52005PC0418

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 09.09.2005

KOM(2005) 418 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2604/2000, millega kehtestatakse teatava muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus“, viimati muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004) kohaldamist menetluse käigus, mis käsitleb nõukogu määrusega (EÜ) 2604/2000 lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes.. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on tehtud lähtuvalt algmääruse rakendamisest ja uurimistulemustest, mis viidi läbi algmäärusele vastavate sisuliste- ja menetlusnõuete alusel. |

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepanekus käsitletavas valdkonnas puuduvad praegu kehtivad õigusnormid. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Asjaomastel huvitatud isikutel oli juba võimalus kaitsta oma huve uurimise ajal algmääruse sätete kohaselt. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Väliseksperte ei vajatud. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmäärus ei näe ette üldist mõjuhindamist, kuid sisaldab põhjalikku loendit hinnatavatest tingimustest. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Novembris 2000 kehtestas nõukogu oma määrusega lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 181,7 eurot tonni kohta muu hulgast Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes ühendusse. Komisjon sai uut eksportijat käsitleva läbivaatamise taotluse uuelt India eksportivalt tootjalt South Asian Petrochem Limited. 12. jaanuaril 2005 algatas komisjon uut eksportijat käsitleva läbivaatamise, et määrata kindlaks, kas ja kui suures ulatuses tuleb South Asian Petrochem Limited poolt toodetud ja ühendusse imporditud polüetüleentereftalaadi suhtes kohaldada praegu kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse. Uurimisel ilmnes dumpingu olemasolu. Arvestades samaaegse subsiidiumivastase uurimise tulemusi, kehtestati South Asian Petrochem Limited suhtes dumpinguvastase tollimaksu määraks 88,9 eurot tonni kohta. Seetõttu tehakse ettepanek muuta nõukogu määrust, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, ning lisada South Asian Petrochem Limited suhtes kehtestatud konkreetne tollimaksu määr ja vastu võtta nende pakutud hinnakohustus. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 11. oktoobril 2005. |

310 | Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek kuulub ühenduse ainupädevusse. Seega subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Eespool nimetatud algmääruses on kirjeldatud vastavad meetmed ning see ei võimalda siseriiklike otsuseid. |

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt ühenduse, riigivalitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtete ja kodanike rahalist ja halduskoormust tuleb hoida võimalikult madalal. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Eespool nimetatud algmäärus ei näe muid võimalusi ette. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2604/2000, millega kehtestatakse teatava muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni[2] ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000[3] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi, mille viskoossuskoefitsient vastavalt DIN-standardile ( Deutsche Industrienorm ) 53728 on vähemalt 78 ml/g (edaspidi „vaatlusalune toode“) ning mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodi 3907 60 20 all), impordi suhtes. Kõnealused meetmed on tollimaksu määr 181,7 eurot tonni kohta, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärit import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(2) Samas kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 2603/2000[4] lõpliku tasakaalustava tollimaksu 41,3 eurot tonni kohta Indiast pärit samasuguse toote impordi suhtes ühendusse, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärit import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

B. PRAEGUNE MENETLUS

1. Läbivaatamise taotlus

(3) Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon taotluse India eksportivalt tootjalt South Asian Petrochem Limited (edaspidi „äriühing”) määruse (EÜ) nr 2604/2000 kohase uue eksportija läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel. Nimetatud taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes seoses vaatlusaluse tootega kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle väitis ta, et esialgse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999) ei olnud ta vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud, kuid oli seda teinud pärast kõnealuse perioodi lõppu.

2. Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamine

(4) Komisjon vaatas läbi äriühingu poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast võimaluse andmist ühenduse asjaomasele tööstusele oma arvamus esitamiseks, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 33/2005[5] määruse (EÜ) nr 2604/2000 läbivaatamise äriühingu suhtes ning alustas uurimist..

(5) Vastavalt läbivaatamise algatamist käsitlevale komisjoni määrusele tunnistati kehtetuks kõnealuse äriühingu poolt toodetud ja ühendusse ekspordiks suunatud vaatlusaluse toote impordi suhtes määrusega (EÜ) 2604/2000 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks. Samaaegselt anti algmääruse artikli 14 lõike 5 alusel tolliasutustele suunised asjakohaste sammude astumiseks, et see import registreerida.

(6) Samal ajal ja samadel alustel algatas komisjon pärast taotluse saamist äriühingult nõukogu määruse (EÜ) nr 2603/2000[6] kiirendatud korras läbivaatamise vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97[7] artiklile 20.

3. Huvitatud pooled

(7) Komisjon andis asjaomasele äriühingule ja India (edaspidi „ekspordiriik“) esindajatele ametlikult teada uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamisest. Peale selle andis komisjon otseselt asjassepuutuvatele pooltele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Kuid komisjonile ei esitatud ühtki taotlust.

(8) Komisjon saatis asjaomasele äriühingule küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja turumajandusliku staatuse kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Äriühingu valdustesse tehti kontrollkäik.

4. Uurimisperiood

(9) Dumpingu uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004 (edaspidi „uurimisperiood“).

C. UURIMISTULEMUSED

1. Uue eksportija kõlblikkus

(10) Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote ühendusse eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(11) Lisaks sellele suutis kõnealune äriühing piisavalt tõendada, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid India eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(12) Sellest tulenevalt kinnitatakse, et asjaomast äriühingut tuleks käsitleda uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja seega tuleks tema jaoks määrata individuaalne dumpingumarginaal.

2. Dumping

Normaalväärtus

(13) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas kõnealuse äriühingu polüetüleentereftalaadi omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes selle toote ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahuga. Kuna omamaine müük moodustas üle 5% ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust, loeti see tüüpiliseks.

(14) Seejärel tehti kindlaks need äriühingu poolt omamaisel turul müüdavad polüetüleentereftalaadi liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(15) Uurimise tulemused näitasid, et ainult kaks ühendusse ekspordiks suunatud tooteliiki olid omamaisel turul müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Seejärel uuriti nende kummagi tooteliigi puhul, kas omamaine müük on eksportmüügiga võrreldes piisavalt tüüpiline. Kuna kummagi tooteliigi omamaine müük oli märkimisväärselt üle 5%, loeti mõlemad tooteliigid tüüpiliseks.

(16) Samuti tehti kindlaks, kas kummagi tooteliigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ning määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud samasuguse toote müük (tulutoov müük) sõltumatutele klientidele. Kuna vaatlusaluse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80%, kuid siiski üle 10% müügi kogumahust, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub kummagi tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

Ekspordihind

(17) Kuna vaatlusaluse toote kogu eksport suunati otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

Võrdlus

(18) Selleks, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(19) Nõustuti kõigi kõnealuse äriühingu taotletud eksportmüügi kohandustega. Kohandused käsitlesid vahendustasusid, maismaa- ja merevedude kulusid, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis- ja pangakulusid.

(20) Nõustuti omamaise müügi kohandustega, mis käsitlesid vahendustasusid, maismaavedude, kindlustus-, pakendamis- ja pangakulusid. Siiski lükati tagasi äriühingu taotletud impordimaksude ja kaudsete maksude kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel) ja filiaalide kulutuste kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel) põhjustel, mis on esitatud allpool.

(21) Kaudsete maksude kohanduse taotlus põhineb väitel, et äriühingu omamaised kliendid on vaatlusaluse toote ostmisel omamaiselt turult maksnud hüvitamatut aktsiisimaksu, samas kui eksportmüügi kliendid sellist maksu ei maksa. Normaalväärtuse kohandamist taotleti nimetatud hüvitamatu aktsiisimaksu suuruses summas. Siiski määrati normaalväärtus kindlaks võrdluses ekspordihinnaga omamaise müügi netohindade alusel ilma maksudeta. Seetõttu ei sisaldanud normaalväärtus aktsiisimakse, mis võinuksid mõjutada hindu ja hindade võrreldavust algmääruse artikli 2 lõikes 10 määratletud tähenduses. Lisaks selle otsustati, et eksportiva tootja omamaiste klientide maksukohustuste puhul ei ole õigust taotleda korrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel, kuna seda maksu ei tasuta samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest. Äriühingu omamaised kliendid maksavad aktsiisimaksu äriühingu netomüügihindade pealt ning see ei mõjuta äriühingu tootmiskulusid ja hindade kujunemist. Kuna omamaise ja ekspordituru kaudsete maksude erinevusi oli juba arvesse võetud äriühingu omamaise netomüügihindade ja ekspordi netomüügihindade võrdlemise teel, lükati äriühingu kohandustaotlus tagasi.

(22) Uurimistulemuste avaldamisel väitis äriühing, et pole oluline, et normaalväärtuse ja eksporthinna võrdlus on tehtud netohindade alusel, st makse arvestamata. Lisaks väitis äriühing, et aktsiisimaksu tasutakse samasuguse toote eest ja see mõjutab hinnavõrdlust, kuna seega omamaised kliendid ei saa täielikku hüvitust ning peavad tegelikult tasuma osa aktsiisimaksust. Järelikult maksavad omamaisel turu kliendid kõrgemat hinda kui ekspordituru kliendid. Siiski on seoses omamaiste hindade võtmisega normaalväärtuse arvutamise aluseks aktsiis juba välja arvatud ega avalda seega mõju hinna võrreldavusele. Lisaks sellele ei esitanud äriühing mingit teavet ega tõendeid näitamaks muude asjaolude mõju normaalväärtuse ja eksporthindade võrdlusele. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(23) Imporditollimaksudest vabastamise taotlus põhineb väitel, et kui äriühing müüb vaatlusalust toodet omamaisel turul, tasutakse tooraine imporditollimaksud n.ö kõrgendatud aktsiisi näol. Mõiste „kõrgendatud aktsiis“ tähendab kõnealuse äriühingu kui ekspordisuunitlusega üksuse suhtes kohaldatavat maksustamise eriskeemi, mis erineb teistest India äriühingute (kui mitte-ekspordisuunitlusega üksuste) puhul kasutatavatest skeemidest. Selle skeemi kohaselt on ekspordisuunitlusega äriühingud täielikult vabastatud tooraine imporditollimaksudest, kuid nad peavad maksma kõrgemat aktsiisi juhul, kui nad müüvad oma toodangut omamaisel turul. Kuna sellist aktsiisimäära ei kohaldata ekspordimüügi suhtes, taotles äriühing sellele vastavat normaalväärtuse kohandamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest äriühing ostis toorainet maksuvabalt, olenemata sellest, kas lõpptoodangut müüdi omamaisel turul või suunati ekspordiks. Seetõttu ei tasutud mingit impordimaksu samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest, kui need tooted olid ette nähtud omamaisel turul tarbimiseks, ning mingeid makse ei nõutud sisse ega tagastatud toote eksportimisel ühendusse, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b. Seega ei ilmnenud hinna võrreldavust mõjutavaid asjaolusid. Samuti märgiti, et äriühing ei suutnud tõestada, et ta oleks maksnud täiendavaid tollimakse või muid kaudseid makse peale aktsiisimaksu lõpptoote pealt, mida on kirjeldatud eespool põhjenduses 20. Lõpuks ei olnud kuidagi võimalik selgelt kindlaks määrata omamaiselt turult ostetud ja imporditud tooraine koguseid ning seda, kas ja kui palju kummastki kasutati lõpptoote valmistamiseks.

(24) Äriühing taotles ka omamaist müüki juhtivate omamaiste filiaalide kulutuste hüvitamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest kõnealuste filiaalide kulutuste hulka kuulusid ka muude toodete kui vaatlusaluse toote müügiga seotud müügi-, haldus- ja muud üldkulud ning neid saanud kuidagi pidada otseselt seotuks vaatlusaluse toote müügiga omamaisel turul. Seega ei suutnud äriühing tõestada, et filiaalide kulutused oleksid mõjutanud hindu ja hinna võrreldavust. Uurimistulemuste teatavakstegemisel väitis äriühing, et ta toodab ainult ühte toodet ja see on vaatlusalune toode. See väide oli siiski uurimistulemustega vastuolus. Lisaks sellele ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 on normaalväärtuse kindlaksmääramisel oluline filiaali poolt esimesele sõltumatule ostjale määratud hind. Kuna filiaal on sama äriühingu ja juriidilise isiku osa, lükati äriühingu väited tagasi ja kohandustaotlus loeti põhjendamatuks.

Dumpingumarginaal

(25) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(26) Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Kõnealuse äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril, on 25,5 %.

D. LÄBIVAADATAVATE MEETMETE MUUTMINE

(27) Uurimistulemusi silmas pidades leitakse, et lõplik dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada täheldatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ei tohiks see olla kõrgem praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus India suhtes kindlaksmääratud üleriigilisest kahjumarginaalist.

(28) Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise käigus ei saa individuaalset kahjumarginaali kindlaks määrata, sest uurimine piirdub individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramisega. Seetõttu võrreldi dumpingumarginaali lõpliku määrusega India suhtes kindlaksmääratud üleriigilise kahjumarginaaliga. Kuna kahjumarginaal oli kõrgem kui dumpingumarginaal, tuleb meetmete taseme määramisel aluseks võtta dumpingumarginaal.

(29) Kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõikega 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda.

(30) Samaaegse nõukogu määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise käigus kehtestati kõnealuse äriühingu suhtes individuaalne tasakaalustav tollimaks 106,5 eurot tonni kohta, mis vastab 13,9%-lisele väärtuselisele tollimaksumäärale.

(31) Kuna kiirendatud korras läbivaatamise käigus leiti, et kõik subsiidiumid olid ekspordisubsiidiumid, tuleb dumpinguvastaseid tollimakse korrigeerida nii, et need kajastaksid tegelikke dumpingumarginaale, mis säilivad pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.

(32) Järelikult on lõplik tollimaks, mida kohaldatakse CIF-hinna suhtes ühenduse piiril, võttes arvesse samaaegse subsiidiumidevastase menetluse tulemusi, järgmine:

Äriühing | Kahjumarginaalid | Dumpingumarginaalid | Tasakaalustav tollimaksumäär | Dumpinguvastase tollimaksu määr | Kavandatud dumpinguvastane tollimaks (eurot tonni kohta) |

South Asian Petrochem Limited | 44,3 % | 25,5 % | 13,9 % | 11,6% | 88,9 |

TAGASIULATUVA JÕUGA DUMPINGUVASTASED TOLLIMAKSUD

(33) Et läbivaatamise tulemusena tehti kindlaks asjaomase äriühingu dumping, maksustatakse tagasiulatuvalt kõnealuse äriühingu suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga määruse (EÜ) nr 33/2005 artikli 3 kohaselt registreeritud import.

F. HINNAKOHUSTUS

(34) Äriühing tegi ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks vaatlusaluse toote ekspordi suhtes ühendusse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(35) Pärast nimetatud ettepaneku kontrollimist leidis komisjon, et kõnealune kohustus on vastuvõetav, sest see kõrvaldaks dumpingu kahjustava mõju. Lisaks sellele võimaldavad regulaarsed ja üksikasjalikud aruanded, mida ettevõtja kohustus esitama, komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Peale selle on toote laad ning äriühingu müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kohustustest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(36) Selleks et tagada kohustuse tõhus täitmine ja kontroll, antakse tollimaksuvabastus kõnealuse kohustuse kohase vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel ainult siis, kui asjaomase liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, mille on välja andnud kõnealune äriühing ja mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2604/2000 lisas loetletud andmeid. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr, et tagada kohustuse tõhus täitmine.

(37) Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

G. TEATAVAKSTEGEMINE JA MEETMETE KESTUS

(38) Asjaomast äriühingut teavitati nendest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavandati kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks temalt pärit impordi suhtes ühendusse, ning anti võimalus esitada märkusi.

(39) Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal määrusega (EÜ) nr 2604/2000 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

H. ETTEPANEKU REGULATIIVOSA

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2604/2000 artikli 1 lõikes 3 lisatakse jaotisse „India“ järgmine tekst:

Riik | Äriühing | Lõplik tollimaks (eurot tonni kohta) | TARICi lisakood |

India | South Asian Petrochem Limited | 88,9 | A585 |

2. Kehtestatud tollimaksuga maksustatakse tagasiulatuvalt ka vaatlusaluse toote import, mis on registreeritud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2005 artiklile 3.

3. Lõikest 1 olenemata ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2604/2000 artikli 2 lõikes 3 olevasse tabelisse lisatakse järgmine tekst:

Äriühing | Riik | TARICi lisakood |

South Asian Petrochem Limited | India | A585 |

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

[2] ELT C […] […], lk.

[3] ELT L 301, 30.11.2000, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 823/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 7).

[4] ELT L 301, 30.11.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 822/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 3).

[5] ELT L 8, 12.1.2005, lk 9.

[6] ELT C 8, 12.1.2005, lk 2.

[7] ELT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).