52005SC0440

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.4.2005

SEK(2005) 440 lõplik

Soovitus

NÕUKOGU ARVAMUS

vastavalt nõukogu 7. juuli 1997 määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 kolmandale lõikele Kreeka kaasajastatud stabiilsusprogrammi kohta, 2004-2007

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta [1] sätestab, et osalevad liikmesriigid, s.o need, kes on kasutusele võtnud ühisraha, peavad esitama nõukogule ja komisjonile stabiilsusprogrammid. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5 peab nõukogu iga stabiilsusprogrammi läbi vaatama, tuginedes komisjoni ja asutamislepingu artikliga 114 loodud komitee (majandus- ja rahanduskomitee) poolt koostatud hinnangule. Nõukogu peab komisjoni soovituse põhjal ning majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimise järel esitama pärast programmi läbivaatamist oma arvamuse. Vastavalt määrusele peavad liikmesriigid esitama oma iga-aastased kaasajastatud stabiilsusprogrammid, et nõukogu saaks need samuti vastavalt samale menetlusele läbi vaadata.

Pidades silmas valitsussektori 2003. aasta eelarvepuudujääki 3,2% SKT-st ning võlasuhet 103,0% SKT-st, otsustas nõukogu 5. juulil 2004. aastal, et Kreeka on ülemäärase eelarvepuudujäägi olukorras ning soovitas ülemäärane eelarvepuudujääk kõrvaldada hiljemalt 2005. aastaks. 18. jaanuaril 2005. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka ei olnud vastusena soovitusele võtnud toimivaid meetmeid. 17. veebruaril 2005. aastal, pärast komisjoni soovitust vastavalt artikli 104 lõikele 9, otsustas nõukogu esitada Kreekale teate vajadusest võtta meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks alla 3% künnise SKT-st hiljemalt 2006. aastaks. Kreeka ametiasutustelt nõuti peale netolaenude ka muude laenutaseme muutust mõjutavate tegurite kindlaksmääramist ja kontrolli alla võtmist ning valitsussektori andmete kogumise ja töötlemise parandamist.

Kreeka esimene stabiilsusprogramm ajavahemikuks 2000-2004 esitati 19. juunil 2000. aastal ning nõukogu hindas seda 12. veebruaril 2001. aastal. Programmi on ajakohastatud igal järgneval aastal. 17. detsembril 2004. aastal esitas Kreeka oma ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2004-2007. Komisjon ei hinnanud seda. 21. märtsil 2005. aastal esitati kaasajastatud stabiilsusprogrammi parandus. Lisameetmeid sisaldav eelarvepakett avaldati 29. märtsil. Komisjoni talitused on viinud läbi selle paranduse tehnilise hindamise, võttes arvesse komisjoni talituste 2005. aasta kevadisi majandusprognoose ning tuginedes tegevusjuhendile,[2] kokkulepitud metoodikale potentsiaalse tootmismahu ja tsükliliselt kohandatud eelarve hindamiseks, majanduspoliitika üldsuunistes antud soovitustele ajavahemikuks 2003-2005 ning põhimõtetele, mis on kehtestatud komisjoni 27. novembri 2002. aasta teatises nõukogule ja Euroopa parlamendile eelarvepoliitika koordineerimise tugevdamisest.[3] Selle alusel võib anda järgmise hinnangu:

- Kreeka 2004. aasta kaasajastatud stabiilsusprogrammi esitati parandus 21. märtsil 2005. aastal ning see hõlmab ajavahemikku 2004 kuni 2007. Programmi eesmärgid võtavad arvesse valitsuse poolt 29. märtsil avaldatud eelarvepaketi mõju, et toetada ülevaadatud programmi rakendamist, sealhulgas riigipoolset kohustust seada 2006. aasta eelarve eelnõus eesmärgiks eelarvepuudujääk alla 3% SKT-st. Programm on osaliselt kooskõlas „stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi käsitlevas tegevusjuhendis“ nõutavate andmetega. Programm ei esita üksikasju meetmete kohta 2007. aasta eesmärkide saavutamiseks. Hinnamuutused on näidatud eratarbimise kulude deflaatorina, mitte ühtlustatud tarbijahinnaindeksina. Peamiste välisprognooside osas ei esita programm andmeid SKT kasvu kohta maailmas, välja arvatud ELis, ega asjakohaste välisturgude kasvumäära kohta, nagu seda nõuab tegevusjuhend.

- Programm käsitleb kolme erinevat makromajanduslikku stsenaariumit. Niinimetatud alusstsenaarium langeb olulisel määral kokku 2005. aasta eelarve makromajandusliku raamistikuga. Prognoositakse optimistlikult, et Kreeka majandus suudab püsida sellisel majandustasemel, mis saavutati enne 2004. aastat tänu suurele sisetarbimisele. See stsenaarium on selgelt erinev praegustest prognoosidest. Teises vähemoptimistlikus stsenaariumis, mis on kooskõlas komisjoni talituste 2004. aasta sügisese juba vananenud prognoosiga, kavandatakse programmi perioodil SKT kasvuks 3,3%. Lõpuks on kolmandas stsenaariumis kavandatud SKT kasvuks 2,9% 2005. aastal ning väheulatuslik kasv kuni 3%-ni 2006. ja 2007. aastal, mis on põhiliselt kooskõlas komisjoni talituste 2005. aasta kevadiste prognoosidega. Järelikult, tuginedes viimasele kättesaadavatele andmetele, peab kolmandat stsenaariumit käsitlema kõige usutavamana ning kasutama seda alusena programmi hindamisel. Stsenaariumis toodud andmed eeldavad potentsiaalse tootmismahu kasvu, mis langeb programmi perioodil järk-järgult umbes 3,3%-lt 2005. aastal kuni 3%-ni 2007. aastal. See on üldjoontes kooskõlas ka hinnangutega, mis on tuletatud komisjoni 2005. aasta kevadisest prognoosist. Nimetatud tegurite koostoimel ennustatakse üldise kasvumäära aeglustumist. 2004. aastal registreeritud suur positiivne toodangumahu tühik peab mõnevõrra vähenema 2007. aastaks.

- Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 3605/93 (edaspidi „ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohane teade“) 2005. aastal avaldatud eelarve puudujäägile ja võlatasemele hinnatakse valitsussektori eelarvet puudujäägis olevaks 6,1% SKT-st (ESA95 määratluse kohaselt 6% SKT-st, s.o jättes välja vahetuslepingutest tulenevad rahavood). See puudujääk on 0,8 protsendipunkti võrra suurem kui 5,3% SKT-st, mida Kreeka valitsus prognoosis 2004. aasta septembris ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase teate hetkel. 2005. aasta märtsist pärinev ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohane teade näitab peale 2004. aasta septembrist pärinevas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohases teates avaldatud andmete täiendavat kõrvalekallet, mis hõlmab lisaks 0,3 protsendipunkti SKT-st võrra kõrgematele intressimaksetele ka maksude alalaekumist ja kulude ületamist poole protsendipunkti SKT-st väärtuses. 2004. aasta 18. märtsil ei kinnitanud EUROSTAT Kreeka eelarvepuudujäägi näitajaid Kreeka ja ELi eelarve vaheliste rahavoogude ebapiisava kajastamise tõttu. EUROSTAT märkis ka, et viimastel aastatel tehtud tervishoiu ja olümpiamängude kulutused ei ole lõplikud. Seetõttu võidakse valitsemissektori eelarve puudujääki 2004. ja varasemate aastate lõikes korrigeerida ülespoole.

- Võrdlusstsenaarium, mida kasutatakse programmi hindamiseks, seab programmi jooksul eesmärgiks nominaalse valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamise 3,6 protsendipunkti võrra, 6,1%-lt SKT-st 2004. aastal kuni 2,4%-ni 2007. aastal. eelarvekohandused tehakse programmi alguses, keskendudes 2005. aastale ning vähemal määral 2006. aastale, kusjuures 2007. aastal küündib korrigeerimine ainult 0,5 protsendipunktini SKT-st. Strateegia eesmärk on vastavalt artikli 104 lõige 9 kohasele nõukogu otsusele vähendada 2006. aastaks eelarvepuudujääki allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKT-st. Eesmärkide saavutamiseks toetub programm tulude suurendamises ja kulude kahandamises seisnevatele segameetmetele, mille tulemus peaks olema esmaste ülejääkide kasv. Esmane eelarvetasakaal on kavas viia 0,4%-lise puudujäägsti 2004. aastal 1,8%-lise ülejäägini SKT-st 2005. aastal, tõustes 3,3%-ni SKT-st perioodi lõpus. Tsüklilise korrigeerimise korral, tuginedes komisjoni talituste arvutustele, mis on teostatud vastavalt kokkulepitud metoodikale, mida rakendatakse programmis esitatud andmete suhtes, langeb eelarvepuudujääk 7.0%-lt SKT-st 2004. aastal 4,4%-ni SKT-st 2005. aastal, 3,5%-ni 2006. aastal ning 3%-ni 2007. aastal.

- Võrdlusstsenaariumis eesmärgiks seatud eelarvepuudujääk on väiksem kui see, mis on kavandatud komisjoni teenistuste 2005. aasta kevadises prognoosis, mille kohaselt on eelarvepuudujääk 4,5% SKT-st 2005. aastal ning 4,4% SKT-st 2006. aastal. Suur osa erinevustest on seletatav 2005. aastal võetavate täiendavate eelarvemeetmete mõjuga 2005. aasta eelarvele ja ülekanduva mõjuga 2006. aastale, mis kuulutati välja pärast komisjoni prognoosi lõppkuupäeva ning mis küündivad umbes 0,5 protsendipunktini SKT-st 2005. aastal ning 0,9 protsendipunktini 2006. aastal. Lisaks on 2005. ja järgnevate aastate eelarve väljavaadete osas nii tulude kui kulude poolel olemas ohud. Konkreetsemalt sotsiaalkindlustusmakse tendentside prognoosid on kõrged, samal ajal kui avalikku tarbimist, eriti tervishoiu ja avaliku sektori palkade osas, võib olla alahinnatud. Seetõttu võib Kreeka valitsus vastavalt oma 29. märtsil teatavaks tehtud lubadustele olla sunnitud rakendama 2006. aastal täiendavaid meetmeid lisaks nendele, mis on 2005. aasta osas juba teatavaks tehtud, et viia eelarvepuudujääk tegelikult allapoole 3% künnist. Kui tsüklilised tegurid välja arvata, on komisjoni talituste prognoos 2005. ja 2006. aasta eelarvepuudujäägi osas üle 5%. See püsib üle 3% SKT-st isegi pärast märtsis võetud lisanduvate meetmete arvessevõtmist. Sellest tulenevalt ei anna programmi eelarvealased põhimõtted piisavat kindlusvaru kontrollväärtuse 3% SKT-st ületamise vastu tavapäraste tsükliliste kõikumiste puhul, samuti ei täida see stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul saavutatavat eesmärki, milleks on tasakaalulähedane või ülejäägiga eelarve kogu programmi vältel.

- Laenusuhte kavandatud langus on 110,5%-lt SKT-st kõigest 109,5%-le 2005. aastal ning järgnevalt 107,2%-le 2006. aastal ja 104,7%-le 2007. aastal. Kasvav esmane ülejääk ja suur nominaalne SKT kasv oleks peamiseks jõuks kavandatud laenu vähendamisel. Võlgade kiiremat vähendamist takistab võlga oluliselt suurendav varude muutuste korrigeerimine, mis väheneb 2004. aastaga võrreldes, kuid jääb eeldatavalt märkimisväärseks, vaatamata erastamisest kavandatavatele laekumistele. Programm esitab üksikasjaliku ülevaate varude muutuste korrigeerimist põhjustanud sündmustest 2004. aastal. Seetõttu näib, et on tehtud mõningaid edusamme varude muutuste korrigeerimise allikate määratlemisel. Siiski ei esita programm kavandatud varude muutuste korrigeerimise allikate kohta üksikasju perioodil 2005-2007. Laenusuhete areng võib olla vähemsoodne, arvestades eelmainitud eelarve eesmärkidega seotud ohtusid.

- Programmis vaadatakse läbi valitsuse struktuurireformi programm, mis keskendub avalike kulude ümberpaigutamisele eesmärgiga kasutada neid otstarbekamalt. Programm toob välja ka meetmed ettevõtluse stardikulude vähendamiseks ning turu edasiseks avamiseks konkurentsile, eriti võrgutööstuste jaoks. Tervishoiu sektoris valmistab valitsus ette reformi, mille eesmärgiks on tagada rahanduslik jätkusuutlikkus ning tegeleda mõnede süsteemi kitsaskohtadega. Kuna programm ei esita eriti palju üksikasju vastavate meetmete kohta, on kaugeleulatuva reformi kavandamine siiski väga esialgses järgus. Kulude ümberstruktureerimisel näeb 2005. aasta eelarve ette tarbimiskulude vähendamist üle 16% nominaalväärtuses. Selline kulude vähendamine on optimistlik, kuna see mõjutab teatud eelarve elemente (palgad, sotsiaalpaigutused), mis ei ole kunagi eriti edukalt allunud kulukontrolli meetmetele.

- Kreeka riigieelarve pikaajaline jätkusuutlikkus näib olevat tõsiselt ohus, seda samuti väga oluliste vananevale elanikkonnale kavandatavate eelarvekulude tõttu. Vananemisega seotud kulude prognoosi märkimisväärse suurenemise tõttu võib arvata, et riiklike pensionikulude kontrollimiseks on vajalik lisameetmete võtmine, sealhulgas kehtestatud reformimeetmete otsustav rakendamine. Programmis iseloomustatud strateegia tugineb peamiselt pensioniseaduse reformi rakendamisele ja riigi rahanduse vajalikule konsolideerimisele keskmise pikkusega ajavahemikul. Koguvõlg SKT suhtes, mida on kavas vähendada, jääb sellest hoolimata kogu programmi jooksul üle 100% SKT-st. Isegi kui kavandatav eelarve konsolideerimine peaks programmi kestel teoks saama, ilmneb märkimisväärne lünk jätkusuutlikkuses, mis osutab vajadusele laiaulatusliku lähenemise järele, tagamaks riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Need tulemused näitavad, et ainult eelarvekonsolideerimisele tuginev strateegia ei näi teostatav.

- Üldiselt on kaasajastatud programmis iseloomustatud majanduspoliitika osaliselt vastavuses Kreekale suunatud majanduspoliitiliste üldsuunistega riigi rahanduse valdkonnas. Programm ei too välja piisavalt tulemuslikke meetmeid tasakaalulähedase või ülejäägiga eelarve saavutamiseks. Kuigi tsükliliselt korrigeeritud eelarvepuudujääk, mille komisjoni talitused on välja arvutanud vastavalt kokkulepitud metoodikale, mida rakendati võrdlusstsenaariumi andmetele, peab plaani kohaselt vähenema 0,5% SKT-st aastas, jääb see kogu programmi vältel üle 3% SKT-st. Komisjon järeldab siiski, vastavalt artikli 104 lõikele 9 Kreekale esitatud nõukogu 17. veebruari teate raames,[4] et Kreeka eelarvestrateegia on vastavuses nõukogu teates esitatud soovitustega ning edasised sammud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ei ole praegu vajalikud. Uus hinnang kõnealuse soovituse vastavusele antakse aruande põhjal, mille Kreeka valitsus esitab oktoobris, nagu näeb ette nõukogu otsus.

- Eelnimetatud hinnagut arvestades on Kreekal asjakohane i) rakendada vajalikke alalisi meetmeid, mis viivad ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele hiljemalt 2006. aastaks, ii) vähendada tsükliliselt korrigeeritavat puudujääki vähemalt 0,5% SKT-st võrra alates 2007. aastast, eelistatavalt esmaste kulude kontrollimeetmete abil, mis viivad tasakaalulähedase või ülejäägiga eelarveni keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul, iii) suurendada jõupingutusi muude tegurite kui netolaenud määratlemiseks ja kontrollimiseks, mis mõjutavad laenumäära muutumist, et tagada valitsussektori koguvõla vähenemine, lähenedes kiiremini kontrollväärtusele, iv) kontrollida riiklikke pensionikulusid ning rakendada rangelt kindlaksmääratud reforme riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, v) parandada valitsussektori andmete kogumist ja töötlemist koostöös EUROSTATiga, täiustades märkimisväärselt meetmeid, mis tagavad kiire ja korrektse andmete esitamise.

Tuginedes käesolevale hinnangule, on komisjon võtnud vastu lisatud soovituse seoses nõukogu arvamusega Kreeka kaasajastatud stabiilsusprogrammi kohta ning esitab selle nõukogule.

Soovitus

NÕUKOGU ARVAMUS

vastavalt nõukogu 7. juuli 1997 määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 kolmandale lõikele Kreeka kaasajastatud stabiilsusprogrammi kohta, 2004-2007

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[5] eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ESITAB KÄESOLEVA ARVAMUSE:

1. 12. aprillil 2005. astal vaatas nõukogu läbi Kreeka kaasajastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2004 - 2007. Programm on osaliselt kooskõlas „stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi tegevusjuhendis“ nõutavate andmetega. Programm ei esita üksikasju meetmete kohta 2007. aasta eesmärkide saavutamiseks. Hinnamuutused on näidatud eratarbimise kulude deflaatorina, mitte ühtlustatud tarbijahinnaindeksina. Peamiste välismõjude prognooside osas ei esita programm andmeid SKT kasvu kohta maailmas, väljaarvatud ELis, ega asjakohaste välisturgude kasvumäära kohta, nagu seda nõuab tegevusjuhend. Kreekal palutakse viia andmed täielikku kooskõlla neile esitatavate nõuetega.

2. Programm käsitleb kolme erinevat makromajanduslikku stsenaariumit. Tuginedes viimastele kättesaadavatele andmetele, mis on kaasatud komisjoni talituste kevadisse prognoosi, võetakse programmi hindamisel võrdluseks mitte alusstsenarium, vaid teine alternatiivne stsenaarium, kuna see näib kajastavat usutavaid makromajanduslikke eeldusi. Nimetatud võrdlusstsenaariumis, mida kasutatakse programmi hindamiseks, prognoositakse 2005. aastal 2,9%-list tegeliku SKT kasvu ning tõusu kõigest 3%-ni 2006. ja 2007. aastal. Potentsiaalset tootmismahu kasvu eeldatakse programmi perioodi jooksul järk-järgult langevat 3,3%-lt 2005. aastal kuni 3%-ni 2007. aastal, samal ajal kui 2004. aastal registreeritud suur positiivne toodangumahu tühik peaks kava kohaselt vähenema kuni 2007. aastani.

3. 5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka on ülemäärase eelarvepuudujäägi olukorras ning soovitas see olukord korrigeerida hiljemalt 2005. aastaks.18. jaanuaril 2005. aastal otsustas nõukogu, et Kreeka ei olnud vastusena soovitusele võtnud toimivaid meetmeid. 17. veebruaril 2005. aastal otsustas nõukogu esitada vastavalt artikli 104 lõikele 9 Kreekale teate vajadusest võtta meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks alla 3% künnise SKT-st hiljemalt 2006. aastaks. Kreeka ametiasutustelt nõuti muude tegurite kui netolaenude määratlemist ja kontrolli, mis mõjutavad võlataseme muutumist, ning valitsussektori teabe kogumise ja töötlemise parandamist.

4. Vastavalt 2005. aasta märtsi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohasele teatele hinnatakse 2004. aasta valitsussektori eelarvepuudujääki 6,1%-le SKT-st. See puudujääk on 0,8 protsendipunkti võrra suurem kui Kreeka valitsuse poolt 2004. aasta sügisel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase teate ajal (september 2004) prognoositud 5,3% SKT-st, mis kajastab täiendavat maksude alalaekumist ja kulude ületamist poole protsendipunkti väärtuses SKT-st. 18. märtsil 2005. aastal otsustas EUROSTAT mitte kinnitada Kreeka puudujääginäitajaid, kuna mõnede oluliste küsimuste tõttu võivad valitsussektori 2004. ja eelnevate aastate eelarvepuudujäägi näitajad osutuda kajastatust suuremaks.

5. Kreeka valitsuse eelarvestrateegia eesmärk on viia puudujääk artikli 104 lõikele 9 vastava nõukogu otsuse kohaselt 2006. aastaks alla kontrollväärtuse 3% SKT-st, kasutades tulusid kasvatavaid ja kulusid kahandavaid meetmeid, mis peavad tekitama esmase ülejäägi suurenemise. Selleks on Kreeka valitsus võtnud lisaks 2005. aasta eelarves sisalduvatele meetmetele vastu 2005. aasta eelarvemeetmete paketi, millel on kestev mõju järgnevatel aastatel. Võrdlusstsenaarium seab eesmärgiks nominaalse valitsussektori eelarve puudujäägi vähendamise 3,6 protsendipunkti võrra programmi jooksul, 6,1%-lt SKT-st 2004. aastal kuni 2,4%-ni 2007. aastal. Esmast eelarvetasakaalu on kavas jätkuvalt parandada 0,4%-lisest puudujäägist 2004. aastal 1,8%-lise ülejäägini SKT-st 2005. aastal, tõustes 3,3%-ni SKT-st perioodi lõpus.

6. On olemas oht, et 2005. aasta ja järgnevate aastate eelarve tulemus osutub programmis kirjeldatust halvemaks. Suundumused sotsiaalkindlustusmaksete ja avaliku tarbimise kuludega seotud tendentsid võivad olla liiga optimistlikud, samal ajal kui kavandatud korrigeerivaid meetmeid, eriti programmi viimastel aastatel, ei ole piisavalt selgitatud. Veelgi enam, programmis ei ole kavandatud meetmeid 2004. ja varasemate aastate uue statistilise läbivaatuse võimaliku ülekanduva mõju korvamiseks. Kreeka ametiasutused on teatanud, et nad on valmis rakendama 2006. aastal täiendavaid meetmeid lisaks nendele, mis on juba vastu võetud 2005. aastal, et tulemuslikult viia puudujääk alla 3%-list kontrollväärtust 2006. aastal, nagu komisjon seda nõuab. Programmi eelarvealased põhimõtted ei anna piisavat kindlusvaru künnise ületamise vastu tavapäraste tsükliliste kõikumiste puhul, samuti ei täida see stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul saavutatavat eesmärki, milleks on tasakaalulähedane või ülejäägiga eelarve kogu programmi vältel.

7. Prognoositakse, et laenusuhe langeb 110,5%-lt SKT-st kõigest 109,5%-le 2005. aastal ning järgnevalt 107,2%-le 2006. aastal ja 104,7%-le 2007. aastal. Võlgade kiiremat vähendamist takistab võlga oluliselt suurendav varude muutuste korrigeerimine, mis samal ajal väheneb 2004. aastaga võrreldes, kuid jääb eeldatavalt märkimisväärseks, vaatamata erastamisest kavandatavatele laekumistele. Laenusuhte kasv võib olla vähemsoodne, arvestades ülalmainitud eelarvesihtidega seotud ohte.

8. Kreeka riigi rahandus on pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt tõsiselt ohus, seda samuti väga oluliste vananevale elanikkonnale kavandatavate eelarvekulude tõttu. Vananemisega seotud kulude prognoositava märkimisväärse suurenemise tõttu võib arvata, et riiklike pensionikulude kontrollimiseks on vajalik lisameetmete võtmine, sealhulgas vastuvõetud reformimeetmete otsustav rakendamine.

9. Kaasajastatud programmis iseloomustatud majanduspoliitika on osaliselt vastavuses Kreekale suunatud majanduspoliitiliste üldsuunistega riigi rahanduse valdkonnas. Programm ei too välja piisavalt tulemuslikke meetmeid tasakaalulähedase või ülejäägiga eelarve savutamiseks. Kuigi tsükliliselt korrigeeritud eelarvepuudujääk, mille komisjoni talitused on välja arvutanud kokkulepitud metoodika rakendamise teel võrdlusstsenaariumi andmetele, peaks plaani kohaselt vähenema 0,5% SKT-st aastas, jääb see kogu programmi vältel üle 3% SKT-st. Võttes arvesse eelarve tasakaalu kehtestamiseks võetud samme, on kõnealune eelarvestrateegia siiski vastavuses nõukogu soovitustega, mille viimane andis Kreekale 17. veebruaril esitatud teates vastavalt artikli 104 lõikele 9, ning edasised sammud ei ole praegu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses vajalikud. Uus hinnang kõnealuste soovituste vastavuse kohta antakse aruande põhjal, mille Kreeka valitsus esitab oktoobris, nagu näeb ette nõukogu teade.

* * *

Eelnevat hinnagut arvestades on nõukogu seisukohal, et Kreeka peab:

- rakendama vajalikke alalisi meetmeid, mis viivad ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele hiljemalt 2006. aastaks;

- vähendama tsükliliselt kohandatud puudujääki vähemalt 0,5% võrra SKT-st alates 2007. aastast ja edaspidi, eelistatavalt esmaste kulude kontrollmeetmete abil, mis viivad tasakaalulähedase või ülejäägiga eelarve koostamisele keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul;

- suurendada jõupingutusi muude tegurite kui netolaenud määratlemiseks ja kontrollimiseks, mis mõjutavad laenumäära muutumist, et tagada valitsussektori koguvõla vähenemine kontrollnäitaja kiiremaks saavutamiseks;

- kontrollida riiklikke pensionikulusid ning rakendada rangelt vastuvõetud reforme riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks

- parandada valitsussektori andmete kogumist ja töötlemist koostöös EUROSTATiga, täiustades eelkõige meetmeid, mis tagavad kiire ja korrektse andmete esitamise.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprojektisoonide võrdlus

2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

Reaalne SKT (muutus %-s) | SP märts 2005 | 4,2 | 2,9 | 3,0 | 3,0 |

KOM märts 2005 | 4,2 | 2,9 | 3,1 |

SP detsember 2003 | 4,2 | 4,0 | 3,8 | puudub |

THHI inflatsioon (%) | SP märts 2005 | 3,0 | puudub | puudub | puudub |

KOM märts 2005 | 3,0 | 3,2 | 3,2 |

SP detsember 2003 | 3,0 | 2,8 | 2,6 | puudub |

Valitsemissektori eelarvetasakaal (% SKT-st)(*) | SP märts 2005 | -6,1 | -3,7 | -2,9 | -2,4 |

KOM märts 2005 | -6,1 | -4,5 | -4,4 |

SP detsember 2003 | -1,2 | -0,5 | 0,0 | puudub |

Esmane eelarvetasakaal (% SKT-st)(*) | SP märts 2005 | -0,4 | 1,8 | 2,7 | 3,3 |

KOM märts 2005 | -0,4 | 1,0 | 1,0 |

SP detsember 2003 | 4,7 | 5,1 | 5,3 | puudub |

Tsükliliselt korrigeeritud eelarvetasakaal (% SKT-st)(*) | SP märts 2005(1) | -7,0 | -4,4 | -3,5 | -3,0 |

KOM märts 2005 | -7,1 | -5,5 | -5,3 |

SP detsember 2003 | -1,2 | -0,5 | 0,0 | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg (% SKT-st) | SP märts 2005 | 110,5 | 109,5 | 107,2 | 104,7 |

KOM märts 2005 | 110,5 | 110,5 | 108,9 |

SP detsember 2003 | 98,5 | 94,6 | 90,5 | puudub |

Märkus: 1Komisjoni talituste arvutused, mis tuginevad programmis esitatud teabel. (*)Komisjoni prognoosid ei võta arvesse 29. märtsil teatavaks tehtud meetmeid. Allikad: 2005. aasta märtsis kaasajastatud stabiilsusprogrammm (SP); komisjoni talituste 2005. aasta kevadised majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997. Kõik dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, leiduvad järgmisel veebisaidil: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[2] Majandus- ja rahanduskomitee muudetud arvamus stabiilsus ja ühitamisprogrammide sisu ja vormi kohta, kinnitatud ECOFIN nõukogu poolt 10.7.2001.

[3] COM(2002) 668, 27.11.2002.

[4] Komisjoni teatis „Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks vajalikuks peetavad eelarvepuudujäägi vähendamise meetmed, mida Kreeka on võtnud vastuseks asutamislepingu artikli 104 lõike 9 alusel tehtud nõukogu otsusele (SEC(2005)443, 6.4.2005)"

[5] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis viidatud dokumente on võimalik leida järgmisel veebisaidil: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.