16.7.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/32

---

 

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 21 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses nende sisustuseg

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumise kuupäev: 31. jaanuar 2003

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode sisustuse suhtes järgmistel juhtudel:

1.1.	sõitjateruumi sisustus, välja arvatud tahavaatepeegel või -peeglid;

1.2.	juhtimisseadmete paigutus;

1.3.	katus või lükandkatus;

1.4.	seljatugi ja istmete tagumised osad;

1.5.	elektriajamiga aknad, katusepaneelid ja vaheseinasüsteemid.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.	„Sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki sisustusega.

2.2.

„Sõidukitüüp” (seoses sõitjateruumi sisustusega) – M1 kategooria sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu: 2.2.1. sõitjateruumi kere koostismaterjalid, 2.2.2. juhtimisseadmete paigutus; 2.2.3. kaitsesüsteemi tehnilised karakteristikud, kui tüübikinnituse taotleja on valinud VIII. lisa kohaselt kindlaks määratud peaga kokkupõrke võrdlustsooni (dünaamiline hinnang). 2.2.3.1. Sõidukid, mis erinevad üksnes turvasüsteemi(de) tehniliste karakteristikute poolest, kuuluvad samasse sõidukitüüpi, kui nad pakuvad sõitjatele samaväärset või paremat kaitset võrreldes tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatud sõidukite või turvasüsteemidega.

2.3.

„Võrdlustsoon” – käesoleva eeskirja I. lisa või tootja valikul VIII. lisa kohaselt kindlaks määratud peaga kokkupõrke tsoon, mis koosneb järgmistest aladest (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1): 2.3.1. ala, mis on piiratud rooli välispiire ümbritseva ringi eesmise horisontaalprojektsiooniga, mida on suurendatud 127 mm laiuse ääristusribaga; allpool piirab seda ala horisontaalne tasapind, mis puudutab rooli alumist serva, kui see on otsesõidu asendis (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1); 2.3.2. armatuurlaua pinna osa, mis on punktis 2.3.1 määratletud ala ääre ja sõiduki lähima sisemise külgseina vahel; seda pinnaosa piirab allpool horisontaaltasapind, mis puudutab rooli alumist serva (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1); 2.3.3. tuuleklaasi külgpiilarid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1).

2.4.	„Armatuurlaua tasapind” – joon, mis on määratletud armatuurlauda puudutava vertikaaltasapinna puutepunktidega (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.4).

2.5.	„Katus” – sõiduki ülemine osa, mis ulatub tuuleklaasi ülemisest servast tagumise akna ülemise servani, küljel piirab seda külgseinte raamistiku ülemine serv (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.5).

2.6.	„Vööjoon” – joon, mille moodustab sõiduki külgakende läbipaistev alumine kontuurjoon.

2.7.	„Kabriolett” – sõiduk, mille teatava konfiguratsiooni puhul puudub sõidukikerel ülalpool vööjoont jäik osa, välja arvatud eesmised katusetoestikud ja/või turvakaared ja/või turvavööde kinnituspunktid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.5 ja 2.7).

2.8.	„Faeton” – sõiduk, millel saab ainult katust või selle osa kokku voltida või avada või lahti lükata, kusjuures vööjoonest kõrgemal olevad sõiduki konstruktsiooniosad jäävad vööjoonest kõrgemale (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.5).

2.9.	„Klappiste” – aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud;

2.10.

„Kaitsesüsteem” – sisustus ja seadmed, mis peavad sõitjaid kohal hoidma.

2.11.

„Kaitsesüsteemi tüüp” – kaitseseadmete kategooria, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest nagu: 2.11.1. tehnoloogia; 2.11.2. geomeetria; 2.11.3. koostismaterjal.

2.12.

„Elektriajamiga aknad” – aknad, mille sulgemiseks kasutatakse sõiduki toiteallika energiat.

2.13.

„Elektriajamiga katusepaneelisüsteemid” – sõiduki katuse liikuvad paneelid, mille sulgemiseks nihutamise või kallutamise teel kasutatakse sõiduki toiteallika energiat, välja arvatud katuse allalaskmissüsteemid.

2.14.

„Elektriajamiga vaheseinasüsteemid” – süsteemid, mis eraldavad sõitjateruumi vähemalt kaheks osaks ning mille sulgemiseks kasutatakse sõiduki toiteallika energiat.

2.15.

„Ava” – elektriajamiga akna või vaheseina või katusepaneeli suurim takistusteta ava sõltuvalt sulgumissuunast kas ülemise serva või esiserva ning akna, vaheseina või katusepaneeli piiret moodustava sõidukikere vahel, vaadatuna sõiduki seest või vaheseinasüsteemi puhul sõitjateruumi tagumisest osast. Ava mõõtmiseks asetatakse silindrikujuline katsepulk (jõudu kasutamata) sõiduki seest või vajaduse korral tagumisest osast läbi ava ning aknaserva, katusepaneeli või vaheseinaga risti, nagu on kujutatud IX. lisa joonisel 1.

2.16.

„Võti” 2.16.1. „süütevõti” – sõiduki mootori käitamiseks vajalikku elektritoiteallikat rakendav seade. Mõiste ei välista mittemehaanilist seadet; 2.16.2. „võimsuslüliti” – seade, mis võimaldab koormata sõiduki elektrisüsteeme. See võib olla ka süütevõti. Mõiste ei välista mittemehaanilist seadet.

2.17.

„Turvapadi” – turvavööde ja turvasüsteemide täiendamiseks mootorsõidukitesse paigaldatud seade, st süsteem, mis sõiduki tugeva kokkupõrke korral vabastab automaatselt elastse padja, mille ülesandeks on selles sisalduva gaasi kokkusurumise arvel leevendada sõitja ühe või mitme kehaosa kokkupõrget sõitjateruumi osadega.

2.18.

„Terav serv” – jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Kui väljaulatuva osa eenduvus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid, siis minimaalse kumerusraadiuse nõuet ei kohaldata (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.18).

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnitustaotluse seoses sisustusega esitab sõiduki tootja või tootja volitatud esindaja.

3.2.   Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus seoses punktis 2.2 nimetatud osadega, millele on lisatud sõitjateruumi foto või koostejoonis. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised.

3.3.   Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada järgmised näidised:

3.3.1.

tootja äranägemisel kas kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk või sõiduki osa (osad), mida loetakse kontrollimise ja käesoleva eeskirjaga ettenähtud katsetuste puhul oluliseks;

3.3.2.

eespool nimetatud tehnilise teenistuse nõudmisel teatavad osad ja kasutatud materjalide näidised.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punktile 5, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.   Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis vastab 26. aprillil 1986 jõustunud muudatuste seeriale 01) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisi tehnilisi muudatusi sisaldavat muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise või sõiduki tootmise lõpliku lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja II. lisas esitatud vormi.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (1)

4.4.2.

punktis 4.4.1 nimetatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tühik ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõidukile käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis vastab sõiduk ühe või mitme teise käesolevale kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, ei ole käesoleva eeskirja kohaselt vaja punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolit korrata; sellisel juhul märgitakse punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale tulpadesse nende eeskirjade numbrid, mille kohaselt on käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnitus antud, ning vastavad tüübikinnituse numbrid ja täiendavad sümbolid.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi lähedusse või selle peale.

4.8.   Käesoleva eeskirja III. lisas on esitatud tüübikinnitusmärkide paigutuse näited.

5.   NÕUDED

5.1.   Sõitjateruumi esiosa sisustus armatuurlaua tasapinnast kõrgemal esiistmete H-punktidest eespool, välja arvatud külguksed

5.1.1.   Punktis 2.3 määratletud võrdlustsoonis ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu. Kui peaga kokkupõrke tsoon on kindlaks määratud vastavalt I. lisale, loetakse punktides 5.1.2–5.1.6 osutatud osad rahuldavaks, kui need vastavad nimetatud punktide nõuetele. Kui peaga kokkupõrke tsoon on kindlaks määratud vastavalt VIII. lisale, kohaldatakse punkti 5.1.7 nõudeid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.1).

5.1.2.   Võrdlustsoonis asuvad osad, välja arvatud need, mis ei ole armatuurlaua osad ja mis on klaasipindadest kuni 10 cm kaugusel, peavad olema energiat neelavad, nagu see on ette nähtud IV. lisas. Seda nõuet ei kohaldata ka nende võrdlustsoonis asuvate osade suhtes, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.2):

5.1.2.1.

kui vastavalt IV. lisa nõuetele tehtavas katses puudutab pendel väljaspool võrdlustsooni asuvaid osasid; ja

5.1.2.2.

kui katsetatavad osad on asetatud puudutatavatest osadest vähem kui 10 cm kaugusele väljaspool võrdlustsooni; seda vahemaad mõõdetakse võrdlustsooni pinnal; ühelgi metallist kandeosal ei tohi olla väljaulatuvaid servi.

5.1.3.   Armatuurlaua alumine serv, kui see ei vasta punkti 5.1.2 nõuetele, peab olema ümardatud vähemalt 19 mm kumerusraadiuseni (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.3).

5.1.4.   Kui VI. lisas kirjeldatud meetodi kohaselt mõõdetud jäigast materjalist lülitid, tõmbenupud jms eenduvad armatuurlauast 3,2 – 9,5 mm kaugusele, peab nende ristlõige kõige enam eenduvast punktist 2,5 mm kaugusel olema vähemalt 2 cm2 ning nendel peavad olema ümardatud servad, mille kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.4).

5.1.5.   Kui need osad eenduvad armatuurlauast kaugemale kui 9,5 mm, peavad need olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et neid saab kuni 50 mm läbimõõduga lamedaotsalise varva abil 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõuga armatuurlauda sisse lükata, nii et need ei eendu üle 9,5 mm, või need peavad olema eemaldatavad; viimasel juhul ei tohi jääda ohtlikke väljaulatuvaid osi, mis on üle 9,5 mm pikad; maksimaalselt eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel ei tohi ristlõike pindala olla väiksem kui 6,5 cm2 (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.5).

5.1.6.   Kui eenduv osa on valmistatud jäigale alusele kantud mittejäigast materjalist, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse punktide 5.1.4 ja 5.1.5 nõudeid ainult jäiga aluse suhtes, või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.6).

5.1.7.   Kohaldatakse järgmisi punkte:

5.1.7.1.

Kui sõidukitüübi kaitsesüsteem ei suuda vältida sõitjate peade kokkpõrget armatuurlauaga vastavalt VIII. lisa punktile 1.2.1 ja kui dünaamiline võrdlustsoon on vastavalt VIII. lisale kindlaks määratud, kohaldatakse punktide 5.1.2–5.1.6 nõudeid üksnes selles võrdlustsoonis asuvatele osadele. Osad, mis asuvad armatuurlaua tasapinnast kõrgemal esipaneeli teistes piirkondades ja mida saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga, peavad olema vähemalt tömbid.

5.1.7.2.

Kui sõidukitüübi kaitsesüsteem suudab vältida sõitjate peade kokkupõrget armatuurlauaga vastavalt VIII. lisa punktile 1.2.1 ja seetõttu ei saa võrdlustsooni kindlaks määrata, ei kohaldata selle sõidukitüübi puhul punktide 5.1.2–5.1.6 nõudeid. Armatuurlaua tasapinnast kõrgemal asuvad armatuurlaua osad, mida saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga, peavad olema vähemalt tömbid.

5.2.   Sõitjateruumi esiosa sisustus armatuurlaua tasapinnast allpool ja esiistmete H-punktidest eespool, välja arvatud külguksed ja pedaalid

5.2.1.   Välja arvatud pedaalid ja pedaaliseadmed ning osad, mida ei saa puudutada VII. lisas kirjeldatud seadme abil ja mida kasutatakse selles lisas kirjeldatud korras, peavad punktiga 5.2 hõlmatud osad, näiteks lülitid, süütevõti jms, vastama punktide 5.1.4–5.1.6 nõuetele.

5.2.2.   Kui käsipiduri kang on paigaldatud armatuurlauale või selle alla, peab see asetsema nii, et vabastatud käsipiduri puhul ei ole võimalik, et sõitjad puutuksid käsipiduri kangiga kokku laupkokkupõrke korral. Kui see tingimus ei ole täidetud, peab käsipiduri pind vastama punkti 5.3.2.3 nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.2).

5.2.3.   Riiulid ja muud samalaadsed osad tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et nende tugedel ei oleks eenduvaid servi ja et need vastaksid ühele järgmisele tingimusele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3):

5.2.3.1.

sõiduki sisse pööratud osa pind peab olema vähemalt 25 mm kõrge ning selle servad peavad olema ümardatud vähemalt 3,2 mm kumerusraadiusega. Pind tuleb katta IV. lisas kindlaksmääratud energiat neelava materjaliga, kusjuures seda katsetatakse nimetatud lisa kohaselt ning löök antakse horisontaaltasapinnal pikisuunas (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3.1);

5.2.3.2.

kui riiulitele ja muudele samalaadsetele esemetele rakendada 110 mm läbimõõduga vertikaalteljelise silindri abil ettepoole suunatud 37,8 daN suurust horisontaalset pikijõudu, peavad need tulema lahti, purunema, moonduma oluliselt või tõmbuma sisse, tekitamata riiuli servadel ohtlikke vorme. Jõud tuleb suunata riiulite või samalaadsete osade kõige tugevamale punktile (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3.2).

5.2.4.   Kui kõnealused esemed koosnevad osadest, mis on tehtud jäigale alusele kantud pehmest materjalist, mille Shore'i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid, välja arvatud IV. lisa energia neeldumisega seotud nõuded, või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta.

5.3.   Sõitjateruumi muu sisustus tagumisele istmele asetatud mannekeeni torso võrdlusjoont läbivast risttasapinnast eespool (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3).

5.3.1.   Reguleerimisala

Punkti 5.3.2 nõudeid kohaldatakse juhtimispidemete, -hoobade ja -nuppude ning mis tahes eenduvate osade suhtes, mida ei ole nimetatud punktides 5.1 ja 5.2 (vt ka punkti 5.3.2.2).

5.3.2.   Nõuded

Kui punktis 5.3.1 osutatud osad paiknevad nii, et sõitjad võivad nendega kokku puutuda, peavad need vastama punktide 5.3.2.1–5.3.4 nõuetele. Kui neid saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga ja kui need on esiistmete madalaimatest H-punktidest kõrgemal, tagumisel istmel oleva mannekeeni torso võrdlusjoone risttasapinnast eespool ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud aladest väljaspool, loetakse need nõuded täidetuks (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2), tingimusel, et:

5.3.2.1.

nende pind lõpeb ümarate servadega, mille kumerusraadius on vähemalt 3,2 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.1);

5.3.2.2.

juhtimishoovad ja -nupud on konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettepoole suunatud 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõu mõjul väheneb kõige ebasoodsamas asendis oleva väljaulatuva osa eenduvus armatuurlaua pinnast kuni 25 millimeetrini või nimetatud osad tulevad lahti või väänduvad; viimati mainitud kahel juhul ei tohi jääda ohtlikke eenduvaid osi. Klaasitõstukid võivad siiski eenduda paneeli pinnast 35 mm võrra (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.2);

5.3.2.3.

välja arvatud siis, kui vabastatud käsipidur ja mis tahes edasikäigu asendisse lükatud käigukang asuvad punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud alades ning esiistmete H-punkte läbivast horisontaaltasapinnast allpool olevates alades, peab nende maksimaalselt eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel horisontaaltasapinnal pikisuunas mõõdetud ristlõike pindala olema vähemalt 6 cm2 ning kumerusraadius vähemalt 3,2 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.3).

5.3.3.   Punkti 5.3.2.3 nõudeid ei kohaldata põrandale kinnitatud käsipiduri suhtes; kui vabastatud piduri korral asub mõni osa kõrgemal horisontaaltasapinnast, mis läbib esiistmete H-punkti (vt käesoleva eeskirja V. lisa), peab piduri ristlõikepindala olema vähemalt 6,5 cm2, mõõdetuna horisontaaltasapinnal, mis asub vertikaalsuunas kuni 6,5 mm kaugusel maksimaalselt eenduvast punktist. Kumerusraadius peab olema vähemalt 3,2 mm.

5.3.4.   Muude eelmistes punktides käsitlemata sõiduki varustusosade suhtes, nagu istmeroopad, istme horisontaal- või vertikaalosa reguleerimisseadmed, turvavööde sissetõmbamisseadmed jne, ei kohaldata ühtki neist sätetest, kui seadmed asuvad iga istme H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast allpool, isegi kui sõitja võib nende osadega kokku puutuda (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.4).

5.3.4.1.   Katusele paigaldatud osad, mis ei ole katusekonstruktsiooni osad, nt käepidemed, laternad, päikesesirmid jms, peavad olema kumerusraadiusega vähemalt 3,2 mm. Lisaks ei tohi nende eenduvate osade laius olla väiksem kui nende ulatus allapoole; või peavad need osad läbima energia neeldumise katse vastavalt IV. lisa nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.4.1).

5.3.5.   Kui kõnesolevad osad koosnevad jäigale alusele kantud pehmest materjalist valmistatud detailidest, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid ainult jäiga aluse suhtes või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta.

5.3.6.   Lisaks sellele peavad elektriajamiga aknad ja vaheseinasüsteemid ning nende juhtimisseadmete lülitid vastama punkti 5.8 nõuetele.

5.4.   Katus (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.4)

5.4.1.   Reguleerimisala

5.4.1.1.   Punkti 5.4.2 nõudeid kohaldatakse katuse siseseina suhtes.

5.4.1.2.   Neid ei kohaldata siiski selliste katuseosade suhtes, mida ei saa puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.

5.4.2.   Nõuded

5.4.2.1.   Katuse siseseina osal, mis asub sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla taha või alla suunatud ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi. Eenduvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole ning servade kumerusraadius peab olema vähemalt 5 mm. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid, välja arvatud klaaspindade ja ukseraamide ülaserv, eenduda allapoole rohkem kui 19 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.4.2.1).

5.4.2.2.   Kui katusevardad või -ribid ei vasta punkti 5.4.2.1 nõuetele, peavad need läbima energia neeldumise katse vastavalt IV. lisa nõuetele.

5.4.2.3.   Metallvardad, mis pingutavad laekatendit ja päikesesirmide raame, ei tohi olla läbimõõduga üle 5 mm või peavad energiat neelama, nagu on ette nähtud IV. lisas. Päikesesirmide raamide mittejäigad kinnitusosad peavad vastama punkti 5.3.4.1 nõuetele.

5.5.   Faetonid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.5)

5.5.1.   Nõuded

5.5.1.1.   Faetonite suhtes, mille katus on suletud asendis, kohaldatakse allpool esitatud nõudeid ning punkti 5.4 nõudeid.

5.5.1.2.   Lisaks sellele peavad avamis- ja juhtimisseadmed (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, ja 5.5.1.2.2):

5.5.1.2.1.

olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende juhuslik rakendumine oleks võimalikult välistatud (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, ja 5.5.1.2.2);

5.5.1.2.2.

olema ümaraservaliste pindadega, mille kumerusraadius on vähemalt 5 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1 ja 5.5.1.2.2);

5.5.1.2.3.

asuma rakendamata asendi puhul alades, mida ei saa puudutada 165 mm läbimõõduga keraga. Kui seda tingimust ei saa täita, peavad avamis- ja juhtimisseadmed olema rakendamata asendi puhul sisse tõmmatud või need peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et 37,8 daN suuruse jõu mõjul, mida rakendatakse IV. lisas määratletud mudelpea löögi suunalise trajektoori puutuja sihis, peab VI. lisas kirjeldatud osa eenduvus pinnast allapoole, mille külge seadmed on kinnitatud, vähenema kuni 25 millimeetrini, või need seadmed peavad tulema lahti; viimati mainitud juhul ei tohi jääda ohtlikke eenduvaid osi (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.5.1.2.3).

5.5.2.   Lisaks sellel peavad elektriajamiga katusepaneelisüsteemid ning nende juhtimisseadmed vastama punkti 5.8 nõuetele.

5.6.   Kabrioletid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.6)

5.6.1.   Kabriolettide puhul peavad punkti 5.4 nõuetele vastama üksnes turvakaare ülemise osa alumine pool ja tuuleklaasi raami ülemine osa kõikides selle tavapärastes kasutusasendites. Pehmekatuse toetamiseks kasutatavate kokkulükatavate varraste või ühenduste süsteemil, mis paikneb sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla taha või alla suunatud ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.6.1).

5.7.   Sõidukisse kinnitatud istmete tagumised osad

5.7.1.   Nõuded

5.7.1.1.   Istmete tagumiste osade pindadel ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võiksid suurendada sõitjate vigastamise ohtu või vigastuste raskust (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.1).

5.7.1.2.   Välja arvatud punktides 5.7.1.2.1, 5.7.1.2.2 ja 5.7.1.2.3 sätestatud juhud, peab see esiistme tagumise külje osa, mis asub peaga kokkupõrke tsoonis, olema energiat neelav, nagu see on ette nähtud IV. lisas. Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramiseks peavad esiistmed, kui need on reguleeritavad, olema tagumises sõiduasendis ning nende seljatoe kalle olema võimalikul lähedal 25° nurgale, kui tootja ei ole määranud teisiti (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.2).

5.7.1.2.1.

Eraldiolevate esiistmete puhul ulatub taga istuvate sõitjate peaga kokkupõrke tsoon istme keskjoonest mõlemal pool 10 cm kaugusele seljatoe tagumise osa ülemises pooles. 5.7.1.2.1.1. Peatugedega varustatud istmete puhul viiakse kõik katsetused läbi peatoe madalaimas asendis ja punktis, mis asub peatoe keset läbival vertikaaljoonel. 5.7.1.2.1.2. Istme korral, mis on konstrueeritud nii, et seda saab paigaldada erinevatele sõidukitüüpidele, määratakse kokkupõrketsoon sõidukis, mille puhul tagumine sõiduasend on kõikide asjakohaste tüüpide hulgast kõige ebasoodsam; saadud kokkupõrketsooni loetakse kohaseks ka teiste sõidukitüüpide puhul.

5.7.1.2.2.

Esimeste pinkistmete puhul ulatub vertikaalsel pikitasapinnal kokkupõrketsoon ettenähtud välimiste istumisasendite keskjoonest 10 cm väljapoole. Tootja määrab pinkistme iga välimise istumisasendi keskjoone.

5.7.1.2.3.

Peaga kokkupõrke tsoonis, mis jääb punktides 5.7.1.2.1–5.7.1.2.2 (k.a) ettenähtud piiridest välja, peab peaga otsese kokkupuute vältimiseks olema istme raam polsterdatud ja nendes tsoonides peab sellel olema vähemalt 5 mm kumerusraadius. Need osad peavad vastama IV. lisas sätestatud energia neeldumise nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.2.3).

5.7.2.   Neid nõudeid ei kohaldata tagumiste istmete, küljega või seljaga sõidu suunas olevate istmete, vastastikku asetsevate leenidega istmete ega klappistmete suhtes. Kui istmete kokkupõrketsoonides, peatugedes või nende kandurites on detaile, mille kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool esitatud nõudeid, v.a IV. lisas kirjeldatud energia neelamist käsitlevad nõuded, ainult jäikade osade suhtes.

5.7.3.   Punkti 5.7 nõuded loetakse täidetuks istmete tagumiste osade puhul, mis on eeskirja nr 17 (muudatuste seeria 03 või hilisem seeria) kohaselt kinnitatud sõidukitüübi osa.

5.8.   Elektriajamiga aknad, katusepaneelisüsteemid ja vaheseinasüsteemid

5.8.1.   Järgmisi nõudeid kohaldatakse elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide suhtes, et vähendada nende juhusliku või väära rakendamise tagajärjel tekkivate vigastuste ohtu.

5.8.2.   Harilikud käitamistingimused

Välja arvatud punktis 5.8.3 sätestatud juhud, võib elektriajamiga aknaid, katusepaneelisüsteeme ja/või vaheseinasüsteeme sulgeda siis, kui üks või mitu järgmist tingimust on täidetud:

5.8.2.1.

kui süütevõti on süütelukus mis tahes kasutusasendis või mittemehaanilise seadme puhul samaväärsetel tingimustel;

5.8.2.2.

kui elektriajamiga akende, vaheseinte või katusepaneelisüsteemide toiteallika aktiveerimiseks kasutatakse võimsuslülitit;

5.8.2.3.

lihaste jõul, ilma sõiduki toiteallika abita;

5.8.2.4.

väljaspool sõidukit oleva sulgemissüsteemi pideva aktiveerimise abil;

5.8.2.5.

ajavahemiku jooksul süüte väljalülitamisest või võtme eemaldamisest (või mittemehaanilise seadme puhul samaväärsetes tingimustes) kuni hetkeni, mil kumbki esiuks ei ole sõitjate väljumiseks piisavalt avatud;

5.8.2.6.

kui elektriajamiga aken, katusepaneel või vahesein hakkab sulguma siis, kui ava on kuni 4 mm;

5.8.2.7.

kui ülemise raamita ukse elektriajamiga aken sulgub automaatselt ukse sulgumisel. Sel juhul ei tohi punktis 2.15 määratletud suurim ava ületada 12 mm.

5.8.2.8.

Kaugsulgemine on lubatud kaugjuhtimispuldi pideva rakendamise abil, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: 5.8.2.8.1. vahemaa kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vahel ei ületa 6 meetrit; 5.8.2.8.2. kui süsteemi rakendamiseks on vajalik kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vaheline otsenähtavus, ei tohi kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vaheline kaugus olla üle 11 m. Seda tingimust võib katsetada nii, et kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vahele asetatakse läbipaistmatu pind.

5.8.2.9.

Ühe puudutusega sulgemine on lubatud ainult juhiukse elektriajamiga akna ja katusepaneeli puhul ning ainult siis, kui süütevõti on mootori tööasendis. See on lubatud ka siis, kui mootor on välja lülitatud või süütevõti/võimsuslüliti on eemaldatud (või kui mittemehaanilise seadme puhul on samaväärne olukord) ja kumbki esiuks ei ole sõitjate väljumiseks piisavalt avatud;

5.8.3.   Automaatse taasavamise nõuded

5.8.3.1.   Punkti 5.8.2 nõudeid ei kohaldata, kui elektriajamiga aknal, katusepaneelisüsteemil ja/või vaheseinasüsteemil on automaatne taasavamisseade.

5.8.3.1.1.   See seade avab taas akna, katusepaneeli ja/või vaheseina enne, kui see avaldab 100 N ületavat survet 200–4 mm ava puhul elektriajamiga akna ja/või vaheseina ülemise serva kohal või nihutatava katusepaneeli esiserva ning kallutatava katusepaneeli tagaserva ees.

5.8.3.1.2.   Pärast automaatset taasavanemist avaneb aken, katusepaneel või vahesein ühte järgmistest asenditest:

5.8.3.1.2.1.

asend, mis võimaldab panna pooljäiga 200 mm läbimõõduga silindri läbi ava samas puutepunktis (samades puutepunktides), mida kasutati taasavamise kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 5.8.3.1.1;

5.8.3.1.2.2.

asend, mis vastab vähemalt esialgsele asendile enne sulgemise alustamist;

5.8.3.1.2.3.

asend, mille puhul ava on vähemalt 50 mm suurem, kui esialgse asendi korral enne sulgemise alustamist;

5.8.3.1.2.4.

katusepaneeli kallutusliikumise korral maksimaalne avanemisnurk.

5.8.3.1.3.   Taasavamisseadmega elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide kontrollimiseks pannakse sõiduki seest või vaheseina puhul sõitjateruumi tagumisest osast läbi ava mõõtevahend/katsepulk nii, et pulga silindrikujuline pind puutuks kokku sõiduki mis tahes osaga, mis asub akna, katusepaneeli või vaheseina ava piiril. Mõõtevahendile rakenduva jõu ja läbipainde suhe ei tohi ületada 10 ± 0,5 N/mm. Katsepulga asendid (tavaliselt asetatakse mõõtepulk akna, katusepaneeli ja/või vaheseinaga risti) on näidatud IX. lisa joonisel 1. Katsepulga asend serva ja sulgemissuuna suhtes peab jääma kogu katse ajal samaks.

5.8.4.   Lülitite asukoht ja rakendamine

5.8.4.1.   Elektriajamiga akende, katusepaneelide ja/või vaheseinte lülitid asuvad sellistes kohtades ja neid kasutatakse nii, et juhusliku sulgemise oht oleks minimaalne. Sulgemiseks peavad lülitid olema pidevalt rakendatud, välja arvatud punktides 5.8.2.7, 5.8.2.9 ja 5.8.3 sätestatud juhud.

5.8.4.2.   Kõiki tagaakende-, katusepaneeli- ja vaheseinalüliteid, mis on mõeldud kasutamiseks sõiduki tagumises osas olevate sõitjate poolt, peab saama välja lülitada juhi poolt kontrollitava lülitiga, mis asub esiistmete R-punkte läbivast vertikaalsest risttasapinnast eespool. Juhi poolt kontrollitava lüliti olemasolu ei nõuta, kui tagaaknal, katusepaneelil või vaheseinal on automaatne taasavamisseade. Kui juhi kontrollitav lüliti on siiski olemas, ei tohi sellega olla võimalik tühistada automaatset taasavamisseadme funktsiooni või takistada vaheseinasüsteemi allalaskmist.

Juhi poolt kontrollitav lüliti peab asuma sellises kohas, et tahtmatu rakendamise oht oleks minimaalne. See lüliti tähistatakse IX. lisa joonisel 2 näidatud sümboliga või samaväärse, näiteks ISO 2575:1998 sümboliga, mis on esitatud IX. lisa joonisel 3.

5.8.5.   Kaitseseadmed

Kõik kaitseseadmed, mida kasutatakse toiteallika kahjustumise vältimiseks ülekoormuse või seiskumise puhul, taastavad algoleku pärast ülekoormuse lõppemist või automaatset väljalülitamist. Pärast kaitseseadme algoleku taastumist ei jätku ava sulgemine ilma juhtimisseadme tahtliku rakendamiseta.

5.8.6.   Kasutusjuhend

5.8.6.1.   Sõidukiomanikule mõeldud kasutusjuhendis peavad olema selged juhised elektriajamiga akende, katusepaneelide ja/või vaheseinte kohta, sealhulgas:

5.8.6.1.1.

selgitus võimalike tagajärgede kohta (kinnikiilumine),

5.8.6.1.2.

juhi poolt kontrollitava lüliti kasutamine,

5.8.6.1.3.

„HOIATUS”, milles selgitatakse ohtusid, mis ohustavad eelkõige lapsi elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide väära kasutamise ja/või aktiveerimise korral. Selles teabes tuleb märkida juhi vastutus, sealhulgas juhised teistele sõitjatele ja soovitus lahkuda autost alles siis, kui võti on süütelukust eemaldatud või kui mittemehaanilise seadme korral on loodud samaväärne olukord,

5.8.6.1.4.

„HOIATUS”, milles märgitakse, et eriti hoolikas tuleb olla kaugsulgemissüsteemi kasutamisel (vt punkt 5.8.2.8), näiteks rakendada seda ainult siis, kui kasutaja näeb sõidukit selgesti ja ta on kindel, et keegi jää elektriajamiga akna, katusepaneeli või vaheseina vahele.

5.8.7.   Kui elektriajamiga aken, katusepaneel ja/või vaheseinasüsteem paigaldatakse sõidukisse, mida ei saa katsetada eespool mainitud protseduuride kohaselt, võib tüübikinnituse anda juhul, kui tootja suudab näidata, et sõitjad on kaitstud samaväärselt või paremini.

5.9.   Muu täpsustamata sisustus

5.9.1.   Punkti 5 nõudeid kohaldatakse eelmistes punktides käsitlemata sisustuse suhtes, mis punktide 5.1–5.7 erinevate nõuete tähenduses ja vastavalt oma asukohale sõidukis võivad sõitjatega kokku puutuda. Kui need osad on tehtud materjalist, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 ja mis on paigaldatud jäigale alusele, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid ainult jäiga aluse suhtes või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata kokkupõrkekatses läbi. Sellisel juhul kohaldatakse kumerusraadiuse nõudeid üksnes pehme pinna suhtes.

5.9.2.   Muude punktile 5.9.1 vastavate osade puhul, näiteks keskkonsool, ei ole seadmega kokkupuutuvatele osadele vaja läbi viia IV. lisale vastavat energia neeldumise katset ja I. lisas nimetatud protseduure, kui:

tehnilise teenistuse arvates on tänu sõidukisse paigaldatud turvasüsteemidele sõitja pea kokkupõrge asjakohaste osadega ebatõenäoline; või

kui tootja suudab VIII. lisas kirjeldatud meetodi või muu samaväärse meetodi abil välistada selliste kokkupõrgete võimalikkuse.

6.   SÕIDUKI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1.   Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõidukitüübi kinnitanud ametiasutusele. Asutus võib:

6.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ning et sõiduk vastab endiselt nõuetele; või

6.1.2.

nõuda katse sooritamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katseprotokolli.

6.2.   Teade tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta, milles on loetletud tehtud muudatused, edastatakse käesolevat määrust kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

6.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud asutus määrab igale sellisele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat määrust kohaldavatele 1958. a kokkuleppe osapooltele käesoleva määruse II. lisa nõuetele vastaval teatisevormil.

7.   TOODANGU VASTAVUS

7.1.   Iga sõiduk, mis kannab käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärki, peab vastama kinnitatud sõidukitüübile.

7.2.   Punktis 7 kirjeldatud vastavuse kontrollimiseks võetakse tootmisseeriast käesolevas eeskirjas nõutud tüübikinnitusmärki kandev auto.

7.3.   Kui punkti 5 nõuded on täidetud, loetakse toodang käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks.

8.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.   Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui punktis 7.1 kehtestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud sõiduk ei läbi punktis 7 ette nähtud katseid.

8.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja II. lisa vastavat teatisevormi.

9.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse omanik lõpetab kinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, peab ta sellest teatama tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. a kokkuleppe osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja II. lisa vastavat teatisvormi.

10.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA AMETIASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad kinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud kinnituse andmise, laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise või kinnituse tühistamise vormikohased teated.

---

(1)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Holland, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35–36 (vaba), 37 – Türgi, 38–39 (vaba), 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma EMK sümboleid), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia ja 46 – Ukraina. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab nii antud numbrid kokkuleppe osalistele.

---

I LISA

Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine

1.

Peaga kokkupõrke tsooni kuuluvad kõik sõidukis olevad pinnad, mis ei ole klaasist ja mis võivad staatiliselt kokku puutuda kerakujulise, 165 mm läbimõõduga peaga, mis kuulub lahutamatu osana mõõteaparaadi juurde, mille mõõtmeid saab puusaliigesepunktist pealaeni sujuvalt reguleerida vahemikus 736–840 mm.

2.

Eespool nimetatud tsoon tuleb kindlaks määrata järgmise protseduuri või selle graafilise ekvivalendi kohaselt: 2.1. Mõõteseadme liigesepunkt tuleb iga tootja poolt ettenähtud istumisasendi puhul asetada järgmiselt: 2.1.1. lükandistmete puhul: 2.1.1.1. H-punkti (vt V lisa) ja 2.1.1.2. punkti, mis asub H-punktist horisontaalsuunas 127 mm eespool ja kõrgusel, mis tuleneb H-punkti kõrguse muutumisest seoses ettepoole liikumisega 127 või 19 mm võrra (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi I lisa punkti 2.1.1.2 kohta). 2.1.2. juhul kui istmed ei ole lükandistmed: 2.1.2.1. asjakohase istme H-punkti. 2.2. Kõik H-punktist eespool asuvad puutepunktid määratakse kindlaks liigesepunktist pealaeni ulatuva vahemiku iga mõõtme puhul, mida saab mõõteseadmega sõiduki sisemõõtmete raames mõõta (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi I lisa punkti 2.1.1.2 kohta). 2.2.1. Juhul kui mudelpea, mille vars on reguleeritud miinimumpikkusele, ulatub tagumisest H-punktist üle esiistme, ei määrata kõnealuse toimingu jaoks puutepunkti. 2.3. Hoides mõõteseadet vertikaalselt, määratakse võimalikud puutepunktid kindlaks, pöörates mõõteseadet ettepoole ja allapoole läbi vertikaaltasapindade kõigi kaarte kuni 90 kraadini kummalgi pool sõiduki vertikaalset pikitasapinda, mis läbib H-punkti. 2.3.1. Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.

3.	Puutepunkt on punkt, kus seadme pea puutub kokku sõiduki sisustusega. Suurim allapoole liikumine on piiratud asendiga, kus pea puudutab H-punktist 25,4 mm kõrgemal asuvat horisontaaltasapinda.

---

II LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

---

III LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE PAIGUTUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et sõiduki sisustusega seoses on asjakohane sõidukitüüp kinnitatud Madalmaades (E4) numbri 012349 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 21, mida on muudetud muudatuste seeriaga 01.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjakohane sõidukitüüp on kinnitatud Madalmaades (E4) eeskirjade nr 21 ja 33 alusel. (1) Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et kinnituste saamise kuupäevadel sisaldas eeskiri nr 21 muudatuste seeriat 01 ja eeskiri nr 33 oli veel algsel kujul.

---

(1)  Teine number on esitatud vaid näiteks.

---

IV LISA

Energiat neelavate materjalide katsetamise kord

1.   PAIGALDUS; KATSESEADE; PROTSEDUUR

1.1.   Paigaldus

1.1.1.

Energiat neelavast materjalist valmistatud osa paigaldatakse ja seda katsetatakse tugikonstruktsioonil, millel see sõidukisse paigaldatakse. Soovitatavalt ja võimaluse korral viiakse katse läbi otse autokeres. Tugikonstruktsioon või kere kinnitatakse kindlalt katsestendi külge, nii et see löögi tagajärjel ei liiguks.

1.1.2.

Tootja taotlusel võib katsetatava osa siiski paigaldada seadmele, mis simuleerib selle paigaldust sõidukis, tingimusel, et osa sisaldaval koostul on samasugune geomeetriline paigutus ja mitte väiksem jäikusaste ning mitte suurem energia neelamise võime kui osa ja tugikonstruktsiooni sisaldaval tegelikul koostul.

1.2.   Katseseade

1.2.1.

Seade koosneb pendlist, mille telge toetavad kuullaagrid ja mille redutseeritud mass (1) löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli alumises otsas on jäik 165 mm läbimõõduga mudelpea, mille kese ühtib pendli löögikeskmega.

1.2.2.

Mudelpea on varustatud kahe kiirendusmõõdiku ja ühe kiirusemõõdikuga, mis võimaldavad teha mõõtmisi löögi suunas.

1.3.   Salvestusvahendid

Kasutatakse salvestusvahendeid, mis võimaldavad teha järgmise täpsusega mõõtmisi:

1.3.1.

Kiirendus   täpsus = ± 5 % tegelikust väärtusest;   sageduskaja = kuni 1 000 Hz   tundlikkus ristitelje suhtes = > 5 % skaala madalaimast väärtusest

1.3.2.

Kiirus   täpsus = ± 2,5 % tegelikust väärtusest   tundlikkus = 0,5 km/h

1.3.3.

Aja registreerimine:   mõõteriistad peavad võimaldama salvestada tegevust kogu selle kestuse jooksul ning võtta näitusid ühe tuhandiku sekundi täpsusega;   katse analüüsimiseks kasutavatel salvestustel märgitakse löögi algus hetkel, kui mudelpea puutub esmakordselt katsetatava osaga kokku.

1.4.   Katseprotseduur (vt X. lisas olevaid selgitavaid märkusi IV. lisa punkti 1.4 kohta).

1.4.1.

Katsetatava pinna igas löögipunktis on löök suunatud I. lisas kirjeldatud mõõteseadme mudelpea trajektoori puutuja sihis. 1.4.1.1. Punktides 5.3.4.1 ja 5.4.2.2 nimetatud osade katsetamiseks pikendatakse mõõteseadme vart, kuni saavutatakse kokkupuude vajaliku osaga, kusjuures piirnormiks on 1 000 mm vahemaa seadme liigesepunktist pealaeni. Kõik punktis 5.4.2.2 nimetatud katusevardad ja -ribid, mida ei ole võimalik puutuda, peavad siiski vastama punkti 5.4.2.1 nõuetele, välja arvatud väljaulatuva osa kõrgust käsitlev nõue.

1.4.2.

Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinnanormaali vaheline nurk 5 ° või väiksem, tehakse katse nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib löögi suunaga. Mudelpea lööb katsetatavat osa kiirusega 24,1 km/h või täispuhumata turvapatja katvate osade puhul kiirusega 19,3 km/h; kiirus saavutatakse ainult liikumapaneva jõu abil või kasutades liikumapanevat lisaseadet.

1.4.3.

Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinnanormaali vaheline nurk üle 5 °, võib katse teha nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib pinnanormaaliga löögipunktis. Sellisel juhul vähendatakse kiirust punktis 1.4.2 kirjeldatud kiiruse normaalkomponendi väärtuseni.

2.   TULEMUSED:

2.1.   Eespool kirjeldatud korra kohaselt tehtud katsetes ei tohi mudelpea aeglustus olla üle 80 g kauem kui 3 millisekundit järjest. Kasutatud aeglustusmäär on kahe aeglustusmõõdiku näitude keskmine.

3.   SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1.   On lubatud kasutada samaväärseid katsemeetodeid, kui on võimalik saada eespool punktis 2 nõutavaid tulemusi.

3.2.   Kui kasutatakse muud katsemeetodit kui punktis 1 kirjeldatu, peab meetodi samaväärsust tõestama isik, kes seda meetodit kasutab.

---

(1)  Pendli redutseeritud massi mr ja pendli kogumassi m suhet väljendab järgmine valem: mr = (m·l)/a, kus a on löögikeskme ja pöörlemistelje vaheline kaugus ning l on raskuskeskme ja pöörlemistelje vaheline kaugus.

---

V LISA

H-punkti ja mootorsõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

1.   EESMÄRK

Käesolevas lisas kirjeldatud meetodit kasutatakse H-punkti ja mootorsõidukis ühes või mitmes istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks ning selleks, et kontrollida sõiduki tootja esitatud tehniliste andmete vastavust mõõdetud andmetele. (1)

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   Võrdlusandmed– üks või mitu järgmistest istumisasendi omadustest:

2.2.   Kolmemõõtmeline H-punkti aparaat (3-DH-aparaat)– seade, mida kasutatakse H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga määramiseks. Seda seadet on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

2.3.   H-punkt– torso ja reie pöördetsenter 3-DH-aparaadil, mis on paigaldatud sõiduki istmele vastavalt allpool toodud punktile 4. H-punkt asub aparaadi telgjoone keskpunktis. Telgjoon paikneb H-punkti kontrollnuppude vahel, mis asuvad 3-DH-aparaadi kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (hälbed on toodud allpool punktis 3.2.2). Kui H-punkt on punktis 4 kirjeldatud menetluse kohaselt kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istmepolstri suhtes ja koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse.

2.4.   R-punkt ehk istme võrdluspunkt– arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istumisasendi jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud.

2.5.   Torsojoon– 3-DH-aparaadi mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

2.6.   Torso tegelik kaldenurk– läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vaheline nurk, mille mõõtmiseks on kasutatud 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturit. Torso tegelik kaldenurk vastab teoreetiliselt torso arvutuslikule kaldenurgale (vt hälbed punktis 3.2.2).

2.7.   Torso arvutuslik kaldenurk– nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab tootja määratud ja projektis ettenähtud seljatoeasendile.

2.8.   Sõitja sümmeetriatasand (C/LO)– 3-DH-aparaadi kesktasand iga istekoha puhul, kuhu aparaat on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Ühekohalistel istmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi tootja.

2.9.   Kolmemõõtmeline taustsüsteem– süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.10.   Koordinaatmärgid– füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel, mis on tootja poolt ette nähtud.

2.11.   Sõiduki mõõteasend– sõiduki asend, mis on kindlaks määratud koordinaatmärkide koordinaatidega kolmemõõtmelises taustsüsteemis.

3.   NÕUDED

3.1.   Andmete esitamine

Iga istumisasendi kohta, mille puhul on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites:

3.1.1.

R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes;

3.1.2.

torso arvutuslik kaldenurk;

3.1.3.

kogu teave, mis on vajalik istme reguleerimiseks (kui see on reguleeritav) mõõteasendisse, mis on sätestatud allpool punktis 4.3.

3.2.   Mõõteandmete ja tootja andmete suhe

3.2.1.

H-punkti koordinaate ja torso tegeliku kaldenurga suurust, mis on saadud allpool punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja nimetatud torso arvutusliku kaldenurgaga.

3.2.2.

R- ja H-punktide suhtelisi asukohti ning torso arvutusliku kaldenurga ja tegeliku kaldenurga suhet võib antud istumisasendi korral pidada rahuldavaks, kui H-punkt, määratuna oma koordinaatide kaudu, asetseb 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui torso tegeliku kaldenurga erinevus arvutuslikust kaldenurgast jääb 5 ° piiridesse.

3.2.3.

Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse käesoleva eeskirja sätetele vastavuse tõendamiseks R-punkti ja torso arvutuslikku kaldenurka.

3.2.4.

Kui H-punkt või torso tegelik kaldenurk ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja torso tegelik kaldenurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest kolmest toimingust kahe tulemused vastavad nõuetele, kohaldatakse eespool punktis 3.2.3 sätestatud tingimusi.

3.2.5.

Kui vähemalt kahe eespool punktis 3.2.4 kirjeldatud toimingu tulemused kolmest ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele või kui tõendamine pole võimalik, sest sõiduki tootja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või torso arvutusliku kaldenurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti keset või kolme mõõdetud kaldenurga keskmist ning need loetakse kohaldatavaks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või torso arvutuslikule kaldenurgale.

4.   H-PUNKTI JA TORSO TEGELIKU KALDENURGA MÄÄRAMISE KORD (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi V lisa punkti 4 kohta)

4.1.

Sõidukit hoitakse eelnevalt tootja äranägemisel temperatuuril 20 ± 10 °C, et istme materjal saavutaks toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel istuma 70–80 kg kaaluv inimene kaks korda ühe minuti, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Tootja nõudel jäävad kõik istme osad koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-DH-aparaadi paigaldamist.

4.2.	Sõiduk peab olema punktis 2.11 määratletud mõõteasendis.

4.3.

Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt sõiduki tootja määratud kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liikumist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või seljatoe asendi suhtes jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki tootja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt tootja määratud tavalisele sõiduasendile.

4.4.

Istumisasendi ala, mis puutub kokku 3-DH-aparaadiga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega puuvillase musliinriidega (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm kohta ja mis kaalub 0,228 kg/m2) või samaväärsete omadustega trikookanga või lausriidega. Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega (2) kui sõiduki põrand, kus istet kavatsetakse kasutada.

4.5.	3-DH-aparaadi istmiku- ja seljaosa asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandiga. Tootja nõudel võib 3-DH-aparaati nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-DH-aparaat paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-DH-aparaadi loodimist.

4.6.	Jalalaba- ja sääreosa kinnitatakse istmikuosale kas eraldi või kasutades T-profiili ja sääreosa. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga.

4.7.

3-DH-aparaadi jalalaba- ja sääreosa reguleeritakse järgmiselt: 4.7.1. Määratud istumisasend: juht ja eesmine välimine kaassõitja 4.7.1.1. Nii jalalaba- kui ka sääreosa liigutatakse ettepoole niiviisi, et jalad võtavad põrandal loomuliku asendi – vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema ligikaudu sama kaugel 3-DH-aparaadi sümmeetriatasapinnast vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-DH-aparaadi ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajaduse korral uuesti istmikuosa või seades jalalaba- ja sääreosad tahapoole. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon tuleb hoida istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga risti. 4.7.1.2. Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelselt ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Kontrollnupud peavad olema joondatud endist viisi. 4.7.2. Määratud istumisasend: välimine tagumine Tagaistmete või lisaistmete korral pannakse jalad tootja poolt ettenähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse jalga, mis puudutab esimesena esiistet, etalonina, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmikuosa ristkaldelood näitab horisontaalasendit. 4.7.3. Teised määratud istumisasendid: Järgitakse eespool punktis 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, v.a asjaolu, et jalalabad tuleb asetada sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.

4.8.	Lisatakse sääre- ja reieraskused ning looditakse 3-DH-aparaat.

4.9.

Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmisse võimalikku asendisse ja 3-DH-aparaat tõmmatakse T-profiili kasutades istme seljatoest eemale. 3-DH-aparaat asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest. 4.9.1. Kui 3-DH-aparaat kipub tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaadil lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmikuosa läheb vastu istme seljatuge. Vajaduse korral korrigeeritakse sääreosa asendit. 4.9.2. Kui 3-DH-aparaat ei kipu tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaati libistatakse tahapoole, rakendades T-profiilile horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmikuosa puudutab seljatuge (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

4.10.

3-DH-aparaadi selja- ja istmikuosale rakendatakse 100 ± 10 N suurust jõudu puusa nurga mõõturi ja T-profiili korpuse lõikepunktis. Jõudu rakendatakse joone suunas, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge. Kogu ülejäänud toimingute ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-DH-aparaadi libisemist ettepoole.

4.11.

Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel ükshaaval kaheksa torsoraskust. 3-DH-aparaat hoitakse loodis.

4.12.

Istme seljatoe survest vabastamiseks kallutatakse seljapaneeli ettepoole. 3-DH-aparaati õõtsutatakse kolm korda 10-kraadise kaarega küljelt küljele (5 ° vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-DH-aparaadi ja istme vahel. Õõtsutamise ajal võib 3-DH-aparaadi T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-profiili paigal hoida, rakendades sellele õõtsutamise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmise ja 3-DH-aparaadi õõtsutamise juures tuleb olla ettevaatlik, tagamaks et neile ei rakendata tahtmatult vertikaalset või ette- või tahasuunalist välist koormust. 3-DH-aparaadi labajalgu ei tohi selles etapis tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkel sellesse asendisse jätta. Seljapaneel viiakse ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge ja kontrollitakse kahe vesiloodiga loodisolekut. Kui jalad on 3-DH-aparaadi õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb need järgmisel viisil uuesti kohale asetada. Kumbki labajalg tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalad on taas alumises asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud osa. Vesiloodiga kontrollitakse külgsuunalist loodisolekut; vajadusel rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-DH-aparaadi istmikuosa loodimiseks istmel.

4.13.

T-profiili kinni hoides, et hoida ära 3-DH-aparaadi ettepoole libisemine istmepadjal, toimitakse edasi järgmiselt: (a) viiakse seljapaneel tagasi vastu istme seljatuge; (b) vaheldumisi rakendatakse selja nurkprofiilile umbes torso keskosa kõrgusel tahapoole suunatud koormust kuni 25 N ja vabastatakse koormus, kuni puusa nurga mõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-DH-aparaadile ei rakenduks välist ülalt alla suunatud või külgsuunalist koormust. Kui 3-DH-aparaati on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud protseduuri.

4.14.

Tehakse kõik järgmised mõõtmised. 4.14.1. Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes. 4.14.2. Torso tegelik kaldenurk loetakse 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

4.15.

Kui soovitakse 3-DH-aparaadi paigaldust korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3-DH-seadet ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks.

4.16.

Kui sama istmerea istmeid võib käsitada sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vms), määratakse igal istmereal ainult üks H-punkt ja üks torso tegelik kaldenurk. Sellisel juhul asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-DH-aparaat kogu rea suhtes representatiivsele kohale. See koht on: 4.16.1. esimeses reas juhiiste; 4.16.2. tagumis(t)es reas/ridades välimine iste.

---

(1)  Kõikides istumisasendites, v.a esiistmete puhul, võib pädeva asutuse äranägemisel kasutada võrdluseks tootja märgitud R-punkti, kui H-punkti ei saa määrata 3-DH-aparaati kasutades või sätestatud korras.

(2)  Kaldenurk, istme kinnituse kõrguse erinevus, pinna omadused jne.

1. liide

Kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi (1) kirjeldus

(3-D H aparaat)

1.   Seljapaneel ja istmikuosa

Seljapaneel ja istmikuosa on valmistatud tugevdatud plastist ja metallist; need jäljendavad inimese keret ja reisi ning on H-punktis mehaaniliselt liigendiga ühendatud. Mõõtepeale, mis on liigendiga paigaldatud H-punkti, kinnitatakse torso tegeliku kaldenurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmikuosa külge kinnitatud reguleeritava reielatiga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusa nurga mõõturi nulljoonena.

2.   Kere ja jalaosad

Sääreosad on istmikuosaga ühendatud põlvedevahelise ühenduslati kaudu, mis on reguleeritava reielati laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabaosad kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Seade orienteeritakse ruumis kahe vesiloodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-DH-aparaadi kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdumiseta.

Joonis 1

3-D H aparaadi osade nimetused

Joonis 2

3-D H aparaadi osade mõõtmed ja koormuse jaotus

---

(1)  Üksikasjaliku teabe saamiseks 3-DH-aparaadi konstruktsiooni kohta pöörduge: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, USA.

Aparaat vastab ISO standardis 6549-1980 kirjeldatule.

2. liide

Kolmemõõtmeline taustsüsteem

1.	Kolmemõõtmeline taustsüsteem on määratud kolme ristuva tasandiga, mis on kindlaks määratud sõiduki tootja poolt (vt joonist). (1)

2.	Sõiduki mõõteasendi kindlaksmääramiseks on sõiduk paigutatud toetuspinnale, nii et koordinaatmärkide koordinaadid vastavad tootja antud väärtustele.

3.	R-punkti ja H-punkti koordinaadid määratakse sõiduki tootja antud koordinaatmärkide suhtes.

Joonis

Kolmemõõtmeline taustsüsteem

---

(1)  Võrdlussüsteem vastab ISO standardile 4130-1978.

3. liide

Istumisasendite võrdlusandmed

1.   Võrdlusandmete kodeerimine

Kõigi istumisasendite võrdlusandmed loetletakse järjest. Istumisasendid identifitseeritakse kahekohalise koodiga. Esimesel kohal on araabia number, mis tähistab istmerida, loendatuna sõiduki esiosast tagaosa suunas. Teisel kohal on suurtäht, mis tähistab istumisasendi asukohta reas sõidusuunas vaadatuna; kasutada tuleks järgmisi tähti:

L	=	vasak
C	=	keskmine
R	=	parem

2.   Sõiduki mõõteasendi kirjeldus.

2.1.	Koordinaatmärkide koordinaadid X … Y … Z …

3.   Võrdlusandmete nimekiri

3.1.	Istumisasend: … 3.1.1. R-punkti koordinaadid X … Y … Z … 3.1.2. Torso arvutuslik kaldenurk: … 3.1.3. Istme reguleerimise tehnilised andmed: (1) horisontaalselt : … vertikaalselt : … istumisnurga suhtes : … torso kaldenurk : …

Märkus: teiste istumisasendite võrdlusandmed on toodud punktides 3.2, 3.3 jne.

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

---

VI LISA

Väljaulatuvate osade mõõtmismeetod

1.   Määramaks kindlaks, kui palju osa ulatub välja pinnast, mille külge see on kinnitatud, liigutatakse mööda asjaomast osa 165 mm kera, hoides seda osaga kokkupuutes, alustades kohast, kus see esimesena asjaomast osa puudutab. Väljaulatuva osa suuruseks on suurim kõikidest Y väärtustest, kusjuures väärtusi mõõdetakse kera keskpunktist pinnaga risti; X väärtus mõõdetakse samuti kera keskpunktist pinnaga risti.

1.1.   Kui pindade, osade jms kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kasutatakse eespool kirjeldatud väljaulatuvate osade mõõtmise meetodit üksnes pärast selliste materjalide eemaldamist.

2.   Võrdlustsoonis asuvate lülitite, tõmbenuppude jms väljaulatuvaid osi mõõdetakse allpool kirjeldatud katseseadme ja meetodi abil.

2.1.   Seadmed

2.1.1.

Väljaulatuvate osade mõõteinstrument koosneb 165 mm läbimõõduga poolkerakujulisest mudelpeast, milles on 50 mm läbimõõduga liugtõukur.

2.1.2.

Tõukuri sileda otsa ja peakujulise katseseadme suhtelised asukohad on näidatud mõõteskaalal, millel olev liikuv osuti registreerib maksimaalmõõtme siis, kui instrument eemaldatakse katsetatava osa juurest. Mõõdetav väikseim vahemaa on 30 mm; mõõteskaala on gradueeritud poole millimeetri kaupa, et oleks võimalik näidata kõnealuste väljaulatuvate osade ulatust.

2.1.3.

Kalibreerimine 2.1.3.1. Instrument asetatakse siledale pinnale nii, et selle telg on pinnaga risti. Kui tõukuri sile serv puutub pinnaga kokku, skaala nullistatakse. 2.1.3.2. Tõukuri sileda serva ja tugipinna vahele asetatakse 10 mm varras; kontrollitakse, et liikuv osuti salvestaks selle mõõtmise.

2.1.4.

Väljaulatuvate osade mõõteinstrumenti on kujutatud käesoleva lisa liites.

2.2.   Katse kord

2.2.1.

Mudelpeasse moodustatakse tõukuri tagasitõmbamisega süvend ning liikuv osuti pannakse tõukuri vastu.

2.2.2.

Seadet rakendatakse mõõdetavale väljaulatuvale osale nii, et mudelpea puutub maksimaalse ümbritseva pindalaga kokku jõuga kuni 2 daN.

2.2.3.

Tõukurit lükatakse ettepoole, kuni see puutub mõõdetava etteulatuva osaga kokku ning skaalal jälgitakse etteulatuva osa suurust.

2.2.4.

Mudelpead reguleeritakse nii, et väljaulatumine oleks maksimaalne. Väljaulatumise suurus talletatakse.

2.2.5.

Kui tõukurile või mudelpeale piisavalt lähedal on kaks või enam juhtimisseadet, millega puututakse kokku üheaegselt, käsitletakse neid järgmiselt: 2.2.5.1. Mitu juhtimisseadet, mis kõik mahuvad mudelpea süvendisse, loetakse üheks väljaulatuvaks osaks. 2.2.5.2. Kui teised juhtimisseadmed segavad normaalset katsetamist, puutudes mudelpea vastu, eemaldatakse need ja katse tehakse ilma nendeta. Seejärel võib need tagasi panna ja katsetada neid nii, et teised juhtimisseadmed on omakorda katse hõlbustamiseks eemaldatud.

Liide

Joonis

Väljaulatuvate osade mõõteseade

---

VII LISA

Seade ja kord käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 kohaldamiseks

Neid osi (lülitid, tõmbenupud jne), millega võib kokku puutuda allpool kirjeldatud seadet ja menetlust kasutades, loetakse osadeks, millega sõitja põlved võivad tõenäoliselt kokku puutuda. Jalaga käitatavaid juhtimisseadmeid käsitatakse pedaalidena.

1.   Seadmed

1.1.   Seadme diagramm

2.   Kord

Seadet võib panna mis tahes kohta armatuurlaua all, nii et:

2.1.	tasapind XX’ oleks paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga;

2.2.	X-telge saaks pöörata üles- ja allapoole horisontaaltasapinda kuni 30° nurga all.

3.   Eespool kirjeldatud katse tegemisel tuleb eemaldada kõik materjalid, mille Shore’i kõvadus A on alla 50.

---

VIII LISA

Peaga kokkupõrke tsooni dünaamiline kindlaksmääramine

1.   Peaga kokkupõrke tsooni dünaamiline kindlaksmääramine kaitsesüsteemi suhtes.

1.1.	Erinevalt 1. lisas kirjeldatud korrast võib taotleja tüübikatsetuste eest vastutava teenistuse poolt heakskiidetud korra kohaselt kontrollida, kas dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsoon vastab sellele sõidukitüübile.

1.2.

Sobiv meetod peaga kokkupõrke tsooni dünaamilise kindlaksmääramise kontrollimiseks on järgmised: 1.2.1. Sõiduki kokkupõrkekatsed määramaks sõitjate liikumist sõidukisse paigaldatud kaitseseadmete suhtes, kasutades ± 30 ° laupkokkupõrke tingimusi vastu fikseeritud jäika tõket kiirusel vähemalt 48,3 km/h. Tavaliselt on piisav katsetada kokkupõrget 0 °, +30 ° ja –30 ° nurga all. Dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsooni hinnatakse täiskasvanud mannekeenidel, kes vastavad 5. protsentiilile naistest, 50. protsentiilile meestest ja 95. protsentiilile meestest, ning iga mannekeen paigutatakse enne katset soovitatavasse istumisasendisse, mis on tootja poolt ette nähtud; või 1.2.2. Kelgukatsed Ülalnimetatud mannekeenipere liikumist uuritakse aeglustusaja graafiku alusel, nagu on kirjeldatud eeskirja nr 16 8. lisas (kiiruse muutus 50 km/h), mis näitab mannekeenide ettenihkumise suunda kooskõlas mannekeenide liikumisega tegelikes laupkokkupõrkekatsetes vastavalt punktile 1.2.1. Mannekeenide ettenihkumise suunda peetakse rahuldavaks, kui katseobjekti keskjoon (tavaliselt kere) on ± 18 ° kelgu pikisuunalisest keskjoonest. Tavaliselt piisab, kui katsetada 0 °, +18 ° ja –18 ° nurga all; või 1.2.3. Simuleeritud kokkupõrke katsetamine Sõitjate, keda esindab punktis 1.2.1 kirjeldatud mannekeenipere, liikumist uuritakse vastavalt punktides 1.2.1 või 1.2.2 kirjeldatule. Simulatsioonimeetodit kontrollitakse vähemalt kolme kokkupõrkekatse tingimuses, vastavalt punktides 1.2.1 või 1.2.2 kirjeldatule.

2.   Dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsoon sisaldab armatuurlaua kõiki piirkondi, mis võivad kokku puutuda sõidukitüüpi paigaldatud kaitsesüsteemi kasutavate sõitjate peadega.

3.   Kui sõidukisse võib paigaldada erinevaid kaitsesüsteeme, piisab, kui uurida vähima tõhususega kaitsesüsteemi. Kuid kaitsesüsteemid, mida juht või sõitjad võivad deaktiveerida, peavad olema paigaldatud vastavalt tootja soovitustele ja ära näidatud omaniku kasutusjuhendis.

Kui tootja näeb ette kaitsesüsteemi teatava osa pidevat deaktiveerimist, tuleb see osa reguleerida deaktiveeritud asendisse.

4.   Tootjal või tema esindajal on õigus esitada kalkulatsioone, simulatsioone, katseandmeid või katsetulemusi, mis on piisavad dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsooni tõestamiseks.

---

IX LISA

Silindrikujulise katsepulga tavaline asukoht lükandkatuses ja aknaavades

Juhi poolt kontrollitava lüliti sümbolite näited

Joonis 2

Joonis 3

(ISO 2575:1998)

---

X LISA

Selgitavad märkused

Punkt 2.3

Võrdlustsoon piiritletakse tahavaatepeeglita. Energia neeldumise katse tehakse tahavaatepeeglita. Pendel ei tohi põrgata vastu peegli kinnitust.

Punktid 2.3 ja 2.3.1

Kõnealuste punktidega ettenähtud erand rooliratta taga oleva ala kohta kehtib ka esiistme reisijate peaga kokkupõrke tsooni kohta.

Reguleeritavate roolirataste puhul on lõplikku eranditsooni vähendatud, nii et selleks on eranditsoonide ühisosa rooliratta kõikide võimalike juhtimisasendite puhul.

Kui on võimalik valida eri roolirataste vahel, määratakse eranditsoon kindlaks kõige vähem sobiva rooliratta järgi, mille läbimõõt on kõige väiksem.

Punkt 2.4

Armatuurlaua tasapind ulatub üle kogu sõitjateruumi laiuse ja määratakse kindlaks sõiduki laiuses liigutatava vertikaaljoone kõige tagumise punkti järgi, kus see armatuurlaua pinnaga kokku puutub. Kahe või rohkema üheaegse puutepunkti korral kasutatakse armatuurlaua tasapinna kindlaksmääramiseks alumist puutepunkti. Kui konsoolide puhul ei ole võimalik armatuurlaua tasapinda vertikaaljoone puutepunktide järgi kindlaks määrata, on armatuurlaua tasapinnaks esiistmete H-punktist 25,4 mm kõrgemal asuva horisontaaljoone ja konsooli lõikepunkt.

Punkt 2.5

Sõiduki külgedel lõpeb katus ukseava ülaservaga. Üldjuhul on katuseääre piiriks piirjoon, mille moodustab ülejäänud kere alumine serv (külgvaates), kui uks on avatud. Akende puhul on katuseääre piiriks läbipaistev pidevjoon (külgaknaklaaside läbiviigupunkt). Postide kohal jookseb katuseääre piir mööda läbipaistvate joonte vahelist ühendusjoont. Punktis 2.5 esitatud määratlus kehtib ka kõigi katuseavade kohta suletud asendis, kui tegemist on punktis 2.7 või 2.8 määratletud sõidukiga. Mõõtmisel ei võeta arvesse allapoole suunatud äärikuid. Need loetakse sõiduki külje osaks.

Punkt 2.7

Püsivalt kinnitatud tagaakent käsitatakse jäiga konstruktsioonielemendina.

Püsivalt kinnitatud jäigast materjalist tagaakendega autod loetakse punktis 2.8 määratletud faetoniteks.

Punkt 2.18

Juhul kui jäigast materjalist serva ja paneeli vahele jääb vahe, tuleb serv ümardada minimaalse kumerusraadiuseni olenevalt punkti 5.1.1 kohta toodud selgitavates märkustes näidatud vahest. See kehtib ka siis, kui VI lisa punktis 1 kirjeldatud protseduuri kohaselt määratletud väljaulatuva osa kõrgus on 3,2 mm või alla selle.

Kui vahe asub tsoonis, kus tuleb läbi viia peaga kokkupõrke katse, peavad servad olema ümardatud minimaalse kumerusraadiuseni 2,5 mm, kui nendega võib osade kohaltnihkumise tõttu katse ajal kokku puutuda.

Punkt 5.1.1

Terav serv on jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Sellisel juhul minimaalne kumerusraadius ei kehti, kui väljaulatuva osa kõrgus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid.

Võred loetakse eeskirjadele vastavaks, kui need vastavad järgmises tabelis sätestatud miinimumnõuetele:

Elementide vahekaugus [mm]	Lamedad elemendid		Ümardatud elemendid min raadius [mm]
	e/min [mm]	min raadius [mm]
0–10	1,5	0,25	0,5
10–15	2,0	0,33	0,75
15–20	3,0	0,50	1,25

Punkt 5.1.2

–

Punkt 5.1.3

Kõnealused kaks mõistet (armatuurlaua tasapind ja alumine serv) võivad olla eristatavad. Käesolev lõik sisaldub aga punktis 5.1 (… armatuurlaua tasapinnast kõrgemal …) ning seepärast kohaldatakse seda üksnes juhul, kui need kaks mõistet esinevad koos. Kui need kaks tingimust esinevad eraldi, st armatuurlaua alumine serv asetseb allpool armatuurlaua tasapinda, käsitletakse vastavat juhtumit punkti 5.3.2.1 alusel, võttes arvesse punkti 5.8.

Punkt 5.1.4

Kui tõmbekäepideme või nupu laius on 50 mm või üle selle ning see asub tsoonis, kus, kui selle laius oleks alla 50 mm, määrataks selle maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt VI lisa punktile 2 mudelpea abil, tehakse maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt VI lisa punktile 1, st 165 mm läbimõõduga kera abil ja määrates Y-telje kõrguse maksimaalse varieeruvuse. Ristlõikepindala mõõdetakse tasapinnal, mis on paralleelne pinnaga, mille külge osa on kinnitatud.

Punkt 5.1.5

Punktid 5.1.4 ja 5.1.5 täiendavad teineteist; kohaldatakse punkti 5.1.5 esimest lauset (st tagasitõmbe- või eraldumisjõud 37,8 daN) ning seejärel, kui tagasitõmbel jääb väljaulatuv osa 3,2–9,5 mm, punkti 5.1.4 või eraldumise korral punkti 5.1.5 kaht viimast lauset (ristlõikepindala mõõdetakse enne jõu rakendamist). Kui praktilistel põhjustel tuleb kohaldada punkti 5.1.4 (tagasitõmme väljaulatuva osa kõrguseni üle 3,2 ja alla 9,5 mm), võib tootja otsustada, et mugavam on punkti 5.1.4 spetsifikatsioone kontrollida enne, kui rakendatakse punktis 5.1.5 sätestatud 37,8 daN jõudu.

Punkt 5.1.6

Kuna pehmete materjalide olemasolu korral kehtivad nõuded üksnes jäiga toe kohta, siis mõõdetakse üksnes jäiga toe väljaulatuvat osa.

Shore’i kõvadust mõõdetakse katseobjekti näidistel. Kui materjali seisundi tõttu ei saa kõvadust mõõta Shore'i kõvaduse A meetodil, siis antakse hinnang võrdväärsete mõõtmiste põhjal.

Punkt 5.2.1

Arvesse ei võeta jalapedaale, nende varsi ja vahetut pöördmehhanismi, kuid see ei kehti ümbritseva tugimetalli kohta.

Süütevõti rahuldab selle punkti nõudeid siis, kui selle väljaulatuv osa koosneb materjalist, mille Shore'i A kõvadus on 60–80 ja paksus vähemalt 5 mm, või on sellise materjaliga kaetud kogu pind vähemalt 2 mm paksuselt.

Punkt 5.2.2

Seisupiduriga kokkupuute võimalikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse:

I lisas kirjeldatud mudelpead, kui pidur asub armatuurlaua tasapinnal või sellest ülalpool (katsetatakse vastavalt punktile 5.1 ning kokkupõrketsoonis);

VII lisas kirjeldatud põlve, kui piduri element on armatuurlaua tasapinnast allpool (sel juhul katsetatakse pidurikangi vastavalt punktile 5.3.2.3).

Punkt 5.2.3

Punktis 5.2.3 sätestatud tehnilisi spetsifikatsioone kohaldatakse ka riiulite ning esiistmete vahel armatuurlaua tasapinnast allpool asuvate konsooliosade suhtes, juhul kui need paiknevad H-punktist eespool. Kui süvend on suletud, käsitatakse seda kindalaekana ning need spetsifikatsioonid selle suhtes ei kehti.

Punkt 5.2.3.1

Esitatud mõõtmed kirjeldavad pinda, mis ei ole veel kaetud materjaliga, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 (5.2.4). Energia neeldumise katsed korraldatakse vastavalt IV lisale.

Punkt 5.2.3.2

Kui riiul eraldub või puruneb, ei tohi sellel tekkida ohtlikke omadusi; see ei kehti mitte üksnes ääriku, vaid ka teiste servade suhtes, mis pärast jõu rakendamist on suunatud sõitjateruumi poole.

Loetakse, et riiuli tugevaim osa paikneb mõne seadme kõrval. Seejuures tähendab „märkimisväärselt moondunud”, et rakendatud jõu tulemusena peab riiuli läbipaindumine, mõõdetuna katsesilindriga algsest puutepunktist, olema murdumine või deformatsioon, mis on palja silmaga nähtav. Elastne deformatsioon on lubatud.

Katsesilindri pikkus on vähemalt 50 mm.

Punkt 5.3

„Muud osad” on muu hulgas sellised osad nagu aknasulgurid, turvavööde ülemised kinnituspunktid ja muud jalaruumis ning ukse siseküljel olevad osad, välja arvatud need, mida on tekstis varem käsitletud või mis on sellest välja jäetud.

Punkt 5.3.2

Esivaheseina ja armatuurlaua vahelise ruumi suhtes, mis asub armatuurlaua alumisest servast kõrgemal, punkti 5.3 spetsifikatsioone ei kohaldata.

Punkt 5.3.2.1

2 mm raadius kehtib kõikide punkti 5.3 alla kuuluvate mis tahes kasutusasendis osade suhtes, millega võib kokkupuude tekkida.

Erandina võetakse kindalaekad arvesse üksnes suletuna, turvavööd võetakse tavaliselt arvesse üksnes kinnitatuna, kuid kõik osad, millel on kindel paigalduskoht, peavad nimetatud kohta paigaldatuna samuti vastama 3,2 mm raadiuse nõudele.

Punkt 5.3.2.2

Võrdluspind leitakse, rakendades VI lisa punktis 2 kirjeldatud seadet jõuga 2 daN. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse VI lisa punktis 1 kirjeldatud meetodit jõuga 2 daN.

Ohtlike väljaulatuvate osade hindamine on katsete eest vastutava asutuse otsustada.

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt alla 35 või 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN horisontaalse pikijõu rakendamiseks kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

Uue moodsa disainiga ustel on klaasitõstuki käepide mõnikord ümbritsetud uksepaneeli reljeefiga. Sõitjal on sageli raske või võimatu puudutada käepidet põlvedega. Sellisel juhul otsustab tehniline teenistus tootja nõusolekul, kas teha kirjeldatud tõukekatset või mitte.

Punkt 5.3.2.3

Käigukangi puhul on kõige kaugemale väljaulatuv osa pideme või nupu osa, mida pikisuunas horisontaalselt liigutatav vertikaaltasapind esimesena puutub. Kui käigukangi või seisupiduri mõni osa on H-punktist ülalpool, tuleb lugeda, et kogu kang on H-punktist ülalpool.

Punkt 5.3.4

Kui kõige madalamas asendis esi- ja tagaistmete H-punkte läbivad horisontaaltasapinnad ei ühti, määratakse kindlaks sõiduki pikiteljega risti asetsev vertikaaltasapind, mis läbib esiistme H-punkti. Seejärel käsitletakse eranditsooni reisijateruumi esi- ja tagaosa puhul eraldi, lähtudes nende vastavast H-punktist ning kuni eespool määratletud vertikaaltasapinnani.

Punkt 5.3.4.1

Liigutatavaid päikesesirme võetakse arvesse kõikides kasutusasendites. Päikesesirmide raame ei loeta jäikadeks tugedeks (vt punkti 5.3.5).

Punkt 5.4

Kui katsetatakse katust, et mõõta neid väljaulatuvusi ja osi, mida saab puutuda 165 mm läbimõõduga keraga, tuleb laekatend eemaldada. Ettenähtud raadiuste hindamisel võetakse arvesse laekatendi materjalide eeldatavat kuju ja omadusi. Katuse puhul katsetatakse piirkonda, mis jääb kõige tagumisele istmele paigutatud mannekeeni torso võrdlusjoonega piirnevast püsttasapinnast ette- ja ülespoole.

Punkt 5.4.2.1

(„teravad servad” on määratletud punktis 5.1.1).

Allaulatuvat osa mõõdetakse risti katusega vastavalt VI lisa punktile 1.

Väljaulatuva osa laiust mõõdetakse väljaulatuva osa piirjoone suhtes täisnurga all. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid ulatuda katuse sisepinnast välja rohkem kui 19 mm.

Punkt 5.5

Lükandkatuste ribid peavad vastama punkti 5.4 nõuetele, kui neid on võimalik puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.

Punktid 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, 5.5.1.2.2

Avamis- ja juhtimisseadmed peavad puhkeasendis ja suletud katuse korral vastama kõikidele ettenähtud tingimustele.

Punkt 5.5.1.2.3

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt kuni 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN jõu rakendamiseks kokkupõrke suunas, mis IV lisas on määratletud mudelpea trajektoori puutujana, kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

„Rakendamata asend” on juhtimisseadme asend lukustatuna.

Punkt 5.6

Kabriolettide katuste vardasüsteemi ei käsitata turvakaarena.

Punkt 5.6.1

Tuuleklaasi raami ülaosa algab ülalpool tuuleklaasi läbipaistvat piirjoont.

Punkt 5.7.1.1

„Terav serv” on määratletud punktis 5.1.1.

Punkt 5.7.1.2

Määrates kindlaks peaga kokkupõrke tsooni esiistmete seljatoel, käsitatakse kõnealuse seljatoe osana kõiki konstruktsioone, mis on vajalikud seljatoe toetamiseks.

Punkt 5.7.1.2.3

Istmeraami polsterduse puhul tuleb samuti vältida ohtlikku karedust ja teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu.

I LISA

Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine

Punkt 2.1.1.2

Kõrguse kindlaksmääramise kahe protseduuri vahel teeb valiku tootja.

Punkt 2.2

Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.

Punkt 3

Mõõt 25,4 mm on kaugus H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast mudelpea alumise külje horisontaalpuutujani.

IV LISA

Energiat neelavate materjalide katsetamise kord

Punkt 1.4

Mis tahes osa purunemise korral energia neeldumise katses vt märkust punkti 5.1.2 kohta.

V LISA

H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

Punkt 4

Mistahes istme H-punkti kindlaksmääramiseks eemaldatakse vajaduse korral teised istmed.

---