(1)

Määrusega (EL) 2019/2092 (2) (edaspidi „lõplik määrus“) kehtestas komisjon Indoneesiast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Määrusega (EL) 2025/1883 (3) parandas komisjon lõplikku määrust, et lisada CN-koodid ex 2710 19 11 , ex 2710 19 15 , ex 2710 19 21 , ex 2710 19 25 ja ex 2710 19 29 ning vastavad kestlike lennukikütuste TARICi koodid. Muudatus ei mõjutanud kehtivate meetmetega hõlmatud tootevalikut.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise kohta, (4) sai komisjon taotluse algatada alusmääruse artikli 18 kohane tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamine (edaspidi „taotlus“).

(4)

Taotluse esitas 8. septembril 2024 Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „EBB“ või „taotluse esitaja“) liidu biodiislikütuse tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses. Taotlus põhines väitel, et tasakaalustusmeetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Komisjon otsustas pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (5) artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega konsulteerimist, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ja andis 6. detsembril 2024Euroopa Liidu Teatajas (6) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada tasakaalustusmeetmete aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(6)

Enne aegumise läbivaatamise algatamist teatas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7 Indoneesia valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus Indoneesia valitsust algatamiseelsetele konsultatsioonidele, et tuua läbivaatamistaotluse sisu asjus selgust ja jõuda vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Indoneesia valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 5. detsembril 2024. Konsulteerimise käigus vastastikku kokku lepitud lahenduseni ei jõutud.

(7)

Indoneesia valitsus esitas uurimise algatamise kohta märkused. Ta väitis, et i) õlipalmiistanduste fondi ja Indoneesia valitsuse poolse palmitoorõli pakkumise puhul tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ei ole tegemist subsiidiumidega Maailma Kaubandusorganisatsiooni subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (edaspidi „WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“) tähenduses ning et ii) Indoneesiast ELi imporditava biodiislikütuse suhtes kehtestatud tasakaalustava tollimaksu lõpetamine ei põhjustaks ELi biodiislikütuse tootjatele kahju ega võimalikku kahju kordumist.

(8)

Esitatud tõendid Indoneesias subsideerimise jätkumise kohta olid algatamise etapis piisavad. Täpsemalt esitati taotluses tõendid selle kohta, et Indoneesia valitsuse esitatud teabes nimetatud kavad on endiselt jõus, kujutavad endast subsiidiume, kuna need tunnistati varasemate ELi uurimiste käigus tasakaalustatavateks, ning on sektori tootjatele kättesaadavad. Ükski uurimise algatamise ajal komisjoni talituste käsutuses olnud tõend ei olnud vastuolus uurimise algatamiseni viinud taotluses esitatud tõenditega subsiidiumikavade kohta.

(9)

Piisavad olid ka algatamise etapis kahju kordumise tõenäosuse kohta esitatud tõendid. Täpsemalt sisaldas taotlus tõendeid biodiislikütuse tootmisvõimsuse kohta Indoneesias, liidu turu atraktiivsuse kohta Indoneesia tootjate jaoks ja kahjustava hinnataseme kohta, millega Indoneesia import meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu siseneks. Nende elementide põhjal võib järeldada, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks tõenäoliselt liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(10)

Indoneesia valitsus ei esitanud algatamiseelsete konsultatsioonide käigus vastupidiseid tõendeid. Selle põhjal järeldas komisjon, et taotluses esitatud tõendid olid piisavad, et õigustada aegumise läbivaatamisega seotud uurimise algatamist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(12)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi taotlejat, teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid sõltumatuid importijaid liidus, teadaolevaid asjaomaseid sõltumatuid kasutajaid liidus, teadaolevaid tootjaid Indoneesias ja Indoneesia ametiasutusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid osalema.

(13)

Huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja tõendeid algatamisteates esitatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud ühtegi ärakuulamise taotlust.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikliga 27 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist esitas 32 liidu tootjat valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel võttis komisjon esialgu valimisse neli tootjat, kes leiti olevat samasuguse toote tootmis- ja müügimahu poolest liidus tüüpilised. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 12 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning ligikaudu 13 % liidu tootmisharu kogu müügimahust sõltumatutele liidu tarbijatele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati.

(16)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Ükski neist seda ei teinud.

(17)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on eksportivate tootjate puhul vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik Indoneesia teadaolevad tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Indoneesia Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Ükski eksportiv tootja ei tagastanud valikuuringu vormi. Seejärel teatas komisjon 8. aprillil 2025 Indoneesia valitsusele, et Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, ning seega võib ta subsideerimise ja kahju jätkumise ja kordumise kohta järelduste tegemisel tugineda kättesaadavatele faktidele alusmääruse artikli 28 tähenduses. Ühtegi märkust ei saadud.

(19)

Komisjon saatis küsimustiku neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, taotluse esitajale ja Indoneesia valitsusele. Liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Indoneesia eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti veebis (7) kättesaadavaks uurimise algatamise päeval.

(20)

Küsimustikule vastasid neli valimisse kaasatud liidu tootjat ja taotluse esitaja.

(21)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

24. novembril 2025 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada kehtivad tasakaalustavad tollimaksud. Kõigile asjaomastele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(23)

EBB ja Indoneesia valitsus esitasid lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi. EBB nõustus komisjoni kavatsusega säilitada tasakaalustavad tollimaksud. Indoneesia valitsuse märkusi analüüsitakse käesoleva määruse asjakohastes punktides. Ükski isik ei taotlenud ärakuulamist.

(24)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, st mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid kas puhtal kujul või segusse lisatuna (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi koodid 1516 20 98 21, 1516 20 98 29 ja 1516 20 98 33), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518 00 91 21, 1518 00 91 29 ja 1518 00 91 33), ex 1518 00 95 (TARICi koodid 1518 00 95 21, 1518 00 95 33), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518 00 99 21, 1518 00 99 29 ja 1518 00 99 33), ex 2710 19 11 (TARICi kood 2710 19 11 10), ex 2710 19 15 (TARICi kood 2710 19 15 10), ex 2710 19 21 (TARICi kood 2710 19 21 10) alla, ex 2710 19 25 (TARICi kood 2710 19 25 10), ex 2710 19 29 (TARICi kood 2710 19 29 10), ex 2710 19 42 (TARICi koodid 2710 19 42 21 ja 2710 19 42 29), ex 2710 19 44 (TARICi koodid 2710 19 44 21, 2710 19 44 29 ja 2710 19 44 33), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710 19 46 21, 2710 19 46 29 ja 2710 19 46 33), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710 19 47 21, 2710 19 47 29 ja 2710 19 47 33), 2710 20 11 , 2710 20 16 , ex 3824 99 92 (TARICi koodid 3824 99 92 10, 3824 99 92 14 ja 3824 99 92 17), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826 00 90 11, 3826 00 90 19 ja 3826 00 90 33) alla (8).

(25)

Uurimine näitas, et Indoneesias toodetud biodiislikütus on peamiselt palmiõli metüülester (PME), mida saadakse palmiõlist (9). Käesolev uurimine ei toonud ilmsiks mingit teavet, mis oleks selle järelduse ümber lükanud.

(26)

Biodiislikütust kasutatakse peamiselt transpordisektoris, nimelt diiselmootorites, ning seda saab segada mineraaldiislikütusega või kasutada puhtal kujul.

(27)

Käesolevas uurimises käsitletav toode on Indoneesiast pärit vaatlusalune toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(28)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(29)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(30)

7. märtsil 2025 saatis komisjon subsiidiumivastase küsimustiku Indoneesia valitsusele koos eraldi liitega (edaspidi „A liide“), mis sisaldas küsimustikku sisendite tarnijatele.

(31)

Indoneesia valitsus ega ükski Indoneesia biodiislikütuse eksportiv tootja ega sisendite tarnija ei vastanud küsimustikule ega A liitele.

(32)

21. märtsil 2025 esitatud teabes teatas Indoneesia valitsus komisjonile, et ta ei tee uurimises koostööd, märkides sõnaselgelt, et „nii Indoneesia valitsus kui ka Indoneesia biokütusetootjad keskenduvad vaidlusmenetlusele juhtumis DS618 „Euroopa Liit – tasakaalustavad tollimaksud Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes“, mis veel WTO vaidluste lahendamise organis käimas on. Seetõttu me uurimisküsimustikule vastuseid ei esita“ (10).

(33)

Koostöö puudumine ei võimaldanud komisjonil koguda teavet, mida ta pidas käesolevas uurimises oma järelduste tegemiseks asjakohaseks. Näiteks ei olnud komisjonil võimalik saada Indoneesia valitsuselt teavet palmiõli turu kohta palmitoorõli tarnijate esitatud otsese teabe alusel ja samuti ei ole tal täielikku teavet täielikult Indoneesia valitsusele kuuluva palmitoorõli tootja PT Perkebunan Nusantara (edaspidi „PTPN“) rolli kohta sellel turul seoses biodiislikütuse tootmisharuga.

(34)

Nagu selgitatud põhjenduses 18, teavitas komisjon Indoneesia ametiasutusi 8. aprilli 2025. aasta verbaalnoodiga, et kuna Indoneesia valitsus ja Indoneesia eksportivad tootjad keeldusid koostööst, kavatseb komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1. Samuti teatati Indoneesia valitsusele ja Indoneesia eksportivatele tootjatele, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad osutuda ebasoodsamaks, kui need oleks olnud nende koostöö korral.

(35)

Ühtegi märkust selle kohta ei saadud. Kuna Indoneesia valitsus ega sisendite tarnijad teavet ei esitanud, tugines komisjon oma järeldustes kättesaadavatele faktidele, et teha kooskõlas alusmääruse artikliga 28 kindlaks, kas Indoneesia biodiislikütuse tootmisharus jätkub subsideerimine.

(36)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kõiki talle kättesaadavaid fakte, eelkõige järgmist:

(37)

Selleks et teha kindlaks subsideerimise jätkumine, uuris komisjon, kas Indoneesiast pärit biodiislikütuse eksportivad tootjad saavad jätkuvalt kasu subsiidiumidest, mida esialgse uurimise tulemusena tasakaalustati. Seejärel analüüsis komisjon, kas Indoneesia biodiislikütuse tootjad sai kasu subsiidiumidest, mida esialgse uurimise raames ei tasakaalustatud (edaspidi „täiendavad subsiidiumid“), nagu taotluses väidetakse (11).

(38)

Kõigepealt tuleb märkida, et selles määruses viitab komisjon õlipalmiistanduste fondile, mitte biodiislikütuse toetusfondile. Viimane on termin, mida kasutasid kaebuse esitaja oma esialgses kaebuses ja taotluse esitaja oma taotluses. Toetuskava ametlik nimetus on õlipalmiistanduste fond.

(39)

Esialgse uurimise käigus tuvastas komisjon järgmist:

(40)

Esialgse uurimise käigus tehti kindlaks, et kõik Indoneesia eksportivad biodiisli tootjad otsustasid osaleda biodiislikütuse hankimises ja olid seetõttu kohustatud müüma igakuise kvoodi segamiskorralduse kohaselt tegutsevatele bensiiniga tegelevatele üksustele (20). Samuti tehti kindlaks, et biodiislikütuse võrdlushind oli diislikütuse võrdlushinnast kõrgem. Selle tulemusena said Indoneesia biodiisli tootjad uurimisperioodil makseid õlipalmiistanduste fondilt (21). Sellest järeldub, et Indoneesias ei ole biodiislikütusel tegelikku turuhinda, kuna Indoneesia valitsus reguleerib ja moonutab tervet palmitoorõlil põhineva biodiislikütuse väärtusahelat (22). Tegelikult ei kajastanud Indoneesia valitsuse kehtestatud võrdlushind seda, milline oleks hind moonutamata turutingimuste korral ilma Indoneesia valitsuse sekkumiseta (23).

(41)

Komisjon leidis ka, et Indoneesia valitsus asutas õlipalmiistanduste fondi ja volitas sõnaselgelt korraldusasutust tegema makseid biodiislikütuse tootjatele (24). Samuti ei vaidlustatud õlipalmiistanduste fondi käsitamist avaliku sektori asutusena (25). Õlipalmiistanduste fondi vahendid, mida rahastati Indoneesia valitsuse tavapärasest maksu- ja riigitulu kogumise tegevusest, (26) kujutasid endast avaliku sektori vahendeid, mida koguti kohustusliku ekspordilõivu alusel, (27) ning õlipalmiistanduste fondi väljamaksed Indoneesia biodiislikütuse eksportivatele tootjatele kujutasid endast otsest raha ülekandmist toetuse vormis (28).

(42)

Komisjoni analüüs õlipalmiistanduste fondi rakendamise õigusraamistiku kohta kinnitas selgelt, et õlipalmiistanduste fondi vahendid olid mõeldud Indoneesia biodiislikütuse tootjatele, (29) ilma et selle eest oleks loodetud midagi vastu saada (30). Selleks andis Indoneesia valitsus korraldusasutusele õiguse kasutada palmitoorõli suhtes kehtestatud ekspordimakse ning kehtestas biodiisli hankimise ja kasutamise suhtes tollimaksu (31).

(43)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et biodiislikütuse toetusfond on kõige olulisem subsiidiumikava, mis on Indoneesia biodiislikütuse tootjatele alates 2015. aastast kättesaadav. Biodiislikütuse toetusfond oli ette nähtud Indoneesia valitsuse kehtestatud segamiskorralduse täitmiseks, mis pärineb 2006. aastast ning sisaldas esialgu 1 % biodiislikütuse ja 99 % diislikütuse segu (edaspidi „B01“) ning mida peetakse üheks agressiivseimaks selliseks fondiks kogu maailmas (32). Taotluse esitaja esitatud tõendite kohaselt oli Indoneesia valitsus alates 2023. aastast kehtestanud segamiskorralduse, mis hõlmas 35 % biodiislit ja 65 % diislikütust (edaspidi „B35“) (33). Sellega seoses märkis taotluse esitaja, et alates 2018. aastast on Indoneesia valitsus laiendanud segamiskorraldust ka avaliku teenindamise kohustusega hõlmamata sektoritele, mille tulemusena on oluliselt suurenenud subsideerimine, mis on nüüd kättesaadav nii avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud kui ka hõlmamata sektoritele (34).

(44)

Biodiislikütuse toetusfond on õlipalmiistanduste fondi osa, nagu on sätestatud presidendi määruses nr 61/2015. Õlipalmiistanduste fond koosneb rahasummast, mille on kogunud korraldusasutus (35) – Indoneesia valitsuse asutatud avalik-õiguslik asutus, mille konkreetne eesmärk on õlipalmiistanduste fondi vahendite kogumine, valitsemine, haldamine, säilitamine ja jaotamine (36). Õigusliku aluse kohaselt hõlmavad vahendid palmitoorõli ja/või selle derivaatide ekspordimakse (37). Sellega seoses viitas taotluse esitaja õigusnormile, mille kohaselt „rahaliste vahendite kasutamise [---] eesmärk on katta teatavat liiki kütteõli puhul diislikütuse turu indeksipõhise hinna ja biodiislikütuse turu indeksipõhise hinna vahe“ (38).

(45)

Taotluse esitaja väitis, et subsiidiumikava kohaselt pidid Indoneesia biodiislikütuse tootjad, kes soovisid programmis osaleda, müüma Indoneesia siseturul biodiislikütuse kvoodid bensiiniga tegelevatele üksustele Pertamina ja AKR mineraaldiislikütuse võrdlushinnaga, mitte biodiislikütuse tegeliku hinnaga (39). Seda tehes said Indoneesia tootjad Indoneesia valitsuselt vastutasuks toetusi. Need toetused võrdusid Indoneesia valitsuse kehtestatud biodiislikütuse võrdlushinna ja mineraaldiislikütuse võrdlushinna (st selle hinna, millega naftaettevõtjad biodiislikütust ostsid) vahega. Taotluse esitaja sõnul tulenesid toetused palmiõlitoodetele kehtestatud ekspordilõivudest ja tõid Indoneesia biodiislikütuse tootjatele kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(46)

Samuti väitis taotluse esitaja, et korraldusasutus täitis Indoneesia biodiislikütuse sektoris valitsusasutuse ülesandeid. Eelkõige oli korraldusasutus vahend, mille kaudu Indoneesia valitsus kandis Indoneesia biodiislikütuse tootjatele otse üle rahalised vahendid, mis võrdusid diislikütuse ja biodiislikütuse võrdlushinna vahega (40) vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i.

(47)

Taotluse esitaja väitis, et kogutud palmitoorõli ekspordilõivud olid peamiselt ette nähtud biodiislikütuse subsiidiumifondile, ning esitas tõendid selle kohta, et 91,3 % aastatel 2015–2023 kogutud vahenditest maksti stiimulina Indoneesia biodiislikütuse tootjatele (41). Sellega seoses esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et 2023. aastal eraldati biodiislikütuse subsiidiumifondile 2,124 miljardit eurot, mis tähendab kaheksakordset kasvu võrreldes 2019. aastaga ja hinnangulist subsiidiumieraldist 0,2128 eurot Indoneesia siseturul müüdava biodiislikütuse liitri kohta (42).

(48)

Lõpuks järeldas taotluse esitaja, et Indoneesia valitsus on alates 2015. aastast avaldanud kindlat toetust biodiislikütuse segamiskorralduse programmile, mis võimaldas korraldusasutuse hallatavate palmitoorõli ekspordilõivude kogumisest saadud vahendite abil subsideerida biodiislikütuse ja mineraaldiislikütuse hinnaerinevust (43).

(49)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tegi komisjon kindlaks, et korraldusasutuse tehtud otsesed ülekanded tõid Indoneesia biodiislikütuse eksportivatele tootjatele toetuste (44) vormis kasu. Täpsemalt seadsid need toetused biodiislikütuse tootjad paremasse olukorda, kui nad turul oleksid olnud, sest selle kava puudumise korral oleksid nad pidanud võrdlushinna asemel juhinduma mineraaldiislikütuse turuhinnast (45).

(50)

Seetõttu järeldas komisjon, et raha, mida korraldusasutus oli maksnud biodiislikütuse tootjatele müüdud biodiisli eest, et katta Pertamina makstava diislikütuse võrdlushinna ja biodiislikütuse võrdlushinna erinevus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, on kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses (46).

(51)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli õlipalmiistanduste fond kättesaadav ainult palmitoorõli väärtusahelas osalevatele tootmisharudele, järeldas komisjon, et õlipalmiistanduste fond on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne (47).

(52)

Uurimise käigus ei ilmnenud teavet, mis oleks esialgsete järeldustega vastuolus. Seetõttu leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus õlipalmiistanduste fondi kui tasakaalustatava subsiidiumi kasutamine.

(53)

Esialgses uurimises (48) tegi komisjon kindlaks, et Indoneesia valitsuse vastu võetud meetmete kogum tekitas rahalise toetuse valitsuse poolt palmitoorõli pakkumise kujul Indoneesia biodiislikütuse eksportivatele tootjatele piisavast väiksema tasu eest (49). Samuti tegi komisjon kindlaks, et Indoneesia valitsus tegi Indoneesia palmitoorõli tootjatele ülesandeks tarnida Indoneesia biodiislikütuse tootjatele kaupu kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iv (50).

(54)

Esialgne uurimine näitas, et Indoneesia valitsus kavandas, kehtestas ja jälgis palmitoorõli ekspordipiiranguid, mille konkreetne eesmärk oli hoida palmitoorõli hinnad madalamal tasemel, et tuua kasu järgmise etapi tootmisharudele (51). Nimelt tagas Indoneesia valitsus Indoneesia omamaise palmitoorõli hinna allasurumise kaudu, et biodiislikütuse tooraine hind jäi ülemaailmsetest hindadest märkimisväärselt madalamaks, millest said kasu Indoneesia biodiislikütuse tootjad (52).

(55)

Sellele järgnenud analüüsis leidis komisjon, et Indoneesia biodiislikütuse tootjad said soodustust alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses (53). See kasu tulenes palmitoorõli tootjate poolsest palmitoorõli tarnimisest piisavast väiksema tasu eest, kusjuures PTPN käitus de facto hinnamäärajana: (54) PTPNi kehtestatud hind kujutas endast omamaisel turul kehtivat maksimumhinda, mida järgisid omakorda kõik palmitoorõli ja biodiislikütuse tootjad Indoneesia turul (55). Palmitoorõli päevane omamaine turuhind kajastas täpselt PTPNi igapäevaste enampakkumiste hinda (56). Sellest järeldub, et Indoneesia valitsuse meetmed suunasid palmitoorõli tarnijaid pakkuma palmitoorõli Indoneesia biodiislikütuse tootjatele piisavast madalama tasu eest, määrates Indoneesia turul de facto maksimumhinna (57).

(56)

Esialgse uurimise toimikus sisalduvate andmete alusel tehti kindlaks, et Indoneesias müüdud palmitoorõli hinnad olid Indoneesia valitsuse sekkumise tõttu moonutatud.

(57)

Lisaks leiti, et subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse, et palmitoorõli kasutab oma tootmises ainult piiratud arv Indoneesia tootmisharusid ja ettevõtjaid (58).

(58)

Lõpuks leidis komisjon, et presidendi määrusega nr 66/2018 oli Indoneesia valitsus kehtestanud sõnaselge poliitika omamaise biodiislikütuse tootmisharu arengu toetamiseks, (59) ning tuletas meelde, et Indoneesia valitsus oli selgelt väljendanud toetust biodiislikütuse tööstusele õlipalmiistanduste fondi loomisega, kelle poliitiline ülesanne on ainult biodiislikütuse tootmisharu toetamine (60).

(59)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et läbivaatamisega seotud uurimise ajal olid palmitoorõli hinnad Indoneesia valitsuse sekkumise tõttu moonutatud, ning rõhutas, et Indoneesia valitsus on alates 1994. aastast kehtestanud palmitoorõlile, mis on Indoneesias biodiislikütuse tootmise peamine tooraine, ekspordipiirangute korra, et kontrollida ja mõjutada tootmisahela järgmise etapi toodete hindu (61). Palmitoorõli moodustab ligikaudu 85 % biodiislikütuse tootmise kogukuludest (62).

(60)

Taotluse esitaja väitis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtis palmitoorõli ekspordipiirangute kord Indoneesias endiselt täielikult, hoolimata mõningatest muudatustest selle aluseks olevas õigusraamistikus (63). Indoneesia valitsus i) muutis Indoneesia Vabariigi rahandusministeeriumi määrusega nr 154/PMK.05/2022, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2023, palmitoorõli ja biodiislikütuse ekspordimaksude/-lõivude hinnavahemikku, st kehtestas eksporditollimaksu, kui palmitoorõli võrdlushind langeb alla 680 USA dollari megatonni kohta (millega asendati varem kohaldatud künnis 750 USA dollarit megatonni kohta), (64) ning ii) kohandas biodiislikütuse ekspordilõivu hinnavahemikke (65). Vastavalt rahandusministeeriumi määrusele nr 123/PMK.010/2022 kehtestas Indoneesia valitsus palmitoorõli ja biodiislikütuse hinnavahemikud ja vastavad eksporditollimaksud (66). Esimesed tunnistati kehtetuks rahandusministeeriumi määrusega nr 38/PMK.010/2024, millega siiski säilitati palmitoorõli ja biodiislikütuse suhtes kohaldatavad eksporditollimaksud (67).

(61)

Taotluse esitaja väitis, et Indoneesia valitsus on selliseid subsiidiumikavasid kasutanud alates 2019. aastast (68). Lisaks ekspordipiirangute korrale on Indoneesia valitsus jätkanud sekkumist Indoneesia turule, et de facto kontrollida palmitoorõli hindu PTPNi kaudu, mis on avalik-õiguslik asutus ja riigile kuuluv äriühing, mis on täielikult Indoneesia valitsuse kontrolli all (69). Igapäevaste enampakkumiste kaudu on PTPN tegutsenud de facto palmitoorõli hinna määrajana vastavalt Indoneesia valitsuse eesmärgile hoida palmitoorõli omamaised hinnad madalamal, et tootmisahela järgmise etapi tootmisharud – täpsemalt biodiislikütuse tootmisharu – saaksid sellest kasu (70). Seda tehes toetas Indoneesia valitsus Indoneesia biodiislikütuse tootmisharu ja stimuleeris seda kunstlikult. Sellest järeldub, et taotluse esitaja sõnul suunas või volitas Indoneesia valitsus Indoneesia palmitoorõli tarnijaid tarnima sisendmaterjale palmitoorõli omamaistele kasutajatele, nimelt Indoneesia biodiislikütuse tootjatele, piisavast väiksema tasu eest vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile iv (71). Taotluse esitaja järeldas, et Indoneesia valitsus on kehtestanud süsteemi, mis tekitab segamiskorralduse (72) kaudu suure nõudluse biodiislikütuse järele, mille tulemusena vastutavad palmitoorõli tootjad kunstlikult madala hinnaga omamaise palmitoorõli turu eest (73).

(62)

Palmitoorõli tarnimine piisavast väiksema tasu eest on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii tähenduses, kuna Indoneesia valitsus on volitanud või suunanud neid sisendtarnijaid tegema seda turuväärtusest madalama hinnaga.

(63)

Kuna Indoneesia valitsuse eesmärk oli kunstlikult alandada palmitoorõli omamaist hinda, järeldas komisjon, et Indoneesia valitsuse toetus Indoneesia biodiislikütuse tootmisharule tagas kasu, viidates erinevusele omamaiste biodiislikütuse tootjate poolt kohalikul tasandil palmitoorõli ostes makstud hindade ja võrdlusaluse vahel, mis põhines palmitoorõli puhul kehtivatel turutingimustel. Nende kahe erinevusest said kasu Indoneesia biodiislikütuse tootjad, kes said võimaluse hankida biodiislikütuse põhitoorainet rahvusvahelisest turuhinnast madalama hinnaga (74). Võrdluses kasutatava asjakohase võrdlusaluse osas pidas komisjon esialgses uurimises asjakohaseks FOB-hindu palmitoorõli eksportimisel Indoneesiast ülejäänud maailma, nagu on kindlaks tehtud Indoneesia ekspordistatistikas. Komisjon võrdles Indoneesia tootjate makstavaid palmitoorõli omamaiseid hindu arvutatud võrdlusalusega. Komisjon leidis, et vahe kujutas endast „säästu“, mille said Indoneesia biodiislikütuse tootjad, kes ostsid palmitoorõli moonutatud omamaiselt turult, võrreldes hinnaga, mida nad oleksid pidanud maksma moonutuste puudumisel. See kogusumma kujutas endast soodustust, mille Indoneesia valitsus andis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesia biodiislikütuse tootjatele.

(64)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille põhjal oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide suurust.

(65)

Kõnealune subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses, võttes arvesse, et see on piiratult kättesaadav teatavatele Indoneesia äriühingutele, nimelt palmiõli väärtusahelasse kuluvatele äriühingutele (75).

(66)

Uurimise käigus ei ilmnenud teavet, mis oleks esialgsete järeldustega vastuolus.

(67)

Seetõttu leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus palmitoorõli pakkumine piisavast väiksema tasu eest tasakaalustatava subsiidiumi näol. Samuti kinnitas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil motiveeris Indoneesia valitsus mitme meetme, sealhulgas ekspordimaksude ja -lõivude kaudu ning tegutsedes turul de facto hinna määrajana, omamaiseid palmitoorõli tootjaid müüma palmitoorõli kohalikul tasandil ning volitas või suunas neid tarnima seda toorainet Indoneesia biodiislikütuse tootjatele piisavast väiksema tasu eest.

(68)

Esialgses uurimises (76) tegi komisjon kindlaks, et tollitsooni süsteem, millega Indoneesia valitsus i) peatas imporditud masinate imporditollimaksu ja ii) vabastas imporditud masinad käibemaksust, oli subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(69)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et subsiidium oli konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest tollitsoonide kava oli kättesaadav ainult „ekspordisuunitlusega äriühingutele“, st äriühingutele, kes saavad üle 50 % oma käibest ekspordist (77). Sellest hoolimata selgitas Indoneesia valitsus esialgses uurimises komisjonile, et biodiislikütuse tootmisharu äriühingud vastasid kava tingimustele, kuigi nad ei vastanud nõudele, mille kohaselt nad peavad saama üle 50 % oma käibest ekspordist. Sellise vabastuse põhjuseks oli asjaolu, et seda tehes suutsid nad täita Indoneesia valitsuse kehtestatud segamiskorraldust (78). Seetõttu järeldas komisjon, et toetuskõlblikkuse kriteeriumidega seotud vabastuse andmine on täielikult Indoneesia valitsuse kaalutlusotsus (79).

(70)

Seoses tollitsooni kavadest tulenevate eelistega leidis komisjon, et selle tulemusena peatati i) imporditollimaks või ii) tollitsooni imporditud kaupade käibemaksu tasumine, kuni need kaubad müüdi Indoneesia siseturul või eksporditi vahetult. Sellest järeldub, et kui need kaubad jäid tollitsooni või vahetult eksporditakse, ei pea imporditollimaksu üldse tasuma (80). Sisuliselt tähendas see, et Indoneesia eksportivad tootjad ei maksnud imporditollimaksu ega käibemaksu masinatelt, mida nad kõigepealt importisid ja mis seejärel jäid tollitsoonidesse või vahetult eksporditi (81).

(71)

Seetõttu järeldas komisjon, et imporditollimaksu peatamine ja tollitsoonidesse imporditud kaupadele antud vabastus käibemaksust on Indoneesia valitsuse rahaline toetus tulust loobumise vormis (82). Nimelt jäi imporditud masinate vabastus nii imporditollimaksust kui ka käibemaksust kehtima, kuni kaup Indoneesia omamaisel turul ära müüakse või vahetult eksporditakse (83).

(72)

Taotluse esitaja esitas taotluses tõendid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said Indoneesia biodiislikütuse tootjad jätkuvalt kasu i) imporditollimaksude peatamisest ja ii) tollitsooni imporditud masinatele kehtinud käibemaksuvabastusest (84).

(73)

Taotluse esitaja märkis, et sellise kava õiguslik alus oli endiselt rahandusministri määrus (PMK) nr 188/PMK.010/2015, mis käsitleb rahandusministri määruse (PMK) nr 176/PMK.011/2009 (tööstuslikuks ehituseks ja arendustegevuseks ette nähtud imporditud masinate, kaupade ja materjalide tollimaksuvabastuse kohta) teist muudatust (85).

(74)

Taotluse esitaja sõnul i) kujutas imporditud masinate imporditollimaksude peatamine endast saamata jäänud või kogumata jäänud tulu alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti ii tähenduses ning ii) käibemaksuvabastus kujutas endast konkreetselt saamata jäänud avaliku sektori tulu, sest tavaolukorras oleksid Indoneesia biodiislikütuse eksportivad tootjad maksnud käibemaksu kõigepealt riigile ja seejärel hüvitanud selle omakorda imporditud kaupade müümisel siseturul (86).

(75)

Indoneesia valitsus ega ükski Indoneesia eksportiv tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et biodiislikütuse tootmisharu ei saanud eespool kirjeldatud kavast enam kasu.

(76)

Kuna Indoneesia valitsus ja ükski Indoneesia eksportiv tootja ei teinud koostööd, puudus komisjonil äriühingupõhine teave, mille alusel oleks olnud võimalik arvutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldatud subsiidiumide summat. Eelmise uurimise käigus tehti kindlaks, et tollitsoonides kasutatavad masinad üldjuhul imporditakse ja pärast paigaldamist ei lahkunud need stiimulite tõttu enam kunagi tollitsoonist (87). Seetõttu ei kuulunud selliste masinate imporditollimaks tegelikult kunagi tasumisele. Samamoodi olid sellised masinad alati käibemaksust vabastatud, kuna Indoneesia eksportivad tootjad said kasu sularaha kättesaadavuse eelisest (88).

(77)

Komisjon kinnitas, et tänu sellele kavale olid Indoneesia eksportivad tootjad paremas olukorras, kui nad süsteemi puudumisel oleksid. Sellise süsteemi puudumise korral oleksid Indoneesia eksportivad tootjad tasunud masinate importimisel tollitsoonidesse nii tollimaksu kui ka käibemaksu (89).

(78)

Käesoleva aegumise läbivaatamise käigus subsideerimise jätkumise kohta tehtud järelduste puhul kinnitas komisjon esialgse uurimise subsiidiumisumma arvutuse. Imporditud masinate imporditollimaksust vabastamise puhul koosnes kasu tasumata tollimaksu kogusummast, mis jagati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aluseks oleva vara kasuliku eluea alusel, samas kui käibemaksust vabastamise puhul oli kasu tähtsusetu ega mõjutanud seega oluliselt lõpptulemusi (90). Tõenäoliselt jätkus subsideerimine vähemalt esialgse uurimisega samal tasemel.

(79)

Subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see kättesaadav ainult teatud äriühingutele sõltuvalt nii nende ekspordimahust kui ka nende asukohast konkreetsetes geograafiliste piirkondades toetust andva asutuse jurisdiktsiooni all (91).

(80)

Õiguslik olukord ei ole oluliselt muutunud ja käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud teavet, mis oleks esialgsete järeldustega vastuolus. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et tollitsoonide kava ning imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastus imporditud masinatele kui tasakaalustatavad subsiidiumid tõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil biodiislikütuse tootmisharule jätkuvalt kasu.

(81)

Esialgses uurimises tegi kaebuse esitaja kindlaks mitu täiendavat subsiidiumiprogrammi, nimelt noteeritud investeeringute tulumaksusoodustused, tööstuskinnisvara subsiidium ja uuendusliku tööstusharu maksusoodustused (92). Komisjon leidis siiski, et ükski Indoneesia eksportiv tootja ei saanud neist kavadest kasu (93).

(82)

Taotluses tuletas taotluse esitaja meelde neid täiendavaid subsiidiumikavasid (94) ja tunnistas, et võrreldes esialgse uurimisega ei ole määrus, millega kehtestatakse loetletud investeeringute tulumaksusoodustused, enam jõus, kuna see tunnistati Indoneesia Vabariigi valitsuse 2019. aasta määrusega nr 78 kehtetuks (95). Sellega seoses märkis taotluse esitaja, et uue õigusaktiga ei kuulunud biodiislikütuse tootmisharu enam nende hulka, kes vastavad selles loetletud subsideerimisstiimulite tingimustele (96). Seetõttu esitas taotluse esitaja konkreetsed väited ainult kahe ülejäänud subsiidiumikava kohta, (97) st tööstuskinnisvara subsiidiumi ja uuendusliku tööstusharu maksusoodustuse kohta.

(83)

Taotluse esitaja ei esitanud aga mingeid tõendeid selle kohta, et ükski Indoneesia biodiislikütuse eksportiv tootja kvalifitseeruks tööstusettevõtteks või et ta asuks tööstuskinnisvara nõuetele vastavas geograafilises piirkonnas, mis on tööstuskinnisvara subsiidiumide saamise kõlblikkuse nõue, ega ka ühegi Indoneesia eksportiva tootja kohta, kellel oleks uus investeerimiskava, mille väärtus on vähemalt 500 miljardit ruupiat, mis on tööstusharu maksusoodustuse saamise kõlblikkuse nõue. Kuna Indoneesia valitsus ja Indoneesia eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei saanud komisjon kasu kindlaks teha, sest puudub teave, mille alusel hinnata, kas Indoneesia biodiislikütuse eksportivad tootjad kasutasid seda subsiidiumikava.

(84)

Seega puuduvad tõendid, mis näitaksid, et need kavad kehtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasakaalustatavate subsiidiumidena.

(85)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said Indoneesia biodiislikütuse tootjad jätkuvalt kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Indoneesia valitsus, et ei õlipalmiistanduste fond ega palmitoorõli pakkumine piisavast väiksema tasu eest ei ole WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel subsiidiumid. See põhines nii Indoneesia valitsuse esialgses uurimises esitatud teabel kui ka vaekogu järeldustel juhtumis DS618: (98) Euroopa Liit – Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavad tollimaksud.

(87)

Kuna nii Indoneesia valitsus kui ka Indoneesia tootjad keeldusid koostööst, põhinesid komisjoni käesolevas aegumise läbivaatamises tehtud järeldused subsideerimise jätkumise kohta kättesaadavatel faktidel, nagu on selgitatud põhjendustes 32–36. Selleks kasutas komisjon läbivaatamistaotlust ja eelmise uurimise järeldusi. Esialgse uurimise käigus esitatud märkusi ja nende sisu käsitleti juba selles uurimises, milles tehti kindlaks, et mõlemad kavad kujutasid endast tasakaalustatavaid subsiidiume (99). Euroopa Liit kaebas juhtumis DS618 (100) tehtud vaekogu järeldused edasi. Seega ei ole vaekogu järeldused juhtumis DS618 WTO kehtiva kohtupraktika kohaselt lõplikud ja neil ei ole WTO süsteemis (101) õiguslikku staatust, kuna vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsusega kinnitanud ning seetõttu ei saa need käesoleva aegumise läbivaatamise järeldusi kahtluse alla seada. Lisaks esitati Indoneesia valitsuse märkused alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ning igal juhul ei esitatud neis faktilist teavet ega uusi tõendeid, mis oleksid vastuolus aegumise läbivaatamise järeldustega. Seetõttu lükati Indoneesia valitsuse märkused tagasi.

(88)

Lisaks subsideerimise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon asjaomasest riigist pärit ja liitu suunatud subsideeritud impordi tõenäolist muutumist, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indoneesias ning liidu turu atraktiivsus. Koostöö puudumise tõttu tehti need elemendid kindlaks kättesaadavate faktide põhjal alusmääruse artikli 28 tähenduses, st taotluse ja eelmise uurimise järelduste põhjal.

(89)

EBB ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud avalikult kättesaadava teabe kohaselt on Indoneesia tootmisvõimsus 2024. aastal hinnanguliselt üle 16 miljoni tonni, samal ajal kui tootmine ja tarbimine on hinnanguliselt ligikaudu 11 miljonit tonni (102). Selle põhjal on Indoneesia vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt peaaegu 5 miljonit tonni, mis moodustab ligikaudu 30 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(90)

Seetõttu ja võttes arvesse ka põhjendustes 91–93 esitatud järeldusi liidu turu atraktiivsuse kohta, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral saaksid Indoneesia biodiislikütuse tootjad suurendada oma eksporti liidu turule.

(91)

Liidu turg on Indoneesia biodiislikütuse tootjate jaoks endiselt väga atraktiivne. Liit on maailma suurim biodiislikütuse turg ja 2028. aastal peaks ta olema maailma suurim biodiislikütuse kasutaja, kelle arvele langeb 33 % biodiislikütuse kogukasutusest maailmas, edestades Ameerika Ühendriike, kelle arvele langeb 22 % biodiislikütuse kogukasutusest maailmas (103). Ühtlasi on Ameerika Ühendriigid alates 2018. aastast kehtestanud Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, millest mõlemat pikendati 2023. aasta juulis, kusjuures dumpingumarginaalid ulatusid 92,52 %-st 276,65 %-ni ning subsiidiumimäärad ulatusid vastavalt 34,45 %-st 64,73 %-ni (104).

(92)

Liidu turg on Indoneesia eksportivate tootjate jaoks atraktiivne ka hindade poolest. Nagu on märgitud põhjendustes 108 ja 146, lööks Indoneesiast liitu suunatud import selle hinnataseme juures läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla 5,8 %. Komisjon võrdles Indoneesiast liitu suunatud ekspordi hindu ka Indoneesiast muude kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindadega. Koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon Indoneesia ekspordi kohta GTA statistikat (105) harmoneeritud süsteemi alamrubriikide 1516 20 , 1518 00 , 2710 19 , 2710 20 , 3826 00 ja 3824 99 alusel FOB-hinna tasandil. Võrdlus näitas, et liitu suunatud ekspordi keskmine hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 989 eurot tonni kohta, samas kui kõikidesse muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine hind kokku oli 642 eurot tonni kohta. See näitab, et liidu turg on atraktiivne, sest see pakub Indoneesia tootjatele paremaid hindu kui teised turud ja sellised hinnad oleksid ikkagi madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(93)

Seetõttu leidis komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Indoneesia biodiislikütuse tootjad tõenäoliselt vähemalt osa oma vabast tootmisvõimsusest liitu ja suunaksid ekspordi ümber liitu.

(94)

Komisjon leidis, et on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Indoneesia biodiislikütuse tootmisharu subsideerimine. See jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, pidades silmas põhjenduses 43 kirjeldatud suurenevat segamiskorraldust. Arvestades seda, kuidas need kavad on alates nende väljatöötamisest toiminud, saavad Indoneesia biodiislikütuse eksportivad tootjad neist tõenäoliselt kasu ka tulevikus, eelkõige seoses õlipalmiistanduste fondi ja palmitoorõli pakkumisega piisavast väiksema tasu eest (106).

(95)

Komisjon leidis veel, et tasakaalustusmeetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks liidu turule suunatud subsideeritud Indoneesia biodiislikütuse eksport.

(96)

Seetõttu järeldas komisjon, et tasakaalustusmeetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa subsideerimise jätkumise.

(97)

Samasugust toodet tootsid liidus 40 tootjat, kes olid EBB liikmed, ja lisaks hinnanguliselt veel 20 teist liidu tootjat, kes ei ole EBB liikmed. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(98)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 14 179 182 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks EBB poolt makronäitajate küsimustikule antud ja komisjoni kontrollitud vastuste põhjal. EBB andmeid liidu biodiislikütuse tootmise kohta hinnati välise turuteabe pakkuja (107) 2023. aasta andmete põhjal, mille suhtes kohaldati 2023. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelist EBB liikmete tootmise protsentuaalset suundumust.

(99)

Nagu on märgitud põhjenduses 15, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 12 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(100)

Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu müügimahu alusel liidu turul, mille andmed saadi EBB makronäitajate küsimustikule antud vastusest ja Eurostati impordiandmetest (Comext).

(101)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(102)

Biodiislikütuse tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 7 %. See suurenes 2021.–2022. aastal 4 %, püsis 2023. aastal stabiilsena ja vähenes 2023. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %.

(103)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati impordistatistika põhjal. Turuosa tehti kindlaks asjaomase riigi impordimahtude ja liidu tarbimise alusel.

(104)

Asjaomasel perioodil muutus import Indoneesiast liitu järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(105)

Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine. See kõikus, kuid koguimport vähenes asjaomasel perioodil (kokku –39 %). Selle turuosa oli samuti tühine, vähenedes 0,6 %-lt 2021. aastal 0,4 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(106)

Asjaomasel perioodil muutus Indoneesiast liitu imporditud toodete hind järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(107)

Indoneesiast pärit impordi hinnad tõusid 2022. aastal 37 %, kuid langesid seejärel tagasi varasemale tasemele ja vähenesid veidi (4 %) alates 2023. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Indoneesiast pärit impordi keskmine hind 1 113 eurot tonni kohta.

(108)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tegi komisjon hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 28. Niisiis võrdles komisjon Eurostati andmetel põhinevat keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, tehes asjakohased kohandused tavapäraste tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks, liidu tootmisharu kaalutud keskmise müügihinnaga, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul, tuginedes valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustele. Analüüsi käigus ei tuvastatud hinna allalöömist. Kuid nagu on märgitud ka põhjenduses 146, lõid Indoneesia hinnad tasakaalustavate tollimaksude mahaarvamisel liidu tootmisharu müügihinna 5,8 % võrra alla.

(109)

Biodiislikütuse import muudest kolmandatest riikidest peale Indoneesia pärines peamiselt Hiinast, Ühendkuningriigist ja Singapurist.

(110)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud biodiislikütuse impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(111)

Asjaomasel perioodil vähenes veidi muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, kuid kuna kogutarbimine vähenes rohkem, suurenes impordi turuosa. Hiinast pärit import suurenes siiski märkimisväärselt ja vastav turuosa kolmekordistus. Keskmine kolmandatest riikidest pärit impordi hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi kõrgem kui Indoneesiast pärit impordi hind.

(112)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(113)

Nagu on märgitud põhjenduses 15, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(114)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille taotluse esitaja esitas vastuses makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(115)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, kasv, subsiidiumimarginaalide suurus ja taastumine varasema subsideerimise mõjust.

(116)

Mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(117)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutus vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(118)

Tootmisvõimsus suurenes veidi 2022. aastal ja vähenes seejärel uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil see jõudis 2021. aastaga sarnasele tasemele. Tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid pidevalt alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ning kokkuvõttes vähenesid need vastavalt 7 % ja 6 %.

(119)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht (tonnides) ja turuosa

(120)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes asjaomasel perioodil ning kokku vähenes see 9 %. See kajastub turuosa vähenemises 74,5 %-lt 2020. aastal 72,8 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2021.–2022. aastal 10 %, millele järgnes 2023. aastal taastumine ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täiendav suurenemine. Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi turuosa ikka alla 2021. aasta taseme.

(121)

Väheneva tarbimise ja tootmise tingimustes kaotas liidu tootmisharu müügimahtu ja turuosa. Kokkuvõttes liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(122)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(123)

Vaatlusaluse toote tootmisega tegelevate töötajate arv liidus kõikus, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see üldiselt vähenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes ka liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus.

(124)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus subsideerimine märkimisväärsel tasemel, nagu on selgitatud eespool punktis 3. Kuna aga Indoneesiast pärit subsideeritud impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine, järeldas komisjon, et Indoneesiast pärit impordi subsideerimise ulatuse mõju liidu tootmisharule oli piiratud.

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(126)

Tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid 2022. aastal järsult 42 % ja on sellest ajast alates kooskõlas kulude suundumusega langenud. Hoolimata 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud langusest on hinnad 2021. aastaga võrreldes endiselt märkimisväärselt kõrgemad.

(127)

Ühiku tootmiskulu suurenes 2022. ja 2023. aastal märkimisväärselt ning vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid jäi siiski tublisti kõrgemaks kui 2021. aastal ja kõrgemaks kui müügihind. Alates 2023. aastast ei suutnud liidu tootmisharu kajastada oma müügihinnas tootmiskulusid.

(128)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(129)

Asjaomasel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud 11 %. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes, kuigi töötajate arv veidi vähenes, püsides samal perioodil siiski üldiselt stabiilsena (nagu on näidatud tabelis 7).

(130)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(131)

Nagu esialgse uurimise käigus juba kindlaks tehti, on varude tase seda liiki tootmisharu jaoks vähem oluline näitaja (108). Komisjon kinnitas, et liidu tootmisharu püüdis hoida varusid madalal tasemel, kuid see ei olnud alati võimalik, arvestades turuolukorda, mida iseloomustas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suur osakaal/nõudluse vähenemine. Samuti märkis komisjon, et kuna vaatlusalust toodet müüakse lahtiselt, võib ühe tarne maht olla märkimisväärne (üle 10 000 tonni) ja olenevalt tehingu täpsest kuupäevast oluliselt laovarusid mõjutada.

(132)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(133)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Pärast väga madala kasumlikkuse saavutamist 2021. ja 2022. aastal kandsid valimisse kaasatud liidu tootjad 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumit.

(134)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. 2021. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See taastumine oli tingitud sellest, et üks valimisse kaasatud tootja müüs suurtes kogustes biodiislikütust laovarudest.

(135)

Investeeringud olid 2021. ja 2022. aastal väikesed ning suhteliselt järsku kasvu 2023. aastal tuleb vaadelda selle kontekstis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid investeeringud taas veidi. Üldiselt oli investeeringute eesmärk mitmekesistada tootevalikut, et minna üle kasumlikumatele toodetele ja jääda konkurentsivõimeliseks.

(136)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus vähenes asjaomasel perioodil ning oli 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivne, mis on kooskõlas negatiivse kasumlikkusega.

(137)

Asjaomasel perioodil näitasid enamik kahjunäitajaid negatiivset suundumust. See on eriti ilmne liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise suundumuse ja kahjumliku olukorra puhul alates 2023. aastast. Muud olulised näitajad, nagu tootmis- ja müügimaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive ja tootlikkus ning rahavoog ja investeeringutasuvus, muutusid samuti negatiivses suunas.

(138)

Kuigi turuosa suurenes alates 2023. aastast, vähenes see 2022. aastal järsult ja liidu tootmisharu ei suutnud hoolimata sellest positiivsest arengust jõuda 2021. aastaga samale tasemele. Samuti näitasid müügihinnad positiivset muutust, kuid võttes arvesse tootmiskulude samaaegset suurenemist, olid need asjaomase perioodi kahel viimasel aastal tootmiskuludest madalamad, mis tõi kaasa kahjumliku olukorra. Positiivse suundumusega investeeringud olid kogu asjaomase perioodi jooksul väikesed.

(139)

Eespool toodust lähtuvalt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(140)

Pärast tasakaalustusmeetmete kehtestamist 2019. aastal Indoneesia biodiislikütuse import vähenes ja jäi alla alusmääruse artikli 10 lõikes 9 määratletud miinimumtaseme, nii et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa 0,4 %. Seega ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kantud olulist kahju seostada Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(141)

14. augustil 2024, st käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus, kehtestas komisjon aga ajutised meetmed Hiina suhtes (109). Need meetmed kinnitati 10. veebruaril 2025, kui komisjon kehtestas lõplikud dumpinguvastased meetmed (110). Nagu selle uurimise käigus kindlaks tehti, põhjustas liidu tootmisharu kantud olulise kahju Hiina import (111).

(142)

Komisjon järeldas põhjenduses 139, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Ühtlasi järeldas komisjon eespool, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada Indoneesiast pärit import, sest selle maht oli väga väike. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 Indoneesiast pärit subsideeritud impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(143)

Sellega seoses uuris komisjon Indoneesia tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ning Indoneesiast pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid tasakaalustusmeetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule.

(144)

Nagu on järeldatud põhjenduses 89, on Indoneesia tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis – kooskõlas allpool esitatud järeldustega liidu turu atraktiivsuse kohta – oleks vähemalt osaliselt liitu eksportimiseks kättesaadav, kui meetmetel lastakse aeguda.

(145)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 91–93, on liidu turg Indoneesia tootjate jaoks atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest, samuti selle pärast, et Ameerika Ühendriikides on kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed, mistõttu on tõenäoline, et Indoneesia biodiislikütuse tootjad suunavad vähemalt osa oma vabast tootmisvõimsusest liitu ja lisaks suunavad ekspordi liitu ümber, kui meetmetel lastakse aeguda.

(146)

Nagu on selgitatud põhjenduses 108, ei löönud Indoneesia impordihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindu alla. Lisaks kaalus komisjon Indoneesiast pärit impordi tõenäolist hinnataset juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, ning jõudis järeldusele, et mõistlik asendusväärtus sellise hinnataseme kindlaksmääramiseks on Indoneesiast pärit impordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast tasakaalustavate tollimaksude mahaarvamist. Selle põhjal määras komisjon hinna allalöömise marginaaliks 5,8 %. Sellised hinnatasemed oleksid samuti selgelt madalamad kui liidu tootmisharu ühikuhind. On põhjust arvata, et Indoneesia biodiislikütuse impordi mahu suurenemine toimuks hinnatasemel, mis muude tingimuste samaks jäädes oleks sarnane läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud tasemega. Võttes arvesse ka seda, et Indoneesia tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad, nagu on selgitatud põhjenduses 92, võib järeldada, et eksportivatel tootjatel on võimalus meetmete kehtetuks tunnistamise korral oma hindu liitu eksportimisel veelgi alandada.

(147)

Selline madal hinnatase koos Indoneesia impordi tõenäolise märkimisväärse suurenemisega juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tekitab liidu turul täiendava hinnasurve. Võttes arvesse liidu tootmisharu negatiivset kasumlikkust, vähendaks täiendav surve liidu tootmisharu hindadele tõenäoliselt veelgi selle kasumlikkust ning tooks lõpuks kaasa töökohtade ja investeeringute kaotuse. Tõenäoliselt ei suudaks liidu tootmisharu säilitada ja veelgi vähem tõenäoliselt tõsta oma hinnataset, et saavutada lähitulevikus oma sihtkasum, kui Indoneesia impordil lubataks siseneda liidu turule nii madalate hindadega.

(148)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et kui meetmetel lastaks aeguda, ei suureneks Indoneesia import mitte ainult märkimisväärselt, vaid see siseneks ka kahjustavate hindadega, mistõttu liidu tootmisharu kantud kahju süveneks veelgi.

(149)

Eespool kirjeldatut arvestades järeldatakse, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa Indoneesiast pärit kahjustava subsideeritud impordi märkimisväärse suurenemise ja Indoneesiast pärit subsideeritud impordi põhjustatud kahju tõenäoliselt korduks.

(150)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Indoneesia valitsus, et liidu biodiislikütuse tootmisharule olulise kahju tekitamise põhjendatud oht puudub ning et lõplikes järeldustes esitatud järeldused rikuvad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 lõiget 5. Indoneesia valitsuse väide põhines järgmistel seisukohtadel.

(151)

Pärast meetmete kehtestamist on Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi maht ja selle turuosa liidus märkimisväärselt vähenenud, mistõttu ei saa selline import kahju tekitada.

(152)

Komisjon ei uurinud muid teadaolevaid tegureid peale subsideeritud impordi, mis kahjustavad liidu tootmisharu (nt kasvavad kulud, nõudluse muutused, kolmandatest riikidest pärit import ja sektoripõhised õigusaktid), ega eristanud selliste tegurite tekitatud kahju subsideeritud impordi mõjust.

(153)

Järeldused kahju kordumise kohta põhinevad täielikult varasematel väidetel, mille vaidluste lahendamise organ lükkas tagasi WTO juhtumis DS618.

(154)

Nagu on märgitud põhjenduses 140, ei teinud komisjon vastupidiselt Indoneesia valitsuse väitele järeldust, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas Indoneesia import. Komisjon järeldas üksnes seda, et Indoneesia impordi tekitatud kahju tõenäoliselt kordub, kui meetmetel lastakse aeguda. Seda arvesse võttes ei ole Indoneesiast pärit impordi vähenemine, mis Indoneesia valitsuse sõnul tulenes meetmete kehtestamisest, komisjoni järeldustega vastuolus. Pigem kinnitab see järeldust, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb impordimaht tõenäoliselt märkimisväärselt.

(155)

Kuna liidu tootmisharu kantud olulist kahju ei põhjustanud Indoneesia import, ei ole muude tegurite kui Indoneesia impordi üksikasjalikum uurimine ega põhjusliku seose omistamine ühelegi neist teguritest asjakohane.

(156)

Vastupidiselt Indoneesia valitsuse esitatud teabele põhinesid põhjendustes 142–148 esitatud järeldused kahju kordumise tõenäosuse kohta i) impordimahu tõenäolise muutumise hindamisel, ii) Indoneesia eksportivate tootjate tõenäolisel hinnakäitumisel, kui meetmetel lastakse aeguda, ja iii) tõenäolisel mõjul liidu tootmisharu olukorrale, tuginedes käesoleva uurimise toimikus kättesaadavale teabele. Indoneesia valitsus ei esitanud selle hinnangu kohta märkusi ega tõendeid, mis lükkaksid komisjoni järeldused ümber.

(157)

Igal juhul tuletas komisjon meelde, et vaekogu järeldused juhtumis DS618 ei ole lõplikud, kuna Euroopa Liit on vaekogu aruande edasi kaevanud, mistõttu ei saa selle põhjal käesoleva uurimise järeldusi kahtluse alla seada.

(158)

Eespool öeldut arvesse võttes lükati Indoneesia valitsuse väited tagasi.

(159)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(160)

Liidu tootmisharu moodustavad ligikaudu 60 tootjat kogu liidust ja see tagab otseselt töö umbes 5 500 inimesele.

(161)

Komisjon tegi kindlaks, et kui meetmetel lastaks aeguda, halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi Indoneesiast pärit madala hinnaga biodiislikütuse impordi järsu suurenemise tõttu.

(162)

Teisest küljest võimaldaks olemasolevate meetmete jätkamine liidu tootmisharul jätkata taastumisprotsessi ja saavutada lõpuks jätkusuutlik kasumlikkuse tase kuni sihtkasumini, mis võimaldaks teha sektorisse rohkem investeeringuid.

(163)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(164)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd. Menetluse käigus registreeris end huvitatud isikuna kaks liidus tegutsevat kauplejat, kes aga ei esitanud märkusi. Kuna kasutajad ja sõltumatud importijad ei teinud koostööd ja puuduvad vastupidisele osutavad asjaolud, ollakse seisukohal, et meetmete jätkamine ei ole vastuolus kasutajate ja importijate huvidega.

(165)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid tasakaalustusmeetmeid Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(166)

Tuginedes komisjoni järeldustele subsideerimise jätkumise ja Indoneesiast pärit subsideeritud impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks Indoneesiast pärit biodiislikütuse suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed säilitada.

(167)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset tasakaalustavat tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada tasakaalustavat tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu Indoneesiast pärit impordi suhtes.

(168)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(169)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul, ja kui tingimused on täidetud, võib algatada uurimise meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(170)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes Indoneesiast pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud biodiislikütuse suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Indoneesiast pärit impordi suhtes. Selle suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(171)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse äriühingu nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(172)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (112) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval.

(173)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,