12.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/7

---

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 172/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 7 ja 12d. Kõik vastuväited taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse vahendusel kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktis 4.6 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2081/92.

KOKKUVÕTE

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2081/92

“HUILE D'OLIVE DE NICE”

EÜ nr FR/00322/29.10.2003

KPN (X) KGT( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Põhjalikuma teabe saamiseks eelkõige asjaomaste kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähistega seotud tootjate kohta soovitame tutvuda tehnospetsifikaadi täisversiooniga liikmesriigis või pöörduda Euroopa Komisjoni (1) poole.

1.   Liikmesriigi vastutav talitus

Nimi:	Institut National des Appellations d'Origine
Aadress:	138, Champs-Elysées — F-75008 Paris 1. jaanuarist 2005: 51 rue d'Anjou F-75008 Paris
Telefon:	01 53 89 80 00
Faks:	01 42 25 57 97

2.   Taotlejate rühm:

2.1 Nimi:	Syndicat Interprofessionnel de l'Olive de Nice
2.2 Aadress:	Box 116 — Min Fleurs 6 — F-06296 Nice Cedex 3
Telefon:	04 97 25 76 40
Faks:	04 97 25 76 59
2.3 Koosseis:	— Liikmed: kõik kontrollitud päritolunimetusega “Olive de Nice” oliivide ja oliivipasta ning kontrollitud päritolunimetusega “Huile d'olive de Nice” oliiviõli tootmise, töötlemise, pakendamise ja turustamisega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud. — Juhatus: 12-liikmeline juhatus koosneb kuuest kasvatajast, kolmest ühistust, kahest eraettevõtjast töötlejast ja ühest pakendajast.

3.   Toote liik

Rühm 1.5 oliiviõli

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Nimetus: “Huile d'olive de Nice”

4.2   Kirjeldus: Huile d'olive de Nice on magusamaitseline õli, tagasihoidliku kuid meeldiva lõhnaga, mis meenutab küpseid õunu ja pähkleid (sarapuupähkel, mandel). See on valmistatud peamiselt “Cailletier'” oliivisordist ning selle maksimaalne oleiinhappe sisaldus on 1,5 grammi 100 grammi kohta.

4.3   Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond hõlmab 99 omavalitsusüksust Alpes-Maritimes'i departemangus: Aiglun, Antibes, Aspremont, Auribeau-sur-Siagne, Le Bar-sur-Loup, Beaulieu-sur-mer, Bendejun, Berre-les-Alpes, Biot, Blauzasc, La Bollène-Vésubie, Bonson, Bouyon, Breil-sur-Roya, Le Broc, Cabris, Cagnes sur mer, Cannes, Le Cannet, Cantaron, Carros, Castagniers, Castellar, Castillon, Châteauneuf-Villevieille, Châteauneuf-de-Grasse, Clans, Coaraze, La Colle sur Loup, Colomars, Conségudes, Contes, Cuébris, Drap, Duranus, L'Escarène, Eze, Falicon, Les Ferres, Fontan, Gattières, La Gaude, Gilette, Gorbio, Gourdon, Grasse, Lantosque, Levens, Lucéram, Malaussène, Mandelieu-la-Napoule, Massoins, Menton, Mouans-Sartoux, Mougins, Nice, Opio, Pégomas, Peille, Peillon, Peymeinade, Pierrefeu, Revest-les-Roches, Roquebillière, Roquefort-les-Pins, Roquestéron, Roquestéron-Grasse, La Roquette-sur Siagne, La Roquette-sur-Var, Le Rouret, Saint-André, Saint-Blaise, Saint-Cézaire-sur-Siagne, Saint-Jeannet, Saint-Laurent-du-Var, Saint-Martin-du-Var, Saint-Paul, Sainte-Agnès, Saorge, Sigale, Sospel, Spéracédès, Le Tignet, Toudon, Touet-Escarène, La Tour-sur-Tinée, Tourette-du-Château, Tourette-Levens, Tourette-sur-Loup, Tournefort, La Trinité, La Turbie, Utelle, Valbonne, Vallauris, Vence, Villars-sur-Var, Villefranche-sur-mer, Villeneuve-Loubet.

Piirkonnas järgitakse looduskeskkonna algupärastel omadustel (topograafia, mullateadus, klimatoloogia) põhinevat traditsioonilist oliivisalude asukohta, “Cailletier'” sordi kasvatamist (selle sordi esinemine oliivisaludes on päritolunimetusele iseloomuliku geograafilise konteksti heaks näitajaks), töötlemisettevõtete paigutust.

Kasvatusala põhjapiir piirdub üldiselt oliivipuude kasvatuse põhjapoolseimate piiridega, alpiinse, subalpiinse ja montaanse temperatuuri ning sademetevööndi lõunapiiridega. Need piirid on täpsed, kuna külm saab piiravaks faktoriks nii kõrguse kui laiuskraadide suhtes.

Lõunapiiriks on Vahemeri.

Idapiiriks on Prantsusmaa ja Itaalia vaheline piir.

Läänepiir jookseb piki La Siagne orgu kuni Vari oliivisaludeni ning kattub tervikuna piiriga, millest kaugemal “Cailletier'” sorti ei kasvatata.

4.4   Päritolutõend: Õli võib kontrollitud päritolunimetuse “Huile d'olive de Nice” all turustada vaid siis, kui Institut national des designations d'origine on väljastatud heakskiidutunnistuse selle kohta, et oliiviõli vastab kontrollitud päritolunimetusele vastavate oliivitoodete heakskiitu reguleerivates korraldustes ja seadlustes sätestatud nõuetele.

Kõik tooraine tootmise ja ettevalmistusega seonduvad toimingud tuleb viia läbi määratletud geograafilises piirkonnas.

Tooraine tootmisprotsess hõlmab järgnevat:

maatüki identifitseerimine: see tähendab päritolunimetusega “Huile d'olive de Nice” õli tootmiseks sobivaks tunnistatud maatükkide (mis on deklareeritud tootja poolt ning vastavad asukohaga seonduvatele nõuetele ning sordi ja istanduse kasvatussüsteemi osas tootmise eeskirjadele) nimekirja esitamist;

saagideklaratsioon: koostatakse igal aastal tootmispiirkonda deklareeriva kasvataja poolt, hõlmab vastavalt määratletud saagile kasvatatud oliivide kogust ning oliivide kasutamise otstarvet.

Tootmisprotsess hõlmab järgnevat:

tootmisdeklaratsioon: koostatud valmistaja poolt, kes deklareerib igal aastal valmistatud toodete üldkoguse;

heakskiidutunnistuse taotlus: tuvastab toodete ladustamiskohad ning mahutid.

Menetlus sisaldab analüütilist ja organoleptilist uuringut, kontrollimaks toodete kvaliteedi ja identsuse järgimist.

Tootjad ja valmistajad, kellele on antud heakskiidutunnistus, on kohustatud esitama ka iga-aastase varude deklaratsiooni.

4.5   Tootmismeetod:

Oliivi sort ja oliivisalu kasvatussüsteem

Õli saadakse eranditult “Cailletier'” oliivisordist.

Siiski lubatakse igas oliivisalus ka tolmlevate ja vanade kohalike oliivipuu sortide (eelkõige Arabanier, Blanquetier, Blavet, Nostral ja Ribeyrou) olemasolu, kui need on koordineeritult jaotatud ning ei moodusta kõnealuse kasvatusüksuse puudest üle 5 %. Tolmlevatest ja vanadest kohalikest oliivipuu sortidest saadud oliive lubatakse kasutada vaid oliiviõli tootmiseks, tingimusel et nende oliivide osakaal ei ületa kasutatud oliivide mahust 5 %.

Iga puu kohta peab olema vähemalt 24 m2 maad.

Oliivipuid tuleb vähemalt kord kahe aasta jooksul tagasi lõigata ning tagasilõigatud oksad tuleb saludest eemaldada enne järgmist saagikoristust.

Üheaastased kultuurid on lubatud vaid niisutatavates oliivisaludes, kus puud on alla viie aasta vanused.

Oliivisalusid tuleb igal aastal hooldada. Kuid nende harimine on keelatud 1. septembrist kuni saagikoristuse lõpuni, välja arvatud haljasväetise külvamine, mis on lubatud kuni 30. oktoobrini.

Kasvuperioodil on niisutamine lubatud kuni oliivide värvuse muutumiseni.

Saagikoristus

Välja arvatud erandjuhud, ei tohi oliivisalude saagikus olla suurem kui kuus tonni oliive igasuguseks kasutamiseks mõeldud hektari kohta..

Oliivide saagikoristuse alguskuupäev on Institut national des appellations d'origine'i ettepanekul kindlaks määratud prefekti korraldusega.

Saagikoristus ei tohi alata enne seda, kui oliivid on poolküpsed, st siis kui vähemalt pooled oliivid on veinivärvi.

Oliive tuleb korjata otse puu otsast, lehti rebivat kombaini mitte kasutades, kas traditsioonilisel viisil kepiga puutüvede pihta tagudes või mehaaniliselt oliive okstelt maha raputades. Oliivid tuleb koguda puude alla asetatud võrkudesse või teistesse anumatesse.

Maast korjatud või enne saagikoristust võrkudesse või teistesse anumatesse kukkunud oliivid tuleb eraldada päritolunimetusega kaitstud õli tootmiseks kasutatavatest oliividest.

Oliive tuleb ladustada ja transportida kastides või avatud alustes.

Tootmistingimused

Oliivid tuleb töödelda seitsme päeva jooksul pärast koristamist. Õli ekstraheeritakse vaid mehaanilisi meetodeid kasutades ning oliivipastat ei kuumutata üle 30 °C. Lubatud menetlusteks on pesemine, dekanteerimine, tsentrifuugimine ja filtreerimine. Õli ekstraheerimise hõlbustamiseks ei tohi peale vee muid abiaineid kasutada. Saadav õli peab olema külmpressitud oliiviõli, mille vabade hapete sisaldus, väljendatuna oleiinhappena, ei ole suurem kui 1,5 grammi 100 grammi kohta.

4.6   Seos piirkonnaga: Kontrollitud päritolunimetust “Huile d'olive de Nice” kandev õli peegeldab samaaegselt nii looduskeskkonda, ajalugu kui oskusteavet.

Looduskeskkond:

Prantsusmaa oliivikasvatuse vöönd asub klimaatilises mõttes oliivipuu kasvatamise piiri peal. Oliivikasvatuse laienemine üle territooriumi sarnaneb valiku ja kohandumise mõttes koloniseerimisega. Rasketes ilmastikuoludes ja antud mullatüübis suudab end sisse seada ja saaki anda vaid täielikult looduskeskkonnaga kohanenud sort. Seda on suutnud teha kontrollitud päritolunimetuse “Huile d'olive de Nice” sort “Cailletier”.

Nice'i oliivisalud asuvad karbonaatmuldadel kaljuste mägede vahel. Oliivisalud asuvad astangutena kõrgendikel, rannikulähedastel platoodel ja suurte mäemassiivide nõlvadel.

Oliivikasvatusala kliima on vahemereline ja pehme, mida tasakaalustab aeg-ajalt montaanne kliima, suuremate sademetega kui alam Provence, suurepärase päikesepaistega ja eelkõige mittetugevate tuultega.

Sellistes tingimustes, mis on märkimisväärsed just tugevate tuulte puudumise tõttu, on Nice'i oliivisalude põhisordiks kujunenud sajandite vältel “Cailletier”.

See sort on Nice'i oliivikasvatusalaga nii lähedalt seotud, et seda kutsutakse ka järgmiste nimedega: Petite olive de Nice, Olivier de Grasse (Nice'i lähedal asuva omavalitsusüksuse nimi) ja Grassenc.

Ajalugu:

Oliivipuu on üle kahe tuhande aasta olnud Alpes-Maritimes'i maastiku osa, kasvades 163 omavalitsusüksusest koosneva departemangu 102 omavalitsusüksuses. Selle tunnistajateks on mitmesaja aasta vanuste puudega viljakandvad oliivisalud ning õlipressimisettevõtted, millest viis töötavad siiani nn Genua süsteemi järgi (kirjeldatud lisas), nagu näiteks kaitse all olev XIII sajandist pärinev Contes'i veski, mis töötab siiani vesiratta ja puitmehhanismide jõul.

Oliiviistandused paiknesid algselt rannikualadel ning küngastel, kuid peale foiniiklaste, kreeklaste ja roomlaste üksteisele järgnevaid invasioone laienes oliivikasvatus sajandite vältel keskmäestikule ja kõrgendikele kuni 700 meetri kõrgusel.

Õli tõttu on oliivipuu alati olnud endise Nice'i krahvkonna ning Côte d'Azuri (vt lisatud bibliograafiat Tinée oru kohta) elanikele olulisim kultuur.

Nice oli XIX sajandi lõpust kuni Teise maailmasõjani isegi nn“Riviera”-tüüpi oliiviõli rahvusvahelise kaubanduse kantsiks (vt lisatud vanu etikette).

Oliivikasvatus Alpes-Maritimes'is vähenes järsult peale Teist maailmasõda ning katastroofiliselt külmade perioodide järgselt aastatel 1929 ning 1956.

Kutseorganisatsioonide tegevus on oliivikasvatust Alpes-Maritimes'is hoidnud üle 25 aasta eduka ja stabiilsena, istandused on laienenud sisemaale ning võitnud tagasi mäenõlvu lillekasvatuselt.

Vaid “Cailletier'” sordi (mida tuntakse paremini nime all “olive de Nice”) kasutuselevõtmist ja hilisemat levikut sajandite vältel võib mõista kui keskkonnaga kohanemise ja sellest valmistatud toodete kaubandusliku tuntuse tulemust.

Oskusteave:

Põhiliselt oliivikasvatusest elatuvate põllumajandusettevõtete arv on alati olnud väike, isegi praegu, kui õlitoodetest tulu saavate põllumajandusettevõtete arv on üha suurenemas.

Oliivipuuastangutel, mida tuntakse kohalikult nime all “planches”, kasvatati ka teravilja ja köögiviljakultuure. Oliivide maharaputamine sarapuupähklist või kastanipuust valmistatud keppidega leidis aset talvel jaanuarist kuni märtsini, kuna maad sellel perioodil ei haritud. Seetõttu on alati olnud tavaks koristada oliive siis, kui nende värvus muutub või nad saavad küpseks.

“Caillentier'” sordi iseärasuseks on kaks kasutusvõimalust: ta sobib oma omadustelt nii õli valmistamiseks kui marineerimiseks. See sort on tuntud oma magusamaistelise õli poolest, mis saadakse tänu oliivide hilisele koristusajale.

Samuti on huvitav märkida, et küpsete ja kuivade oliivide hiline koristamine sobib eriti hästi pressimisele nn Genua süsteemi järgi, mille puhul kivist alusele vee (selles mägialas kergesti kättesaadav) lisamine parandab tulemust ning pressimisel saadud õli on tänu sellele magusam.

Sajanditepikkust traditsiooni järgides omandatud oskusteave ilmneb järgnevas:

kasvatajate kogemus ja salude tundmine võimaldavad neil oma maatükkide (geograafiline asukoht, salu vanus, küpsemispotentsiaal jne) või salu kindla puu (puu suurus, oliivisaak, oliivide suurus, ühtlane küpsusaste jne) toodangu suunata kas õli või marineeritud oliivide valmistamiseks;

saagikoristusel, mis on iga puu kohta ühekordne toiming, otsustab kasvataja oliivide väliste tunnuste põhjal, nagu näiteks suurus, küpsusaste ja värvus või siledus (marineerimine) või oliivi naha kortsus välimus (õli tootmine), millistest toodetakse õli ja millised marineeritakse.

Kokkuvõtteks tulenevad kontrollitud päritolunimetust “Huile d'olive de Nice” kandva õli algomadused järgnevast:

kasvamine valdavalt vahemerelise kliimaga looduskeskkonnas, mida tasakaalustavad mõõdukad tuuled;

keskkonna mõistes on tegemist oma niši leidnud sordiga, mille salud asuvad enamasti mägistel astangutel;

tava viia saagikoristust läbi ühekordse toiminguga, suurte puude tagumise või raputamise teel ning nüansirikaste viljade hilise koristuse tava peale värvuse muutuma hakkamist;

oliivikasvatajate ja töötlejate asjatundlikkus;

sordile sobivad tootmismeetodid, mis säilitavad tooraine iseloomulikud tunnused.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimi:	I.N.A.O.
Aadress:	138, Champs-Elysées, F-75008 Paris 1. jaanuarist 2005: 51 rue d'Anjou, F-75008 Paris
Nimi:	D.G.C.C.R.F.
Aadress:	59, Bd V. Auriol, F-75703 Paris Cedex 13

4.8   Märgistus: Lisaks toidu märgistamise ja esitlemise eeskirjades sätestatud kohustuslikule teabele peab kontrollitud päritolunimetusele “Huile d'olive de Nice” vastavate õlide etiketil seisma järgmine teave:

päritolunimetuse nimi: “Huile d'olive de Nice”,

sõnad: “appellation d'origine contrôlée” või “AOC”. Kui etiketil on aadressist eraldi märgitud ka ettevõtte või margi nimi, korratakse päritolunimetust sõnade “appellation” ja “contrôlée” vahel.

Eespool nimetatud teave peab olema paigutatud samale nägemisväljale ning samale etiketile.

Teave peab olema esitatud nähtavate, selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, mis on piisavalt suured, et teave eristuks selgesti etiketist, millele see on trükitud ning etiketi muust tekstilisest või pildilisest sisust.

4.9   Siseriiklikud nõuded: Kontrollitud päritolunimetust “Huile d'olive de Nice” käsitlev korraldus.

---

(1)  Euroopa Komisjon — põllumajanduse peadirektoraat — põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika talitus — B-1049 Brüssel.

---