52006DC0824

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.12.2006

KOM(2006) 824 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Piiriülene maksustamine kahjumi korral{SEK(2006) 1690}

1. KAHJUMI PIIRIÜLENE MAHAARVAMINE JA SISETURG

1.1. Sissejuhatus

Käesolev teatis esitatakse teatise „Liikmesriikide otsese maksusüsteemi koordineerimine siseturul“ raames ja selles esitatakse näide valdkonnast, mis võiks kasu saada sellisest koordineeritud lähenemisest.[1]

Komisjon on võtnud endale kohustuse parandada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõimet, mida pärsib muu hulgas kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine.[2] Kõnealuse probleemi lahendamise meede oli komisjoni 2005. aasta teatises „Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse“[3] loetletud sihtmeetmete hulgas, mida võiks võtta lühiajaliselt, et kõrvaldada piiriülesed maksutõkked Euroopa Liidu ettevõtetele. Selline meede on eriti õigeaegne lähtudes Euroopa Kohtu hiljutisest otsusest Marks & Spencer kohtuasjas.[4] Kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumise korral on kahjumi korvamine üldiselt piiratud saadava kasumiga liikmesriikidest, kuhu on investeeritud. See moonutab majandustegevust siseturul.

Käesolevas teatises[5] selgitatakse kahjumi piiriülese mahaarvamise põhimõtteid ja probleemi. Selles soovitatakse viise, mille puhul võivad liikmesriigid lubada kahjumi piiriülest mahaarvamist järgmistel juhtudel:

- ettevõtte siseselt (st ettevõtte teises liikmesriigis asuvas filiaalis või „alalises esinduses“ tekkinud kahjum); või

- kontserni siseselt (st teises riikmesriigis asuvas kontserni liikmesettevõttes tekkinud kahjum).

1.2. Teema

Kuigi ettevõtted soovivad teenida kasumit, võivad nad saada kahjumit. Peaaegu kõik maksusüsteemid ELis käsitlevad kasumit ja kahjumit asümmeetriliselt: ühel aastal teenitud kasumit maksustatakse, aga teisel aastal tekkinud kahjumi korral jätab maksuhaldur kahjumi maksuväärtuse tagastamata. „Ülemaksustamise“ vältimiseks on seega vaja tasaarvestada ettevõtte- või kontsernisisene kahjum ja positiivne maksubaas. Sellega välditakse rahavoogude kaotust, mis tuleneb viivitusest kahjumi arvesse võtmisel, st kahjumi ülekandmisest ja selle tasaarvestusest tulevase kasumiga, võrreldes kohese tasaarvestusega muu positiivse maksubaasiga.[6] Kahjumi piiriülene mahaarvamine väldiks eri üksuste raskesse olukorda sattumist kahjumi tõttu.

Mitme riigisisese filiaaliga ettevõtet maksustatakse automaatselt puhastulu alusel, st nii kõnealuste filiaalide kasumeid kui ka kahjumeid võetakse automaatselt ja koheselt arvesse. Enamikel muudel juhtudel on kahjumi mahaarvamine võimalik ainult vastava liikmesriigi vastuvõetud erisätete alusel.

Kahjumi riigisisene mahaarvamine | Kahjumi piiriülene mahaarvamine |

Ettevõttesisene („alaline esindus“) | Automaatselt rakendatav | Rakendatav enamikel juhtudel |

Kontsernisisene („emaettevõte“ ja tütarettevõte“) | Rakendatav erieeskirjade alusel enamikes liikmesriikides | Põhimõtteliselt mitte rakendatav, välja arvatud väga vähesed erandid |

1.3. Siseturg ja mõju majandusotsustele

Erinev kahjumi piiriülese käsitlemise kord liikmesriikides mõjutab siseturu toimimist. Kahjumi piiriülese mahaarvamise küsimused mõjutavad uuele turule sisenemisega seotud majandusotsuseid. Kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine (või piiratus) loob tõkkeid uutele turgudele sisenemisel, mis kinnistab siseturu kunstlikku killustumist riiklikul alusel.

Seetõttu on suurte liikmesriikide ettevõtetel, mis suudavad oma riigi turul saavutada suuremat mitmekülgsus- ja mastaabisäästu, eelised väiksemate liikmesriikide võimalike konkurentide ees, isegi kui viimased on uuenduslikumad ja tõhusamad. Suurematel ettevõtetel on võrreldes väikeste ettevõtetega eri liikmesriikides tavaliselt rohkem tegevusharusid, mistõttu suudavad nad tasandada kahjumit lihtsamalt. Suurema siseturuga liikmesriikidel on samuti eelis, kuna ettevõtted on tõenäoliselt juba investeerinud kõnealustesse turgudesse ja seega on kõnealustel ettevõtetel võimalik arvestada teatavate tegevuste kahjum maha muude tegevuste positiivsest maksubaasist. See teema on eriti oluline seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) välismaale tehtavate uute investeeringutega kaasneva stardikahjumiga.[7] Seetõttu kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine või selle rakendatavuse piiratus:

- soodustab riigisiseseid investeeringuid ja pärsib investeeringuid teistesse liikmesriikidesse;

- soodustab piiriülest investeerimist suurematesse liikmesriikidesse;

- annab piiriülesel investeerimisel eelise suurtele ettevõtetele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ees; ning

- mõjutab asutamisvormi valikut – kas alaline esindus või tütarettevõte.

Kõnealused moonutused põhjustavad kõrgemaid tootja- ja tarbijahindasid ja sellega kaasnevat heaolu kadu. Kahjumi piiriülese mahaarvamise piiratud rakendamine vähendab konkurentsi liikmesriikide turgudel, mille tõttu pikas perspektiivis kannatavad valitsevad ettevõtted, kuna neil puudub tugev surve uuenduste läbiviimiseks ja oma tegevuse tõhustamiseks.

1.4. Kahjumi piiriülene mahaarvamine ja Euroopa Kohtu kohtulahendid

Euroopa Kohus on käsitlenud alaliste esinduste kahjumi piiriülese mahaarvamise küsimusi Futura [8] ja AMID [9] kohtuasjades.

Futura kohtuasja puhul vaatas Euroopa Kohus olukorda alalise esinduse vastuvõtjariigi vaatepunktist ja leidis, et territoriaalne põhimõte võis õigustada kahjumi ülekandmise piiramist selles riigis kahjumiga, mis on majanduslikult seotud kõnealuses liikmesriigis teenitud tuluga.

AMID kohtuasja puhul, võttes omaks asukohariigi vaatepunkti, leidis Euroopa Kohus et Luksemburgis asuva alalise esinduse maksuvabastuse puhul (Belgia ja Luksemburgi vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel) ei leita kahjumi mahaarvamisel objektiivseid erinevusi Belgia ettevõtte Luksemburgis asuva alalise esinduse ja Belgia ettevõtte Belgias[10] asuva filiaali maksustamise vahel. Põhjenduse puudumisel oli kõnealuse kahe ettevõtte kahjumi erinev mahaarvamine vastuolus asutamisvabadusega ning seetõttu ei saanud sellega nõustuda.[11]

Ettevõtete vahelist kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitleti Euroopa Kohtus esimest korda Marks & Spenceri kohtuasjas. Väideti, et keeldumine lubada Ühendkuningriigi emaettevõttel tasaarvestada kasumit oma Ühendkuningriigis mittetegutsevate ELi tütarettevõtete kahjumiga, on vastuolus EÜ asutamislepingus sätestatud asutamisvabadusega. Kaubanduskahjum oli lõpuks viinud enamike tütarettevõtete tegevuse täieliku lõpetamiseni.

Ühendkuningriik esitas kõnealuse piirangu mitu põhjendust: a) vajadus koormata maksuasutusi liikmesriikide vahel tasakaalustatult, b) vajadus vältida kahjumi topeltarvestamist, ja c) maksustamise vältimise oht. Euroopa Kohus nõustus, et arvestades kõnealust kolme tegurit koos, võib pidada asutamisvabadust piiravaid sätteid õigustatuks.[12] Kohus leidis, et Ühendkuningriigi kontserni tasaarvestuskava ei järginud proportsionaalsuse põhimõtet, kui kahjumi arvesse võtmise võimalused tütarettevõtte asukohariigis olid ammendunud.

2. ETTEVÕTTESISENE KAHJUM – ALALISTE ESINDUSTE KAHJUMI KÜSIMUS

Ettevõttesisest kahjumit võib käsitada ettevõtte sõltuvate üksuste, nt eri osakondade, filiaalide või alaliste esinduste kahjumina.

2.1. Riigisisene maksustamine kahjumi korral

Riigisisesest tegevusest tekkinud ettevõttesisese kahjumi mahaarvamine on automaatselt lubatud igas liikmesriigis, millega tagatakse ettevõttesisese kahjumi kohene arvesse võtmine. Kuna ettevõtet maksustatakse kõigi riigisiseste tegevusvaldkondade alusel, toimub automaatne mahaarvamine kohe, kui kahjumis olev ettevõtte osa jõuab kasumisse.

2.2. Piiriülene maksustamine kahjumi korral

Ettevõtet maksustatakse tavaliselt kui mitteresidenti vastavalt asjaomases liikmesriigis asuva alalise esinduse majandustulemustele. EÜ õiguse alusel peab olema alalisele esindusele tagatud riikliku õiguse alusel võrdne kohtlemine residendist äriühingutega: hõlmab näiteks kahjumi üle- või tagasikandmist.[13]

Alalise esinduse tulemused moodustavad seejärel osa ettevõtte üldisest majandustulemusest liikmesriigis, kus asub ettevõtte peakontor. Topeltmaksustamise vältimise leping annab tavaliselt vastuvõtjaliikmesriigile alalise esinduse maksustamise esmaõiguse. Liikmesriigil, kus asub peakontor, on tavaliselt ainult kõnealuse kasumi maksustamise teisene õigus. Liikmesriigi võimalused topeltmaksustamise vältimiseks sõltuvad sellest, kumb OECD näidislepingu artiklis 23 esitatud meetod (krediidi- või vabastusmeetod) on teise liikmesriigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepinguga kehtestatud.

a) Krediidimeetod

Krediidimeetodi puhul võetakse ettevõtte ülemaailmseid tulusid arvesse ettevõtte asukohariigis. Välismaal makstud maksud krediteeritakse riigisisese maksuosaga, mida tasutakse välismaal maksustavate tulude alusel. Krediidimeetod töötab seepärast sarnaselt riigisiseste esinduste kahjumi mahaarvamise korraga. Ülemaailmse tulu määramisel võetakse arvesse mis tahes kahjumit.

b) Vabastusmeetod …

Vabastusmeetodi puhul arvatakse lähteriigis maksustatav välistulu üldiselt välja peakontori maksubaasist.

(1) … ilma kahjumi mahaarvamiseta

Kuna alalise esinduse majandustulemusi ei võeta arvesse peakontori tasemel, ei ole kahjumi mahaarvamine võimalik. Kõnealust lähenemist rakendavad seitse liikmesriiki.

(2) … koos (ajutise) kahjumi mahaarvamisega

Viis liikmesriiki võimaldavad praegu teises liikmesriigis asuva alalise esinduse kahjumi mahaarvamist, kuid kasum jäetakse välja. Kõnealune kahjum võetakse arvesse, kui alaline esindus jõuab kasumisse (tagades seeläbi maksu ühtsuse).

2.3. Asutamisvabadus ja ettevõttesisene kahjum

Kui alalise esinduse kahjumit ei või arvestada maha peakontori kasumist („ülespoole suunatud vertikaalne“ tasaarvestus), tähendab see, et võrreldes täielikult riigisisese olukorraga käsitletakse kahjusid erinevalt. See muudab asutamisvabaduse rakendamise vähem atraktiivseks ja ettevõte võib loobuda alalise esinduse asutamisest teises liikmesriigis. Selline erinev käsitlemine tekitab asutamisvabaduse rakendamisel takistuse, mis on keelatud artikliga 43 EÜ. Euroopa Kohus väljendas AMIDi kohtuasjas selgesõnaliselt, et välismaal asuva alalise esindusega ettevõtte olukord on sarnane alalise esinduseta ettevõtte olukorraga.[14]

Kahjumi topeltarvestamise vältimiseks on võimalik kasutada taas arvesse võtmise korda. Kui riigisiseselt võetakse kahjum taas arvesse automaatselt, siis piiriülestes olukordades tuleb see näha selgesõnaliselt ette. Asjaolu, et viis liikmesriiki seda juba teevad, näitab et kahjumi mahaarvamine ja tulevases kasumis nende taas arvessevõtmine on võimalik.

Maksustamise vältimise oht alalise esinduse kahjumi korral on väga piiratud, kuna kahjum võetakse arvesse ainult peakontori tasemel („ülespoole suunatud vertikaalne“ tasaarvestus).

3. KONTSERNISISENE KAHJUM – VÄLISMAISTE TÜTARETTEVÕTETE KAHJUMI KÜSIMUS

3.1. Kahjumi kontsernisisese mahaarvamise põhjendus

Tsiviilõiguse kohaselt juriidilise isiku staatust omavad ettevõtted kuuluvad maksustamisele ettevõtte tulumaksuga kõigis liikmesriikides. Majandustegevuse arvestamisel käsitletakse ettevõtet eraldiseisva üksusena mitte üksnes juriidilisest vaid ka maksualasest vaatepunktist. Kontsernil ei ole äriõiguse kohaselt juriidilise isiku staatust, samuti ei käsitleta kontserni ühtse maksustatava tervikuna, millel on oma õigused. Seepärast ei võeta kahjumit kontsernisiseselt arvesse automaatselt, nagu seda tehakse ettevõttesiseselt. Majanduslikust vaatepunktist võib kontserni siiski käsitleda ühtse majandusüksusena. Selleks et käsitleda kontserni ühtse majandusüksusena on paljud liikmesriigid kehtestanud kontsernide maksustamise riikliku korra. Ainult piiratud, kuid samas suurenev arv liikmesriike on kehtestanud kahjumi mahaarvamise korra, mis on kohaldatav ka piiriüleselt.[15]

Kontserni riigisisese maksustamise kava puudumine moonutab investeeringu õiguslikku vormi käsitlevaid investeerimisotsuseid (soodustab filiaali, mitte tütarettevõtte asutamist), mitte asukoha valikuga seotud otsuseid. Kontserni kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine võib siiski moonutada nii investeeringute õigusliku vormi kui ka asukoha valikuga seotud majandusotsuseid.

3.2. Kontsernisisese kahjumi riigisisene mahaarvamine

Kuus liikmesriiki ei ole sätestanud kontserni maksustamise riiklikku korda. Ülejäänud 19 liikmesriigi kehtestatud kavad võib üldjoontes jagada kolme rühma:

a) „kahjumi kontsernisisese ülekandmise“ süsteem (seitse liikmesriiki);

b) kontserni maksutulemuste „ühendamine“ (11 liikmesriiki); või

c) täielik maksude konsolideerimine (üks liikmesriik).

Mõiste „kahjumi kontsernisisene ülekandmine“ hõlmab nii „kontsernisisese mahaarvamise“ kui „kontsernisisese toetuse“ süsteemi. Selleks et arvata kasumist maha kontsernisisene kahjum, lubavad mõlemad süsteemid tulude lõplikku ülekandmist ettevõtete vahel. „Kontsernisisese mahaarvamise“ süsteemi alusel saab kontserni ühe ettevõtte kahjumi kanda üle (või „taandada“) kontserni kasumis olevasse ettevõttesse. „Kontsernisisese toetuse“ süsteemi alusel saab kontserni ühe ettevõtte kasumit kanda üle kontserni kahjumis olevasse ettevõttesse. Kuna „kontsernisisese toetuse“ süsteemi kohaldatakse kahjumi kõrvaldamiseks, on sellel sama majanduslik mõju „kahjumi kontsernisisese ülekandmise“ süsteemiga.

„Ühendamise“ süsteem hõlmab kõikide kontserni ettevõtete üksikute maksutulemuste koondamist (st kasumid ja kahjumid) emaettevõtte tasandile. Selline „ühendamine“ ei ole tingimata seotud kahjumi olemasoluga, kuigi see on tavaliselt kõnealuse süsteemi rakendamise peamine põhjus. Jättes arvestamata kontserni ettevõtete juriidilise isiku staatuse ja kõik kontsernisisesed tehingud, on „täielik maksude konsolideerimine“ kaugeleulatuvam kui ühendamise süsteem. Kontserni majandustulemused määratakse ühtse kasumiaruande alusel.

Riigisiseselt kohaldades võimaldavad kõik meetodid täielikku üles-/allapoole suunatud vertikaalset (st ema- ja tütarettevõtte vahel) ja horisontaalset (st tütarettevõtete vahel) kontsernisisest kahjumi mahaarvamist. See tähendab, et kui kontsern on üldises puhaskahjumis, siis kontserni üksikute ettevõtete kasumeid ei maksustata, vaid nendega tasaarvestatakse kontserni teiste ettevõtete kahjum. Et vältida erinevate üksuste raskesse olukorda sattumist, saab kõigi meetoditega kahjumit koheselt maha arvata. Kuuludes automaatselt taas arvessevõtmisele, on kahjumi mahaarvamine üldiselt ajutine, kuni kahjumis olev tütarettevõte jõuab taas kasumisse. Mahaarvamine on lõplik ainult juhul, kui kahjum on lõplik.

Kuigi riigisiseselt kohaldatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele parandab praegust olukorda, ei anna see siiski parimat lahendust. Riigisiseselt on kahjumi taas arvessevõtmine automaatne: kõnealuse kava laiendamine piiriülestele olukordadele vajab seepärast kahjumi taas arvessevõtmise selgesõnalist korda. Samuti võib olla tehniliselt raske laiendada riikliku süsteemi kõiki aspekte piiriülesele kahjumi mahaarvamisele. Kõik kahjumi piiriülese mahaarvamise süsteemiga liikmesriigid kohaldavad piiriüleselt ja riigisiseselt erinevaid eeskirju.

3.3. Sihtmeetme kohaldamisala määramine

3.3.1. Piiritlemine ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) raames

Kuni CCCTB vastuvõtmiseni on iga kahjumi piiriülest mahaarvamist käsitleva sihtmeetme puhul tegemist vahepealse lahendusega. Meedet oleks kergem luua ja rakendada, kuid paratamatult oleks see sel juhul kitsama kohaldamisalaga kui Euroopa Liitu hõlmav CCCTB. Meede ei vajaks mingit maksusüsteemide või maksubaasi harmoneerimist. Erinevalt CCCTBst, mis põhineb „mitmepoolsel“ või „ühisel“ lähenemisel, võib sihtmeetme teoreetiliselt kavandada nii, et see on suunatud ainult ühele liikmesriigile („ühepoolselt“). Asukohariigi ja välisinvesteeringu saanud riigi kooskõlastatud tegevus oleks sellest olenemata kõige sobivam lähenemine.

3.3.2. Kohtuasja C-446/03 Marks & Spencer otsuse mõju

Kõnealusest otsusest võivad tuleneda järgmised põhimõtted ja suunised: esiteks, maksuasutuste tasakaalustatud koormuse tagamiseks lubaks emaettevõtte liikmesriik kahjumi jäävat mahaarvamist ainult lõpliku kahjumi korral. Teiseks on vaja vältida, et ettevõtted ei võtaks kahjumit arvesse kahekordselt, ja selleks võib mahaarvamise muuta sõltuvaks sellest, kas tütarettevõte on ära kasutanud kõik kahjumi mahaarvamise vahetud võimalused , mis on kättesaadavad tema asukohariigis. Kolmandaks suureneb maksustamise vältimise oht, kui kontsernil lubatakse vabalt määrata, millal ja kus ta soovib maksustamise eesmärgil võtta arvesse oma kahjumi (ja kasumi). Kõnealune probleem on suurem, kui ettevõttel on rohkem võimalusi tasaarvestada oma kahjumit horisontaalselt või allapoole suunatult vertikaalselt. Loomulikult kalduvad ettevõtted paigutama kahjumi ettevõttesse, kus maksuväärtus on suurim.

Komisjon usub, et kõnealuseid probleeme saab suuresti lahendada, piirates piiriülest mahaarvamist ülespoole suunatud vertikaalse süsteemiga. Taas arvessevõtmise sätted koos nõudega tütarettevõttel esmalt kasutada iga koheselt kättesaadavat mahaarvamist vähendaksid maksustamise vältimise ohtu.

3.3.3. Kontseptuaalne raamistik – sihtmeetme põhimõtted

Piiriülese kahjumi mahaarvamisele suunatud sihtmeetmega peaks tagatama, et mitmes liikmesriigis tegutsevaid kontserne koheldakse võimalikult samal viisil kui ühes liikmesriigis tegutsevaid kontserne. Kõnealuse sihtmeetmega peaks lubatama kahjumit tasaarvestada kahjumi saamise aasta maksubaasiga. Sihtmeede peaks seega:

a) lubama tõhusat ja kohest ühekordset kahjumi mahaarvamist;

b) lubama vähemalt emaettevõtte tasandil kahjumi arvessevõtmist („ülespoole suunatud vertikaalne“ tasaarvestus);

c) tavaliselt mitte põhjustama kindlat tulude nihet ühest liikmesriigist teise, välja arvatud juhul, kui kahjum on lõplik ja puudub selle mahaarvamise võimalus liikmesriigis, kus kõnealused kahjud tekkisid;

d) võimaldama esmalt ammendada kahjude hüvitamise riiklikud võimalused; ja

e) mitte andma võimalusi pettusteks.

3.4. Kahjumi piiriülese mahaarvamise võimalused

Teoreetiliselt on kolm võimalust, mis näevad ette miinimumtasemel kahjumi hüvitamist. Kõnealused alternatiivid ei erine kahjumi arvessevõtmise, vaid emaettevõtte tasandil tütarettevõtte tulevaste kasumite käsitlemise poolest.

Kahjumi maksuaasta | Kahjumi mahaarvamine kahjumi saamise aastal |

Järgnev(ad) maksuaasta(d) | 1. Võimalus kahjumi lõplik ülekandmine | 2. Võimalus kahjumi ajutine ülekandmine | 3. Võimalus tütarettevõtte tulemuste jooksev maksustamine |

tulevasi kasumeid ei võeta arvesse | mahaarvatud kahjumi taas arvessevõtmine | võetakse arvesse kahjumis oleva üksuse teatava aja tulemusi |

3.4.1. 1. Võimalus: Kahjumi lõplik ülekandmine („kahjumi kontsernisisene ülekandmine“)

Kõnealuse kava alusel kantakse lõplikult üle kahjum („kontsernisisese mahaarvamise“ kava alusel – Marks & Spencer kohtuasi) või kasum („kontsernisisese toetuse“ kava alusel) ilma neid taas arvesse võtmata, väljaarvatud juhul kui kehtestatakse tasakaalustavad meetmed. Üks viis, kuidas hüvitada kahjumit katva ettevõtte asukohariigi saamatajäänud tulu, on kehtestada kliiringarvestuste süsteem, mille alusel kahjumit kandva ettevõtte liikmesriik hüvitab kahjumit katvale liikmesriigile saamata jäänud tulu. Kõnealuse süsteemi puhul on vaja võtta arvesse kõik olulised erinevused kehtestatud maksumäärade ja maksuarvestuse eeskirjade vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata maksuplaneerimise küsimustele.

3.4.2. 2. Võimalus: Kahjumi ajutine ülekandmine („mahaarvamis/taasintegreerimismeetod“)

Kõnealuse kava alusel võetakse teises liikmesriigis asuva tütarettevõtte kahjumit, mis arvatakse maha emaettevõtte tulemustest, taas arvesse, kui tütarettevõte jõuab kasumisse. Selle tagajärjel kantakse kahjum üle ajutiselt. Kõnealune lähenemine oli valitud 1990. aasta ettepanekus direktiivi kohta.[16]

Kõnealuse meetodi eelise on selle suhteliselt lihtne rakendamine. Kõigepealt arvatakse kahjum maha, seejärel pärast tütarettevõtte kasumisse jõudmist võetakse eelnevalt mahaarvatud kahjum taas arvesse, suurendades vastavalt maksukoormat emaettevõtte tasandil. Seepärast peaks kõnealune kord võimaldama kohest ja ajutist mahaarvamist emaettevõtte tasandil ning sellega vältima rahavoogude kaotust, mis vastasel korral leiaks aset.

3.4.3. 3. Võimalus: Tütarettevõtte tulemuste jooksev maksustamine ("konsolideeritud kasumite süsteem")

Kõnealuse süsteemi alusel võetakse teatavate või kõikide kontserni ettevõtete asjaomase maksuaasta kasumid ja kahjumid arvesse emaettevõtte tasandil teatava ajavahemiku jooksul. Konsolideeritud tütarettevõtteid koheldakse võrdselt alaliste esindustega. Topeltmaksustamise vältimiseks rakendatakse krediidimeetodit. Tütarettevõtte asukohariigis makstud maksu krediteeritakse emaettevõtte liikmesriigis tütarettevõte tuludelt makstava maksuga. Kontserni liikmete vahelist kasumijaotust ei võeta arvesse.

Kõnealuse kava rakendamine ei ole tingimata seotud või piiratud kahjumiga (kuigi see on kõnealuse süsteemi rakendamise peamine põhjus). Tütarettevõtte kaasamise järel rakendatakse seepärast kõnealust kava tavaliselt teataval ajavahemikul, nt 3, 5 või rohkem aastat.

Konsolideeritud kasumite süsteem võib hõlmata kas:

- ühte või mitut maksumaksja äranägemisel valitud tütarettevõtet – valikuline kava , või

- kõiki kontserni tütarettevõtteid – terviklik kava .

Valikuline kava nõuab vähem dokumenteerimist, kuid võib olla haavatav agressiivse maksuplaneerimise tehnika poolt, millega koondatakse kulud konsolideerimisele kuuluvatesse tütarettevõtetesse. Tervikliku kava alusel kuulub kontserni üldine finantsseis maksustamisele emaettevõtte asukohariigis. Krediidimeetodiga aidatakse kõrvaldada maksubaasi ja maksumäärade arvestamisel tekkivaid maksuarbitraaži võimalusi. Kõnealuse kava peamine puudus on kõrged nõuetega vastavusse viimise kulud, mis tulenevad vajadusest uuesti arvutada kontserni kõigi ettevõtete tulud vastavalt emaettevõtte asukohariigi eeskirjadele.[17]

4. KOKKUVÕTE

Komisjon rõhutab vajadust Euroopa Liidu sisese kahjumi piiriülese mahaarvamise tõhusa süsteemi järele. Kahjumi piiriülese mahaarvamise piiratud rakendatavus on üks olulisim takistus piiriülesele majandustegevusele ja tõhusa siseturu toimimisele. Kahjumi piiriülese mahaarvamise korra kehtestamine soosib eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis kannatavad eriti kõnealuse mahaarvamise korra puudumise tõttu. See kõrvaldaks ka peamised takistused konkurentsivõimelisemate Euroopa Liidu ettevõtete esilekerkimisele maailmaturul.

Ettevõttesisene kahjum

Tingimustes, kus liikmesriik ei luba teises liikmesriigis asuvate alaliste esinduste kahjumit arvesse võtta, soovitab komisjon tungivalt kõnealustel liikmesriikidel läbi vaadata oma maksusüsteemid, et soodustada EÜ asutamislepingus sätestatud asutamisvabadust.

Kontsernisisene kahjum

Komisjon soovitab liikmesriikidel kehtestada ja säilitada kahjumi kontsernisisese mahaarvamise riigisisese süsteemi, mille alusel käsitletakse kontsernisisest kahjumit võrdselt ettevõttesisese kahjumiga. Sellega kõrvaldataks moonutused ja tõstetaks asjaomase riigi atraktiivsust investeerimiskohana, aidates seeläbi saavutada Lissaboni strateegia eesmärke.

Et soodustada ühisturusisest ja ülemaailmset majandustegevust, rõhutab komisjon vajadust muuta kahjumi kontsernisisene piiriülene mahaarvamine laiemalt kättesaadavaks.

Käesolevas teatises esitatakse kolm võimalus kahjumi piiriülese mahaarvamise tagamiseks. Selleks et maksimeerida siseturu kasutegurit ja vähendada 25 liikmesriigi töö tarbetut kattumist, tuleks kõnealuste meetmete kehtestamist kooskõlastada.

Komisjon kutsub nõukogu, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed läbi vaatama käesolevas teatises sätestatud ettepaneku, et tungivalt soovitada liikmesriikidel:

- läbi vaadata kehtivad riiklikud süsteemid, et sätestada kahjumi ettevõttesisese mahaarvamise kord piiriülestel juhtudel;

- kiiresti rakendada üks või mitu käesolevas teatises esitatud võimalikest lahendustest, mis hõlmavad kontsernisisese kahjumi käsitlemist; ja

- kaaluda, kuidas saaks käesoleva teatise ettepanekuid rakendada nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt, kehtestades uusi ja parandades kehtivaid kahjumi mahaarvamise kavu.

[1] KOM(2006) 823 (lõplik).

[2] KOM(2001) 582 (lõplik), „Maksutõketeta siseturu suunas“, lk 12.

[3] KOM(2005) 532 (lõplik), lk 8.

[4] Kohtuasi C-446/03 Marks & Spencer [2005], veel avaldamata.

[5] Komisjoni töödokument SEK(2006)1690 hõlmab tehnilisi lisasid koos täpsemate selgituste ja illustratsioonidega.

[6] Kohtuasjas C-397/98 Metallgesellschaft [2001] ECR I-1727 Euroopa Kohus juba leidis, et rahavoogude kaotus, mis tekib olukorras, kus puudub kahju kohene hüvitamine, on piisav, et minna vastuollu ELi seadustega.

[7] Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teatavaid raskusi seoses piiriülese majandustegevusega (kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine ja kõrged nõuetega vastavusse viimise kulud) käsitletakse komisjoni teatises koduriigipõhise maksustamise katsekava kohta (KOM(2005) 702 (lõplik)).

[8] Kohtuasi C-250/95 Futura [1997] I-2492.

[9] Kohtuasi C-141/99 AMID [2000] I-11621.

[10] Kohtuasi C-141/99 AMID [2000] I-11621, lõige 28 ja 29.

[11] Ibid, lõige 30 ja 31.

[12] Kohtuasi C-446/03 Marks & Spencer [2005] lõige 51.

[13] Nt kohtuasi C-311/97 Royal Bank of Scotland [1999] ECR I-2651.

[14] Kohtuasi C-141/99 AMID [2000] I-11621, lõige 25.

[15] Taani ja Prantsusmaa kohaldavad selliseid kavu mitu aastat. Itaalia ja Austria kehtestasid kõnealused kavad 2004. ja 2005. aastal.

[16] KOM(90) 595 (lõplik). Ettepanek tagasi võetud ELT C 5, 9.1.2004, lk 20.

[17] Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kontserni puhul võib koduriigipõhine maksustamine lahendada peamised puudused.