52005PC0455

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.9.2005

KOM(2005) 455 lõplik

2003/0300 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühisseisukoha kohta

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuseid käsitleva direktiivi vastuvõtmist

2003/0300 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühisseisukoha kohta

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuseid käsitleva direktiivi vastuvõtmist

1. TAUST

Ettepaneku edastamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule (dokument KOM(2003) 739 (lõplik) - C5-0642-03– 2003/0300(COD)): | 11. detsember 2003 |

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus: | 28. oktoober 2004 |

Euroopa Parlamendi arvamus esimesel lugemisel: | 7. juuni 2005 |

Ühisseisukoha vastuvõtmine: | 23. september 2005 |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Käesoleva ettepaneku eesmärk on edendada ja arendada energia lõppkasutuse tõhusust ja energiateenuste turgu, toetades süsinikdioksiidi heitmete vähendamist ja Lissaboni protsessi ning parandades samal ajal energiavarustuse kindlust. Ettepaneku põhiosad on järgmised:

- Ettepanekuga nähakse ette kaks ühtset kohustuslikku energiasäästmise eesmärki kuueks aastaks. Nendeks on esiteks üldine kumulatiivne eesmärk – 1% kokkuhoidu lõpptarbijale jaotatud ja/või müüdud energia keskmisest kogusest eelmise (viieaastase) ajavahemiku jooksul ning sarnane kuid ambitsioonikam alleesmärk – 1,5% kokkuhoidu jaotatud energia avalikule sektorile jaotatud ja/või müüdud kogusest igal aastal.

- Liikmesriigid kohustavad samuti energia jaetarnijaid ja/või jaotajaid pakkuma oma klientidele energiateenuseid või energiaauditeid.

- Aitamaks liikmesriikidel mõõta edasiminekut eesmärkide saavutamisel, nähakse ettepanekuga ette ühtlustatud meetodite raamistik edasimineku mõõtmiseks eesmärkide täitmisel.

- Lisaks ülalnimetatud eesmärkidele ja kohustusele, nähakse ettepanekuga ette spetsiaalsed rahalised vahendid energiatõhususe jaoks ning tarbija paremaks teavitamiseks ette nähtud täiustatud mõõtmist ja arvete esitamist ning energiateenuste pakkujate sertifitseerimist käsitlevad nõuded. Ettepanek hõlmab ka meetmeid, millega täiustatakse energiaauditeid ja julgustatakse reguleerivaid asutusi välja arendama selliseid elektrienergia ja gaasi jaotustariife, mis edendaksid energiatõhusust, mitte ei julgustaks suurendama mittevajalikku energiatarbimist.

- Ettepaneku reguleerimisala on lai. See katab enamiku lõpptarbijateni viidava energia liikide jaotuse, sh elektri, gaasi, kütteõli ja mootorikütuse müügi ning enamiku energia lõpptarbijaist, v.a heitkogustega kauplev sektor.

3. MÄRKUSED ÜHISSEISUKOHA KOHTA

3.1. Üldised märkused ühisseisukoha kohta

Komisjon on seisukohal, et saavutatud ühisseisukoht vastab üldjoontes komisjoni 10. detsembri 2003. aasta ettepanekule, kui välja arvata esiteks üldine kokkuhoiu eesmärk, mis on soovituslik mitte siduv, ning teiseks avaliku sektori kokkuhoiueesmärgi kaotamine. Ühisseisukoht on oluline samm edasi Euroopa Parlamendiga käesoleva ettepaneku suhtes üldise kokkuleppe saavutamisel, sest ühisseisukohaga nähakse ette vastuvõetavad kompromissid peaaegu kõikides muudes ettepaneku valdkondades ja seetõttu on ühisseisukoht hea alus teiseks lugemiseks. Küsimused eesmärgi ja avaliku sektori suhtes tuleb loomulikult veel lahendada.

Komisjon on samuti arvamusel, et ühisseisukohaga parandatakse algset ettepanekut mitmeski aspektis ning see käsitleb samal ajal mitmeid Euroopa Parlamendi muudatustes tõstatatud ideid ja küsimusi.

Uute põhjenduste sissetoomine, olemasolevate määratluste parandamine ja uute kasutusele võtmine on parandanud komisjoni ettepaneku ühtsust ja järjepidevust.

Näiteks parandab reguleerimisala laiendamine artiklis 6 (energiatarnijate kohustus osutada oma klientidele energiateenuseid) nimetatud artiklit, kuna kohustuste täitmiseks antakse mitmed lisavõimalused. Nüüd on hõlmatud ka energiateenuste pakkumine, energiaauditid, meetmed energia tõhusamaks kasutamiseks või makseid energiasäästufondi. Vabade auditite võimaluse väljajätmine võimaldab ettevõtetel töötada valitsevates turutingimustes.

Finantsvahendeid, arvete esitamist, mõõtmist ja energiaauditeid käsitlevates artiklites sätestatud tingimusi on täpsustatud ja need on viidud liikmesriikide tingimustega suuremasse vastavusse. Komiteega, mis loodi komisjoni abistamiseks, et välja töötada ühtsem kava energiatõhususe suurenemise mõõtmiseks, on samuti ettepanekut parandatud.

Mitmed parlamendi esimesel lugemisel esitatud muudatused, millega komisjon nõustus, on ühisseisukohas kas täielikult, põhimõtteliselt või osaliselt juba kajastamist leidnud. Need hõlmavad enamikke määratlusi, komiteemenetluse kasutuselevõttu ja kohustusi käsitleva artikli 6 parandamist. Lisaks sellele on mitmed parlamendi muudatustes esitatud energiatõhususe suurenemise mõõtmise süsteemi aspektid juba ühisseisukohta üle võetud. Need on komisjon samuti heaks kiitnud. Need hõlmavad nii alt-üles suunatud meetmete ja ülalt-alla suunatud näitajate kontseptsiooni kui ka võrdlusuuringuid, mida kasutatakse võrdleva ülalt-alla suunatud näitajana.

Teiselt poolt ei käsitle ühisseisukoht mõningaid parlamendi muudatustes tõstatatud küsimusi, jättes need edasiseks lahendamiseks ja aruteluks. Need hõlmavad eesmärkide kohustuslikku iseloomu, võimalikku pikemat ajavahemikku eesmärkide täitmiseks, võimalikke kõrgemaid eesmärke ja avaliku sektori erieesmärgi vajalikkust. Kuigi paljud nendest küsimustest vaadatakse hiljem läbi, peab komisjon rõhutama asjaolu, et ta ei saa heaks kiita ühisseisukoha 1% kohustusliku üldise kokkuhoiu eesmärgi muutmist soovituslikuks eesmärgiks.[1] Samal põhjusel ei saa komisjon heaks kiita 1,5% kohustusliku avaliku sektori eesmärgi madaldamist, esitades liikmesriikidele ainult nõude tagada, et avalik sektor võtab meetmed energiatõhususe suurendamiseks.[2] Lisaks sellele on ühisseisukohas põhjendus (8a), milles korratakse asjaolu, et soovituslikud eesmärgid pole õiguslikult siduvad. Ka see on komisjonile vastuvõetamatu, sest see eitab ja vähendab veelgi eesmärkidest kinnipidamise ja nendega arvestamise olulisust.

Seoses sellega lükatakse ühisseisukohaga arutelu mitmete Euroopa parlamendi muudatuste üle edasi. Mõned neist oleks liikmesriigid võinud osaliselt või põhimõtteliselt heaks kiita ning need oleks saanud ühisseisukohta üle võtta, kui oleks olnud aega neid põhjalikult arutada. Selle asemel eelistati vajadust tagada ja üle võtta ettepaneku teistes valdkondades saavutatud kompromissid. Komisjon on seisukohal, et ühisseisukohas võiks kajastada mõningaid seal kajastamata muudatusi. (Vt punkti 3.4.)

3.2. Muudatused, millega komisjon nõustub ja mis kajastuvad täielikult või osaliselt ühisseisukohas

Muudatuses 1 (põhjendus 1) nenditakse, et energia tõhusam kasutamine lihtsustab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja et suurem taastuvate energiaallikate kasutamine on samuti üks oluline ühenduse energiaalane eesmärk. See on energia tõhusamast kasutamisest tulenev tähtis lisahüve, mis jäetakse tihti tähelepanuta.

Ümbersõnastatud muudatus 3 kajastab adekvaatselt paljusid energia tõhusama kasutamisega kaasnevaid eeliseid. Üldine arvamus on, et üldisematel viidetel Lissaboni strateegiale on suurem mõju kui viidetel Wim Kok´i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale.

Muudatused 5 ja 12 kajastuvad põhjendustes 9 (energiateenuste pakkumine ja nõudlus), 12 (avaliku sektori roll energiatõhusa tehnoloogia ja energiateenuste kasvavas nõudluses) ja 15a (komiteemenetlus), mis on kõik olulise tähtsusega.

Muudatust 7 on rahuldavalt kajastatud, v.a eesmärgi olemuse osas, mis on ühisseisukohas muudetud soovituslikuks. See on loomulikult vastuvõetamatu. Seevastu võib ära jätta viite standarditele, sest vähemalt kaubeldavate toodete korral kuulub see komisjoni pädevusse.

Muudatus 8 on olemasoleval kujul vastuvõetav. Artikli 6 lõikes 3 (energiatarnijate kohustuse kohta osutada oma klientidele energiateenuseid ja muid meetmeid energiatõhususe parandamiseks) on selgelt sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama võimaluse kõigil asjaomastel turuosalistel turule siseneda ja neile peavad olema tagatud võrdsed tingimused. Muudatuses 8 nimetatud energia ja tehnoloogia vahelise ristsubsideerimise reguleerimise ja keelustamise põhimõte on tähtis ning seda käsitletakse osaliselt artikli 6 lõikes 3.

Muudatust 10, millega tühistatakse põhjendus 12, on ülevõetud kujul vastuvõetav, sest see on rahuldavalt asendatud muudatusega 5.

Muudatust 11 mõõtmistehnoloogia viimaste arengute tähtsuse kohta on kajastatud ühisseisukoha põhjenduses 13a. Sama kehtib ka siseturu direktiive käsitleva muudatuse 13 kohta, mida on rahuldavalt kajastatud põhjenduses 4.

Komiteemenetlust käsitlevat muudatust 12 on vastuvõetavalt kajastatud ühisseisukoha põhjenduses 15a.

Muudatust 14 on osaliselt ja rahuldavalt kajastatud artikli 2 lõikes 2. Komisjon nõustub heitkogustega kaupleva sektori väljajätmisega. IPPC direktiiviga hõlmatud rajatised on peaaegu samad kui heitkogustega kauplemise direktiiviga kaetud, kuid IPPC direktiivis on biolagunevaid jäätmeid käsitlev erand, mis tingiks vastuolu ühisseisukohas. Seetõttu nõustub komisjon ka IPPC erandi väljajätmisega. Ehitiste ja nende väljajätmise küsimust on kajastatud artikli 12 lõikes 3, kus ehitiste sertifitseerimisel kasutatavaid energiaauditeid peetakse nõuetekohaseks, lubades seega sisuliselt selles muudatuses viidatud väljajätmist.

Muudatust 15 maastikukaitses tekkivate jääkide kohta ei ole ühisseisukohas selgesõnaliselt kajastatud, kuid on siiski sisuliselt ja komisjoni arvates rahuldavat käsitletud artikli 3 punktis a, kus kasutatakse direktiivis 2001/77/EÜ kasutatud biomassi määratlust.

Määratluste (artikkel 3) muudatused 16, 17, 21 ja 22 on ühisseisukoha määratlustesse rahuldavalt üle võetud. ((Muudatustes 21 ja 22 tehakse ettepanek ümber sõnastada määratlused „kolmanda osapoole rahastamisleping“ ja „energiatõhususe leping“. Need on komisjonile samuti vastuvõetavad.) Muudatust 23 on kajastatud saksakeelses versioonis.

Muudatust 26 „energiasäästulepingud“ pole ühisseisukohas selgesõnaliselt kajastatud, sest nimetatud määratlust vaadeldakse nüüd kui osa „energiatõhususe lepingutest“, mille määratlus on ühisseisukohas juba olemas. Komisjon peab seda praegu piisavaks kajastatuseks.

Muudatuses 33 rõhutatakse asjaolu, et riiklikud energiatõhususe meetmed võivad juba olemas olla. Komisjon nõustub vajadusega kontrollida olemasolevate riiklike meetmete mõjusid, sest neid võib kokkuhoiu eesmärgi saavutamisel arvesse võtta.

Muudatus 47 jätab artiklis 6 nimetatud kohustuste täitmise ühe võimalusena välja vabad auditid. See on vastuvõetav, sest selliste auditite läbiviimiseks on uuel tekkival turul veel vaja edasi areneda.

Muudatus 48 on ülevõetud kujul vastuvõetav, sest nõudmine on energiateenuste ja teiste energiatõhususe parandamise meetmete jaoks sama tähtis turu pool kui pakkumine. Liikmesriikidel peaks samuti olema kohustus võtta tarvilikud meetmed turutõkete vältimiseks.

Muudatuses 49 sätestatakse eraelu puutumatuse ja inimväärikuse kaitse vajadus. Seda tähtsat asjaolu on rahuldavalt kajastatud.

Muudatusega 50 nähakse ette, et liikmesriigid peavad kõigile turuosalistele tagama võimaluse osaleda energiateenuste pakkumise ja energiatõhususe suurendamise meetmete turul. See on tähtis asjaolu ja seda on ühisseisukohas korrektselt kajastatud.

Muudatus 57 on ülevõetud kujul vastuvõetav, sest on vaja kohustada liikmesriike, et nad võtaksid arvesse väiketarbijaid kodumajapidamissektoris, kus tehingukulud on suuremad.

Muudatust 58 on rahuldavalt kajastatud, sest energiasäästufondid peaksid avatud olema kõigile energiateenuste parandamise ja energiatõhususe suurendamise meetmete pakkujatele.

Muudatust 64 on vastuvõetavalt kajastatud. Seal rõhutatakse, et teavitamine peaks olema regulaarne ning piisavalt sagedane, et võimaldada klientidel oma tarbimist reguleerida.

Muudatust 69 on rahuldavalt kajastatud. Teave tuleb teha kättesaadavaks lõppklientidele ja teistele organitele nagu energiaagentuurid.

Muudatuses 74 öeldakse, et komisjon peaks oma aruande esitama hiljemalt nelja aasta jooksul pärast direktiivi ülevõtmist. See on osaliselt üle võetud. Samuti oleks kohane lisada artikli 14 lõikesse 1 heade tavade vahetamise nõue, nagu on muudatuses soovitatud.

Muudatust 76 on kajastatud artiklis 16. Selles nähakse ette komiteemenetlus, et aidata välja arendada energiatõhususe suurenemise mõõtmise ühtlustatud süsteem.

Muudatus 78 on üle võetud nii, et selles selgitatakse arvestusmeetodeid, mis oli kõnealuse muudatuse eesmärk.

Muudatust 79 on kajastatud I lisas, kuigi on kasutatud kuueaastast perioodi. Selgitust eesmärgi arvestamise kohta ja asjaolu, et kõnealune eesmärk on kindlaks määratud ja see ei olene SKT muutustest tulevikus, on samuti vastuvõetavalt kajastatud.

Muudatustes 82, 86, 88 ja 90 esitatakse uusi nõuetekohaseid meetmeid energiatõhususe suurendamiseks ja neid on III lisas vastuvõetavalt kajastatud, sest see muudab loendi laiaulatuslikumaks.

Muudatustega 83, 84, 92, 93, 95 ja 96 on komisjon osaliselt või põhimõtteliselt nõustunud. Need muudatused on vastuvõetavalt kajastatud ka ühisseisukohas: muudatused 83, 92 ja 95 on III lisa punktides m ja n esitatud uude teksti osaliselt üle võetud. Muudatus 93 on osaliselt üle võetud punkti f (uued tõhusad vahendid ja ajajuhtimine optimeeritud energiakasutamiseks) ja punkti d (digitaalne juhtimissüsteem). Muudatus 84 on samuti osaliselt üle võetud punkti f (soojuse- ja elektri koostootmisseadmed). Muudatus 96 on osaliselt üle võetud (sisuliselt) punkti p (energiamärgistussüsteemid).

Muudatuses 99 visandatakse ühtlustatud alt-üles suunatud süsteem energiatõhususe suurenemise mõõtmiseks. See on komisjoni rahuldaval viisil osaliselt üle võetud. Soovitatud künnised – 2% mõõtmiskulude ülempiir ja 40 miljonit kWh lihtsustatud näitajate kasutamiseks – tuleks siiski jätta komiteemenetluse teel otsustamiseks.

3.3. Muudatused, millega komisjon ei nõustu, kuid mis kajastuvad ühisseisukohas

Komisjon ei nõustunud muudatustega 80, 87 ja 98, kuid nad kajastuvad siiski ühisseisukohas. Muudatusest 80 on ühisseisukohta üle võetud vaid see, et varajased meetmed peavad olema „püsiva toimega“. Komisjon ei nõustunud muudatusega 80 peamiselt seetõttu, et sellega püütakse lühendada liikmesriikide võetud "varajaste meetmete" arvestamise aega, nihutades algusaega aastalt 1995 (mõnedel juhtudel aastalt 1991) aastale 2000. Muudatustega 87 ja 98 (III ja IV lisas) ei nõustunud komisjon seetõttu, et neid oli käsitletud juba mujal ja neid ei peetud seepärast vajalikeks. (Seda võib tõlgendada ka nii, et need on juba edukalt üle võetud ja neid tuleks arvestada punkti 3.2 all.)

3.4. Muudatused, millega komisjon nõustub, kuid mis ei kajastu ühisseisukohas

Komisjon nõustub muudatustega 2 (uus põhjendus 2a) ja 4, kuigi need ei kajastu ühisseisukohas. Ühisseisukohas ei peetud vajalikuks korrata asjaolu, et kavandatud eesmärgid ei pruugi automaatselt takistada üldist energiatarbimise kasvu. (Siiski on kokkuhoitava energia koguse absoluutset ja kindlaks määratud väärtust rahuldavalt kajastatud ühisseisukoha I. lisa punktis 1.)

Muudatuses 6 käsitletud parlamendi 14. märtsi 2001. aasta resolutsioonis püstitatud eesmärk vähendada energia lõpptarbimise intensiivsust 2,5% võrra väljendab seda, kuivõrd oluline on parlamendi jaoks suurendada energiatõhusust võimalikult kiiresti. Seetõttu on muudatus vastuvõetav, kuigi seda pole ühisseisukohas kajastatud.

Muudatuses 9 esitatakse võimalus kasutada fonde energiatõhususe turu loomiseks ja seetõttu on muudatus vastuvõetav, kuigi seda pole kajastatud.

On veel mitmeid teisi muudatusi, millega komisjon nõustub, kuid mis ühisseisukohas ei kajastu. Järgnevad muudatused väärivad esiletõstmist, sest need käsitlevad artikleid 4 ja 5 üldise ja avaliku sektori eesmärkide kohta.

Komisjon nõustub põhimõtteliselt muudatusega 28 (tingimusel et „energiatõhususe meetmed” asendatakse „energiatõhususe suurendamise meetmetega“, et oleks kooskõla ühisseisukoha määratlustega). See on tähtis muudatus, mis peegeldab parlamendi seisukohta kohustuslike eesmärkide ja pikema eesmärkide täitmise perioodi (üheksa aastat) suhtes, mis koosneb kolmest kolme aasta eesmärgist kuue aasta eesmärgi asemel.

Komisjon nõustub osaliselt ka muudatusega 29, sest üheksa aasta eesmärk on vastuvõetav. Siiski on kolme eesmärgi progresseeruv tõstmine problemaatiline, sest selle aja jooksul võetakse kasutusele täpsem alt-üles suunatud süsteem eesmärkide mõõtmiseks. Tavaliselt võimaldab täpsem alt-üles suunatud süsteem madalamat eesmärki, kui see oleks vaid ülalt-alla suunatud süsteemis mõõdetud eesmärgi puhul, sest vea ülemmäär on alt-üles mõõtmisel madalam.

Muudatuses 32 nõutakse, et liikmesriigid rakendaksid uusi meetmeid, kui nad teatavad, et nad ei tule eesmärgi täitmisega toime. See on ümbersõnastatuna vastuvõetav, sest see nõue soodustaks koheste meetmete võtmist liikmesriigi poolt. Parem oleks seda siiski nimetada aruandlust käsitlevas artiklis (artikkel 14).

Muudatuses 39 (avaliku sektori eesmärgid) soovitatakse kolme kolmeaastalist kohustuslikku eesmärki. See põhimõte on vastuvõetav, kuigi seda pole kajastatud. Ometi ei ole astmeliselt suurenev eesmärk kuni 2%-ni aastas kooskõlas sellise täpsema alt-üles suunatud süsteemi astmelise väljaarendamise ja rakendamisega, mis peaks võimaldama kindlat eesmärki. Lisaks sellele on eesmärgi tase kõrgem, kui seda oleks mõnedes liikmesriikides tõenäoliselt võimalik saavutada. Muudatus 40 on vastuvõetav samadel põhjustel, nimelt seetõttu, et seal viidatakse kolmele järjestikusele kolme aasta eesmärgile.

Muudatuses 41 sätestatakse lisaks kohustuslikele eesmärkidele kohustuslikud riigihanketingimused. Taolised tingimused on parim vahend kindlustamaks, et eesmärk tõesti saavutatakse.

Muudatuses 43 nõutakse, et iga liikmesriik avaldaks oma riigihanketingimuste süsteemi ja annaks nende kohta aru ning et komisjon neid hindaks. See tagab, et süsteemid oleksid õiglased, võrreldavad ja teatud määrani ühtlustatud, vähemalt mis puudutab eesmärkide kõrgust. Komisjon nõustub kõigi nende põhimõtetega.

Muudatus 45 nõuete täitmise tagamiseks (vabatahtlike) lepingute kasutamise kohta on juba teiste direktiividega (nt hoonete energiatõhususe direktiiv) heaks kiidetud, eeldusel, et vastavust suudetakse tõendada. Muudatus on ka siin vastuvõetav, nagu on nimetatud artikli 5 lõikes 1.

Muudatus 85 passiivse kütmise ja jahutuse kohta on tähtis, kuid seda pole nimetatud ühisseisukoha III lisas.

Lisaks ülalnimetatud muudatustele nõustub komisjon täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ka järgmiste parlamendi tehtud muudatustega: 30–31, 34, 38, 40, 44, 46, 51–52, 54, 60, 63, 65–66, 71–72, 75, 78, 95 ja 107–109. Neid pole ühisseisukohas kajastatud erinevatel põhjustel. Mitmetel juhtudel oleks nõukogu heakskiidu saavutamiseks vaja olnud rohkem aega ja lisaarutelusid. Näiteks võib tuua muudatused 30, 46 ja 107 (va erinevad eesmärgid, millega komisjon ei ole nõus) ja 108 (k.a võrdlusuuringuid, mis oleks võib-olla heaks kiidetud kui ülalt-alla suunatud näitaja, et aidata liikmesriikidel välja valida kuluefektiivsed sektorid energiatõhususe meetmete jaoks). Muudatuses 31 käsitletakse üheksa aasta eesmärki kuue aasta eesmärgi asemel ja seda võib vaadelda kui vahendit paindlikkuse suurendamiseks. Muudatused 38, 40 ja 44 pole ühisseisukohas kajastatud, sest avaliku sektori ja avaliku sektori eesmärgi osatähtsust on vähendatud võrreldes komisjoni algse ettepanekuga. Ühisseisukoha artikliga 7 seotud muudatusi (muudatused 51, 52 ja 54) võiks ka arvestada, kuigi artikli 7 olemust on ühisseisukohas muudetud. Muudatuse 63 mõõdikute asendamise kohta võiks samuti pärast arutelu ja kerget ümbermuutmist heaks kiita. Muudatuse 75 komisjoni tulude ja kulude aruande kohta võiks samuti heaks kiita, kuid rakendades teisi tähtaegu ja teistel tingimustel. Muudatuse 78 I lisa kohta ja muudatuse 95 III lisa kohta võiks suure tõenäosusega samuti pärast lisaarutelusid heaks kiita.

(Komisjon ei nõustu järgmiste muudatustega III lisas, mida pole samuti ühisseisukohta üle võetud: muudatused 81, 89 ja 91 vastavalt energiatõhusust võimaldavate seadmete, kütuse vahetamise ja biokütuste kohta. Kõik need on kavandatud direktiivi reguleerimisalast väljas.)

3.5. Nõukogu tehtud täiendused

Ühisseisukoht sisaldab võrreldes komisjoni ettepanekuga mitmeid muudatusi, millest paljud on kooskõlas parlamendi muudatustega, nagu eespool kirjeldatud. Märkimisväärne erand on kohustusliku eesmärgi muutmine soovituslikuks eesmärgiks (artikli 4 lõige 1 ja põhjendus 8a). Samuti pole ka enam (kõrgemaid) erieesmärke (1,5%) avaliku sektori jaoks (artikli 5 lõige 1). Selle asemel on liikmesriigid kohustatud võtma meetmed üldeesmärgi saavutamiseks (artikli 4 lõige 1). Soovituslik loend energiatõhususe suurendamise meetmete kohta avalikus sektoris on selle asemel lisatud uude V lisasse.

Lisaks sellele hõlmab ühisseisukoht nüüd ka komiteemenetlust . Selle eesmärk on lisades sätestatud arvutamismeetodit edasi arendada ja kohandada tehnilise arenguga. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi muudatustega. Lisaks sellele on lisatud sätted, mis võimaldavad kasutada vabatahtlikke lepinguid ja valgete tõendite kava artiklis 6 nimetatud kohustuste täitmise ja eesmärgi saavutamise vahendina.

4. JÄRELDUS

Komisjon on seisukohal, et 19. septembril 2005 ühehäälselt vastu võetud ühisseisukohas selgitatakse mitmeid küsimusi, parandatakse määratlusi ja kantakse hoolt rahuldava komiteeprotsessi ja energiatõhususe suurenemise mõõtmise raamistiku eest. Samuti võimaldatakse sellega rohkem paindlikkust direktiivi rakendamiseks liikmesriikides majanduslikult tasuval viisil.

Teiste energiateenuste ja muude energiatõhususe parandamise meetmete pakkujate kvalifikatsiooniprotsessi ning energiasäästuinvesteeringuteks vajalike finantsvahenditega seotud küsimustega on samuti tõhusalt tegeletud. Komisjon kiidab heaks uuenduslike tariifistruktuuride kasutamise, energiasäästufondi struktuuri ning energiaauditite kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise ühisseisukohas. Meetmed mõõtmise parandamiseks ja arvete esitamiseks on samuti rahuldavalt sõnastatud, et saavutada tasakaal, mis tagaks rakendamise majanduslikult tasuval viisil.

Sel viisil ühendab ühisseisukoht nõukogus saavutatud kokkulepped paljudes tähtsates küsimustes ja teeb seda kaasates asjaomastesse põhjendustesse ja artiklitesse mitmed Euroopa Parlamendi tehtud muudatused.

Komisjon peab siiski kahetsusega nentima, et ühisseisukohas puuduvad olulised kohustuslikud eesmärgid nii üldise kui ka avaliku sektori eesmärgi suhtes. Samuti ei saa komisjon nõustuda põhjendusega 8a, milles korratakse ja rõhutatakse asjaolu, et kavandatud kokkuhoiu eesmärk ei ole siduv. Komisjon on arvamusel, et eesmärgi madaldamine ja põhjendus 8a vähendavad energia tõhusama kasutamise suunas töötamise tähtsust. Samuti on kahetsusväärne riigihangetele esitatavate nõudmiste vähendamine.

Komisjon kinnitab liikmesriikides tõhusamale energiakasutusele pööratud tähelepanu ja selle jätkumise tähtsust. Komisjon on teadlik liikmesriikide laialdasest toetusest kõnealuse eelnõu üldistele eesmärkidele. Komisjoni arvates esineb liikmesriikides teatud vastuolu selles suhtes, milliseid menetlusi kohaldada, kui kokkuhoiu sihteesmärki (põhjendus 8a) ei saavutata. Arvestada tuleks asjaolu, et liikmesriikidel on vaja võtta ainult selliseid meetmeid, mis on majanduslikult tasuvad. Isegi kui üksikisikute ja ettevõtete energiatarbimise harjumusi võib teinekord olla raske nii palju mõjutada kui tahetakse, on energiatõhususe suurendamist avalikus sektoris võimalik tugevalt mõjutada. Seda pole ühisseisukohas selgeks tehtud.

Üldiselt on komisjon arvamusel, et kui ettepanekus seatud aastast kokkuhoiu eesmärki ei saavutata, on liikmesriikidel ja ELil tervikuna raskusi Kyoto kohustuste täitmisega. Seda sellepärast, et poolt Kyoto protokollist tulenevat kohustust tuleb täita energia suurema kokkuhoiuga. Eesmärkide mittetäitmine pidurdab ka edusamme Lissaboni strateegias sätestatud ühenduse konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkide saavutamisel. Samuti tähendab see, et kaob üks võimalus parandada energiavarustuse kindlust ELis.

Seetõttu on komisjon arvamusel, et ühisseisukoht on kasulik vahelüli, kust edasi minna ja millele toetudes lahendada teisel lugemisel veel lahendamata üksikud küsimused, mis käsitlevad olulisi eesmärke ja vajadust anda avalikule sektorile juhtroll.

Komisjon soovitab Euroopa Parlamendil käesolev ühisseisukoht vastu võtta.

[1] Euroopa parlamendi seisukoht kohustusliku eesmärgi säilitamise suhtes ühtib komisjoni seisukohaga. See väljendus selgelt häälte jagunemises 7. juuni plenaaristungil. Hääletus (458 poolt-, 148 vastu- ja 27 erapooletut häält) näitas kohustuslike eesmärkide tugevat toetust ja annab kindla mandaadi teisel lugemisel.

[2] Euroopa Parlament mitte ainult ei taha säilitada avaliku sektori erieesmärki, vaid on vastu võtnud muudatuse kõnealuse eesmärgi suurendamiseks.