52005IP0209

P6_TA(2005)0209

Üldise majanduspoliitika üldsuunised

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniseid majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste (2005- 2008) raames (KOM(2005)0141 - 2005/2017(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni soovitust (KOM(2005)0141);

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

- võttes arvesse komisjoni 2005. aasta kevadisi majandusprognoose eurotsooni ja Euroopa Liidu kohta (2005-2006);

- võttes arvesse 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis 15. ja 16. juunil 2001. aastal Göteborgis ning 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;

- võttes arvesse 20. ja 21. märtsil 2003. aastal, 16. ja 17. oktoobril 2003. aastal, 25. ja 26. märtsil 2004. aastal, 4. ja 5. novembril 2004. aastal ning 22. ja 23. märtsil 2005. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;

- võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni "Majanduslik olukord Euroopas - ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta" [1];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 107;

- võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0150/2005),

A. arvestades, et eurotsooni ja 25 liikmega Euroopa Liidu majanduskasv ei suuda püsivalt saavutada kasvu potentsiaalset taset ning on endiselt nõrk, eriti eurotsooni nelja suurema riigi majanduses; arvestades, et majapidamiste tarbimine on endiselt kõikuv ning 2006 ja 2005. aasta majanduslikud väljavaated ebarahuldavad, millest tulenevalt alaneb töötuse kõrge tase aeglaselt; arvestades, et kuigi intressimäärad on madalaimal tasemel pärast Teist maailmasõda, on investeerimisvalmidus madal;

B. arvestades, et nii toodete-, energia- ja tööturgude kui ka maksusüsteemide struktuurireforme ning siseturu väljakujundamist, mida küll üksmeelselt vajalikuks peetakse, ei ole kõikides liikmesriikides piisava hoolikusega ellu viidud ning reformid ühenduse tasandil edenevad aeglaselt;

C. arvestades, et stabiilsuse ja kasvu pakt on aidanud kaasa inflatsiooni madala taseme ja intressimäärade ajalooliselt madala taseme säilitamisele;

D. arvestades ülemaailmse konkurentsivõime pidevat kasvu; arvestades, et Euroopa Liidu majanduskasvu määrad jäävad maha paljude maailma teiste osade majanduskasvu määradest ning et Euroopa Liidu turuosa kolmandatel turgudel on ohustatud; arvestades, et liidu keskmine majandusareng jääb maha USA ja mõne keskse Aasia riigi majandusarengust;

E. arvestades, et Lissaboni strateegia nõuab kõikide olemasolevate vahendite, eelkõige majanduspoliitika üldsuuniste, ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (2007-2013) kasutuselevõtmist, samuti kulutuste ümbersuunamist majanduskasvu soodustavatele töökohtadele ja töökohti finantsperspektiivi 2007-2013 raames;

F. arvestades, et Lissaboni strateegia on ELi säästva arengu strateegia osa, ja et keskkonnamõõde peab täielikult kuuluma Euroopa tööhõivestrateegiasse;

G. arvestades, et Euroopa Liidust on kujunenud üksus, mis hõlmab 455 miljonit inimest 25 väga erinevast riigist; arvestades, et majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed liikmesriikide vahel ning sageli ka liikmesriikide sees on suured; arvestades, et mõnes liikmesriigis on majanduskasv märkimisväärselt suurem kui teistes; arvestades, et liiga üldiste suuniste puhul on oht mitte võtta arvesse probleemide mitmekesisust;

H. arvestades, et majanduskasv ei ole eraldiseisev eesmärk, vaid ühtlustatud lähenemise osa, mille eesmärk on kodanike heaolu ja elukvaliteet; arvestades, et püsiva kasvu taotlemine peab põhinema sotsiaal-, tööhõive-, keskkonna- ja eelarvepoliitikal, võttes arvesse vastutust tulevaste põlvkondade ees ning austust liikmesriikide erinevate eeltingimuste suhtes; arvestades, et tööpuudus on suurim sotsiaalne ebaõiglus; arvestades, et kooskõlas asutamislepingus sätestatud eesmärkidega eeldab sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine sotsiaalse kaitse ja tööhõive piisava taseme säilitamist; arvestades, et majanduskasvu on võimalik saavutada üksnes suurema konkurentsivõime ja ulatuslikumate investeeringute abil;

I. arvestades, et tööpuudus on suurim sotsiaalne ebaõiglus; arvestades, et sotsiaalset ühtekuuluvust on võimalik tugevdada vaid majanduskasvu ja tööhõive kõrge taseme abil kõikides liidu osades, edendades sotsiaalse kaitse ja tööhõive kõrget taset vastavalt asutamislepingus sätestatud eesmärkidele;

J. arvestades, et majanduskasvu saab saavutada vaid kõrgema konkurentsvõime ja suuremate investeeringutega; arvestades, et Euroopa Liit on oma peamistest konkurentidest teadus-ja arendustegevuse, samuti uuenduste ja uute ettevõtete rajamise investeerimise valdkonnas olulisel määral maha jäänud,

1. tervitab majanduspoliitika üldsuuniste ja töökohtade loomise suuniste kompleksset esitamist, kuivõrd see keskendub majanduskasvule ja tööhõivele ning on seotud Lissaboni strateegia kolme sambaga vastavalt Brüsseli Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta kohtumisel tehtud eesistuja järeldustele, mis on ühtlasi märk majandus- ja sotsiaalpoliitika vastastikusest täiendavusest ning soovist liikuda edasi liidu makromajandusliku raamistiku lihtsustamise ja parema arusaadavuse poole; avaldab kahetsust, et komisjoni soovitustes majanduskasvu ja tööhõive taaskäivitamiseks pööratakse keskkonnamõõtmele liiga väikest tähelepanu; tuletab meelde, et keskkonnanõuded aitavad kaasa dünaamilise ja tõhusa, tulevikku suunatud majanduse rajamisele, mis pakub kodanikele kõrget elukvaliteeti; toetab nõukogu ja komisjoni otsust keskenduda suuremal määral majanduskasvule ja tööhõivele, suurendades konkurentsivõimet, laiendades siseturgu teenustesektorisse, parandades avalike teenuste tõhusust ning seega suurendades sisenõudlust;

2. taunib asjaolu, et komisjoni soovitustes pööratakse vähe tähelepanu kiire algusega majanduskasvu keskkonna- ja tööhõivealasele dimensioonile; tuletab meelde, et keskkonnanõuded aitavad luua tulevikku suunatud, dünaamilise ja tõhusa majanduse, mis võimaldab inimestele kõrget elukvaliteeti;

3. rõhutab isikuteenuste ning sotsiaal- ja kultuuriteenuste sektoris töökohtade loomise tähtsust suure naiste tööhõivega ning vananeva ja linnastunud elanikkonnaga ühiskonnas; rõhutab mitmekesistamise ja suurendatud konkurentsi tähtsust sektoris, kus on tähtis, et kodanikele pakutaks parimal võimalikul tasemel teenuseid ja parimt valikuvõimalust, kusjuures niisugused eesmärgid loovad ka võimalusi nii naiste kui meeste ettevõtluseks;

4. väljendab kahetsust seoses komplekssete suuniste liiga üldise iseloomuga, milles ei võeta piisavalt arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi; ergutab komisjoni järgima kavatsust esitada teatis, milles määratletakse iga liikmesriigi kõige olulisemad väljakutsed eriti struktuurireformide ja investeeringute valdkonnas ning spetsiifiliste teadmiste kiirema vahetamise osas majanduspoliitika väljatöötamisel;

5. tuletab meelde, et terve makromajanduslik keskkond nõuab koordineeritud eelarvepoliitika asjakohast vastastoimet, sõltumatut rahapoliitikat, mis säilitab hindade stabiilsuse eesmärgi ja viib edasi asutamislepingus sätestatud liidu üldeesmärkide saavutamise eesmärki, et saavutada paremad elustandardid ja säästva arengu eesmärgid; kutsub liikmesriike üles rakendama struktuurireforme, mis aitavad edendada investeerimist ja mille abil saab seetõttu täielikult kasutada EKP poolt tagatud madalaid intressimäärasid ning kasutama reformitud stabiilsus- ja kasvupakti tegutsemisruumi kvaliteetsema majanduskasvu edendamiseks Euroopas, see kõik rõhutab võimalusi ja vajadust kõikides sektorites kvaliteetsema Euroopa majanduskasvu järele ja ühisturu väljakujundamise vajadust;

6. rõhutab Euroopa mudeli köitvust ning liidule ja liikmesriikidele maailma kaubanduses kuuluvat olulist rolli; rõhutab vajadust sellise tööturu järele, mis on avatud kõikidele kodanikele ja piisavalt paindlik, et aidata inimestel turule siseneda, ja mis ei sunni töötada soovivaid vanemaid inimesi oma töökohtadelt lahkuma;

7. rõhutab majanduspoliitika restruktureerimise vajadust, keskendades seda produktiivsuse kasvu faktoritele, nt majanduse moderniseerimisele, teadmiste ja sotsiaalse heaolu moderniseerimisele, institutsioonide korra moderniseerimisele, et vastata uuest laienemisest tulenevatele väljakutsetele ning kaasaegse majanduse nõudmistele ja pidada vastu kolmanda maailma deflatsiooni survele;

8. märgib, et suurenenud tööviljakus, pingutused konkurentsivõime tugevdamiseks, investeeringud ja majanduskasv on kõrgemate töötasude, kasvu viljade õiglasema jagamise, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevnemise eeltingimused; rõhutab, et sellisele arengule peaks järgnema ettevõtete kohustus võtta endale sotsiaalsed kohustused;

9. on arvamusel, et Euroopa majanduskasvu suurenemine ja säästlikkus nõuavad kõikide liikmesriikide üheaegset koordineeritud tegevust, sealhulgas siseturu väljakujundamist, kõrgemat investeeringute taset ja uuenduslikke tööturureforme;

10. avaldab kahetsust tingimuste üle (eriti ajakava osas), milles parlament peab väljendama oma seisukohta üldsuuniste kohta; nõuab üldsuuniseid puudutava institutsioonidevahelise koostöö tingimuste selgitamist 2005. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, et vältida samasuguse olukorra kordumist, võttes samal ajal arvesse Lissaboni strateegia muutmise tagajärgi;

11. palub nõukogul arvesse võtta järgmisi parandusettepanekuid:

KOMISJONI SOOVITUS | EUROOPA PARLAMENDI PARANDUSETTEPANEKUD |

Parandus 1

A jao A.1 alajao neljas lõik

Suunis. Et tagada majanduse stabiilsus, peaksid liikmesriigid säilitama keskpika tähtajaga eelarve-eesmärgid kogu majandustsükli kestel ja võtma kuni nende eesmärkide saavutamiseni kõik vajalikud korrigeerivad meetmed kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Sellest lähtudes tuleks liikmesriikidel vältida tsükliennetuslikku poliitikat. Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto defitsiit võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamise nimel, rakendades struktuurireforme, et tõsta välist konkurentsivõimet ning aidata defitsiidi korrigeerimisele kaasa rahanduspoliitika abil. (Kompleksne suunis nr 1). | Suunis. Et tagada majanduskasvu edendamiseks vajalik majanduse stabiilsus ning muuta kultuuripärandi ja intellektuaalse kapitali mitmekesisuse eelis innovatsioonist juhitud tootlikkuse kasvuks. Liikmesriigid peaksid säilitama keskpika tähtajaga eelarve-eesmärgid kogu majandustsükli kestel ja võtma kuni nende eesmärkide saavutamiseni kõik vajalikud korrigeerivad meetmed kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Sellest lähtudes tuleks liikmesriikidel vältida tsükliennetuslikku poliitikat. Liikmesriigid, kelle olemasolev jooksevkonto defitsiit võib kujuneda raskesti ületatavaks, peaksid tegema pingutusi olukorra parandamise nimel, rakendades struktuurireforme, et tõsta välist konkurentsivõimet ning aidata defitsiidi korrigeerimisele kaasa rahanduspoliitika abil, eriti kasutades majanduskasvu vilju. Ühtlasi peaksid liikmesriigid majandusarengu soodustamiseks suunama avaliku sektori kulutused eelarve nendele punktidele, millest toetatakse Lissaboni strateegia eesmärke, eelkõige investeeringutele inimkapitali, teadmistesse, innovatsiooni ja infrastruktuuri. (Kompleksne suunis nr 1). |

Parandus 2

A jao A.1 alajao seitsmes lõik

Suunis. Et tagada majanduse jätkusuutlikkus, peaksid liikmesriigid elanikkonna vananemise prognoositavaid kulusid arvestades hakkama rahuldavas tempos vähendama riigivõlga, et tugevdada riigi rahandust, reformima pensioni- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline suutlikkus ning samal ajal sotsiaalne piisavus ja kättesaadavus ning võtma meetmeid tööhõive ja tööjõupakkumise suurendamiseks. (Kompleksne suunis nr 2). Vt ka kompleksne suunis "Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele" (nr 17). | Suunis. Et tagada majanduse jätkusuutlikkus suurema tööhõive alusena, peaksid liikmesriigid elanikkonna vananemise prognoositavaid kulusid arvestades ning vastavalt konjunktuuritsüklile hakkama rahuldavas tempos vähendama riigivõlga, et tugevdada riigi rahandust, reformima maksusüsteeme, muuhulgas vähendades madalapalgaliste koormust, reformima edasi pensioni- ja tervishoiusüsteeme, et tagada nende rahaline suutlikkus ning samal ajal sotsiaalne rahuldavus ja kättesaadavus ning võtma meetmeid kodanike vastutuse tõstmiseks pensionisüsteemide alal, tööhõive ja kvaliteetse tööjõupakkumise suurendamiseks. (Kompleksne suunis nr 2). Vt ka kompleksne suunis "Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele" (nr 17). |

Parandus 3

A jao A.1 alajao üheksas lõik

Suunis. Et edendada vahendite tulemuslikku jaotamist, peaksid liikmesriigid suunama riiklikke kulutusi majanduskasvu soodustavatesse kulukategooriatesse, kohandama maksusüsteeme vastavalt kasvupotentsiaali tugevdamise eesmärgile ja tagama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist. (Kompleksne suunis nr 3). | Suunis. Et edendada vahendite tulemuslikku jaotamist, peaksid liikmesriigid suunama riiklikke kulutusi majanduskasvu soodustavatesse ja töökohti loovatesse kulukategooriatesse ning kohandama maksusüsteeme vastavalt kasvupotentsiaali tugevdamise eesmärgile ja soodustama erasektori investeeringuid, eelkõige VKEdele soodsa ning töökohtade loomist motiveeriva maksuraamistiku loomisega. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd võitluses maksudest kõrvalehoidumisega; liikmesriigid peaksid ühtlasi tagama, et oleksid loodud riiklike kulutuste ja poliitikaeesmärkide saavutamise vahelise seose hindamise mehhanismid ning tagama reformipakettide omavahelise sidususe, ilma et see piiraks majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust käsitlevate suuniste kohaldamist. (Kompleksne suunis nr 3). |

Parandus 4

A jao A.1 alajao üheteistkümnes lõik

Suunis. Et edendada makromajanduspoliitika ja struktuuripoliitika vahelist sidusust, peaksid liikmesriigid läbi viima reforme, mis toetavad makromajanduslikku raamistikku paindlikkuse ja liikuvuse suurendamise ning globaliseerumise, tehnika edusammude ja tsükliliste muutustega kohanemise võime parandamise abil. (Kompleksne suunis nr 4). Vt ka kompleksne suunis "Edendada paindlikkust koos tööga kindlustatusega ning vähendada tööturu killustatust" (nr 20). | Suunis. Et edendada makromajanduspoliitika ja struktuuripoliitika vahelist sidusust, peaksid liikmesriigid läbi viima reforme, mis toetavad makromajanduslikku raamistikku rangete eelarvemenetluste jätkamise, investeeringute ja ettevõtluse soodustamise ning tarbijate usalduse edendamisega ja kohanemissuutlikkuse, liikuvuse, loovuse ja globaliseerumise, tehnika edusammude ja tsükliliste muutustega kaasnevate väljakutsetega kohanemise võime edasise parandamise abil. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tööturu paindlikkusele ja turvalisusele. (Kompleksne suunis nr 4). Vt ka kompleksne suunis "Edendada paindlikkust koos tööga kindlustatusega ning vähendada tööturu killustatust" (nr 20). |

Parandus 5

A jao A.1 alajao neljateistkümnes lõik

Suunis. Et tagada palgatõusu osatähtsus makromajandusliku stabiilsuse ja kiirema majanduskasvu saavutamisel ning tõsta kohanemisvõimet, peaksid liikmesriigid edendama nominaalset palgatõusu ja tööjõukulutusi kooskõlas hindade stabiilsusega ning keskpika ajavahemiku suundumustega tootlikkuses, võttes arvesse erinevusi töötajate oskuste ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste vahel. (Kompleksne suunis nr 5). Vt ka kompleksne suunis "Tagada palga ja muude tööjõukulutuste tööhõivet soodustav kasv" (nr 21). | Suunis. Et tagada palgatõusu osatähtsus makromajandusliku stabiilsuse, kiirema majanduskasvu ja suurema tööhõive saavutamisel ning tõsta kohanemisvõimet, peaksid liikmesriigid ning nende sotsiaalpartnerid edendama nominaalset palgatõusu ja tööjõukulutusi kooskõlas keskpika ajavahemiku suundumustega tootlikkuses, võttes arvesse erinevusi töötajate oskuste ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste vahel. Ühtse turu loomine, tööturu reformid ja sotsiaalpartnerite vastutuse suurendamine tööpuuduse vähendamisel palgaläbirääkimiste detsentraliseerimisega on olulise tähtsusega palkade tõstmisel ning tuluerinevuste vähendamisel, olles samas kooskõlas tootlikkuse ja konkurentsivõime arenguga. (Kompleksne suunis nr 5). Vt ka kompleksne suunis "Tagada palga ja muude tööjõukulutuste tööhõivet soodustav kasv" (nr 21). |

Parandus 6

A jao A.2 alajao kuues lõik

Suunis. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu maksukorraldusele ja sellega seoses tuleb neil liikmesriikidel, kes pole veel saavutanud oma keskpika tähtajaga eelarve- eesmärke, vähendada oma eelarve tsükliliselt korrigeeritavat puudujääki aastas soovitavalt 0,5% ulatuses SKT-st ilma ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid kasutamata, ning ulatuslikum korrigeerimine tagada majandusliku tõusu saabudes; teha täiendavaid jõupingutusi struktuurireformide alal, mis parandaksid eurotsooni konkurentsivõimet ja kohanemisvõimet asümmeetrilise mõjuga majanduslanguste puhul, ning tagada, et eurotsooni mõjujõud maailma majandussüsteemis oleks kooskõlas selle riikide majandusliku osatähtsusega. (Kompleksne suunis nr 6). | Suunis. Et aidata kaasa dünaamilise ja hästitoimiva rahaliidu kujunemisele, peavad eurotsooni liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu eelarvedistsipliinile, et tagada oma majandus- ja eelarvepoliitika parem kooskõlastatus, ühtlustades esmalt oma eelarvet puudutavad ajakavad, ja sellega seoses tuleb neil liikmesriikidel, kes pole veel saavutanud oma keskpika tähtajaga eelarve-eesmärke, vähendada oma eelarve tsükliliselt korrigeeritavat puudujääki aastas soovitavalt 0,5% ulatuses SKT-st ilma ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid kasutamata, ning ulatuslikum korrigeerimine tagada majandusliku tõusu saabudes, pidades silmas, et tulevikus võetakse eelarve keskpikale eesmärgile suunatud kohandamiskava määratlemisel arvesse struktuurireforme ning ajutised kõrvalekalded sellest eesmärgist on lubatud riikidele, kes on eesmärgi juba saavutanud, teha täiendavaid jõupingutusi, struktuurireformide alal, mis tänu investeeringutele innovatsiooni, tööstuspoliitikasse, haridusse ja kutseõppesse parandaksid eurotsooni konkurentsivõimet ja kohanemisvõimet asümmeetrilise mõjuga majanduslanguste puhul. Liikmesriigid peaksid läbi viima stabiilsuse ja kasvu pakti reformi ning usalduse taastamiseks tagama selle range kohaldamise. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama eurotsooni välisesindatuse vastavalt 11.- 12. detsembril 1998. aastal Viinis Euroopa Ülemkogul võetud kohustustele, et euro üha tähtsam roll maailma majandussüsteemis oleks kooskõlas selle riikide majandusliku osatähtsusega. Uutes liikmesriikides peab nominaalse lähenemisega kaasnema ka reaalne lähenemine. (Kompleksne suunis nr 6). |

Parandus 7

B jao B.1 alajao neljas lõik

Suunis. Et laiendada ja süvendada siseturgu, peaksid liikmesriigid kiirendama siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmist, pidama esmatähtsaks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangemat ja täpsemat rakendamist, kiirendama finantsturgude integratsiooni, kõrvaldama piiriülest tegevust pidurdavad maksutõkked ning kohaldama tõhusalt ELi riigihangete alaseid eeskirju. (Kompleksne suunis nr 7). | Suunis. Et laiendada ja süvendada siseturgu, peaksid liikmesriigid kiirendama siseturgu käsitlevate direktiivide ülevõtmist, pidama esmatähtsaks siseturgu käsitlevate õigusaktide rangemat ja täpsemat rakendamist, kiirendama finantsturgude integratsiooni, kõrvaldama piiriülest tegevust pidurdavad bürokraatia- ja maksutõkked, jätkates läbirääkimisi maksubaasi ühtlustamiseks, ning kohaldama tõhusalt ELi riigihangete alaseid eeskirju. (Kompleksne suunis nr 7). |

Parandus 8

B jao B.1 alajao üheksas lõik

Suunis. Et tagada turgude avatus ja konkurentsivõime, peaksid liikmesriigid esmatähtsaks pidama õiguslike ja muud laadi takistuste kõrvaldamist, mis pidurdavad konkurentsi olulistes sektorites, konkurentsipoliitika senisest rangemat elluviimist, turgude valikulist kontrolli konkurentsi- ja reguleerivate asutuste poolt, et selgitada välja ja kõrvaldada takistused konkurentsis ja turulepääsul, konkurentsimoonutusi põhjustava riigiabi vähendamist ning abi ümbersuunamist teatavate horisontaalsete eesmärkide toetamisele nagu teadus- ja arendustegevus ning inimressursside optimeerimine. Liikmesriigid peaksid ühtlasi täiel määral rakendama võrgutööstuse konkurentsile avamiseks kokkulepitud meetmeid, et tagada tõhus konkurents üleeuroopalistel integreeritud turgudel, ja kindlustama samal ajal kõrgekvaliteediliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise rahuldavatel tingimustel. (Kompleksne suunis nr 8). | Suunis. Et tagada turgude avatus ja konkurentsivõime, peaksid liikmesriigid esmatähtsaks pidama õiguslike ja muud laadi takistuste kõrvaldamist, mis pidurdavad konkurentsi olulistes sektorites, konkurentsipoliitika senisest rangemat elluviimist, turgude valikulist kontrolli konkurentsi- ja reguleerivate asutuste poolt, et selgitada välja ja kõrvaldada kõrvaldada tarbijate huvidega vastuolus olevad takistused konkurentsis ja turulepääsul, siseturul konkurentsimoonutusi põhjustava riigiabi kaotamist ning abi ümbersuunamist teatavate horisontaalsete eesmärkide toetamisele nagu teadus- ja arendustegevus ning inimressursside optimeerimine. Liikmesriigid peaksid ühtlasi täiel määral rakendama võrgutööstuse konkurentsile avamiseks kokkulepitud meetmeid, et tagada tõhus konkurents üleeuroopalistel integreeritud turgudel, ja kindlustama samal ajal kõrgekvaliteediliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise rahuldavatel tingimustel. (Kompleksne suunis nr 8). |

Parandus 9

B jao B.1 alajao neljateistkümnes lõik

Suunis. Et luua atraktiivsem ettevõtluskeskkond, peaksid liikmesriigid parandama oma õigusnormide kvaliteeti nende majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju süstemaatilise ja põhjaliku hindamise abil, võttes seejuures arvesse õigusnormidega seotud halduskulusid. Lisaks peaksid liikmesriigid pidama ulatuslikke konsultatsioone oma seadusandlike algatustega seotud kulude ja tulude üle, eriti kui need algatused nõuavad kompromisse poliitikaeesmärkide vahel. (Kompleksne suunis nr 9). | Suunis. Et luua atraktiivsem ettevõtluskeskkond ja soodustada eraalgatusi, peaksid liikmesriigid parandama oma õigusnormide kvaliteeti nende majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju süstemaatilise ja põhjaliku hindamise abil, võttes seejuures arvesse õigusnormidega seotud halduskulusid. Lisaks peaksid liikmesriigid pidama ulatuslikke majanduskasvu ja tööhõivet puudutavaid konsultatsioone oma regulatiivsete ja seadusandlike algatustega seotud kulude ja tulude üle, eriti kui need algatused nõuavad kompromisse poliitikaeesmärkide vahel. (Kompleksne suunis nr 9). |

Parandus 10

B jao B.1 alajao kuueteistkümnes lõik

Suunis. Et edendada ettevõtlusvaimu ja luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodne keskkond, peaksid liikmesriigid hõlbustama ligipääsu rahastamisele, kohandama maksusüsteeme, suurendama VKEde innovatsioonipotentsiaali ning pakkuma asjakohast teavet ja tugiteenuseid, et ergutada uute ettevõtete loomist ja kasvu. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas VKEde hartaga tugevdama ettevõtlusharidust ja -koolitust. Liikmesriigid peaksid samuti hõlbustama omandiõiguse üleminekut, läbi vaatama pankrotiõiguse ja parandama oma äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise võtteid. (Kompleksne suunis nr 10). | Suunis. Et edendada ettevõtlusvaimu ja luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodne keskkond, peaksid liikmesriigid hõlbustama ligipääsu rahastamisele, eriti riskifondidele ja mikrokrediidile, reformima ja kohandama investeeringuid soodustavaid maksusüsteeme, alustades maksude arvutamise baasi ühtlustamisest, suurendama VKEde innovatsioonipotentsiaali ning pakkuma asjakohast teavet ja tugiteenuseid, et ergutada uute ettevõtete loomist ja kasvu. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas VKEde hartaga tugevdama ettevõtlusharidust ja -koolitust ning riski aktsepteerimist, võtma meetmeid, et vältida noorte ja mitte täielikult edukate ettevõtjate hukkamõistmist ning lihtsustama nende uuesti alustamist. Liikmesriigid peaksid samuti hõlbustama omandiõiguse üleminekut, läbi vaatama pankrotiõiguse ja parandama oma äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise võtteid, tõhustades samas ettevõtete üldjuhtimise nõudeid ja juhtkonna vastutust. (Kompleksne suunis nr 10). |

Parandus 11

B jao B.2 alajao neljas lõik

Suunis. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, peaksid liikmesriigid edasi arendama meetmete kombinatsioone, millega tugevdada ettevõtete teadus- ja arendustegevust, parandades selleks raamtingimusi ja tagades, et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsi tingimustes, suurendama ja tõhustama riiklikke kulutusi teadus- ja arendustegevusele, tugevdama tippkeskusi, kasutama erasektori teadus- ja arenduskulutuste edendamiseks paremini toetusmehhanisme, nt rahandusmeetmeid, tagama kvalifitseeritud teadlaste piisava hulga, ergutades tudengeid enam suunduma loodusteaduste, tehnika ja inseneriteaduse aladele ning parandades edutamisvõimalusi ning teadlaste rahvusvahelist ja sektorisisest liikuvust. (Kompleksne suunis nr 12). Vt ühtlasi suunis "Laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali" (nr 22). | Suunis. Et suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, peaksid liikmesriigid edasi arendama meetmete kombinatsioone, millega tugevdada ettevõtete teadus- ja arendustegevust, parandades selleks raamtingimusi ja tagades, et ettevõtted tegutsevad piisava konkurentsi tingimustes, suurendama ja tõhustama riiklikke kulutusi teadus- ja arendustegevusele, arendama riigi- ja erasektori partnerlussuhet, tugevdama tippkeskusi, kasutama erasektori teadus- ja arenduskulutuste edendamiseks paremini toetusmehhanisme, nt rahandusmeetmeid, tagama kvalifitseeritud teadlaste piisava hulga, ergutades tudengeid enam suunduma loodusteaduste, tehnika ja inseneriteaduse aladele ning parandades edutamisvõimalusi ning teadlaste rahvusvahelist ja sektorisisest liikuvust, eriti Euroopast lahkunud teadlaste puhul, tugevdama teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelist seost, tagama tippkeskuseid tugevdava riigi rahastamise, ning suurendama konkurentsi ja võistlemist teadusuuringute valdkonnas. Liikmesriigid peaksid tegema enam jõupingutusi selliste tulevikuteaduste nagu infoühiskonna, ennetava tervishoiu ja biotehnoloogia edendamiseks, ergutades eelkõige objektiivsema teabe levikut vastuolulisemate, näiteks geneetilistelt muundatud organismide ja embrüonaalsete tüvirakkude alaste teadusuuringute eeliste ja riskide kohta. (Kompleksne suunis nr 12). Vt ühtlasi suunis "Laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali" (nr 22). |

Parandus 12

B jao B.2 alajao seitsmes lõik

Suunis. Et soodustada innovatsiooni ning info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid keskenduma innovatsiooni tugiteenuste parandamisele, eriti tehnosiirde alal, innovatsioonikeskuste ja nende võrgustike loomisele, mis ühendaksid omavahel ülikoole ja ettevõtteid, teadmistesiirde soodustamisele välismaiste otseinvesteeringute abil, rahastamisele ligipääsu parandamisele ning selgelt määratletud ja sobiva hinnaga intellektuaalomandi õigustele. Nad peaksid hõlbustama info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõttu majanduses ja sellega seotud muudatuste tegemist töökorralduses. (Kompleksne suunis nr 13). | Suunis. Et soodustada innovatsiooni ning info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid keskenduma innovatsiooni tugiteenuste parandamisele, eriti tehnosiirde alal, innovatsioonikeskuste ja nende võrgustike loomisele, mis ühendaksid omavahel ülikoole ja ettevõtteid ning lihtsustaksid inkubaatorite loomist, teadmistesiirde soodustamisele välismaiste otseinvesteeringute abil, rahastamisele ligipääsu parandamisele ning selgelt määratletud ja sobiva hinnaga intellektuaalomandi õigustele. Nad peaksid hõlbustama info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõttu majanduses ja sellega seotud muudatuste tegemist töökorralduses. (Kompleksne suunis nr 13). |

Parandus 13

B jao B.2 alajao üheksas lõik

Suunis. Et edendada ressursside säästlikku kasutamist ning tugevdada keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelist vastasmõju, peaksid liikmesriigid esmajärjekorras arvesse võtma väliseid keskkonnakulusid, suurendama energiakasutuse tõhusust ning välja töötama ja ellu rakendama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Neid prioriteete tuleks ellu viia kooskõlas ELi olemasolevate kohustustega ning keskkonnatehnoloogia tegevuskavas kavandatud meetmete ja vahenditega, tehes seda turupõhiste vahendite, riskifondide ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise abil, arvestades riigihangete keskkonnamõju ning kaotades keskkonnakahjulikud toetused ja muud poliitikavahendid. (Kompleksne suunis nr 14). | Suunis. Et edendada ressursside säästlikku kasutamist ning tugevdada keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelist vastasmõju, peaksid liikmesriigid esmajärjekorras arvesse võtma väliseid keskkonnakulusid, eriti energia, transpordi ja põllumajanduse valdkondades, suurendama energiakasutuse tõhusust ning välja töötama ja ellu rakendama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Ühtlasi peaksid liikmesriigid rakendama ennetavalt keskkonnapoliitikat, et suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, arendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ning keskkonna- alaseid uuendusi ning eriti Kyoto eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid, kasutades sealhulgas efektiivselt traditsioonilisi energialiike, eriti neid, mis ei ohusta Kyoto protokolli eesmärkide täitmist. Neid prioriteete tuleks ellu viia kooskõlas ELi olemasolevate kohustustega ning keskkonnatehnoloogia tegevuskavas kavandatud meetmete ja vahenditega, tehes seda turupõhiste vahendite, riskifondide ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise abil, arvestades riigihangete keskkonnamõju ning kaotades keskkonnakahjulikud toetused ja muud poliitikavahendid. (Kompleksne suunis nr 14). |

Parandus 14

B jao B.2 alajao 11. lõik

Suunis. Et aidata kaasa Euroopa tööstusbaasi tugevdamisele, peaksid liikmesriigid keskenduma uute tehnoloogiate ja turgude väljaarendamisele. See tähendab eelkõige pühendumist Euroopa ühiste tehnoloogiaalaste algatuste ning riigi ja erasektori partnerlussuhete rajamisele ja rakendamisele, mis aitavad toime tulla tõeliste turuprobleemidega, samuti piirkondlike või kohalike klastrite rajamisele. (Kompleksne suunis nr 15). | Suunis. Et aidata kaasa Euroopa tööstusbaasi tugevdamisele, peaksid liikmesriigid keskenduma uute tehnoloogiate ja turgude väljaarendamisele, seda ka väljaspool Euroopat, et globaliseerumine ei oleks maailma juhtiva eksportiva üksuse jaoks oht, vaid uus võimalus. Liikmesriigid peaksid välja töötama kommunikatsioonistrateegia, mille eesmärk on globaliseerumisest, turgude avanemisest ja konkurentsist tuleneva kodanike ebakindlustundega võitlemine. See tähendab eelkõige pühendumist Euroopa ühiste tehnoloogiaalaste algatuste ning riigi ja erasektori partnerlussuhete rajamisele ja rakendamisele, mis aitavad toime tulla tõeliste turuprobleemidega, samuti piirkondlike või kohalike klastrite rajamisele ning pidevale sektoripõhisele dialoogile asjaomaste huvirühmadega, eriti sotsiaalpartnerite ja (Kompleksne suunis nr 15). |

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0034.

--------------------------------------------------