52004DC0757

Brüssel, 19.11.2004

KOM(2004) 757 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Väljakutsed Euroopa infoühiskonnale pärast 2005. aastat

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. IKT OSA LISSABONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL 3

3. JÄTKUV VAJADUS INFOÜHISKONNA POLIITIKA JÄRELE 4

4. Infoühiskonna POLIITIKA SUUNAD PÄRAST 2005. aastaT 6

5. JÄRELDUSED 9

SISSEJUHATUS

2000. aasta märtsis panid Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid Lissabonis kokkutulnud Euroopa Ülemkogus aluse strateegiale ELi ettevalmistamiseks uue sajandi väljakutseteks. Seda tuntakse kui „Lissaboni strateegiat”. Lissabonis seatud eesmärgid – suurem majanduskasv, rohkem ja paremaid töökohti ning suurem osalemine ühiskonnaelus – olid ambitsioonikad. Eesmärkide saavutamisel mängib põhilist rolli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Algatuse „Infoühiskond kõigi jaoks“ võtmeroll leidis kinnitust Euroopa Ülemkogu 2004. aasta kevadisel istungjärgul[1] ja hiljutises Koki aruandes.[2]

Vastuseks sellele käivitas Euroopa Komisjon e-Euroopa algatuse poliitilise tõuke andmiseks infoühiskonna arengule. Üldjoontes on e-Euroopa algatus olnud edukas. See tõstatas õigel ajal õiged probleemid ning kiirendas sel viisil infoühiskonda käsitlevat arutelu Euroopas ja väljaspool seda. Praegune e-Euroopa tegevusprogramm kestab kuni 2005. aasta lõpuni ning hiljutine vahekokkuvõte kinnitas, et selle peamised sihid on lõpuni paikapidavad.

Seoses sellega on nüüd asjakohane hinnata saavutusi, kaaluda eelseisvaid väljakutseid ning määratleda nende käsitlemise põhimõtted. Käesoleva teatise eesmärgiks on käivitada laiaulatuslik arutelu, mis käsitleb ELi infoühiskonna strateegiat pärast 2005. aastat.[3] See näitab kätte põhilised valdkonnad, kus ELi tasemel IKT-poliitika võib olla tulemuslik.

IKT OSA LISSABONI EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL

IKT on üks Lissaboni strateegia põhikomponente. Tehnoloogia tähtsus seisneb selle panuses üldistesse majandusnäitajatesse, samuti ühiskonnale üldiselt pakutavates hüvedes. IKT tähtsus on kokkuvõttes järgmine:

- Esiteks, IKT-seadmete ja -teenuste valdkond on tähtis iseseisev majandusharu . Selle osa EL-i sisemaises kogutoodangus on kasvanud 1990. aastate alguse 4%-lt umbes 8%-ni ning 2000. aastal moodustas see 6% EL-i tööhõivest.[4] See on üks kõige uuenduslikumaid majandusharusid, moodustades 18% EL-i teadus- ja arendustegevuse kogukuludest.[5] See on ühtlasi üks kõige tootlikumaid valdkondi, kus aastane tootlikkuse juurdekasv aastatel 1996–2000 oli keskmiselt 9%.[6]

- Teiseks, IKT on kesksel kohal tootlikkuse tõstmisel ja konkurentsivõime parandamisel. Tootlikkuse tõus EL-is vahemikus 1995-2000 oli 40% ulatuses tingitud IKT-st.[7] IKT-st saadav majanduslik kasu tuleneb otseselt majanduskasvust ja uuendustest IKT toodete ja teenuste turul ning IKT kasutamisest ettevõtete tegevustulemuste parandamisel. Samuti muutub IKT järjest enam kõikide tööstus- ja teenuseturgude lahutamatuks osaks, olgu selleks IKT-komponentide lisamine kaupadesse (nt tarbekaubad, autod, meditsiiniseadmed) või teenuste pakkumisse (nt kättetoimetamise jälgimine, e-pangandus). Kogemused lubavad oletada, et erinevus Euroopa ja USA tootlikkuse vahel on suurel määral seletatav Euroopa väiksemate investeeringutega IKT-sse.

- Lõpuks, IKT suurendab kodanikuõigusi ja tõstab elukvaliteeti . IKT lubab osutada enam ja paremaid teenuseid suurele hulgale inimestele. Uued infovahendid aitavad parandada läbipaistvust ja avatust, samuti valitsuse ja kodanike vahelisi suhteid. IKT on samuti võimas vahend Euroopa mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamiseks ja edendamiseks, muutes need laialt kättesaadavaks.

Mitmed ELi riigid paistavad silma selle poolest, et on omaks võtnud ja ära kasutanud IKT-alased uuendused.[8] Kuid Euroopa keskmine tulemus ITK võimaluste realiseerimisel vajab olulist parandamist. Euroopa mahajäämus Lissaboni eesmärkide saavutamisel nõuab IKT võimaluste täielikku ärakasutamist.[9]

JÄTKUV VAJADUS INFOÜHISKONNA POLIITIKA JÄRELE

IKT võimaluste kasutamine nõuab erilise IKT poliitika rakendamist veel mitme aasta vältel. Me oleme alles selle tehnoloogia kasutamise algusjärgus. Laiema kasutuselevõtu toetamine sõltub meie suutlikkusest lahendada mitmeid probleeme, mis ilmnevad tehnoloogia kasutamise käigus. Üldiselt kiirendab IKT meie majanduste tehnilist arengut, kaasajastamist ja struktuurimuutusi.

- IKT arendamise ja rakendamisega on palju saavutatud. Palju on veel saavutamata. Näiteks 2004. aasta juulis oli 80%-le EL15 rahvastikust kättesaadav lairibaühendus, kuid keskmiselt ainult 7,8% olid abonendid.[10] Koos kolmanda põlvkonna mobiilside hiljutise kasvuga näitab see arvestatavat potentsiaali edasiseks kasvuks järgnevatel aastatel. Lisaks võib tulekul olla uut murrangulist tehnoloogiat.[11] Praegust poliitikat, näiteks järelevalve ja sageduste kasutamise valdkondades, tuleb seetõttu kohandada uutele muutustele.

- Maailmas toimuvad tähtsad muutused. Ülemaailmne IKT turg laieneb kiiresti. Turul on üha uute osalejate tõttu üha suurem konkurents. Aastatel 1992–2001 kasvasid Hiina, India ja Brasiilia IKT-alased kulutused kiiresti, kõikudes perioodi vältel keskmiselt 20% ja 35% vahel aastas.[12] EL peab tähelepanelikult jälgima arenguid nendes riikides, mõistmaks nende tähendust. Samuti on oluline, et EL osaleks võrkude ülemaailmset struktuuri ja haldamist puudutavate otsustuste vastuvõtmisel.

- Hädavajalik on tõhus teadus- ja arendustegevus, et IKT valdkond oleks üldiselt tugev ja võiks juurduda majanduses üldiselt. Valitsused ja Euroopa Liit julgustavad ja toetavad Euroopa äriühingute uurimistööd soodsa teadus-, finants- ja ettevõtluskeskkonna loomise kaudu. Euroopa tasemel on tähtsat osa etendanud raamprogramm. Kuid vajadus IKT-alase teadus- ja arendustegevuse järele suureneb pidevalt ning uurimistegevust tuleks toetada püüdega soodustada IKT-st ajendatud uuendusi, nagu on ette nähtud väljapakutud innovatsiooni ja konkurentsivõime raamprogrammis.[13] Samamoodi kasvab vajadus uurida, milline on IKT rakendamise sotsiaalne ja majanduslik mõju erinevates valdkondades, samuti vajadus mitmete huvigruppide ning avaliku ja erasektori tugevama koostöö ning riiklike ja piirkondlike algatuste tõhusama koordineerimise järele.

- IKT tegevusharude, eriti elektroonilise side reguleerimine on otsustava tähtsusega keskkonna loomisel, mis tooks rohkem investeeringuid, rohkem uuendusi, uuemad teenused ja madalamad hinnad. Uus ELi elektroonilist sidet reguleeriv raamistik kehtib 2003. aastast. Tuleb tagada selle täielik ja tõhus rakendamine ning asjakohasus kiiresti arenevate tehnoloogiate keskkonnas.

- On palju muid õigusküsimusi, millel on oluline mõju IKT arengule. Siia kuuluvad autoriõiguste kaitse, mobiili- ja mikromaksetele kehtestatud reeglid, eraelu puutumatuse kaitse ning õiguskaitseorganite vajadused. Ühiste jõupingutustega tuleb leida ja rakendada lahendused, et kaitsta õiguspäraseid huve, millega asjaomased ettevõtlus- ja õigusringkonnad kokku puutuvad, samas võimaldades IKT eeliste täielikku kasutamist.

- Samuti on vaja ühendada ELi infoühiskonna erinevad algatused. Infovõrkudega majandus saavutab oma täisvõimsuse ainult siis, kui kaotatakse valdkondade vahelised piirid ja tagatakse IKT ühtlane kasutuselevõtt ühiskonnas. Näiteks e-ettevõtluse levikut soodustab oluliselt ettevõtete ja ametkondade suurem võimalus üksteisega suhelda ja teha tehinguid arvutivõrgustiku kaudu vahetult.

- Arvestades tänapäeval aina suuremat sõltuvust avatud võrgustikest ja IT-süsteemidest, on nende süsteemide nõrgad ja kergesti rünnatavad küljed tõsiseks ohuks. Selleks, et tegeleda turvalisuse tagamisega ja takistada küberkuritegevust, on vajalik on tihe rahvusvaheline koostöö erinevates turusektorites. Interneti turvalisus püsib kindlalt päevakorral, eeldades meetmeid Interneti stabiilsuse ja töökindluse toetamiseks, näiteks riskivalmidust ja nõuetele vastavust, samuti viise nende meetmete rakendamiseks ja juhtimiseks.

- Valitsused ise on tähtsad IKT pakkujad ja kasutajad. Seega mõjutavad nad IKT levikut, kasutades oma hankepoliitikat tehnika praeguse taseme kohaste toodete ja teenuste toetamiseks ning suurendades omapoolset arvutivõrgustikupõhiste vahetute teenuste pakkumist (e-valitsus, e-tervishoid, e-õpe, jne.). Valitsustel tuleb avaliku sektori tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks välja töötada meetodid IKT võimaluste igakülgseks kasutamiseks, muutes internetiteenused ettevõtjate ja kodanike vajadustele vastavaks.

- IKT tulemuslik kasutamine on aja jooksul muutunud üha keerulisemaks. Kiiresti muutuvad standardid ja seadmed ning nende koostoimivus eeldavad pidevat erialast jälgimist. IKT edusammude tõhusaks kasutamiseks peab väikeettevõtetel olema juurdepääs asjatundlikele, vastuvõetava hinnaga, sihipärastele tugiteenustele, mis kohandatakse nende erivajadustele nii organisatsioonisiseste kui ka klientidele suunatud IKT-lahenduste osas.

Kirjeldatud põhjustel peaksid kõikidel riikidel olema sidus IKT-poliitika. Neid põhimõtteid on Euroopa Liit toetanud infoühiskonda käsitleval ülemaailmsel tippnõupidamisel.

INFOÜHISKONNA POLIITIKA SUUNAD PÄRAST 2005. AASTAT

IKT laiem levik soodustab muutusi, mis ei puuduta üksnes tehnoloogiat. IKT kasutamine hõlmab uusi suhtlemisviise kodanike, ettevõtete ja riigi vahel, mille tulemuseks on uued ühiskondlikud ja majanduslikud struktuurid ja uued valitsemisviisid.

ELi infoühiskonna tegevuskavaga seotud hiljutiste kogemuste põhjal on komisjon määratlenud küsimused, mida ta peab oluliseks Euroopa infoühiskonna 2005. aasta järgse sidusa ja tulevikku suunatud poliitika väljatöötamisel.[14]

Sisu ja teenused

Paljudel kasutajatel on nüüd juurdepääs infrastruktuuridele ja teenustele, mis võimaldavad edastada mitut liiki digitaalset infosisu. Atraktiivse sisu ja teenuste väljatöötamise turul on tohutult võimalusi ja see on kasulik nii kasutajale kui ka majandusele. Ometi on edasiliikumine selles vallas aeglane.

Uute tehnoloogiate, eriti lairiba edu alus on audiovisuaal- ja multimeediasisu. Seega on oluline, et Euroopa Liit omandaks ennetava rolli sisu pakkujate toetamise ja uuenduslike teenuste soodustamise kaudu. Uute teenuste ja sisu arengut aeglustavad mitmesugused takistused: mõned on seotud õigusliku raamistikuga, näiteks ebakindlus finantsteenuste eeskirjade mobiilimaksetele kohaldamise ümber või selliste süsteemide areng ja vastuvõetavus, mis võimaldavad sisu õiguspärast kasutamist vastavalt intellektuaalomandi õigustele. Mõned on seotud turuga, näiteks süsteemide rajamise keerukus või koostoimivusprobleemid, kasutajasõbralikkuse ja juurdepääsuvõimaluste puudumine ning olukorrad, kus uued teenused konkureerivad olemasolevatega. Veel mõned on seotud turgu valitseva seisundiga. Uute teenuste ja sisu turu kasv sõltub suutlikkusest leida sobivaid lahendusi tervele reale probleemide, mis puudutavad nii avalikku kui ka erasektorit.

E-kaasatus ja kodakondsus

„E-kaasatuse“ põhimõttega püütakse kindlustada kõikidele võrdne juurdepääs IKT-teenustele ja nende kättesaadavus taskukohase hinnaga. Selle põhimõtte tähtsus suureneb IKT sulandumisel ühiskonda. Kodakondsus tähendab kõikide osalemist ühiskonnaelus, kuid sellega on seotud uued väljakutsed seoses IKT suurema kasutamisega igapäevaelus. Uued ja keerulised tehnoloogiad tekitavad ohu, et mõned ühiskonnarühmad ei ole võimelised neid kasutama. E-kaasatus tuleks lahendada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Digitaalse kirjaoskuse eesmärgiks on tagada, et kodanikel on vajalikud oskused IKT täielikuks ja tulemuslikuks kasutamiseks. E-kaasatuse põhimõte peaks kindlustama kõikide ühiskonnaliikmete digitaalse kirjaoskuse. See peaks tagama, et tehnoloogiate kasutamine on lihtne ja tehnoloogiad pakuvad sisu ja teenuseid, mis takistavad uute digitaalsete lõhede tekkimist. Väljakutse on suurem ühiskondlike muutuste korral, millega EL puutub kokku lähimatel aastatel. Prognooside kohaselt on 2020. aastal mõnes liikmesriigis peaaegu 40% elanikkonnast vanemad kui 65 aastat.[15]

Need põhimõtted on absoluutselt vajalikud, ometi on neid keeruline rakendada. Samuti nõuavad nad märkimisväärset uurimistööd, mida tõenäoliselt ei suuda pakkuda erasektor üksi. Avalik sektor võib anda olulise tõuke nende probleemide lahendamiseks. Euroopa Liit soodustab ja toetab uurimistööd selles vallas raamprogrammi kaudu. Lisaks suurendab kasvav kultuuriline mitmekesisus, sealhulgas piirkondlikul tasandil, uute digitaalsete lõhede käsitlemise hädavajalikkust.

Avalikud teenused

IKT kasutamine antud valdkonnas on suunatud osutatavate teenuste kvaliteedi parandamisele, samuti demokraatia ja läbipaistvuse suurendamisele. Käesoleval hetkel on tugev poliitiline surve avaliku sektori reformimiseks suurema tõhususe ja tulemuslikkuse eesmärgil. See on ajendatud vajadusest seista silmitsi suurte ühiskondlike väljakutsetega, näiteks vananemine ja sisseränne, samas hoida avaliku sektori kulutused kontrolli all, eriti tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning parandada üleüldist kvaliteeditaset.

Antud valdkonnas on mitmeid tegevuspõhimõtetega seotud väljakutseid. Esiteks, investeeringud IKT-sse ei ole piisavad. Nagu allpool näidatud, tuleb lisaks investeeringutele teha ka ümberkorraldusi, mida on tihtipeale raske teostada. Teiseks, esineb raskusi, nagu paljude teenuste koostoimivuse puudumine; riikide haldusõiguse ja -tavade mitmekesisus, tunnusandmete haldamise küsimused, ning mõnikord olemasolevate võrgustike ebapiisav usaldusväärsus ja turvalisus. Eriti olulised on selle valdkonna täiendused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuna neil on ebavõrdne halduskoormus. Ettevõtted, eriti väikeettevõtted, peavad saama teha võimalikult palju toiminguid vahetult arvutivõrgu kaudu. Selleks peab olema võimalik esitada dokumente ametliku elektroonilise allkirjaga. Lõpuks jääb alati esmatähtsaks avalike teenuste piiriülene mõõde.[16] Eriti ettevõtte registreerimine ja kodaniku ühekordse kontrollimisega liikumisvabadus on näited põhilistest üleeuroopalistest teenustest, mida tuleks taotleda.

Oskused ja töö

IKT kasutamise tulemuste analüüs näitab, et parimate tulemuste saavutamiseks tuleks ühendada protsesside ümberkorraldamine ja investeeringud IKT-oskustesse. See nõuab IKT komponendi tugevdamist kogu õppimis- ja koolitusprotsessi vältel, et näidata, kuidas mõjutatakse tööprotsesse, samuti tuleb muuta tavasid, et saavutada kasutajale maksimaalne kasu. Samas on vaja teha IKT oskused kättesaadavaks kõikidele kodanikele. See on tõenäoliselt kõige suurem poliitiline väljakutse.

IKT lihtsustab samal ajal oskuste omandamist ja ajakohastamist. IKT muudab selle odavamaks, vähem sõltuvaks asukohast ja kellaajast ning lihtsamini kohandatavaks vastavatele vajadustele.

Euroopa tööhõivega seotud väljakutse peegeldub arutelus USA ja Euroopa vahelise tootlikkuse erinevuse üle. Põhiküsimuseks on rakendada IKT-d töökohal viisil, mis suurendab tõhusust, parandab töö kvaliteeti ja loob paremaid töökohti. Lissaboni agenda üks eesmärke on tööhõive suurendamine. IKT võib aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele, muutes töö paremini kättesaadavaks, näiteks osalise tööajaga ja kodus töötavatele isikutele ning võib-olla ka pensionile jäämise aega edasi lükates.

Samal ajal on Euroopa Liidul vaja reageerida ülemaailmse konkurentsi survele, selgitades globaalsete hangete kaasamise strateegilist tähtsust ja pöörates tähelepanu õigele globaalsele positsioneerimisele tulevikus. See eeldab teadus- ja arendustegevuse heatasemelist baasi ja mitmekülgset oskustööjõudu, kes suudab hästi tegutseda uusimat IKT-tehnoloogiat kasutades. Üldine poliitika peab käsitlema kõiki neid tahke. Seejuures tuleb teha täiendavatuurimistööd tugiteenuste ja rakenduste arendamiseks ning kohaldada asjakohaseid tehnilisi lahendusi.

IKT kui võtmetähtsusega majandusharu

IKT-tööstus on tähtis iseseisev majandusharu, hõlmates infotehnoloogiat, elektroonilist sidet ja audiovisuaalseid turge. EL on ammu tunnistanud, et see on võtmetähtsusega valdkond, mille arengut tuleb soodustada. Hiljutine teiste turgude, eriti Aasia ja Ladina-Ameerika turgude tähelepanuväärne kasv tõmbab tootmise, uurimis- ja standardimistegevuse neisse piirkondadesse.

Seetõttu on üldine tungiv vajadus muuta Euroopa atraktiivsemaks investeerimiskohaks ning luua kvaliteetseid töökohti. ELi tööstuspoliitika keskne püüdlus on luua konkurentsi soodustav keskkond, mis on võimalikult selge ja lihtne.[17] 2005. aastal analüüsib komisjon majandusharu konkurentsivõimet ja teeb ettepanekud sobivate korralduslike meetmete kohta. Peale selle mängib võtmerolli IKT-alane uurimistegevus. Uurimis- ja arendusalased jõupingutused on põhitegur, mis määrab IKT panuse tootlikkuse suurenemisse. Komisjon on juba esitanud Euroopa Liidu tulevase poliitika suunised selliste uurimisalaste jõupingutuste toetamiseks.[18]

Koostoimivus

Kui IKT-põhised rakendused muutuvad enam kättesaadavaks, suureneb vajadus nende ühilduvuse järele: nt lähenemine püsi- ja traadita võrkude vahel ning side- ja audiovisuaalteenuste osutamise vahel. Koostoimivusel on palju tahke. Võrguoperaatorile tähendab see võimalust vahetuks sidepidamiseks muude võrkudega; sisu või teenuse osutajale tähendab see võimalust pakkuda teenust mis tahes sobiva platvormi kaudu. Tarbijale tähendab see võimalust osta seade ja kasutada seda juurdepääsuks teenustele ja sisu allalaadimiseks erinevatest allikatest.

Üldiselt valivad ja töötavad koostoimivuse meetmed ja standardid välja turuol osalevad ettevõtjad. Euroopa standardimisasutustelt – CEN, CENELEC ja ETSI – oodatakse töö jätkamist e-Euroopa 2002 ja 2005 raames vastavalt uutele rõhuasetustele. Valitsused peavad tähelepanelikult jälgima edusamme selles vallas. Mõningatel juhtudel võivad nad pidada vajalikuks toetada huvigruppe ühiste lahenduste otsingul. Mõnes valdkonnas, mis on oluline ühiskondlike tegevuspõhimõtete seisukohast, võidakse nõuda avatud standardite kasutamist.

Usaldus ja usaldusväärsus

Interneti kasutamine hakkab tungima kodanike igapäevaellu. Interneti laiema leviku eeltingimuseks on meie usalduse pälvimine. Turvalisus, eraelu puutumatuse kaitse, omandi kaitse ja majandusharu üldine juhtimine on hädavajalikud kodanike usalduse võitmiseks infoühiskonnas. See on eriti oluline tarbijaga seotud küsimuste osas, puudutades näiteks eraelu puutumatuse kadumist, ebaausaid või ebaseaduslikke äritavasid, soovimatuid teadaandeid, samuti kartusi seoses ebaseadusliku ja kahjustava sisu või alaealiste kaitsega. Interneti muutmiseks usaldusväärseks tehakse palju pingutusi, näiteks tegevus Interneti muutmisel lastele ohutumaks, riskijuhtimise ja vahejuhtumite kontrollimise süsteemid, rämpsposti vastased abinõud. Veel üks mõõde on seotud süsteemi ja võrkude usaldusväärsusega. Kaasaegse elu infrastruktuurid, nt panganduses, rahanduses, tervishoius, energeetikas, transpordis ja mujal, sõltuvad suurel määral IKT-st ja on vastastikku sõltuvad ning tõrked võivad kaasa tuua kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Samas kerkivad järjest enam päevakorda eraelu puutumatus ja andmekaitse, arvestades võimsaid seadmeid, mis võimaldavad suhteliselt kerget juurdepääsu igakülgsele teabele nii eraisikute kui ka intellektuaalomandi kohta.

IKT kasutamine ettevõtluses

IKT tõhusat kasutamist ettevõtete poolt käsitatakse kui edu valemit Euroopa konkurentsivõime parandamiseks. Ometi jääb väljakutseks uute ärimenetluste tulemuslik kasutuselevõtt ja uute ettevõtlusmudelite rakendamine IKT võimaluste kasutamiseks, eriti miljonite Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Euroopa väiksemad ja aeglasemad investeeringud IKT-sse on selge makromajanduslik näitaja, et Euroopa ei investeeri tootlikkust täiustavasse IKT-sse samavõrd kui Ameerika Ühendriigid. Lisaks mõjutab Euroopa tulemuslikkust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suur osakaal, kes on ikka veel suurtest ettevõtetest maha jäänud mitte ainult IKT infrastruktuuri kasutamise, vaid ka IKT kasutamise taseme poolest.

JÄRELDUSED

Käesolev teatis käsitleb IKT laialdasemat kasutamist, jätkuvat tähelepanu IKT-ga seotud küsimustele ning esitab mõned põhilised poliitikaga seotud väljakutsed, mis seisavad ELi ees Lissaboni agenda möödunud viie aasta valguses. Me peame aluseks võtma selle märkimisväärse töö, mis on juba tehtud ELi infoühiskonna poliitika raames. On vaja tuua selgesti välja IKT tohutu positiivne toime ning üldisemalt infoühiskonna mõju, et ületada uue tehnoloogiaga seotud hirmud ja kartused digitaalse lõhe suurenemise pärast. Majanduslikust küljest keskne küsimus on mitte ainult IKT laiema kasutuselevõtu tagamine, vaid ka see, kuidas muuta investeeringud IKT-sse turvalisemaks ja tulemuslikumaks ning kuidas kasutada kogemusi IKT eeliste laiemaks levikuks.

Käesolev teatis käivitab arutelu infoühiskonna uue nägemuse üle, mis peaks olema valmis 2006. aasta alguses. Komisjon peab tuleva aasta jooksul nõu huvirühmadega, sealhulgas Euroopa Parlamendi, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ja regioonide komiteega ning e-Euroopa nõuanderühmaga ja esitab uue poliitikakava.

Komisjon kutsub liikmesriike üles aktiivselt osalema infoühiskonna uue tegevuskava väljatöötamisel järgnevateks aastateks ning reageerima käesolevas dokumendis tõstatatud küsimustele.

[1] „Komisjoni raport Euroopa Ülemkogu kevadisele istungjärgule. Lissaboni eesmärkide saavutamine. Laienenud Liidu reformid“, K(2004) 29.

[2] „Väljakutsetega silmitsi. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia.“ Wim Koki juhitud kõrgetasemelise töörühma aruanne, november 2004.

[3] Kasutatud on ka hiljutise Madalmaade kui eesistujariigi konverentsi (Amsterdam, 29.–30. september 2004), www.ICTstrategy-eu2004.nl ja e-Euroopa nõuanderühma materjale.

[4] Vt „OECD: Infomajanduse mõõtmine 2002“; „OECD: Infotehnoloogia tulevikuväljavaated“ 2004.

[5] IDATE Comparaison de la recherche dans les TIC dans les grands pays industriels (lõpparuanne 08.04.2002) .

[6] Oma arvutused, mille aluseks on GGDC (Groningeni Kasvu- ja Arenduskeskus) kogutud andmed, mis esitati ECFIN-i majandusraportis (Euroopa majandus – Euroopa Komisjoni majandusväljaanne nr 208, juuli 2004).

[7] „EL-i majandus: 2003. aasta ülevaade“, KOM(2003) 729.

[8] Tavaliselt on vähemalt kolm Euroopa riiki esimese viie hulgas mitmesugustes katsetes seada pingeritta ülemaailmsed saavutused selliste tegurite alusel nagu e-valmidus, infotehnoloogia indeksid või digitaalne juurdepääs. Vt näiteks WEFi ülemaailmne IT-raport; ITU elektroonilise juurdepääsu indeks.

[9] „Komisjoni raport Euroopa Ülemkogu kevadisele istungjärgule. Lissaboni eesmärkide saavutamine. Laienenud Liidu reformid“, KOM(2004) 29.

[10] Allikas: sidekomitee

[11] Eesistujariigi Madalmaade tellitud hiljutises uurimuses „IKT päevakorrapunktide ümbervaatamine“ (Price Waterhouse Coopers, august 2004) nimetatakse raadiosagedusel põhinevat identifitseerimist (RFID) kui võimalikku näidet sellisest murrangulisest tehnoloogiast.

[12] Vt „OECD: Infotehnoloogia väljavaated 2004“.

[13] Vt „Finantsperspektiivid 2007–2013“, KOM(2004) 487

[14] „e-Euroopa vahekokkuvõte“, KOM(2004) 108 ja „e-Euroopa 2005 tegevuskava: ajakohastatud variant“, KOM(2004) 380.

[15] Vt IPTS/ESTO „E-tervishoid Euroopa vananeva ühiskonna taustal. Tuleviku-uurimus“, lõpp-raport, aprill 2004.

[16] Nagu näidatud üleeuroopalistes programmides, näiteks eTen või IDABC.

[17] Selleks uurib komisjon praegu IKT-valdkonna poliitikat riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja kavatseb peagi käivitada kõrgetasemelise huvirühmade arutelu liikmesriikide ja IKT-tööstuse vahel, vt samuti „Toetades struktuurimuutusi: laienenud Euroopa tööstuspoliitika“, KOM(2004) 274 lõplik.

[18] Vt „Teadus ja tehnika: Euroopa tuleviku võti. Euroopa Liidu tulevase tegevuse suunised uurimistegevuse toetamiseks“, KOM(2004) 353.