(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2020/353 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) kehtestas komisjon Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit terasrataste impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgsed meetmed“), mida muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1165 (3) (edaspidi „muutmismäärus“).

(2)

Dumpinguvastased tollimaksud jäid vahemikku 50,3–66,4 %.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (4) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 4. detsembril 2024 Euroopa rattatootjate liit (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu terasrataste tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses (edaspidi „taotlus“). Taotlus põhines väitel, et Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 3. märtsil 2025 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina RVst (edaspidi „asjaomane riik“) pärit terasrataste liitu suunatud impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (5).

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(7)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid selles osalema. Komisjon teavitas ka Hiina Rahvavabariigi valitsust (edaspidi „Hiina RV valitsus“) ja esitas talle küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalik aegumise läbivaatamise algatamise kohta esitada märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik ta ära kuulaks. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(9)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(10)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes samal ajal arvesse geograafilist jaotust. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kes asuvad kolmes liikmesriigis ja kelle toodang moodustab kokku üle 40 % samasuguse toote hinnangulisest tootmise ja müügi kogumahust liidus.

(11)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Seepärast järeldas komisjon, et valim on liidu tootmisharu jaoks representatiivne, ja kinnitas valimi 11. märtsil 2025. Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjatele ülesandeks vastata küsimustikule, mis oli algatamise päeval tehtud kättesaadavaks elektrooniliselt (6).

(12)

Valimisse kaasatud liidu tootjad ja muud kõnealuses uurimises osalevad liidu tootjad on palunud komisjonilt, et nende andmed hoitaks kogu menetluse vältel alusmääruse artikli 19 kohaselt konfidentsiaalsena, kuna nad kardavad, et mõned nende kliendid võivad võtta vastumeetmeid. Taotluses esitatud mõjuvale põhjusele tuginedes nõustus komisjon andma liidu tootjatele anonüümsuse.

(13)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(14)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seega otsustas komisjon, et sõltumatute importijate valikuuring ei ole vajalik.

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Lisaks sellele palus komisjon Hiina RV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Ükski Hiina RV tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seepärast leidis komisjon, et ükski Hiina tootja ei teinud uurimises koostööd.

(17)

Komisjon ei saanud ühtegi vastust põhjenduses 7 osutatud Hiina RV valitsusele saadetud küsimustikule. Seega Hiina RV valitsus koostööd ei teinud.

(18)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(19)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste liidu tootjate valdustesse: (7)

(20)

Lisaks sellele ristkontrollis komisjon kaugmeetodil äriühingu 3 vastuseid küsimustikule ja taotluse esitaja poolt tema valdustes esitatud makronäitajaid.

(21)

8. jaanuaril 2026 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustatud teabe kohta märkusi.

(22)

Märkusi ei esitatud.

(23)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt terasest rattad, koos tarvikutega või ilma ning rehvidega või ilma, mis on ette nähtud:

(24)

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

(25)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina RVst pärit vaatlusalune toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 8708 70 10 , ex 8708 70 99 ja ex 8716 90 90 (TARICi koodid 8708 70 10 80, 8708 70 10 85, 8708 70 99 20, 8708 70 99 80, 8716 90 90 95 ja 8716 90 90 97) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(26)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(27)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024, jätkus terasrataste import Hiina RVst, kuigi väikses koguses. Nende turuosa oli kogu asjaomase perioodi jooksul alla 1 % (0,8 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), samas kui nende turuosa oli esialgse uurimise uurimisperioodil jõudnud 5,3 %ni.

(29)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, ei teinud ükski Hiina RV eksportiv tootja uurimises koostööd. Seepärast teavitas komisjon Hiina RV ametiasutusi sellest, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning tugineda Hiina RV eksportijate/tootjate tekitatud dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele. Hiina RV valitsus ei esitanud komisjonile alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta ühtegi märkust ega väidet.

(30)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabest ja statistikast, mis põhineb liikmesriikide poolt komisjonile alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitatud andmetel (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“). Lisaks sellele kasutas komisjon muid avalikult kättesaadava teabe allikaid, nagu Maailmapank, Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“), Orbis Bureau van Dijki (edaspidi „Orbis“) andmebaas ning Türgi statistikainstituudi andmebaasist (edaspidi „TUIK“) ja Türgi energiaturu reguleerimisasutuselt (edaspidi „EMRA“) saadud statistika.

(31)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(32)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 17, ei vastanud Hiina RV valitsus küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 15. juulil 2025 Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(33)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteate punktis 5.3.2, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks sellele märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(34)

11. septembril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik terasrataste tootmisel kasutavad tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia (edaspidi „tootmistegureid käsitlev teade“). Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Türgi. Komisjon ei saanud tootmistegureid käsitleva teate kohta ühtegi märkust.

(35)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(36)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(37)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(38)

Hiina RV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (8) tegi komisjon kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(39)

Nende uurimiste käigus tegi komisjon Hiina RVs kindlaks riigi ulatusliku sekkumise, mis moonutab ressursside tõhusat jaotamist kooskõlas turupõhimõtetega (9). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et terasesektorist (teras on peamine tooraine, millest uuritavat toodet toodetakse) on suur osa endiselt Hiina RV valitsuse omandis, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimesele taandele, (10) ja peale selle on riik ettevõtetes esindatud viisil, mis võimaldab Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid, vastates alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teisele taandele (11). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (12). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (13). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris ka palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (14) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega Hiina RV ettevõtetele (15).

(40)

Nagu eelmistes Hiina RV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon ka käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduskaitsealase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (16) (edaspidi „aruanne“), mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti nii riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt kui ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(41)

Taotluses esitati näiteid asjaoludest, mis osutasid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes nimetatud moonutuste esinemisele, ning väideti, et Hiina terasetööstuse turutingimused, eelkõige kulud ja hinnad, ei ole tingitud pakkumise ja nõudluse turujõududest, sest neid moonutab riigi sekkumine majandusse.

(42)

Taotluses osutati aruande (17) asjakohastele osadele ja toodi esile eelkõige järgmist.

(43)

Kokkuvõttes jõuti taotluses järeldusele, et Hiina Rahvavabariigis esinevad süsteemsed moonutused mõjutavad kogu terase väärtusahelat, sealhulgas terasrattaid. Need moonutused hõlmavad kõiki peamisi tootmistegureid, nagu tooraine, energia, maa, rahastamine ja tööjõud. Kuna riigi sekkumine on kogu riigis ulatuslik, mõjutavad Hiina terasesektorit võrdselt olulised turuvälised moonutused.

(44)

Hiina terasesektoris on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina RV valitsuse omandis. Paljud suurimatest terasetootjatest on riigi omandis. Terasesektoris tegutsevad riigile kuuluvad ettevõtted on näiteks järgmised: Ansteel Group (24) ja Baowu Steel Group, (25) mis on mõlemad riiginõukogu keskse riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (edaspidi „SASAC“) kontrolli all olevad riigile kuuluvad ettevõtted, riigile kuuluv ettevõte Baotou Steel Group, mis on Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna valitsuse omanduses, (26) ning riigile kuuluv ettevõte Shougang Group, (27) mis on äriühingu Beijing State-Owned Asset Management Ltd täisomanduses (28).

(45)

Peale selle kinnitavad Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid, kui oluliseks Hiina RV valitsus seda sektorit endiselt peab, ja näitavad ka kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas riikliku poliitikaga. Seda näitab ka tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitlev suunav arvamus, milles kutsutakse üles tööstusbaasi veelgi tugevdama ja tööstusahela moderniseerimistaset (29) suurel määral parandama, sealhulgas eriterase tarnimist, mis on uuritava toote tootmiseks kasutatav sisend. Täpsemalt nõutakse selles suunavas arvamuses, et tuleb „[t]oetada ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist. Soodustada tootmisharu juhtivate ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist ning luua arvukalt ülisuuri maailmatasemel teraseettevõtete kontserne. Tuginedes tootmisharu domineerivatele ettevõtetele, luua 1–2 juhtivat ettevõtet, mis on spetsialiseerunud roostevaba terase ja eriterase valdkonnale, [---].“ Samuti on seal esitatud selge nõue „[t]oetada teraseettevõtteid nende tegelemisel järgneva etapi tootmisharude moderniseerimisega ja strateegiliste arenevate tootmisharude arengu suunamisega, keskendudes peamiste teraste väikeste partiide ja eri sortide arendamisele, nagu kvaliteetsed eriterased, eriterased kvaliteetsete seadmete jaoks ja peamiste põhikomponentide teras“ (30).

(46)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse kavatsusest sekkuda terasesektorisse on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta (edaspidi „14. viisaastakuplaan“), mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab riiklikke eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma” (31).

(47)

Peale selle on Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2023. aasta töökavas terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (32) seatud järgmised eesmärgid: „2023. aastal [---] jätkub kogu tootmisharus stabiilselt kasvav investeeringute tegemine põhivarasse ja majanduslik kasu suureneb märkimisväärselt; tootmisharu investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvavad lõpuks 1,5 %ni; tootmisharu lisandväärtus suureneb ligikaudu 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse veelgi tootmisharu arengukeskkonda ja struktuuri, jätkub liikumine kvaliteetsete, arukate ja keskkonnahoidlike toodete suunas ning tootmisharu lisandväärtuse kasv ületab 4 %“. Töökavaga nähakse ette valitsuse volitusel toimuv terasesektori ettevõtete koondumine: „[j]ulgustada tootmisharu juhtivaid ettevõtteid tegema ühinemisi ja omandamisi, luua ülisuuri maailmatasemel raua- ja teraseettevõtete kontserne ning edendada riikliku raua- ja terasetööstuse tootmisvõimsuse optimaalset planeerimist. Toetada konkreetsetes teraseturu segmentides juhtpositsioonil olevaid spetsialiseerunud ettevõtteid ressursside täiendaval integreerimisel ja terasetööstuse ökosüsteemi loomisel. Julgustada raua- ja teraseettevõtteid tegema piirkondadevahelisi [---] ühinemisi ja ümberkorraldusi [---]. Kaaluda suurema poliitilise toetuse andmist tootmisvõimsuse asendamiseks nendele raua- ja teraseettevõtetele, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused“.

(48)

Sarnaseid näiteid Hiina RV valitsuse kavatsusest jälgida ja suunata terasesektori arengut võib tuua ka provintsi tasandil, näiteks Hebei provintsis avaldas provintsivalitsus 2020. aastal kolmeaastase tegevuskava klastrite arendamiseks terasetööstuse ahelas. Kava kohaselt tuleb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide kontserniarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkondadevahelise ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 riigisisese mõjuga suurkontserni“ (33). Lisaks sellele hõlmab Hebei terasesektori tegevuskava järgmist: „kinni pidada struktuurilisest kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist. Edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete konsolideerimist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“ (34) .

(49)

Täpsemalt on Hebei kavas seoses uuritava toote tootmiseks kasutatavate sisenditega ette nähtud „kiirendada kvaliteetsete ja oluliste uute terasmaterjalide arendamist ja kasutamist, suurendada kvaliteetsete ja eriterase sortide osakaalu, suurendada suuremahuliste ja laiaulatuslike soodsate toodete kvaliteedi stabiilsust ning luua püramiidne tootestruktuur. 2020. aasta lõpuks suurendada tavalise madallegeerterase ja legeerterase osakaalu 20 %ni ning 2022. aasta lõpuks ligikaudu 25 %ni, mis pakub võimalust ja tagatisi järgneva etapi tootmisharude moderniseerimiseks“ (35) .

(50)

Samamoodi on Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastakuplaani raames ette nähtud, et tuleb „keskenduda riiklikele strateegilistele vajadustele, suunata ettevõtteid toote struktuuri optimeerimise ja ajakohastamise edendamisel, arendada kvaliteetset eriterast, kõrgtehnoloogilist laevaehitusterast, eriterast kvaliteetsete seadmete jaoks, peamiste põhikomponentide terast ja muid „eri-, peen- ja kõrge kvaliteediga“ põhisorte ning suurendada terasetoodete lisaväärtust ja konkurentsivõimet“ (36).

(51)

Sarnased tööstuspoliitika eesmärgid on esitatud ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (37) Shandongi, (38) Shanxi (39) või Zhejiangi (40) kavandamisdokumentides.

(52)

Kuigi Hiina terasrataste tootjad on peamiselt eraettevõtted, ei ole riigi kontroll ja sekkumine eespool kirjeldatud üldraamistikust välja jäetud. Eespool kirjeldatud eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas terasrataste tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul. Peale selle, võttes arvesse seda, et uuritav toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul.

(53)

Näiteks terasetootja Baoshan Iron & Steel Ltd. (mille kontrolliv aktsionär on Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees ja peadirektor on ühtlasi ettevõtte parteikomitee sekretär ja ka sekretäri asetäitja (41). Wuhan Iron & Steel Groupi (mida kontrollib samuti Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees on ühtlasi ettevõtte parteikomitee sekretär (42). Lisaks sellele: „Wuhani raua- ja terasekontsern korraldas 2022. aastal kümnenda tsentraliseeritud uuringu ja arutelu parteikomitee teooria uurimisrühmaga, et edastada ja uurida keskse majandustöökonverentsi vaimu ning edendada 20. parteikongressi otsuste ja korralduste rakendamist ja keskse majandustöökonverentsi vaimu Wuhani raua- ja terasekontsernis. Hiina Baowu Wuhani peakorteri peaesindaja, parteikomitee sekretär ja Wuhani raua- ja teraskontserni esimees juhatasid koosolekut ja esitasid nõuded partei keskkomitee, Hubei provintsi parteikomitee ja Hiina Baowu parteikomitee nõuete rakendamiseks ning keskse majandustöökonverentsi vaimu edasiseks rakendamiseks“ (43).

(54)

Peale selle on kontserni Baotou Steel Group kuuluva ettevõtte Baotou Steel Union juhatuse esimees ühtlasi ettevõtte parteisekretär. Nii ettevõtte Baotou Steel Union tegevjuht kui ka ettevõtte ametiühingu esimees on mõlemad parteisekretäri asetäitjad (44). Kontserni Shougang Group juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja tegevjuht on ettevõtte parteikomitee sekretäri asetäitja (45).

(55)

Hiina ehitusmasinate liit (edaspidi „CCMA“) märgib oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „tegutseb Hiina Kommunistliku Partei üldise juhtimise all ning asutab kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonid parteitegevuse elluviimiseks ja tagab parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused. Ühingu registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning parteitööd juhtiv asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (SASAC) parteikomitee“ ning organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (46). Vastavalt CCMA põhikirja artiklile 36 peavad ühendust juhtivad isikud „[a]lluma Hiina Kommunistliku Partei juhtimisele, toetama Hiinale omast sotsialismi, järgima otsustavalt partei tegevussuunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt pädevad“ (47).

(56)

Peale selle on Hiina terasesektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses ning mis üldiselt kehtib ka uuritava toote suhtes, sest terasrataste sektor on terasesektori allsektor. Nagu on kindlaks tehtud kinnitusdetailide uurimisel, kuulub kinnitusdetailide tootmisharu soodustatud tootmisharude loetelusse vastavalt tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi teatele, millega tehti teatavaks oluliste tehnilise varustuse projektide (esimene rühm) edendamise ja rakendamise suuniskataloogi (2019. aasta versioon) (48) väljaandmine, ning ka tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogile (2019. aasta versioon, riiklik arengu- ja reformikomisjon) (49).

(57)

Lisaks eespool nimetatud kesktaseme dokumentidele on kinnitusdetailide tootmisharu suunamiseks ja toetamiseks välja antud mitu juhenddokumenti kohalikul, provintsi või omavalitsuse tasandil. Näiteks on Haiyani kinnitusdetailide tootmisharu 2019. aasta stiimulipoliitikas kehtestatud: „Haiyan on peamine kinnitusdetailide tootmise piirkond ning kinnitusdetailide tootmisharu on ühtlasi üks olulisimaid traditsioonilisi tootmisharusid Haiyanis. [---] Selleks et [---] soodustada meie maakonnas kinnitusdetailide tootmisharu innovatsiooni ja arengut, anti maakonnas hiljuti välja kolmeaastane erimeetmepoliitika kinnitusdetailide tootmisharu digiülemineku ja aruka ümberkujundamise tagamiseks Haiyani maakonnas. Sellega seotud erifondidest antakse toetust ettevõtetele, kes kinnitusdetailide tööstuses rakendavad digiüleminekut ja arukat ümberkujundamist“ (50).

(58)

Hiina RV valitsus peab terasetööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (51). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus on 14. viisaastakuplaani alusel eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (52). Niisamuti on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks keskse tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (53).

(59)

Lisaks sellele näitab eespool nimetatud töökava terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (vt põhjendus 47), kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sellele sektorile paigutub laiemasse konteksti, mil viisil Hiina RV valitsus Hiina majandust suunab: „[t]oetada teraseettevõtteid, et nad igakülgselt järgiksid uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja areneva tööstuse vajadusi, ühineksid suurte tehnoloogiaprojektidega, mis eri piirkondades on seotud 14. viisaastakuplaaniga, teeksid kõik endast oleneva terasega varustatuse tagamiseks. Luua ja süvendada eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terasetööstuse ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energeetika, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ja suured seadmed, rakendada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (54).

(60)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(61)

Käesolevas uurimises ei leitud mingeid tõendeid selle ümberlükkamiseks, et uuritava toote tootjatele avaldab mõju alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine terasesektoris.

(62)

Uuritavat toodet mõjutab ka palgakulude moonutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 42. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad ettevõtted, kelle suhtes rakendatakse Hiina RVs sama tööjõusüsteemi) (55).

(63)

Peale selle ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis lükkaksid ümber väite, et uuritava toote sektorile avaldab mõju riigi sekkumine rahastamissüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 42. Ka eespool nimetatud (vt põhjendus 47) terasetööstuse stabiilse kasvu töökava on hea näide riigi sellise sekkumise kohta: „Julgustada finantsasutusi aktiivselt pakkuma finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes viivad läbi ühinemisi ja ümberkorraldusi, planeerimise kohandamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist kooskõlas riskikontrolli ja ettevõtte kestliku arengu põhimõtetega.“ Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine rahastamissüsteemi suuresti turutingimusi kõigil tasanditel.

(64)

Samuti tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori või kapitalipaigutuse moonutused. Peale selle kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõigil valitsemistasanditel ja kõigis sektorites.

(65)

Seepärast ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt asjakohane kasutada uuritava toote selle riigi müügihindu ega ka mingeid sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(66)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis nimetatud asjaolu tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole saa normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada selle riigi hindu ega kulusid.

(67)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(68)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs.

(69)

Eeltoodut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(70)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(71)

Nagu on selgitatud põhjenduses 34, avaldas komisjon 11. septembril 2025 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (tootmistegureid käsitlev teave). Selles teates kirjeldati muu hulgas eespool esitatud kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(72)

Tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riik on Türgi, see tähendab, et Maailmapank on selle riigi liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(73)

Lisaks tehti kindlaks, et Türgi on riik, kus vaatlusalust toodet toodetakse olulises koguses nii piirkondlikult kui ka üleilmselt konkureerival turul ja sarnase tootmisprotsessi kaudu.

(74)

Tootmistegureid käsitlevas teates analüüsis komisjon hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Türgis ja täheldas järgmist.

(75)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid tootmistegureid käsitlevas teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatseb ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit. Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi võrdlusriigiks sobivuse kohta. Märkusi ei esitatud.

(76)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(77)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades järeldas komisjon, et Türgi vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(78)

Komisjon esitas tootmistegureid käsitlevas teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja kergesti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(79)

Komisjon märkis, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmeid. Peale selle teatas komisjon, et moonutamata tööjõu- (57) ja energiakulude (58) kindlakstegemiseks kasutab ta vastavalt TUIKi ja EMRA andmeid.

(80)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta ORBISe ja kahe Türgi asjaomase toote tootja finantsandmeid, nagu on mainitud allpool põhjenduses 90.

(81)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon terasrataste tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel taotluse esitajate esitatud teabele.

(82)

Võttes arvesse kogu taotluses sisalduvat teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Terasrataste tootmistegurid

(83)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena Türgi kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli esitatud GTAs. Türgi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (59) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(84)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi Türgisse, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.3, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiinast Türki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(85)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka riigisisese transpordi hinnad. Arvestades aga põhjenduses 96 dumpingu kohta esitatud järeldusi ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – teha kindlaks, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et riigisisese transpordi kuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

(86)

TUIK avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas viimast kättesaadavat statistikat 2022. aasta keskmiste tööjõukulude kohta mootorsõidukite tootmise sektoris NACE koodi 29 all (60).

(87)

Türgis kehtiva elektrihinna äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) avaldab EMRA. Komisjon kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta tööstustarbijate elektrihindade andmeid 2024. aasta jaanuarist kuni detsembrini vastava tarbimisvahemiku kohta kilovatt-tundides (61).

(88)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(89)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja võttes arvesse asjaolu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitajate esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludes tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(90)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutas komisjon Türgi tootjate Maxion Inci Jant Sanayi A.S. ja Maxion Jantas Jant Sanayi ve Ticaret A.S. 2024. majandusaasta finantsandmeid, mis on avaldatud Iochpe-Maxion Groupi ametlikul veebisaidil (62).

(91)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(92)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga sisendi (materjalid ja tööjõud) kasutamise määra kohta. Taotluse esitaja esitatud tarbimismäärade õigsus kinnitati kontrolli käigus. Komisjon korrutas need tarbimise suhtarvud Türgi puhul täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.6.

(93)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 88 ja 89. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks kahe äriühingu 2024. aasta finantsaruannete põhjal, mis on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes, nagu on märgitud põhjenduses 89. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(94)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(95)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga.

(96)

Selle põhjal oli arvutatud normaalväärtuse ja tehasest hankimise tasandil kehtiva ekspordihinna vahe, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 224 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(97)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Sellega seoses analüüsis komisjon tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust Hiinas ning liidu turu atraktiivsust.

(98)

Kuna Hiina RV valitsus ja Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, põhines uurimine komisjonile kättesaadaval teabel, st läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja muudest kättesaadavatest allikatest, näiteks ametlikust impordistatistikast ja GTAst pärit teabel.

(99)

Toimikus olev teave näitas, et Hiinal on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil terasrataste üldine liigne tootmisvõimsus. Taotluse esitajate turuanalüüsi kohaselt hõlmas Hiina RV 20 teadaoleva terasrataste tootja hinnanguline tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 102 miljonit tükki, kusjuures tegelik toodang oli üle 38 miljoni tüki.

(100)

Sellest tulenevalt oli Hiina vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt üle 63 miljoni tüki ehk üle 61 %. See olemasolev vaba tootmisvõimsus on kaks kuni kolm korda suurem kui terasrataste hinnanguline tarbimine liidus, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 24 miljonit tükki.

(101)

Seepärast jõudis komisjon kättesaadavate faktide põhjal järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida saaks kasutada Euroopa Liitu eksportimiseks ja kogu liidu turu varustamiseks dumpinguhindadega, kui meetmetel lastakse aeguda.

(102)

Komisjon uuris Hiinas toodetud terasrataste eksporti oma praegustesse peamistesse ekspordi sihtkohtadesse ja võrdles seda Hiina ekspordiga Euroopa Liitu. Koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon GTA andmebaasi statistilisi andmeid, milles on esitatud Hiina terasrataste ekspordimahud ja -väärtused kaalu alusel.

(103)

Komisjon leidis, et liidu turg on endiselt üks kahest kõige olulisemast Hiina terasrataste eksporditurust. Lisaks sellele leidis ta, et enamiku muude peamiste eksporditurgude (Brasiilia, Mehhiko ja Ühendkuningriik) hinnad olid keskmiselt 12–80 % madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. Suhteliselt kõrged hinnad ja asjaolu, et Hiina terasrataste tootjad jätkavad suhteliselt suurtes kogustes eksportimist, näitavad liidu turu atraktiivsust Hiina terasrataste tootjate jaoks.

(104)

Lisaks sellele on Hiina terasrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed Indias (63) ning Hiina terasrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed USAs, (64) mis on kaks suurt autotööstuse turgu. Need meetmed kehtivad vastavalt alates 2018. ja 2019. aastast. Komisjon leidis, et need vaatlusaluse toote kahele suurele turule seatud tõkked on Hiina terasrataste tootjatele täiendav stiimul suunata oma müük ELi turule, kui meetmetel lastakse aeguda.

(105)

Uurimine näitas, et Hiina eksport sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Samuti järeldas komisjon, et meetmete puudumise korral ekspordiksid Hiina tootjad asjaomast toodet liitu märkimisväärses koguses, võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, samas kui muudel olulistel turgudel on kehtestatud kaitsemeetmed. Seega järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(106)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1693 (65) (millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased meetmed Hiina RVst pärit terasrataste impordi suhtes) põhjendustes 196 ja 277 selgitas komisjon, et muu impordistatistika kui tonnides väljendatud impordistatistika puudumise korral loetletakse mõned makronäitajad tingimata tonnides, samas kui muid näitajaid võib väljendada tükkides, sest need võivad põhineda valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmetel. Kaebuse esitaja esitas ka oma hinnangu impordistatistika kohta nii tonnides kui ka tükkides, millele ükski isik vastuväiteid ei esitanud.

(107)

Lisaks selgitas komisjon algse määruse põhjenduses 88, et terasrattaid käsitlevat statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (66) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole terasrataste jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv.

(108)

Muutmismäärusega muutis komisjon algse määruse põhjendust 88 ja artiklit 4 selles osas, et importimisel tuleb deklareerida imporditud artiklite arv, mitte ainult asjaomase toote kaal. Artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatakse vaatlusaluse toote import tõepoolest nii kaalu kui ka tükiarvu alusel, mis võimaldab komisjonil teha vaatlusaluse toote impordi kindlaks mitte ainult kaalu, vaid ka tükiarvu alusel. Eurostati statistikas esitatakse vaatlusaluse toote import siiski ainult kaalupõhiselt.

(109)

Seepärast tegi komisjon kõigile isikutele kättesaadavaks vaatlusaluse toote impordistatistika nii tonnides kui ka artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis esitatud tükiarvuna.

(110)

Asjaomasel perioodil tootis liidus samasugust toodet 11 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(111)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 22,6 miljonit tükki. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud kontrollitud andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 10, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab kokku üle 40 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(112)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal:

(113)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tükiarv tuhandetes)

(114)

Terasrataste tarbimine liidus vähenes asjaomasel perioodil 16 %, kusjuures tarbimine vähenes eriti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vähenemine on tingitud väiksemast müügimahust tükkides Euroopa autotootjatele, kelle müügimaht vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt (67).

(115)

Asjaomasel perioodil muutus import Hiina RVst liitu ja selle turuosa järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tükiarv tuhandetes) ja turuosa

(116)

Hiina RVst pärit impordi maht oli asjaomasel perioodil stabiilne ja jäi veidi alla 1 % liidu tarbimisest.

(117)

Hiina RVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tk) CIF-hindades

(118)

Tükihinnad olid asjaomasel perioodil üldiselt stabiilsed, tõustes 2022. aastal + 37 % (terasekulude üldise suurenemise tõttu sellel aastal), kuid seejärel langes hind 2023. aastal oluliselt, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnani, mis oli 2021. aasta hinnast 7 % madalam.

(119)

Tuletatakse meelde, et vaatlusaluse toote kirjelduse alla kuulub (põhjendused 23 ja 24) palju erineva suurusega terasrattaid, mis kuuluvad käesoleva läbivaatamise kohaldamisalasse, ning seega võib keskmine tükihind märkimisväärselt erineda sõltuvalt konkreetse ratta läbimõõdust, laiusest ja konstruktsioonist.

(120)

Üle 97 % Hiinast pärit impordi mahust (90,5 % tükkidest) deklareeritakse kolme CN-koodi all, mida kasutatakse bussides, traktorites, veoautodes ja haagistes kasutatavate terasrataste impordiks (68).

(121)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, võrdles komisjon kolme deklareeritud CN-koodi alla kuuluvaid impordiandmeid selliste liidu tootmisharu suurima läbimõõduga (19–20 tolli) terasrataste keskmise müügihinnaga, mida toodetakse peamiselt suuremate sõidukite jaoks, nagu eelmises põhjenduses nimetatud liigid.

(122)

Selle põhjal lõi Hiinast pärit import liidu tootmisharu hinnad 11 % võrra alla.

(123)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV imporditi terasrattaid peamiselt Indiast, Šveitsist, Türgist ja Vietnamist.

(124)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning nendest riikidest pärit terasrataste impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(125)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import on asjaomasel perioodil püsinud stabiilsena ja selle turuosa on ligikaudu 10 %.

(126)

Suurim impordiallikas on Türgi. Türgist pärit impordi turuosa oli asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilne, sest impordimahud vähenesid vaid veidi vähem kui tarbimine.

(127)

Kõigi eespool nimetatud päritolukohtade puhul ületab keskmine rattahind liidus toodetud ratta keskmist hinda. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 119, hõlmab käesolev läbivaatamine terasrataste mitut eri suurust ja seega võib keskmine tükihind eri tarneallikate lõikes märkimisväärselt erineda, eelkõige sõltuvalt konkreetse ratta läbimõõdust, laiusest ja konstruktsioonist.

(128)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(129)

Nagu on märgitud põhjenduses 10, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(130)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille taotluse esitaja esitas makromajanduslikke näitajaid käsitlevas küsimustikus. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(131)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(132)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(133)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(134)

Asjaomasel perioodil olid tootmismahud tükkides esimese kolme aasta jooksul suhteliselt stabiilsed. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht siiski märkimisväärselt, 11 % võrra. See vähenemine vastab müügimahtude võrdsele langussuundumusele (vt tabel 7 allpool) ja on kooskõlas liidu tarbimise 13 % vähenemisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2023. aastaga (tabel 2 eespool).

(135)

Tootmisvõimsust, mis oli esialgse uurimise uurimisperioodil 52 289 000 tükki, vähendati 2021. aastal 40 898 000 tükini. See püsis 2022. aastal stabiilsena, kuid vähenes 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt.

(136)

Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad toodavad tellimuste alusel. Hoolimata tootmisvõimsuse märkimisväärsest vähenemisest vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste asjaomasel perioodil 5 % ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult 59 %, mis on kõige madalam tase, mida komisjon on täheldanud alates terasrataste esmakordsest uurimisest 2019.–2020. aastal.

(137)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(138)

Müügimaht vähenes asjaomasel perioodil 15 %, kusjuures läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see järsult kooskõlas liidu tarbimise vähenemisega (vt tabel 2).

(139)

Sellest tulenevalt oli liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilne ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 89,6 %.

(140)

Tarbimise märkimisväärse vähenemise tingimustes kaotas liidu tootmisharu märkimisväärselt müügimahtu.

(141)

Asjaomase perioodi esimesel kahel aastal müügikäive kasvas, mis võis olla tingitudkõrgematest müügihindadest tüki kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes müügikäive aga tagasi 2021. aasta tasemele, kuna müügimaht vähenes 2021. aasta tasemest palju allapoole (vt tabel 7 eespool), samas kui keskmised müügihinnad langesid tootmiskuludest madalamale tasemele (vt tabel 9 allpool). Kogu asjaomase perioodi jooksul ei suutnud liidu tootmisharu kasvada.

(142)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(143)

Töötajate arv vähenes asjaomasel perioodil kooskõlas tootmise vähenemisega. Kokkuvõttes vähenes töötajate arv asjaomasel perioodil 8 %.

(144)

Tootlikkuse poolest oli liidu tootjate tootlikkus asjaomasel perioodil stabiilne, sest nad kohandasid tööjõu suurust vastavalt tootmismahule.

(145)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal ületas märkimisväärselt miinimumtaset. Samal ajal oli impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike, moodustades vähem kui 1 % liidu tarbimisest. Seepärast oli dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule vähene.

(146)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/tk)

(147)

Keskmine müügihind suurenes 2021.–2022. aastal 33 % ja rohkem kui kulud. Kulude märkimisväärne suurenemine kajastas peamise kasutatud tooraine (kuumvaltsitud rullide) kulude ja energiakulude suurenemist. Seejärel langes müügihind rohkem kui kulu. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu müügilepingud sisaldavad sageli klauslit hinnakohanduste kohta, kui toorainehinnad kõiguvad.

(148)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(149)

Keskmine tööjõukulu, mis hõlmab kõiki sotsiaalmakse, suurenes asjaomasel perioodil 19 %. Eriti suurt kasvu täheldati 2023. aastal, mil töötajatele hüvitati 2022. aasta kõrge inflatsioonimäär (69). Tööjõukulude kasv kajastab üldist suundumust ELis, kus nominaalpalk tõusis vastusena suurenevale elukallidusele, sealhulgas energiakulude kasvule, eelkõige pärast sõja puhkemist Ukrainas (70).

(150)

Liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(151)

Lõppvarud tükkides on asjaomasel perioodil olnud üsna stabiilsed, vähenedes 2023. aastal, millele järgnes varude taseme taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes on lõppvarude tase protsendina toodangust püsinud kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsena ning suhteliselt madal tase protsendina toodangust kajastab asjaolu, et vaatlusalust toodet toodetakse tellimuste alusel.

(152)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(153)

Komisjon tegi kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(154)

Pärast kahjumiga aastat (2021) jõudis liidu tootmisharu alates 2022. aastast taas väikese kasumini. Kasumi vähenemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 0,1 %ni tuleks vaadelda, võttes arvesse müügimahtude vähenemist. Üldine positiivne kasumisuundumus kogu asjaomasel perioodil kajastub ka eespool tabelis 9, mis näitas, et keskmine müügihind tõusis 21 %, samal ajal kui keskmine tootmiskulu suurenes 15 %.

(155)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada ja seda mõõdetakse kõigi müügisihtkohtade tasandil (sh eksportmüük). Netorahavoo suundumus järgis kasumimarginaali üldist veidi positiivset arengut, mis algas negatiivse rahavooga 2021. aastal, kuid jätkus positiivsete rahavoogudega alates 2022. aastast.

(156)

Investeeringud on asjaomasel perioodil olnud stabiilsed, ulatudes 5–10 miljoni euroni aastas, mis jääb samuti esialgse uurimisega samasse vahemikku (7–13 miljonit eurot).

(157)

Investeeringutasuvus on kogumüügist (sealhulgas eksportmüügist) saadud kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Üldiselt järgis see sama arengut kui ELi müügi kasumimarginaal, kuid veidi negatiivsemate näitajatega. Seda tuleks vaadelda seoses asjaoluga, et väljaspool liitu toimuv müük seisab silmitsi konkurentsiga turgudel, mis ei ole kaitstud Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi eest, mille tulemuseks on madalamad keskmised müügihinnad eksporditurul võrreldes liidu turuga.

(158)

Kumbki liidu tootja ei teatanud ühestki konkreetsest probleemist, mis oleks seotud kapitali kaasamise võimega turul.

(159)

Hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja kuigi liidu tarbimise turuosa oli asjaomasel perioodil 85–90 %, ei ole liidu tootmisharu olukord hea.

(160)

Seda näitab kõige paremini liidu tootmisharu kasumlikkus: liidu tootmisharu oli 2021. aastal kahjumlik, teatas väikesest kasumist alles 2022. ja 2023. aastal ning tegutses läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu nullkasumiga. Muud finantsnäitajad annavad sarnase mitterahuldava pildi. Ka muud põhinäitajad on negatiivsed: müügimaht vähenes alates 2021. aastast 15 % ja tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 5 %, hoolimata tootmisvõimsuse märkimisväärsest vähenemisest samal perioodil.

(161)

Eeltoodu põhjal võiks komisjon järeldada, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(162)

Asjaomasel perioodil kandis liidu tootmisharu olulist kahju. Hiina import ei mõjutanud märkimisväärselt kahju tekkimist liidu tootmisharus. Nagu on märgitud põhjenduses 116, moodustas Hiinast pärit impordi maht kogu asjaomasel perioodil alla 1 % turuosast.

(163)

Tarbimise vähenemine 16 % aastatel 2021–2024 ja 40 % võrreldes 2018. aastaga, mis oli esialgse uurimise uurimisperiood, on ainus kõige olulisem tegur, mis ei võimalda liidu tootmisharul saada korralikku kasumit. Terasrataste nõudluse järsul vähenemisel on otsene mõju liidu tootmisharu tootmismahtudele ja masinate kasutamisele, mille tulemuseks on tootmisvõimsuse rakendusaste, mis on madalam kui esialgses uurimises täheldatud rakendusaste. Nõudluse vähenemine ja seega ka ELi tootmisharu müügimahu vähenemine on omakorda seotud terasrattaid vajavate liidus toodetud sõidukite müügi vähenemisega viimase 4–5 aasta jooksul. Sellises olukorras suudab liidu tootmisharu saavutada kõigest väikesed marginaalid.

(164)

Oma osa oli ka muudest riikidest pärit impordil. Nende turuosa kõikus 10–12 % vahel, mis on märkimisväärne ja on kindlasti aidanud kaasa mahust tulenevale kahjule, isegi kui muudest riikidest kui Hiinast pärit import on asjaomasel perioodil nii mahu kui ka turuosa poolest üldiselt vähenenud. Arvestades eelkõige tarbimise järsku vähenemist ja vähemal määral muudest riikidest kui Hiinast pärit impordi suurt osakaalu, on Hiinast pärit impordi roll liidu tootmisharule tekitatud kahjus üsna piiratud, võttes arvesse sellise impordi väikest turuosa asjaomasel perioodil.

(165)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiinast pärit import ei ole liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus, vaid kahju põhjustasid muud tegurid, eelkõige tarbimise vähenemine ja muudest riikidest pärit impordi suur maht.

(166)

Seepärast otsustas komisjon täiendavalt hinnata kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui sellise impordi suhtes võetud meetmetel lastakse aeguda.

(167)

Kuna ükski Hiina RV osapool koostööd ei teinud, tugines komisjon toimikus kättesaadavale teabele. Komisjon uuris tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust Hiina RVs, liidu hindade ja kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindade vahelist seost, ELi turu atraktiivsust ja mõju, mida Hiina impordimahu suurenemine avaldaks liidu tootmisharule.

(168)

Nagu on järeldatud põhjendustes 99–101, moodustab Hiina terasrataste tootjate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt üle 250 % terasrataste vabast tarbimisest liidus. Seda vaba tootmisvõimsust saaks kasutada liitu eksportimiseks, kui meetmetel lastakse aeguda.

(169)

Nagu on selgitatud põhjendustes 102–103, on liidu turg meetmetest hoolimata endiselt üks Hiina olulisemaid eksporditurge ning keskmised hinnad, mida ta võib sellel turul saada, on isegi kehtivate meetmete korral märkimisväärselt kõrgemad kui enamikul muudel Hiina olulistel eksporditurgudel. Lisaks on traditsiooniliselt olulisel USA turul alates 2019. aastast kehtestatud Hiina impordi suhtes keelavad kaubandusmeetmed. Ka Indias, mis oli varem üks Hiina peamisi eksporditurge, on kehtestatud dumpinguvastased meetmed. Nende meetmete tulemusena uurivad eksportivad tootjad, kes varem neid turge varustasid, tõenäoliselt alternatiivseid eksporditurge ning arvestades liidu suurust ja hindu ning Hiina ajaloolist huvi, on tõenäoline, et need isikud võtavad liidu sihikule.

(170)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes seisab liidu tootmisharu meetmete aeguda laskmise korral silmitsi olukorraga, kus oluliselt suureneb Hiina import, mis hõlmab mis tahes liiki terasrattaid. Seega tooks meetmete aegumine tõenäoliselt kaasa Hiina RVst pärit palju madalamate hindadega impordi liitu, mis sunniks liidu tootmisharu vähendama oma tootmismahtu ja langetama hindu.

(171)

Tuginedes tollikoodidele, mille alusel teatati suuremast osast Hiina impordist, keskendus Hiina import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil erisuurusega ja vaevalt müüdud rataste nišiturgudele sõiduautode segmendis. See müük lõi liidu tootmisharu hinnad 11 % võrra alla.

(172)

Kuna müügimahud vähenevad veelgi ja hinnasurve tugevneb, ei sooviks liidu tootjad rohkem investeerida ja neil oleks üha raskem täita oma kohustusi, sealhulgas sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi. Sellise kapitalimahuka tootmisharu kasumitase muutuks tõenäoliselt kiiresti negatiivseks. See kahjustaks liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet ja ohustaks pikemas perspektiivis tootmisharu elujõulisust, tuues tõenäoliselt kaasa osa tootmisrajatiste sulgemise ja põhjustades seega häireid tarneahelates.

(173)

Selle põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine, mille tagajärjel liidu tootmisharu halb olukord halveneks veelgi.

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(175)

Põhjenduses 110 on märgitud vaatlusaluse toote ELi tootjate koguarv. Taotluse esitasid üheksa liidu tootjat, kuid ükski kahest ülejäänud teadaolevast tootjast ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu on järeldatud eespool põhjenduses 161, kannab liidu tootmisharu olulist kahju. Hoolimata sellest, et oluline kahju ei ole omistatav Hiina impordile, nagu on selgitatud põhjenduses 165, siis meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel taastuks tõenäoliselt kahjustava dumpinguhinnaga impordi sissevool Hiina RVst, nagu on järeldatud põhjenduses 173. Seepärast on meetmete jätkamine liidu tootmisharu huvides.

(176)

Ükski importija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(177)

Importijate koostööst keeldumine ei võimaldanud komisjonil analüüsida, kas importijate majandustulemused olid halvad või nad ei saanud võimalikku hinnatõusu klientidele edasi kanda.

(178)

Komisjon märkis, et lisaks liidu rikkalikule tootmisele saavad importijad ja tarneahelad kasutada paljudelt tarnijatelt ja mitmetest riikidest pärit importi.

(179)

Seepärast järeldatakse, et ei ole mingeid tõendeid, mis osutaksid sellele, et kehtivad meetmed mõjutasid märkimisväärselt vaatlusaluse toote importijaid.

(180)

Ükski kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd. Seega ei saanud komisjon analüüsida kehtivate meetmete mõju kasutajate olukorrale.

(181)

Esialgse uurimise järelduste kohaselt on meetmete mõju terasratastele autotootjate jaoks piiratud. See järeldus tehti valimisse kaasatud liidu tootja prognoosi põhjal, mille kohaselt moodustab terasrataste täiskomplekti kulu umbes 0,6 % väikese sõiduauto ja 0,7 % veoki tootmiskuludest.

(182)

Toimikus ei ole muud teavet, mis näitaks, et meetmetel oleks kasutajatele oluline negatiivne mõju, mis kaaluks üles meetmete jätkamise positiivse mõju liidu tootmisharule.

(183)

Seega leidis kinnitust, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju kasutajate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine neid ülemäära ei mõjuta.

(184)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiina RVst pärit terasrataste impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(185)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiina RVst pärit terasrataste impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(186)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kogu muu Hiina RVst pärit impordi“ suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(187)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(188)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(189)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Selleks tuleb saata komisjonile taotlus (71). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nime muutmine ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas määrus nimemuutuse kohta.

(190)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (72) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(191)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused. Selle kohta esitatud märkusi on üksikasjalikult kirjeldatud eespool põhjendustes.

(192)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee esitas positiivse arvamuse,