52005IP0364

P6_TA(2005)0364

ELi ja India suhted

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja India suhete kohta: Strateegiline partnerlus (2004/2169(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. detsembril 2003 koostatud dokumenti "Turvaline Euroopa paremas maailmas. Euroopa julgeolekustrateegia";

- võttes arvesse komisjoni 16. juuni 2004. aasta teatist "ELi ja India strateegiline partnerlus" (KOM(2004)0430) ning India vastust sellele teatisele tema 2004. aasta augusti strateegiadokumendis;

- võttes arvesse tema 28. oktoobri 2004. aasta soovitust nõukogule ELi-India suhete kohta [1]ning kõiki tema hiljutisi resolutsioone India ja selle piirkonna kohta;

- võttes arvesse üldasjade nõukogu 11. oktoobri 2004. aasta järeldusi komisjoni teatise kohta;

- võttes arvesse 8. novembril 2004. aastal Haagis toimunud ELi-India viiendat tippkohtumist;

- võttes arvesse kuuendat ELi-India tippkohtumist, mis toimus 7. septembril 2005 New Delhis;

- võttes arvesse ELi ja India poolt eespool mainitud viienda tippkohtumise lõpus 8. novembril 2004 avaldatud ühist pressiteadet ja sama kuupäevaga kultuurisuhete ühisdeklaratsiooni ning ELi ja India ilmset kavatsust koostada tegevuskava ELi-India strateegilise assotsiatsiooni kohta ning uue ühise poliitilise deklaratsiooni kohta;

- võttes arvesse eelnimetatud kuuendal ELi ja India tippkohtumisel heakskiidetud ELi-India strateegilise assotsiatsiooni tegevuskava ja uut poliitilist ühisdeklaratsiooni;

- võttes arvesse ELi-India seitset ümarlauakohtumist, mis toimusid 2001. aastal Lissabonis peetud ELi-India tippkohtumisel koostatud päevakorra tulemusena, eesmärgiga lähendada Euroopa ja India kodanikuühiskonda ning luua ELi-India teaduskeskuste võrgustik;

- võttes arvesse nõukogu eespool mainitud 11. oktoobri 2004 aasta järeldusi viitega ELi-India inimõiguste teemalisele dialoogile;

- võttes arvesse inimõigustealase teadlikkuse tõstmise tegevust ning hea valitsemistava ja otsustusprotsessis kohaliku osalemise edendamise projekte linnade ja külade tasandil, mida toetab Euroopa demokraatia ja inimõiguste Euroopa algatus (EIDHR) ning muud sellega seonduvad projektid;

- võttes arvesse, et 2004. aasta novembris külastas New Delhit Euroopa Parlamendi delegatsioon suhete alal Lõuna-Aasia riikide ja Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooniga (SAARC);

- võttes arvesse kaubanduse eest vastutava voliniku Peter Mandelsoni 2005. aasta jaanuaris toimunud India-visiiti ning eelkõige tema osalemist Calcuttas toimunud konverentsil, kus ta pidas kõne teemal "Ülemaailmne majanduskava: Euroopa ja India väljakutse";

- võttes arvesse India poolt 2005. aasta veebruaris korraldatud G-20 kohtumist ning India osalemist vaatlejana viimasel G-7 kohtumisel;

- võttes arvesse 2005. aasta märtsis New Delhis India Kaubandus- ja Tööstuskodade Föderatsiooni peakontoris toimunud India-USA parlamentaarset foorumit;

- võttes arvesse, et piirkonda külastas 2005. aasta märtsis USA välisminister Condoleeza Rice ning aprillis külastas Hiina peaminister Wen Jibao Pakistani, Bangladeshi, Sri Lankat ja Indiat;

- võttes arvesse WTO 14. novembril 2001. aastal vastu võetud Doha deklaratsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPSi) ning rahvatervise kohta;

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6-0256/2005);

A. arvestades asjaolu, et EL ja India on maailma suurimad demokraatiad ning nende ühine pühendumine demokraatiale, pluralismile, õigusriigile ja mitmepoolsusele rahvusvahelistes suhetes aitavad kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele kogu maailmas;

B. arvestades India ja ELi ühist arusaama, mille kohaselt kaubandus, investeeringud ja vaba konkurents on majandusarengu võtmetegurid, ning arvestades, et nii India kui ka EL tunnistavad, et selle arengu edendamiseks tuleb tagada sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus, keskkonnakaitse ja tarbijate õigused;

C. arvestades, et EL on India suurim kaubanduspartner ja välismaiste otseinvesteeringute suurim allikas;

D. arvestades, et 2004. aasta mais valimised võitnud Kongressipartei sai oma valimistoetuse maaelanikkonnalt, mis pidas end India "tehnoloogilise plahvatuse" hüvedest kõrvalejäetuks;

E. arvestades, et India oma tohutus keelelises, sotsiaalses ja usulises mitmekesisuses on 1,069 miljardi suuruse rahvastikuga paradokside maa, mille ühiskond on küll avatud, kuid millel seisab ees ülesanne tuua 370 miljonit inimest välja vaesusest, sest kuigi India on üks maailma juhtivaid riike infotehnoloogia alal, elatub 550 miljonit inimest Indias põllumajandusest;

F. arvestades, et 34,7 % India elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja veerand neist elab linnapiirkondades; arvestades, et seetõttu peavad Indias jätkuma ELi vaesuse likvideerimise programmid, et aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

G. arvestades, et nii Euroopa Liit kui ka India on demokraatlikud ja avatud ühiskonnad;

H. arvestades, et India on Indoneesia järel maailmas teisel kohal moslemite arvu poolest, ning arvestades, et Euroopa Liidus elab mitu miljonit selle religiooni ja kultuuri esindajat;

I. arvestades, et ELil ja Indial on potentsiaali jõuda privilegeeritud suheteni rahvusvahelistes suhetes; tunnustades, et nad esindavad maailma kaht suurimat demokraatiat; rõhutades India potentsiaali ELi partnerina uute ja noorte demokraatiate julgustamisel;

J. arvestades, et India ja Pakistan on alates 2004. aasta algusest olnud pidevas dialoogis, et lõpetada mõned omavahelised vaidlused;

K. arvestades, et Kashmiris, samuti India Punjabi ja Haryana osariikides ning Pakistani Punjabi ja Sindhi provintsides võib aga sealse kasvava veenappuse tõttu olla küpsemas uus kriis, mis võib äratada uue ja ohtliku konflikti;

L. arvestades, et ressursside pidevat vähenemist silmas pidades on üleilmne naftavajadus strateegiliste ja poliitiliste pingete potentsiaalne allikas;

M. arvestades, et Indias imporditakse 70 % kogu tarbitavast energiast;

N. arvestades, et 1. aprillil 2005 asendati suur hulk kohalikke makse riikliku käibemaksuga, millelt loodetakse teenida kümneid miljoneid dollareid aastas; arvestades, et enamik, ehkki mitte kõik India osariigid on selle uue seaduse vastu võtnud;

Riiklik olukord

1. tervitab India demokratiseerimisprotsessi ja tema poolt rahvusvahelises kontekstis võetud kohustusi;

2. väljendab oma kavatsust aidata kaasa ELi ja India vaheliste suhete tihendamisele kooskõlas komisjoni eespool mainitud teatisega, eelnimetatud viienda tippkohtumise järeldustega ning Euroopa Parlamendi eespool mainitud soovitusega, samuti oma jätkuvat soovi arendada ja tugevdada kahepoolseid suhteid;

3. väljendab heameelt eespool mainitud kuuendal tippkohtumisel ELi-India strateegilise partnerluse elluviimiseks vastuvõetud ühise tegevuskava üle, samuti ühise poliitilise deklaratsiooni üle, mis viib ELi ja India suhted uuele, kõrgemale ja intensiivsemale tasandile, eelkõige rahvusvahelise rahu ja turvalisuse, mitmepoolsuse, teadusuuringute, arengu, keskkonna, teaduse, tehnoloogia ja inimõiguste valdkonnas; väljendab erilist heameelt kaubanduse ja investeeringute eest vastutatava kõrgetasemelise töörühma loomise üle; peab mainitud kokkuleppeid nende kahe majandusjõu vaheliste suhete pöördepunktiks, ja arvab, et nende kokkulepete rakendamisel peab olema tagatud India aktiivne osalus ja seotus;

4. rõhutab India märkimisväärset kultuurilist, poliitilist ja nüüd ka majanduslikku tähtsust, mis pole varem leidnud piisavat kajastust India ja Euroopa lepinguliste suhete näol;

5. tervitab südamlikult ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse kokkulepet, mis annab ELi ja India vahelistele suhetele sama suure tähtsuse, nagu on ELi suhetel Hiina, Venemaa, Jaapani, USA ja Kanadaga;

6. peab oluliseks, pidades silmas mitte-Euroopa valitsuste ja avaliku arvamuse selget soovi sõlmida Indiaga strateegilisi liite, et komisjon teeks erilisi jõupingutusi Euroopa Liidu profiili tõstmiseks Indias ning sealse teadlikkuse tõstmiseks ELi institutsioonidest, põhimõtetest, väärtustest ja eesmärkidest;

7. tunnistab, et ELi ja India soovitud vastastikuse mõistmise suurendamiseks oleks kasulik tugevdada erisuhteid, mis mitmel liikmesriigil ajaloolistel põhjustel erinevate India piirkondadega on tekkinud, arvestades, et sellised erisuhted kujutavad endast lisaväärtust, mis aitab Indiat ja ELi lähendada ja on aluseks sotsiaalse, tehnilise ja majandusliku koostöö edenemisele;

8. rõhutab vajadust luua ELi ja India vahel partnerlussuhted hariduse edendamiseks ning keelelise, ajaloolise ja kultuurilise ühispärandi väärtustamiseks, levitamiseks ja edendamiseks;

9. toetab kõiki eesmärke, mis on ära toodud Euroopa Komisjoni teatises ELi ja India strateegiliste partnerlussuhete kohta;

10. leiab siiski, et komisjoni esitatud strateegilises partnerluses visandatud eesmärke tuleb uute ressurssidega korralikult rahastada, et meie kohustusi ja püüdlusi oleks võimalik saavutada; nõuab, et strateegilise partnerluse eesmärkide saavutamiseks vajalikke lisavahendeid ei võetaks mitte olemasolevatest ELi projektidest ja programmidest Indias, vaid et need lisataks neile;

11. hindab ja toetab tõsiasja, et strateegiline partnerlus asetab erilise rõhu poliitilisele dialoogile; rõhutab siiski, et millenniumi arengueesmärkide saavutamine ja tõhus võitlus vaesuse vastu peaksid jääma ELi-India strateegilise partnerluse keskseteks elementideks;

12. nõustub, et inimarengu näitajaid aluseks võttes on India teinud viimastel aastakümnetel märkimisväärseid edusamme ning muutunud arenguabi saajast osaliselt arenguabi andjaks; väljendab siiski muret nende indialaste püsivalt suure hulga pärast, kes peavad endiselt elama täielikus vaesuses ning kellel puuduvad igasugused õigused;

13. kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama kiiremas korras koostööd India valitsusega ühiskondliku ebavõrdsuse all kannatavate sektorite – eriti naiste, laste ja ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade, nt kastiväliste inimeste ja põliselanike – olukorra parandamiseks ja nõuab, et igasugune sellealane edaspidine tegevus aitab kaasa soo või seisuse põhjal diskrimineerimise lõpetamisele, kus see aset leiab;

14. tervitab eespool mainitud kuuendal tippkohtumisel mitmetes ühise tegevuskava valdkondades tehtud edusamme, sh India kaasamist Euroopa tuumaenergeetika projekti ITER (International Experimental Fusion Reactor) ning edusamme läbirääkimistel India osalemise üle navigatsioonisüsteemi Galileo raamlepingus;

15. märgib, et India ja Hiina kahepoolsed suhted on laienemas ning need kulmineerusid kahe riigi tippkohtumisega New Delhis 11. aprillil 2005; tervitab asjaolu, et tippkohtumise ühiskommünikee kohaselt "on kahe riigi juhid kokku leppinud luua India ja Hiina vahelise strateegilise ja koostööpartnerluse rahu ja õitsengu nimel"; tervitab asjaolu, et India ja Hiina vahelisele piiriküsimusele leitakse nähtavasti lahendus; märgib, et kokkulepe aitab oluliselt kaasa piirkonna stabiilsusele, võimaldab mõlemal poolel vähendada piirikaitsekulutusi ning vähendab kahe Aasia suurriigi vahelise pinge ärakasutamist teiste poolt;

16. tervitab asjaolu, et "kriketidiplomaatia" viis India peaministri ja Pakistani presidendi tippkohtumiseni New Delhis 17. aprillil 2005; tervitab asjaolu, et mõlemad pooled teevad usalduse suurendamise meetmete konsolideerimisel järkjärgulise kahepoolse normaliseerimise kaudu edusamme, mis võivad viia Kashmiri piiritüli poliitilise lahendamiseni; märgib rahuloluga, et ühine kaubanduskomisjon on taastatud, ning märgib, et kaks riiki on kokku leppinud Iraanist Indiasse läbi Pakistani territooriumi kulgeva gaasijuhtme ehitamise projekti edendamises, mis kahtlemata loob poolte vahel positiivseid sidemeid;

17. tunnustab USA õiguspäraseid püüdlusi luua Indiaga strateegiline liit, kuid samuti vajadust mitmepooluselise maailma järgi ja on veendunud nendes olulistes eelistes, mida Euroopa oskusteave ja vastuvõtlikkus võivad Indiale pakkuda; soovitab seetõttu, et EL ei loobuks jõupingutustest ELi ja India vahelise strateegilise partnerluse kiireks kindlustamiseks; usub, et selle strateegilise partnerluse eesmärkide täitmiseks on vaja eraldada uusi ressursse;

18. leiab, et samas kui kahe poole vaheline süstemaatiline ja struktureeritud dialoog majandus- ja kaubandusasjades on strateegilise partnerluse osana väga oluline, peab EL pöörama erilist tähelepanu poliitilise ja strateegilise koostöö suurendamisele ja tugevdamisele, arvestades ELi ja India ühist kindlat veendumust, et maailma saab muuta turvamisemaks mitmepoolsusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel ning ÜRO filosoofial, hartal ja otsustel põhinevate rahvusvaheliste suhete kaudu;

19. ärgitab ELi ja Indiat – et viia ellu mitmepoolsus, mida mõlemad rahvusvahelistes suhetes toetavad – looma rahvusvaheliste kohtumiste või konverentside eel toimivat vastastikust nõustamismehhanismi ühiste algatuste kavandamiseks või nendel puhkudel tõstatatud probleemidele ühiste vastuste andmiseks;

20. leiab, et arvestades India avaliku arvamuse ja äriringkondade hulgas laialt levinud arvamust, mille kohaselt EL ei ole üks tervik, vaid pigem 25 riigist koosnev konglomeraat, tuleb ELi institutsioonidel vastu võtta teavitamis- ja nähtavusstrateegia, mis aitab India ühiskonnal ja ametiasutustel paremini mõista liidu suunas liikumise, sealhulgas ühtse välis- ja julgeolekupoliitika edusamme, mida Euroopa uue põhiseaduse jõustumine võib kaasa tuua;

21. nõuab iga-aastase parlamentide tippkohtumise korraldamist paralleelselt või vahetult enne iga-aastast ELi-India tippkohtumist, mis praegu toimub Euroopa Parlamendi ametliku osaluseta; on arvamusel, et selline tippkohtumine aitaks arendada parlamentaarsete organite vahelisi seoseid ning suurendada mõlema poole arvamuste ja demokraatlike süsteemide mõistmist;

22. tervitab asjaolu, et Manmohan Singhi uus valitsus on astunud olulisi ja positiivseid samme vajalike sotsiaalmajanduslike reformide osas;

23. tervitab asjaolu, et demokraatlik kultuur ja areng on saavutanud Indias väga kõrge taseme, nagu näitab koalitsioonivalitsuste korralik toimimine föderaal- ja osariikide tasandil; ja et see võimaldab majandus- ja sotsiaalreformi edenemist, mis muul juhul ei oleks võimalik;

24. leiab siiski, et arvestades India sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu äärmist keerukust ja mitmekesisust, ei taga see protsessi kulgemist ilma raskuste ja muutliku õnneta;

25. tervitab asjaolu, et 2005 aasta juunis vabastati 450 last vanuses 6–14, kes Mumbais politsei järelevalve all orjuse tingimustes ebaseaduslikult töötasid, ning et neid ekspluateerinud 42 hoolimatut ärimeest vahistati; väljendab aga siiski oma ärevust UNICEFi raportite üle, mille kohaselt töötab Indias 17 ja pool miljonit last (mõne VVO andmetel kaks korda rohkem), enamik neist ebainimlikes tingimustes; kiidab India politsei ja tööhõiveasutuste poolt ilmselt omaksvõetud uut lähenemist, mille kohaselt ekspluateerijad vastutusele võetakse, ning ärgitab neid tagama piisavaid ressursse ja jätkuvat poliitilist tahet, mis võimaldaks ühiskonna selle häbiväärse nuhtluse likvideerida;

Majandusküsimused

26. märgib, et valitsus toetab majanduse struktuurimuudatusi ning on saavutanud edu mitmete valdkondade dereguleerimisel (mobiilside, kindlustus, energeetika, lennundus jms.); tervitab asjaolu, et uue valitsuse esimeses eelarves on ette nähtud struktuurilised parandused, tariifide vähendamine ja välisomandi piirangute tühistamine ning et valitsus asub riigiettevõtteid erastama;

27. arvestades, et India ja EL jagavad seisukohta, et majandusarengu võtmetegurid kaubandus, investeeringud ja vaba konkurents, kuid et kui soovitakse, et see areng oleks harmooniline ja õiglane, tuleb arvesse võtta majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, keskkonda ja tarbijate õigusi tugevdavaid põhilisi sotsiaalseid vajadusi, ärgitab India valitsust oma tohutule arengutööle asudes pöörama neile asjadele tähelepanu;

28. seda silmas pidades ning arvestades seda ühtset arusaama, ärgitab ELi ja Indiat ühiselt tegelema mõlemale poolele ühist huvi pakkuvate tööstus-, keskkonna-, arengukoostöö, kaubandus-, investeeringu- ja hea valitsemise poliitika aspektidega;

29. ärgitab India erasektorit, mis on valitsuse täielikust usaldusest kasu saanud ning mängib riigi poolt koostatud, riigi säästlikuks arenguks hädavajalikes majandusmeetmetes ja -kavades võtmerolli, näitama nendes kavades osaledes üles ülimat sotsiaalset tundlikkust;

30. märgib ära India Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi poolt ekspordi soodustamiseks teatavaks tehtud meetmed, sealhulgas ühtse avaldusvormi kasutuselevõtmise, mis võib oluliselt vähendada praegust ülemäärast bürokraatlikku asjaajamist;

31. tervitab ka otsust lühendada ooteaegu riigi ülekoormatud sadamates, mis koos Rahandusministeeriumi algatusel 2005. aastal heakskiidetud riigieelarves sisalduvate sadamatele ning teistele suurtele infrastruktuuriobjektidele ettenähtud finantsmeetmetega võivad oluliselt soodustada importi ja eksporti;

32. tervitab asjaolu, et EL ja India on otsustanud koordineerida oma tegevust geograafiliste tähiste vallas ning on leppinud kokku pidada selle valdkonna strateegia kavandamiseks seminare;

33. suhtub positiivselt eespool mainitud viiendal tippkohtumisel sõlmitud kokkulepetesse, millega soovitakse hõlbustada ning arendada kahepoolset kaubandust ja investeeringuid, arvestades, et kahepoolsete kaubandussuhete maht on potentsiaalsest selgelt väiksem; samas osutab, et India jaoks on esmatähtis avada enam oma turgu ja viia läbi majanduslikke reforme, mis on suunatud tariifide kaotamisele, mittetariifsete piirangute kõrvaldamisele ja intellektuaalse omandi õiguste tõhusale kaitsele;

34. usub, et nii ELi kui India huvides on töötada koos Doha arenguagenda (DDA) läbirääkimiste eduka lõpptulemuse nimel, selles osas peavad mõlemad pooled püüdma leida DDA võtmeküsimustes nii lähedasi seisukohti kui võimalik, eriti kasulikud oleks tihedamad kontaktid Euroopa Parlamendi ja India Parlamendi liikmete vahel;

35. loodab, et India täidab käimasolevatel Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel oma võtmerolli ja aitab aktiivselt kaasa probleemide lahendamisele eriti mittepõllumajanduslike toodete turulepääsu valdkonnas; selles kontekstis kutsub ELi ja Indiat üles kasutama Maailma Kaubandusorganisatsiooni Hongkongis toimuvale ministrite kohtumisele eelnevat kolme kuud järelemõtlemiseks ja otsustavaks tegutsemiseks ning teiste WTO liikmete jaoks suurema avatuse võimaldamiseks;

36. tunnistab vajadust tugevdada kahepoolset koostööd, keskendudes kaubanduse tehnilistele takistustele ja rahvatervist puudutavatele küsimustele, astudes dialoogi kaubanduse kaitsemeetmete ja üldisemalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele vastavuse teemadel;

37. kutsub üles ELi ja India investeeringuid puudutavatel kõnelustel võtma arvesse välismaiste investorite sotsiaalpoliitilist vastutust vastuvõtjariigis; rõhutab lisaks, et ettevõtetele antavate õigustega peaksid kaasnema kohustused ja et investorid peaksid vastuvõtjariigis kohaldama vähemalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhilisi töönorme;

38. tervitab New Delhis asuva valitsuse otsust luua välisinvesteeringute ligimeelitamiseks erimajandustsoonid ning ärgitab Indiat uuendama ja reformima oma tööõiguse alaseid õigusakte, kaitstes samas oma töölisi ekspluateerimise eest, tagades nii tööandjate kui ka tööliste õigused ja kohustused;

39. leiab, et mobiilsidesageduste jaotamine on ELi jaoks olulise tähtsusega, sest sellel on tõsised tagajärjed mobiiltelefonidele (GSM); kutsub Indiat üles osutama kohast tähelepanu mobiilsidesageduste kooskõlla viimisele Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu standarditega;

40. kutsub Indiat üles vastama positiivselt sellistele ettepanekutele, nagu tegi India peamine kaubanduspartner ASEANis –Malaisia – vabakaubanduspiirkonna loomiseks, sest seda liiki ettepanekud võivad aidata kaasa piirkonna mitmete rahvaste ja riikide stabiilsusele, arengule ja õitsengule;

41. märgib, et Indias on tekkimas arvukas ja kasvav keskklass, mis ei ole käsitletav mitte ainult teatavate kaubandustoodete positiivse sihtrühmana, vaid mis on eelkõige ka vastuvõtlik Euroopa kultuurile;

42. ärgitab ELi ja Indiat vankumatult julgustama kavandatava strateegilise partnerluse ühe osana konkreetse kultuuralase koostööprogrammi kindlustamist ja pidevat uuendamist; usub, et see on mõlema poole rikkalikku kultuurilist mitmekesisust arvestades oluline, ning usub, et teadlikkust neist kahest kultuurist ja sellealane teavitamine India ja Euroopa kodanike hulgas aitab anda sellele partnerlusele tugevama aluse;

43. tervitab komisjoni ja India valitsuse hiljutist kokkulepet, mille kohaselt esimene pakub India üliõpilastele Erasmus Munduse programmi raames tuhat stipendiumi (33 miljonit EURi) Euroopa ülikoolides õppimiseks, mis kahtlemata aitab kaasa eelmises lõikes sätestatud eesmärkide täitmisele; märgib, et India kultuurisuhete nõukogu pakub Euroopa üliõpilastele võimalusi õppida India ülikoolides, kuid kutsub üles selle vastu suuremat huvi üles näitama, et aidata aktiivsemalt kaasa strateegilise partnerluse aluste kindlustamisele;

44. avaldab lootust, et India koos teiste soodustatud maadega vastab samuti teiste arengumaade kutsele leidmaks lahendusi probleemidele, mis kahtlemata tekivad seoses tekstiili ja rõivaste impordi kvantitatiivsete piirangute keelustamisega, arvestades seda, et Indiale tuleb nimetatud meede arvatavasti eriti kasuks. Loodab samuti, et India hoidub kõikidest ebaõiglastest kaubandustavadest ELi tööstuse suhtes, et EL ei oleks omalt poolt sunnitud kasutama asjakohaseid kaubanduse kaitsemeetmeid kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega;

45. märgib, et Indial on juba tohutu geopoliitiline tugevus, mis põhineb majanduslikul tugevusel, seda eriti uute tehnoloogiate valdkonnas, ja rõhutab, et Indiat tuleb seetõttu käsitleda ülemaailmselt tunnustatud "globaalse tegijana" ja et sellest tuleneb India jaoks ka suurem sotsiaalne vastutus;

46. rõhutab ka seda, et EL peaks aitama Indiat võitluses vaesusega ja India arengueesmärkide saavutamisel üleüldse; rõhutab samuti seda, et EL peaks tegema Indiaga koostööd paljudes valdkondades, sealhulgas arengupoliitika, valitsemine, keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus;

47. rõhutab sellele lisaks, et EL peaks pidama oluliseks ergutada ja toetada Indiat rahvusvaheliste tööhõivet puudutavate standardite kohaldamisel, eriti läbi põhiliste ILO konventsioonide ulatusliku ratifitseerimise ja praktilise rakendamise kaudu; ja eriti vajadust võidelda laste tööjõu kasutamisega, mis on Indias täna jätkuvalt suur probleem, tööle võetava isiku vanuse alammäära käsitleva konventsiooni (vanuse alammäära konventsiooni (nr 138)) kaudu;

48. väljendab heameelt 7. septembril 2005. aastal toiminud ELi ja India ärialasel tippkohtumisel sõlmitud 1800 miljoni euro suuruse Airbus-lepingu üle, mis on märk arenevatest kahepoolsetest suhetest ja mis tõendas Euroopa konsortsiumi edu;

Areng

49. on tõsiselt mures AIDSi leviku pärast riigis, mis võib muutuda piirkonnas epideemiaks, kui sellega tõsiselt ei tegeleta, ning kutsub India valitsust üles võtma endale kindlad kohustused esmajoones selle probleemi lahendamiseks, vahetades teavet ning püüdes luua ühiseid strateegiaid teiste mõjutatud riikidega;

50. mõistab New Delhis asuva uue valitsuse kaalutlust, et tema tehtud õigusaktide ettepanekud geneeriliste ravimite tootmise keelustamise kohta, mille parlamendi alamkoda on vastu võtnud, aitavad ligi meelitada väliskapitali ning moderniseerida kohalikku ravimitööstust; usub kindlalt, et uus seadus peaks tegema mööndusi avalikkust huvitavatele ravimitele, nagu muuhulgas AIDSi, vähi, malaaria, tuberkuloosi ja kollatõve vastastele ravimitele; usub, et usaldusväärsete ja taskukohaste ravimite, eriti AIDSi ravimite kättesaadavus on hädavajalik; kutsub India ametiasutusi üles tagama, et elusloomade kasutamisele teaduslikes katsetes kohaldataks loomade heaolu rahvusvahelisi standardeid ning et selliseid katseid minimeeritaks ja neile leitaks alternatiivid;

51. juhib tähelepanu asjaolule, et pooled vaestes riikides viirusevastaseid ravimeid võtvatest patsientidest kasutavad Indias toodetud ravimeid; kutsub ELi üles toetama Indiat intellektuaalomandi seaduste edasises rakendamises viisil, millega välditakse tõkkeid hädavajalike ravimite tootmisele, turustamisele ja ekspordile, ning looma sel moel keskkonda, mis jätkuvalt julgustab ja soodustab India geneerilisi ravimeid tootva tööstuse investeeringuid arengumaadele soodsate hädavajalike ravimite pakkumisse;

52. meenutab, et WTO lubab selliseid mööndusi ning Doha deklaratsioon TRIPSi kohta kehtib endiselt, mille kohaselt "lepingut saab ja tuleb tõlgendada ja rakendada viisil, mis toetab WTO liikmete õigust kaitsta rahvatervist ning eelkõige edendada kõikide juurdepääsu ravimitele";

53. ärgitab Euroopa Komisjoni ja Indiat tegema alaliste ja pidevate lepingute alusel koostööd Doha arengukava (DDA) edukaks lõpuleviimiseks nii, et sellest saaksid kasu kõik asjaomased pooled;

54. seda silmas pidades usub, et India ja Euroopa läbirääkijail peab olema võimalik luua kahepoolsete ja mitmepoolsete teemade käsitlemiseks otsesed ja alalised sidemed; see aitab tagada tasakaalustatud ja vastastikku kasulikud edusammud Doha arengukava põhipunktide elluviimisel;

55. kutsub ELi ja Indiat üles uurima esimesel võimalusel koostöövõimalusi kolmandate riikide ühistes arenguprojektides ning võtma vajalikud sammud nende elluviimiseks niipea, kui nende projektide teostatavus on kinnitust leidnud;

56. tervitab asjaolu, et mõlemad pooled on leppinud kokku pidada ELi-India keskkonnafoorumi esimene kohtumine 2005. aasta oktoobris-novembris, ning kutsub komisjoni üles pühendama erilist tähelepanu India jaoks prioriteetsetele valdkondadele nagu taastuvad energiaallikad, keskkonnasäästlikud tehnoloogiad ja jäätmekäitlus ning andma kõikvõimalikku abi;

57. kutsub India valitsust üles võtma kindlaid ja tõhusaid meetmeid dumpingu vältimiseks kaubanduses ELiga;

Keskkond ja põllumajandus

58. rõhutab, et suurenev looduskeskkonna hävitamine Indias, mis puudutab veekogude reostust, muldade degradeerumist, õhusaastet, bioloogilise mitmekesisuse kadumist ja kliimamuutusi, on aina kasvav probleem, eriti elanikkonna vaese osa jaoks; rõhutab tungivat vajadust edendada ELi ja India vahelist koostööd selles valdkonnas;

59. ärgitab Indiat, mis on allkirjastanud Kyoto protokolli, kuid millele on antud ajutine mööndus teatavate kohustuste osas, näitama üles suuremat tundlikkust globaalse soojenemise küsimuses, viies oma arenguvajadusi ja -eesmärke ellu mõistlikul ning säästva arenguga kooskõlas oleval viisil;

60. on mures riigi suurematel looduskaitsealadel leiduvate tiigrite arvu ärevusttekitava vähenemise pärast ja kutsub India valitsust üles suurendama jõupingutusi selle vähenemise taga seisva korruptsiooni ja ebapädevuse vastu võitlemisel;

61. leiab, et selle looma kaitseks võetud järelevalve- ja kontrollimeetmeid tuleb tugevdada, eelkõige Rajasthani, Madhya Pradeshi ja Bihari osariikides; seda silmas pidades ärgitab andma hiljuti loodud loomastikuvastaste kuritegude uurimisbüroole vajalikke vahendeid tema tõhusa töö tagamiseks;

62. kutsub komisjoni üles selle asjaga tegelema ning tagama asjakohase koostöö, sest tiigrid ei ole olulised mitte üksnes India ökosüsteemi ning turismisektori jaoks, vaid neid võib pidada ka inimkonna pärandi osaks;

63. kutsub tsiviilotstarbelise tuumaenergia valdkonnas koostöövõimelisi ELi liikmesriike üles kaaluma India tohutut ja kasvavat energiavajadust ning teha otsus Indiaga selles valdkonnas koostöö suurendamise kohta; ning nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja India suurendaksid koostööd taastuvenergia valdkonnas;

64. on mures tõsise põllumajanduskriisi pärast, mis mitmete ekspertide hinnangul võib veenappuse tõttu riigi mitmetes osades mõne aasta jooksul kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles pöörama sellele küsimusele suurt tähelepanu;

65. märgib, et kakskümmend aastat pärast toksiliste gaaside leket Union Carbide Corporationi pestitsiiditehases Bhopalis, mis tappis üle 22000 inimese ja põhjustas lisaks kümnetel tuhandetel kroonilisi ja invaliidistavaid haigusi, ei ole objekti siiani puhastatud ning toksilised jäätmed saastavad jätkuvalt keskkonda ja põhjavett; kutsub India ametiasutusi ja Dow Chemicals'i üles objekti ning sellest mõjutatud ümbrust viivitamatult puhastama, tagama ohvritele täielik heastamine ning võtma juhtunus süüdiolevad isikud vastutusele;

66. kutsub ELi üles kohaldama strateegilist partnerlust viisil, mis tagab kohapeal käegakatsutavad muutused ning julgustab kogu maailma inimesi partnerluses osalema, et parandada oma töötavasid ja elukvaliteeti ning vahetada ideid ja parimaid tavasid kõikides valdkondades, eelkõige tööstuses ja põllumajanduses;

67. on seisukohal, et koostööd tuleb enam toetada teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Ennekõike on eesmärk edendada dialoogi kõikidel tasanditel, keskendudes teemadele, mis on ühise huvi objektiks, näiteks nagu infotehnoloogia, biotehnoloogia, e-kaubandus ja tekstiil; oluliseks faktoriks on ülikoolide kontaktide ja vahetuste tihendamisele kaasaaitamine;

Inimõigused

68. usub, et tõelist partnerlust iseloomustab avatud ja aus dialoog kõigil vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, ning tervitab seetõttu asjaolu, et strateegiline partnerlus näeb ette inimõiguste alase dialoogi avardamist ja institutsionaliseerimist;

69. tervitab India ülemkohtu otsust lasta läbi vaadata üle kahe tuhande politsei poolt lõpetatud kaebusasja ning ligikaudu kakssada õigeksmõistmisega lõppenud asja seoses 2002. aastal Gujarati osariigis toimunud kahe tuhande moslemi massimõrvaga; tervitab India riiklikku inimõiguste komisjoni tema sõltumatu ja järeleandmatu töö puhul selles küsimuses ja muudes küsimustes nagu kastipõhine diskrimineerimine ning muuhulgas dalitite ja adavaside diskrimineerimine; ning usub, et kohtutele ja poliitilistele ametivõimudele tuleb anda piisavalt aega oma töö lõpetamiseks ilma välise sekkumiseta, mis võib lõppkokkuvõtteks avaldada ebasoodsat mõju; nõuab selles protsessis koostööd inimõiguste organisatsioonidega;

70. tervitab Nanavati komisjoni raportit ning seoses 1984. aastal sikhide suhtes toime pandud vägivallaga valitsuse võetud meetmeid käsitlevat raportit ja kutsub India valitsust üles täitma oma lubadust kurjategijad koheselt ja täie rangusega vastutusele võtta;

71. seoses naiste diskrimineerimise ja naistevastase vägivallaga kutsub valitsust üles jätkama oma erimeetmeid koduvägivalla tõhusaks likvideerimiseks ning ohvrite abistamiseks; nõuab ka jätkuvate jõupingutuste tegemist tüdrukute hariduse edendamisel, aidates sel moel kaasa aastatuhande 2. ja 3. arengueesmärgi saavutamisele;

72. tunnustab, et India on sajandite vältel säilitanud oma territooriumil rahvuste, religioonide, kultuuride ja keelelise mitmekesisuse, andes läänele ja Euroopale eeskuju, ning kutsub India valitsust üles valvsusele kogukondades tekkivate rahvuste, religioonide ja kultuuride vaheliste pingete suhtes, mis ohustavad India sallivuse ja kooseksisteerimise põlispärandit;

73. olles teadlik uue valitsuse tõestatud moderniseerimiskavatsusest, ärgitab valitsust resoluutselt ellu viima järjest aeglasema ja iganenuma kohtusüsteemi reformi; mõnikord põhjustab kohtusüsteemi aeglus või politseipoolsed kuritarvitusjuhtumid või tegevusetus, seda eelkõige teatavates vägistamisjuhtumistes, elanikkonnas pettumust, ajendades omakohust; tervitab siiski asjaolu, et see on esile kutsunud eelkõige nende teemade ning üldiselt kohtusüsteemi olukorda puudutava avaliku arutelu;

74. kutsub New Delhi valitsust kaotama surmanuhtluse kasutamine oma kohtusüsteemis;

75. juhib tähelepanu asjaolule, et India on üks vähestest demokraatlikest riikidest, mis ei ole ratifitseerinud 1987. aastal jõustunud piinamisevastast ÜRO konventsiooni, ning märgib, et selle ratifitseerimine on ELi ja India vaheliste suhete tugevdamise oluline eeltingimus; kutsub teda üles ratifitseerima ka laste töö kaotamise ning kollektiivläbirääkimiste edendamise konventsioone;

76. rõhutab, et EL peab ärgitama Indiat täielikult täitma komisjoni soovitusi rassilise diskrimineerimise likvideerimise kohta;

77. ärgitab Indiat ühinema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga;

78. kutsub nõukogu ja Euroopa Komisjoni üles astuma Indiaga dialoogi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuutide ratifitseerimise, surmanuhtluse kaotamise, esmajoones piinamise ja lapstööjõu vastaste konventsioonide, samuti Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni lisaprotokollide ratifitseerimise üle;

Rahvusvaheline olukord

79. märgib, et Washingtoni ja New Delhi vaheline kavandatav strateegiline assotsiatsioon näeb ette USA õhusõidukite müümist ning kosmose- ja tsiviilotstarbelise tuumatehnoloogia jagamist;

80. tunnustab, et India on mänginud suurt rolli konfliktide ennetamises ja rahuvalves näiteks Afganistanis; tervitab tema reageeringut hiljutisele rojalistlikule riigipöördele Nepalis; kutsub Indiat kui SAARCi suurimat liiget üles võtma SAARCi piirkondliku koostöö edasiarendamises juhtpositsiooni;

81. märgib, et EL peab suurendama piirkondlikku koostööd Lõuna-Aasias ja töötama ka strateegilise lähenemise nimel, et laiendada ELi suhteid SAARCiga;

82. märgib ära India, Pakistani ja India vastastikuse lähenemise, mille tulemusena kaalutakse Iraanist läbi Pakistani territooriumi Indiasse kulgeva gaasijuhtme ehitamist; leiab, et seda liiki rahumeelse olemusega, piirkonna inimestele kasulikke ning ühiste huvide võrgustikku loovaid projekte, mis hoiavad ära nendevaheliste konfliktide võimalused ning soodustavad piirkonna stabiilsust, tuleb toetada;

83. tervitab edu märke, mida on täheldatud India ja Pakistani kahepoolsetel läbirääkimistel Kashmiri üle ja teisi vastastikuseid paindlikkuse ülesnäitamisi nagu hiljuti selle territooriumi kahe – India ja Pakistani – osa vahel bussiühenduse avamist või India välisministri visiiti Pakistani ning Pakistani presidendi visiiti Indiasse;

84. mõistab hukka nimetatud bussiühenduse vastu selle avamise päeval 7. aprillil 2005 toimepandud terrorirünnakud;

85. tervitab India peaministri avaldust, mida toetas president ka Musharraf ja mille kohaselt Kashmiris asuvat Siacheni liustikku tuleks pidada "rahu mäeks" ning uueks sümboliks India ja Pakistani vahelise täieliku lepituse teel Kashmiri küsimuses, ning kutsub ELi seda positiivset algatust toetama, et saavutada võimalikult ruttu poolte vahel lõplik kokkulepe, sealhulgas sõjajõudude ümberpaigutamise ja piirkonnast väljaviimise osas;

86. kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama Indiat ja tema pädevaid julgeolekuteenistusi ja õiguskaitseorganeid nende taotluses saavutada Europoliga privilegeeritud partneri roll, et tõhusamalt võidelda rahvusvahelise terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega;

87. ärgitab Indiat koos Pakistani ja Iisraeliga ühinema tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga, mis on rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamise ja kindlustamise asendamatu mitmepoolne vahend ning loob õigusliku raamistiku tuumarelva edasise leviku tõkestamiseks;

88. ärgitab India valitsust ühinema Ottawa maamiinide konventsiooniga;

89. väljendab oma sügavat kurbust 2004. aasta tsunami põhjustatud inim- ja varalise kahju üle ning õnnitleb India valitsust tema ülesnäidatud solidaarsuse eest kiirel reageerimisel loodusõnnetusele ning eelkõige India mereväge, mis saatis mõjutatud piirkondadesse juba järgmisel päeval mitmed üksused; kutsub komisjoni üles tagama, et India kaasataks komisjoni tsunamijärgsesse rekonstrueerimisprogrammi;

90. kutsub Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsi üles kaaluma parlamendi ametiaja teisel poolel Euroopa Parlamendi ja India parlamentidevahelise delegatsiooni loomist, et luua tihedamad suhted maailma kahe suurima demokraatia parlamentide vahel;

*

* *

91. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu liikmesriikidele, India valitsusele ja parlamendile ning SAARCi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] EÜT C 174 E, 14.7.2005, lk 179.

--------------------------------------------------