Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline

ÜHISE LENNUNDUSPIIRKONNA LEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ühise nimetusega „ELi aluslepingud”) osalisriigid ning Euroopa Liidu liikmesriigid,

EUROOPA LIIT,

ühelt poolt ning

MOLDOVA VABARIIK

teiselt poolt,

MÄRKIDES, et 28. novembril 1994 sõlmiti Brüsselis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel partnerlus- ja koostööleping;

SOOVIDES luua ühine lennunduspiirkond eesmärgiga avada juurdepääs lepinguosaliste turgudele, kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused ja austatakse samu reegleid, muu hulgas ka lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalsete aspektide ning keskkonna valdkonnas;

SOOVIDES hõlbustada lennutranspordi võimaluste laiendamist, sh lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et täita reisijate ja vedajate vajadusi mugavate lennutransporditeenuste järele;

TÕDEDES, et lennutransport on tähtis kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel;

VÕTTES ARVESSE Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni;

OLLES LEPPINUD KOKKU, et on asjakohane võtta ühise lennupiirkonna eeskirjade aluseks Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid, mis on sätestatud käesoleva lepingu III lisas;

TÕDEDES, et ühise lennunduspiirkonna eeskirjade täielik järgimine võimaldab lepinguosalistel kasutada kõiki neist tulenevaid eeliseid, kaasa arvatud turgudele juurdepääsu avamine ning mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele ja lennundustöötajatele maksimaalse kasu tagamine;

TÕDEDES, et ühise lennunduspiirkonna rajamine ja selle eeskirjade rakendamine ei ole võimalik, kohaldamata vajaduse korral üleminekuaega;

TUNNISTADES, kui oluline on sellega seotud piisav abi;

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel;

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid liberaalsemast lepingust kasu;

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeima taseme ning väljendades veel kord tõsist muret õhusõidukite ohutuse vastu suunatud tegude või ähvarduste pärast, mis ohustavad inimesi või vara, mõjuvad kahjulikult lennutranspordi toimimisele ja õõnestavad reisijate usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu;

SOOVIDES tagada lennuettevõtjatele võrdsed võimalused, mis annaks lepinguosaliste lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused kokkulepitud teenuste osutamiseks;

TÕDEDES, et subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise;

KINNITADES keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning tunnustades suveräänsete riikide õigust võtta selleks asjakohased meetmed;

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, mis on koostatud 28. mail 1999 Montrealis,

SOOVIDES tugineda olemasolevatele lennutranspordilepingutele, et avada juurdepääs turgudele ja võimaldada tarbijatele, lennuettevõtjatele, lennundustöötajatele ja mõlema lepinguosalise üldsusele maksimaalset kasu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingu kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

   „kokkulepitud teenus” ja „kindlaksmääratud lennuliin” – rahvusvaheline lennutransport vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2 (Õiguste andmine) ja I lisale;

2)

   „leping” – käesolev leping, selle lisad ja muudatused;

3)

   „lennutransport” – üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, lasti ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukil; kahtluste vältimiseks hõlmab see nii regulaar- kui ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja lastilende;

4)

   „pädevad asutused” – valitsusasutused või -üksused, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaste haldustoimingute eest;

5)

   „sobivus” – lennuettevõtja sobivus osutada rahvusvahelisi lennuteenuseid, st lennuettevõtjal on rahuldav finantssuutlikkus ja piisav juhtimiskogemus ning ta järgib õigusnorme ja nõudeid, millega reguleeritakse selliste teenuste osutamist;

6)

   „kodakondsus” – lennuettevõtja vastavus selle omandiõiguse, tõhusa kontrolli ja peamise tegevuskohaga seotud nõuetele;

7)

   „konventsioon” – rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allkirjastamiseks Chicagos 7. detsembril 1944 ja mis hõlmab:

8)

   „viienda vabaduse liiklusõigus” – ühe riigi („õiguse andnud riik”) poolt teise riigi („õiguse saanud riik”) lennuettevõtjatele antud õigus osutada rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguse andnud riigi territooriumi ja kolmanda riigi territooriumi vahel, tingimusel et selliste teenuste osutamine algab või lõpeb õiguse saanud riigi territooriumil;

9)

   „kogumaksumus” – osutatava teenuse maksumus koos mõistliku tasuga halduskulude eest ja vajaduse korral muude kohaldatavate tasudega, mis sisaldavad keskkonnakulusid ja mida kohaldatakse sõltumata päritoluriigist;

10)

   „rahvusvaheline lennutransport” – lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

11)

   „Euroopa ühise lennunduspiirkonna leping” – Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni (1) vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping;

12)

   „Euroopa naabruspoliitika partnerid” – Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova Vabariik, okupeeritud Palestiina alad, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene;

13)

   „kodanik” – füüsiline isik, kellel on Moldova kodakondsus, või juriidiline isik, kellel on Moldova riikkondsus, või füüsiline isik, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus või juriidiline isik, kellel on liikmesriigi riikkondsus, kusjuures juriidilise isiku puhul tingimusel, et teda kontrollivad kas vahetult või enamusosaluse kaudu Moldova kodanikud või juriidilised isikud Moldova poolt, või liikmesriigi või mõne IV lisas nimetatud kolmanda riigi kodanikud või juriidilised isikud Euroopa Liidu poolt;

14)

   „lennutegevusluba” –

i)	Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul lennutegevusluba ja mõni muu asjakohane dokument või sertifikaat, mis on välja antud ELis kehtivate asjakohaste õigusaktide alusel, ning

ii)	Moldova lennutegevuslubade puhul sertifikaadid või load, mis on välja antud Moldovas kehtivate asjakohaste õigusaktide alusel;

15)

   „lepinguosalised” – Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vastavalt nende volitustele (Euroopa Liit) ning Moldova Vabariik;

16)

   „hind”:

i)

„piletihinnad”, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende esindajatele või muudele piletimüüjatele reisijate ja pagasi veo eest lennuteenuse osutamisel, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sh esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused, ning

ii)	„lastitariifid”, mida makstakse posti ja lasti veo eest, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sh esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused.

Mõiste hõlmab vajaduse korral rahvusvahelise lennutranspordi raames toimuvat maismaa- ja meretransporti ning nende hindade kohaldamise tingimusi;

17)

   „peamine tegevuskoht” – lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub lepinguosalises riigis, kus toimub selle lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine, sh jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine;

18)

   „avaliku teenindamise kohustus” – lennuettevõtja kohustus tagada kindlaksmääratud lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, korrapärasuse, hinnakujunduse ja minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes ärihuvidest lähtudes kinni ei peaks. Asjaomane lepinguosaline võib lennuettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest kompensatsiooni maksta;

19)

   „subsiidium” – ametiasutuselt või piirkondlikult organisatsioonilt või muult riiklikult organisatsioonilt saadud rahaline abi, st kui:

ning millest saadakse seeläbi kasu;

20)

   „SESAR” – ühtse Euroopa taeva algatuse tehnoloogiline osa, mille eesmärk on luua ELile 2020. aastaks tõhus lennujuhtimissüsteem, mis võimaldab välja arendada turvalise ja keskkonnahoidliku lennutranspordi;

21)

   „territoorium” – Moldova Vabariigi puhul maismaa-alad ja nendega ühenduses olevad territoriaalveed, mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste, kontrolliõiguse, kaitse või mandaadi alla ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse ELi aluslepinguid vastavalt kõnealustes lepingutes ja kõikides neil põhinevates õigusaktides sätestatud tingimustele. Käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti seoses nende vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb, ning seoses Gibraltari lennujaama suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate ELi lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cordobas vastu võetud, Gibraltari lennujaama käsitleva ministrite deklaratsiooniga;

22)

   „kasutustasu” – lennuettevõtjatelt lennujaama, lennujaama keskkonnaalaste, aeronavigatsiooni või lennundusjulgestuse rajatiste või teenuste, sh nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu.

I   JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 2

Õiguste andmine

1.   Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas käesoleva lepingu I ja II lisaga teisele lepinguosalisele järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

a)	õigus ilma maandumiseta üle tema territooriumi lennata;

b)	õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning pagasi, lasti ja/või posti peale- või mahalaadimiseks (muul kui lennuliikluse eesmärgil);

c)	õigus teha kindlaksmääratud lennuliinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise liikluse puhul reisijate pardaletulekuks ja mahaminekuks ning lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks eraldi või koos ning

d)	muud käesolevas lepingus sätestatud õigused.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)	Moldova Vabariigi lennuettevõtjatele õigust võtta liikmesriigi territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)	Euroopa Liidu lennuettevõtjatele õigust võtta Moldova Vabariigi territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Moldova Vabariigi territooriumil.

Artikkel 3

Lubade andmine

Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral annab teise lepinguosalise pädev asutus asjakohase loa nii kiiresti kui võimalik ja tingimusel, et:

a)

Moldova Vabariigi lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Moldova Vabariigis ja tal on Moldova Vabariigis kohaldatavate õigusaktide kohane kehtiv lennutegevusluba; ning — Moldova Vabariik teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli; ning — lennuettevõtja omandiõigus kuulub vahetult või enamusosaluse kaudu Moldova Vabariigile ja/või Moldova Vabariigi kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuulub Moldova Vabariigile ja/või Moldova Vabariigi kodanikele, kui lepingu artiklis 6 („Investeeringud”) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on ELi aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal on kehtiv lennutegevusluba; ning — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli ja asjakohane pädev asutus on selgelt tuvastatav ning — lennuettevõtja omandiõigus kuulub liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele või mõnele teisele IV lisas nimetatud riigile ja/või selle riigi kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu ning neil on tegelik kontroll ettevõtja üle, tingimusel et käesoleva lepingu artiklis 6 („Investeeringud”) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja vastab pädevate asutuste poolt tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele ning

d)	rakendatakse ja järgitakse lepingu artikli 14 („Lennuohutus”) ja artikli 15 („Lennundusjulgestus”) sätteid.

Artikkel 4

Lennuettevõtja sobivuse, omandiõiguse ja kontrolli kindlaksmääramise vastastikune tunnustamine

Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral tunnustab teise lepinguosalise pädev asutus esimese lepinguosalise pädeva asutuse otsuseid kõnealuse lennuettevõtja sobivuse ja/või kodakondsuse kindlaksmääramise kohta samal viisil, nagu oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise enda pädev asutus; teise lepinguosalise pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud punktides a ja b sätestatud juhtudel:

a)

kui lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saanud lepinguosalise pädeval asutusel on pärast taotluse saamist või loa andmist konkreetne põhjus oletada, et vaatamata teise lepinguosalise pädeva asutuse otsusele sobivuse ja kodakondsuse kindlaksmääramise kohta, sh topeltkodakondsust käsitlevate juhtude korral, ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklis 3 („Lubade andmine”) sätestatud tingimused asjakohaste tegevus- või muude lubade andmiseks, teatab ta sellest viivitamata kõnealuse teise lepinguosalise pädevale asutusele ja esitab oma oletuse kohta kaalukad põhjused. Sel juhul võivad mõlemad lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda asjaomaste pädevate asutuste esindajad, ja/või asjaomase oletusega seotud täiendavat teavet, ning sellised taotlused tuleb rahuldada nii kiiresti kui võimalik. Kui küsimusele lahendust ei leita, võivad mõlemad lepinguosalised teavitada asjast lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) kohaselt loodud ühiskomiteed;

b)	käesolev artikkel ei hõlma järgmisi elemente käsitlevate otsuste tunnustamist: — ohutussertifikaadid või -tunnistused, — julgestusmeetmed või — kindlustuskaitse.

Artikkel 5

Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine

1.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa andmisest keelduda, loa tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevuse muul viisil peatada või seda piirata, kui:

a)

Moldova Vabariigi lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Moldova Vabariigis või tal ei ole Moldova Vabariigis kohaldatavate õigusaktide kohast kehtivat lennutegevusluba; või — Moldova Vabariik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli; või — lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult ega enamusosaluse kaudu Moldova Vabariigile ja/ega Moldova Vabariigi kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle ei kuulu Moldova Vabariigile ja/ega Moldova Vabariigi kodanikele, kui lepingu artiklis 6 („Investeeringud”) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole ELi aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal ei ole kehtivat lennutegevusluba; või — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli või pädev asutus ei ole selgelt tuvastatav; või — lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult ega enamusosaluse kaudu liikmesriigile ja/ega liikmesriigi kodanikele või mõnele teisele käesoleva lepingu IV lisas nimetatud riigile ja/ega selle riigi kodanikele, kui käesoleva lepingu artiklis 6 („Investeeringud”) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja ei ole täitnud lepingu artiklis 7 („Vastavus õigusnormidele”) osutatud õigusnorme või

d)	lepingu artikli 14 („Lennuohutus”) ja artikli 15 („Lennundusjulgestus”) sätteid ei rakendata või ei järgita või

e)	lepinguosaline on otsustanud lepingu artikli 8 („Konkurentsitingimused”) kohaselt, et konkurentsitingimusi ei järgita.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d nimetatud õigusnormide edaspidise täitmatajätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta kohesed meetmed, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast arupidamist teise lepinguosalise pädevate asutustega.

3.   Lepinguosalised ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud õigusi lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks ega piiramiseks teise lepinguosalise mis tahes lennuettevõtja suhtes põhjendusega, et asjaomase lennuettevõtja enamusosalus kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu osalisriigile või selle/nende kodanikele või et tegelik kontroll kõnealuse lennuettevõtja üle kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu osalisriigile või selle/nende kodanikele, tingimusel et kõnealune teine Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriik / kõnealused teised osalisriigid kohaldavad vastastikkuse klauslit ja järgib/järgivad EÜLP tingimusi.

Artikkel 6

Investeerimine

1.   Olenemata lepingu artiklitest 3 („Lubade andmine”) ja 5 („Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine”) võib Moldova Vabariigi lennuettevõtjate enamusosalus või tegelik kontroll nende üle kuuluda liikmesriikidele ja/või nende kodanikele.

2.   Olenemata lepingu artiklist 3 („Lubade andmine”) ja artiklist 5 („Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine”) antakse Moldova Vabariigile ja/või selle kodanikele luba Euroopa Liidu lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tõhusa kontrolli omandamiseks lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) lõike 2 kohaselt loodud ühiskomitee eelneva otsuse alusel. Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesolevas lepingus nimetatud kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) lõiget 8 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 7

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, millega reguleeritakse lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja reisijad, meeskonnad või last järgivad või nende puhul järgitakse teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel õigusnorme, mida kohaldatakse reisijate, meeskondade või lasti sisenemise või väljumise suhtes teise lepinguosalise territooriumil (sh riiki sisenemise, julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini eeskirjad või posti puhul postieeskirjad).

Artikkel 8

Konkurentsitingimused

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et lennuteenuste õiglaste konkurentsitingimuste tagamine on nende ühine eesmärk. Lepinguosalised tõdevad, et lennuettevõtjate tavad on õiglased ja konkurentsil põhinevad kõige tõenäolisemalt siis, kui nad tegutsevad täielikult ärilistel alustel ega saa subsiidiume.

2.   Lepingu reguleerimisalas ning ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on keelatud diskrimineerimine kodakondsuse või riikkondsuse alusel.

3.   Riigiabi, mille kaudu moonutatakse või mis ohustab lennuettevõtjate võrdseid konkurentsivõimalusi, eelistades teatavaid ettevõtjaid või teatavaid lennundustooteid või -teenuseid, on vastuolus käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste kaubandussuhteid lennundussektoris.

4.   Käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 ning Euroopa Liidu institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel.

5.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb tingimusi, eelkõige subsiidiumidest põhjustatud tingimusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada lennuettevõtjate õiglasi ja võrdseid võimalusi konkureerida, võib ta esitada teisele lepinguosalisele oma märkused. Lisaks sellele võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt lepingu artiklile 22 („Ühiskomitee”). Konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest. Kui 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest ei jõuta rahuldavale kokkuleppele, annab see konsultatsioone taotlenud lepinguosalisele aluse võtta meetmeid teise lepinguosalise asjaomas(t)ele lennuettevõtja(te)le lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või talle/neile asjakohaste tingimuste seadmiseks lepingu artikli 5 („Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine”) kohaselt.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Kõnealuseid meetmeid võetakse üksnes sellise lennuettevõtja või selliste lennuettevõtjate suhtes, kes saavad subsiidiumi või kelle suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi, ning nendega ei piirata lepinguosaliste õigust võtta käesoleva lepingu artikli 24 („Kaitsemeetmed”) kohaseid meetmeid.

7.   Mõlemad lepinguosalised võivad pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, kaasa arvatud riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira õigusnorme, mis on seotud avalike teenuste osutamise kohustusega lepinguosaliste territooriumidel.

Artikkel 9

Ärivõimalused

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et ettevõtjate äritegevuse tõkked takistavad käesolevast lepingust kasu saamist. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et nad püüavad tõhusalt ja vastastikku kõrvaldada mõlema lepinguosalise ettevõtjate äritegevuse tõkked, kui need võivad takistada äritegevust, moonutada konkurentsi või pärssida võrdsete võimaluste loomist.

2.   Käesoleva lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) kohaselt loodud ühiskomitee töötab välja äritegevuse ja -võimalustega seotud koostöö korra, jälgib tegevust ja käsitleb tulemuslikult ettevõtjate äritegevuse tõkkeid ning vaatab korrapäraselt läbi arengusuunad, sh vajaduse korral õigusnormide ja reguleerivate nõuete muutmisega seotud arengusuunad. Lepinguosalised võivad vastavalt käesoleva lepingu artiklile 22 („Ühiskomitee”) taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva artikli kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks.

3.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi lennutranspordi ning sellega seotud tegevuse edendamiseks ja müügiks, sh õigus müüa ja väljastada nii oma pileteid ja/või lennuveokirju kui ka teiste lennuettevõtjate pileteid ja/või lennuveokirju.

4.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile sisenemist ning seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ja seal tegevuses hoida lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke juhtiv-, müügi-, tehnilisi, lennutegevus- ja muid spetsialiste. Lennuettevõtjate valikul võivad nad täita kõnealused töökohad oma töötajatega või kasutada selliste organisatsioonide, äriühingute või lennuettevõtjate teenuseid, kes tegutsevad teise lepinguosalise territooriumil ja kellel on luba seal selliseid teenuseid osutada. Vajaduse korral hõlbustavad ja kiirendavad mõlemad lepinguosalised vastavalt asjakohastele kehtivatele õigusnormidele töölubade andmist käesoleva lõike kohaselt esindustes töötavatele töötajatele, sh teatavaid kuni üheksakümmend (90) päeva vältavaid ajutisi ülesandeid täitvatele töötajatele.

5.

a) Ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse käitlusega õigus: i) osutada ise maapealset käitlust (omakäitlus) või omal äranägemisel; ii) valida kas kõiki või mõningaid maapealseid teenuseid osutavate konkureerivate teenuseosutajate vahel, kui neil teenuseosutajatel on lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui sellised teenuseosutajad on turul olemas. b) Selliste maapealse käitluse liikide puhul nagu pagasi-, perrooni-, kütuse- ja õlikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlemine lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel, võib punkti a alapunktides i ja ii sätestatud õigustele seada üksnes selliseid piiranguid, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest. Kui nimetatud piirangud välistavad omakäitluse ja kui maapealse käitluse osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peavad kõik lennuettevõtjad saama selliseid teenuseid kasutada võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel.

6.   Kõigil lennu- ja muudel ettevõtjatel, kes osutavad maapealse käitluse teenuseid, on õigus teise lepinguosalise territooriumil osutada maapealse käitluse teenuseid samas lennujaamas tegutsevatele lennuettevõtjatele, kui neil on selleks luba ning nad järgivad kohaldatavaid õigusnorme.

7.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutransporditeenuseid ja sellega seotud teenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate, teise lennuettevõtja või interneti kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid müüa ja kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibeloleva valuuta või vabalt konverteeritava valuuta eest vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

8.   Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus nõudmisel kohalik tulu konverteerida vabalt konverteeritavaks valuutaks ja teise lepinguosalise territooriumilt oma territooriumile või valitud riiki või riikidesse üle kanda, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas üldiselt kohaldatavate õigusnormidega. Konverteerimist ja ülekandmist lubatakse viivitamata ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava vahetuskursi järgi.

9.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sh kütuse eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas valuutas vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

10.   Käesoleva lepingu alusel oma lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad sõlmida selliseid turustamisalaseid koostööleppeid, mis hõlmavad broneeritud kohti käsitlevaid kokkuleppeid või koodi jagamise korda

a)	lepinguosaliste lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

b)	kolmandate riikide lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

c)	maismaa- ja meretransporditeenuste osutajatega,

tingimusel et:

i)	teenust osutaval lennuettevõtjal on asjakohased liiklusõigused,

ii)	turustavatel lennuettevõtjatel on asjakohane liiniluba ning

iii)	kõnealused lepped vastavad nende puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodi jagamisega seotud reisijateveo puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

11.

a) Reisijateveo puhul ei kehti maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöölepped või mitte. Konkreetsete kokkulepete sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse osutajad muu hulgas arvesse võtta tarbijate huve ning tehnilisi, majanduslikke, ruumilisi ja veomahuga seotud piiranguid. b) Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja lastiveo kaudsetel teostajatel lubatud lennutranspordi raames piiranguteta kasutada maismaa- ja meretransporti lasti veoks Moldova Vabariigi ja Euroopa Liidu või kolmandate riikide territooriumi mis tahes punktidesse või punktidest, sh veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega lennujaamadest, samuti on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud lasti vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel lastil, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, merd või õhu teel, peab olema juurdepääs lennujaama tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sh muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate lastivedude kaudsete teostajatega. Selliseid ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga, milles on kombineeritud lennu- ning mere- või maismaatransport, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita lastisaatjaid.

12.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus osutada kokkulepitud teenuseid mis tahes lennuettevõtjalt, sh kolmandate riikide lennuettevõtjalt, renditud õhusõidukitega, tingimusel et selliste kokkulepete kõik osalised vastavad selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele.

a)	Kumbki lepinguosaline ei nõua, et oma varustust rentivatel lennuettevõtjatel peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused.

b)

Moldova Vabariigi lennuettevõtja võib kolmanda riigi lennuettevõtjalt või Euroopa Liit käesoleva lepingu IV lisas nimetamata kolmanda riigi lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras või ajutiste vajaduste rahuldamiseks. Need rendilepingud esitatakse rendiõhusõidukile tegevusloa andnud asutusele ja teise lepinguosalise pädevale asutusele eelneva nõusoleku saamiseks.

13.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja kokkulepped vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele, eelkõige õhusõidukit käitava lennuettevõtja andmete avalikustamise nõuet käsitlevatele tingimustele.

Artikkel 10

Tollimaksud ja maksustamine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealne varustus, varuosad (sh mootorid), pardavarud (muu hulgas, kuid mitte ainult toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ettenähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki lendude või nende teenindamisega, vabastatakse saabumisel teise lepinguosalise territooriumile vastastikkuse põhimõtte alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksudest ning muudest sarnastest tasudest ja maksudest, a) mida kohaldavad riiklikud või kohalikud asutused või Euroopa Liit ja b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad õhusõiduki pardale.

2.   Samuti vabastatakse vastastikkuse põhimõtte alusel lepinguosaliste poolt kohaldatavate asjaomaste õigusaktide kohaselt lõikes 1 nimetatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatud teenuste hinnal põhinevatest tasudest:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistlikus koguses pardavarud, mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi kui need pardavarud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)	lepinguosalise territooriumile toodud maapealne varustus ja varuosad (sh mootorid), mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

kütus, määrdeained ja tarvitatavad tehnilised varud, mis on lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki tarbeks, isegi kui need varud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

d)

mõlema lepinguosalise tollieeskirjadega ette nähtud trükised, mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi siis, kui neid kasutatakse reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning

e)	lennujaamades ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.

3.   Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista käesolev leping lepinguosalisi kohaldamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mida tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks õhusõidukis, mis teostab lende kõnealuse lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel.

4.   Võidakse nõuda käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud varustuse ja varude hoidmist asjakohaste asutuste järelevalve või kontrolli all ning keelata nende ümberpaigutamine enne asjakohaste tollimaksude tasumist.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on sõlminud teise lennuettevõtjaga, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid maksuvabastusi kohaldab, lepingu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud varude ja toodete laenamiseks või teise lepinguosalise territooriumile toomiseks.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõivusid, tollimakse ega tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja last vabastatakse maksudest ja muudest sellesarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.

8.   Tavapärast pardavarustust, samuti mõlema lepinguosalise lennuettevõtjate õhusõidukite pardal tavaliselt hoitavaid materjale ja varusid, võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes selle territooriumi tolliasutuse loal. Sellisel juhul võidakse need paigutada kuni nende reeksportimiseni või muu tollieeskirjade kohase kõrvaldamiseni kõnealuse asutuse järelevalve alla.

9.   Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas. Samuti ei mõjuta leping liikmesriikide ja Moldova Vabariigil vahel kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 11

Lennujaamade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennuteenuste kasutustasud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujuhtimis- ja aeronavigatsiooniteenuste kasutamise ning lennujaama, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, ei ole ebaõiglaselt diskrimineerivad ning on võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Ilma et see piiraks artikli 16 („Lennuliikluse korraldamine”) lõike 1 kohaldamist, võivad kõnealused tasud peegeldada lennujaamas või lennujaama süsteemis asjakohaste lennujaama ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need tasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasusid võetakse, peab saama kasutada efektiivselt ja säästlikult. Igal juhul määratakse kõnealused tasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

2.   Lepinguosalised nõuavad konsultatsioonide korraldamist nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ning teenuseid ja rajatisi kasutavate lennuettevõtjate ja/või neid esindavate organite vahel ning tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid ja lennuettevõtjad või neid esindavad organid vahetavad teavet, mis võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade tasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 põhimõtetele. Lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid teatavad kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõikidest kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohad.

3.   Lepinguosalist loetakse artikli 23 („Vaidluste lahendamine ja vahekohus”) kohases vaidluste lahendamise menetluses käesoleva artikli nõudeid rikkunuks, kui:

a)	ta ei vaata mõistliku aja jooksul läbi kasutustasu või tava, mille kohta teine lepinguosaline on kaebuse esitanud, või

b)	pärast tasu või tava läbivaatamist ei võta ta kõiki võimalikke meetmeid käesoleva artikliga vastuolus oleva tasu või tava muutmiseks.

Artikkel 12

Hinnakujundus

1.   Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt hindu kehtestada.

2.   Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist ega nendest teatamist.

3.   Pädevad asutused võivad korraldada arutelusid, et käsitleda näiteks (kuid mitte ainult) hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud, diskrimineerivaid või subsideeritud.

Artikkel 13

Statistika

1.   Mõlemad lepinguosalised esitavad teisele lepinguosalisele siseriiklike õigusnormidega ette nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) kohases ühiskomitees koostööd, et hõlbustada omavahelist statistilise teabe vahetust käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste arengu jälgimiseks.

II   JAOTIS

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Lennuohutus

1.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa C osas kindlaksmääratud lennuohutusalaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktide rakendamine Moldova Vabariigi poolt. Selleks osaleb Moldova Vabariik Euroopa Lennundusohutusameti töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

a)

Järkjärgulist üleminekut lepingu III lisa C osas osutatud õigusaktide täielikule kohaldamisele Moldova Vabariigis hinnatakse. Hindamist teostab Euroopa Liit koostöös Moldova Vabariigiga. Kui Moldova Vabariik on veendunud lepingu III lisa C osas osutatud õigusaktide täielikus kohaldamises, teatab ta Euroopa Liidule, et nende kohaldamist tuleks hinnata.

b)

Kui Moldova Vabariik on täielikult rakendanud lepingu III lisa C osas osutatud õigusaktid, määrab käesoleva lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) kohaselt loodud ühiskomitee kindlaks Moldova Vabariigi täpse staatuse ja täpsed tingimused Moldova Vabariigi osalemiseks Euroopa Lennnundusohutusameti töös eespool osutatud vaatlejastaatusest kõrgemas staatuses.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennujaamas, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennuohutusstandarditele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda.

4.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone seoses ohutusstandardite järgimisega teise lepinguosalise poolt.

5.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võtavad kõik asjakohased ja viivitamatud meetmed iga kord, kui nad teevad kindlaks, et õhusõiduk, toode või tegevus:

a)	ei vasta konventsiooniga või lepingu III lisa C osas sätestatud õigusaktidega (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kehtestatud miinimumstandarditele või

b)	tekitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kontrollimise tulemusel tõsiseid kahtlusi, kas õhusõiduk või selle kasutamine vastab konventsiooniga või lepingu III lisa C osas sätestatud õigusaktidega (vastavalt sellele, kumba kohaldatakse) kehtestatud miinimumstandarditele, või

c)	tekitab tõsiseid kahtlusi, kas konventsiooniga või lepingu III lisa C osas sätestatud õigusaktidega (vastavalt sellele, kumba kohaldatakse) kehtestatud miinimumstandardeid järgitakse ja hallatakse tõhusalt.

6.   Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused võtavad käesoleva artikli lõike 5 kohaseid meetmeid, teatavad nad sellest viivitamata teise lepinguosalise pädevatele asutustele ja põhjendavad meetmete võtmist.

7.   Kui käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisel võetud meetmete rakendamist ei lõpetata, kuigi nende võtmiseks ei ole enam põhjust, võib kumbki lepinguosaline pöörduda asja arutamiseks ühiskomitee poole.

Artikkel 15

Lennundusjulgestus

1.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega, mis on loetletud lepingu III lisa D osas, allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Euroopa Komisjon võib teha Moldova Vabariigi suhtes kontrolle kooskõlas lepingu III lisas osutatud asjakohaste Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega. Lepinguosalised kehtestavad selliste lennundusjulgestusalaste kontrollide tulemusi käsitleva teabe vahetamise mehhanismi.

3.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud Chicago konventsioonis, Tokios 14. septembril 1963. aastal allakirjutatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. aastal allakirjutatud konventsioonis õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise kohta, Montrealis 23. septembril 1971. aastal allkirjastatud konventsioonis tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise kohta, Montrealis 24. veebruaril 1988. aastal allakirjutatud protokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja Montrealis 1. märtsil 1991. aastal allakirjutatud konventsioonis, milles käsitletakse plastiliste lõhkeainete märkimist nende avastamiseks, kuivõrd mõlemad lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised.

4.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised üksteisele igakülgset abi, et takistada tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu ja aeronavigatsiooniseadmeid, ning et hoida ära kõiki muid tsiviillennundusjulgestust ähvardavaid ohte.

5.   Lepinguosalised tegutsevad vastastikustes suhetes kooskõlas lennundusjulgestusstandarditega ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud asjakohase soovitatava praktikaga, mis on määratletud Chicago konventsiooni lisades, niivõrd, kuivõrd sellised julgestussätted on kohaldatavad lepinguosaliste suhtes. Lepinguosalised nõuavad, et lennukeid käitavad ettevõtjad, kes kasutavad lepinguosaliste registrisse kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on lepinguosaliste territooriumil ja lepinguosaliste territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid vastavalt nendele lennundusjulgestuse sätetele.

6.   Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseaduslike sekkumiste eest tõhusad meetmed, mis muu hulgas hõlmavad reisijate ja nende käsipagasi ning registreeritud pagasi läbivaatamist, lasti ja posti julgeolekukontrolli enne pardaleminekut või laadimist, pardavarude ja lennujaama varude julgeolekukontrolli ning kinnisele alale ja julgestuspiirangu alale juurdepääsu kontrollimist. Neid meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad, et nende lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad järgiksid käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lennundusjulgestusalaseid sätteid, mida teine lepinguosaline nõuab oma territooriumile sisenemisel, sealt lahkumisel või seal viibimisel.

7.   Mõlemad lepinguosalised suhtuvad positiivselt teise lepinguosalise kõikidesse taotlustesse rakendada konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Lepinguosalised teavitavad üksteist eelnevalt kõikidest kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja korraldamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik. Mõlemad lepinguosalised võivad selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt lepingu artiklile 22 („Ühiskomitee”).

8.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või leiab aset õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise või õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete turvalisust ohustav muu ebaseaduslik intsident või tekib sellise intsidendi oht, abistavad lepinguosalised üksteist ja hõlbustavad selleks sidepidamist ning muid asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult kõnealune intsident lõpetada või selle oht kõrvaldada.

9.   Lepinguosalised võtavad kõik nende arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui selle äralend on vajalik inimelu kaitseks. Võimaluse korral võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.

10.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole järginud käesoleva artikli lennundusjulgestusalaseid sätteid, taotleb ta viivitamatult konsulteerimist teise lepinguosalisega.

11.   Ilma et see piiraks lepingu artikli 5 („Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine”) sätete kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele viieteistkümne (15) päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest aluse teise lepinguosalise lennuettevõtja(te) tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

12.   Kui otsese ja erakorralise ohu olemasolu seda nõuab, võib lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid enne viieteistkümne (15) päeva möödumist.

13.   Käesoleva artikli lõike 11 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga täielikku vastavusse.

Artikkel 16

Lennuliikluse korraldamine

1.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa B osas loetletud õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et liita Moldova Vabariik ühtse Euroopa taevaga ning tõhustada seega olemasolevaid ohutusstandardeid ja Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu, viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust. Selleks osaleb Moldova Vabariik ühtse taeva komitees vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab koostööd lennuliikluse korraldamisel.

3.   Selleks et hõlbustada ühtse Euroopa taeva õigusaktide kohaldamist oma territooriumil:

a)	võtab Moldova Vabariik vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliiklust korraldavad asutused ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva põhimõtetele, eelkõige tagades, et vastavad riiklikud järelevalveorganid on vähemalt funktsionaalselt sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest, ning

b)

kaasab Euroopa Liit Moldova Vabariigi vastavatesse ühtsest Euroopa taevast tulenevatesse algatustesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõime valdkonnas, eelkõige Moldova Vabariigi poolt funktsionaalsete õhuruumiosade loomiseks tehtavate jõupingutuste varase kaasamise kaudu või SESARiga asjakohase kooskõlastamise kaudu.

Artikkel 17

Keskkond

1.   Lepinguosalised tõdevad, et keskkonnakaitse on oluline rahvusvahelise lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Lepinguosalised tunnistavad, et tsiviillennundusest tuleneva keskkonnamõju minimeerimine eeldab tulemuslikku koostööd rahvusvahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja/või kohalikul tasandil.

2.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa E osas loetletud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ning tagada, et võimalikud leevendusmeetmed oleksid täielikult kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Leping ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta kõik asjakohased meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõju või tegeleda selle küsimusega muul viisil, tingimusel et sellised meetmed on täielikult kooskõlas kõnealustele pädevatele asutustele rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning neid kohaldatakse sõltumata kodakondsusest või riikkondsusest.

Artikkel 18

Tarbijate kaitse

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa G osas loetletud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 19

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa H osas loetletud lennutranspordialaste õigusaktidega.

Artikkel 20

Sotsiaalsed aspektid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa F osas loetletud lennutranspordialaste õigusaktidega.

III   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 21

Tõlgendamine ja jõustamine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõikidest käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist ohustavatest meetmetest.

2.   Lepinguosalised vastutavad lepingu ja eriti selle III lisas loetletud lennutranspordialaste õigusnormide nõuetekohase jõustamise eest oma territooriumil.

3.   Lepinguosalised annavad üksteisele vajalikku teavet ja abi lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepingu alusel talle antud pädevuste kohaselt.

4.   Kui lepinguosalised tegutsevad neile käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele lepinguosalisele olulist huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja anda neile võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist võimalikud märkused.

5.   Niivõrd, kuivõrd lepingu sätete ning III lisas loetletud õigusaktide sätete sisu langeb kokku ELi aluslepingute kohaste eeskirjade ning kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni asjakohastele otsustele.

Artikkel 22

Ühiskomitee

1.   Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“), mis vastutab lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu otsuseid lepingus selgelt sätestatud juhtudel.

2.   Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad. Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

3.   Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

5.   Samuti võivad mõlemad lepinguosalised taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Selleks et lepingut nõuetekohaselt rakendada, vahetavad lepinguosalised teavet ning peavad kummagi lepinguosalise taotluse korral nõu ühiskomitees.

7.   Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt rakendanud, võib ta nõuda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust lahendada kahe kuu jooksul alates esildise tegemisest, võib esildise teinud lepinguosaline võtta lepingu artikli 24 („Kaitsemeetmed”) alusel asjakohased kaitsemeetmed.

8.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta lepingu artikli 24 („Kaitsemeetmed”) alusel asjakohased ajutised kaitsemeetmed, kui ühiskomitee ei võta kuue kuu jooksul alates küsimuse esitamise kuupäevast vastu otsust küsimuses, mille kohta on talle esildis tehtud.

9.   Ühiskomitee uurib kooskõlas lepingu artikliga 6 („Investeeringud”) küsimusi, mis on seotud kahepoolsete ühisinvesteeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.

10.   Kooskõlas lepingu artikliga 14 („Lennuohutus”) jälgib ühiskomitee selliste õhusõidukite registrist kustutamist, mis on lepingu allkirjastamise kuupäeval Moldova Vabariigis registreeritud ja mis ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennuohutusstandarditele. Samuti jälgib ühiskomitee selleks, et leppida kokku lepingu II lisa punktis 7 osutatud õhusõidukite arvu järkjärgulises vähendamises, kuidas lõpetatakse lepingu II lisas kirjeldatud üleminekuperioodi jooksul järk-järgult selliste õhusõidukite kasutamine, mis on lepingu allkirjastamise kuupäeval Moldova Vabariigis registreeritud, mida kasutavad Moldova reguleeriva kontrolli alla kuuluvad ettevõtjad ja millel ei ole lepingu III lisa C osas loetletud asjakohaste ELi õigusaktide kohaselt välja antud tüübisertifikaati.

11.   Ühiskomitee arendab koostööd järgmise kaudu:

a)	vaatab läbi käesoleva lepingu kohaseid lennuteenuseid mõjutavad turutingimused;

b)	võrdsete võimaluste ja õigusaktide lähendamise tagamiseks ja ettevõtjate regulatiivse koormuse minimeerimiseks käsitleb ja lahendab võimalikult tulemuslikult äritegevusega seotud küsimusi, mis võivad muu hulgas takistada turulepääsu ja käesoleva lepingu kohaste teenuste tõrgeteta toimimist;

c)	edendab uute seadusandlike algatuste ja muudatuste vahetamist ekspertide hulgas, sealhulgas julgestuse, ohutuse, keskkonnakaitse, lennundustaristu (sh teenindusajad), konkurentsitingimuste ja tarbijakaitse valdkonnas;

d)	analüüsib korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõive valdkonnas, ja leiab asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;

e)	kaalub võimalikke valdkondi, millega seoses võiks käesolevat lepingut täiustada, ja esitab soovitusi selle muutmiseks;

f)	jõuab konsensuse alusel kokkuleppele selliste menetlust käsitlevate ettepanekute, lähenemisviiside või dokumentide suhtes, mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega;

g)	analüüsib ja töötab välja tehnilise abi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ning

h)	edendab koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekivad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, püütakse need kõigepealt lahendada ühiskomitees ametlike konsultatsioonide kaudu lepingu artikli 22 („Ühiskomitee”) lõike 5 kohaselt.

2.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõike 1 alusel, võivad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamiseks või tõlgendamiseks pöörduda allpool sätestatud menetluse kohaselt kolmest kohtunikust koosneva vahekohtu poole:

a)

mõlemad lepinguosalised määravad vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on saanud taotluse sooviga lahendada vaidlus vahekohtus; need kaks vahekohtunikku peaks määrama kolmanda vahekohtuniku kuuekümne (60) lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendil määrata vastavalt vajadusele kas vahekohtunik või vahekohtunikud;

b)	punktis a sätestatud tingimustel määratud kolmas vahekohtunik peaks olema kolmanda riigi kodanik ja ta tegutseb vahekohtu eesistujana;

c)	vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorra ning

d)	vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu esmased kulud lepinguosaliste vahel võrdselt.

3.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teist lepinguosalist rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

4.   Kõik vahekohtu esialgsed või lõplikud otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad.

5.   Kui üks lepinguosaline ei järgi vahekohtu otsust, mis on tehtud käesoleva artikli tingimuste kohaselt, kolmekümne (30) päeva jooksul alates eespool nimetatud otsuse teatavakstegemisest, võib teine lepinguosaline piirata süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu tingimustel antud õigusi ja eeliseid või need peatada või tühistada seniks, kuni rikkumine jätkub.

Artikkel 24

Kaitsemeetmed

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad lepingus kehtestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, võib ta võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmed võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

3.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

4.   Lepinguosalised alustavad viivitamata konsultatsioone ühiskomitees, et leida kõigile vastuvõetav lahendus.

5.   Ilma et see piiraks artikli 3 („Lubade andmine”) punkti d, artikli 5 („Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine”) lõike 1 punkti d ja artiklite 14 („Lennuohutus”) ja 15 („Lennundusjulgestus”) kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 4 osutatud konsulteerimine lõppeb enne nimetatud tähtaja möödumist.

6.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

7.   Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätetega asendatakse Moldova Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute vastavad sätted. Nimetatud kahepoolsetest lepingutest tulenevaid ja käesoleva lepinguga hõlmamata liiklusõigusi võib siiski jätkuvalt kasutada, tingimusel et kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja nende kodanikke koheldakse võrdselt.

2.   Lepinguosalised peavad teise lepinguosalise taotluse alusel ühiskomitees nõu, et anda oma soovitus selle kohta, kas Moldova Vabariik peaks Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga ühinema.

3.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või muu rahvusvahelise organisatsiooni otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks sellise arengu arvessevõtmiseks muuta.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Kui üks lepinguosaline soovib lepingu sätted läbi vaadata, teatab ta oma otsusest ühiskomiteele.

2.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga konsensuse alusel otsustada muuta lepingu lisasid.

3.   Lepingu muudatus jõustub pärast mõlema lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste lõpuleviimist.

4.   Leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta mittediskrimineerimise põhimõttega ja lepinguga kooskõlas ühepoolselt vastu uusi või muuta olemasolevaid lennutranspordialaseid või lepingu III lisas nimetatud valdkondadega seotud õigusakte.

5.   Kui lepinguosaline kaalub uue õigusakti vastuvõtmist või lepingu III lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste või muude valdkondadega seotud õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees eelnevalt seisukohti vahetada.

6.   Lepinguosalised teavitavad üksteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või lepingu III lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide või lennutransporti puudutavaid valdkondi käsitlevate õigusaktide muutmisest. Ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel arutab ühiskomitee kuuekümne (60) päeva jooksul pärast sellist teavitamist kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju lepingu nõuetekohasele toimimisele.

7.   Pärast käesoleva artikli lõikes 6 osutatud seisukohtade vahetamist teeb ühiskomitee järgmist:

a)	võtab vastu lepingu III lisa muutva otsuse, et lisada sinna asjaomane uus õigusakt või muudatus, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes;

b)	võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)	soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid lepingu nõuetekohase toimimise kindlustamiseks.

Artikkel 27

Lepingu lõpetamine

Mõlemad lepinguosalised võivad mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele lepinguosalisele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. See teade saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Leping lõpeb keskööl Greenwichi aja järgi Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaja lõpus üks aasta pärast kirjaliku lõpetamisteate saamist, kui enne selle aja saabumist ei ole lepinguosaliste kokkuleppel lõpetamisteadet tagasi võetud.

Artikkel 28

Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis

Leping ning kõik selle muudatused registreeritakse pärast selle jõustumist Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja ÜRO sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102.

Artikkel 29

Ajutine kohaldamine ja jõustumine

1.   Leping jõustub üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamist. Diplomaatilisi noote vahetatakse järgmiselt: Moldova Vabariik esitab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ette nähtud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat edastab Moldova Vabariigile diplomaatilise noodi Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt. ELi ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab iga liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpetatud.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku, et nad kohaldavad lepingut ajutiselt, kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste riigisiseste menetluste ja/või õigusaktidega (vastavalt vajadusele), alates lepingu allkirjastamise kuupäevast,

---

(1)  Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile nr 1244.