52006DC0691

ET

Brüssel 14.11.2006

KOM(2006) 691 lõplik

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus

{KOM(2006) 689 lõplik}

{KOM(2006) 690 lõplik}

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon on püstitanud ambitsioonika eesmärgi mõõta halduskulusid ja vähendada halduskoormust ELis. Selleks tuleb ELis seada ühine siht vähendada halduskoormust keskpikas perspektiivis kokku 25% võrra. Sellega rõhutatakse komisjoni püüdlusi saavutada parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames.

Käesolev töödokument on lisatud ELi parema õigusloome strateegilisele ülevaatele ning selles esitatakse üksikasjalikult kogu ELi hõlmava ning strateegilises ülevaates käsitletud halduskoormuse mõõtmise ja halduskulude vähendamise strateegia põhimõtted. Need põhimõtted on välja töötatud „Halduskoormuse mõõtmise prooviuuringu” põhjal, mis toimus suvel 2006, ja on kokkuvõtlikult esitatud allpool. [1] Töödokumendiga soovitakse algatada ELi halduskoormuse vähendamise parima meetodi teemal ulatuslik arutelu nõukoguga, Euroopa Parlamendiga, liikmesriikidega ja huvirühmadega. Selle arutelu põhjal esitab komisjon 2007. aasta jaanuaris (2007. aasta kevadiseks Euroopa Ülemkoguks valmistudes) halduskoormuse vähendamist käsitleva ELi tegevusprogrammi ettepaneku. Seetõttu kujutab dokument endast esimest sammu komisjoni tegevuses vastuseks ülemkogu 2006. aasta juuni järeldustele, milles kutsuti komisjoni üles esitama 2007. aasta alguseks asjakohaseid ettepanekuid halduskoormuse vähendamise kohta.

1.1. Halduskulud ja ELi ärikeskkond

Suur osa EÜ õigusaktidest on vastu võetud turuprobleemide lahendamiseks ja võrdsete tegutsemisvõimaluste tagamiseks ühenduse tasandil. Sageli on selle tagamist võimalik kindlustada vaid kehtestades kohustusi anda teavet ja tagasisidet õigusnormide kohaldamise kohta. Siiski on paljud praegu toimivad menetlused muutunud tarbetult ajakulukaks, liiga keeruliseks või kasutuks.

Tarbetud ja ebaproportsionaalsed halduskulud takistavad tõsiselt majandustegevust. Samuti häirivad need äritegevust ning lihtsustamisteemalistel nõupidamistel tõstetakse neid sageli peamiste probleemidena esile. Komisjon on kohustunud seda tarbetut koormust võimalikult suures ulatuses vähendama.

Halduskulud on olulised, kuna ettevõtted on kogu ELis sunnitud kulutama märkimisväärselt palju aega erinevaid blankette täites ja erinevates küsimustes aru andes. Tänu kasutute aruandekohustuste vähendamisele oleks ettevõtte töötajatel rohkem aega keskenduda ettevõtte põhitegevusele, mis omakorda võib vähendada tootmiskulusid ning võimaldada täiendavat investeerimis- ja innovatsioonitegevust, mis omakorda peaksid suurendama tootlikkust ja üldist konkurentsivõimet.

Praeguseks on ainult neli liikmesriiki mõõtnud oma halduskulusid. Siiski võib näiteks Hollandi ekstrapoleeritud andmetele tugineva hinnangu põhjal väita, et halduskulud võivad ELis moodustada kuni 3,5% SKTst.

Halduskulud liikmesriikides |

| AT | BL2 | CZ | DE | DK | ES | FI | FR | UK | GR | HU | IE | IT | NL | PL | PT | RE2 | SK | SI | SE | EL 25 |

Halduskulude osa SKTst protsentides1 | 4,6 | 2,8 | 3,3 | 3,7 | 1,9 | 4,6 | 1,5 | 3,7 | 1,5 | 6,8 | 6,8 | 2,4 | 4,6 | 3,7 | 5,0 | 4,6 | 6,8 | 4,6 | 4,1 | 1,5 | 3,5 |

1 Alus: Kox (2005): ELi-sisesed erinevused õigusaktidest tingitud halduskoormuses (äriühingud). CPB Memorandum 136. CPB, Haag.2 BL tähendab Belgiat koos Luksemburgiga; RE ühendab endas Balti liikmesriike, Maltat ja Küprost; EL 25 all on SKT kaalutud keskmine. |

Aastal 2004 osutas Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB) oma hinnangus, et halduskoormuse vähendamine 25% võrra viiks ELi SKT suurenemiseni 1,6% võrra.

Komisjoni talituste hiljutises CPB hinnangutel põhinevas töös [2] osutatakse, et halduskulude vähendamine 25% võrra võib anda märkimisväärse SKT tõusu – kuni 1,5% või ligikaudu 150 miljardit eurot. [3]

Joonis: Mõju SKT-le aastaks 2025, kui halduskulusid vähendataks 25%

Tabel |

Halduskulude vähendamine ja SKT suurenemine liikmesriigiti(muutused %des SKTst aastal 2025, algse olukorraga võrreldes) |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| AT | BL | CZ | DE | DK | ES | FI | FR | UK | GR | HU | IE | IT | NL | PL | PT | RE | SK | SI | SE | EL 25 |

Muutused SKT tasemes (%des) | 1,8 | 0,9 | 1,3 | 1,3 | 0,7 | 1,7 | 0,6 | 1,4 | 0,5 | 2,4 | 2,6 | 0,8 | 1,7 | 1,3 | 1,9 | 1,7 | 2,6 | 1,9 | 1,4 | 0,5 | 1,3 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

Märkus: BL tähendab Belgiat koos Luksemburgiga; RE ühendab endas Balti liikmesriike, Maltat ja Küprost; EL 25 all on all on SKT kaalutud keskmineAllikas: DG ENTR ja CPB 2006 |

1.2. Halduskulude kindlaksmääramine

Halduskulud on kulud, mis ettevõtetel, vabatahtlikul sektoril, riiklikel ametiasutustel ja kodanikel tuleb kanda, täites oma juriidilist kohustust anda riiklikele ametiasutustele või huvitatud isikutele erasektoris teavet oma tegevuse (või tootmise) kohta. Need ei ole samad kui õigusaktide üldistest nõuetest tulenevad täitmiskulud, näiteks uute toodete või sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele vastavate protsesside väljatöötamisest põhjustatud kulud. Seetõttu piirduvad halduskulude vähendamise meetmed teabenõuete ühtlustamise ja optimeerimisega ega mõjuta asjaomaste õigusaktide koostamise korda. Siit võib järeldada, et lihtsustamismeetmeid halduskulude vähendamiseks on hõlpsam välja töötada kui meetmeid asjaomaste õigusaktide laadi või kohaldamisala muutmiseks. Arvestades halduskulude vähendamise meetmete omapära ja nende riikide kogemusi, kes on välja töötanud halduskulude vähendamise programme, peaksid need meetmed olema üheselt arusaadavad ja üsna hõlpsasti rakendatavad. Seega on kõnealused meetmed ja riikliku sekkumise vähendamise algatused põhjalikult erinevad.

Haldusnõuded jagunevad teabe esitamise kohustusteks. Kõige paremini saab seda selgitada nii: õigusaktidega võidakse ette näha teabe esitamise nõuded (nt vastavussertifikaadi korrapärane esitamine ametiasutusele). Iga sellist nõuet õigusaktis peetakse teabe esitamise kohustuseks.

Oluline on eristada teavet, mida ettevõtted koguksid ka siis, kui see ei ole õigusaktidega ette nähtud, ja teavet, mida ei kogutaks, kui see ei oleks vastavate õigusnormidega ette nähtud. Esimesi nimetatakse halduskuludeks, viimaseid aga halduskoormuseks. Komisjoni parema õigusloome strateegia eesmärk on mõõta halduskulusid ja vähendada halduskoormust.

1.3. Halduskulude jaotumine Euroopa Liidus

Liikmesriigid on teinud vaid kolm algolukorra mõõtmist, mille põhjal saab kulud jaotada A, B ja C kategooriatesse, nagu allpool on selgitatud. Hollandi ja Taani mõõtmisandmete [4] põhjal võib öelda, et ülevõtmis- ja rakendusmeetmetest tuleneb väiksem osa kuludest, samas kui suurem osa on seotud riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega. Ühendkuningriigi andmed ei ole veel täielikult kättesaadavad, kuid need avaldatakse peagi. Siiski näitavad prooviuuringu hõlbustamiseks komisjonile antud andmed, et riiklike kohustuste osatähtsus on suur. On ilmne, et mainimisväärne osa kuludest tekib riiklikul tasandil, mis nõuab riikidelt lisaks komisjonil lasuvatele kohustustele tõsist pingutust ärikliima parandamiseks.

Halduskulude jaotumine Taanis ja Madalmaades |

Õigusaktidest tulenevate halduskulude osatähtsus | Taani | Madalmaad |

A kategooria: tuleneb otseselt rahvusvahelisest [5] õigusest | 28% | 43% |

B kategooria: rahvusvahelist päritolu, aga riiklikult rakendatud | 15% | 13% |

C kategooria: riiklikku päritolu | 57% | 44% |

Allikas: Taani ja Madalmaade algolukorra mõõtmised

Loomulikult on vaatlusaluste liikmesriikide vahel märkimisväärsed erinevused, mille on tõenäoliselt põhjustanud erinevad mõõtmismeetodid, aga võib-olla ka riikide majanduste sektorierinevused, erinevad õigustraditsioonid ja erinev halduskultuur. [6] Sellele vaatamata on need andmed olulised, kuna nende abil saab välja selgitada, kus kulud tekivad, ning seega ka valdkonna, kus alustada lihtsustamismeetmete juurutamist. On selge, et komisjoni välja pakutud ELi ühise eesmärgi saavutamine nõuab tegutsemist nii ELi kui riiklikul tasandil. ELi ärikeskkonda on võimalik märgatavalt parandada vaid ühiselt pingutades.

Halduskulude võrdlemine on keerukas ka seepärast, et õigusaktid on liikmesriigiti erinevad. Võrreldavuse parandamiseks on mõttekam vaadelda pigem teabe edastamise kohustusi kui kõiki asjakohaseid õigusakte. Seega tuleb mis tahes kulude vähendamise programmi aluseks võtta teabe edastamise kohustused.

Õigusliku päritolu väljaselgitamisel on oluline suuta täpselt määratleda, kas meetmega võetakse üle kõrgemal tasandil sätestatud kohustus ja kas ülevõtmisega tegelev ametiasutus on algsele kohustusele omalt poolt midagi lisanud (nn gold-plating ehk "kuldamine"). See on oluline, kuna kohustused tuleb nii poliitilistel kui praktilistel põhjustel selgelt paika panna. Riiklikud meetmed ja ülevõtmismeetmed eeldavad erinevat käsitlemist: kui ametiasutus on „loonud” või lisanud kohustuse, on tal võimalus seda vabatahtlikult vähendada või see kaotada; kui ametiasutus aga võtab kohustust jäigalt üle, on edasisteks sammudeks vaja kollektiivset otsust.

Ülevõtmine on tänu õigusakti alguses olevatele ristviidetele või põhjendustele enamasti üheselt mõistetav. Halduskuludel on peamiselt neli tekkeallikat: rahvusvaheline õigus, EÜ õigus, riiklik õigus ja piirkondlik (regionaalne) õigus. Rahvusvaheline õigus on alati vaja üle võtta. Rahvusvahelise lepingu jõustamiseks peavad allkirjastajad tagama, et selle sätetele antakse (riigi) seaduse staatus, st võetakse üle vastavalt nende õiguskorrale. Samas on osa EÜ õigusest vahetult kohaldatav (määrused), osa aga vajab ülevõtmist (direktiivid). [7] Selle tulemusena võetakse mõnede EÜ ja riiklike meetmetega üle rahvusvahelisi kohustusi (Maailma Kaubandusorganisatsioon, Kyoto protokoll jne), samas kui mõnede riiklike ja piirkondlike meetmetega võetakse üle EÜ õigust.

Kui rahvusvahelise lepinguga või EÜ õigusaktiga sätestatud kohustus on selge, täpne ja tingimusteta, on "kuldamise" ulatuse väljaselgitamine samuti küllaltki lihtne. Ülevõttev ametiasutus peaks kandma vastutust ainult selle eest, mida ta on omalt poolt sellele kohustusele lisanud. Kui neid tingimusi ei suudeta täita, võib olla vajalik eksperdihinnang.

2. Halduskulude mõõtmine: senised kogemused

2.1. Riiklikud mõõtmised ja standardkulude mudel

ELi tegevusprogrammi kavandades on oluline tunnustada juba tehtud tööd liikmesriikides, kes on esimesena halduskulusid mõõtnud, ja toetuda omandatud kogemustele. Hollandi rahandusministeeriumi pingutused mõõta halduskulusid päädisid standardkulude mudeli (SKM) väljatöötamisega. SKM töötati välja sooviga pakkuda lihtsustatud ja ühtset meetodit ärieeskirjade mõju mõõtmiseks ja edaspidi ka selle mõju vähendamiseks.

SKMi peamine tugevus seisneb selle üksikasjalikkuses, kuna halduskulusid mõõdetakse näiteks tegevusi ühekaupa hinnates. SKM-meetod võimaldab koguda standardkulude andmeid vahendite kohta, mida ettevõtted kasutavad teatavate õigusaktide või täidesaatvate otsuste järgimiseks. Praktikas on SKMi eesmärk välja selgitada nendes eeskirjades sisalduvad teabe esitamise kohustused, milles nõutakse ettevõtetelt teabe kättesaadavaks tegemist riigiasutustele või kolmandatele isikutele. On võimalik, aga tihtipeale keeruline jaotada need teabe esitamise kohustused veel nn andmetele esitatavateks nõueteks. Nõutud teabe esitamise kohustuste täitmiseks – või pigem nõutud teabe kogumiseks – tuleb asjaomastel ettevõtetel enamasti korraldada täiendavat haldustegevust. Selle täiendava tegevuse kulud võivad tekkida ettevõttesiseselt, st töötajate ajakulust, või ettevõtteväliselt, st ettevõtteväliste vahendite kasutamisest (nt välisekspertide tasud, allhankekulud). Madalmaades kasutati kõnealust meetodit 2003. aastal algolukorra täieliku mõõtmise korraldamisel.

SKM-meetodit on hakanud kasutama paljud riigid ning selle tulemusel on tekkinud riikide võrgustik, kes kas plaanivad seda oma halduskulude mõõtmisel kasutada või tegutsevad vaatlejatena. Seitseteist [8] riiki ELi 25st riigist kuuluvad juba praegu sellesse võrgustikku ja neli (Ühendkuningriik, Madalmaad, Tšehhi Vabariik ja Taani) on teinud oma õigusaktide põhjal täielikud mõõtmised ning on suutnud välja selgitada õigusaktidega nõutud teabe esitamise kohustuste (riikliku või rahvusvahelise) tekkeallikad. Mitu riiki on seadnud ka ambitsioonika eesmärgi vähendada seda koormust. Hiljuti alustasid ka Austria ja Saksamaa samalaadse protsessiga. Teistes SKM-meetodi võrgustiku liikmesriikides, kes veel ei tegele algolukorra täieliku mõõtmisega, on selle meetodi kasutamine andnud tõuke mitmetele algatustele erinevates poliitikavaldkondades. Oluline on rõhutada, et kuigi algne lähenemisviis on asjaomastes liikmesriikides väga sarnane, esineb SKM-meetodi üksikasjalikus rakendamises liikmesriigiti siiski märkimisväärseid erinevusi, mis muudavad võrdlemise keerukaks.

2.2. ELi mudel

Märtsis 2003 nõudis Euroopa Ülemkogu, et komisjon ja nõukogu arutaksid ühiseid halduskoormuse mõõtmise meetodeid, eesmärgiga jõuda 2005. aasta lõpuks kokkuleppele. Komisjoni 16. märtsil 2005. aasta teatisele parema õigusliku reguleerimise kohta majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks lisati komisjoni talituste töödokumendi vormis SKMil põhineva ELi netohalduskulude võimaliku mudeli üksikasjalik kirjeldus. [9]

Eelkõige hindas komisjon töödokumendis halduskulude mõõtmise ühise lähenemise väljatöötamise seda aspekti, kuidas vähendada erinevust standardkulude mudeli rakendamisviiside vahel. Sellise ühise lähenemisviisi eeldatavad eelised on järgmised:

· on võimalik selgitada ELi ja liikmesriikide tasandil vastuvõetud menetluste erinevusi;

· on hõlpsam teha riikide- või poliitikavaldkondade vahelisi võrdlusi, võrdlevanalüüsi ja välja töötada häid tavasid;

· mastaabisääst andmete kogumisel ja kontrollimisel.

ELi netohalduskulude mudeli kirjeldust muudeti ja täpsustati pärast 2005. aasta aprillist septembrini toimunud katseetappi. Katseetapi eesmärk oli katsetada EÜ õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamise viise ning selle tulemusena esitas komisjon muudetud metoodika, mida nimetatakse ka ELi SKMiks. [10] Komisjon nimetas ka mitut võimalikku ELi SKMi täiendust, kinnitades samal ajal, et kõnealune täiendamine ei ole mudeli rakendamise eeltingimus. Mudeli rakendamise tööjuhend lisati mõju hindamise suunistesse 15. märtsil 2006 [11] ning tõlgiti kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, hõlbustamaks meetodite lähendamist. ELi SKMi on rakendatud paljudes avaldatud või avaldatavates mõjuhinnangutes. [12]

2.3. Kahe mudeli võrdlus

Komisjoni soovitatud olulisemad metodoloogilised aspektid on märgatavalt sarnased prototüübi ehk SKMiga, mis töötati algselt välja Madalmaades. [13] Näiteks soovitab komisjon kasutada samu põhivõrrandeid, samu asjakohaseid kuluparameetreid (nt sisemised/välimised tariifid, seadmete ja tarvikute kulud) ning samu valemeid, millega väljendada haldustegevuse sagedust, ja sama lähenemisviisi „tavapäraselt tõhusa üksuse” tulemuslikkuse hindamisele. [14]

Muidugi on ELi ühisel metoodikal ka mõned erijooned, mis esinevad praegu ka mõnes riiklikus SKMi variandis. Need erinevused on selles, kes on teabe esitamise kohustustega hõlmatud ((k.a kodanikud ja vabatahtlik sektor), [15] kas käsitletakse ka erasektori huvitatud isikutele teabe andmist [16] või kas hinnata olulisi ühekordseid kulusid ning kuidas seada teabe esitamise kohustustest vabastamise tingimusi. [17] Teabe kodeerimise ja kättesaamise hõlbustamiseks pakutakse ELi SKMis tüüpiliste teabe esitamise kohustuste ja vajalike toimingute näidiseid. [18] Mis ilmselt veelgi olulisem – soovitatud aruandeleht võimaldab ülevõtmismeetmeid seostada vastava algse õigusaktiga [19] ning arvestada "kuldamist". [20] (Eel-)hindamise puhul järgib ELi SKM netokuludel põhinevat lähenemisviisi, kus netokulud on kavandatud meetmest tulenevad kulud miinus selle meetmega ELi ja/või riiklikul tasandil säästetud kulud. Seda viimast, eelkõige eelanalüüsiks väljatöötatud moodust, ei sobi sellisel kujul kasutada olemasolevate õigusaktidega seotud kulude mõõtmiseks.

3. kogu ELi hõlmava halduskulude mõõtmise väljatöötamine

3.1. Teabe esitamise kohustuse väljaselgitamine

Katseprojekti olulisim järeldus on see, et mõõtmisprogrammi aluseks peab olema erinevate teabe esitamise kohustuste väljaselgitamine. Kuigi teabe esitamise kohustuste arv on liikmesriigiti teadupärast väga erinev, [21] on teabe esitamise kohustusi kergem võrrelda kui terveid õigusakte, mis on igas liikmesriigis erinevad. See eeldab teabe esitamise kohustuste selget liigitamist nii peamistes õigusaktides kui ka nende rakenduseeskirjades nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Eriti oluline on see kvantitatiivse mõõtmise puhul, asjakohaste vähendamismäärade seadmisel (võrreldes üldise algolukorraga, poliitikavaldkonniti, liikmesriigiti, riiklike/piirkondlike ametiasutuste kaupa) ning ülesannete jagamisel, näiteks kes konkreetselt peaks kulude vähendamiseks tegutsema.

Kogu ELi hõlmava mõõtmise korraldamine on metoodiliselt mitmeti keerukas. Esiteks on vaja täpselt välja selgitada kõik olulisemad õigusaktiga nõutavad teabe esitamise kohustused. Teiseks on üsna ilmne, et kogu ELi hõlmava mõõtmise tulemuslikkuse tagamiseks on vaja teataval määral ühtlustada ja kokku leppida, milliseid teabe esitamise kohustusi tuleb mõõta.

3.2. Ühtlustamise miinimumnõuded

Kuna liikmesriigid, kes on oma algolukorra mõõtmised juba lõpule viinud, on kasutanud algsest Hollandi SKMist veidi erinevaid variante, osutub andmete riikideülene võrdlemine siiski keeruliseks, eelkõige kui püütakse saada koondtulemusi ja välja selgitada teabe esitamise kohustuste päritolu.

Kavandatava ELi mõõtmisprogrammi puhul on vaja kehtestada teatav ühtlustamise miinimumnõue, et andmeid valideerida ja võrrelda, mis tagaks kasutuskõlblikud tulemused ELi tasandil ning võimaldaks seada halduskoormuse vähendamisstrateegia vahe-eesmärke.

Katseprogrammi tulemuste põhjal saab öelda, et ühtlustada tuleb järgmisi parameetreid:

· teabe esitamise kohustuste liigitus tekkeallika järgi;

· standarditud kulumäärad (üldised);

· haldustoimingud ja nendega seotud isikud/üksused (sektorite-firmade segmendid);

· mõiste „tõhusalt toimiv ettevõte” määratlus;

· asjaomased üksused (nt kodumajapidamised, ettevõtted, ametkonnad jne).

Kõnealustes metoodikaküsimustes tuleb komisjonil ja liikmesriikidel eelnevalt kokku leppida. Kõigi nende parameetrite kohta on praeguse seisuga välja pakutud mitmeid võimalusi, kuid kõige sobivam oleks tugineda ELi SKMis esitatud parameetrite määratlusele. Siiski on käesoleva esimese mõõtmise puhul tehtud ettepanek piirduda üksnes ettevõtetega [22] – vastavalt majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiale –, sest paljud muude sihtrühmade halduskoormusega seotud kuluhindamise probleemid on ikka veel lahendamata. .

3.3. Ettepanek mõõtmise ulatuse kohta

Pidades silmas ELi ja riiklike õigusaktide olulist osa halduskulude tekitamisel ning nendevahelisi seoseid, on selge, et mõõtmised peavad hõlmama mõlemat tasandit. Lisaks on selle protsessi ulatust arvestades ilmselge, et programmi peavad oma panuse andma nii liikmesriigid kui komisjon. Tegelikkuses on ELis mõõtmisulatuse määramiseks kolm erinevat võimalust. Keskenduda tuleks teabe esitamise kohustuste väljaselgitamisele ja halduskulude mõõtmisele järgmistel juhtudel: [23]

· EÜ määruste ja direktiivide puhul (sealhulgas rahvusvahelisest õigusest tulenevad teabe esitamise kohustused);

· EÜ määruste ja direktiivide ning nende direktiivide ülevõtmiseks võetud riiklike rakendusmeetmete puhul;

· kõigist õiguslikest allikaist tulenevate teabe esitamise nõuete kulud.

Kulusid juba mõõtnud riikide kättesaadavaid andmeid vaadates tundub viimane valik kõige asjakohasem. Siiski on praktilistel kaalutlustel soovitav komisjoni koordineeritud mõõtmisprojekti abil käsitleda selles programmis ainult ELi määrusi ja direktiive ning nende riiklikke rakendusmeetmeid. Samal ajal peaksid liikmesriigid mõõtma ainult riiklikest õigusaktidest tulenevaid teabe esitamise kohustusi. Sellega tagataks olemasolevate ressursside tõhus kasutamine.

Samuti on katseprojekt näidanud, et kulud sõltuvad suuresti üsna vähestest teabe esitamise kohustustest. Katseprojekti järgi tundub oluline osa kulusid koonduvat üksikutesse poliitikavaldkondadesse. Ühendkuningriigi andmetest – mille Ühendkuningriigi valitsus peagi avaldab – nähtub, et kulude koondumine on märkimisväärne. See tähendab, et vähemalt kogu ELi hõlmavate mõõtmiste puhul oleks mõistlik seada tähtsuse järjekorda ja arutada läbi need mõõdetavad valdkonnad, mis olemasolevate riiklike mõõtmiste ja muu teabe põhjal põhjustavad arvatavasti kõige suuremat koormust. Riiklike mõõtmistega ja ka muus teabes pakutakse välja järgmisi olulisemaid valdkondi. Loendis esitatakse Madalmaade, Taani ja Tšehhi asjakohaseid andmeid, aga viidatakse ka andmetele, mille Ühendkuningriik tegi komisjonile prooviuuringu jaoks kättesaadavaks ning mille Ühendkuningriigi valitsus peagi avaldab (vt 2. lisa).

Katseprojekti tulemused on esitatud 3. ja 4. lisa tabelites, kus vaadeldakse andmeid riikide kaupa. Selle tagajärjel selguvad olulisemad halduskoormuse vähendamist võimaldavad valdkonnad. Komisjon määrab oma prioriteetsed valdkonnad kindlaks jaanuaris 2007 avaldatavas tegevusprogrammis.

On selge, et ka algolukorra mõõtmisi tuleks teha liikmesriikide ja komisjoni tihedas koostöös. Seetõttu soovitatakse komisjonil kaardistada EÜ õigusaktides sisalduvad teabe esitamise kohustused. Seejärel kinnitatakse selle kaardistamise tulemused.

3.4. Korralduslikud küsimused

Ülaltoodud lähenemisviisi rakendamiseks soovib komisjon järgmise sammuna luua liikmesriikidega partnerlussuhteid ning sõlmida selleks teenuste lepingud 2007. aasta jaanuaris avaldatava pakkumiskutse kaudu. Komisjoni talituste muude sama valdkonna algatuste tulemused aitavad sellele tööle kaasa. Näiteks kavatseb komisjon alustada mitut uurimust, et mõõta konkreetsete sektorite halduskoormust. Seoses nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003 alustatakse 2006. aasta detsembris uuringut, millega mõõdetakse halduskoormust, mida talupidajatel tuli kanda 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi tõttu.

Allhanketeenustena plaanitakse põhiliselt luua ja töösse rakendada rahvusvaheline ekspertide töörühm, mis kuni kolme aasta jooksul täidab komisjonile ja liikmesriikidele vajalikke tööülesandeid.

Sellise töövõtja peamised ülesanded võiksid olla järgmised:

· aidata komisjonil ja riikide valitsuste määratud esindajatel välja selgitada algolukord, et viia läbi riiklikest ja ühenduse õigusaktidest tulenevate kulude ulatuslik mõõtmine prioriteetsetes valdkondades, järgides ülaltoodud põhimõtteid (mida selgitatakse täpsemalt tegevusprogrammis);

· aidata komisjonil välja töötada halduskoormuse vähendamise programmid, tehes ettepanekuid riikliku ja ühenduse tasandi meetmete ja eesmärkide kohta vastavalt headele tavadele ja ühistele põhimõtetele (vt IV peatükk).

Selleks, et abistada komisjoni töövõtja tegevuse järelevalvel, käsiloleva töö kontrollimisel, prioriteetide kindlaksmääramisel ja töövõtja korrapäraste aruannete kinnitamisel, tuleks luua töökond, mis peaks koosnema komisjoni talituste esindajatest ning riiklike õigusekspertide kõrgetasemelise rühma liikmetest.

Selle töö ei hõlmaks riiklikke õigusakte. Nendega tegeleb iga liikmesriik ise, käsitledes oma riigi seisukohast prioriteetseid valdkondi.

Samuti plaanitakse olemasoleva SKMi võrgustiku riikidega korrapäraselt arvamusi vahetada ning paluda nende abi, kui tekib metoodikaprobleeme. Lisaks on uuringud näidanud, et õigusaktide kohaldamisel tekkinud halduskoormus võib liikmeriigiti vägagi erinev olla. Üks võimalus sellise koormuse vähendamiseks on edunäidetest õppimine; komisjon kavatseb koostöös liikmesriikidega välja selgitada selle valdkonna head tavad ja neid levitada.

4. halduskoormuse vähendamise eesmärgid

Halduskoormuse vähendamiseks ELis on vaja teha poliitilisi otsuseid kõigil tasanditel. Ühistes eesmärkides kokku leppimine ergutab poliitilist tahet ja paneb kõigile osalejatele vastutuse koormuse vähendamise eest nende mõjualas. Konkreetsete sihtide seadmise abil on kogu halduskoormuse vähendamise protsessi lihtsam jälgida. Jälgides halduskulude mõõtmise ja vähendamise programmidega juba alustanud nelja liikmesriigi võetud meetmeid, võib ELi strateegia väljatöötamist silmas pidades esile tuua järgmised kogemused.

4.1. Eesmärkide seadmine neljas liikmesriigis

Need neli riiki, kes on juba alustanud (või lõpetanud) mõõtmisetapiga ja tegutsevad mõõtmistulemuste kohaselt, kasutavad oma eesmärkide seadmise strateegias sarnaseid lähenemisviise: esiteks on kõik riigid seadnud enne tulemuste saamist (UK) või isegi enne mõõtmisetapi alustamist (Madalmaad, Taani, Tšehhi) n.ö strateegilise sihi. Madalmaad ja Taani on seadnud eesmärgiks vähendada kulusid alguolukorraga võrreldes 25% võrra (5 aasta jooksul), samal ajal kui Tšehhi on püstitanud eesmärgiks 20%. [24] Neid erinevusi ei peeta aga väga oluliseks. Sellised üldeesmärgid seati selleks, et panna mõõtmistegevusele ja üldisele saavutuste tasemele kindlad piirid. Ehkki need eesmärgid võivad olla mõnevõrra üldistatud ja mitte põhineda konkreetsel analüüsil, on need raamistikuna toiminud väga hästi ja andnud mõõtmistegevusele vajaliku hoo. Teiseks püstitasid Madalmaade ministeeriumid konkreetsed valdkondlikud eesmärgid ning Ühendkuningriigis püstitatakse need pärast mõõtmisetapi lõpetamist. Seda võimalust kaalutakse ka Tšehhi Vabariigis. Lõppkokkuvõttes on kolmes liikmesriigis vähendamiseesmärgid seatud netokogusena – st ettevõtetele vähendamisperioodil pandud halduskoormus sisaldub vähendatavas koguses.

4.2. Kogemused, millest õppida sihtide seadmisel ELis

Nagu on sedastatud strateegia ülevaates ning näidatud eespool, võib märkimisväärseid tulemusi saavutada ainult ühised eesmärke seades ühenduse ja liikmesriikide tasandil. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku seada ELi kogu halduskoormuse vähendamisele ühine sihteesmärk. Sihteesmärgi püstitamine peaks hõlmama kolme aspekti.

Esiteks näitab eespool analüüsitud liikmesriikide kogemus, et üldeesmärk tuleks seada varases etapis koos kokkulepitud metoodikal põhineva mõõtmistegevuse käivitamisega. Komisjon on arvamusel, et Euroopa Ülemkogu peaks püstitama selle eesmärgi 2007. aasta kevadel. Tehakse ettepanek vähendada halduskoormust kogu ELis 25%. Komisjoni poolt tehtavate mõõtmiste puhul keskendutakse halduskoormusele, mis tekib tegevusprogrammis kavandatavates prioriteetsetes valdkondades. [25] 25% eesmärk loodetakse saavutada viie aastaga. Järelevalve hõlbustamiseks võidakse välja pakkuda kolmeaastane vahe-eesmärk. See ajaline raamistik on ambitsioonikas, arvestades, et varem pole sellises ulatuses mõõtmisi toimunud ning see võtab palju aega – praeguste hinnangute kohaselt vähemalt 1,5 aastat. Mõõtmise lõppetapis on komisjonil ja liikmesriikidel vaja koostada ettepanekud ning mõjuhinnangud. Lõpuks toimub ühenduse tasandil tehtavate muudatuste üle otsustamine enamasti institutsioonidevahelise protsessi kaudu. Seepärast nõuab kirjeldatud ajaline raamistik ELi institutsioonidelt ja liikmesriikidelt suurt pühendumist.

Teiseks püstitatakse poliitikavaldkondades vastavalt algolukorra mõõtmise tulemustele (st 2008. aasta neljandas kvartalis) konkreetsed vahepealsed sihid: kõrgemaid sihteesmärke võidakse ette näha nendes poliitikavaldkondades, kus halduskoormus on eriti ränk ja vähendamise ulatus suur.

Kolmandaks tehakse lisaks üld- ja vahepealsetele eesmärkidele ettepanek alustada juba järgmise aasta esimesel poolel tööd piiratud arvu halduskoormuse vähendamise ettepanekute koostamiseks, mis toovad asjaomastes õigusaktides väikeste muudatuste tegemise kaudu tõenäoliselt märkimisväärset kasu. Nende „kergesti kättesaadavate viljade” kiire koristamine oleks käegakatsutavaks tõendiks Euroopa asutuste pühendumisest sellele tegevuskavale ning võimaldaks saavutada olulist edu varases etapis. Tehakse ettepanek määratleda need „kergesti kättesaadavad viljad” 2007. aasta alguse tegevuskavas pärast komisjoni asjaomase töödokumendi asjus konsulteerimist, võttes nõuetekohaselt arvesse kavandatavaid ja käimasolevaid tegevuspõhimõtete läbivaatamise protsesse. [26]

Eesmärkides tuleks kokku leppida Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Parlamendis, tagamaks, et selle tegevuskava elluviimiseks on olemas tugev ja laialdane toetuspind. Arvestades ELi tasandil tehtud lihtsustamisettepanekute olemust, tehakse ettepanek käsitleda halduskoormuse vähendamise ettepanekuid institutsioonidevahelises otsustusprotsessis prioriteedina, eelistatavalt kiirmenetluse kaudu. [27]

Äärmiselt otsustava tähtsusega on liikmesriikide pühendumine, sest suur osa kuludest tuleneb otse riiklikest ja piirkondlikest õigusaktidest ning üldeesmärgi saavutamiseks tuleb neil otsustada neid kulusid vähendada.

Neljas liikmesriigis tehtud täielikud algolukorra mõõtmised, mis hõlmasid nii ühenduse kui liikmesriigi tasandil tekkinud kulusid, tõendavad, et halduskoormust on võimalik 25% vähendada eabenõuete ühtlustamisega mõlemal tasandil. Seda kinnitavad ka suurema arvu liikmesriikide andmed, mis saadi eraldi sektorites läbi viidud mõõtmiste tulemusel, nagu on ülevaatlikult esitatud 1. lisas. Need empiirilised tulemused näitavad märkimisväärse halduskoormuse olemasolu, mida on võimalik vähendada, kasutades mitmeid 5. peatükis kirjeldatud kulude vähendamise meetodeid, ilma et see mõjutaks asjaomaste õigusaktide eesmärke. Seepärast on komisjon kindel, et viieaastane liikmesriikide ja komisjoni ühisprogramm võimaldab seatud eesmärgi saavutada. Samavõrra on selge, et selle eesmärgi saavutamise võimalikkus kas suureneb või kahaneb vastavalt sellele, kui pühendunult ELi ja liikmesriikide asutused selle nimel töötavad.

5. Halduskoormuse vähendamise ühised põhimõtted

Halduskulude mõõtmine ELis ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on vähendada Euroopas bürokraatiat, millega ettevõtted kokku puutuvad. Katseprojekti tulemused näitavad, et kulud on tugevalt koondunud teatavatesse prioriteetsetesse valdkondadesse. Tehakse ettepanek, et komisjon keskenduks mõõtmistes samuti prioriteetsetele valdkondadele ning võimaluse korral selgitaks välja „kergesti kättesaadavad viljad” nendes prioriteetsetes valdkondades. Seoses küsimusega, kuidas seda koormust vähendada, võiksid protsessile suunamisele oluliselt kaasa aidata järgmised põhimõtted (kui neis kokkuleppele jõutakse):

· vähendada kohustusliku aruandmise sagedust vähima, õigusaktide peamiste eesmärkide saavutamiseks vajaliku tasemeni (nt endiselt kehtib palju finantsmäärusi, mis nõuavad igakuist aruandmist; võiks ette näha sageduse vähendamise);

· kontrollida, kas sama teabe esitamise kohustust ei nõuta mitu korda eri kanalite kaudu, ning kõrvaldada dubleerimine (nt hulk keskkonnateabe esitamise kohustusi on praegu ette nähtud üsna mitme õigusaktiga);

· nõuda elektroonilist ja veebipõhist aruandlust seal, kus praegu on nõutav teabe kogumine paberil, kasutades võimaluse korral intelligentseid portaale (kogemused liikmesriikides näitavad, et mitmesuguste teabe esitamise nõuete järgi kohandatud intelligentsed portaalid võivad anda märkimisväärset säästu; Norras hõlmab portaal Antinn peaaegu kõiki teabe esitamise nõudeid, mille keskvalitsus on ettevõtetele kehtestanud; [28])

· võtta kasutusele teabe esitamise nõuete künnised; võimaluse korral nõuda väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt teavet üksnes väga piiratud ulatuses või tugineda valimile (on hästi teada, et VKEd kannatavad halduskulude all eriti rängalt – andmete kogumisel teabe saamiseks tuleks seda arvesse võtta);

·

kaaluda võimalust asendada teabe esitamise nõudmine kõigilt ühe valdkonna ettevõtetelt riskipõhise lähenemisviisiga – st nõuda teabe esitamist kõige kõrgema riskiga ettevõtjatelt (Ühendkuningriigi kogemus õigusaktide jõustamisel mitmes valdkonnas näitab, et see võib kulusid märgatavalt vähendada ilma õigusakte kahjustamata);

· vähendada teabe esitamise nõudeid või kõrvaldada, kui need on seotud seadusest tulenevate nõuetega, millest on teabe esitamise nõude vastuvõtmisest saadik loobutud või mida on muudetud (nt maanteetranspordis kehtib endiselt teabe esitamise nõudeid, mis ulatuvad tagasi aega, mil rahvusvahelise transpordi jaoks oli vaja lube).

On selge, et need meetmed ei tohiks negatiivselt mõjutada õigusaktide eesmärki, ning loomulikult võib esineda juhtumeid, mille puhul on rahvatervise või keskkonna kaitseks või vajaduse tõttu kaitsta ühenduse finantshuve ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine endiselt vaja üsna karme teabe esitamise nõudeid.

6. Järgmised sammud

Komisjon näeb oma Euroopa Liidu parema õigusloome strateegilises ülevaates [29] ette mitmeid samme. Üks neist on parema õigusloome strateegilist ülevaadet ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti käsitlevate konsultatsioonide tulemuste põhjal koostatud halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi esitamine 2007. aasta algul. See tegevusprogramm sisaldab ka ettepanekut võtta viivitamata meetmeid „kergesti kättesaadavate viljade” suhtes.

Tegevusprogramm sisaldab ettepanekuid, mis võimaldavad 2007. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul võtta vastu järgmised otsused:

· püstitada ELis halduskoormuse vähendamise sihteesmärk;

· leppida kokku halduskulude mõõtmise ja koormuse vähendamise prioriteetsetes valdkondades;

· kinnitada tegevuskavas kavandatud mõõtmismetoodika ning

· leppida kokku, milliste „kergesti kättesaadavate viljade” suhtes tuleks viivitamata võtta meetmeid.

(...PICT...)

Komisjon, teised ELi ja liikmesriikide asutused käivitaksid seejärel mõõtmisprogrammi ja võtaksid „kergesti kättesaadavate viljade” suhtes meetmeid. Suur meetmeprogramm võiks alata 2007. aasta kevadel ning kokkuvõtte võiks esitada 2008. aasta neljandas kvartalis. Selles etapis võib komisjon välja pakkuda üksikasjalikumad valdkondlikud eesmärgid ja lihtsustamismeetmed.

Need meetmed võidakse lisada eraldi peatükina käimasolevasse lihtsustamisprogrammi, mis juba sisaldab mitmeid halduskoormuse vähendamiseks võetud olulisi meetmeid. [30] Sel moel võib lihtsustamisprogramm aidata jälgida halduskoormuse vähendamise strateegia rakendamise kulgu. Samal ajal võiksid liikmesriigid võtta sellel perioodil samalaadseid meetmeid ning teha otsuseid koormuse vähendamise kohta, muutes riiklikke ja/või piirkondlikke õigusakte. Liikmesriigid võiksid teatada oma riiklikest halduskoormuse vähendamise programmidest oma arenguaruannete parema õigusloome peatükis majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames. Sel moel saab komisjon edasimineku kohta oma iga-aastases arenguaruandes nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil aru anda, aidates seeläbi Euroopa Ülemkogu selle programmi edasisel suunamisel.

7. Järeldused

Euroopa Komisjon teeb oma ELi parema õigusloome strateegia ülevaates ettepaneku vähendada halduskoormust Euroopa Liidus 25% võrra. Analüüs näitab, et see võiks aidata märgatavalt kaasa ärikliima parandamisele Euroopas ning tuua majanduslikku kasu – keskpikal perioodil absoluutarvudes 150 miljardit eurot.

Käesolevas dokumendis esitatakse selle eesmärgi saavutamise võimalik kava, mis tugineb ELi ja liikmesriikide asutuste vahelisele partnerlusele. Selle lähenemisviisi keskmes on ühine kulude mõõtmise metoodika ja ühised koormuse vähendamise põhimõtted kokkulepitud prioriteetsetes valdkondades. Arengut jälgitakse kokkulepitud osa- ja vahe-eesmärkide kaudu.

Selline lähenemisviis võib tuua palju kasu, kuid nende jõupingutuste tegemiseks vajalikke vahendeid ei tohiks alahinnata. Seepärast on soovitud tulemuste saavutamiseks vaja kõigi ELi ja liikmesriikide asutuste suurt pühendumist.

Arvamused ja märkused selles dokumendis visandatud lähenemisviisi kohta on teretulnud. Kõigil huvitatud isikutel palutakse sõna sekka öelda. Selle konsultatsiooni alusel vormistab komisjon lõplikult oma ettepaneku võtta vastu tegevusprogramm halduskoormuse mõõtmiseks ja vähendamiseks ELis, mille ta esitab 2007. aasta alguses.

Palun saatke oma kommentaarid 1. jaanuariks 2007 järgmisele meiliaadressile:entr-admin-burdens@ec.europa.eu |

ANNEX 1

Current initiatives in Member States for measuring administrative costs in selected areas

(updated at September 2006)

(...PICT...)

ANNEX 2

Possible priority areas of Community legislation as indicated by national measurements

No | Area | EC legislation - examples | NL | DK | CZ |

1 | Annual Accounts/Company Law | Fourth Council Directive 78/660/EEC of 25 July 1978 based on Article 54 (3) (g) of the Treaty on the annual accounts of certain types of companies. | The area 'private law', which includes accounting, represents 22.5% of Total administrative burdens in Cat. A and 12.8% in Cat. B in the NL. | 27% of Cat. A and 12.9% of B | n.a. |

| | 3rd Council Directive of 9 October 1978 (78/855/EEC) and 6th Council Directive of 17 December 1982 (82/891/EEC) | | | |

| | Council regulation (EC) No 1346/2000 of 29 May 2000 on insolvency proceedings | | | |

| | Second Council Directive of 13 December 1976 on coordination of safeguards which, for the protection of the interests of members and others, are required by Member States of companies within the meaning of the second paragraph of Article 58 of the Treaty, in respect of the formation of public limited liability companies and the maintenance and alteration of their capital, with a view to making such safeguards equivalent (77/91/EEC) | | | |

2 | Health Protection (including Animal Health and Zootechnics) | Directive 2001/83/EC of the European Parliament and of the Council of 6 November 2001 on the Community code relating to medicinal products for human use | Health protection is 23.41% of Cat. A, whereas 'health care is 4.87%. In Cat. B, percentages are much lower (0.43% and 0) | Approx. 4.8% of Cat. A and 12.9% of Cat. B | 12.8% of Cat. A and 21.8% of Cat. B |

| | Directive 2001/20/EC on the approximation of laws, regulations and administrative provisions of the Member States relating to the implementation of good clinical practice in the conduct of clinical trials on medicinal products for human use | | | |

3 | Working environment/employment relations | Council Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the introduction of measures to encourage improvements in the safety and health of workers at work | 9.63% of Cat. A and 8.27% of Cat. B. | Approx. 7.9% of Cat. A and 10.6% of Cat. B | n.a. |

No | Area | EC legislation - examples | NL | DK | CZ |

4 | Fiscal Law/VAT | Sixth Council Directive 77/388/EEC of 17 May 1977 on the harmonization of the laws of the Member States relating to turnover taxes - Common system of value added tax: uniform basis of assessment | 19.02% of Cat A and 14.27% of Cat. B | 9.7% of Cat. A and 3.7% of Cat. B (includes duties) | n.a. |

5 | Statistics | Council Regulation (EEC) No 3330/91 and Commission Regulation (EC) No 1901/2000 laying down certain provisions for the implementation of Council Regulation (EEC) No 3330/91 | low percentages, but it was likely included in other areas, depending on the areas in which statistical have to be produced | 2.6% of Cat. A (includes keeping logbooks for fisheries) | 4.4% of Cat. A and 5.3% of Cat. B |

| | | | | |

6 | Agriculture and Agricultural Subsidies | Council Regulation (EC) No 1782/2003 of 29 September 2003 establishing common rules for direct support schemes under the common agricultural policy and establishing certain support schemes for farmers and amending Regulations (EEC) No 2019/93, (EC) No 1452/2001, (EC) No 1453/2001, (EC) No 1454/2001, (EC) 1868/94, (EC) No 1251/1999, (EC) No 1254/1999, (EC) No 1673/2000, (EEC) No 2358/71 and (EC) No 2529/2001 | 0.15% of Cat. A and 1.61% of Cat. B | 13.2% of Cat. B (includes direct support to farmers, agricultural use of fertilizers, premium for livestock and commercial keeping of animals) | Protection of plants and plant products is 1.2% of Cat. A and 1.3% of Cat.B. Marketing of seeds and plants is 2.6% of Cat. B |

No | Area | EC legislation - examples | NL | DK | CZ |

7 | Food Labelling | Regulation (EC) No 1760/2000 of the European Parliament and of the Council of 17 July 2000 establishing a system for the identification and registration of bovine animals and regarding the labelling of beef and beef products and repealing Council Regulation (EC) No 820/97 | n.a. | 7.6% of Cat. A | Labelling of food is inluded in "production and placing on the market of food and tobacco products" and in "requirements for packaging", which jointly account for 53.9% of Cat. AFood and tobacco labelling accounts for 25% of Cat. B. |

| | Directive 2000/13/EC of the European Parliament and of the Council of 20 March 2000 on the approximation of the laws of the Member States relating to the labelling, presentation and advertising of foodstuffs. (article 3-25) | | | |

| | | | | |

No | Area | EC legislation - examples | NL | DK | CZ |

8 | Transport | EEC Council: Regulation No 11 concerning the abolition of discrimination in transport rates and conditions, in implementation of Article 79 (3) of the Treaty establishing the European Economic Community | 4.71% of Cat A and 5.76% of Cat. B | n.a | n.a. |

| | Council Regulation (EEC) No 3820/85 of 20 December 1985 on the harmonization of certain social legislation relating to road transport; Council Regulation (EEC) No 3821/85 of 20 December 1985 on recording equipment in road transport; COUNCIL REGULATION (EC) No 2135/98 of 24 September 1998 amending Regulation (EEC) No 3821/85 on recording equipment in road transport and Directive 88/599/EEC concerning the application of Regulations (EEC) No 3820/84 and (EEC) No 3821/85 | | | |

| | Regulation No 725/2004 of 31 March 2004 on enhancing ship and port facility security | | | |

| | Council Directive 94/57/EC of 22 November 1994 on common rules and standards for ship inspection and survey organizations and for the relevant activities of maritime administrations. | | | |

| | Council Directive 96/26/EC of 29 April 1996 on admission to the occupation of road haulage operator and road passenger transport operator and mutual recognition of diplomas, certificates and other evidence of formal qualifications intended to facilitate for these operators the right to freedom of establishment in national and international transport operations; | | | |

| | Council Directive 97/70/EC of 11 December 1997 setting up a harmonized safety regime for fishing vessels of 24 meters in length and over. | | | |

| | Council Directive 96/35/EC of 3 June 1996 on the appointment and vocational qualification of safety advisers for the transport of dangerous goods by road, rail and inland waterway; | | | |

| | Council Directive 80/1119/EEC of 17 November 1980 on statistical returns in respect of carriage of goods by inland waterways; | | | |

| | Directive 2004/49/EC of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on safety on the Community's railways and amending Council Directive 95/18/EC on the licensing of railway undertakings and Directive 2001/14/EC on the allocation of railway infrastructure capacity and the levying of charges for the use of railway infrastructure and safety certification (Railway Safety Directive); | | | |

| | Directive 2000/13/EC of the European Parliament and of the Council of 20 March 2000 on the approximation of the laws of the Member States relating to the labelling, presentation and advertising of foodstuffs; | | | |

9 | Fisheries legislation | Council Regulation (EEC) No 2847/93 of 12 October 1993 establishing a control system applicable to the common fisheries policyCouncil Directive 97/70/EC of 11 December 1997 setting up a harmonized safety regime for fishing vessels of 24 meters in length and over. | n.a | n.a | n.a |

Source: Pilot project on administrative burdens

ANNEX 3

Priority areas at national level

Below are tables reporting the most burdensome areas resulting from national legislation [31].

Denmark Top-20 C-legislation | Costs (€) | Share of C | Share of total costs |

Tax requirements for accounts | 403.893.874 | 17,3% | 9,7% |

Annual accounts | 257.738.456 | 11,0% | 6,2% |

Taxation | 195.439.575 | 8,4% | 4,7% |

Price labelling | 166.712.672 | 7,1% | 4,0% |

Self-checking in the food industry | 100.016.302 | 4,3% | 2,4% |

Holidays | 61.333.135 | 2,6% | 1,5% |

Income taxation etc. | 60.185.549 | 2,6% | 1,4% |

Supllementary pensions | 59.695.163 | 2,6% | 1,4% |

Working environment II | 55.839.686 | 2,4% | 1,3% |

Legal framework between employers and employees | 42.827.736 | 1,8% | 1,0% |

Invoicing of road, soil, sewer etc. | 41.949.880 | 1,8% | 1,0% |

Private limited companies | 40.991.726 | 1,8% | 1,0% |

Supplementary pensions II | 29.738.100 | 1,3% | 0,7% |

Land register | 27.548.139 | 1,2% | 0,7% |

Taxation of pensions | 25.065.589 | 1,1% | 0,6% |

Sale and purchase of real-estate | 24.447.172 | 1,0% | 0,6% |

Good practice for financial companies | 24.324.442 | 1,0% | 0,6% |

Public limited companies | 21.721.877 | 0,9% | 0,5% |

Unemployment benefits (sickness and maternity | 20.510.223 | 0,9% | 0,5% |

Land register II | 17.210.322 | 0,7% | 0,4% |

Total | 1.677.189.619 | 71,8% | 40,2% |

ANNEX 4

Netherlands- Administrative costs by domain | C |

Fiscal law | 1984,12 |

Employee insurances | 982,20 |

Health care | 870,97 |

Private law | 521,81 |

Spatial planning: Environmental licenses (general) | 304,21 |

Labour relations | 301,70 |

Working conditions | 295,30 |

Buildings | 294,53 |

Financial markets | 211,70 |

Transport of goods | 204,15 |

Social care | 186,20 |

Medical ethics | 124,66 |

Road traffic law | 103,44 |

Spatial planning: Environmental licenses (sectoral) | 101,13 |

Constitutional and administrative law | 99,98 |

Spatial planning & urban renewal | 84,65 |

Traffic: general | 64,07 |

Agriculture | 63,00 |

Water facilities/constructions | 56,91 |

Corporations and rent law | 52,79 |

Labour market and welfare | 47,70 |

Competition law, ex pricing law | 46,07 |

Seagoing | 38,96 |

Agriculture | 38,21 |

Spatial planning: Rest | 30,29 |

Cluster Telecom & Post | 27,67 |

Soil / ground | 24,64 |

Cat c | 18,14 |

Health protection | 15,64 |

Energy | 9,45 |

Waste | 9,33 |

Inland navigation | 8,52 |

Transportation of persons | 7,85 |

Waste/material & products | 5,99 |

Aviation | 3,87 |

Statistics | 3,53 |

[1] „Halduskoormuse mõõtmise katseprojekt”, WIFO-CEPS, oktoober 2006.

[2] „EPK parema õigusloome teemadokument”, Euroopa Komisjon.

[3] Oluline on meeles pidada, et see tähendab SKT astmelist muutust aastal, mil sellest aru antakse. Näiteks kui halduskoormust kärbiti 2007. ja 2011. aasta vahel 25% võrra, peaks SKT aastal 2011 olema 1,5% suurem kui ilma kärpimiseta. Saadud kasu püsib muutumatuna, sest kui halduskoormus jääb madalamale tasemele (75%), on SKT suurem. Siiski ei mõjuta see SKT kasvumäära, st SKT kasvudünaamikat.

[4] Tšehhi Vabariigi kohta ei ole samalaadset jaotust saadaval ning Ühendkuningriik ei ole seda veel avalikustanud.

[5] A-kategooria hõlmab nii EÜ õigusaktidest kui ka rahvusvahelistest (ELi-välistest) õigusaktidest tulenevaid kulusid.

[6] „Halduskoormuse mõõtmise katseprojekt”, WIFO-CEPS, oktoober 2006.

[7] Selline vahetegemine määruste ja direktiivide vahel ei ole eriti usaldusväärne alus, mille põhjal selgitada välja, kellele langeb vastutus halduskohustuste suure koormuse eest.. Samas sätestatakse mõnedes direktiivides selged, täpsed ja tingimusteta teabe esitamise kohustused. Liikmesriikidel ei ole de facto valikut otsustada, kuidas üle võtta. Vastupidiselt sellele sätestatakse mõnedes määrustes üldised kohustused või lastakse liikmesriikidel seada riiklikud künnised..

[8] Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, ja Ühendkuningriik.

[9] Euroopa Komisjon, töödokument, 2005. aasta teatise „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus, millega vähendada õigusaktidest tulenevaid halduskulusid” lisa, võimaliku ELi halduskulude mudeli üksikasjalik iseloomustus, SEK(2005) 175, 16. märts 2005.

[10] Vt töödokumenti ELi ühise metoodika väljatöötamine ELi õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks – katseetapi aruanne (aprill – september 2005), SEK(2005) 1329, mis on teatise „ELi ühise metoodika väljatöötamine ELi õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks” lisa [KOM(2005) 518, 21. oktoober 2005].

[11] Vt http://ec.europa.eu/governance/impact/docs_en.htm.

[12] Vt näiteks „Mõju postiteenustele”, SEK(2006) 1292, kaasneb dokumendiga KOM(2006) 594.

[13] Meetodi täieliku analüüsi leiate komisjoni „Halduskoormuse katseprojektist”, WIFO-CEPS, oktoober 2006.

[14] Tööjuhend, läbivalt.

[15] ELi standardkulude mudeli eesmärk on hinnata ettevõtetele, vabatahtlikule sektorile, riigiasutustele ja ka kodanikele õigusaktidest tulenevaid kulusid. ELi ühine metoodika sarnaneb selles suhtes Hollandi standardkulude mudeli praeguse versiooniga, kuid näib olevat laiema ulatusega kui Taani või Ühendkuningriigi tehtud mõõtmised.

[16] ELi ühine metoodika ei hõlma ainult avaliku halduse teabe esitamise kohustusi (nt raamatupidamisnõuded), vaid ka eraisikutest poolte, nt tarbijate teabe esitamise kohustusi (nt sildistamine). See aspekt esineb ka Hollandi ja Taani mõõtmistes.

[17] Proportsionaalse analüüsi põhimõtet järgides pööratakse ELi metoodika puhul erilist tähelepanu sobivaimate künniste väljaselgitamisele, kuna nende abil määratakse kindlaks analüüsist välja jäetavad teabe esitamise kohustused. Mõnede liikmesriikidega peetud nõupidamisel rõhutati, et künnise seadmisel on ainus võimalus teha seda tundide arvu järgi, vastavalt Taani standardkulude mudeli variandile.

[18] Riiklikud SKMid pakuvad näiteloendeid.

[19] Kui hinnatav õigusakt on muul tasandil vastuvõetud akti ülevõtmine, tuuakse aruandelehel välja algse õigusakti artikkel ja lõige, milles määratakse kindlaks kõik teabe esitamise kohustused.

[20] Veergudesse Rahvusvaheline, EL, Riiklik ja Piirkondlik sisestatud protsendid näitavad olukorda, kus ülevõtmisel järgitakse rangelt algset kohustust; kui ei järgita, siis seda, kui palju lisakulusid ülevõtmise tõttu tekib.

[21] Ühendkuningriik on välja selgitanud pea 20 000 kohustust võrreldes vastavate arvudega Taanis (1 100) ja Madalmaades (3 000).

[22] See ei takista komisjoni algatusi, mis on suunatud kodanike, riiklike haldusasutuste ja/või vabatahtliku sektori halduskoormuse vähendamisele.

[23] Täiendavaid tehnilisi üksikasju võib leida Euroopa Komisjoni talituste töödokumendist: 2005. aasta teatise „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus, millega vähendada õigusaktidest tulenevaid halduskulusid” lisa, võimaliku ELi halduskulude mudeli üksikasjalik iseloomustus, SEK(2005) 175, 16. märts 2005.

[24] Tšehhi Vabariik on jätnud endale võimaluse pärast mõõtmistegevuse lõpetamist eesmärki kohandada.

[25] Muud planeeritud ja käimasolevad ülevaatamisprotsessid, sealhulgas ühtsete otsetoetuste ülevaatamine, on selgesõnaliselt orienteeritud 25% eesmärgi poole.

[26] Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 „tervisekontroll” on kavandatud 2008. aasta alguseks, hõlmates samuti ettepanekuid kava lihtsustada ja seega vähendada ka selle halduskoormust.

[27] Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta, detsember 2003 (2003/C 321/01)

[28] Elektrooniline esitamine:

- aktsiaraamatu aruanne: 62% 2005. aastal, 36% 2004. aastal.

- käibedeklaratsioonid: 46% esimesel perioodil 2005. aastal.

- ettevõtlusmaksu deklaratsioon: umbkaudu 60% aastal 2005, umbkaudu 40% aastal 2004.

[29] KOM(2006) 689, 14. november 2006.

[30] Vt „Esimene arenguaruanne õigusloomega seotud keskkonna parandamise lihtsustamisstrateegia kohta”, komisjoni talituste töödokument, oktoober 2006, nt järgmistes poliitikavaldkondades:

- keskkond: saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi ja muude sellega seotud tööstusheitmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, et tagada suurem selgus ja järjepidevus (eelkõige aruandluse seisukohast) ja ühtlustada nõudeid; ehitustoodete direktiiv, et selgitada ja vähendada halduskoormust, eelkõige VKEde jaoks, suurema paindlikkuse kaudu tehnospetsifikaatide sõnastamisel ja kasutamisel, ehitustoodete täieliku siseturu loomist senini takistanud asjaolude kõrvaldamise ja kinnitamiseeskirjade leebemaks muutmise teel;

- statistika: kergendada ettevõtjate statistilise aruandluse koormust, võimaluse korral vabastada VKEd, võttes arvesse käimasoleva halduskulude mõõtmise ja vähendamise katseprojekti ja ühe teabevooga piirduva kogumissüsteemi töökindlust analüüsiva teostatavusuuringu tulemusi.

[31] "Pilot project on administrative burdens", WIFO-CEPS, October 2006

--------------------------------------------------