52005PC0507

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel 20.10.2005

KOM(2005) 507 lõplik

2005/0214 (COD)

Lissaboni strateegia rakendamine:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

{SEC(2005)1293}

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

1)Ettepaneku taust
110	·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Nii läbivaadatud Lissaboni strateegias 1 kui ka sotsiaalmeetmete kavas 2 toonitatakse liikuvuse tähtsust, et parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja suurendada tööturgude paindlikkust. Arvestades täiendavate pensioniskeemide kasvavat osa vanadusriskide katmisel, on eriti tähtis kõrvaldada liikuvuse takistused, mis tulenevad neist skeemidest. Lissaboni tegevuskavas teatas komisjon oma kavatsusest esitada selles valdkonnas õigusaktide ettepanekuid. Seetõttu on käesoleva ettepaneku eesmärk vähendada ühtaegu nii liikmesriikidevahelise vaba liikumise kui ka liikmesriikidesisese liikuvuse tõkked, mis on tingitud täiendavate pensioniskeemide teatavatest sätetest. Need tõkked on seotud pensioniõiguste omandamisega, seisvate pensioniõiguste säilitamisega ning omandatud pensioniõiguste ülekantavusega. Lisaks on ettepaneku eesmärk parandada teavet, mida antakse töötajatele liikuvuse mõju kohta täiendavatele pensioniõigustele.
.120	·Üldine taust Mitmete liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemidel tuleb leida lahendus rahvastiku vananemise probleemile. Enamikus liikmesriikidest vastu võetud või kavandatud reformid on suunatud täiendavate pensioniskeemide osatähtsuse suurendamisele ja teatavad liikmesriigid ergutavad aktiivselt nende skeemide arendamist. Niisiis on vaja kiiresti tagada, et nende skeemide korraldust reguleerivad eeskirjad ei takistaks töötajate liikuvust, ei piiraks sellega liikuva töötaja võimalusi omandada teenistuskäigu lõpuks piisavalt pensioniõigusi ega vähendaks tööturu paindlikkust ja tõhusust. Kuigi on palju tegureid, mis võivad mõjutada töökoha vahetamise otsust, on selge, et kui inimesel tekib oht kaotada suur osa oma täiendavatest pensioniõigustest, pidurdab see märgatavalt tema soovi töökohta vahetada. Käesolev ettepanek lähtub mõttevahetustest, mida on Euroopa tasandil mitu aastat peetud täiendavate pensioniskeemide korralduse parandamise vajaduse ja parimate võimaluste üle, et hõlbustada töötajate liikuvust.
130	·Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ühise õigusliku raamistiku puudumine täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse alal tõkestab jätkuvalt töötajate vaba liikumist ja tööalast liikuvust üldiselt, sealhulgas ka üksikutes liikmesriikides. Esimene samm nende takistuste vähendamiseks tehti direktiiviga 1998/49/EÜ, 3 mille eesmärk on eelkõige tagada võrdse kohtlemise õigus isikutele, kes liiguvad ühest riigist teise.
140	·Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Komisjoni hiljutises teatises 2005. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule 4 ning ühtsetes suunistes 5 rõhutatakse, kui olulised on tööturgude reageerimisvõimet parandavad poliitikapõhimõtted, mis eelkõige soodustavad kutsealast ja geograafilist liikuvust. 2005. aasta lõpus võtab komisjon vastu seadusliku rände tegevuskava, milles samuti esitatakse algatusi kõnealusel teemal.
2)Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine
	·Konsulteerimine huvitatud isikutega
211	Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Komisjon on kaks korda konsulteerinud tööturu osapooltega. Esimene konsultatsioon käsitles ühenduse meetmete asjakohasust ja võimalikku suunda tööandjapensioni õiguste kaasaskantavuse alal. 6 Tööturu osapoolte vastused olid ühenduse meetmete suhtes üldiselt pooldavad. Komisjon alustas seetõttu Euroopa tööturu osapooltega peetud konsultatsioonide teist etappi, 7 kus oli kõne all ühenduse meetmete võimalik sisu. Selle konsultatsioonietapi ajal selgus, et tööturu osapoolte nägemused meetmete eesmärkidest ja nende saavutamise vahenditest olid lahkuminevad. Seetõttu ei alustatud läbirääkimisi omaette kokkuleppe sõlmimiseks. Alates täiendavate pensionide valdkonnas tegutseva komitee 8 loomisest 2001. aastal on see komitee (edaspidi „pensionifoorum“) aktiivselt osalenud nende takistuste uurimises, mida liikuvusele on tekitatud täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega. Pensionifoorum koosneb liikmesriikide, tööturu osapoolte, pensionifondide ja muude kõnealuses valdkonnas tegutsevate organisatsioonide esindajatest.
212	Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Pensionifoorumi liikmetelt, sealhulgas liikmesriikidelt ja tööturu osapooltelt saadud vastused lülitati käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhindamisse.
	·Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine
229	Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.
230	·Mõju hindamine Kuigi käesolev ettepanek ei kuulunud ametlikult komisjoni töökavasse ja seetõttu ei kavatsetud ettepaneku mõjusid hinnata, olid komisjoni talitused arvamusel, et parema seadusloome ja läbipaistvuse huvides tuleks uurida eri meetmeid, mida selles valdkonnas oleks võimalik võtta, ning nende mõju kuludele ja tuludele.
3)Ettepaneku õiguslik külg
305	·Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse ühised põhimõtted, mis võimaldavad paremini kasutada vaba liikumise õigust, mis on üks ühenduse põhivabadusi, ning parandada siseturu toimimist: neist põhimõtetest juhindutakse liikmesriikides käimasoleval täiendavate pensioniskeemide kohandamisel. Töötajate liikuvus nii üksikute liikmesriikide piires kui ka liikmesriikide vahel on Euroopa siseturu tõhusa toimimise oluline tegur ning moodustab osa Lissaboni strateegia raames tööhõive ja majanduskasvu suurendamiseks seatud sihtidest. Seetõttu tuleks parandada mitte ainult liikmesriikide vahelist töötajate liikuvust, vaid ka kutsealast liikuvust ühe riigi piires. Seda sisemist liikuvust pidurdavad teatavad täiendavaid pensioniskeeme reguleerivad eeskirjad, eriti õiguste omandamise alased eeskirjad. Eelkõige kvalifitseeritud tööjõu palkamise raskuste tõttu (sellist tööjõudu hoiavad ettevõtetes kinni täiendavaid pensioniskeeme reguleerivad eeskirjad) loob see takistuse teistest liikmesriikidest pärit ettevõtete arengule. Seetõttu on käesoleva direktiivi eesmärk lähendada liikmesriikide sellealaseid õigusakte, et parandada konkurentsitingimusi Euroopa tööturul.
310	·Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õigusliku aluse moodustavad EÜ asutamislepingu artiklid 42 ja 94. Artikkel 42 on juba võetud direktiivi 1998/49/EÜ õiguslikuks aluseks. EÜ asutamislepingu artikkel 92 on sobiv seetõttu, et täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse tegelik paranemine ei ole võimalik, kui ei parandata üldist kutsealast liikuvust (sealhulgas üksikute liikmesriikide piires). Ühisturu tõhusaks toimimiseks paindliku tööjõu baasil, keda ei kammitse teatavad täiendavaid pensioniskeeme reguleerivad eeskirjad (nt eeskirjad, mis sunnivad töötajat tööle jääma ühe tööandja juurde pikaks ajaks, enne kui ta omandab pensioniõigused), on vaja ka paremat üldist kutsealast liikuvust.
320	·Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd ettepanek ei käsitle ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi.
	Ettepaneku eesmärke ei ole võimalik liikmesriikide tegevusega piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel.
321	Tööturgude piirid ületavad liikmesriikide piire, niisiis tuleks võtta ühenduse tasandil meede selleks, et muuta need turud paindlikumaks ja tõhusamaks, kõrvaldades tööjõu liikuvusest teatavad tööandjapensioniskeemidest tingitud takistused.
	Ettepaneku eesmärke on võimalik paremini saavutada ühenduse meetmega järgmistel põhjustel:
324	Euroopa institutsioonide poolt mitmel korral sõnastatud suunised ja soovitused ei ole viinud siseriiklike õigusaktide märkimisväärse lähenemiseni ning lahknevused võivad 25-liikmelises Euroopa Liidus hoopis süveneda. Pensionisüsteemide arengu praegune ja tulevane olukord Euroopa ulatuses tingib praeguseks vajaduse võtta vastu ühenduse juriidiline dokument: esiteks on Euroopa Liidu käsutuses alates 2003. aastast õiguslik raamistik, mis hõlbustab täiendavate pensioniskeemide piiriülest haldamist, teiseks ergutatakse nende skeemide hoogsat arengut (seda näitab komisjoni ja sotsiaalkaitsekomitee hiljutine uuring täiendavate tööandjapensioniskeemide tuleviku teemal); niisiis on õige aeg anda ühiseid juhiseid.
325	Ettepanek on niisiis kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

	·Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega järgmistel põhjustel:
331	Vahendi valik ja selle kasutamisviis lähtub proportsionaalsuse põhimõttest: valitakse direktiivi ja mitte määruse vorm, et mitte kahjustada liikmesriikide täiendavate pensioniskeemide korralduse mitmekesisust, samal ajal kehtestatakse üldine raamistik, millega määratakse kindlaks liikmesriikide saavutatavad eesmärgid, ent ei kirjutata täpselt ette nende saavutamise abinõusid.
332	Kavandatud sätted sisaldavad minimaalsel hulgal möödapääsmatuid nõudeid, võttes mõjude hindamise alusel arvesse võimalikke negatiivseid tagajärgi olemasolevatele siseriiklikele süsteemidele; nende sätetega nähakse lisaks ette sobivad tähtajad käesoleva direktiivi teatavate sätete ülevõtmiseks.

	·Õigusakti valik
341	Kavandatud õigusakt: direktiiv.
342	Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Vähem siduva vahendi, näiteks tegevusjuhendi abil oleks vähe võimalusi jõuda soovitud tulemuseni, kuna enam kui viisteist aastat kestnud arutelud Euroopa tasandil ei ole viinud seda liiki vabatahtlike algatusteni. Pealegi on paljud täiendavate pensioniskeemide põhielemendid reguleeritud liikmesriikide õigusaktidega. Siduvam vahend, näiteks määrus, ei võimaldaks piisava paindlikkusega arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide mitmekesisust ja nende sageli vabatahtlikku laadi.
4)Mõju eelarvele
409	Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.
5)täiendav teave
550	·Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid koos tabeliga nende õigusnormide ja direktiivi vahelise vastavuse kohta.
560	·Euroopa Majanduspiirkond Käesolev õigusakti eelnõu kuulub EMP lepinguga hõlmatud valdkonda ja seda tuleks niisiis laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.
570	·Ettepaneku üksikasjalik selgitus peatükkide ja artiklite kaupa Eesmärk (artikkel 1) Esimeses artiklis korratakse ja võetakse kokku 1. punkti teises lõigus kirjeldatud eesmärgid. Kohaldamisala (artikkel 2) Et säilitada ühtsus direktiiviga 98/49/EÜ, on käesoleva ettepaneku kohaldamisala sama, mis kõnealusel direktiivil. Seega kuuluvad kohaldamisalasse kõik täiendavad pensioniskeemid (määratletud artiklis 3), välja arvatud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (muudetud määrus) hõlmatud pensioniskeemid. Mõisted (artikkel 3) Liikmesriikide täiendavate pensioniskeemide mitmekesisust arvestades on ilmselt hädavajalik määratleda teatavad käesolevas ettepanekus kasutatud mõisted. Punktides a („täiendav pension“), b („täiendav pensioniskeem") ja d („pensioniõigused“) esitatakse direktiivis 98/49/EÜ kasutatud mõistetega identsed mõisted, et tagada ühtsus nimetatud direktiivi kohaldamisalaga. Tuleb märkida, et käesolevas ettepanekus kasutatud mõiste „kaasaskantavus“ tähistab lahkuva töötaja võimalust omandada ja säilitada täiendavaid pensioniõigusi. Omandamistingimused (artikkel 4) Et vähendada täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimuste negatiivset mõju vaba liikumise õiguse kasutamisele, nähakse direktiiviga ette järgmised paindlikkusevõimalused: - Töötaja, kes ei ole veel omandanud pensioniõigusi täiendavas pensioniskeemis, kuid on teinud sissemakseid, ei tohi neid kaotada. Sel eesmärgil tuleb tehtud sissemaksed tagasi maksta või üle kanda. - Kõrge miinimumea nõue takistab noorte töötajate liikuvust, kui töölt lahkumine enne nimetatud miinimumiga toob kaasa enne miinimumikka jõudmist töötatud ajavahemiku eest omandatud pensioniõiguste kaotuse. Töötaja peab hakkama omandama täiendavaid pensioniõigusi hiljemalt alates 21 eluaasta täitumisest. - Tuleks vähendada ooteaega, mille jooksul töötaja ei saa täiendava pensioniskeemiga liituda. See ajavahemik ei tohi ületada üht aastat (välja arvatud juhul, kui töötaja pole veel jõudnud miinimumikka). Seega säilib skeemidel eelkõige võimalus siduda ooteaeg katseajaga (mis pole üldjuhul pikem kui üks aasta). - Et võimaldada lahkuvatel töötajatel, eriti neil, kes on töötanud mitmel järjestikusel ametikohal, omandada teenistuskäigu jooksul piisavalt pensioniõigusi, tuleks piirata võimalust kohaldada katseaega, see tähendab liikmeksolekuaega, mille järel töötaja saab omandatud pensioniõigused. See ajavahemik ei tohi ületada kahte aastat. Seisvate pensioniõiguste säilitamine (artikkel 5) Liikuva töötaja pensioniõigused, mis on jäänud endise töökohaga seotud pensioniskeemi, ei tohi oluliselt väheneda. Liikmesriikidel on olemas mitmesuguseid vahendeid, tagamaks sellist kohandamist sõltuvalt viisist, kuidas arenevad aktiivsete liikmete õigused. Et vältida liiga suuri halduskulusid, mis tulenevad suure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, nähakse ettepanekuga ette võimalus neid õigusi mitte säilitada ja kanda need üle või maksta välja pensioniõigustele vastav kapital, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri. Ülekantavus (artikkel 6) Direktiivi ettepanekus sätestatakse, et lahkuval töötajal peab olema võimalik valida oma endise töökoha pensioniskeemis õiguste säilitamise ja omandatud õiguste ülekandmise vahel, välja arvatud juhul, kui uus töökoht on seotud sama täiendava pensioniskeemiga või kui pensioniskeem teeb kapitali väljamakse omandatud õiguste väikese väärtuse tõttu. Kui lahkuv töötaja valib õiguste ülekandmise, ei tohi ülekantavate õiguste väärtust arvutada tema kahjuks kummaski ülekandmisega hõlmatud pensioniskeemis ega nõuda talt ülemääraseid haldustasusid. . Edastatav teave (artikkel 7) Artikli 7 eesmärk on täiendada olemasolevaid Euroopa tasandi õigusakte direktiiviga 2003/41/EÜ ettenähtud edastatava teabe küsimuses. Kuna käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmab ka neid skeeme, mis ei toimi kapitaliseerimise teel, ning on seega laiem kui direktiivi 2003/41/EÜ kohaldamisala, tuleb selles valdkonnas kehtestada täiendavaid sätteid. Direktiiviga 2003/41/EÜ on ette nähtud ainult see teave, mida tuleb anda liikmetele ja pensionisaajatele; selle sätte ulatust tuleks laiendada, andes igale (võimalikule) lahkuvale töötajale, olenemata sellest, kas ta on pensioniskeemi liige või mitte, teavet töösuhte lõppemise tagajärgedest tema täiendavatele pensioniõigustele. Miinimumnõuded - tagasiulatuva jõu puudumine (artikkel 8) Kooskõlas siseturu ja sellega seotud sotsiaalvaldkonna õigusaktide rakendamise põhimõtetega ei takista ettepanek liikmesriikidel täiendavate sätete vastuvõtmist kaasaskantavuse küsimustes, samuti välistatakse ettepanekuga igasugused algatused, mis võiksid endast kujutada tagasiminekut, võrreldes praeguse teisaldatavuse tasemega. Rakendamine (artikkel 9) Arvestades liikmesriikide täiendavate pensioniskeemide mitmekesisust, võetakse käesolevas direktiivis aluseks paindlik lähenemine teatavate pensioniõiguste omandamise ja ülekandmise tingimusi käsitlevate sätete rakendamisele. Liikmesriigid saavad seetõttu ajapikendust teatavate sätete ülevõtmiseks, mis võiksid lühikese tähtaja puhul olla liiga siduvad. Arvestades vajadust kaasata täiendava tööandjapensioni skeemide organiseerimisse ja haldamisse tööturu osapooled, nähakse direktiivi ettepanekuga ette, et selle rakendamise võib usaldada neile.

2005/0214 (COD)

Lissaboni strateegia rakendamine:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, 9

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, 10

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, 11

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras 12

ning arvestades järgmist:

(1)Isikute vaba liikumine on üks ühenduse põhivabadusi; asutamislepingu artiklis 42 nähakse ette, et nõukogu võtab asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu sotsiaalvaldkonna meetmed, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse kehtestamiseks.

(2)Töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas tagatakse seadusjärgsete sotsiaalkaitseskeemidega, millele lisanduvad töölepinguga seotud täiendavad sotsiaalkaitseskeemid, mille osatähtsus liikmesriikides kasvab.

(3)Nõukogul on laialdased volitused asutamislepingu artikli 42 eesmärgi saavutamiseks sobivaimate vahendite valikul; nõukogu 14. juuli 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) 13 ja nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 574/72 (millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord) 14 ettenähtud kooskõlastamissüsteem ning eelkõige kokkuarvestamise suhtes kehtivad eeskirjad ei käsitle täiendavaid pensioniskeeme, välja arvatud skeeme, mida hõlmavad määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punkti j esimeses lõigus määratletud õigusaktid, või skeeme, mille kohta mõni liikmesriik on vastavalt kõnealusele artiklile teinud sellekohase avalduse. Täiendavate pensioniskeemide alal tuleks järelikult vastu võtta erimeetmed, et oleks võimalik arvesse võtta nende laadi ja eripärasid ning nende mitmekesisust nii ühe liikmesriigi piires kui ka liikmesriigiti, eelkõige aga tööturu osapoolte rolli nende rakendamises.

(4)Nõukogu 29 juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta 15 on esimene konkreetne meede, mille eesmärk on parandada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist täiendavate pensioniskeemide valdkonnas.

(5)Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka ühisturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamiseks ühtlustada teatavaid pensioniõiguste omandamise tingimusi ning lähendada seisvate pensioniõiguste säilitamise ja omandatud pensioniõiguste ülekandmise eeskirju.

(6)Tagamaks, et täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ei kahjusta töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist Euroopa Liidu piires, tuleks kehtestada omandamistingimuste piirmäärad, nii et töötaja, kes kasutab vaba liikumise õigust või liigub ühe liikmesriigi piires, saaks teenistuskäigu lõppedes piisavalt pensioni.

(7)Samuti tuleks hoolitseda omandatud seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglase kohandamise eest, et vältida lahkuvale töötajale ebasoodsa olukorra tekkimist. Seda eesmärki on võimalik saavutada seisvate pensioniõiguste kohandamise teel vastavalt mitmesugustele lähteandmetele, mille hulka kuuluvad nt inflatsioon, palgatasemed, jooksvad pensionimaksed või täiendava pensioniskeemi aktivalt teenitav tulu.

(8)Et vältida liiga suuri halduskulusid, mis tulenevad sure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, tuleks pensioniskeemidele anda võimalus neid õigusi mitte säilitada ja kanda need üle või maksta välja pensioniõigustele vastav kapital, kui õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri.

(9)Töökohta vahetavatele töötajatele tuleks tagada võimalus valida, kas säilitada omandatud pensioniõigused esialgses pensioniskeemis või kanda vastav kapital üle mõnda muusse täiendavasse pensioniskeemi, kaasa arvatud teiste liikmesriikide pensioniskeemid.

(10)Täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkuse huvides on liikmesriikidel võimalik põhimõtteliselt vabastada mittekapitaliseeritud pensioniskeemid kohustusest võimaldada töötajatel omandatud pensioniõigused üle kanda. Siiski peaksid liikmesriigid kapitaliseeritud ja mittekapitaliseeritud pensioniskeemidega liitunud töötajate võrdse kohtlemise huvides järk-järgult parandama mittekapitaliseeritud skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekandmise võimalusi.

(11)Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) 16 kohaldamist, tuleks täiendavate pensioniskeemide haldusjuhtidel teavitada töötajaid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, eelkõige töösuhte lõppemise tagajärgedest nende täiendavatele pensioniõigustele.

(12)Täiendavate sotsiaalkindlustusskeemide mitmekesisuse tõttu peab ühendus piirduma üldises raamistikus taotletavate eesmärkide kindlaksmääramisega ja seetõttu on direktiiv asjakohane juriidiline dokument.

(13)Kuna kavandatud tegevuse eesmärke, nimelt töötajate vaba liikumise õiguse kasutamise ja siseturu toimimise takistuste vähendamist ei ole võimalik piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt ja neid võib tegevuse ulatuse tõttu paremini teoks teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis sõnastatud subsidiaarsuse põhimõttele ja lähtudes eelkõige täiendavate pensionide valdkonnas tegutseva komitee kaasabil läbiviidud mõjude hindamisest, ei lähe käesolev direktiiv kaugemale kui kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalik.

(14)Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja jäetakse seega liikmesriikidele võimalus võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta üheski liikmesriigis tagasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

(15)Pidades silmas vajadust võtta arvesse käesoleva direktiivi mõjusid täiendavate pensioniskeemide rahalisele jätkusuutlikkusele, võivad liikmesriigid saada ajapikendust, et rakendada sellise oletatava mõjuga sätted järk-järgult.

(16)Kooskõlas täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike sätetega võivad liikmesriigid tööturu osapoolte ühise taotluse korral usaldada neile käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise, tingimusel et võetakse vastu kõik vajalikud sätted, mis võimaldavad neil igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ühe liikmesriigi piires, vähendades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistusi liikmesriikides.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)täiendav pension – vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega ja mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide poolt samade riskide puhul ette nähtud hüvitisi;

(b)täiendav pensioniskeem – igasugune tööandjapensioniskeem, mis on asutatud siseriikliku õiguse ja siseriiklike tavade kohaselt, nt muu hulgas ka grupikindlustusleping või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud põlvkondadevaheline ümberjaotusskeem, kapitaliseeritud skeem või pensionilubadus ettevõtte eelarvereservist või mis tahes muu võrreldav või kollektiivne skeem töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele täiendava pensioni kindlustamiseks;

(c)liikmed – isikud, kellele nende kutsetegevus mingi täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või peaks andma õiguse täiendavale pensionile;

(d)pensioniõigused – mis tahes hüvitised, millele skeemiga liitunud isikul või muudel õigustatud isikutel võib olla õigus mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohalt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

(e)töösuhte lõppemine – otsus lõpetada töösuhe;

(f)lahkuv töötaja – töötaja, kes enne pensioni saamise tingimuste täitumist lõpetab töösuhte, mille alusel tal on kogunenud pensioniõigused või mille alusel ta oleks võinud need õigused omandada, kui ta oleks töösuhet jätkanud;

(g)kaasaskantavus – töötaja võimalus omandada ja säilitada pensioniõigusi, kui ta kasutab vaba liikumise õigust või kutsealase liikuvuse õigust;

(h)seisvate pensioniõiguste omanik – iga varasem skeemi liige, kellel on pensioniõigusi, mis on seisma jäänud seni, kuni on täidetud täiendava pensioni saamise tingimused;

(i)seisvad pensioniõigused – pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need omandas skeemist lahkunud pensioniõiguste omanik, kes hakkab sellest täiendavast pensioniskeemist saama pensioni siis, kui asjaomased tingimused on täidetud;

(j)ülekandmine – täiendava pensioniskeemi poolne kapitalimakse, mis vastab täielikult või osaliselt selles skeemis omandatud pensioniõigustele; seda kapitali võib üle kanda mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

Artikkel 4

Õiguste omandamise tingimused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et:

(a)kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi või kantakse üle kõik tema tehtud või tema nimel tehtud sissemaksed;

(b)kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumiga, ei tohi see ületada 21 aastat;

(c)töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab nõutavasse miinimumikka;

(d)töötaja omandab pensioniõigused hiljemalt siis, kui ta on olnud skeemi liige kaks aastat.

Artikkel 5

Seisvate pensioniõiguste säilitamine

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed omandatud seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglaseks kohandamiseks, et vältida lahkuvale töötajale ebasoodsa olukorra tekkimist

2.Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada omandatud õigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud õigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

Artikkel 6

Ülekantavus

1.Kui kapitali ei maksta välja vastavalt artikli 5 lõikele 2, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui töötaja ei ole uuel töökohal kaasatud samasse täiendavasse pensioniskeemi, võidakse sellekohase taotluse korral nõustuda tema omandatud pensioniõiguste ülekandmisega liikmesriigi piires või mõnda muusse liikmesriiki hiljemalt 18 kuud pärast töösuhte lõppemist.

2.Liikmesriigid peavad kooskõlas riiklike tavadega tagama, et juhul kui ülekantavate omandatud õiguste väärtus sõltub kindlustusmaatemaatilistest arvutustest või intressimäärade rakendamisest, ei kahjusta see lahkuva töötaja huve.

3.Täiendav pensioniskeem, kuhu ülekanne tehakse, ei sea ülekantud õiguste omandamisele tingimusi ja säilitab neid õigusi vähemalt samas ulatuses kui artikli 5 lõikes 1 osutatud seisvaid õigusi.

4.Kui ülekandega kaasneb halduskulude tasumine, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vältida nende kulude ebaproportsionaalsust võrreldes lahkuva töötaja liikmeksolekuajaga.

Artikkel 7

Teave

1.Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate kohustuste täitmist tööandjapensioniasutuste poolt seoses liikmetele ja pensionisaajatele antava teabega, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et täiendava pensioniskeemi haldusjuht teavitab töötajaid töösuhte lõppemise mõjust nende täiendavatele pensioniõigustele.

2.Töötajatele, kes seda taotlevad, edastatakse mõistliku tähtaja jooksul piisav teave järgmiste küsimuste kohta:

(a)täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;

(b)töösuhte lõppemise korral ettenähtud pensionihüvitised;

(c)seisvate pensioniõiguste säilitamise tingimused;

(d)omandatud õiguste ülekandmise tingimused.

3.Seisvate pensioniõiguste omanik saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

4.Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse kirjalikus ja arusaadavas vormis.

Artikkel 8

Miinimumnõuded - tagasiulatuva mõju puudumine

1.Liikmesriigid võivad täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta vastu võtta või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud sätted.

2.Käesoleva direktiivi rakendamisega ei saa mingil juhul õigustada täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse praeguse taseme vähendamist liikmesriikides.

Artikkel 9

Rakendamine

1.Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juulil 2008 või võivad teha tööturu osapooltele nende ühise taotluse korral ülesandeks käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise. Sel juhul tagavad nad, et hiljemalt 1. juulil 2008 on tööturu osapooled kehtestanud omavahelise kokkuleppe teel vajalikud sätted, kusjuures asjaomased liikmesriigid peavad võtma kõik meetmed, mida on vaja, et võimaldada tööturu osapooltel tagada käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata neist sätetest.

2.Olenemata lõike 1 kohaldamisest võivad liikmesriigid vajaduse korral saada artikli 4 punktis d osutatud eesmärgi saavutamiseks 60 kuud ajapikendust alates 1. juulist 2008. Iga liikmesriik, kes soovib seda ajapikendust kasutada, teatab sellest komisjonile, märkides ära asjaomased sätted ja skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad ajapikenduse taotlemist.

3.Olenemata lõike 1 kohaldamisest ning selleks, et võtta arvesse täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkusega seotud nõuetekohaselt põhjendatud eritingimusi, võivad liikmesriigid vabastada artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ümberjaotuse põhimõttel töötavad skeemid, abikassad (Unterstützungskassen Saksamaal) ning äriühingud, kes kasutavad eelarve reserve oma töötajatele pensionide maksmiseks. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, teatab sellest viivitamata komisjonile, märkides ära asjaomased skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad sellist vabastamist, samuti võetud või kavandatud meetmed kõnealustest skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekantavuse parandamiseks.

4.Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

5.Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5 sätete rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 10

Aruanne

1.Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

2.Hiljemalt 10 aastat pärast 1. juulit 2008 koostab komisjon eriaruande artikli 9 lõike 3 rakendamise kohta. Selle põhjal esitab komisjon vajadusel ettepaneku, milles sisalduvad käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud võrdse kohtlemise tagamiseks omandatud pensioniõiguste ülekantavuse osas kapitaliseeritud skeemidega liitunud töötajate ja artikli 9 lõikes 3 osutatud skeemidega liitunud töötajate vahel.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel. - Lissaboni strateegia uus algus. KOM (2005) 24, Brüssel, 2. veebruar 2005.

(2) Komisjoni teatis sotsiaalmeetmete kava kohta - KOM (2005) 33 (lõplik), Brüssel, 9. veebruar 2005

(3) Direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998).

(4) Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus. Teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule – KOM (2005) 24, Brüssel, 2. veebruar 2005.

(5) Eelkõige suunis nr 21.

(6) SEK (2002)597, avaldatud 27. mail 2002.

(7) SEK (2003) 916, 12. september 2003.

(8) Komisjoni 9. juuli 2001. aasta otsusega K(2001) 1775 (EÜT L 196, 20.7.2001, lk 26–27) asutatud komitee.

(9) ELT C […], […], lk […].

(10) ELT C […], […], lk […].

(11) ELT C […], […], lk […].

(12) ELT C […], […], lk […].

(13) EÜT L 149, 5.7.1971. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 631/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 1).

(14) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 77/2005 (ELT L 16, 20.1.2005, lk 3).

(15) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46.

(16) ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

Choose the experimental features you want to try