This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006DC0693
Communication from the Commission to the European Parliament and the Council on reduction of the response burden, simplification and priority-setting in the field of Community statistics
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas
/* KOM/2006/0693 lõplik */
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas /* KOM/2006/0693 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 14.11.2006 KOM(2006) 693 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohta ühenduse statistikas KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE, vastamise koormuse vähendamise, lihtsustamise ja prioriteetide määratlemise kohtaühenduse statistikas SISSEJUHATUS 2005. aasta märtsi teatises „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks“ (KOM(2005)97) määratleti lihtsustamine kui üks ELi prioriteete. See on vastus Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudele lihtsustada ELi õigusakte ja parandada nende kvaliteeti. Seda põhimõtet järgitakse täielikult ka taaskeskendumisel Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomist käsitlevale strateegiale. ELi parema õigusliku reguleerimise eesmärk on koostada paremaid õigusakte, selleks et suurendada nende kasu kodanike jaoks, vähendada kulusid kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ning vähendada ettevõtetele tekkivaid administratiivkulusid, pidades silmas eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid). Samuti riikliku ja ühenduse ametliku statistika koostamise valdkonnas on poliitilised asutused kõikidel tasanditel (kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil) juba mõnda aega kutsunud üles nõudeid lihtsustama. Ka äriühingud on korduvalt rõhutanud, et statistikakoormat tuleks vähendada. Komisjon (Eurostat) on kõnealuse aruteluga kursis ning kaalub, kuidas ühenduse statistika põhjustatud kulude ja koormuse seisukohast probleemi kõige paremini lahendada. 25. mail 2005 võttis komisjon vastu teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta,[1] mida toetas majandus- ja rahandusministrite nõukogu 7. juunil 2005. Teatis hõlmas ka komisjoni soovitust liikmesriikidele tagada kooskõla statistikaprogrammi komitee 24. veebruaril 2005 ühehäälselt vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhiste viieteistkümne põhimõttega. Vastamise koormuse küsimust on käsitletud mitmetes tegevusjuhiste põhimõtetes. Lisaks sellele osutas komisjon lihtsustamise vajadusele statistika valdkonnas oma 25. oktoobri 2005. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule: „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia“.[2] Struktuuriline ettevõtlusstatistika ja Intrastati statistika on selgelt kaasatud käesolevale teatisele lisatud käimasolevasse lihtsustamisprogrammi aastateks 2005–2008. Nõukogu 8. novembri 2005. aasta järeldustes tunnistati samuti, et statistika ja andmete kogumise vähendamisele tuleb tähelepanu pöörata, võttes eelkõige arvesse VKEde erivajadusi ja piiratud ressursse. Ühenduse tasandil püütakse vastamise koormuse vähendamise ja lihtsustamise eesmärki ühildada statistika kõrge kvaliteedi säilitamisega. Parema õigusliku reguleerimise algatuse raames pööratakse tähelepanu vajadusele teabe järele, mis aitaks mõõta poliitiliste meetmete mõju. Tegevuses keskendutakse praegu neljale sambale: kõigi juba vastu võetud või veel ettevalmistamisel olevate ühenduse statistikaalaste õigusaktide sõelumine; infotehnoloogialaste trendide rakendamine; riiklike näitajate asemel Euroopa agregaatide laiema kasutamise kaudu avanevate võimaluste ärakasutamine; kõikide haldusallikate pakutavate võimaluste ärakasutamine statistiliste uuringute asendamiseks. Siiski tuleb neid meetmeid veel edasi arendada. Sellepärast sätestatakse käesolevas teatises strateegiline lähenemine ettevõtete statistikakoorma kergendamise jätkamiseks. See toetub kahele peamisele tegevussuunale: lihtsustamine ja prioriteetide määratlemine . Mõlemat toetab parem planeerimine , mis kätkeb endas ka tihedamat koostööd liikmesriikidega. Käesolev teatis esitatakse samal ajal üldise teatisega „ELi parema õigusliku reguleerimise strateegiline läbivaatamine”, mis on konkreetne näide selle kohta, kuidas komisjon kavatseb oma kohustusi ellu viia. Lihtsustamine Ettevõtete vastamise koormust saaks vähendada kahe aspekti sidumise kaudu: esiteks, statistikale esitatavate nõuete lihtsustamisega valitud prioriteetsetes valdkondades ja teiseks, selliste statistiliste vahendite ja meetodite levitamisega, mis muudavad statistikaalaste kohustuste täitmise lihtsamaks. Lihtsustamise prioriteetsed valdkonnad Meetmeid on võetud juba mitmetes lihtsustamist vajavates valdkondades ning neid arendatakse lähemal ajal veel edasi. Intrastat Intrastati loomisest alates (1993. aastast) on tehtud suuri jõupingutusi, et vähendada selle liikmesriikidevahelise kaubavahetusega seotud ühenduse statistika andmekogumissüsteemiga ettevõtetele pandud koormat. Määratud on piirmäärad suure arvu ettevõtete vabastamiseks, vähendatud on nomenklatuuri rubriikide arvu, mõned andmed on muudetud vabatahtlikuks ning keerukate toodete puhul on kehtestatud lihtsustatud andmeesitus. Sarnane täiendav lihtsustamine on veel ees, mis aitab juba lähitulevikus vähendada Intrastati põhjustatavat vastamise koormust. Siiski keskpikas ja pikas perspektiivis ei ole oodata vastajate koormuse olulist vähenemist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku minna keskpikas perspektiivis üle ühesuunalise voo süsteemile. Praegu koostatakse ELi liikmesriikide vaheline kaubandusstatistika süsteemi abil, kus iga riik esitab andmed nii ekspordi- kui ka impordivoo kohta. See tähendab, et iga voo kohta kogutakse andmeid kaks korda. Ühesuunalise voo süsteemis kogutaks selle voo kohta andmeid ainult ühes riigis. Kuigi sellega võiks Intrastati deklaratsioonide arvu vähendada kuni 50% (lähetuskoha aruannete puhul), ei ole ühesuunalise voo süsteemi rakendamine lihtne, sest liikmesriikide vahel on kaubavoogude kajastamisel ikka veel suured erinevused erinevate andmekogumis- ja töötlemismeetodite tõttu. Sellepärast on oluline, et ühesuunalise voo süsteem viidaks sisse teatud kindla ajavahemiku jooksul ja et sellega kaasneksid meetmed nõuetekohase andmekvaliteedi tagamiseks. Selleks analüüsib komisjon põhjalikult ühesuunalise voo süsteemi rakendamise mõju. Uuritakse, millised meetmed tuleks võtta andmekvaliteedi tagamiseks. Samuti julgustatakse liikmesriike tegema samasuguseid uurimusi riiklikul tasandil. Nende kaht liiki uurimuse põhjal antakse soovitused selle kohta, kuidas rakendada ühesuunalise voo süsteemi tihedas koostöös Eurostati ja liikmesriikide vahel. Enne ühesuunalise voo aruandlussüsteemi vastuvõtmist tuleb lahendada veel mitmed küsimused, nagu põhiteabe määratlemine, andmekogumis- ja töötlemissüsteemide ühtlustamine ning andmevahetus liikmesriikide vahel. Samuti tuleb tegeleda küsimustega, kuidas haldusandmeid paremini kasutada, kuidas vähendada klassifikatsioonivigu ning kuidas tegeleda konfidentsiaalsusküsimustega. Selle ja ka teiste küsimuse lahendamiseks valmistatakse ette tegevuskava, mida arutatakse liikmesriikidega. - Komisjon teeb ettepaneku kahe paralleelse lähenemise kohta, mille käigus jätkatakse kõigepealt tavaliste lihtsustamismeetmete rakendamist, mida täiendatakse Intrastati aruandluses alates 2010. aastast jõustuva ühesuunalise voo süsteemiga. Struktuuriline ettevõtlusstatistika 2006. aasta veebruaris tegi komisjon ettepaneku sõnastada ümber määrus struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta (SES).[3] Ettepaneku eesmärk on kohandada seda tähtsat statistikat tootlikkust käsitlevate muutujate parandamise ning teenindus- ja tootmissektorite ühtlase katmise kaudu uutele poliitikast tulenevatele vajadustele. Kõik need küsimused on kesksel kohal nii Lissaboni strateegias kui ka siseturu väljakujundamisel. Samal ajal on SES-määruse ümbersõnastamise eesmärk hoida ettevõtete vastamise koormust nii madalal kui võimalik, milleks kustutatakse mitmed kohustuslikud muutujad, kogutakse teisi muutujaid iga aasta asemel üle mitme aasta ja kustutatakse vabatahtlikud muutujad. Soovitati registriandmete kasutamist mitmes uues valdkonnas. SES-määruse ümbersõnastamine on näide vahendist, mida võidakse lihtsustamise saavutamiseks kasutada: - SESi ümbersõnastamine annab riikidele võimaluse anda oma panus lihtsalt Euroopa üldarvu ilma sunduseta esitada andmed koos kõikide üksikasjadega. See ei ole täiesti Euroopa lähenemisviis, kuid on samm selles suunas, mis vähendab oluliselt vastamise koormust. - Haldusandmete kasutamine vähendab samuti ettevõtete vastamise koormust. SESi ümbersõnastamine võimaldab seda teha uutes valdkondades. Ettevõtete demograafia (uus valdkond ümbersõnastatud määruses) kohta kogutakse andmeid ainult registripõhiselt ning see ei põhjusta ettevõtetele mingit koormust. Kaupade tootmisstatistika (Prodcom) Mitmeid samme on tehtud ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmist käsitleva määrusega[4] ettevõtetele asetatud koorma vähendamiseks: - 2005. aastal lihtsustati tooteloetelu (Prodcom-loetelu), eemaldades rubriigid, mille kohta oli esitatud vähe andmeid ja mille kohta andmete esitamist ettevõtted raskeks pidasid. Samuti loobuti kvartaalsest tekstiilitootmise aruandlusest; - 2006. aastal loobuti nõudest esitada iga kuu aruanne terasetootmise kohta; - liikmesriikidega arutatakse praegu tööstusteenuste ja vahesaaduste väljajätmist 2007. aasta loetelust. Vastamise koormuse võimalik vähenemine tänu võetavatele meetmetele on märkimisväärne. Näiteks vähendati 2005. aastal läbi viidud lihtsustamise käigus Prodcomi-loetelu rubriikide arvu 5800-lt 4500-le ning tekstiilitootmise kvartaalse aruandluse nõue oli vastajatele asetanud ebaproportsionaalselt suure koorma. Ettevõtlusstatistika ümberkorraldamine Ühtegi ettevõtlusstatistika valdkonda ei tohiks vaadelda eraldatult. Selleks et saada täielikku pilti majandusest ettevõtete uuringute põhjal, on vaja ka statistikat teiste valdkondade kohta. Lisaks sellele on erinevad statistikavaldkonnad omavahel seotud. Näiteks on SES üks olulisemaid allikaid rahvamajanduse arvepidamise jaoks. Seepärast ei puugiks SESi nõuete tühistamisel olla mingit mõju, kuna neid andmeid koguksid riigid ikkagi edasi, selleks et täita oma rahvamajandusliku arvepidamise vajadusi. Komisjon on veendunud, et teha tuleb veelgi rohkem ning töötab seepärast välja ettevõtlusstatistika ümberkorraldamise programmi. Ümberkorraldamine hõlmab mitmeid meetmeid selleks, et toetada liikmesriike meetodite väljatöötamisel, mis võiksid ettevõtete vastamise koormust vähendada: näiteks haldusandmete aktiivsem kasutamine statistilistel eesmärkidel, statistiliste andmete automaatne elektrooniline edastamine ettevõtte raamatupidamisaruannetest, hindamistehnikate arendamine ja ühtlustamine ning mikroandmete parem integreerimine, mis võimaldaks liikmesriikidel olemasolevat teavet tõhusamalt kasutada ja aitaks seega ettevõtete vastamise koormust vähendada. Tänavu hilissügisel teeb komisjon ettepaneku ettevõtlus- ja kaubandusstatistika moderniseerimiseks, mis hõlmab meetmeid vastamise koormuse vähendamiseks. Nimetatud ettepanek tehakse mitmeaastase programmi vormis aastateks 2008–2013 ja rakendatakse ellu tihedas koostöös Eurostati ja liikmesriikide vahel. - Komisjon töötab praegu välja ettevõtlusstatistika ümberkorraldamise kava, milles keskendutakse ettevõtete vastamise koormuse vähendamisele andmekogumise tõhustamise kaudu. Põllumajandusstatistika 24. veebruaril 2005 kinnitas statistikaprogrammi komitee Eurostati ettepanekud Euroopa põllumajandusstatistika tuleviku kohta, mille eesmärk on statistikat oluliselt lihtsustada ja parandada. Neid ettepanekuid viiakse praegu ellu: - Mitmeid bilansiaruandeid enam ei nõuta ning mitmed riiklikud bilansiaruanded on muudetud vabatahtlikuks. - Igakuiste absoluuthindade kogumine lõpetati. Aastaste absoluuthindade puhul vähendati tooteloetelu poole võrra. Alates 2006. aastast tuleb hinnaindeksid esitada iga kuu asemel iga kvartali kohta. - Järgmiseks kümneks aastaks on kavandatud kolme asemel kaks vahepealset põllumajandusettevõtete struktuuriuuringut. - Vaadatakse läbi kariloomade ja loomse toodangu uuringuid käsitlevad õigusaktid. - Vaadatakse läbi teravilja ja muude põllukultuuride statistikat käsitlevad õigusaktid. - Lõpetatud on metsamajandusliku arvepidamise integreerimine keskkonnaalasesse arvepidamisse. - Puuvilja- ja viinamarjaistandike uuringute kava vaadatakse üle kooskõlas nende kahe ühtse turukorralduse reformiga. - Enne 2007. aasta lõppu rakendatakse ellu uus põllumajandusstatistika kogumise ja kinnitamise ühtne süsteem. Sellega parandatakse märkimisväärselt andmekvaliteeti ning tehakse võimalikuks vähendada kulusid ja vastamise koormust. Need olulised jõupingutused, mida põllumajandusstatistika süsteemi lihtsustamiseks ja vastamise koormuse vähendamiseks praegu tehakse, peaksid aitama katta vajadusi, mis tulenevad uute poliitikavaldkondade integreerimisest ühisesse põllumajanduspoliitikasse (maaelu areng, keskkonna- ja toiduohutus). - Komisjon toetab aktiivselt Euroopa põllumajandusstatistika süsteemi lihtsustamist ning püüab parandada statistika kvaliteeti. Lihtsustamisvahendid Euroopa agregaadid Asjaolu, et poliitiliste ostuste tegemisel kasutatakse riiklike näitajate asemel üha rohkem Euroopa agregaate, pakub samuti võimalusi lihtsustamiseks. Kiirstatistikas, mis on eriti oluline rahanduspoliitikas, oli võimalik vähendada nende liikmesriikide kohustusi (üksikasjad, ajakohasus, sagedus), kelle osakaal asjaomases Euroopa agregaadis oli alla 1%, vähemalt enamikel juhtudel. Lisaks sellele on Eurostat teinud ettepaneku Euroopa valikukava loomise kohta, mis võimaldaks oluliselt vähendada (kuni 80%) valimite üldist suurust ja seega ka üldist vastamise koormust. SES-määruse ümbersõnastamine annab samuti liikmesriikidele võimaluse anda oma panus ainult Euroopa üldarvu majandussektorite jaotuse madalaimal tasemel. Eurostat reklaamib ka järjestikuste uuringute ideed. See võimaldaks vähendada valimite suurust Euroopa agregaatide kogumisel, võimaldades samal ajal koguda riiklikke näitajaid harvemini. Komisjon jätkab nende valdkondade määratlemist, kus huvipunkt on nihkumas riiklikelt andmetelt Euroopa agregaatide suunas, et töötada välja vahendid ja meetodid valimite kooskõlastamiseks ning vajadusel ka konkreetsed Euroopa uuringud. - Komisjoni ettepanekus ühenduse statistikaprogrammi jaoks aastateks 2008–2012 nähakse ette Euroopa valimite kasutamise edendamine konkreetsetel juhtudel. Haldusandmete kasutamine Riiklike statistikaametite ning vastajate koormus väheneb, kui asjaomase teabe saamiseks ei pea enam tegema statistilist eriuuringut, vaid seda teavet on võimalik saada ka teistel eesmärkidel kogutud haldusandmetest. Eurostat on teadlik sellest, et mitmesugustel põhjustel on raske haldusandmeid ühtlustada ja seega tagada nende põhjal koostatud statistikate võrreldavus. Haldusregistrite kasutamisel tuleb alati teha kompromiss ühelt poolt andmete võrreldavuse ja teiselt poolt statistikaametite kulude ja vastajate koormuse vahel. Liikmesriikidel on alati olnud luba kasutada uuringu- või haldusandmeid või mõlemaid koos. Lisaks sellele kasutab ka Eurostat ise (tihedamini esitatavaid) haldusandmeid (harvemini tehtavate) uuringute tulemuste ekstrapoleerimiseks. Kombinatsioon ekstrapoleerimiseks kasutatavatest haldusandmetest, mida toetavad korrapärased baasuuringud või harvemini tehtavad uuringud on igal juhul strateegia, mis vähendab vastamise koormust ja kulusid ning ei ole seetõttu mitte ainult lubatud, vaid on ka strateegia, mille kasutamist Eurostat aktiivselt soovitab. - Komisjoni ettepanekus ühenduse statistikaprogrammi jaoks aastateks 2008–2012 nähakse ette haldusandmete kasutamise edendamine statistilistel eesmärkidel konkreetsetel juhtudel. Raamatupidamisandmete kasutamine Standardiseeritud raamatupidamisandmete kasutamine elektrooniliste vahendite abil on veel üks paljutõotav samm edasi. Andmed saadakse otse ettevõtete finantsaruannetest ilma eriküsimustikku kasutamata. Raamatupidamisandmeid saab täiendada väikeste uuringute kaudu nagu haldusandmetegi puhul. Komisjon toetab liikmesriike, ühtlustades õigusaktides sisalduvad määratlused raamatupidamisstandarditega, arendades välja vajalikud elektroonilised vahendid ning kavandades meetodid sihtotstarbeliste täiendavate uuringute jaoks ja vastavad hindamistehnikad. Andmeaida põhimõtte rakendamine ettevõtlusstatistikas Kõikide andmekogumite täielik ühendamine mikrotasandil teeks olemasolevate andmete kasutamise ja taaskasutamise oluliselt lihtsamaks. Teavet kogutaks ainult üks kord ja kasutataks erinevates uuringutes. See vähendaks vastamise koormust ning suurendaks andmekogumite kasulikkust. Mõned liikmesriigid on juba saavutanud märkimisväärse taseme andmete ühendamisel, kuid enne, kui seda süsteemi saab täielikult rakendada, tuleb veel teha palju tööd. Komisjonil on mikrotasandi andmekogumitele ainult piiratud ligipääs, mis takistab teabe taaskasutamist Euroopa tasandil. Ettevõttegruppide jaoks, mis tegutsevad mitmetes liikmesriikides, on vaja komisjoni tasandil luua ka ühendatud andmekogumid grupitasandil. Äriregistrid on iga sellise süsteemi tuumaks, sellepärast on oluline täielikult ellu rakendada uus äriregistrit käsitlev määrus. Komisjon toetab liikmesriike ka andmekogumite ühendamise vahendite ja meetodite väljatöötamisel. - Komisjoni ettepanekus ühenduse statistikaprogrammi jaoks aastateks 2008–2012 nähakse ette mikroandmete kättesaadavuse ja kasutamise edendamine. - Eurostat toetab uue meetodi väljatöötamist olemaolevate mikroandmete ühendamiseks, et võimaldada andmete tõhusamat kasutamist. Nõuete eristamine Nõuete eristamine, mis sõltub riikide osakaalust statistilistes agregaatides, võimaldaks märkimisväärselt vähendada ettevõtete koormust ning mõnede riigiasutuste kulusid, parandades samal ajal EÜ agregaatide ajakohasust. Seda võimalust tuleks laiemalt kasutada. Infotehnoloogia kasutamine ning uuenduslikud meetodid Järgmise sammuna töös, mida tehakse praegu ettevõtete raamatupidamisandmete statistilistel eesmärkidel kasutamise jaoks (vt punkt 2.2.3) uurib Eurostat koos liikmesriikidega võimalusi rakendada elektroonilist vormingut XBRL (eXtensible Business Reporting Language). Kuna ettevõtted hakkavad XBRLi kasutama oma raamatupidamisandmete edastamiseks, peaksid statistikaga tegelevad organisatsioonid olema võimelised koguma automaatselt statistilisi andmeid XBRL vormingus raamatupidamisandmetest. Sel eesmärgil on moodustatud töörühmad, kuhu kuuluvad mitmed riiklikud statistikaorganisatsioonid ja keskpangad, ning tehnilise arendusega on algust tehtud. Eurostat teeb ka tihedat koostööd ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga, et parandada vahendeid ettevõtetelt töötlemata andmete automaatseks kogumiseks. Eurostat toetab koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ISO standardi staatusega vormingu SDMX ( Statistical Data and Metadata eXchange ) edendamist. See XMLil põhinev standard võimaldab statistiliste ja metaandmete elektroonilist edastamist organisatsioonide vahel ja kasutajatele. SDMX standard aitab ettevõtetel saada kasu teabest, mida nad statistikaametitele edastavad. Samuti edendatakse metoodilist uurimistööd, et vähendada vastamise koormust. Seda tehakse seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames. - Ettepanek vormingu SDMX ( Statistical Data and Metadata eXchange ) rakendamiseks konkreetsetes statistikavaldkondades edastatakse liikmesriikidele 2007. aasta esimesel poolel. - Esimeses projektikonkursis ametliku statistika uuringute kohta seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames (kuulutatakse välja 2007. aasta alguses) on üks võimalik teema vastamise koormuse mõõtmine ja vähendamine. PRIORITEETIDE MÄÄRATLEMINE Statistiliste prioriteetide parem määratlemine on järgmine lihtsustamisprotsessi põhielement. Statistika tähtsuse ja kasulikkuse hindamine ELi poliitika seisukohalt on määrava tähtsusega lihtsustamise prioriteetsete valdkondade valikul. Põhimõtete rakendamine praktikas Kooskõlas tegevusjuhiste asjaomaste põhimõtetega määratleti 25. mai 2005. aasta teatises kolm ülimuslikku põhimõtet statistikaalaste prioriteetide määratlemiseks: - Esimene on seotud kasutajate vajaduste ning Euroopa statistika kasulikkusega , seda eelkõige nende tähtsuse seisukohalt poliitika tegemisel Euroopa tasandil. - Teine on seotud liikmesriikidele, vastajatele ja Euroopa Komisjonile ühenduse statistika koostamisel kaasnevate kulude hindamisega . - Kolmas kategooria hõlmab „ eriküsimusi “, mis on tähtsad ametliku statistika kuluefektiivsuse seisukohalt, kaasa arvatud kompromiss statistika kvaliteedi erinevate komponentide vahel (näiteks täpsus või üksikasjalisus võrreldes ajakohasusega), ning Euroopa kesksetele vajadustele keskenduvate paindlike aruandluskohustuste võimalusi. Neid põhimõtteid järgides on koostöös liikmesriikide statistikaametitega välja töötatud kombineeritud kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod kuluefektiivsuse hindamiseks ning seda on katsetatud valitud valdkondades (transpordi- ja välisfiliaalide statistika) koostöös pädevate riigiasutuste ning statistika kasutajatega ühenduse tasandil. Meetod, mis töötati välja teistes samasugustes skeemides kasutatavate põhimõtete ja meetodite põhjal (EÜ netokulude mudel või standardkulude mudel mõnedes liikmesriikides), ja katsete tulemused said riiklikelt statistikaametitelt positiivse hinnangu. Komisjon (Eurostat) ning liikmesriikide statistikaametid, kes on mõlemad meetodi väljatöötamise eest vastutavad, leppisid kokku, et meetodit täiustatakse pidevalt, selleks et saavutada optimaalne tasakaal ühelt poolt analüüside lihtsuse ja teostatavuse ning teiselt poolt üksikasjalikkuse ja täpsuse vahel kuluefektiivsuse nõuete täpsel kindlaksmääramisel. Meetodi rakendamine praktikas Vastavalt nõukogu 8. novembril 2005. aastal esitatud soovitusele kajastatakse meetodit tulevases komisjoni ettepanekus mitmeaastase statistikaprogrammi kohta aastateks 2008–2012. See oleks ühine tööriist poliitiliste otsuste tegemist toetavate struktuursete, süstemaatiliste ja läbipaistvate analüüside tegemisel. Meetodiga tagatakse pädevate riiklike asutuste aktiivne kaasamine liikmesriikide, vastajate ja komisjoni kogukulude hindamisse. Liikmesriikide ja vastajate kogukulusid hinnatakse vastavalt ELi netohalduskulude mudelile. Samuti tagatakse sellega statistikakasutajate kaasamine statistika kasulikkuse hindamisse, võttes eelkõige arvesse statistika olulisust ja kasulikkust ELi poliitika seisukohalt. Sellest lähtuvalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata just ühenduse ainupädevusse kuuluvatele valdkondadele, mitte niivõrd jagatud pädevusega valdkondadele. (Riikliku ja) ühenduse statistika koostamise toetamine moodustab ainult väikese osa ettevõtete, eelkõige just VKEde, halduskoormusest. Kuid see koormus tundub palju suurem. Komisjon otsib ühenduse tasandil jätkuvalt võimalusi, et aidata kaasa üldistele jõupingutustele selle koormuse vähendamiseks. Sellest lähtuvalt on ettepanek kohaldada meetodit pidevalt: i) uute statistiliste meetodite puhul, millel on oluline rahaline mõju vastajatele ning ii) olemasolevate statistikale esitatavate nõuete puhul, selleks et tasakaalustada statistikaprogrammi. Kuna Euroopa statistikasüsteem on korraldatud võrgustikuna ning töötab subsidiaarsuse põhimõttel, on see saavutatav ainult liikmesriikide suurte investeeringute abil. Eelkõige tuleb neil esitada usaldusväärsed andmed nende kulude kohta, mis on otseselt seotud ühenduse vajadusega statistika koostamise järele. - Kõikide uute statistikaalaste projektide kohta, mis võivad andmeesitajatele, eelkõige ettevõtetele, põhjustada märkimisväärset lisakoormust, tuleb enne rakendamist teha kuluefektiivsuse analüüs. - Kõikide järgmise mitmeaastase statistikaprogrammiga (aastateks 2008–2012) hõlmatud valdkondade kohta tuleb enne programmi lõppu teha kuluefektiivsuse analüüs. KAVANDAMISPROTSESS Komisjoni statistikaprogrammide määratlemise protsessi kohandatakse, et toetada rohkem eesmärke, mis vähendaksid liikmesriikide ja vastajate kulusid. Programm sisaldab nüüd ka olemasolevate valdkondade kavandamise läbivaatamist ning kord aastas peetavas arutelus kasutajatega pannakse suuremat rõhku prioriteetide määratlemisele. Sellest lähtuvalt pööratakse lisaks pidevale dialoogile komisjoni kasutajatega erilist tähelepanu reformitud majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomitee[5] kaasamisele, kes peaks abistama nõukogu, Euroopa Parlamenti ja komisjoni, tagades et kasutajatele esitatavaid nõudeid ning teabeesitajate ning -tootjate kantud kulusid võetaks statistilist teavet käsitlevas ühenduse poliitikas strateegiliste eesmärkide ning prioriteetide koordineerimisel arvesse. Toimuv arutelu liikmesriikidega ühenduse statistika õigusliku alusraamistiku (eelkõige nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta)[6] läbivaatamise üle annab võimaluse otsida teid riiklike statistikaametite aktiivsemaks kaasamiseks statistikaprogrammide sisu koostamisse. - Ettepaneku majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomitee reformiks võttis komisjon vastu 3. novembril 2006. - Võimalusi riiklike statistikaametite aktiivsemaks kaasamiseks komisjoni statistikaprogrammide sisu koostamisse käsitletakse ühenduse statistika õigusliku alusraamistiku läbivaatamisel. KOKKUVÕTE Tõhusaks majandusjuhtimiseks ja poliitika kujundamiseks Euroopa Liidus nii liikmesriikide kui ka ühenduse tasandil on vaja kõrgekvaliteedilist statistikat. See on ühildatav parema õigusliku reguleermise põhimõtete järgimisega, sealhulgas lihtsustamine, mis on samuti üks 2005. aastal algatatud majanduskasvu ja tööhõive partnerluse põhielemente. Meetmed, mille kohta komisjon käesolevas teatises ettepaneku tegi, on kooskõlas üldise strateegiaga, mille eesmärk on parandada õigus- ja halduskeskkonda ning tugevdada konkurentsivõimet nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Statistika valdkonnas peab komisjon vajalikuks tagada ühenduse statistika vastavus uutele poliitilistele vajadustele, vähendades samal ajal nõudeid seal, kus nende poliitiline tähtsus on vähenenud või väike. Komisjon toetab uute ja olemasolevate nõuete kuluefektiivsuse analüüsimist ülimuslike põhimõtete alusel. Jätkatakse kõikide uute seadusandlike ettepanekute mõjude ja tagajärgede süstemaatilist hindamist ning riiklikke statistikaameteid teavitatakse tulemustest. Kõikides nendes küsimustes tahab komisjon teha tihedat koostööd liikmesriikide ja ühenduse statistika lõppkasutajatega, kes oma panustusega selle eest hoolt kannavad, et need ambitsioonikad eesmärgid selles valdkonnas teostatavad oleksid. Püüdlus nõuete ja vahendite tasakaalustamiseks ei ole ühekordne ülesanne. Jõupingutusi tuleb teha pidevalt ning vaja on vahendeid, mida saab rakendada strateegilises kontekstis, milles väljendub Euroopa statistikasüsteemi kui terviku suurem tõhusus paremas statistikas, mis toetab Euroopa Liidu poliitikat. Käesolevas teatises esitletud meetmed ja vahendid võetakse üle tulevasse mitmeaastasse komisjoni statistikaprogrammi. Kuna ühine pühendumine prioriteetide määratlemisele, lihtsustamisele ja vastamise koormuse vähendamisele ühenduse statistika valdkonnas on hädavajalik, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kavandatud meetmeid heaks kiitma ning toetama tulevikus erinevaid algatusi nende elluviimiseks. [1] KOM (2005) 217. [2] KOM (2005) 535. [3] KOM/2006/66 (lõplik). [4] Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91. [5] KOM/2006/653 (lõplik). [6] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1–7.