9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/49

1.1

Lissaboni strateegia taaselustamine on seadnud säästva arengu kriteeriumid Euroopa Liidu poliitika esmatähtsaks eesmärgiks. EMSK arvates võib käesolev omaalgatuslik arvamus taaskasvavate toorainete kohta anda impulsse järgmistes olulistes valdkondades:

1.1.1

Majanduslik ja tõhus toorainekasutus kõigis valdkondades on tulevase arengu seisukohalt keskne väljakutse ka taaskasvavate toorainete kasutamise kasvades.

1.1.2

Komitee on seisukohal, et taaskasvavate toorainete kasutamine edendab märkimisväärselt piirkondade tööhõivet ning peab vajalikuks töötada välja kohane poliitika töötajate ja taaskasvavate toorainete kasutajate väljaõpetamiseks ja nende oskuste täiendamiseks kõigis taaskasvavate toorainete tootmise ja kasutamisega seotud valdkondades.

1.2

Komitee on teadlik sellest, et mitmed erinevad komisjoni üksused tegelevad kõnealuse küsimusega vastavalt asjaomasele vastutusalale. Kuid komitee avaldab kahetsust kindla koordineerimiskeskuse või rakkerühma puudumise üle kõnealuses Euroopa Liidu poliitikavaldkonnas. Seega kutsub komitee komisjoni üles tagama taaskasvavate toorainete poliitika eesmärgipüstituse asjaomase ümberstruktureerimise abil.

1.3

2003. aastal Luksemburgi põllumajandusreformi raames toodangu mahust lahutatud otsetoetused ning EAFRD-määrus, samuti suhkrupeedi arvamine taaskasvavate toorainete hulka tulevikus loovad olulise aluse taaskasvavate toorainete ulatuslikumaks kasvatamiseks Euroopas.

1.3.1

Energiataimede kasvatamise toetust tuleks pärast 2006. aasta läbivaatamist kohandada järgmiste aspektide osas:

1.4

Komitee loodab, et ka struktuurifondide vahendite eraldamisel määratavad eraldiste määrad kõnealuse valdkonna majandusarenguks on kõrged.

1.5

Taaskasvavate toorainete tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele pöörati teadusuuringute 6. raamprogrammis väga vähe tähelepanu. Seetõttu kutsub EMSK üles võtma teadusuuringute 7. raamprogrammis biomassienergia arendamise kõrval erimeetmeid taaskasvavate toorainete ja nendega seotud materjali tootmise arendamiseks. See eeldab oluliselt suuremaid rahalisi vahendeid.

1.6

Komitee märgib, et praegu ei sea arengule piire kasvatatud või täna juba toodetavate taaskasvavate toorainete pakkumine. Töötlemistehnoloogiad võimalike toodete valmistamiseks on vananenud.

1.7

Komitee tervitab Euroopa Liidu biomassi tegevuskava. Komitee avaldab kahetsust, et ei käsitleta materjali tootmist, vaid ainuüksi biomassienergiat, ning ootab tegevuskava hindamist ning tõukeid riiklike ja piirkondlike tegevuskavade koostamiseks.

1.7.1

Taastuvenergia ja eelkõige biomassi potentsiaali kasutatakse enamikes liikmesriikides puuduliku õigussüsteemi tõttu vaid piiratud ulatuses. Komitee kutsub seega komisjoni ja nõukogu üles asjaomast poliitikat tõhustama.

1.8

EMSK toetab selgelt Euroopa Liidu eesmärgipüstitust taastuvate tooraineallikate osas. Komitee teeb ettepaneku seada 2020. aastaks eesmärk saavutada jagunemine 4x25 ehk 25 % elektrist, soojusest, kütustest ja uutest materjalidest (nt ühendmaterjalid, loodusliku kiuga tugevdatud plastikud, või muud õlikeemia tooted).

1.9

Komitee rõhutab, et oluline on välja töötada kõikide kasutusviiside (elekter, soojus, kütused ja materjali tootmine) turuletoomise meetmed ning neid rakendada. Edukad näited on mõne liikmesriigi energia edastamist käsitlevad õigusaktid. Oluline on paindlikkus, mis tagab investeeringukindluse ja innustab uute tehnoloogiate kasutamist ning arvestab näiteks erinevaid lähteolukordi tehnoloogias ja kulude vähenemist.

1.10

Poliitiliste lähenemisviiside ning takistuste määratlemiseks käsitletakse arvamuses erinevaid aspekte: emissiooni- ja jäätmeseadused, vanade autode ja pakendidirektiivid, maksuõigus, standardimine ja kiutaimede turukorraldus. Kemikaale käsitlev REACH-määrus loob uusi perspektiive biomassil põhinevateks protsessideks. Poliitika erineva rakendamise ning erinevate süsteemide tõttu on poliitilised ja halduslikud takistused 25 liikmesriigis väga mitmekülgsed. Komitee kutsub komisjoni üles määratlema poliitilised takistused ning esitama lahendusettepanekud.

1.11

Komitee koostab nõudmised kasvatamisele seoses pinnakonkurentsiga toidutaimede, energiaküsimuste ja ökoloogilise tasakaalu ning loodus-, keskkonna- ja maastikukaitse vahel. Komitee pakub toodete päritolu ja töötlemise tähistamiseks välja akrediteerimissüsteemi.

1.12

Rahvusvahelise mõõtme osas toonitab arvamus Euroopa Liidu võimalusi tehnoloogiaekspordis. EMSK arvates peaks rahvusvaheline bioenergiaallikate kaubandus toimuma WTO eeskirjade kohaselt. Eelkõige peavad eeskirjad silmas pidama toidu tagamise kriteeriume ning ökoloogilisi ja sotsiaalseid standardeid.

1.13

Ühenduse biomassi tegevuskava käsitleb komitee eraldi arvamuses.

2.1

Euroopa Liidu poliitika eesmärgid: Lissaboni strateegia taaselustamise ja säästva arengu kriteeriumide rakendamise kontekstis puuduvad tulevikku suunatud tõuked järgmistes olulistes valdkondades:

Käesolev omaalgatuslik arvamus peaks Euroopa kodanikuühiskonna seisukohalt looma olulise aluse kõnealuste küsimuste lahendamiseks.

2.2

Määratlus: Taaskasvavad toorained on põllu-, metsa- ja kalamajanduslikud tooted, mida ei kasutata toiduks või loomasöödaks. Kõnealusesse teemaderingi kuulub seega kõik, mis tekib fotosünteesi ja sellele järgnevate bioloogiliste protsesside tagajärjel. Taaskasvavad toorained kujutavad endast salvestatud päikeseenergiat. Biomassi võib seejuures kasutada materjali või energiaallikana.

2.3

Ajalugu: Taaskasvavate toorainete tootmine on toiduainete ja loomasööda tootmise kõrval üks peamisi põllumajanduslikke tegevusi. Nimetatud põllumajandustoodete väljatõrjumine algas tööstusrevolutsiooniga. Otsustaval määral hakkasid petrokeemia tooted biomassil põhinevaid tooteid asendama alles 20. sajandi keskpaigast alates. Tuginedes traditsioonilisele teabele, mida toetavad uued tehnoloogiad ja loov teadus, on täna olemas hulk uusi mitmekülgseid kasutusvõimalusi energia-, farmaatsia-, keemia-, ehitus- ja transpordivaldkonnas.

2.4

Ressursipoliitika ülemaailmne raamistik: Euroopa Liidu rahvamajandused on äärmiselt sõltuvad energia- ja tooreaineallikate ülemaailmsest impordist. Fossiilsete toorainete (nafta, maagaasi ja ka söe) tarbimise kasv ning sõltuvus nendest on saavutamas lage ning sellel on mitmed negatiivsed tagajärjed.

2.4.1

Uuenduslike arengute ja toorainebaasi muutmiseks vajalike investeeringute puudus tööstusriikides tuleneb poliitika ühekülgsest suunitlusest. Ökoloogilise kahju ja globaalse kliimamuutuse kõrval toob sõltuvus fossiilsetest toorainetest kaasa välis- ja julgeolekupoliitilised riskid.

2.4.2

Globaalse kliimamuutuse tagajärjed, energiahinna tõus ja tõhusate alternatiivide puudumine on täiendavad tahud moonutatud arengust, mis muuhulgas põhjustab vaesust arengumaades.

2.4.3

EMSK dokumentides on põhjalikult käsitletud kliimamuutuste tõsidust, ülemaailmseid raskusi Kyoto protokolli rakendamisel ning Montreali kliimakonverentsi kõrgeid ootusi ja piiratud tulemusi. Kõikjal ja igapäevaselt nõutakse Euroopale sobivaid ning rahvusvahelisi lahendusi.

2.5

Taaskasvavad toorained on end pidevalt uuendavad tooraine- ja energiaallikad. Tänu positiivsele ökoloogilisele tasakaalule võivad nad vähendada keskkonnakoormust, eelkõige CO2 taset. Nad pakuvad võimalusi piirkondlikele majandus- ja väärtusahelatele. Nad aitavad kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele Euroopa maapiirkondades ning võivad anda uut majanduslikku hoogu põllu- ja metsamajandusega seotud sektoritele. Lisaks võivad nad muuta külvikordi paindlikumaks ning anda seeläbi panuse bioloogilisse mitmekesisusse. Oma innovatsioonipotentsiaaliga pakuvad nad erinevaid kasutusvõimalusi ja loovad ulatusliku ainelise baasi keemilistele toodetele.

2.6

Euroopa Liidu riiklikud poliitikad reageerivad muutuvale tooraineolukorrale

Mitmes Euroopa riigis on võetud vastu õigusakte taastuvate energiaallikate kohta, toetamaks taastuvatest allikatest toodetud energia edastamist. Siin seatakse energia edastamise hind kõrgemaks erinevate tehnoloogiliste ja majanduslike kriteeriumide alusel. Tulemuseks on ulatuslik tootmine, uute tehnoloogiate juurutamine, kulude vähenemine tänu arvukatele ärikogemustele ning tehnoloogia täiustamisele. Aga nagu nähtub muuhulgas komisjoni teatistest KOM(2005) 627 ja 628, on paljudes Euroopa riikides vajalikud märkimisväärsed meetmed, andmaks tõhusaid tõukeid arendamisele ja juurutamisele.

2.7

Ülemaailmsed poliitikad: Taaskasvavate toorainete tähtsus erinevates kultuurides ja riikides (eelkõige maapiirkondades) kasvab. Näitena võiks nimetada järgmisi poliitilisi ja majanduslikke algatusi: etanooliprogramm Brasiilias, katsetused jatrofapähklitega (õlitaim) India ja Aafrika sademetevaestes piirkondades. Kuid Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas võib täheldada ka mõningaid väga mõtlemapanevaid arengutendentse. Seal hävitatakse metsi, et vastata kütusenõudluse globaalsele kasvule. Seejuures ei avaldu negatiivne mõju vaid kliimale. USA kavandab energiapoliitika pikalt hilinenud ümberkujundamist. USA soovib 2030. aastaks toota biomassi baasil 20 % kütusest ning 25 % kemikaalidest. Hetkel on USA president ja kongress energiajulgeoleku seadusega kinnitamas biomassi sektorit USA majanduse tugisambaks.

2.8

Taaskasvavad toorained Euroopa Liidu töös: Euroopa Komisjonis tegelevad kõnealuse teemaga eri vaatepunktidest rohkem kui kümme erinevat peadirektoraati. Olulisim on põllumajanduse ning energia ja transpordi peadirektoraatide tegevus. Kõnealuses valdkonnas on tegevad ka ettevõtluse ja tööstuse, arengu, teadusuuringute, regionaalpoliitika, kaubanduse, konkurentsi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadid. Olulise panuse annab Euroopa Keskkonnaagentuur Kopenhaagenis.

2.8.1

Euroopa Liidu algatused taaskasvavate toorainete arendamisel on:

Viimati avaldas komisjon 7. detsembril 2005:

Euroopa Liidu institutsioonid on tegemas otsuseid järgmistes valdkondades:

3.1

EMSK rõhutab aga taaskasvavate toorainete põhimõttelist tähtsust riikide majanduste jätkusuutlikkuse seisukohalt. Samuti peab komitee oluliseks, et tähtsate põllumajandustoodete energeetiline väärtus on täna kõrgem nende toitaineväärtusest. Isegi kui sellega ei alustata arutelu väärtuse üle: energiahinna tase turul on praegu selline, mille juures on põllumajandustoodete hinnad madalaimal tasemel. Sellega seoses avanevad uued võimalused materjali ja energia kasutamiseks ning eelkõige vajadus luua ja arendada uusi tehnoloogiaid.

3.2

Integreeritud maakasutus: komitee tunnistab põhimõtteliselt konkurentsi, mis on tingitud maa kasutamise soovist eri eesmärkidel: toiduained, bioloogilise mitmekesisuse tagamine, loodus- ja keskkonnakaitse, söödaained ja toiduks mittekasutatavad toorained. Kõnealune konkurents on piirkonniti väga erinev ja areneb väga erinevalt. Erinev on ka tootmiseks kasutatava pinna suurus.

3.2.1

Tänu tootlikkuse kasvule ja toiduainete tarbimisele vähenemisele on Euroopa Liidus keskpikas perspektiivis oodata 104 miljonist hektarist veel umbes 13,7 miljoni hektari põllumaa vabanemist. Lisanduvad põllumaad, mis on hetkel ühise põllumajanduspoliitika raames tootmisest kõrvale jäetud. Töödeldud loomsete toodete praeguse tarbimisstruktuuri juures on ainuüksi sööda tootmiseks vaja suurt osa Euroopa haritavast maast.

3.2.2

Kuid ka Euroopas napib põllu- ja metsamajandusmaad. Euroopa on maailma suurim toidu- ja söödaainete importija. EMSK tunneb suurt muret haritava pinna vähenemise üle kogu maailmas. Igal aastal läheb maailmas kaduma umbes seitse miljonit hektarit põllumajandusmaad. Ohustatud on 25 % kõikidest kasutatavatest pinnastest. 1970. aastal oli maailmas keskmiselt veel 0,18 hektarit põllumajandusmaad inimese kohta, tänaseks on sama näitaja vaid 0,11 hektarit. Lisaks valitseb suur ebakindlus, kuna kliimamuutus mõjutab negatiivselt saagiarengut ning põhjustab saagikadu kogu maailmas.

3.2.3

Komitee on jõudnud järeldusele, et saagi suurendamise kõrval tuleb pöörata tõsist tähelepanu eelkõige lignotselluloosi sisaldavate taimede (rohttaimed, puit) ning põllumajanduslike jäätmete (õled) tõhusale kasutamisele. Lisaks tuleb materijalitootmise kõrval- ja jääksaadused (nt virts biogaasitehastes) suunata energia tootmisse. Senisest kõrgemaid nõudmisi tuleb esitada tõhusamate kasutus- ja konversioonitehnoloogiate arendamisele. Sellega on seotud praeguse hetke suurimad väljakutsed, mis peavad saama Euroopa teadus- ja arengupoliitika lahutamatuks osaks.

3.2.4

Komitee märgib, et Kesk- ja Ida-Euroopa uutel liikmesriikidel on suur põllumajandusmaa osakaal. Samas läheb suur osa struktuurifondide vahenditest nendesse maadesse. See loob Euroopa Liidu ja riikide poliitikale head eeldused investeeringute ja uuenduste toetamiseks taaskasvavate toorainete valdkonnas. EMSK soovitab tungivalt Euroopa Liidul ja eelkõige liikmesriikidel tagada asjaomaste õigusaktide ja projektide kaudu märkimisväärsete struktuurifondi vahendite kasutamine taaskasvavate toorainete edendamiseks.

3.2.4.1

Mõnes liikmesriigis on ümberkorralduste tagajärjel kasutamata suured põllumajanduspinnad. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kuna kõnealuste pindade puhul puudub ühise põllumajanduspoliitika kohaselt reeglina õigus põllumajandustoetusteks, on nende harijatel teistega võrreldes halvem konkurentsipositsioon. Komitee kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kontrollima, kas struktuurifonde oleks võimalik sihipäraselt kasutada nii, et kõnealust maad võiks rakendada piirkonna struktuurilist arengut ja tööhõivet edendaval viisil.

3.2.4.2

Energiataimede kasvatamise toetus (45 eurot hektari kohta) 1,5 miljonile hektarile, mille maksmine otsustati ELi põllumajandusreformi puudutavate Luksemburgi otsuste raames (2003), vaadatakse läbi juba 2006. aasta lõpus. EMSK kutsub komisjoni üles kaaluma, kas toetuse suurus on piisav. Komitee peab praegust taotlemismenetlust liiga bürokraatlikuks ning teeb ettepaneku halduskohandusteks. Energiataimede kasvatamise toetust ei ole hetkel võimalik taotleda uutes liikmesriikides, mis on otsustanud ühise põllumajanduspoliitika lihtsustatud menetluse kasuks (10st uuest liikmesriigist 8). Komitee kutsub üles andma 2006. aasta lõpus toimuva kohandamise raames ka neile riikidele võimalus pinnatoetuste taotlemiseks. Toetuse suuruse osas tuleks selle kohandamine eraldi läbi vaadata nende asukohtade puhul, kellel puudub ümberkorralduste tagajärjel õigus toetuste saamiseks.

3.3.1

Kohaliku majanduse tugevdamiseks maapiirkondades on komitee arvates vajalik, et just esimesed töötlemisetapid toimuksid võimalikult suures ulatuses piirkonnasiseselt. Selles osas pakuvad piirkondade arendamisel ja tugevdamisel suurt potentsiaali detsentraliseeritud tehnoloogiad. Eesmärk on vähendada biogeensete toorainete transpordikulusid ning tõsta piirkonna lisaväärtust kohapealse tootmise ja kasutamisega. Sellised piirkondlikud majandustsüklid säilitavad töökohad põllumajandussektoris ning loovad uusi töökohti põllumajandusega seotud sektorites.

3.3.1.1

Taastuvate energiaallikate osakaalu tõus 5 % võrra 2010. aastaks looks ainuüksi biomassi valdkonnas 250 000 — 300 000 uut töökohta peamiselt maapiirkondades, eeldusel et 70–90 % biomassist toodetakse Euroopas. Biokütuste tootmine on 50–100 korda tööjõumahukam kui fossiilsete kütuste toomine. Biomassist toodetava elektri puhul vajatakse 10–20 korda enam tööjõudu. Soojatootmiseks vajatakse kaks korda rohkem tööjõudu. Lisaks soojatootmisele loob küttesüsteemide ümbertöötamine ja ehitamine väga palju töökohti, nii et kõige suuremat tööhõive kasvu on paljudes piirkondades oodata just soojatootmise valdkonnas. 2003. aasta MITRE sünteesaruande kohaselt loob taastuvenergiale tuginev ELi ambitsioonikas toorainestrateegia aastaks 2020 ainuüksi 15-liikmelises Euroopa Liidus ligikaudu 2,5 miljonit täiendavat töökohta. Sellest ligi 2/3 tekkimist ennustatakse biomassi valdkonnas. EMSK toonitab seega kõnealuse valdkonna kõrget tööhõivepotentsiaali, eeldusel, et selleks võetakse — arvestades oodatavaid suuri kulusid — kohaseid stimuleerivaid meetmeid.

3.3.1.2

Nimetatud positiivne tööhõiveperspektiiv puudutab ka maapiirkondi. Ühelt poolt valitseb nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele eelkõige teadus- ja arendustegevuses. Vajadust hinnatakse ligi 400 000 töötajale. Samal ajal vajatakse ka töötajaid, kellel on madalam või piiratud kvalifikatsioon. Igal juhul on kõikides valdkondades vaja uusi koolitus- ja kutseoskuste parandamise meetmeid tooraine tootjatele ja kasutajatele.

3.3.1.3

Samas tõdeb EMSK, et taaskasvavate toorainete alast koolituse ja täiendkoolituse pakkumist tuleb suurendada kõrgkoolides ning teadusuuringute, tööstuse, käsitöö, põllumajanduse, halduse ja meedia valdkonnas. Samuti tuleb edendada tarbijate sellealast koolitamist.

3.3.2

Seoses struktuurimuutustega maapiirkondades (näiteks suhkruturu praeguse korralduse raames) soovitab komitee tungivalt kasutada olemasolevaid kaubanduslikke ja tööstuslikke võimalusi ning suunata need muuhulgas ka taaskasvavate toorainete kasutamisele. Kohandumiseks sobivad rekonstruktsioonifondid? ning uute tootmiskohtade rajamiseks ELi struktuurifondid. EMSK avaldab kahetsust, et struktuurifondide vahendite kasutamine ei ole seotud uuenduslike ja töökohti loovate asukohakontseptsioonidega.

3.4.1.1

Komitee arvates pakub ehitus mitmeid võimalusi puidu uute kasutusvõimaluste väljaarendamiseks. Sellele tuleks hoolikalt tähelepanu pöörata ka metsamajanduslike kavade koostamisel. Olgugi et kõnealustes kasutusvaldkondades on juba välja töötatud mitmeid turukõlblikke tooteid, tuleb vajalikku töötlemistehnoloogiat veel edasi arendada.

3.4.1.2

Komitee on seisukohal, et kemikaalide määruse rakendamine loob uued lähtekohad biomassile tugineva keemia arendamiseks, mis on alles algusjärgus ja nõuab seetõttu laialdast uurimistegevust. REACH protsessi raames tuleb määratleda problemaatilised ained ja leida neile alternatiivid, see võiks olla taaskasvavate toorainete uurimisel paljulubav valdkond. Nii on Saksamaal ajavahemikus 1991–2005 taaskasvavate toorainete osakaal keemiatööstuses juba kasvanud 8 %-lt 10,4 %-le (vaid keemia-farmaatsiatööstus, ilma paberi- ja looduslikku kiudu töötleva tööstuseta).

3.4.1.3

Komitee rõhutab biomassi baasil tootesarjade arendamisel järgmisi eesmärke:

3.4.1.4

Erinevate tootesarjade arendamist takistab hetkel see, et paljudel juhtudel ei ole olnud võimalik vähendada kulusid. Selle põhjuseks on tootmise ja turuletoomise ebapiisav toetamine ning teadus- ja arendustegevuse piiratud rahastamine. Lisaks asetab maksustamine mõnes riigis kõnealuste toorainete kasutamise vähemsoodsamasse olukorda. Taaskasvavatest toorainetest valmistatud toodete kiiremini turukõlblikeks ja konkurentsivõimelisteks muutmiseks teeb komitee ettepaneku kehtestada kasutusnõuded, mis oleksid sarnased elektrienergia edastamise eeskirjadega.

3.4.2.1

Erinevalt elektri- ja kütuseturust puuduvad soojaturul õigusaktid taastuvate energiaallikate kasutamise sätestamiseks. Edendamaks biomassi baasil soojatootmist Euroopa tasandil, kutsub komitee üles võtma täiendavaid õiguslikke meetmeid taastuva soojatootmise ja soojakasutuse valdkonnas. EMSK on seisukohal, et kõnealused meetmed võivad sarnaselt energia edastamise seadustega innustada asjaomast tegevust.

3.4.2.2

Hetkel on kaugküttevõrkudesse ühendatud 56 miljonit Euroopa Liidu kodanikku, neist 61 % uutes liikmesriikides. EMSK kutsub üles struktuurivahendite sihipärasele kasutamisele nimetatud süsteemide väljaehitamisel ja renoveerimisel taaskasvavate toorainete baasil. Siinkohal tuleb eriti edendada sooja ja elektri koostootmist.

3.4.2.3

Kuna küttetehnoloogia, sooja ja elektri koostootmise tehnoloogia, kaugkütte ja varustussüsteemide valdkonna investeeringud on pikaajalised, näeb komitee märksa suuremat vajadust lühiajalisemate meetmete järele ka Euroopa Liidu vanades liikmesriikides. Teabe kõrval on eriti hädavajalik halduslik kohandumine.

3.4.2.4

Erinev metsa- ja omandiõiguslik olukord üksikutes liikmesriikides toob kaasa eramajapidamiste probleemid juurdepääsul puidujäätmetele. Tuleks püüelda eeskirjade bürokraatia vähendamise poole eelkõige nõudluse uues olukorras.

3.4.3.1

Transpordi osakaal moodustab Euroopa Liidu energiatarbimisest umbes 30 %. Taimeõli, biodiisel, etanool ja biomassi baasil toodetud sünteetilised kütused on kasutatavad õli alternatiivina. EMSK võtab teadmiseks, et biokütuse direktiivi rakendamine edeneb väga visalt. Eesmärk on turu osakaal 5,75 % aastaks 2010, 2005. aastal oli vastav näitaja 1,4 %, mis jääb selgelt alla 2-protsendilisele kontrollväärtusele. Komitee toetab selgelt programmis “Arukas energeetika — Euroopa” (1230/2003/EÜ) määratletud eesmärke:

3.4.3.2

Euroopa etanoolitootmise väljaarendamise valdkonnas nõutakse hetkel WTO-läbirääkimistel impordikvootide kehtestamist etanoolile. Vaid nii on kõnealusel noorel bensiinile alternatiivi pakkuval majandusvaldkonnal võimalik areneda ka Euroopa Liidus.

3.4.3.3

Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid kavatsevad taastuvkütuste kasutuselevõtu edendamisel asendada maksusoodustuste instrumendi fikseeritud lisandikvoodiga. EMSK väljendab muret, et see ohustaks paljusid hiljuti tehtud investeeringuid selles noores majandusharus, samuti eeldab see suuremat poliitilist usaldusväärsust. Komitee rõhutab, et just kõnealune maksusoodustuse instrument biokütuste valdkonnas võimaldab piirkondlikult kohandatud investeeringuid.

3.4.3.4

Ka soodsaimate prognooside kohaselt on millalgi tulevikus võimalik maksimaalselt 35 % praegusest kütusetarbimisest asendada taimedest toodetava kütusega. Lisaks tuleb oluliselt arendada teise põlvkonna biomassi baasiltoodetavaid kütuseid ning nende tehnoloogiat enne turukõlblikkuse saavutamist. Kõnealuste prognooside puhul tuleb meeles pidada, et pinda on võimalik korraga kasutada vaid ühel eesmärgil. Komitee rõhutab, et põhieesmärkideks peavad jääma transpordipoliitika tõhustamine ja kütusetarbimise märgatav vähendamine, et oleks võimalik tagada meie rahvamajanduste tulevik.

3.4.4.1

Järgmise kolme aastakümne jooksul tuleb Euroopas asendada elektrijaama võimsus, mis on mõõdetav 200 000 MW toodetud elektriga. See tähendab vähemalt 200 miljardi euro suurust investeeringut. Sellega antakse oluline suund tulevase energiabaasi loomisele. Komitee arvates tekib sellega seoses võimalus suurendada elektri ja soojuse koostootmist, kohandades elektrijaamade suurust. Seeläbi võib olulisel määral tõsta energiatõhusust.

3.4.4.2

Seni rakendati elektriturul biomassina peaasjalikult kasutatud puitu, virtsa, biojäätmeid ning muid taimset ja loomset päritolu jäätmeid. Biomassi osakaal elektritootmises kasvab aeglaselt. Kui biomassi kasutamist ei suurendata, ei täideta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise direktiivi (EÜ 2001/77) eesmärke.

3.4.4.3

Kuna elektritootmise kitsaskohaks on elektrivarustussüsteem, on võimalik sisse viia elektrienergia edastamise fikseeritud tingimused. EMSK peab oluliseks järgmisi aspekte: uuenduslike investeeringute usaldatavus, elektrienergia edastamise hindade eristamine tootmiskulude ja kasutatava tehnika põhjal; viieaastane hinnang elektrienergia edastamise hindade kohandamiseks tõhusamatele tehnoloogiatele suunatud uutele investeeringutele; uute tehnoloogiate boonussüsteem; geotermiline energia; väiksemad ja seega kohalikumad üksused. Mõttekas oleks sisse viia ka tootmisel kasutatud toorainetel põhinev boonussüsteem. Komitee peab vajalikuks boonussüsteemi, mida rakendatakse eelkõige rohumaa, järelsaagi ja kõrvalsaaduste (õled) suhtes, aga ka kaastoodete (õlikoogid ja meski) kasutamisel.

3.4.5.1

Eesmärgi sõnastamise osas on komitee seisukohal, et 2020. aastaks tuleb seada eesmärk 4 x 25. Seoses biomassi tulevase kasutamisega tähendab see, et 25 % elektrivarustusest, 25 % soojavarustusest, 25 % kütustest ning 25 % naftatoodetest (nt näiteks plastikud) tuleb katta taaskasvavate toorainete ning taastuvenergia abil. Aluseks on fossiilsete toorainete praegune tarbimine. Kõikide ressursside tõhusal kasutamisel on rahvamajanduste arengus oluline tähtsus ka üleminekul taastuvate loodusvarade kasutamisele eelnimetatud eesmärkide alusel. See tähendab, et eesmärkide ulatuslikuks elluviimiseks on materjali- ja energiatõhususe märkimisväärne parandamine Euroopa Liidus vältimatu.

3.6.1.1

EMSK tervitab, et komisjon on välja töötanud ühenduse biomassi tegevuskava. Kõnealuse tegevuskava alusel peaks välja töötatama riiklikud/piirkondlikud tegevuskavad. Eesmärkide saavutamise seisukohalt on sealjuures oluline seire. EMSK tervitab asjaolu, et tegevuskavas käsitletakse põhjalikult soojuse valdkonna suures osas kasutamata potentsiaali. Komitee avaldab aga kahetsust asjaolu üle, et biomassi tegevuskavas käsitletakse biomassi vaid energiatootmise seisukohast. EMSK nõuab seetõttu, et biomassi tegevuskavasse lisatakse toorainena kasutamise aspekt ning et selles toetataks uute kasutusvaldkondade uurimist ning tugevdataks teabe-, suhtekorraldus- ning nõuandetegevust. Majanduspoliitika seisukohast on hädavajalik käivitada taaskasvavate toorainete valdkonnas ettevõtete loomise algatus, tugevdamaks eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kel on raskusi riskikapitali leidmisega. Komitee avaldab kahetsust selle üle, et tegevuskavas ei tehta ettepanekut turulepääsu tingimuste muutmiseks vastusena maailmakaubanduses esinevatele probleemidele.

3.6.1.2

Komisjoni teatises “Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamine” (KOM(2005) 627, 07.12.2005) märgitakse, et eelkõige biomassi ja biogaasi valdkondades on potentsiaal enamikus Euroopa riikides ebapiisavate õiguslike raamtingimuste tõttu suures osas kasutamata. Taastuvenergiate turuletoomisel on väga tõhusaks osutunud kulupõhiste hindadega soodustariifid. EMSK ootab, et komisjon seaks teatise tulemusele põhinedes edasised eesmärgid.

3.6.2.1

Komitee ei näe, et teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammis oleks antud oluline osa biomassi kasutamisele. Nii energeetika valdkonna teadusuuringute kui taaskasvavate toorainete kasutamise kohta materjalitootmises on vajalikud ulatuslikud teadusprogrammid. EMSK juhib tähelepanu sellele, et tuleb luua seosed teiste teadusuuringute valdkondadega, nagu materjali-, keemia- ja nanotehnoloogia uuringud. REACH-määruse vastuvõtmisega on komitee arvates loodud veel üks stiimul jõulisemaks teadustegevuseks biomassil põhinevate kemikaalide valdkonnas.

3.6.2.2

Kui uues teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis ei tehta põhimõttelist muutust senises süsteemis, nagu on nõudnud komitee, siis takistatakse Euroopa Liidus hädavajalikku toorainebaasi muutust. Praegu ei ole taaskasvavate toorainete pakutavad kogused piirav tegur. Pigem on probleem arengus maha jäänud vastavate turu- või töötlemistoodete edasitöötlemise ja konversiooni tehnoloogiline tase. Kõnealuses valdkonnas tuleb tugevdada teadustegevust.

—

taaskasvavate toorainete kasvatamisel kehtivad samad head tavad, mis toiduainete tootmises;

—

maapind peab ka pärast mitte toiduaineteks kasutatava tooraine kasvatamist vastavalt punktides 3.2 kuni 3.2.3 nimetatud viisidele sobima toiduaineteks kasutatava tooraine kasvatamiseks;

—

taaskasvavate toorainete kasvatamine peab toimuma põllumajanduslikult juba kasutatud pindadel ja tootmisest kõrvale jäänud pindadel. Siia kuuluvad pinnad, mida ajutiselt ei kasutata, näiteks ümberkorralduste tõttu. Taaskasvavate toorainete kasvatamine ei tohi põhjustada püsikarjamaa vähenemist;

—

transpordi vähendamiseks, mis teatavasti on keskkonnakahjulik, peaks tootmine toimuma piirkondliku või kohaliku ringlusena;

—

keskkonna seisukohalt väärtuslikud pinnad peavad olema looduskaitse all ning nende kasutamine peab toimuma kooskõlas looduskaitse eesmärkidega;

—

eelkõige tuleb kasvatada neid taaskasvavaid tooraineid, millel on hea ökotase.

3.8.1

Elanikkonna kõikide rühmade toiduainetega varustamine peab olema kõikide riikide prioriteet. Seetõttu nõuab komitee, et rahvusvahelist kaubandust arvestades ei tohi bioenergiaallikate kasvatamine ja eksport mitte mingil tingimusel ohustada riigi toiduainetega varustamist. WTO eeskirjad peaksid ka sellele aspektile vastama. Riikide valitsused peaksid kehtestama vajalikud poliitilised raamtingimused, mis tagavad riigi toiduainetega varustamise. Samuti peab EMSK taastuvate toorainete rahvusvahelist kaubandust puudutavate WTO mittetariifsete eeskirjade puhul vajalikuks sotsiaalseid töönorme ja keskkonnaalaseid standardeid. Komitee toetab rahvusvahelise taastuvenergia agentuuri (IRENA) loomist ning nõuab rahvusvahelise toorainemajanduse suuremat läbipaistvust.

3.8.2

EMSK rõhutab, et Euroopa Liidu majandus sõltub uuenduslike tehnoloogiate arendamisest ja ekspordist  (1). Taaskasvavatest toorainetest pärit uuenduslikud meetmed ja tooted pakuvad võimalust hõivata maailmakaubanduses juhtiv roll tulevikutehnoloogiate valdkonnas. Seetõttu etendavad Euroopa Liidu majandusarengus keskset rolli taaskasvavate toorainete arendamise poliitilised raamtingimused.