52006DC0814

ET

Brüssel 19.12.2006

KOM(2006) 814 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Kolmas järelevalvearuanne Tšehhi Vabariigi ja Poola terasesektori ümberkorraldamise kohta

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes on kirjeldatud Tšehhi ja Poola terasesektori ettevõtete edusamme oma tegevuse ümberkorraldamisel, mis on kooskõlas ühinemislepingu teatavates peatükkides sätestatud nõuetega. Riigi ja rahvusvahelises majanduses toimunud arengu tõttu olid Tšehhi ja Poola terasetootjad 2005. aastal keerulises olukorras, mida iseloomustas eelmise aastaga võrreldes väiksem müük ja langenud hinnad. Kõnealustest suundumustest hoolimata said mõlema riigi ettevõtted piisavalt tulu, kuid terasetehaste elujõulisuse saavutamiseks tuleb ümberkorralduste lõpuleviimiseks tehtavaid pingutusi jätkata.

Teraseettevõtete ümberkorraldamise lõpuleviimiseks ning siseturuga integreerumise võimaldamiseks leppisid Euroopa Liit ja Tšehhi Vabariik ning Poola kokku üleminekuperioodides. Kõnealune meede oli vajalik, et võimaldada uutel liikmesriikidel anda pikaajalise elujõulisuse saavutamiseks vajalikku rahalist toetust. Kõnealuse erandi tegemine üldistest riigiabi eeskirjadest sõltub teatavate kohustuste täitmisest nii asjaomaste valitsuste kui ka üksikute ettevõtete poolt. Kõnealused kohustused on sätestatud ühinemislepingule lisatud protokollides, Tšehhi terasetööstuse ümberkorraldamist käsitletakse protokollis nr 2 [1] ning Poola terasetööstuse ümberkorraldamist protokollis nr 8 [2].

Ümberkorraldusperioodi lõpptähtajaks on määratud 31. detsember 2006. Selleks ajaks peavad kõik ettevõtted olema saavutanud elujõulisuse. Lisaks sellele sisaldavad protokollid üksikasjalikke sätteid nimetatud kohustuste järelevalve- ja aruandluse kohta, sealhulgas ka komisjoni kohustust anda aru nõukogule.

7. juulil 2004. aastal võttis komisjon vastu esimese järelevalvearuande Tšehhi Vabariigi ja Poola terasesektori ümberkorraldamise kohta 2003. aastal. [3] Kõnealuses aruandes määratles komisjon ümberkorraldusprotsessis toimunud viivitused, eriti seoses investeeringutega. Komisjon soovitas mõlemal riigil kasutada ära positiivsed turutingimused ning kiirendada ümberkorraldusprotsessi eelolevatel aastatel sel määral, et asjaomased ettevõtted suudaksid saavutada ümberkorraldusperioodi lõpuks elujõulisuse.

Komisjoni teises järelevalvearuandes, mis võeti vastu 3. augustil 2005. aastal, [4] kirjeldati enamiku abisaajate ettevõtete tegevuse tulemuste paranemist – peamiselt märkimisväärselt paranenud turutingimuste tõttu. Samas rõhutas komisjon, et mitte kõik abisaajad ettevõtted ei ole suutnud erakordselt häid turutingimusi ära kasutada ega ole rakendanud vajalikke ümberkorraldusmeetmeid, mistõttu nende tegevus ei ole olnud tulemuslik ning nad ei pruugi ümberkorraldusperioodi lõpuks elujõulisust saavutada. Komisjon palus abisaavatel ettevõtetel ja asutustel soovitusi hoolikalt kaaluda.

Käesolevas kolmandas järelevalvearuandes kirjeldatakse 2005. aastal tehtud edusamme ning mõningaid 2006. aasta suundumusi; see hõlmab järgmisi osi:

· ümberkorralduste tausta moodustava ülemaailmse teraseturu suundumuste kirjeldus;

· riiki käsitlev aruanne järelevalve peamiste tulemuste kohta seoses riigiabi ja protokollide lisades määratletud ümberkorraldamise põhikriteeriumidega (tootmisvõimsuse vähendamine, investeeringud, tootlikkus, kulud ja elujõulisus). Käesolevas peatükis on viidatud ka komisjoni otsustele, milles käsitletakse abisaavaid ettevõtteid ELi konkurentsiseaduse raames;

· järeldused ja soovitused võetavate meetmete ja vajalike järelmeetmete kohta abisaavate ettevõtete elujõulisuse saavutamiseks ümberkorraldusperioodi lõpuks.

Komisjon esitab 2006. aastal tehtud edusamme käsitleva arenguaruande nõukogule 2007. aastal. Kõnealuses lõplikus aruandes antakse ka üldine hinnang kogu ümberkorraldusprotsessi jooksul (2003–2006) saavutatud tulemustele.

2. ÜLEMAAILMSE TERASETURU SUUNDUMUSED [5]

Terasesektori ümberkorraldusprotsessi mõjutab mitu tegurit, sealhulgas ettevõtete ja riigiasutuste võetavad meetmed, majanduse üldised suundumused ning turuolukord. Seega nõuab Tšehhi Vabariigi ja Poola abisaajate teraseettevõtete tegevuse hindamine kõnealuste tegurite head tundmist. Ülemaailmse teraseturu suundumusi on kokkuvõtlikult käsitletud allpool.

2004. aastal toimunud rahvusvahelise teraseturu suur laienemine jätkus teatavates piirkondades ka 2005. aastal. Toodangu ennenägematu kasv Hiinas ja ka Indias tõstis maailma terasetoodangut 2005. aastal 6% võrra 1,129 miljardi tonnini. Euroopa Liidus aga vähenes toodang väiksema nõudluse tõttu pärast 2005. aasta esimese kvartali kerget kasvu ning toorterase toodang oli 3,2% väiksem kui 2004. aastal, ulatudes 186 miljoni tonnini.

See peegeldab peamiselt varude ringlusest tingitud vähest nõudlust ELi turul 2005. aastal ning esialgseid suuri varusid. ELi terasetootjate väiksema pakkumise tulemusena varud vähenesid ning aitasid seega kaasa terasehindade jäämisele samale tasemele.

2005. aastal imporditi terast Euroopa Liitu 26 miljonit tonni, mis on umbes sama palju kui eelmisel aastal, teisel poolaastal oli imporditud terase hulk hindade languse tõttu väiksem. Peamiseks ELi eksportivaks riigiks on endiselt Venemaa, kellele järgnevad Ukraina ja Türgi ning neljandale kohale on tõusnud Hiina. EList eksporditakse terast 31,7 miljonit tonni, mis tähendab 2004. aastaga võrreldes 6%list kasvu. Kõnealust kasvu toetas osaliselt ka euro väärtuse ajutine langus Ameerika Ühendriikide dollari suhtes. Tarned Hiinasse, mis on ELi suuruselt kolmas eksporditurg, vähenesid 2005. aastal 3% võrra, kõnealune suundumus süvenes veelgi, jõudes 2006. aasta esimeses kvartalis 31%ni.

2006. aasta esimese kvartali jooksul hakkas terasetoodang kasvama, andes tunnistust positiivsetest suundumustest ELi majanduses, mida toetasid ka sisenõudlus ja investeeringud. Nähtav terasetarbimine, mis 2005. aastal kahanes 4,6% võrra, peaks 2006. aastal 4% võrra tõusma. 2006. aasta esimese kvartali jooksul tõusid terasehinnad suuremate toormaterjalikulude ja peamiste terast tarbivate sektorite suurema nõudluse tõttu taas.

2005. aastal erinesid ELi 15 vana liikmesriigi ja uute liikmesriikide tulemused oluliselt: kui EL 15 terasetoodang vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,9% võrra, siis uute liikmesriikide toodangu vähenemine oli palju suurem, ulatudes Tšehhi teraseettevõtjate puhul 12%ni ja Poola puhul 18,7%ni. Kõnealuse olukorra vaatlemisel tuleb aga arvesse võtta nii mõlema riigi terasetoodangu erakordset kasvu 2004. aastal kui ka esialgseid suuri varusid ning nõudluse vähenemist 2005. aasta esimesel poolel. Tšehhi ja Poola teraseturgude kohta on mõned peamised arvandmed esitatud lisa tabelites 1A, 1B, ja 2.

Hoolimata kõnealusest negatiivsest suundumusest oli Tšehhi ja Poola teraseettevõtete tegevusest saadav tulu suur ning ettevõtted olid üldiselt võimelised oma võlgu vähendama ja investeeringuid kiirendama. 2006. aastal kõnealune positiivne suundumus eeldatavasti jätkub. Viimased 2006. aasta kohta tehtud majandus- ja tööstusuuringud näitavad, et majanduse ja terast tarbivate sektorite eeldatava taastumise tulemusena peaksid teraseturu tingimused ELis veelgi paranema.

3. JÄRELEVALVEPROGRAMMIDE TULEMUSED TŠEHHI VABARIIGIS JA POOLAS

3.1. Tšehhi Vabariik

Mitmest allikast saadud andmed näitavad, et Tšehhi Vabariik andis riigi terasesektorile ümberkorraldamisabi kokku 8 166 miljonit Tšehhi krooni (256,6 miljonit eurot [6]), mis moodustab protokollis nr 2 ette nähtud 14 147 miljoni Tšehhi krooni suurusest ülemmäärast umbes 58%. Sõltumatu hindamine näitab, et asjaomasel perioodil ei antud pärast 31. detsembrit 2003 Tšehhi terasesektorile enam ümberkorraldamisabi. Selle põhjal järeldab komisjon, et protokolli nr 2 1. lisas nimetatud kohustused ettevõtetele antava riigiabi ülemmäära suhtes on täidetud. Ettevõtetest said riigiabi Mittal Steel Ostrava (MSO – varem Nova Hut), Valcony Plechu Fridek-Mystek (VPFM) ja Vitkovice Steel (VS).

Investeeringuid silmas pidades tuuakse ümberkorraldusmeetmete rakendamisel tehtud edusammude sõltumatus hindamises välja kulude üldist madalat taset ning eriti viivitusi mõne peamise investeeringu tegemisel, mis on olulised, et võimaldada abisaavatel ettevõtetel vähendada kulusid ning suurendada lisandväärtust. Hindamine näitab aga ka seda, et aasta lõpul investeerimiskavade rakendamine kiirenes – suundumus, mis eeldatavasti jätkub. Vahepeal aga ületasid abisaavad ettevõtted peamised viivituste põhjused, nimelt veniva erastamisprotsessi ja suutmatuse tagada laene, mis võimaldab neil – välja arvatud VPFMi juhtumil, mida kirjeldatakse lähemalt allpool – eeldatavasti teha enamik oma kavandatud investeeringutest ümberkorraldusperioodi lõpuks.

Tšehhi valitsus viis ellu VSi erastamisplaani, mis seisnes esiteks OSINEK s.a aktsiate müümises VSile, millele järgnes avalik pakkumine. Juulis kinnitas valitsus VSi müümise Mastercraft Ltd’le, mis kuulub Venemaa terase- ja mäetööstuskontsernile Evraz Holding. Erastamine toimus aktsiate võõrandamise teel 2005. aasta novembris.

2005. aastal viisid Tšehhi ametiasutused lõpule ka VPFMi erastamise, liites ettevõtte täielikult MSOga. Liitmine jõustus 2006. aasta teises kvartalis. MSO lõpliku tööstusstruktuuriga kohanemiseks ning uutele turunõuetele vastamiseks ajakohastas VPFM ka oma äriplaani.

Komisjoni teostatud elujõulisuse testi tulemused näitavad, et VPFMi tegevuse tulemuslikkus jääb allapoole prognoositud taset ning ettevõte ei saavuta tavalistes turutingimustes elujõulisust enne 2007. aasta lõppu. Selle põhjuseks on 18-kuuline viivitus VPFMi erastamise lõpuleviimisel, mille tõttu tekkisid ajalised nihked ümberkorraldusmeetmete rakendamises. Kuna ettevõte on aga praegu MSOga täielikult liidetud, oli komisjon nõus, et selle finantstulemusi ei ole vaja enam eraldi hinnata. Kõnealust lähenemisviisi arvesse võttes on sõltumatu hindamise käigus tehtud järeldus, et liidetud ettevõtte MSO tegevuskasum on väga hea ning ettevõte saavutab edukalt elujõulisuse.

Eelmises aruandes käsitletud ja protokolli nr 2 artikli 12 kohaseid muudatusi tootmismahtudes silmas pidades otsustas komisjon, et on nõus VPFMi kuumvaltsimistsehhide nr 1 ja 2 (70 000 tonni) lõplikku sulgemist [7] edasi lükkama kuus kuud kuni 30. juunini 2006, kui tootmine lõpetatakse 31. detsembril 2005. Sõltumatu hindamine näitab, et abisaav ettevõte on tootmise lõpetamise nõude täitnud ning valmistatakse ette demonteerimiskava.

Tšehhi ametiasutused teatasid komisjonile 2005. aasta lõpuks ka MSO tootmisvõimsuse ettenähtud vähendamise tehnilised üksikasjad. Ettevõte kavatseb protokolli nr 2 kohase tootmisvõimsuse vähendamise (270 000 tonni) saavutada täiesti uude projekti investeerimise asemel hoopis oma jämesordimetallitsehhi põhjaliku uuendamise teel. MSO vaatas läbi ka oma investeerimiskavad ning esitas uued kavad komisjonile, kes hiljuti oma heakskiidu neile kinnitas. [8]

Komisjon soovitab Tšehhi ettevõtetel oma tootmisvahendite ümberkorraldamiseks tehtavaid pingutusi jätkata, keskendudes peamiselt investeerimisega seotud tulemustele ning energiatõhususe parandamisele, samuti tööviiside muutmisele ja tootlikkuse tõstmisele.

3.2. Poola

Eelmise aruande ning komisjoni saadud teabe kohaselt täidab Poola protokolli nr 8 1. lisas loetletud ettevõtete puhul protokollis nimetatud ja riigiabi andmisega seotud kohustusi, mille kohaselt tuleb kinni pidada ülemmäära nõudest. Ajavahemikul 1997–2003 andis Poola abi kokku 2750 miljoni Poola zloti (590 miljoni euro) ulatuses, [9] mis moodustab protokollis lubatud 3387 miljoni Poola zloti suurusest kogusummast umbes 80 %. Protokolli kohaselt võis riigiabi anda järgmistele ettevõtetele: Mittal Steel Poland (MSP – varem Polskie Huty Stali/PHS), Huta Bankowa, Huta Buczek, Arcelor Huta Warszawa (AHW – varem Huta Lucchini-Warszawa), Huta Labędy ja Huta Pokόj. [10] Vastavalt protokollile ei võinud Poola terasesektorile pärast 31. detsembrit 2003 riigiabi enam anda. Komisjonile teadaoleva teabe kohaselt on kõnealune tingimus täidetud. Komisjon uurib praegu siiski artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse teel mõningaid Technology Buczeki tegevusega seotud vastuolusid. [11]

Huta Czestochowa puhul, mis ei kuulunud protokolli nr 8 1. lisas loetletud ettevõtete hulka ja mida käsitati 2003. aastal heakskiidetud Poola riikliku ümberkorraldusprogrammi alusel pankrotis olevana, algatas komisjon ebaseaduslikult antud riigiabi käsitleva uurimise ning tegi 2005. aasta juunis järelduse, [12] et 5 miljoni euro suurune summa tuleb tagasi maksta. 2005. aasta oktoobris kiitsid Poola ametiasutused heaks Huta Czestochowa kõigi aktsiate võõrandamise Ukraina Donbassi tööstusliidule.

2005. aasta raskete turutingimuste tõttu jäid enamiku abisaajate müügimahud prognoositud mahtudest märkimisväärselt väiksemaks. Seega oli enamiku ettevõtete tegevuskasum kavandatust madalam. Hoolimata madalast nõudlusest tõstsid mõned ettevõtted toodangu suurema töötlusastme tõttu hinda. Finantstulemused võimaldasid siiski enamikul ettevõtetel tegeleda 2005. aastal ümberkorraldustega ja neid kiirendada.

2005. aastal teavitas Poola komisjoni oma kavatsusest muuta kõikide abisaajate individuaalseid äriplaane eesmärgiga kohandada neid vastavalt uutele turuvajadustele ja tööstuse uuele struktuurile. Sellega seoses hakkas komisjon uurima MSP kavandatud muudatusi, mis seisnesid peamiselt uue kuumvaltsimistsehhi rajamises olemaoleva ajakohastamise asemel. Võttes arvesse olemasoleva tsehhi demonteerimise ja tootmisvõimsuse säilitamise kohustust, leidis komisjon, et muudatused olid kooskõlas protokollis sätestatud kohustusega ning otsustas protokolli nr 8 punkti 10 alusel kõnealused muudatused heaks kiita. [13] Lisaks sellele ei uurinud komisjon edasi Huta Bakowa, Huta Labedy ja Huta Pokój ajakohastatud plaane, kuid jätkab plaanidesse tehtud väiksemaid muudatusi silmas pidades järelevalvet ajakohastatud äriplaanide alusel toimuvate ümberkorralduste üle. Vaid AHW puhul ei olnud komisjon veel valmis plaani heaks kiitma ning otsus on veel tegemata.

Teadaolevalt on 2005. aasta tootmisvõimsuse vähendamisega seotud kohustused täidetud. Sõltumatu hindamine näitab, et Huta Bankowa peatas tootmise oma kesksordimetallitsehhis (60 000 tonni) 2004. aasta detsembris ning tsehh likvideeriti 2005. aasta detsembris, mis oli kavandatust aasta varem. MSP-Krakowi kuumvaltsimistsehh (700 000 tonni), mis lõpetas tegevuse 2002. aastal, demonteeriti lõplikult 2005. aasta esimeses kvartalis. Samas tehases lõpetas 2005. aasta detsembris tootmise külmvaltsitud lehtterase tsehh (650 000 tonni) ning MSP-üksuses Swietoclowices demonteeriti külmvaltsitud ribaterase tsehh (36 000 tonni) 2005. aasta detsembriks. 2005. aastal sulgesid ja demonteerisid abisaavad ettevõtted ka mitmeid protokollis nimetamata tootmisseadmeid, mis olid vananenud ega olnud elujõulised.

Viivituste tõttu investeerimisprogrammi täitmisel ei viinud MSP ellu tootmisvõimsuse muudatusi, mis pidid tulenema Sosnowieci valtstraadi tootmise tsehhi (200 000 tonni) ajakohastamisest ja orgaanilise kattega lehtterase liini ehitamisest Swietoclowices (100 000 tonni).

Sõltumatu hindamine näitab, et kaks abi saanud ettevõtet ei pruugi ümberkorraldusperioodi lõpuks elujõulisust saavutada. Esimene neist on AHW, kes kuulub alates 2005. aasta septembrist pärast Lucchini osakute võõrandamist Arcelor’ile. Ettevõte ise leiab, et on EÜ 2006. aasta elujõulisuse testi läbimiseks ajakavast maha jäänud. Ettevõtte investeerimiskava ümberkorraldamine ei võimalda lühikese ajaga selle tulemusi ja tõhusust märkimisväärselt parandada. Seepärast kaalub komisjon veel, milline oleks parim viis läbivaadatud investeeringute käsitlemiseks. Teine ettevõte, kes 2006. aasta lõpuks elujõulisust ei saavuta, on Technology Buzek. Hoolimata sellest, et ta on osa oma investeerimiskavast ellu viinud, ei ole ettevõte suutnud oma kulusid ega võlakohustuste jääki vähendada.

Eespool esitatud põhjustel soovitab komisjon kõigil ettevõtetel ümberkorraldusteks tehtavaid pingutusi eelolevatel kuudel suurendada. Rõhku tuleks panna investeeringutega seotud kulude vähendamisele ning ostu- ja müügitöö parandamisele; jätkuma peab ka tootlikkuse kasv.

4. JÄRELMEETMED

Terasesektori tugev positsioon Tšehhi Vabariigi ja Poola majanduses ning juurdepääs ELi turule on märkimisväärsed eelised ning peaksid tagama abisaajate edukuse eelolevatel aastatel. Ümberkorraldusprogrammides ja äriplaanides määratletud ümberkorraldusmeetmed aga võimaldavad Tšehhi Vabariigi ja Poola ettevõtetel keskenduda vajalikele edasiarendustele ning suurendada oma tegevuse tulemuslikkust. Ettevõtete kindlustamiseks võimalike majanduslanguste vastu tuleb kõnealuseid meetmeid seetõttu rakendada täielikult. See puudutab eeskätt neid ettevõtteid, kes, nagu eespool nimetatud, ei läbinud EÜ elujõulisuse testi.

Komisjon jätkab tihedas koostöös asjaomaste asutuste ja ettevõtetega järelevalvet üleminekukorra rakendamise üle. 2007. aastal jätkab komisjon saadud tulemuste ning riiklike ümberkorraldamisprogrammide ja individuaalsete äriplaanide rakendamise määra laiendatud hindamist. Kõnealuses hindamises kontrollib komisjon eeskätt rakendatud ümberkorraldusmeetmete jaoks antud riigiabi osatähtsust ja asjakohasust. Kui leitakse, et see ei vasta nõuetele, kutsub ta vastavaid ametiasutusi üles nõudma riigiabi asjaomased summad tagasi. Lõplik aruanne esitatakse nõukogule 2007. aastal.

Samuti tuletab komisjon meelde, et ühinemislepinguga ei ole kooskõlas ka igasuguse täiendava ümberkorraldusabi andmine protokollis loetletud ettevõtetele või mis tahes teistele teraseettevõtetele, keda ümberkorraldusprogramm ei hõlma.

(...PICT...)

[1] ELT L 236, 23.9.2003 lk 934.

[2] ELT L 236, 23.9.2003 lk 948.

[3] KOM(2004) 443 lõplik.

[4] KOM(2005) 359 lõplik.

[5] Allikad : IISI ja Eurostat.

[6] Tšehhi krooni ja euro vahetuskurss 32,329 (2003. aasta detsembrikuu keskmine).

[7] Otsus 2.3.2005, ELT 16.07.2005, C176/12.

[8] Otsus 13.9.2006, ELT 18.11.2006 C280/4.

[9] Poola zloti ja euro vahetuskurss 4,6595 (2003. aasta detsembrikuu keskmine)

[10] Likvideerimismenetluste tõttu on abisaajate nimekirjast kustutatud Huta Andrezj ja Huta Batory.

[11] Komisjoni otsus C(2006) 2093, ELT 2006 C196/23.

[12] Komisjoni otsus C(2004) 1962.

[13] Komisjoni otsus C(2005) 2687, ELT 2006 C12/2.

--------------------------------------------------