52004DC0813

Brüssel 14.12.2004

KOM(2004) 813 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

Saksamaa ja Prantsusmaa olukord seoses nende ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega pärast Euroopa Kohtu otsust

1. TAUST

Lähtudes asjaolust, et Saksamaa ja Prantsusmaa valitsemissektori eelarvepuudujääk 2002. aastal oli suurem kui 3% SKTst, tunnistas nõukogu komisjoni soovitusel 2003. aasta esimesel poolaastal ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kõnealustes riikides ning võttis vastu soovitused sellise olukorra likvideerimiseks 2004. aasta lõpuks. 2003. aasta sügisel soovitas komisjon nõukogul tunnistada, et Saksamaa ja Prantsusmaa rakendatud meetmed ei võimalda eelarvepuudujääki korrigeerida, ning teha neile ettekirjutus võtta olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Majanduse oodatust halvema olukorra tõttu soovitas komisjon pikendada eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega 2005. aastani. 25. novembril 2003 hääletas nõukogu soovitatud otsuste üle, kuid vajalikku häälteenamust ei saavutatud. Selle asemel kiitis nõukogu heaks järeldused, milles soovitati Saksamaal ja Prantsusmaal korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2005. aastaks ning täheldati, et arvestades nende kahe liikmesriigi poolt võetud kohustusi, on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatud. Komisjon esitas nõukogu 25. novembri 2003. aasta järelduste teatavate punktide vastu hagi Euroopa Kohtusse. Kohus langetas otsuse 13. juulil 2004[1]. Kohus tühistas nõukogu järeldused menetluse peatamise osas ja olemasolevates soovitustes muudatuste tegemise osas.

Pärast kohtuotsuse langetamist andis komisjon teada, et „komisjon otsib koostöös nõukoguga võimalusi nende kahe liikmesriigi eelarvega seotud probleemide lahendamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti raames“[2]. Sel eesmärgil on koostatud ka käesolev teatis.

2. EUROOPA KOHTU OTSUSE MÕJU SAKSAMAA JA PRANTSUSMAA ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUSELE

Euroopa Kohus ei täpsustanud nõukogu 25. novembri järelduste tühistamise mõju ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisele.

Hinnates Saksamaa ja Prantsusmaa olukorda seoses nende kohustustega korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk lähtuvalt asutamislepingust ning stabiilsuse ja kasvu paktist, on vaja arvesse võtta ka nõukogu järelduste mõju enne nende tühistamist Euroopa Kohtu poolt. Nende järelduste aluseks oli kõikide ühenduse õigusaktide suhtes kehtiv kehtivuse presumptsiooni põhimõte. Teisisõnu, kaks asjaomast liikmesriiki eeldasid, et ühenduse institutsioonide vastuvõetud meetmed on kehtivad, ja tegutsesid vastavalt nõukogu järeldustele. Sisuliselt järgis nõukogu järeldustes komisjoni soovitusi olukorra parandamiseks, eriti ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise kohta 2005. aastani. Heakskiidetud järeldustest lähtudes rakendasid Saksamaa ja Prantsusmaa meetmeid, arvestades nõukogu järeldustes ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise 2005. aastaks määratud tähtajaga. Nendel meetmetel oli eelarvepuudujäägi vähendamisele kindel mõju, mida ei ole võimalik ignoreerida.

Seega tunnistab komisjon, et kuigi ta on seisukohal, et Saksamaa ja Prantsusmaa rakendatavad meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks 2004. aastaks, lähtudes nõukogu 2003. aasta esimesel poolel vastuvõetud soovitustest, on ebapiisavad, toimisid asjaomased kaks liikmesriiki nõukogu 25. novembri 2003. aasta järelduste kohaselt kuni nende tühistamiseni Euroopa Kohtu poolt 13. juulil 2004 põhimõttel, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega on pikendatud 2005. aastani.

Lähtudes Saksamaa ja Prantsusmaa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva Euroopa Kohtu otsusega tekkinud erandlikust olukorrast, eriti nõukogu järelduste mõjust enne nende tühistamist Euroopa Kohtu poolt, on komisjon arvamusel, et asjaomase kahe liikmesriigi eelarveprobleemide lahendamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti raames, tuleb ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks rakendatud meetmete mõju hindamisel arvestada tähtajana 2005. aastat.

Sellest tulenevalt peab komisjon otsustama, kas asjaomase kahe liikmesriigi rakendatud meetmed on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi 2005. aastaks korrigeerimise kavaga.

Kui puudujääk on korrigeeritud, järeldab komisjon sellest, et nõukogu ei pea praeguses olukorras enam ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames astuma samme, et kohustada asjaomast liikmesriiki rakendama uusi meetmeid.

Kui puudujääk ei ole korrigeeritud, järeldab komisjon sellest, et nõukogu peab taasalustama ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja tugevdama asjaomase liikmesriigi eelarve järelevalvet, et sundida teda rakendama vajalikke korrigeerivaid meetmeid.

Komisjon märgib, et nõukogu väljendas ise oma 25. novembri 2003. aasta järeldustes valmisolekut võtta komisjoni soovitusele toetudes vastu artikli 104 lõikele 9 vastav otsus, juhul kui olukorrale antud hinnangust selgub, et 2005. aasta tähtajast ei suudeta kinni pidada.

Hinnang mõlema liikmesriigi olukorrale on esitatud käesoleva teatise osades 2 ja 3. Osas 4 on esitatud järeldused Prantsusmaa ja Saksamaa rakendatud meetmete ja nõukogu vajaduse kohta teha ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. edasisi samme.

3. HINNANG OLUKORRALE SAKSAMAAL

Saksamaa ametiasutused kavandavad vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki 3.8%-lt SKTst 2003. aastal 3.7%-le SKTst 2004. aastal. Komisjoni sügisese prognoosi kohaselt peaks 2004. aasta eelarvepuudujääk ulatuma 3,9 %ni, kuigi Saksamaa 2003. aasta kohandatud stabiilsusprogrammi järgi prognoositi selleks 3,3% SKTst. Seevastu on aga SKT kasv 2004. aastal tõenäoliselt oodatust suurem. Komisjoni sügisese prognoosi kohaselt on SKT tegelik kasv 1,9%, Saksamaa valitsuse prognoosi kohaselt aga 1,8%. Stabiilsusprogrammi 2003. aasta ajakohastatud versiooni (ja 2004. aasta eelarve) koostamisel arvestasid Saksamaa ametiasutused SKT 1,7%se kasvuga. SKT kasvu mõjutas enim välismaine nõudlus, riigisisene tarbimine jäi oodatust oluliselt madalamale tasemele.

Vaatamata oodatust suuremale SKT juurdekasvule, riigieelarve olukord 2004. aastal võrreldes planeerituga ei paranenud, põhjuseks oli juurdekasvu struktuur, mis ei täida eelarvet. Mineraalõli ja tubaka käibemaksu- ja aktsiisisummad olid plaanitust oluliselt väiksemad. Tööturu oodatud järkjärgulist elavnemist ei toimunud, mille tulemusel kasvasid töötusega seotud kulutused. Siiski tuleb märkida, et 2004. aasta kulutused kokku jäid nominaalväärtuses eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Eeldusel, et SKT tegelik kasv on 1,5%, peaks komisjoni sügisese prognoosi kohaselt üldine valitsemissektori puudujääk 2005. aastal ulatuma 3,4%ni SKTst. Prognoos lähtub eeldusest, et võrreldes 18. oktoobri 2004. aasta seisuga ei toimu olulisi majanduspoliitilisi muutusi. 4. novembril esitas liitvabariigi valitsus kokkuhoiu lisameetmed. Eelarvenõukogu ( Finanzplanungsrat ) koosolekul 18. novembril leppisid liitvabariigi, liidumaade ja kohalike tasandite valitsused kokku vähendada 2005. aastal üldist valitsemissektori puudujääki 2,9%ni SKTst. Otsus toetub valitsuse prognoosile, et SKT tegelik kasv 2005. aastal on 1,7%.

Liitvabariigi valitsuse esitatud kokkuhoiu lisameetmed koosnevad kolmest punktist. i) Liitvabariigi tasandil ei ole 2005. aastal enam vaja katta endise riikliku postiameti ( Postbeamtenversorgungskasse ) õigusjärglaste asemel selle pensionile jäänud ametnikele pensione maksva ameti puudujääki. ii) Liitvabariigi eelarve üldkulude täiendav kärpimine. iii) Liitvabariigi valitsus nõuab avaliku sektori palgatõusu peatamist 2005. aastal. Lisaks iv) alandatakse üldist valitsemissektori puudujääki vastavalt komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsusele, mille kohaselt tagastavad liidumaade pangad ( Landesbanken ) toetused vastava liidumaa eelarvesse.

Lähtudes komisjoni sügisesest prognoosist, milles 2005. aasta üldise valitsemissektori puudujäägi mahtu hinnatakse 76,6 miljardile eurole (3,4% SKTst), võimaldavad liitvabariigi valitsuse kolm kavandatud meedet ning liidumaade pankade ( Landesbanken ) tagasimaksed loodetavasti vähendada 2005. aasta eelarvepuudujääki 2,9%ni SKTst, juhul kui SKT kasv jätkub komisjoni sügisese prognoosi kohaselt. Täpsemalt:

i) Pensione maksva ameti (vastavalt ESA95 standardile erasektor) väärtpaberite müük postiameti õigusjärglastele tagab pensionimaksete laekumise oodatud, seadusandlusega sätestatud mahus. 2003. aastal maksis amet pensioniteks umbes 6,5 miljardit eurot, millest 5,3 miljardit eurot tuli riigieelarvest. Õigusjärgsete asutuste pensionite väljamaksmise eest vastutavale ametile tehtavate maksete prognoositav maht on 13-14 miljardit eurot (Saksa majandusnõustajate nõukogu 2005. aasta aruanne). Prognoosi kohaselt on pensione maksva ameti väärtpaberite müügist laekuvate maksete maht piisav, et katta täielikult 2005. ja 2006. aasta pensionite väljamaksed. Seega ei ole liitvabariigil nendel aastatel enam vaja katta pensione maksva ameti eelarvepuudujääki, mis vastavalt ESA95 standardile vähendab valitsemissektori kulusid. Meetme rakendamine peaks komisjoni sügisese prognoosi kohaselt vähendama valitsemissektori kulusid 2005. aastal 5,45 miljardi euro võrra. Saksamaa ametiasutused edastasid Eurostatile selle meetme rakendamise kohta üksikasjaliku teabe.

ii) Liitvabariigi ministeeriumitel on lisaks kohustus hoida 2005. aastal üldkulude osas kokku 1 miljard eurot (“ Globale Minderausgabe ”). Põhimõtteliselt kajastub üldine kokkuhoid ka eelarves (vähendades prognoositavat puudujääki), kuid ei ole jagatud konkreetsete eelarveridade vahel (ministeeriumitevahelised läbirääkimised all-eelarvete osas on juba peetud). Juunis esitatud liitvabariigi 2005. aasta eelarve projekt kajastas juba 1,4 miljardi eurost üldist kokkuhoidu. Lisakokkuhoidu arvestades on praeguses eelarves üldise kokkuhoiu mahuks kavandatud 2,4 miljardit. Võrdluseks võib mainida, et liitvabariigi 2004. aasta eelarvesse planeeritud 3,3 miljardi euro suurune kokkuhoid suudeti täita. Meetme rakendamine peaks komisjoni sügisese prognoosi kohaselt vähendama valitsemissektori kulusid 2005. aastal 1 miljardi euro võrra.

iii) Liitvabariigi valitsus ei kavatse 2005. aastal avalikus sektoris palku tõsta (“Nullrunde”). Tavaliselt peab liitvabariigi valitsus palgaläbirääkimisi ametiühingutega kõikide avaliku sektori töötajate nimel (kaasa arvatud liidumaade avaliku sektori töötajad). Kokkulepped kohandatakse seejärel riigiteenistujate palkadele. Viimane kokkulepe nägi ette lepinguliste palkade 1%lise tõusu 1. jaanuaril 2004 ja veel 1%lise tõusu 1. mail 2004; käesolev kokkulepe lõpeb 31. jaanuaril 2005. Võttes arvesse, et töövõtjate lisatasusid kärbiti juba 2003. ja 2004. aastal ning et 2004. aasta oktoobrist pikenes riigiteenistujate tööaeg 38,5 tunnilt 40 tunnile nädalas, tundub selle meetme rakendamine ebatõenäoline. Kuna selle meetme rakendamise tulemus on ebakindel, arvestab komisjon tagasihoidliku palgatõusuga, nii nagu see kajastub sügiseses prognoosis.

iv) 20. oktoobril 2004 otsustas komisjon, et mõned varajastel 90ndatel liidumaade ja liidumaade pankade (sel ajal oli neid seitse) vahelised tehingud kujutavad endast ebaseaduslikke toetusi. Võttes arvesse liidumaade eelarve planeerimise nõukogus võetud kohustusi, eeldatakse, et toetuste tagasimaksmine kajastub liidumaade 2005. aasta eelarves ning mingeid kompensatsioone ei rakendata. See samm vähendab valitsemissektori kulusid 2005. aastal 4,3 miljardi euro võrra.

Üldiselt on komisjon arvamusel, et võrreldes sügisese prognoosiga on valitsemissektori kulusid 2005. aastal võimalik vähendada 10,75 miljardi euro võrra (0,5% SKTst). Kui muud tegurid jäävad samaks, peaks üldine valitsemissektori puudujääk vähenema 65,9 miljardi euroni, mis moodustab 2,9% SKTst. Sügisese prognoosi kohaselt pidi tsükliliselt kohandatud puudujääk 2005. aastal vähenema 0,5 protsendipunkti võrra. Lisakokkuhoidu rakendades paraneb tsükliliselt kohandatud eelarve 2005. aastal 1 protsendipunkti võrra. Lisaks tuleb märkida, et pensionifondi tehingud peaksid 2006. aastal võimaldama vähendada liitvabariigi eelarvekulusid 0,25% võrra SKTst. Sellega kaasneks omakorda sügisese prognoosi kohaselt 2006. aasta planeeritud 2,9%se eelarvepuudujäägi vähenemine 2,6%ni SKTst. Siiski ei ole ükski eespool mainitud meede seotud struktuurireformiga ega taga tulemust pikaajalises perspektiivis. Pensione maksva ametiga seotud kulude vähenemine võimaldab finantskohustusi vaid edasi lükata, lisakokkuhoiu meede on ajutine ja toetusi makstakse tagasi vaid üks kord. Ebasoodsad suundumused makroökonoomika või eelarve valdkonnas võivad tõsta 2005. aasta puudujäägi suuremaks kui 3%. Ebasoodsate suundumuste puhul on vaja rakendada lisameetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi ohjamiseks hiljemalt 2005. aastal.

Olukorra paranemine makroökonoomika või eelarve valdkonnas 2005. aastal ei ole paraku piisav riigivõla osatähtsuse vähendamiseks. Komisjoni prognoosi kohaselt ulatub riigivõlg 2006. aastal 67,1%ni SKTst. Võttes arvesse, et nende meetmete rakendamine toob edaspidi kaasa finantskohustuste mahu suurenemise, ei prognoosi komisjon riigivõla suhtarvu vähenemist pärast 2006. aastat. Saksamaa eelarve on endiselt haavatav ja vajadus eelarve struktuuri korrigeerida on suurem kui kunagi varem.

Komisjoni 2004. aasta sügisene prognoos Saksamaa kohta, mida on lisameetmete rakendamist arvestades parandatud

2003 | 2004 | 2005 | 2006 |

SKT tegelik kasv (muutuse %) | -0.1 | 1.9 | 1.5 | 1.7 |

Valitsemissektori puudujääk (% SKTst) | -3.8 | -3.9 | -2.9 | -2.6 |

Tsükliliselt kohandatud puudujääk (% SKTst) | -3.0 | -3.4 | -2.4 | -2.1 |

Valitsemissektori tulud (% SKTst) | 45.0 | 43.5 | 43.2 | 43.0 |

Valitsemissektori kulud (% SKTst) | 48.8 | 47.5 | 46.1 | 45.6 |

Riigivõlg (% SKTst) | 64.2 | 65.9 | 66.7 | 67.1 |

Prognoos eeldab, et majanduspoliitiline olukord ei muutu. Ümardatud lähteandmete tõttu võivad lõpptulemused olla ebatäpsed.

4. HINNANG PRANTSUSMAA OLUKORRALE

Prantsusmaa ametiasutused kavandavad vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki 4,1%lt SKTst 2003. aastal 3,6%-le SKTst 2004. aastal. See on kooskõlas 2004. aasta eelarve projektis püstitatud eesmärkidega. 2004. aastaks püstitatud eesmärgist kinnipidamist lihtsustas majanduse üldise olukorra märgatav paranemine eelarves kavandatuga võrreldes: Prantsusmaa ametiasutused prognoosivad SKT tegelikuks kasvuks 2,5% 2004. aasta eelarves prognoositud 1,7% kasvu asemel. Komisjoni 2004. aasta sügisene prognoos, mille kohaselt 2004. aasta eelarvepuudujääk on 3,7% SKTst, lähtus SKT 2,4% tegelikust kasvust.

Vaatamata planeeritust suuremale majanduskasvule puudujääk 2004. aastal ei vähenenud, põhjuseks on mõningad ebasoodsad tegurid. 2003. aasta aprillis suurendati puudujäägi prognoositavat mahtu, mis mõjutas negatiivselt lähtebaasi (0,1% SKTst). Maikuus katkestas riiginõukogu osaliselt töötuskindlustussüsteemi reformi, mis nägi ette väljamaksetingimuste märgatavat karmistamist (0,1% SKTst). Lisaks olid tervishoiu ja kohalike omavalitsuste kulutused planeeritust suuremad (0,1% SKTst).

Arvestades SKT 2,5%lise tegeliku tõusuga näeb 2005. aasta eelarve projekt ette puudujäägi vähendamist 2,9%ni SKTst, võrreldes 3,6%ga SKTst 2004. aastal. Puudujääki loodetakse vähendada kulude vähendamise ja tulude märgatava suurendamise arvel. Kulusid loodetakse vähendada, i) hoides riiklikke kulusid kolmandat aastat järjest stabiilsetena ning ii) tervishoiukulude tõusu märgatava aeglustumise arvel 2004. aasta suvel vastuvõetud tervisekindlustuse ulatusliku reformi tulemusena. Tulude osatähtsuse tõus SKT suhtes saavutatakse i) omal äranägemisel võetud meetmete mõjuga maksuvaldkonnas[3] (0,1% SKTst) ja ii) erandkorras tehtud ülekandega, mis on seotud riiklike gaasi- ja elektriettevõtete töötajatele pensionide maksmise kohustuse üleandmisega sotsiaalkindlustussektorile. 2004. aasta septembris esitatud eelarve projektis on selle ülekande mahtu pisut suurendatud (0,1% võrra SKTst, mis teeb ülekande mahuks 0,5% SKTst).

Olukorra paranemine eelarve valdkonnas 2005. aastal ei ole paraku piisav riigivõla osatähtsuse vähendamiseks. Mitmeaastase eelarveprognoosi kohaselt hakkab riigivõla osatähtsus vähenema 2006. aastal. Nimetatud aastal peaks valitsemissektori puudujääk vähenema 2,2%ni SKTst, vaatamata 2005. aasta erakorraliste tulude kadumisele.

Komisjoni teenistuste 2004. aasta sügisese prognoosi kohaselt oli valitsemissektori puudujääk 2004. aastal 3,7% SKTst ja 2005. aastal 3,0% SKTst. Väike vahe komisjoni ja Prantsusmaa ametiasutuse 2005. aasta prognoosides tuleneb kahest põhjusest: i) komisjon on makromajandusliku olukorra hindamisel tagasihoidlikum kui Prantsusmaa ametiasutused (komisjon prognoosis 2005. aastal SKT tegelikuks kasvuks 2,2%, Prantsusmaa ametiasutused aga 2,5%) ning ii) vaatamata sellele, et tervisekindlustussüsteemi reform võimaldab keskpika perioodi vältel kulusid märgatavalt vähendada, on komisjon selle lähiaja mõjude suhtes tunduvalt tagasihoidlikum. Nende kahe põhjuse negatiivset koosmõju (0,2% SKTst) kompenseerib vaid osaliselt asjaolu, et Prantsusmaa ametiasutuste edastatud andmete kohaselt on komisjoni sügiseses prognoosis sisalduvad erakorralised tulud pisut suuremahulisemad kui eelarve projektis kajastuvad erakorralised tulud (erinevus 0,1% SKTst). Vastavalt komisjoni sügisesest prognoosist lähtuvatele arvutustele võib 2005. aastal tsükliliselt kohandatud puudujääki vähendada 0,7 protsendipunkti võrra SKTst, millest 0,5 protsendipunkti kaetakse erakorraliste tulude arvelt.

Prantsusmaa eelarve olukord on siiski haavatav. Arvestades sellega, et Prantsusmaa ametiasutused prognoosivad eelarvepuudujäägiks pisut alla 3% SKTst ja komisjon 3% SKTst, võib igasugune ebasoodne areng makroökonoomika või eelarve valdkonnas tõsta eelarvepuudujäägi üle 3% ja teha võimatuks ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise hiljemalt 2005. aastaks. Lisaks on eelarvepuudujäägi vähenemine 2005. aastal tihedalt seotud Prantsusmaa valitsemissektori eelarve baassituatsiooni mittemõjutava meetme positiivse mõjuga 2005. aasta eelarve statistikale. Riiklike gaasi- ja elektriettevõtete töötajatele pensionide maksmise kohustuse üleandmisega sotsiaalkindlustussektorile kaasnev suuremahuline ülekanne valitsemissektorile 2005. aastal toob endaga järgnevatel aastatel kaasa samas mahus kulutused, kui sotsiaalkindlustussektor peab hakkama riiklike gaasi- ja elektriettevõtete töötajatele pensione välja maksma. Selle meetme ajutine iseloom kajastub ka komisjoni 2006. aasta eelarvepuudujäägi prognoosis, mille kohaselt kasvab eelarvepuudujääk muutumatu majanduspoliitika korral 3,3%ni SKTst. Seega peab võtma lisameetmeid tagamaks, et eelarvepuudujääk ei ületaks 2006. aastal taas 3%list piirmäära SKTst.

Komisjoni 2004. aasta sügisene prognoos Prantsusmaa kohta

2003 | 2004 | 2005 | 2006 |

SKT tegelik kasv (muutuse %) | 0.5 | 2.4 | 2.2 | 2.2 |

Valitsemissektori puudujääk (% SKTst) | -4.1 | -3.7 | -3.0 | -3.3 |

Tsükliliselt kohandatud puudujääk (% SKTst) | -3.8 | -3.5 | -2.8 | -3.1 |

Valitsemissektori tulud (% SKTst) | 50.5 | 50.5 | 50.9 | 50.4 |

Valitsemissektori kulud (% SKTst) | 54.7 | 54.2 | 53.9 | 53.8 |

Riigivõlg (% SKTst) | 63.7 | 64.9 | 65.5 | 66.3 |

Prognoos eeldab, et majanduspoliitiline olukord ei muutu. Ümardatud lähteandmete tõttu võivad lõpptulemused olla ebatäpsed.

5. JÄRELDUSED

Arvestades Saksamaa ja Prantsusmaa ülemäärast eelarvedefitsiiti käsitleva Euroopa Kohtu otsusega tekkinud erandlikku olukorda, eriti nõukogu 25. novembri 2003. aasta järelduste mõju enne nende tühistamist Euroopa Kohtu poolt 13. juulil 2004. aastal, teeb komisjon asjaomase kahe liikmesriigi kohta järgmisel järeldused.

Lähtuvalt Saksamaa kohta olemasolevast teabest, 2005. aasta eelarve projektis detailselt kirjeldatud meetmetest ning Saksamaa valituse 4. novembril 2004 väljakuulutatud kokkuhoiu lisameetmetest ilmneb, et Saksamaa ametiasutuste astutud sammud on üldjoontes kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2005. aastaks korrigeerimise kavaga. Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine ei ole antud olukorras enam vajalik.

Lähtuvalt Prantsusmaa kohta olemasolevast teabest ja 2005. aasta eelarve projektis detailselt kirjeldatud meetmetest ilmneb, et Saksamaa ametiasutuste astutud sammud on üldjoontes kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2005. aastaks korrigeerimise kavaga. Eelnevaga arvestades on komisjon arvamusel, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei pea praegu lisameetmeid võtma.

Komisjon märgib, et mõlema asjaomase liikmesriigi eelarve on jätkuvalt haavatav. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine nõuab kõigi kavandatud meetmete efektiivset rakendamist. Juhul kui mõnes hilisemas etapis ilmneb, et neid meetmeid ei rakendata, soovitab komisjon nõukogul tugevdada eelarve järelevalvet ja võtta asutamislepingus ning stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud meetmed.

[1] Kohtuasi C-27/04, Euroopa Ühenduste Komisjon v. Euroopa Liidu Nõukogu.

[2] Komisjoni avaldus, mis käsitleb Euroopa Kohtu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta, IP/04/897, 13. juuli 2004.

[3] Tervisekindlustussüsteemi reformiga seoses otsustatud maksude tõstmine tagab tulude suurema kasvu kui on vaja 2005. aasta eelarves kajastuva maksude alandamise ja 2004. aasta mais kehtestatud tarbimislaenu intressidele ja põlvkondade vahelistele rahaülekannetele kehtestatud maksusoodustuste kompenseerimiseks.