52005DC0570

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.12.2005

KOM(2005) 570 lõplik

KOMISJONI AASTAARUANNE:

ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMISE JÄRELEVALVE (2004){SEC(2005)1446}{SEC(2005)1447}

KOMISJONI AASTAARUANNE:

ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMISE JÄRELEVALVE

(2004)

Komisjon koostab igal aastal aruande ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta, vastusena Euroopa Parlamendi (9. veebruari 1983. aasta resolutsioon) ja liikmesriikide (Maastrichtis 7. veebruaril 1992 allkirjastatud lepingu deklaratsiooni nr 19 punkt 2) esitatud taotlustele. Aruanne koostatakse ka vastusena Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu taotlustele, mis on seotud eri tegevusvaldkondadega.

1.1 Sissejuhatus

Kuna komisjon on põhilepingute täitmise jälgimises ainupädev, on tema ülesandeks tagada ühenduse õiguse ühtne kohaldamine liikmesriikides ja teostada selle järelevalvet vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 211. Kui liikmesriik on vastu võtnud õigusnorme, millega eiratakse põhilepingutes sätestatud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid, või kui liikmesriik on jätkanud selliste normide järgimist, võib komisjon EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel liikmesriigi kohtusse anda.

Komisjoni 2001. aasta valges raamatus Euroopa avaliku halduse kohta[1] rõhutatakse, et ühenduse õiguse kohaldamise eest vastutavad ennekõike liikmesriikide haldus- ja õigusasutused. Rikkumismenetluste põhieesmärk on innustada liikmesriike kohaldama ühenduse õigust vabatahtlikult ja võimalikult kiiresti. Komisjon on probleemide lahendamiseks võtnud kasutusele täiendavaid või alternatiivseid meetodeid ning seeläbi suurendanud koostööd liikmesriikidega.

Ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve on õiguspõhimõtetest kinnipidamiseks väga oluline ning muudab Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks tajutavamaks idee ühendusest kui õigusel põhinevast organisatsioonist. Liikmesriikide kodanike kaebused on üks peamisi ühenduse õiguse rikkumiste tuvastamise vahendeid.

22. aastaaruanne koos lisadega, milleks on talituste töödokumendid – komisjoni talituste dokumendid (SEC(2005)1446) ja statistikalisad (SEK(2005)1447) – kujutab endast komisjoni kokkuvõtet ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvest aastal 2004.

1.2. Euroopa Liidu laienemine

2004. aastal liitus Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki. 2004. aasta 3. mail käivitati ühendatud elektrooniline süsteem, mille abil on 25 liikmesriigil võimalik teatada direktiivide ülevõtmiseks võetud riigisisestest meetmetest. 2004. aasta lõpu seisuga on süsteemist kõrvale jäänud vaid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kes on teinud siiski ettevalmistustöid sellega ühinemiseks.

Kümme uut liikmesriiki on komisjoni välja töötatud elektroonilise eelteatamise süsteemi kasutamiseks teinud märkimisväärseid pingutusi. Tänu sellele laekus suur osa ühinemiseelse acquis communautaire ´i direktiivide ülevõtmismeetmeid ladusamini.

Augustis 2004 oli teatatud ülevõtmismeetmete keskmine kümnes uues liikmesriigis 94,14% (vanade liikmesriikide keskmine 97,96%). 31. detsembri 2004. aasta seisuga oli 25 liikmesriigi keskmine 97,69%, kümne uue liikmesriigi keskmine 97,30% ja vanade liikmesriikide keskmine 97,95%. Kõige edukam oli Leedu (99,45%), kellele järgnesid Hispaania (99,09%), Austria (98,81%), Taani (98,81%) ja Ungari (98,66%).

Komisjoni algatatud rikkumismenetluste üldarv on samuti kasvanud: 2003. aastal oli see 2709 (vanad liikmesriigid), 2004. aastal 2993 (25 liikmesriiki). Vanade liikmesriikide puhul kahanes see arv 2004. aastal 2146ni. Uusi liikmesriike koheldi vanade liikmesriikidega võrdselt. 31. detsembri 2004 seisuga oli 2993 registreeritud juhtumist menetlemisel 2531.

Vanade liikmesriikide kohta saadud kaebuste hulk on vähenenud: 2003. aastal oli kaebusi 1290, 2004. aastal 1080. 25 liikmesriigi peale kokku on kaebuste hulk kasvanud (1146). 2004. aastal tuvastati umbes 38% rikkumistest kaebuste teel (25 liikmesriigi peale kokku).

Komisjoni enda läbiviidud juurdluste tulemusena algatatud menetluste hulk on kasvanud, olles vanade liikmesriikide puhul 2003. aastal 253, kuid 2004. aastal juba 285 (25 liikmesriiki kokku: 328).

25 liikmesriigi peale kokku on ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise tõttu algatatud menetluste arv kasvanud 1519 juhtumini (vanad liikmesriigid 781, uued 738). Eelneva aastaga võrreldes näitab 2004. aasta statistika 50,8% kasvu (enne 1166, nüüd 1519 juhtumit). 2004. aasta näitajad hõlmavad nii vanade liikmesriikide suhtes algatatud menetlusi seoses sellega, et direktiive ei ole ettenähtud aja jooksul üle võetud, kui uute liikmesriikide suhtes algatatud menetlusi seoses sellega, et ühinemiseelse acquis communautaire’ i kõikidest meetmetest ei ole teatatud.

Üksikasjalikumat teavet saab statistikalisast SEK(2005)1447.

1.3 Põhitegevus komisjoni tegevusvaldkondade kaupa

Allpool kirjeldatakse põhitegevust valdkonniti. Üksikasjalikum analüüs selle kohta on aruandele lisatud komisjoni teenistuste töödokumendis SEK(2005)1466.

Põllumajandusvaldkonnas keskendutakse ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvetegevuses põllumajandustoodete vaba liikumist segavate tõkete kõrvaldamisele ning põllumajandust reguleerivate õigusaktide tõhusa ja korrektse kohaldamise tagamisele.

Põllumajandustoodete vaba liikumist takistavate harjumuspäraste tegurite hulk on ettearvatult märkimisväärselt vähenenud. Põllumajandustoodete vaba liikumist takistavate uut laadi tõkete kõrvaldamisel on komisjoni eesmärk vältida teiste liikmesriikide tootjate suvalise diskrimineerimise levimist.

Ühise põllumajanduspoliitika erieeskirjade kohaldamise järelevalvetegevuse raames tuli komisjonil sekkuda mitmes valdkonnas, nagu näiteks geograafilised tähised. Struktuurifondide valdkonnas oli komisjoni eesmärk tagada kinnipidamine klauslist, mis näeb ette abisaajatele abi täies ulatuses väljamaksmise. Selle põhjuseks olid IFADAPi poolt maha arvatud summad Portugalis. Komisjon on sekkunud, tagamaks selliste toodete kasutamiseks ja turustamiseks seatud piirangutest kinnipidamine, mille suhtes ühenduse äärepoolseimate piirkondade poliitika näeb ette soodustusi. Eriti puudutab see Assoorides töödeldud suhkrut. Ka tuletas komisjon liikmesriikidele meelde, et igal aastal tuleb saata aruanne riigiabi andmise korra kohta.

Teatatud on enamikust liikmesriikide õigusaktidest, millesse direktiivid üle on võetud.

Haridus- ja kultuurivaldkonnas on komisjoni jaoks üks põhiküsimustest tudengite vaba liikumine. Tõkked on enamasti seotud bürokraatiaga või diskrimineerimisega isiku rahvuse tõttu.

Komisjon on algatanud rikkumismenetlusi seoses sellega, et diplomite akadeemilise tunnustamisega on tehnilistel või administratiivsetel põhjustel viivitatud.

Teiseks käsitletud teemaks on olnud akadeemilist tunnustamist taotlenud isikutele halduskulude katteks kehtestatud maks. Kui see on tudengi sissetulekutega võrreldes suur, võib viimane jääda selle tagajärjel ilma oma õigustest, eelkõige juurdepääsust haridusele ja õigusest vabale liikumisele.

Viimase laienemise järel on saadud kaks kaebust, mille kohaselt uutest liikmesriikidest pärit tudengeid koheldakse haridusele juurdepääsuõiguse seisukohast teiste ühenduse kodanikega võrreldes ebavõrdselt. Komisjon on saatnud vastavale liikmesriigile ametliku teatise.

Komisjonile on teatatud juhtumitest, kus muus liikmesriigis õigusteaduse diplomi saanud isikuid keeldutakse kandmast juristipraktikantide nimistusse. Juhtumeid käsitletakse Morgenbesseri kohtuasja näitel.

Audiovisuaalpoliitika alal on tehnoloogia ja turu arengust tulenevalt peetud huvitatud isikutega aru piirideta televisiooni käsitleva direktiivi kohandamise üle.

Tööhõive valdkonnas on komisjonile laekunud kodanike kaebuste põhjal probleemiks tööjõu vaba liikumist käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete ja määruste väär kohaldamine. Muudes valdkondades (meeste ja naiste võrdne kohtlemine, töötingimused, -tervishoid ja -ohutus ning võrdne kohtlemine/mittediskrimineerimine (EÜ asutamislepingu art. 13)) on rikkumismenetluste algatamine seotud peamiselt direktiivide eiramisega või ülevõtmismeetmetest teatamata jätmisega.

Selles valdkonnas oli üks märkimisväärsemaid sündmusi esimeste menetluste algatamine Euroopa Kohtus artikliga 13 (võrdne kohtlemine/mittediskrimineerimine) seotud direktiivide üle võtmata jätmise tõttu.

Ka algatati Euroopa Kohtus EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel menetlus, mille sisuks oli Euroopa Kohtu otsuse eiramine Itaalias, kus teatavad kõrgkoolid ei tunnustanud endistele võõrkeelelektoritele ( Lettori ) omistatud õigusi. Komisjon palus Euroopa Kohtul määrata trahv summas 309 750 eurot iga viivituspäeva eest.

Teine prioriteet on olnud acquis communautaire 'i kohaldamise järelevalve uutes liikmesriikides. Pärast 1. maid on korrapärast ja süstemaatilist järelevalvet jätkatud. Tänu kahepoolsete suhetele oli võimalik tuvastada sotsiaalvaldkonna acquis ' ülevõtmisega seotud põhiprobleemid ning neist mõned lahendada. Esimene pakettkohtumine toimus detsembris, kus keskenduti peamiselt ülevõtmismeetmetest teatamata jätmisele.

Tööstus- ja ettevõtlusvaldkonnas on 2004. aasta lõpu seisuga antud välja 480 direktiivi, millest 2004. aastal jõustus 23.

2004. aastal on selles valdkonnas registreeritud kaebuste ja rikkumismenetluste arv kasvanud ning moodustab kõikidest komisjoni juurdlustest umbes 12%.

Vanade riikide suhtes algatatud rikkumismenetluste arv on siiski vähenenud. See on ilmselt toimunud tänu dialoogile, mida viimastel aastatel on arendatud ülevõtmistähtaegadest kinnipidamise eesmärgil, eriti farmaatsiatooteid käsitleva kolme uue direktiivi raames.

Direktiivis 98/34/EÜ ette nähtud tehniliste eeskirjade eelnõudest teatamise kord on end jätkuvalt õigustanud, kuna selle abil leiti 95%le juhtumitest ühenduse õigusega vastavuses olevad lahendused. Eriti farmaatsia- ja kosmeetikasektoris kasutas komisjon probleemide ennetamiseks ja liikmesriikidega koostöö tegemiseks muidki vahendeid, nagu ekspertide töörühmad ja kahepoolsed kontaktid liikmesriikidega, eesmärgiga määrata kindlaks võimalikud ülevõtmisraskused ning anda vajaduse korral nõuetekohase ülevõtmise tagamiseks ja direktiivide ühtseks kohaldamiseks tehnilist abi.

Ühenduse laienemise järel on kasvanud kümne uue liikmesriigi suhtes teatamata jätmise pärast algatatud menetluste arv. Tänu liikmesriikide pädevate asutuste jõupingutustele laienemise ettevalmistusetapis ja vastavushindamise lepingute raames komisjoni võetud meetmetele on nimetatud juhtumeid siiski suhteliselt vähe, pidades silmas ülevõetavate direktiivide hulka.

Keskkonda käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamine liikmesriikides on viimaste aastate jooksul paranenud. Sellest annab tunnistust komisjonis registreeritud uute kaebuste märgatav vähenemine: 2002. aastal 555, 2004. aastal vaid 336.

Komisjon esitas EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel 101 põhjendatud arvamust ning esitas Euroopa Kohtusse 45 hagi. Ka võttis komisjon EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel vastu 14 ametlikku teatist ja 6 põhjendatud arvamust. Rikkumismenetlusi algatati kaheksa uue liikmesriigi suhtes.

Komisjon kasutab ka muid vahendeid, et ühenduse õigust parimal võimalikul viisil kohaldada. Ennetavad algatused seisnevad suuniste ja tõlgendusdokumentide väljatöötamises, tehniliste komiteede raames toimuvates aruteludes ja kahepoolsetes kontaktides liikmesriikidega, nagu „pakkettkohtumised“.

Komisjon soovib kontrollida õigusaktide järgimist võimalikult süstemaatiliselt. Teatavates valdkondades on määrav roll aruannetel, teistes jälle kogub ja analüüsib komisjon vaid põhiandmeid. Komisjon on ühenduse õigusaktide järgimise iga-aastaseks strateegiliseks kontrollimiseks võtnud kasutusele õigusekspertide abi. Sisse on viidud süsteem kümnes uues liikmesriigis vastu võetud õigusaktide vastavuse kontrollimiseks.

Konkurentsipoliitika valdkonnas jälgiti endiselt elektronside õigusraamistikku kuuluva konkurentsidirektiivi ja läbipaistvusdirektiivi (mõlemad põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 86) ülevõtmist. Mitmel juhul menetles komisjon kaebust tulenevalt EÜ asutamislepingu artikli 86 koostoimest artikliga 82. Võeti vastu otsus Saksamaa postiteenuseid käsitlevate õigusaktide kohta.

Infoühiskonna valdkonnas järgitakse 2002. aasta elektronside õigusraamistikus Lissaboni tegevuskava kolme põhieesmärki – luua stabiilne ja etteaimatav õiguskeskkond, julgustada elektronsidevõrkude ja -teenustega seotud uuendustegevust ja ergutada nendesse investeerima.

Töörühmad ja komiteed ning uues õigusraamistikus ette nähtud kooskõlastusmehhanismid saavutasid 2004. aastal „täie võimsuse“. Peamiselt tegeleti uute eeskirjade rakendamisega ja ühise regulatiivse lähenemisviisi väljatöötamisega. Artikli 7 alusel võetavate meetmete eelnõudest teatamise alal jätkus komisjoni ja reguleerivate ametiasutuste vaheline tihe koostöö ning komisjon kasutas esimest korda oma vetoõigust.

Komisjon jätkas ühenduse õiguse ülevõtmise hoolikat järelevalvet 15 vanas liikmesriigis, kus õigusraamistikku kohaldatakse juulist 2003. Ka uute liikmesriikidega on raamistiku rakendamiseks tihedat koostööd tehtud. Seda hakati nende suhtes kohaldama liitumise kuupäeval. 2004. aasta lõpuks oli 20 liikmesriiki 2002. aasta raamistiku esmased õigusaktid täielikult üle võtnud ja sellest komisjonile teatanud. Seega nihkus 2004. aasta vältel raskuskese järk-järgult õigusaktide ülevõtmiselt 25 liikmesriigi õigusaktide täielikku vastavusse viimisele acquis 'ga ja nende rakendamisele.

Detsembris võeti vastu teatis „Euroopa elektroonilise side reguleerimine ja turud 2004“ (10. rakendusaruanne)[2].

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas esitas komisjon Euroopa Kohtule mitu hagi seoses 2001. aastal vastu võetud kahe direktiivi rakendamiseks võetud riigisisestest meetmetest teatamata jätmisega.

Isikute vaba liikumise teemal esitas komisjon kaks põhjendatud arvamust Madalmaadele, sest viimane oli saatnud maalt välja kaks pikka aega riigis viibinud Itaalia kodanikku. Tänu sellele, et Prantsusmaa võttis vastu seaduse nr 2003-1119, oli komisjonil võimalik lõpetada nimetatud riigi suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses tudengite õigusega elamislubadele. Itaalia liikluseeskirja muutmise tulemusena lõpetas komisjon rikkumismenetluse seoses muudes liikmesriikides registreeritud sõidukite juhtide teistsuguse ja vajalikust rangema kohtlemisega.

Lõpuks otsustas komisjon lõpetada hääleõiguse asjus menetluse Belgia vastu, kuna Belgia saatis Honnelles’i vallas elavatele muude liikmesriikide kodanikele, kes olid kohalike omavalitsuste valimiste hääleõiguslike isikute nimekirjast kustutatud, kirja selle kohta, et nad registreeritakse järgmisteks kohalike omavalitsuste valimisteks esialgse taotluse alusel.

Siseturu valdkonna poliitika koondus kolme telje ümber:

Kõigepealt võeti mitu meedet selleks, et arendada direktiivide ülevõtmise ja rikkumismenetluste raames koostööd liikmesriikidega. Komisjon võttis vastu soovituse, milles kutsus liikmesriike üles juhinduma direktiivide kiireks ülevõtmiseks ja kvaliteedi tagamiseks parimast tavast. Üldtulemuste paranemisele on kaasa aidanud siseturu tulemustabeli avaldamine ja ülevõetud direktiivide ajakohastatud arvu regulaarne avaldamine. 25 liikmesriigi peale kokku on ülevõtmise keskmine puudujääk 2004. aasta juuliga võrreldes, mil see oli 7,1%, kahanenud 3,6%le jaanuaris 2005. Direktiivide ülevõtmiseks on sagenenud nii kahepoolsed (ülevõtmist käsitlevad pakettkohtumised) kui ka mitmepoolsed kontaktid. Ekspertide kohtumisi on eelkõige korraldatud seoses kindlustusvahendajaid, turu kuritarvitamist ja pensionifonde käsitlevate direktiividega. Avalike hangete alal korraldati käimasolevate rikkumismenetluste kohta mitu pakettkohtumist. Enamikel juhtudel aitasid need kohtumised menetlusi märkimisväärselt kiirendada.

Teiseks arendati siseturu õigusaktide kohaldamisel tekkivate probleemide lahendamiseks SOLVIT-võrgustikku. Kümnes uues liikmesriigis alustasid SOLVIT-keskused tegevust liitumise päeval. Nimetatud võrgustiku kaudu käsitleti 289 juhtumit, mis on 73% rohkem kui 2003. aastal. Kui 2003. aastal lahendati 73% juhtumitest, siis nüüd oli see määr 80%.

Kolmanda teljena jätkati pingutusi rikkumismenetluste tõhusaks ja kiireks läbiviimiseks.

Tervishoiu ja tarbijakaitse valdkonnas algatas komisjon 457 rikkumismenetlust seoses ülevõtmismeetmetest teatamata jätmisega ning saatis välja 37 põhjendatud arvamust. Komisjon esitas viis põhjendatud arvamust seoses sellega, et oli jäetud üle võtmata direktiiv üldise tooteohutuse kohta, ning algatas rikkumismenetluse Eesti vastu tubakadirektiivi üle võtmata jätmise tõttu.

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 228 alusel rikkumismenetluse Belgia suhtes (munakanade kaitset käsitleva direktiivi üle võtmata jätmise tõttu) ja Prantsusmaa suhtes (tarbekaupade garantiisid käsitleva direktiivi üle võtmata jätmise tõttu).

Veterinaar- ja Toiduameti kontrollkäigud aitasid kaasa ühenduse õigusaktide kohaldamise parandamisele toidu ja sööda, looma- ja taimetervishoiu ning loomade kaitse valdkonnas. Komisjon esitas Kreekale ametliku teatise veterinaarkontrolli tugevdamiseks. Lõpetati samalaadne rikkumismenetlus Ühendkuningriigi suhtes, kuna viimane võttis asjakohased meetmed.

Kohus mõistis Hispaania süüdi tarbijalepingutes ebaõiglasi tingimusi käsitleva direktiivi ebakorrektses ülevõtmises.

Suuri pingutusi tehti tulenevalt kümne riigi liitumisest. Ülevõtmismäär oli 2004. aasta lõpuks vaid veidi kõrgem kui enne ühinemist.

Energeetika- ja transpordivaldkonnas käsitleti 458 rikkumist, millest 266 seisnes direktiivide ülevõtmismeetmetest teatamata jätmises ning 192 direktiivide ebakorrektses ülevõtmises või vääras kohaldamises. Kuigi vaadeldava ajavahemiku jooksul on suur hulk juhtumeid lõpetatud (154, millest 103 oli algatatud seoses teatamata jätmisega), on märgata rikkumismenetluste arvu kasvu. Seda põhjusel, et liikmesriigid on transpordidirektiivid kiiremini üle võtnud, kuigi harva on ülevõtmistähtajast kinni peetud. Vaadeldava ajavahemiku vältel on algatatud 223 rikkumismenetlust (millest 183 seoses teatamata jätmisega) ja menetletud 38 registreeritud kaebust. Kohus tegi otsuse 22 teatamata jätmise juhtumi suhtes. Kaheksa transpordidirektiivi ülevõtmistähtajad on möödunud (2003. aastal 15). Energeetika- ja transpordisektori direktiivide ülevõtmismäär jääb endiselt kaugelt alla Lissaboni eesmärgile (98,5%).

Energiasektoris saadeti 18 liikmesriigile ametlik teatis kahe elektrienergia ja/või maagaasi siseturu direktiivi ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise tõttu. Mitme liikmesriigi suhtes algatati menetlus toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarude säilitamist käsitleva direktiivi täitmata jätmise tõttu. Menetleti kaebusi seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi väära kohaldamisega. Komisjoni talitused karmistasid rikkumismenetlust järgmistest valdkondades: tervisekaitse ioniseeriva kiirguse korral ja elanike kaitse kiirgusavarii korral.

Transpordi-maanteeohutuse alal jätkati nii tehnilisi norme kui juhilubasid käsitlevad menetlusi.

Seoses raudtee infrastruktuuri käsitleva kolme direktiiviga mõistis kohus süüdi liikmesriigid, kes ei olnud nende puhul ikka veel riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatanud.

19. novembri 2002. aasta „avatud õhuruumi“ („Open skies“) kohtuotsustest tulenevalt kutsus komisjon liikmesriike üles võtma olukorra parandamiseks meetmeid. On algatatud uusi menetlusi seoses kolmandaid riike diskrimineerivate kahepoolsete lepingutega ja tsiviillennunduse ohutust käsitlevate õigusaktide täitmata jätmisega.

Meresõiduohutuse alal otsustas komisjon esitada Euroopa Kohtule hagi kaheksa liikmesriigi vastu, kes ei olnud ikka veel üle võtnud laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi käsitlevaid direktiive.

Kalandusvaldkonnas algatas komisjon menetlused mõne liikmesriigi suhtes, kes ei olnud suutnud täita oma kohustust mitte ületada teatavaid püügikvoote. Samuti algatati menetlused teatavatest püügi ja püügikoormuse andmetest teatamata jätmise tõttu.

Kohus mõistis kolm liikmesriiki süüdi püügikvootide ületamises. Komisjon esitas Euroopa Kohtule hagi Kreeka vastu, kuna viimane ei olnud kinni pidanud laevaliikluse satelliitseiresüsteemi sisseseadmiseks kehtestatud tähtajast.

Maksunduse ja tollipoliitika valdkonnas on järjest enam liikmesriikide kohta esitatud kodanikualgatuslikke kaebusi. Otsese maksustamise alal seatakse kaebustes kahtluse alla riikide õigusaktid ja tavad, mille alusel maksustatakse järjest karmimalt tegevust muudes liikmesriikides ja investeerimist nendes. Komisjon on märganud, et liikmesriigid on kõnealuses valdkonnas esitatud kahele ametipensioniskeeme ja dividendide maksustamist käsitlevale teatisele[3] siiski positiivselt reageerinud, kuna nad on oma õigusaktid ühenduse põhimõtetega vastavusse viinud. Kohtuasja algatamine osutus pensionide küsimuses vajalikuks vaid ühe riigi, so Taani puhul (kohtuasi C-150/04).

Algatati mitu uut rikkumismenetlust. Näiteks menetleti kaudse maksustamise alal eelisjärjekorras omavahenditele ebasoodsalt mõjuvaid juhtumeid. Direktiivide korrektse kohaldamise järjest suuremat järelevalvet jätkati (eelkõige direktiivi 2000/65/EÜ, mis käsitleb käibemaksu tasumise eest vastutava isiku määramist ja direktiivi 2001/115/EÜ arve esitamise kohta), mille tulemusena riigi õigusaktid viidi menetluse käigus vastavusse.

Komisjonil tuli samaaegselt tagada Euroopa Kohtu tehtud järjest suureneva hulga eelotsuste tehniline järelevalve.

Eelarve valdkonnas tuli komisjonil usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks tagada eelarvekoormuse õiglane jaotamine liikmesriikide vahel. Komisjon algatab menetlused omavahenditele ebasoodsalt mõjuvate rikkumiste suhtes, et vältida nende rikkumiste finantstagajärgi muudes liikmesriikides. Seoses traditsiooniliste omavahenditega on lahkhelide tõttu omavahendite kogumise tõlgendamisel tulnud hiljuti esitada taotlus Euroopa Kohtule küsimusse selguse toomiseks.

Ühenduse statistika valdkonnas algatati 20 uut rikkumismenetlust. Üks neist algatati Kreeka vastu seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta statistiliste andmete teatamise kohustuse täitmata jätmisega.

Komisjon saatis Kreekale ka ametliku teatise kiirstatistika kohta ning Belgiale sotsiaalstatistika kohta.

Põllumajandusstatistika alal saadeti ametlikud teated üheksale liikmesriigile, kes olid riigisisestest ülevõtmismeetmetest teatamata jätnud. Laienemine nõudis lisapingutusi. Viie uue liikmesriigi suhtes algatati ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise tõttu kaheksa rikkumismenetlust.

Kaupade maanteeveo alal esitas komisjon Euroopa Kohtule Kreeka vastu hagi.

Regionaalpoliitikas on enamik struktuurifondide ebaõige kasutamise tõttu algatatud rikkumismenetlusi seotud valdkondlike eeskirjade väära kohaldamisega. Nende järgimine on üks ühenduse vahendite saamise tingimustest. Rikkumiste tuvastamine toob kaasa ühenduse abi osalise või täieliku tühistamise.

Laienemise valdkonnas on rikkumismenetlusteks alust andnud kaebused seotud assotsiatsioonilepete ning ühenduse ja kandidaatriikide vahel sõlmitud Euroopa lepingute väära täitmisega. Kümne liikmesriigi liitumise tulemusena mais 2004 tuleb vastavaid assotsiatsioonileppeid ja Euroopa lepinguid käsitleda kehtetutena, kuna samal teemal on sõlmitud uus leping.

See muutus puudutas menetluses olevaid kaebusi, mille olid esitanud mõned Poola ja Leedu kodanikud seoses sellega, et Austria ja Rootsi ametiasutused ei tunnistanud nende asutamisõigust. Juhtumi analüüsimisel ilmnes siiski, et kaebusteks ei olnud alust.

Ka lükati tagasi rida uute liikmesriikide kodanike esitatud kaebusi seoses teenuste osutamise ning elamis- ja tööloa saamise õigusega, sest need valdkonnad ei ole veel täielikult avatud.

Komisjon on alustanud liikmesriikide tööturgudele juurdepääsu käsitlevate kaebuste läbivaatamist vastavalt otsusele 1/80 EL-Türgi assotsiatsioonileppe kohta.

Välissuhete valdkonnas avastati üks rikkumine, kus kuus liikmesriiki eiras ühenduse õigusakti, so ei kohaldanud nõukogu määruse nr 2368/2002 (Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses) artiklit 27.

[1] Valge raamat – Euroopa avalik haldus (KOM (2001)428).

[2] KOM(2004)759, 2.12.2004.

[3] Komisjoni teatis, mis käsitleb maksutõkete kõrvaldamist piiriüleselt makstavatelt ametipensionidelt, 19.4.2001 (IP/01/575), ja komisjoni teatis dividendide maksustamise kohta siseturul (KOM 2003/810), 19.12.2003.