52004PC0687

Brüssel 28.10.2004

KOM(2004) 687 lõplik

2004/0247 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega sätestatakse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Le Conseil a adopté, en date du 28 juin 2001, une réforme des régimes de soutien en faveur de l’agriculture dans les régions ultrapériphériques de l’Union, mentionnées à l’article 299, paragraphe 2, du traité CE (ci-après dénommées « RUP »). Ces mesures, dont l’origine date de 1991 et 1992, ont prouvé leur efficacité dans la promotion de l’agriculture et dans l’approvisionnement en produits agricoles de ces régions[1].

En revanche, le bilan de ces régimes reste plus mitigé en ce qui concerne leur gestion; en effet, les deux volets des régimes POSEI, le régime spécifique d’approvisionnement et le soutien des productions locales des RUP, sont caractérisés par une rigidité dans leur gestion. La Commission est tenue de légiférer pour adapter les bilans aux nécessités d’approvisionnement pour des variations des quantités, parfois modestes, de produits à approvisionner.

D’autre part, le régime de soutien des productions locales est morcelé en 56 (micro-) mesures établies par les règlements du Conseil. L’adaptation de ces mesures n’est pas possible sans une procédure législative interinstitutionnelle, ce qui nuit à la rapidité de l’action communautaire et à la nécessité d’adapter le plus possible l’action communautaire aux spécificités des situations des RUP et cela souvent pour des montants modestes.

C’est pourquoi il est proposé un changement de philosophie dans le soutien en faveur de ces régions en vue d’adopter une méthodologie participative pour la prise de décision et de permettre l’adaptation rapide des mesures pour tenir compte, aussi dans le temps, des spécificités de ces régions.

Le projet de règlement prévoit la présentation, par les États membres, d'un programme par région ultrapériphérique. Ces programmes comporteront un chapitre relatif au régime spécifique d’approvisionnement de produits agricoles essentiels dans les RUP pour la consommation humaine, comme intrant agricole ou la transformation, et un chapitre relatif au soutien des productions locales.

Le règlement ne modifie pas les sources de financement ni l’intensité du soutien communautaire.

La Communauté financera le programme au titre du FEOGA, section «Garantie», à concurrence de 100% jusqu'à un plafond annuel établi dans le règlement du Conseil. Une partie de ces aides sera obligatoirement réservée au soutien des produits agricoles locaux. Les montants ont été calculés sur la base de la moyenne des montants dépensés pour financer le régime spécifique d'approvisionnement durant la période de référence 2001–2003, et sur la base de plafonds de dépenses applicables en ce qui concerne le soutien de la production locale.

Une partie des montants précités est comprise dans le champ d’application du règlement (CE) n° 1782/2003 et fait partie des plafonds figurant à l’annexe VIII dudit règlement. La Commission, pour s’acquitter de l’obligation qui lui incombe en vertu de l’article 70, paragraphe 2, deuxième alinéa, du règlement précité, adaptera les plafonds visés à l’annexe VIII dudit règlement de manière correspondante.

Les dérogations aux dispositions agricoles horizontales présentes dans les règlements de 2001 ont été reprises dans le présent règlement.

2004/0247 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega sätestatakse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36, 37 ja artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,

ning arvestades järgmist :

(1) Äärepoolseimate piirkondade eriline geograafiline asend põhjustab täiendavaid veokulusid inimtoiduks ja töötlemiseks ettenähtud ning toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimisel. Peale selle põhjustavad saarelisest asendist ja kaugest asukohast tulenevad objektiivsed tegurid äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt pärsivad nende tegevust. Kõnealuseid pärssivaid piiranguid saab vähendada oluliste toodete hinna alandamisega. Seetõttu on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine ja leevendada nende piirkondade kaugusest, saarelisest ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(2) Olenemata asutamislepingu artiklist 23, tuleks sel eesmärgil vabastada kolmandatest riikidest imporditavad asjaomased tooted kohaldatavatest impordimaksudest. Seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile sissetoodud tooteid tuleks nende päritolu ja nende suhtes ühenduse eeskirjade kohaselt kohaldatava tollirežiimi arvessevõtmiseks käsitada otse imporditud toodetena, et võimaldada tarnimise erikorrast tulenevaid soodustusi.

(3) Hindade alandamise saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades, nende piirkondade kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutuste leevendamiseks ning ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühendusest pärit toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse. See toetus peaks arvesse võtma täiendavaid kulusid vedamisel äärepoolseimatesse piirkondadesse ja kolmandatesse riikidesse eksportimisel kohaldatavaid hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(4) Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud äärepoolseimate piirkondade tarnevajadustega, ei kahjusta see kord siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksport äärepoolseimatest piirkondadest. Siiski tuleks nende toodete edasisaatmist või eksporti lubada juhul, kui tarnimise erikorra tõttu saadud kasu hüvitatakse, või töödeldud toodete puhul lubada piirkondlikku kaubandust või kahe portugali äärepoolseima piirkonna vahelist kaubandust. Samuti tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade tavapäraseid kaubavoogusid kolmandate riikidega ja lubatud peaks olema töödeldud toodete eksport vastavalt tavapärasele ekspordile kõikides nendes piirkondades. See piirang ei kehti tavapärase ekspordi ning töödeldud toodete edasisaatmise suhtes, selguse huvides tuleks täpsustada võrdlusperiood tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud kogusteks.

(5) Selleks, et ellu viia tarnimise erikorra eesmärke, peab majanduslik kasu peegelduma tootmiskulude tasemes ja langetama hindu lõpptarbija tasemeni. Kõnealuseid majanduslikke eeliseid tuleks anda üksnes juhul, kui need tegelikult lõpptarbijani edasi kanduvad, ning selle üle tuleb teostada järelevalvet.

(6) Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kohaliku tootmise poliitika on hõlmanud palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on olnud efektiivsed ning kindlustanud põllumajanduse järjepidevuse ja arengu. Ühendus peaks jätkama nende tootmisviiside toetamist, see on äärepoolseimate piirkondade keskkondliku, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on maaelu arengupoliitika eeskujul näidanud, et tugev partnerlus kohalike asutustega võib aidata asjassepuutuvate piirkondade eriprobleeme täpsemini tabada. Soovitav on jätkata kohalike tootmiste toetamist üldiste programmide kaudu, mis on koostatud sobivaimal geograafilisel tasandil ning mida liikmesriigid komisjonile heakskiidu saamiseks esitavad.

(7) Kohalike põllumajanduslike toodete arendamise ja põllumajanduslike toodete tarnimise eesmärkide paremaks teostamiseks peab vastavate piirkondade varustamise korraldamist ühtlustama ning süstematiseerima komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust. Varustamise programmi peavad koostama liikmesriigi määratud asutused, kes esitavad selle komisjonile heakskiidu saamiseks.

(8) Äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjaid tuleks julgustada tootma kvaliteetseid tooteid ning nende turustamist tuleks toetada. Selleks otstarbeks võib kasulik olla Euroopa ühenduse loodud graafilise sümboli kasutamine.

(9) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta),[2] määratleb meetmed ühenduse toetuseks maaelu arendamisel ja tingimused selle toetuse saamiseks. Teatud põllumajanduslike, töötlemis- või turustamisettevõtete struktuurid äärepoolseimates piirkondades on tõsiselt ebapiisavad ning kannatavad spetsiifiliste raskuste tõttu. Teatavate investeeringute puhul tuleks kehtestada erandi võimalus nendest sätetest, mis piiravad määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ette nähtud struktuuriabi andmist.

(10) Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõige 3 piirab toetuse määramist nende metsade ja piirkondade eest, mis kuuluvad eraomanikule või eraomanike ühendustele või vallale või valdade ühendustele. Üks osa metsadest või puudega kaetud aladest, mis asuvad äärepoolseimates piirkondades, kuulub muudele ametivõimudele kui kohalikele omavalitsustele. Nimetatud asjaolude tõttu tuleks kõnealuses artiklis sätestatud tingimusi muuta paindlikumaks.

(11) Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikkel 24 lõige 2 ja lisa määratlevad põllumajandus-keskkonna ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud aastased ülemmäärad. Assooride teatavate väga tundlike karjamaade konkreetse keskkonnaseisundi arvessevõtmiseks ning põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide säilitamiseks, eriti Madeira terrasspõllunduspiirkondades, tuleks teatavate erimeetmete puhul ette näha võimalus suurendada kõnealuseid määrasid kuni kaks korda.

(12) Erandi võib teha ühenduse järjepidevast strateegiast, mille kohaselt ei anta riigiabi asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada erilisi põllumajanduspiiranguid äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad saarte eraldatusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast ja toodete vähesusest tingitud majanduslikust sõltuvusest.

(13) Prantsuse ülemeredepartemangude põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab kliima ja kõnealustes departemangudes sel eesmärgil kohaldatavate kontrollimeetmete puudulikkusega seotud probleemide tõttu. Tuleks rakendada programme, muu hulgas ka mahepõllumajanduslikke meetodeid, kahjulike organismide vastu võitlemiseks ning tuleks täpsustada ühenduse rahaline toetus selliste programmide puhul.

(14) Viinamarjaistanduste säilitamine, mis on Madeiral ning Kanaari saartel kõige levinum kultuur ning Assooridel väga tähtis kultuur, on majanduslik ja keskkondlik nõue. Selleks, et tootmisele kaasa aidata, ei kohaldata loobumislisatasu ega turumehhanisme nendes piirkondades, välja arvatud erakorraline destilleerimine Kanaari saartel, mida võib kohaldada juhul, kui turg on kvaliteediprobleemide tõttu erandlikult häiritud. Samuti on tehnilised ning sotsiaal-majanduslikud raskused takistanud õigeaegset ümberkorraldust Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades, kuhu on istutatud viinamarjade hübriidsorte, mis on veinituru ühise korralduse alusel keelatud. Sellistes viinamarjaistandustes toodetud veini kasutatakse üksnes tavapäraseks kohalikuks tarbimiseks. Lisaaja puhul oleks võimalik selliseid viinamarjaistandusi ümber korraldada ning samas säilitada piirkonna valdavalt viinamarjakasvatusest sõltuv majanduslik terviklikkus. Portugal peaks igal aastal komisjonile teatama asjaomaste alade ümberkorraldamisel tehtud edusammudest.

(15) Piimasektori ümberkorraldamine Assooridel ei ole veel lõpetatud. Arvestamaks Assooride suurt sõltuvust piimatootmisest ning muid takistusi, mis on tingitud saarte äärepoolseimast asukohast ja elujõulise alternatiivse tootmisharu puudumisest, tuleks nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003 (millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris),[3] mis on kehtestatud nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1453/2001(millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima))[4] artikliga 23 ning uuendatud nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 55/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1453/2003 (millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima)) teatavate sätete suhtes kehtestada erand piima- ja piimatootesektoris lisamaksu kohaldamise osas Assooridel.

(16) Toetus Madeira lehmapiima tootmise jaoks ei ole piisav, et tagada tasakaalu kodumaiste ja välismaiste tarnete vahel peamiselt nii sektorit mõjutavate tõsiste struktuuriliste raskuste tõttu kui ka sektori võimetuse tõttu kohaneda uue majanduskeskkonnaga. Selle tulemusena tuleks lubada ühendusest pärit piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmist, pidades silmas kohalike tarbimisvajaduste paremat katmist.

(17) Määruse (EÜ) nr 1788/2003 kohaldamata jätmist Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral põhjendatakse vajadusega säilitada soodustuste abil kohalik tootmine. Kõnealune erand tuleks kehtestada 4000 tonni piires, mis vastab praegusele 2000-tonnisele toodangule ja toodangu mõistlikule suurenemisele praeguste hinnangute kohaselt kuni 2000 tonni.

(18) Tavapärast loomakasvatust tuleks toetada. Kohaliku tarbimise vajaduste rahuldamiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral, tuleks teatavatel tingimustel ja aastase maksimaalse määraga lubada nuumamiseks mõeldud isasveiste osas tollimaksuvaba importi kolmandatest riikidest. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 avanenud võimalust kanda ammlehmade eest makstavate lisatasude õigused üle Portugalist Assooridele tuleks uuendada ja seda tuleks kohaldada äärepoolseimate piirkondade uue toetuskorra raames.

(19) Tubakakasvatus on Kanaari saartel ajaloolise tähtsusega. Majanduslikust aspektist lähtudes on tubaka tootmine jätkuvalt üks põhilisi tööstustegevusi kõnealuses piirkonnas. Sotsiaalset aspekti silmas pidades on tubakakasvatus väga töömahukas ja seda viljelevad väikesed põllumajandusettevõtted. Kõnealuse põllukultuuri ebapiisava tulususe tõttu on see väljasuremisohus. Tubakat kasvatatakse praegu veel üksnes väikesel maa-alal La Palma saarel, kus seda kasutatakse sigarite käsitsi valmistamiseks. Seepärast tuleks Hispaanial lubada anda lisaks ühenduse abile jätkuvalt toetust kõnealuse traditsioonilise põllukultuuri säilitamiseks, et toetada sigarite käsitsi valmistamist. Peale selle peaks tubakatoodete jätkuva valmistamise eesmärgil olema toortubaka ja pooltöödeldud tubaka importimine Kanaari saartele jätkuvalt vabastatud tollimaksust kuni 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi piires aastas.

(20) Käesoleva määruse rakendamine ei tohi kahjustada eritoetuste taset, millest äärepoolseimad piirkonnad on seni kasu saanud. Liikmesriikidel peaks asjakohaste meetmete võtmiseks olema kasutada samaväärsed summad, mida nad on ühenduselt juba saanud vastavalt nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1452/2001 (millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom)),[5] nõukogu määrusele (EÜ) nr 1453/2001 ja nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1454/2001 (millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican)),[6] ja nende piirkondade põllumajandusettevõtjatele kehtestatud summad vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1254/1999 (veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta),[7] nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2529/2001 (lambaliha- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta),[8] nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1784/2003 (teraviljaturu ühise korralduse kohta),[9] ning summad Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu riisiga varustamise toetamiseks vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1785/2003 (riisituru ühise korralduse kohta).[10] Uus käesoleva määrusega kehtestatud äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise toetussüsteem peab olema kooskõlastatud mujal ühenduses jõus olevate tootmise toetustega.

(21) Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001. Samuti tuleks muuta nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001)[11] ning määrus (EÜ) nr 1785/2003, et tagada lepingute kooskõlastatus. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus.[12]

(22) Käesoleva määrusega ettenähtud kavad peaksid käivituma 2006. aasta alguses. Siiski tuleks liikmesriikidel ja komisjonil lubada kõikide ettevalmistavate meetmete võtmist käesoleva määruse jõustumise ja selle kohaldamise vahel, et tagada kavade käivitumine sellel kuupäeval.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTISEesmärk

ARTIKKEL 1 EESMÄRK

Käesolev määrus sätestab erimeetmed põllumajandusvaldkonnas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 viidatud ühenduse piirkondade, edaspidi „äärepoolseimate piirkondade“, kõrvalisusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud raskuste kõrvaldamiseks.

II JAOTISTarnimise erikord

Artikkel 2 Prognoositav tarnebilanss

1. I lisas loetletud inimtoiduks oluliste, töötlemiseks ja põllumajanduslikuks tooraineks ettenähtud toodete põllumajandustoodete tarnimiseks kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade jaoks erikord.

2. Koostatakse prognoositav tarnebilanss, milles märgitakse I lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete kogused, mida on vaja igal aastal tarnevajaduste rahuldamiseks. Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks edasisaatmiseks, kolmandatest riikidest eksporditud piirkondliku või traditsioonilise kaubavahetuse raames ettenähtud tooteid töötlevate ja pakendavate ettevõtete vajaduste hindamiseks.

Artikkel 3 Protseduuri läbiviimine

1. Prognoositavas tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires ei kohaldata tollimakse tarnimise erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse .

Tooteid, mis on ühenduse tolliterritooriumile sisse veetud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva jaotise kohaldamisel kolmandatest riikidest otseimporditavate toodetena.

2. Artikli 2 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades ühenduse osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või ühenduse turul saadavate ühenduse toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse.

Selline toetus määratakse kindlaks iga asjaomase toote puhul, et võtta arvesse äärepoolseimatesse piirkondadesse toodete vedamisel tekkivaid täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise suhtes kohaldatavaid hindu ning töötlemiseks ettenähtud toodete ja põllumajanduslike sisendite puhul, saarel või muudes kaugetes piirkondades elamise täiendavaid kulusid.

3. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse eelkõige arvesse:

a) äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ettenähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid;

b) kaubavoogusid ülejäänud ühendusega;

c) kavandatava toetuse majanduslikku aspekti.

4. Tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on imporditollimaksudest vabastamisest või tarnete puhul antavast toetusest tuleneva majandusliku kasu tegelik jõudmine lõpptarbijani.

Artikkel 4 Eksport kolmandatesse riikidesse ja lähetamine ülejäänud ühendusse

1. Tarnete erikorra alla kuuluvate toodete eksportimist kolmandatesse riikidesse või lähetamist ülejäänud ühendusse võib teostada ainult vastavalt artikli 26 lõikes 2 viidatud korra tingimustele.

Need tingimused hõlmavad imporditollimakse artikli 3 lõikes 1 viidatud toodete osas või tarnimise erikorra alusel saadud toetuse hüvitamist artikli 3 lõikes 2 viidatud toodete osas.

Need tingimused ei hõlma kaubavoogusid Prantsuse ülemeredepartemangudega.

2. Lõikes 1 ettenähtud piirangud ei hõlma äärepoolseimates piirkondades tarne erikorra raames teotust saanud toodetest töödeldud tooteid, mis on:

a) eksporditud kolmandatesse riikidesse või lähetatud ülejäänud ühendusse tavapärase lähetamise või eksportimise piires. Nende koguse ja kolmandate riikide sihtkoha peab komisjon täpsustama vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale, võttes arvesse 1989., 1990. ja 1991. aasta keskmist eksporti ja lähetamist.

b) eksporditud kolmandatesse riikidesse piirkondlike kaubavoogude raames vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korra tingimustele.

c) lähetatud Assooridelt Madeirale ja vastupidi.

Sellisel viisil eksporditud toodetele ei saa eksporditoetust.

Artikkel 5 Tarneprogrammide heakskiitmine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 24 lõigetes 2 ja 3 viidatud rahaliste toetuste raames tarneprogrammi eelnõu, mis hõlmab eelkõige:

a) hinnangulise tarnebilansi eelnõu;

b) ühendusest tarnimise toetuse määra ja summa.

2. Tarneprogrammid võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras. I lisas sisalduvat toodete nimekirja võidakse läbi vaadata vastavalt samale korrale lähtuvalt äärepoolseimate piirkondade arenguvajadustest.

Artikkel 6 Toorsuhkru tarnimine Assooridele

Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10 000 tonni.

Artikkel 7 Riisi importimine Réunioni

Tollimaksuga ei maksustata ühegi CN-koodide 1006 10, 1006 20 või 1006 40 00 alla kuuluvate toodete importi Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu seal tarbimiseks.

Artikkel 8 Programmi kohaldamise rakenduseeskirjad

Käesoleva jaotise kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Need eeskirjad määravad eelkõige tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigid igal aastal muuta eraldatavaid vahendeid erinevatele toodetele, mis on tarnimise erikorra raames abikõlblikud, ning vajaduse korral kehtestada impordilubade või tarnesertifikaatide süsteemi.

III JAOTISKohalikku põllumajandustootmist soodustavad meetmed

Artikkel 9 Abiprogrammid

1. Äärepoolseimate piirkondade jaoks seatakse sisse ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid EÜ asutamislepingu kolmanda osa II jaotise reguleerimisala piires.

2. Ühenduse abiprogrammid seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida asjaomane liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Need valmistavad ette liikmesriigi määratud pädevad asutused ning liikmesriik esitab need komisjonile pärast seda, kui on konsulteeritud pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel geograafilisel tasandil.

3. Iga äärepoolseima piirkonna kohta võib esitada ainult ühe programmi.

Artikkel 10 Meetmed

Ühenduse abiprogrammid sisaldavad äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootmise järjepidevuse ja arengu tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 11 Vastavus ja järjepidevus

1. Abiprogrammide raames võetud meetmed peavad vastama ühenduse õigusaktidele ja peavad olema kooskõlas ühenduse teiste poliitikavaldkondadega ja nende raames võetud meetmetega.

2. Tuleb tagada järjepidevus abiprogrammide ja teiste ühise põllumajanduspoliitika vahendite raames võetavate meetmete vahel ning eelkõige tuleb tagada ühine turukorraldus, maaelu areng, toodete kvaliteet, loomade heaolu ja keskkonna kaitse.

Käesoleva määruse raames ei tohi ühtegi meedet finantseerida kui:

a) lisatoetust lisatasule või abikavadele vastavalt turu ühisele korraldusele, välja arvatud objektiivsete kriteeriumide abil põhjendatud erakorraliste vajaduste puhul;

b) teadusuuringute toetust, meetmeid teadusuuringute kavade toetamiseks või ühenduse toetuse abikõlblikkuseks vastavalt nõukogu otsusele 90/424/EMÜ;[13]

c) määruse (EÜ) nr 1257/1999 reguleerimisala piiresse jäävate meetmete toetusena.

Artikkel 12 Ühenduse abiprogrammide sisu

Ühenduse abiprogramm peab sisaldama:

a) põllumajandusliku tootmise praeguse olukorra kvantifitseerivat kirjeldust, võttes arvesse kättesaadavaid hindamiste tulemusi erinevuste, mahajäämuse ja arengupotentsiaali kohta, kasutatud rahastamisvahendeid ning eelmise programmi ajal vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3763/91,[14] nõukogu määrusele (EÜ) nr 1600/92,[15] nõukogu määrusele (EÜ) nr 1601/92[16] ja määrustele (EÜ) nr 1452/2001, nr 1453/2001 ja nr 1454/2001 algatatud ettevõtmiste peamisi tulemusi.

b) esitatud strateegia ja valitud prioriteetide kirjeldust, kvantitatiivseid eesmärke ja eelhindamist, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

c) kavandatavate meetmete kirjeldust, ning eelkõige programmi rakendamiseks ettenähtud abikavade kirjeldust, ning vajadusel teavet asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;

d) meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;

e) programmide raames võetavate erinevate meetmete vastavuse ja järjepidevuse tõendit ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavaid kriteeriume ja kvantitatiivseid näitajaid;

f) programmide, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tõhusat ja nõuetekohast rakendamist tagavaid sätteid, kvantitatiivsete näitajate määratlusi hindamiseks ning kontrollimise ja sanktsioonide rakendamise korda;

g) pädevate asutuste ja programmi rakendamise eest vastutavate organite nimetamist ning pädevate asutuste või organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite nimetamist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.

Artikkel 13 Esitamine, heakskiitmine, kohaldamine ja muutmine

1. Abiprogrammid tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2. Komisjon hindab esitatud programme ja annab heakskiidu artikli 26 lõikes 2 viidatud korra kohaselt kuue kuu jooksul pärast programmide esitamist.

3. Programme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. aastast.

4. Liikmesriigid võivad abimeetmeid muuta või neile määratud ressursse ümber paigutada vastavalt artikli 26 lõikes 2 viidatud korrale.

Artikkel 14 Järelvalve

Ühenduse programmide tõhusat järelvalvet tagav kord, materiaalsed ja finantsnäitajad peavad olema vastu võetud vastavalt artikli 26 lõikes 2 viidatud korrale.

IV JAOTISKaasnevad meetmed

Artikkel 15 Graafiline sümbol

1. Kvaliteetsete töödeldud või töötlemata äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike põllumajandustoodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks seatakse sisse graafiline sümbol.

2. Asjaomased kaubandusorganisatsioonid teevad ettepaneku lõikes 1 ettenähtud graafilise sümboli kasutamise tingimused. Ametiasutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile heakskiitmiseks.

Sümboli kasutamist jälgib pädev ametiasutus või pädevate riiklike ametiasutuste heakskiidetud asutus.

Artikkel 16 Maaelu areng

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 7, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 75% toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamise soodustamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse artiklis 18 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr 1260/1999[17] artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 28, ei ületa äärepoolseimate piirkondade toetuse kogusumma 65% toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamise soodustamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse artiklis 18 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 19 lõikes 4 osutatud programmitäiendis. Keskmise ja väikese suurusega ettevõte kõnealuse toetuse kogusumma ei ületa samade tingimuste puhul 75%.

3. Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikes 3 ettenähtud piiranguid ei kohaldata Assooridel ja Madeiral asuvate troopiliste, lähistroopiliste metsade või metsamaade suhtes.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikest 2, võib käesoleva määruse lisaga ettenähtud ühenduse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja Madeira põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide ning eelkõige terrasse kaitsvate kivimüüride säilitamise meetme puhul.

5. Käesolevas artiklis kavandatavate meetmete kirjeldus kantakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 18 ja 19 viidatud kõnealuste piirkondade programmidesse.

Artikkel 17 Riigiabi

1. Asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada äärepoolseimate piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

2. Liikmesriigid võivad saada III jaotises viidatud ühenduse abiprogrammide rakendamiseks lisatoetust. Sellisel juhul peavad nad teavitama komisjoni riigiabist ja komisjon võib selle kõnealuste programmide osana vastavalt käesolevale määrusele heaks kiita. Sel viisil teatatud abi tuleb käsitleda kui abi, millest on teatatud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses.

Artikkel 18 Taimeterviseprogrammid

1. Prantsusmaa ja Portugal esitavad komisjonile programmid taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral. Programmides täpsustatakse eelkõige taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud. Vastavalt käesolevale artiklile esitatud programmid ei hõlma banaanide kaitset.

2. Ühendus toetab lõikes 1 ettenähtud programmide rahastamist tuginedes piirkondliku olukorra tehnilisele analüüsile.

3. Lõikes 2 ettenähtud ühenduse rahaline toetus ja abisumma otsustatakse vastavalt artikli 26 lõikes 2 viidatud korrale. Ühenduse rahalise toetuse abikõlblikud meetmed määratletakse samas korras.

Selline toetus võib hõlmata kuni 60% abikõlblikest kulutustest Prantsuse ülemeredepartemangudes ja kuni 75% abikõlblikest kulutustest Assooridel ja Madeiral. Maksmine toimub Prantsuse ja Portugali ametiasutuste esitatud dokumentide põhjal. Vajaduse korral võib komisjon korraldada uurimise, mille viivad tema nimel läbi nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ[18] artiklis 21 viidatud eksperdid.

Artikkel 19 Vein

1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999[19] II jaotise II peatükki ja III jaotise I ja II peatükki ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1227/2000[20] III peatükki ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõikest 1, võib veini tootmiseks kasutada Assooridel ja Madeiral koristatud viinamarju, mis on pärit viinamarjasortidest, mis on otseselt tootja hübriidid (“Noah”, “Othello”, “Isabelle”, “Jacquez”, “Clinton” ja “Herbemont”) ja mille kasvatus on keelatud, kuid see vein peab jääma kõnealustesse piirkondadesse.

Portugal on 31. detsembriks 2006 vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise III peatükiga ettenähtud toetuse abil järk-järgult likvideerinud viinamarjaistandused, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

Portugal teatab igal aastal komisjonile edusammudest nende alade ümberkorraldamisel ja ümberkujundamisel, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

3. Kanaari saarte suhtes ei kohaldata tootmisvõimsuse osas määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise II peatükki ja III jaotist ning määruse (EÜ) nr 1227/2000 III peatükki, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud erakorralise destilleerimise puhul, kui esineb kvaliteediprobleemidest tulenevaid erandlikke turuhäireid.

Artikkel 20 Piim

1. Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 4 osutatud tootjate vahel lisamaksu jaotamise eesmärgil alates turustusaastatest 1999/2000 hõlmaval üleminekuajal käsitatakse ületootmist põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 5 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.

Lisamaksu makstakse suurendatud individuaalset kvooti ületavate koguste eest pärast kasutamata koguste ümberjaotamist kõnealusest suurendamisest tuleneva piirmäära ulatuses esimeses lõigus osutatud tootjate vahel võrdeliselt iga Assooridel asuva ja tootva tootja kasutuses oleva kvoodiga määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 5 lõike c tähenduses.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäär on võrdne vastavalt turustusaastate 1999/2000-2004/2005 puhul 73 000 tonni suuruse koguse ja turustusaasta 2005/2006 puhul 23 000 tonni suuruse koguse ning igal põllumajandusettevõttel 31. märtsil 2000 olnud kvootide vahelise suhtarvuga. Seda kohaldatakse üksnes 31. märtsil 2000 kasutuses olevate kvootide suhtes.

2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast lõikes 1 viidatud ümberjaotamist vastavad samas lõikes osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlamääramisel, mida arvutatakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 1 kohaselt.

3. Lehmapiimatootjate suhtes kohaldatavat määrusega (EÜ) nr 1788/2003 ettenähtud lisamaksukava ei kohaldata Prantsuse ülemeredepartemangudes või Madeiral 4 000 tonni kohapeal toodetud piima ulatuses.

4. Olenemata nõukogu määruse (EÜ) nr 2597/97[21] artiklitest 2 ja 3, lubatakse Madeiral toota ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima kohalike tarbimisvajaduste piires, kui selle meetmega tagatakse kohapeal toodetud piima kogumine ja turustamine. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

Käesoleva lõike kohaldamise eeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras. Üksikasjalike eeskirjadega määratakse eelkõige kindlaks kohapeal toodetava värske piima kogus, mis lisatakse käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kõrgkuumutatud pulbripiima hulka.

Artikkel 21 Loomakasvatus

1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv jõuab tasemele, mis on piisav kohaliku loomaliha tootmise arenguks Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Madeiral, kehtestatakse võimalus importida ilma määruse (EÜ) nr 1254/199910 artiklis 30 osutatud tollimakse kohaldamata kolmandatest riikidest veiseid nuumamiseks ja tarbimiseks Prantsuse ülemeredepartemangudesse ja Madeirale.

Artikli 3 lõiget 4 ja artiklit 4 lõiget 1 kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus viidatud tollimaksudest vabastamise tingimustele vastavate loomade suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud tollimaksust vabastamise tingimustele vastavate loomade arv määratakse kindlaks juhtudel, kui impordivajadus on põhjendatud, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Kõnealused arvud ning käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eelkõige nuumaperioodi minimaalne kestus, määratakse kindlaks artikli 26 lõikes 2 viidatud korras. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle nuumveistest on vähemalt 50% kohaliku päritoluga.

3. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaldamisel võib Portugal vähendada riiklikku ülemmäära ammlehmade eest makstavate lisatasude osas. Sellisel juhul, vastavalt artikli 26 lõikes 2 viidatud korrale, kantakse vastav summa üle ülemmäärast vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunktis i viidatud rahalisele toetusele, mis on välja toodud artikli 32 lõike 2 teises lõigus.

Artikkel 22 Riigiabi tubaka tootmiseks

Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka puhul tootmistoetust lisaks määruse (EMÜ) nr 2075/92[22] I jaotisega ettenähtud lisatasule. Kõnealuse toetuse andmine ei tohi põhjustada saarte tootjate vahelist vahetegemist.

Toetuse summa ei ole suurem kui esimeses lõigus osutatud ühenduse lisatasu. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.

Artikkel 23 Tubaka vabastamine tollimaksust

1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele järgmiste otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes:

a) CN-kood 2401,

b) järgmised alaliigid:

- 2401 10 eemaldamata leherootsudega tubakas,

- 2401 20 eemaldatud leherootsudega tubakas,

- ex 24 01 20 sigarite välimised lehed alustel, rullides, tubaka tootmiseks,

- 2401 30 tubakajäägid,

- ex 24 02 10 ümbriseta lõpetamata sigarid,

- ex 24 03 10 sigaretitubakas (valmis tubakasegud sigarettide, sigarite ja sigarillode tootmiseks),

- ex 24 03 91 homogeniseeritud või taastatud tubakas, ka lehtede või ribadena,

- ex 24 03 99 paisutatud tubakas.

Esimeses lõigus viidatud erandit ei kohaldata kohalikuks tubakatoodete valmistamiseks ettenähtud toodete suhtes kuni aastase impordilimiidi, 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi puhul.

2. Käesoleva artikli kohaldamise rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras.

V JAOTISFinantssätted

Artikkel 24 Rahalised vahendid

1. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, välja arvatud artikkel 16, käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999[23] artikli 2 lõike 2 tähenduses.

2. Ühendus rahastab käesoleva määruse II ja III jaotises ettenähtud meetmeid aasta ülemmääraga järgmiselt:

+++++ TABLE +++++

3. Aasta jooksul programmidele eraldatud II jaotisega ettenähtud summad ei tohi ületada:

+++++ TABLE +++++

VI JAOTISÜld- ja lõppsätted

Artikkel 25 Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Need hõlmavad eelkõige piiranguid loomade arvu ja kavandatud piirkondade osas vastavalt piirkondlikule ja/või riiklikule ülemmäärale või kogusummale või asjaomaste lisarahade ja maksude määramisel aluseks võetavatele piirkondadele.

Artikkel 26 Korralduskomitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 144 asutatud otsetoetuste korralduskomitee, välja arvatud käesoleva määruse artikli 16 rakendamisel, mille puhul abistab komisjoni määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 20 asutatud põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee.

2. Juhul kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 27 Riiklikud meetmed

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige seoses kontrollide ja halduskaristustega, ning teatavad sellest komisjonile.

Artikkel 28 Teabevahetus

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks neile antud assigneeringutest, mida nad kavatsevad järgmisel aastal käesoleva määrusega hõlmatud programmide rakendamiseks kulutada.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamisest.

3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 29 Kehtetukstunnistamised

Määrused (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001 ja (EÜ) nr 1454/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 30 Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt:

1) Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmise tekstiga:

«b) kõik muud VI lisas loetletud otsetoetused, mida makstakse põllumajandustootjatele võrdlusperioodil Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ja Egeuse mere saartel, ning otsetoetused, mida võrdlusperioodil makstakse määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 alusel.“

b) Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

„Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2019/93 artikli 6 lõike 2 kohaldamist, maksavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsetoetusi käesoleva määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäärade piires ning käesoleva määruse IV jaotise 3., 6. ja 7.-13. peatükis ning määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklis 6 ettenähtud tingimustel.“

2) Artikli 71 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 70 lõike 2 kohaldamist, rakendab asjaomane liikmesriik üleminekuajal VI lisas osutatud otsetoetusi tingimustel, mis on vastavalt kehtestatud käesoleva määruse IV jaotise 3., 6. ja 7.-13. peatükis ning määruse (EMÜ) nr 2019/93 artiklis 6, ning nende eelarve ülemmäärade piires, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 41 osutatud siseriikliku ülemmäära piires nende otsetoetuste osale, mis on määratud artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kindlaks iga otsetoetuse jaoks.“

3) I ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 31 Määruse (EÜ) nr 1785/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1785/2003 muudetakse järgmiselt:

1) artikkel 5 jäetakse välja;

2) artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 32 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. Artikleid 13, 25 ja 26 kohaldatakse siiski alates määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

1. Tarnete erikorra alla kuuluvate toodete loetelu Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks

- inim- ja loomatoiduks ettenähtud teravili ja teraviljasaadused,

- humal,

- seemnekartulid,

- töötleva tööstuse jaoks ettenähtud taimeõlid,

- töötlemiseks ettenähtud puuvilja viljaliha, puuviljapüreed ja kontsentreeritud puuviljamahlad,

- CN-koodide 2309 90 31, 2309 90 33, 2309 90 41, 2309 90 43, 2309 90 51 ja 2309 90 53 alla kuuluvad loomatoidu valmistised,

- Réunioni puhul: CN-koodi 1006 20 alla kuuluvad tooted.

2. Tarnete erikorra alla kuuluvate toodete loetelu Assooride jaoks

+++++ TABLE +++++

3. TARNETE ERIKORRA ALLA KUULUVATE TOODETE LOETELU MADEIRA JAOKS

+++++ TABLE +++++

4. TARNETE ERIKORRA ALLA KUULUVATE TOODETE LOETELU KANAARI SAARTE JAOKS

+++++ TABLE +++++

II LISA

VASTAVUSTABEL

+++++ TABLE +++++

III LISA

Määrus (EÜ) nr 1782/2003 I ja VI lisa muudetakse järgmiselt:

1) I lisa asendatakse järgmise tekstiga:

« I LISA ARTIKLIS 1 SÄTESTATUD KRITEERIUMIDELE VASTAVATE TOETUSKAVADE LOETELU

+++++ TABLE +++++

(*) Alates 1. jaanuarist 2005 või artikli 71 kohaldamisel hilisem kuupäev. 2004. aasta või artikli 71 kohaldamisel hilisema kuupäeva puhul hõlmatakse VI lisas loetletud otsetoetused I lisaga, välja arvatud kuivsööda puhul.

(**) Artikli 70 kohaldamisel.

(***) Artiklite 66, 67 ja 68 või 68a kohaldamisel.

(****) Artikli 69 kohaldamisel.

(*****) Artikli 71 kohaldamisel.

(******) (ELT L …, ……., lk …)

2) VI lisa asendatakse järgmise tekstiga:

„ VI LISA

Artiklis 33 osutatud ühtse toetusega seotud otsetoetuste loetelu

+++++ TABLE +++++

(*) Välja arvatud artikli 70 kohaldamisel.

(**) Alates 2007. aastast, välja arvatud artikli 62 kohaldamisel.“

+++++ TABLE +++++

[1] Cfr. Communication de la Commission «Un partenariat renforcé pour les régions ultrapériphériques» du 26.5.2004, doc. COM(2004)343final.

[2] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).

[3] ELT L 270, 21.10.2003, lk 123.

[4] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 55/2004 (ELT L 8, 14.1.2004, lk 1).

[5] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

[6] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003.

[7] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003.

[8] EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003.

[9] ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

[10] ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

[11] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 206, 9.6.2004, lk 20).

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

[14] EÜT L 356, 24.12.1991, lk 1. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1452/2001.

[15] EÜT L 173, 27.6.1992, lk 1. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1453/2001.

[16] EÜT L 173, 27.6.1992, lk 13. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1454/2001.

[17] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[18] EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

[19] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[20] EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1.

[21] EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13.

[22] EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70.

[23] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.