustest tingituna üks-ühele üle võtta. Kuid riikidel ja piirkondadel, kus on saavutatud teatud sotsiaalne standard, on võimalik poliitilise strateegiana üle võtta teatud üldisi elemente. Seda eriti seal, kus sotsiaalkapital (st standardite ja võrgustike kogum kombineerituna usaldusega üksikisikute ning organisatsioonide vahel) on sarnaselt Taanile struktureeritud valitsuse ja tööturu osapoolte koostöö traditsiooni ning kodanikepoolse muudatusteks valmisoleku vormis. Geograafiline paindlikkus võib enesega kaasa tuua tõsiseid probleeme perede, paarisuhete ning laste kooli- ja haridustee seisukohalt, seda eriti suurtes riikides ja föderaalse struktuuri korral.

1.7

Taani flexicurity süsteemi idee seisneb selles, et töötaja paindlikkuse ja turvalisuse kombineerimisega on võimalik tagada nii sotsiaalne kindlustatus kui ka konkurentsivõime. Kõnealune flexicurity süsteem ühendab kõrge töötuabiraha taseme (k.a ülekanded muude ettearvamatute sotsiaalkulude katteks) vallandamise vastu kaitsmise liberaalsetest eeskirjadest tuleneva paindlikkusega, näiteks seoses lühikeste vallandamise tähtaegadega. Lisaks sotsiaalkaitsele ja suurele liikuvusele pannakse rõhku aktiivsele tööturupoliitikale, mis kindlustab töötute tegeliku kättesaadavuse tööturul ning soodustab kvalifikatsioonide omandamist uue töökoha leidmiseks. Seega on Taani tööturupoliitikale on iseloomulik toetamine ja nõudmine, viimane näiteks kohustusliku tööle suunamise vormis, mis üldiselt piirdub siiski kõrgetasemelise koolituse pakkumisega. Iga tööturu puhul, mis peab tõhusalt toimima kõrge töötuskindlustushüvitise ja kõrge töötuabiraha taseme tingimustes, on aktiivne tööturupoliitika oluline vahend.

1.8

Taani flexicurity süsteemi ei saa vaadelda eraldi heaoluriigi raamtingimustest ja kõrgelt arenenud organisatsioonilisest süsteemist. Taani tööturu toimimisviis on tingitud paljudest muudest ühiskondlikest teguritest, näiteks tööturu osapoolte kesksest kohast poliitiliste otsuste langetamisel ja tööturu- ja hariduspoliitika rakendamisest; ulatuslikust, avalikult rahastatud sotsiaalvõrgustikust; elanikkonna headest kutseoskustest; ning makromajanduslikust poliitikakogumist, mida on rakendatud viimasel aastakümnel.

1.9

Taani flexicurity süsteemi loomisel oli keskne roll tööturu osapooltel, nad kaasati nii otsustusprotsessidesse kui ka koolituspoliitika rakendamisse ning tööturul toimuvate struktuurireformide elluviimisesse. Paljude valdkondade areng lähtub tööturu osapoolte vahelistest lepingutest (nt eraallikatest rahastatavate tööturust sõltuvate pensionite loomine). Tööturu osapoolte roll tuleneb ühelt poolt ajaloolisest arengust ning teiselt poolt nende kõrgest organiseerituse tasemest. Täna tööturu osapoolte mõjule töötati välja kreatiivsed lahendused, mis on leidnud laialdast tunnustust. Tööturu osapoolte ja teiste kodanikuühiskonna osalejate aktiivne osalus nõuab aga ka nendepoolset valmisolekut muutusteks ja koostööks ning paindlikku vaatenurka, mille abil on võimalik mõista üldist lähenemist. Tööturu osapoolte aktiivsem osalemine ning suurem mõju ühiskonna konkurentsi- ja kohanemisvõime tagamisel võib seega osutuda väga kasulikuks. Nendes protsessides on eriti oluline ka teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide (nt ühiskondlikud organisatsioonid, assotsiatiivsed täiendõppeorganisatsioonid jne) toetav ja kriitiline osalemine.

1.10

Töötuskindlustushüvitise kõrge tase nõuab elanikkonnalt kõrget kvalifikatsiooni, sest muidu tekiks suur hulk isikuid, kes ei suuda saavutada töötuskindlustushüvitisest kõrgemat töötasu. Kõrgel kvalifikatsiooni tasemel ja kohanemisvalmidusel — seda ka madalama ametliku koolitustasemega töötajate puhul — on Taani flexicurity süsteemi edus võtmetähendus.

1.11

1990-ndate aastate teisel poolel toimusid Taanis ulatuslikud struktuurireformid, millele järgnes tööturu tugevdamine ja ekspansiivne majanduspoliitika. Selle toimel hoogustus majanduskasv ning paranes tööhõive olukord. Lisaks sissetuleku kindlustamisele, mis tagatakse kõrge töötuabiraha tasemega, püütakse Taanis kodanikele tagada ka töösuhete püsivus. Keegi ei saa küll lähtuda kindlustatud töökohast, kuid võimalused uue töökoha leidmiseks on soodsad ning seejuures pakub abi ka avalik sektor. Lisaks sellele on lihtsam läbi viia struktuurireforme ning need leiavad elanikkonna hulgas toetust, kui neid teostatakse optimistlikus ja tööhõivet loova majanduskasvu keskkonnas. Seega toetub Taani flexicurity süsteem makromajanduslikule poliitikakogumile, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja tööhõivet.

1.12

Taani flexicurity süsteemi arendatakse ja muudetakse pidevalt. Süsteemil on oma eelised ja puudused; isegi kui paindlikkus, turvalisus ja aktiivne tööturupoliitika on omavahel kahtlemata tihedalt seotud, arutletakse regulaarselt selle üle, kuidas saavutada sobivat tasakaalu kõnealuste elementide vahel.

1.12.1

Suured maksutulud on Taani flexicurity süsteemi ja tööturu toimimist mõjutavate muude tegurite eeldus. Avaliku sektori kulutused tööturupoliitikale hõlmasid 2003. aastal 4,4 % SKTst, mis kujutab endast rekordit võrdlusest teiste Euroopa riikidega (1). Ühelt poolt nõustuvad Taani elanikud kõrge maksukoormusega, mis moodustab 49 % SKTst, teiselt poolt annavad kõrged maksud pidevalt ainet aruteludeks, ning tulevikus on oodata tööjõumaksu langetamist. Kõrge maksukoormus on osaliselt põhjendatav kõrge tööhõivega, millel on iseenesest positiivne mõju riigi rahandusele. Tööhõive olukorra parandamisega on võimalik maksutulu veelgi suurendada.

1.13

Euroopa Liidu jaoks seisneb flexicurity Taani näite olulisus selle lähenemisviisiga soodustatavas valmiduses proaktiivseks kohanemiseks uute oludega tasakaalustatud ning osalejate poolt põhjalikult läbitöötatud sotsiaalmajanduslike põhimõtete muutuse kaudu. Sealjuures lähtutakse täies ulatuses Euroopa ühiskonnamudeli põhiväärtustest.

2.1

Taanis on stabiilne majanduskasv ja soliidne riigieelarve. Ajavahemikus 2000–2005 oli keskmine majanduskasv 1,7 %, keskmine tööhõive 77,5 % ja keskmine riigieelarve ülejääk 1,4 %. 2004. aastal hõlmas riigivõlg 42,7 % SKTst ning riigieelarve ülejääk moodustas 2,8 % SKTst. Avaliku sektori eelarveülejääk on esmajoones tingitud suurepärasest tööhõive olukorrast, tänu millele voolavad riigi kassasse kõrgest tulumaksust tulenevad ulatuslikud maksutulud.

2.2

Liikuvus Taani tööturul on väga suur, sest igal aastal kaob üle 10 % töökohtadest ning luuakse ligikaudu sama suurel määral uusi töökohti. Umbes 30 % töötavast elanikkonnast vahetab igal aastal töökohta ning kui Suurbritannia kõrvale jätta, siis on Taanis töösuhe keskmine kestus kõige lühem. Seda tuleb vaadelda kehtivate eeskirjade ja Taani ettevõtlusstruktuuri (st palju väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid) valguses.

2.3

Taanis muu hulgas tööturul läbiviidud makromajanduslikest stiimulitest ja struktuurireformidest koosneva poliitikakogumi mõju saab näitlikustada ka Phillipsi kõvera alusel, mis näitab seost tööpuuduse ja palgakulude vahel. Taani kõver on toodud lisas 1. See näitab, et alates 1993. aastast on ilma palgakulude suurenemiseta õnnestunud oluliselt vähendada tööpuudust, sest Phillipsi kõver jookseb kõnealusel ajavahemikul üldkokkuvõttes horisontaalselt. Tööturu- ja koolitusmeetmed leevendavad kohanemisega seonduvaid probleeme ja takistusi, mis vastasel korral viiksid palkade ja hindade tõusuni.

2.4

Uurimustest, mis käsitlevad riikide atraktiivsust investoritele, selgub, et Taani on sageli kõrgeimatel kohtadel. 2005. aasta märtsis läbiviidud uurimuses Economic Intelligens Units saavutas Taani esikoha. Lisas 2 näitlikustatakse Taani olukorda erinevate parameetrite alusel võrreldes teiste liikmesriikidega.

3.1

Kuigi juba mõningaid aastaid on räägitud flexicurity'st, ei ole kõnealuse mõiste tähendus üheselt selge ning seda mõistetakse erinevates riikides erinevalt.

3.2

Tööturgu puudutavaid meetmeid vaadeldakse “kuldse kolmnurgana” töölevõtmise paindlike eeskirjade (mis toovad kaasa liiga suure arvulise paindlikkuse), suurejoonelise toetussüsteemi (mis pakub sotsiaalset kindlust) ja ulatuslike aktiveerimis- ja koolitusmeetmete (millega motiveeritakse töötuid nii tööd otsima kui tõstetakse nende kvalifikatsiooni naasmiseks avatud tööturule) vahel.

3.2.1

Taani flexicurity süsteem aitab kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele. Kõrge töötuabiraha tõttu on tööotsijate poolt aktsepteeritav põhipalk kõrge, mis omakorda hoolitseb selle eest, et Taanis oleks võimalik palgast ära elada. Seetõttu on “töötavad vaesed” (working poor) ametlikul tööturul harvaesinev ja vähetajutav nähtus, seda ka muud etnilist päritolu taanlaste puhul.

3.3

Järgnevalt on toodud “kuldse kolmnurga” skeem. Sissetulekute ülekandmise ja aktiivse tööturupoliitika süsteemi Taanis kirjeldatakse lühidalt lisas 3.

Taani flexicurity mudeli raskuspunktid on järgmised:

3.4

Taani tööturu paindlikkus on mitmetahuline ning seda ei ole võimalik saavutada vaid liberaalsete vallandamiskaitse eeskirjade kaudu. See nõuab ka paindlikku tööaega, kusjuures vastavalt kollektiivlepingule võib tööaeg aasta jooksul muutuda ning lühemate ajavahemike jooksul on võimalik töö jagamine. Üldiselt määratakse palgad lõplikult kindlaks kollektiivlepingute raames ettevõtte tasandil, mis tagab samuti teatud määral palkade paindlikkuse. Paindlikkuse saavutamisel on oma osa ka töötajate laialdastel kutseoskustel: nad suudavad iseseisvalt tööd teha, nad on avatud muutustele, nad on vastutustundelised, ning seetõttu suudavad nad kiiresti kohaneda muutustega tootmises või uue töökohaga.

3.5

Kindlus Taani tööturul ei tulene mitte ainult töötuabiraha suhteliselt kõrgest tasemest, vaid ka kõrge tööhõive ja tööturu muutumisest, mis tekitavad töökoha suhtes teataval määral kindlust. Kõnealust kindlust töökoha suhtes toetatakse suure hulga erinevate lisa- ja täiendkoolitusmeetmete abil, mida pakuvad ning haldavad avalik sektor ja tööturu osapooled üheskoos. Lisaks pakub Taani ühiskond perekondadele teatud kindlust, mis puudutab pere- ja tööelu ühitamist, seda näiteks rasedus- ja sünnituspuhkust, lastehoiuteenuseid jms puudutavate soodsate eeskirjade vormis.

3.6

Taani flexicurity süsteemi mõistmise võti seisneb selles, et paindlikkus ja turvalisus ei pea alati olema vastandliku tähendusega. Traditsioonilise käsitluse kohaselt ei olnud võimalik ühendada tööandjate soovi paindlikuma tööturu järele töötajate sooviga tunda töökoha osas kindlust ning saada töötuse ja haiguse korral kõrget majanduslikku hüvitist.

3.7

Flexicurity idee likvideerib nimetatud vastuolu. Ka tööandjad võivad huvi tunda stabiilsete ja kindlate töösuhete ning motiveeritud töötajate vastu, ning samuti huvituvad töötajad paindlikust tööajast, paindlikust töökorraldusest ja paindlikest palgasüsteemidest. Seega võivad sellised tööturud tekitada paindlikkuse ja kindluse uue koosluse.

3.8

Tööturul ühendab Taani flexicurity süsteem tänu universaalsetele avalikele teenustele ja sissetulekute kaotuse hüvitamisele vaba turumajanduse dünaamika Skandinaavia heaoluriigi sotsiaalse kindluse ja sotsiaalse tasakaaluga. Laiemas perspektiivis on tegemist poliitilise eesmärgi tulemusega avada inimestele võimalused astuda tööellu ning jagada ressursid riiklike eelarvete ja meetmete kaudu ümber. See omakorda aitab sissetulekute ühtlustamise kaudu luua sotsiaalset ühtekuuluvust ning vältida tugevaid sotsiaalseid pingeid, et tagada töötajatele kindlustunne kohanemiseks uue süsteemi paindlikkusega.

4.1

Tööturu osapooltel on traditsiooniliselt oluline roll tööturu- ja koolituspoliitika kujundamisel ning haldamisel. Tööturu osapoolte mõju on aidanud leida loomingulisi ja tasakaalustatud lahendusi turu ning uuendustega seonduvatele probleemidele, mis omakorda on aidanud kaasa riigi kohandamisele ja arendamisele vastavalt globaliseerumisest tulenevatele nõuetele. Sealjuures on oluline ka see, et tööturu osapooled saavad oma positsioonist lähtuvalt hinnata võimalikku tegutsemisvajadust ning viia läbi vajalikke muudatusi. Aja jooksul on erinevate sidusrühmade vahelise tõhusa dialoogi käigus välja kujunenud sotsiaalne kapital, mis väljendub suuremas usalduses, vastutustundes ja vastastikuses üksteisemõistmises.

4.2

Praegune olukord on alguse saanud enam kui 100 aasta eest. Taani erimudel tööturu reguleerimiseks ulatub aastasse 1899, kui nn septembrikompromissiga sõlmiti maailma esimene raamkollektiivleping veidi varem üleriigiliste organisatsioonidena loodud Taani ametiühingute liidu (LO — Landsorganisationen) ning Taani tööandjate liidu (DA — Dansk Arbejdsgiverforening) vahel. Sellest ajast alates on kõnealune leping kokkulepete sõlmimise ja tööturu osapoolte koostöö raamiks.

4.2.1

Tööandjad tunnustasid Taani ametiühingute liitu läbirääkimisteks volitatud poolena ja ametiühingute liit kiitis heaks tööandjate õiguse töölevõtmise ja töölt vabastamise osas ning tunnustas sellega asjakohaste korralduste tegemise õigust. Nimetatud põhisäte andis panuse Taanis valitsevasse, vallandamise eeskirju puudutavasse liberaalsesse käsitusse. Samuti oli septembrikompromissi oluline element töörahu tagamise kohustus kollektiivlepingu kehtivusajal. Tööturu osapoolte keskne tõekspidamine vabatahtlikust tööturu reguleerimisest ja iseseisvast probleemide lahendamisest kehtis veel kuni 2003. aastani. Alles siis, kui Euroopa Liit ei soovinud tunnustada direktiivide iseseisvat rakendamist tööturu osapoolte poolt, hakati Taanis vastu võtma täiendavaid õigusakte. Lisa 4 sisaldab täiendavat teavet tööturu osapoolte rolli ajaloolise arenemise ja Taani mudeli väljakujunemise kohta.

4.3

Pärast mitmeaastast kõrget inflatsioonimäära ja reaalpalga väga muutlikku arengut jõudsid tööturu osapooled 1987–1988. aastal arusaamisele, et kokkulepetes tuleb tähelepanu pöörata ka üldistele rahvamajanduslikele tingimustele. Loomulikult erinevad Taani tööandjate, töötajate ja valitsuse hoiakud, kuid riigis on üldine dialoogi- ja üksmeele saavutamise kultuur, mis moodustab osa sotsiaalsest kapitalist. Igal ühiskonna tasandil eksisteerivad lamedad hierarhiad aitavad hoida üksmeele saavutamise kultuuri.

4.4

Poliitilisest vaatenurgast lähtudes on Taanis 1960-ndatest aastatest alates välja arendatud erialase lisa- ja täiendkoolituse ulatuslik avalik süsteem nii töötava elanikkonna kui ka töötute tarvis. See on kasulik kogu tööjõu kohanemisvõimele. Tööturu osapooltel oli kogu 20. sajandi vältel ja on ka praegu võtmepositsioon avalikes otsustus- ja rakendusstruktuurides. Vastupidiselt enamikule Euroopa riikidele laiendati tööturu osapoolte asjaomast rolli aastatel 1993–1994 veelgi.

4.5

Toimunud on tööturupoliitika sisuline ümberkujundamine — kui senini oli see orienteeritud eeskirjadele, on see nüüd suunatud vajadustele ning pakub individuaalseid lahendusi. Tööturu osapooltest on koos kohalike omavalitsustega saanud keskne jõud 14 piirkondlikus tööturunõukogus, millel on nii volitused kui ka eelarveraha, et suunata raskuspunkt tööpuuduse vastu võitlemise meetmetele ja piirkondlikule tööturupoliitikale.

4.6

Juba mitmeid aastaid on tööturu osapooled arendanud ulatuslikku kollektiivset sotsiaalset teadlikkust ühiskondliku vastutustunde suhtes ning avalik sektor on õppinud kasutama nende ressursse ja mõju. Tööturu osapooltel on unikaalne teave ja teadmised tööturu kohta, mistõttu on neil võimalik vajadusi kiiresti ja usaldusväärselt määratleda. Tööturu osapoolte kaasamise teel laiendatakse avaliku sektori ressursse ilma täiendavate kuludeta. Arutelude ja otsuste langetamise foorumite käigus leitakse ühistele probleemidele loomingulised lahendused. Organisatsioonidel on oluline koht meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ning kahtlemata ka nende heakskiitmise tagamisel.

5.1

Taani flexicurity süsteemi täielikuks mõistmiseks tuleb arvestada sotsiaalse taustaga, mille osa kõnealune süsteem moodustab. Ka majanduspoliitika ja avalik sektor mõjutavad tööturu toimimisvõimet; üheskoos moodustavad nimetatud elemendid nn Taani mudeli. Kõnealust koosmõju kirjeldatakse joonises, mis on toodud lisas 7.

5.2

1980-ndate aastate teisel poolel ja 1990-ndate aastatel algul oli Taanis majanduskriis. Nimetatud ajavahemikus oli keskmine majanduskasv vaid 0,8 % aastas, tööpuudus kasvas 5,0 %-lt 1987. aastal 9,6 %-ni 1993. aastal. Kriisi üks põhjusi peitus jäigas majanduspoliitikas, mis kehtestati eelnenud aastatel seoses suure eelarvepuudujäägiga.

5.3

Alates 1993. aastast tugevdati aktiivset tööturupoliitikat, samal ajal toetati majandust madalate intresside ja ekspansiivse majanduspoliitika abil. 1990-ndate aastate keskpaiga kasvuperioodi alguses oli Taani eelarvepuudujääk nii suur, et kui sellel ajal oleks eksisteerinud stabiilsuse ja kasvu pakt, oleks selle ettekirjutusi rikutud. Lisaks muudeti muu hulgas sätteid kinnisvara rahastamise osas (pikemad laenutähtajad ja täiendava finantseerimise võimalused), et anda inimeste käsutusse rohkem raha. Tänu kiirele majanduskasvule, langevale tööpuudusele ja tekkivale optimismile kiitis elanikkond kergemini heaks tööturureeglite karmistamise.

5.4

Riiklikke lisakulutusi kasutati muu hulgas kaalukate meetmete tarvis, katmaks suuremal määral vajadust lastehoiu järele, nii et väikeste lastega naised olid tõepoolest tööturule kättesaadavad.

5.5

Tugevam keskendumine tööturupoliitikale tähendas ka intensiivsemaid koolitus-, lisa- ja täiendkoolitusmeetmeid, milleks riik eraldas rohkelt toetusi, nii et lisa- ja täiendkoolitust oli võimalik pakkuda nii töötavale elanikkonnale kui ka töötutele. Toetusi anti nii koolituse rahastamise kui ka saamata jäänud palga osalise hüvitamise kujul. Samaaegselt suurendati kõigil tasanditel koolituskohtade arvu noorte jaoks.

5.6

Üldiselt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et seoses töötuabiraha kõrge taseme ja sellega seonduvalt tööotsijate poolt aktsepteeritava kõrge põhipalgaga on Taani süsteemi jaoks tarvis kvalifitseeritud ja tootlikku tööjõudu. Suure hulga madala kvalifikatsiooniga inimeste olemasolu, kes ei ole võimelised saavutama palgamäära, mis annaks õiguse kõrgele töötuabirahale, tekitaks kõrge töötuse taseme.

5.7

Alates 1990-ndate aastate keskpaigast edukalt rakendatud majanduslik strateegia kujutas endast investeerimisstrateegiat, mis tekitas majanduskasvu tänu aktiivsetele reformidele ja investeeringutele haridusvaldkonnas ning avalikes teenustes. Usk tulevikku ja kindlustunne sissetuleku suhtes soodustavad tarbimist ja kindlustavad kõrge sisenõudluse.

5.8

Praegune majandusstrateegia kujutab endast reaktsiooni majanduskriisile, mis valitses Taanis alates 1987. aastast ning mille vältel likvideeris valitsus säästmise ja ratsionaliseerimise teel suured puudujäägid riiklikes eelarvetes ja maksebilansis. Kõnealune säästupoliitika lahendas küll bilansiga seonduvad probleemid, kuid tõi kaasa madala majanduskasvu ja suureneva tööpuuduse. Näib, et praegune strateegia kindlustab majanduskasvu ja tööhõive ilma avalikke eelarveid ja maksebilanssi koormamata. Tegemist on kombinatsiooniga, mida ei ole Taanis esinenud alates 1970-ndate aastate naftakriisist.

6.1

Kuigi Taani flexicurity süsteem on andnud viimastel aastatel positiivseid tulemusi, on loomulikult ka väljakutseid, millega tegelda tuleb.

6.2

Globaliseerumine ja tehnoloogia areng tekitavad Taani tööturul teatud üldist survet. Konkurentsi tõttu madalama palgatasemega riikidega ja tootmise automatiseerimisest tingituna satub surve alla eelkõige väljaõppeta tööjõud.

6.2.1

Taani suutis survet tasakaalustada väljaõppeta töötajate arvu vähendamise kaudu tööturul, sest tööturult lahkuvate vanemate töötajate hulgas oli väljaõppeta inimeste osakaal suurem kui noorte hulgas, kes tööturule alles sisenevad. Praegu ei saa siiski paljud noored kutsealast kvalifikatsiooni omandada, mistõttu pikaajalises perspektiivis võib see Taani flexicurity mudelit kahjustada. Kui ei tagata, et kvalifitseeritud tööjõu pakkumine nõudluse mõningasel määral katab, siis muutuvad riiklikud kulutused töötute toetamiseks ja muudeks toetusteks lihtsalt liiga suureks.

6.2.2

Taanis võib täheldada ümberpaiknemisi, mille puhul ettevõtted sulgevad oma käitised ja viivad tootmise täies ulatuses või osaliselt üle madala palgatasemega riikidesse. Eriti suur väljakutse on see kõrvalistele piirkondadele, mida ettevõtete sulgemised eriti raskelt puudutavad. Taani tööturgu, mille struktuuri kujundavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, vaadeldakse siiski dünaamilise nähtusena. Nende töökohtade säilitamise asemel üritatakse poliitilisel tasandil koostöös tööturu osapooltega luua uusi konkurentsivõimelisemaid töökohti.

6.3

Suur liikuvus tööturul viib selleni, et tööandjad ei ole enam huvitatud täiendõppe rahastamisest, kuna nad ei tea, kui pikaks ajaks töötajad püsima jäävad. Kõnealune probleem puudutab eelkõige väljaõppeta töötajaid, kuna tööandjad investeerivad rohkem soovitud spetsialistidesse ning väljaõppeta töötajatel ei ole tihti motivatsiooni täiendõppel osaleda. Seetõttu on loodud ulatuslik, lisaks tööandjate kohustuslikule sissemaksetele riiklikult doteeritav süsteem nii väljaõppeta töötajate kui spetsialistide välja- ja täiendõppeks, kuna kõrge kvalifikatsiooniga töötajad on Taani flexicurity süsteemi toimimise eeldus ning poliitiliselt on soovitav kvalifikatsiooni tõstmise laiaulatusliku proaktiivse lähenemisviisi poole püüdlemine.

6.4

Paljudel sisserändajatel on raske Taani tööturule pääseda ning see nende integratsiooni. Nende probleemid tööturul on muuhulgas tingitud sellest, et sisserändajatel ja nende järeltulijatel ei ole vajalikke oskusi, et saavutada Taanis tavaliselt kõrget töötuabiraha ja palgataset. Sisserännanute ja nende järeltulijate haridustase on keskmiselt madalam kui taanlastel ning nende tööhõive on madalam ja töötus suurem. Probleemid võivad olla keelelist ja sotsiaalset laadi või puudutada ka väljaõpet.

6.4.1

Põhjus on osaliselt ka kultuurilistes erinevustes ja sügavalt juurdunud käitumismudelites. Kogemused näitavad, et kõnealustes rühmades kõigub töötus rohkem, kui teistes. Kui töötus väheneb, siis valivad tööandjad tavaliselt uusi teid ja palkavad teise etnilise taustaga inimesi. Seega võivad tööhõive kõrge ja töötuse madal tase juba iseenesest kaasa aidata sellele, et sisserändajad ja nende järeltulijad leiavad kergemini tööd, kuid see ei lahenda siiski integratsiooniprobleemi tervikuna. Demograafiline areng peaks viima selleni, et eelseisvatel aastatel muutuvad Taani töökohad sisserändajatele üha kergemini juurdepääsetavaks.

6.5

Ilma naiste kõrge tööhõivetasemeta oleks Taani sotsiaalmudel mõeldamatu — vaid nii on võimalik tagada vajalikud avalikud teenused ning kõrge maksutulu. Üheltpoolt tuleneb sellest naiste suurem majanduslik sõltumatus, teisalt seab see naistele perekonna ja töö ühitamise väljakutse. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Taani siin väga kaugele jõudnud, kuid siiski tuleb teha veel jõupingutusi meestele ja naistele võrdsete karjäärivõimaluste loomiseks.

6.6

Taani süsteem on riigi jaoks kulukas, sest riik rahastab suurt osa töötuskindlustushüvitisest. Kulutused passiivsele tööturupoliitikale olid 2003. aastal 2,7 % SKTst, mis on Euroopa Liidu kontekstis rekord. Taani heaoluriigi rahastamine satub tulevikus mitmest küljest surve alla. Selleks, et heaoluriiki oleks võimalik rahastada ilma makse tõstmata, on hädavajalik kõrgem tööhõivemäär töövõimelises eas elanikkonna hulgas.

6.6.1

Euroopa Liidus on Taani üks kõrgeima maksukoormusega riikidest. Taanis on maksukoormus 49 % SKT-st, samas kui Euroopa Liidu keskmine on umbes 40 %. Eelkõige puudutab see väga kõrgeid tarbimismakse, samas kui tööjõumaks ei kuulu kõrgeimate hulka. Tulumaks on kõrge ja tugevalt progresseeruv, kuid tööandjad ei pea üldiselt sotsiaalmakse maksma. Taani maksustruktuuri on põhjalikumalt kirjeldatud lisas 5. Globaliseerumise tõttu võivad mõned maksutulud tulevikus surve alla sattuda.

6.6.2

Demograafiline areng toob endaga kaasa vanemate kodanike arvu järjepideva suurenemise ja töötavate kodanike arvu järjepideva vähenemise. See on tingitud sellest, et noorte põlvkonnad on väikesed, sõjajärgsed põlvkonnad suured ja inimesed elavad kauem. Sotsiaalriigi võimalike reformide seisukohalt on kõne all ka tööturupoliitika, sh töötuabiraha. Taani pensionisüsteem on muutusteks osaliselt siiski valmis (lisa 6). Võib tekkida tööjõupuudus ja kuna naistest koosnev tööjõureserv on juba valdavalt tööturul, siis tuleb leida teisi viise tööhõive suurendamiseks. Selleks võib näiteks tõsta penisoniiga või suurendada vajalike oskustega tööjõu sisserännet.

6.7

Ligikaudu neljandik töövõimelises eas elanikkonnast ei tööta ning elab ühel või teisel viisil riiklikest toetustest (töötus, “aktiveerimine” (nt pakutav haridus), ennetähtaegne pension jne). Umbes pooled neist on tööturult pikaajaliselt kõrvale jäänud tervislikel põhjustel, töötuse või isikliku otsuse tõttu, teine pool on ilma tööta ajutiselt. Taani mudelis on ette nähtud riigi hoolitsus nende inimeste eest, kuid see kujutab endast väljakutset heaoluriigi tulevase rahastamise jaoks. Kui tahetakse kindlustada heaoluriigi pikaajaline rahastamine, siis tuleb vähendada elanikkonna seda osa, kes tööturult vara väljub.

6.8

Järkjärgult reguleeritakse üha suuremat osa tööturupoliitikast vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud sätetele ja menetlustele. Taanis kehtestatakse tööturu tingimused tavapäraselt tööturu osapoolte vahel, mitte õigusaktide abil. Kui Euroopa Liidu poolene reguleerimine muutub liiga üksikasjalikuks, tekib oht, et elanikkonna heakskiit väheneb ning areng pöördub teise suunda, kui seda sooviksid tööturu osapooled. Euroopa Liidu avatud koordineerimise meetodiga näib olevat leitud tee, mis suudab tagada nii Taani traditsioonide arenemise kui ka Euroopa tööhõive- ja tööturupoliitika ühtlustamise.