(1)

Direktiivis (EL) 2019/904 on sätestatud ringlussevõetud plasti miinimumsisalduse sihtmäärad, mida kohaldatakse kõnealuse direktiivi lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate joogipudelite, sealhulgas PET-pudelite suhtes. Liikmesriikidel tuleb esitada andmed PET-pudelite ringlussevõetud plasti sisalduse kohta igal kalendriaastal.

(2)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2023/2683 (2) on sätestatud ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise metoodika ning andmete esitamise vorm joogipudelites sisalduva ringlussevõetud plasti kohta. Kõnealune metoodika põhineb andmetel, mis on koostatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2022/1616 (3).

(3)

Määruses (EL) 2022/1616 osutatud ainsad sobivad ringlussevõtutehnoloogiad on polüetüleentereftalaadi (PET) tarbimisjärgne mehaaniline ringlussevõtt ja ringlussevõtt suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses. Selleks et kasutada muid, kõnealuses määruses nimetamata ringlussevõtumeetodeid direktiivis (EL) 2019/904 sätestatud ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmäärade saavutamiseks, on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad selliste muude ringlussevõtumeetodite abil saadud ringlussevõetud plasti sisalduse andmete arvutamiseks, kontrollimiseks ja esitamiseks. Eelkõige on vaja võtta kasutusele nn massibilansi arvestus, mis eeldab praeguse metoodika olulist täiendamist. Selguse ja õiguskindluse huvides ning selleks, et võtta arvesse uute eeskirjade ja kehtivates eeskirjades vajalike muudatuste mahtu, tuleks rakendusotsus (EL) 2023/2683 tunnistada kehtetuks.

(4)

Kuna ülemaailmselt tehakse üha rohkem jõupingutusi plastireostuse piiramiseks, võib eeldada, et mehaanilisel või keemilisel teel ringlussevõetud plasti turg ja sellega seotud tarneahelad arenevad igal pool maailmas. Vaja on selgeid eeskirju, et tagada ringlussevõetud materjali sisalduse aruandlus läbipaistval, kontrollitaval ja võrreldaval viisil kõigi kasutuses olevate ringlussevõtumeetodite ja -protsesside puhul. Liidu eeskirjad peaksid looma raamistiku tulevasele rahvusvahelisele lähenemisviisile, et tagada võrdsed tingimused kogu maailmas.

(5)

Keemilise ringlussevõtuga saab töödelda plastijäätmeid, mida on keeruline või võimatu mehaaniliselt ringlusse võtta, ning nii võib saada parema kvaliteediga ja rohkem tehnilisi võimalusi pakkuva ringlusväljundi. Ringmajanduse täie võimsuse saavutamiseks peaks keemiline ringlussevõtt täiendama mehaanilist ringlussevõttu, mis on üldiselt keskkonna seisukohast eelistatav, kui see tagab ringlusväljundite piisava kvaliteedi ja tehnilised võimalused.

(6)

Selleks et luua lihtne ja prognoositav raamistik, kus kõik ringlussevõtumeetodid ja -protsessid, mis võivad plasti ringmajandusele keskkonnakasu tuua, saaksid olla majanduslikult elujõulised, peaksid ringlussevõetud materjali sisaldust käsitlevad liidu aruandluseeskirjad hõlmama kõiki ringlussevõtumeetodeid ja -protsesse. Need eeskirjad peaksid hõlbustama ka liidu keemiatööstuse üleminekut ringluspõhisusele, soodustades alternatiivsete lähteainete kasutamist ja vähendades sõltuvust esmastest fossiilsetest ressurssidest.

(7)

Joogipudelites sisalduvat ringlussevõetud plasti, mis on saadud mehaanilise ringlussevõtu teel – see on määruses (EL) 2022/1616 esitatud sobiv ringlussevõtutehnoloogia – või muude ringlussevõtutehnoloogiatega, mis on sobivad ringlussevõtutehnoloogiad või uudsed tehnoloogiad kõnealuse määruse tähenduses ja mille puhul on teada tarbimisjärgsetest plastijäätmetest tuleneva materjali osakaal väljundis ning mille sisendina ei kasutata muid plastijäätmeid kui tarbimisjärgseid plastijäätmeid, tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2022/1616 kohasel joogipudelites sisalduva ringlussevõetud plasti andmete arvutamisel, esitamisel ja kontrollimisel.

(8)

Tarbimisjärgsetest plastijäätmetest tehtud ringlussevõetud plasti, mis on saadud igasuguse muu ringlussevõtumeetodi abil, sealhulgas materjali keemilist struktuuri muutva keemilise ringlussevõtu abil, või mis on toodetud tarbimiseelsete ja tarbimisjärgsete plastijäätmete segust, tuleks samuti arvesse võtta, kui joogipudelites sisalduva ringlussevõetud plasti andmeid direktiivi (EL) 2019/904 kohaldamisel arvutatakse, kontrollitakse ja esitatakse. Kui plastijäätmed läbivad ringlussevõtuprotsessi, mille käigus polümeerid lagundatakse ja saadud aineid – sageli kombinatsioonis koos esmaste toorainetega – kasutatakse uute polümeeride ja võimalike muude toodete valmistamiseks, on vaja kohaldada massibilansi arvestust, sest kõlbliku materjali osakaal väljundites ei ole üldjuhul teada. Massibilansi arvestusega kindlustatakse, et tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud materjali mass sisendis võrdub sellise tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud materjali massiga, mis seostatakse kõikide väljundite ja kadudega.

(9)

Keemilise ringlussevõtu käigus laguneb sisendiks olnud tarbimisjärgsete plastijäätmete keemiline struktuur ja saadud materjal ei ole üldjuhul polümeer enne, kui see uuesti polümeeritakse. Tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud materjal tuleks seetõttu nimetada „kõlblikuks materjaliks“. Olenevalt ringlussevõtuprotsessi etapist võib kõlblikul materjalil olla jäätmete või mittejäätmete staatus.

(10)

Kui massibilansi arvestust kohaldatakse tarneahela ühes teatavas etapis, tuleks seda kohaldada ka kõigis järgnevates etappides, sest selle kasutamine varasemas etapis tähendab, et kõlbliku materjali osakaal kõigis üksikutes sisendites ei ole teada ja seetõttu ei ole see teada ka väljundis.

(11)

Tarneahela etappides, kus nii sisend- kui ka väljundmaterjalid koosnevad polümeeridest, näiteks keemilise ringlussevõtu korral pärast uuesti polümeerimist, annaks teadaoleva osakaaluga materjalide segamine tulemuseks teadaoleva osakaaluga väljundid. Neis etappides ei ole seega kõlbliku materjali seostatud koguste täiendav ümberjaotamine vajalik ja seda ei tohiks lubada.

(12)

Direktiivi (EL) 2019/904 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile teavet ringlussevõetud plasti sisalduse kohta PET-pudelites, et tõendada sellise plasti sisalduse sihtmäära (edaspidi „sihtmäär“) saavutamist. Kuigi ringlussevõetud materjali sisaldus viitab ringlussevõetud materjali kogusele, on sihtmäär esitatud protsentides, nimelt ringlussevõetud plasti osakaaluna PET-pudelites. Selleks et tõendada sihtmäära saavutamist, peaksid liikmesriigid seega esitama mitte ainult PET-pudelites sisalduva ringlussevõetud plasti summaarse massi, vaid ka pudelite kõigi plastosade summaarse massi, et oleks võimalik arvutada ringlussevõetud plasti sisalduse osakaalu.

(13)

Võttes arvesse, et sihtmäärade eesmärk on edendada ringlussevõetud plasti kasutuselevõttu turul, et tagada plasti ringkasutus, on asjakohane võtta joogipudelite massi arvutamisel arvesse ainult plastist osi. Kuna tavalise joogipudeli mitteplastist osade (näiteks pabersildi) mass moodustab hinnanguliselt kõige rohkem 5 % pudeli massist, leitakse, et PET-pudelite mitteplastist osade arvutusest väljajätmine ei mõjuta oluliselt selle hindamist, kas sihtmäär on saavutatud.

(14)

Direktiivis (EL) 2019/904 on täpsustatud, et korgid ja kaaned on PET-pudelite osad. Samas tuleks ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmäära arvutamisel ja kontrollimisel käsitada PET-pudelite osadena ka silte ja ümbrissilte. Esiteks koosneb PET-pudel sellisel kujul, nagu seda tavaliselt tarbijatele müüakse, selle kerest, korgist, kaanest ja sildist või ümbrissildist. Silte ja ümbrissilte kasutatakse tarbijatele teabe esitamiseks, sealhulgas brändimise ja reklaami eesmärgil. Kui ümbrissildid katavad enamasti kogu pudeli 360 kraadi ulatuses, siis muud sildid katavad tavaliselt ainult väiksema osa pudelist. Teiseks kinnitatakse sildid ja ümbrissildid pudelile sageli samas tootmisetapis kui korgid ja kaaned. Seepärast tuleks siltide ja ümbrissiltide mass arvata PET-pudelite massi hulka ning PET-pudelite koostises sisalduva ringlussevõetud plasti mass peaks hõlmama ka siltides ja ümbrissiltides sisalduva ringlussevõetud plasti massi.

(15)

Ringlussevõetud plasti sisalduse arvutamiseks ja kontrollimiseks PET-pudelites tuleks määratleda mõiste „ringlussevõetud plast“ nii, et see tähendaks üksnes tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud materjali. Selline vahetegemine on oluline, sest tootmises tekkinud plastijäätmete ringlussevõtuks on juba piisavalt turustiimuleid. Turule lastud, kuid kõlblikkusaja ületamise tõttu tarbijatele müümata jäänud toodete pakenditest pärinevaid plastijäätmeid tuleks käsitada tarbimisjärgsete plastijäätmetena. Vastupidiselt eelnevale ei tohiks tarbimisjärgsete jäätmetena käsitada plastmaterjale ja plastijäätmeid, mis on tekkinud tootmisprotsesside, sealhulgas kogu teisese töötlemise, katsetamise, ladustamise ja teisaldamise käigus enne toote turule laskmist.

(16)

Ringlussevõetud plast, mille järgi sihtmäära saavutamist arvutatakse ja kontrollitakse, peaks olema saadud tarbimisjärgsetest plastijäätmetest, mis on ringlusse võetud (sh sorditud) keskkonnahoidlikult. Kõrgete keskkonnastandardite järgimine ringlussevõtul on oluline, et hoida ringlussevõetud materjali kasutamisest tulenevat keskkonnaalast lisaväärtust ning vältida olukordi, kus puudulikud jäätmete kogumise ja käitlemise tavad ning saasteainete heited nullivad kogu kestlikkusega seotud kasu, mida annab esmaste materjalide asendamine ringlussevõetud materjalidega.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1157 (4) tehakse vahet riikidel, mille suhtes kohaldatakse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu otsust taaskasutatavate jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (edaspidi „OECD otsus“), (5) ja riikidel, mille suhtes seda ei kohaldata. Alates 21. novembrist 2026 on plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse kõnealuse määruse alusel keelatud kuni 21. maini 2029, misjärel on OECD-välistel riikidel võimalus taotleda erandeid.

(18)

Võttes arvesse, et riikides, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, on plastijäätmete käitlemise standardid ja taristu suutlikkus erinevad, ning võttes arvesse plastijäätmete kaubavoogude keelu mõju ebakindlust, tuleks ringlussevõetud plasti, mis pärineb riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, hakata PET-pudelite kohustuslikus ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmääras arvesse võtma alles alates 21. novembrist 2027. Selleks kuupäevaks peaks komisjon olema esitanud oma hinnangu ja võtnud vastu määruse (EL) 2024/1157 artikli 45 lõigete 5 ja 6 kohase otsuse, olles eelnevalt hinnanud mõjutatud kolmandate riikide põhjendusi. See ajaraamistik annab ka liikmesriikidele võimaluse kohandada oma andmete kogumist ja aruandlust.

(19)

Riikides, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, ringlusse võetud (sh sorditud) tarbimisjärgseid plastijäätmeid tuleks lubada sihtmäära saavutamisel arvesse võtta üksnes juhul, kui ELiga on sõlmitud lepingud või kokkulepped, millega tagatakse plastijäätmete keskkonnahoidlik käitlemine. See nõue täiendab muid kohaldatavaid ELi õiguslikke nõudeid, näiteks määrusega (EL) 2022/1616 kehtestatud nõudeid, ega piira nende kohaldamist.

(20)

Olenemata ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmäärade arvutamiseks kehtestatud eeskirjadest on plastist joogipudelite tootmiseks kasutatava ringlussevõetud plasti import võimalik kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

(21)

Määrusega (EL) 2022/1616 on kehtestatud järjestikuste tootmisetappide aruandlusahel, mis hõlmab teabe esitamist ringlussevõetud plasti osakaalu kohta iga materjalipartii puhul, mis sisaldab ringlussevõetud plasti ja on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks. Selleks et ettevõtjate halduskoormus oleks minimaalne, tuleks seda teavet kasutada ka PET-pudelite ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamiseks, isegi kui määruses (EL) 2022/1616 kasutatavad mõisted „plast“ ja „ringlussevõetud plast“ erinevad veidi käesolevas otsuses kasutatavatest määratlustest. Määruse (EL) 2022/1616 kohaselt esitatud teabele tuleb lisada teave materjali päritolu kohta, et kajastada käesoleva otsuse geograafilist kohaldamisala. PET-pudeleid turule laskvad ettevõtjad peaksid arvutama ringlussevõetud plasti massi neis pudelites, võttes aluseks ringlussevõetud plasti sisalduse protsendi, mis on märgitud määruse (EL) 2022/1616 kohase vastavusdeklaratsiooni lisandustes.

(22)

Direktiivi (EL) 2019/904 artikli 13 lõike 1 punkti e kohaldamisel tuleb ringlussevõetud plasti osakaal PET-pudelis arvutada siis, kui pudel lastakse liikmesriigi turule (edaspidi „lõpparvutuspunkt“). Praegu ei saa ringlussevõetud plasti sisaldust lõpparvutuspunktis usaldusväärsel moel analüütiliselt mõõta. Seepärast on vaja määrata ringlussevõetud plasti sisaldus tarneahela varasemates etappides täiendavate arvutuspunktide kaudu, et lõpparvutuspunktis saaks teha täpse arvutuse. Arvutuspunkt on nõutav, kui materjali, mis on vähemalt osaliselt saadud kõlblikust materjalist, keemiline või füüsikaline koostis muutub, eriti kui see materjal segatakse muu materjaliga, nt esmaste polümeeride, esmaste lisaainete või materjaliga, mis on saadud muudest plastijäätmetest kui tarbimisjärgsed plastijäätmed. Ringlussevõtutee eri arvutuspunktides võidakse sõltuvalt protsessi etapist ja kohaldatavast ringlussevõtumeetodist kasutada erinevaid meetodeid, et arvutada kõlbliku materjali mass või väljunditega seostatud kogused.

(23)

Ringlussevõetud plasti tarneahela ettevõtjatel, kes kohaldavad massibilansi arvestust, ei tohiks kunagi lubada oma kõlbliku materjali seostatud koguste kontot üle kasutada, mis tähendab, et kontol ei tohiks olla negatiivset saldot. Seostatud koguste negatiivne saldo tähendaks, et ettevõtjad on müünud rohkem kõlblikku materjali, kui nad on tegelikult tootnud või ostnud.

(24)

Massibilansi arvestuse kohaldamiseks on vaja kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas sisendina kasutatavat kõlblikku materjali saab mitme väljundiga protsesside korral väljundite vahel jaotada. Käesolevas otsuses sätestatud eeskirjades kajastub lähenemisviis, mille kohaselt kütustena kasutatavad materjalid jäetakse välja – see tähendab, et ettevõtjad peaksid igas arvutuspunktis ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamisel maha arvama kütuseks töödeldud kõlbliku materjali või kaod, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (6) artikli 3 punkti 17. See kehtib ka kahesuguse kasutusega väljundite kohta, st vaheväljundite kohta, mida saab edasi töödelda nii kütusteks kui ka muudeks toodeteks kui kütused ja mis on vedelas või gaasilises olekus. Kütuseks töödeldava kõlbliku materjali suhtelist osakaalu kahesuguse kasutusega väljundites ei tohiks käsitada ringlussevõetud materjalina. Kahesuguse kasutusega tahked väljundid, näiteks süsi, tuleks ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamisest täielikult välja jätta, sest neid eeldatavalt ei hakata lähitulevikus vastavas mahus töötlema väärtuslikeks toodeteks, mis on muud kui kütused.

(25)

Protsessi läbipaistvuse suurendamiseks kohaldatakse keemilist jälgitavust, seega tuleks nõuet, et kütustena kasutatavad materjalid jäetakse materjalide jaotamisel välja, täiendada lisasätetega, et seostatud kõlbliku materjali kogus ei ületaks tootes teoreetiliselt sisalduva kõlbliku materjali kogust.

(26)

Kõlbliku materjali seostatud koguseid ei tohiks äriühingu eri tootmisrajatiste või eri äriühingute vahel ümber paigutada, sest see muudaks seostatud koguste arvutamise ja kontrollimise keerulisemaks. Siiski peaks olema võimalik kogustega seostatud materjali füüsiline liikumine äriühingu eri tootmisrajatiste vahel või eri äriühingute vahel, ilma et selle materjaliga seostatud koguseid peaks ümber jaotama, tingimusel et materjaliga on kaasas käesoleva otsuse nõuete täitmiseks vajalikud dokumendid, mille alusel tagatakse jälgitavus ja tehakse arvutusi, juhul kui materjal segatakse hiljem muude materjalidega.

(27)

Selleks et tagada ringlussevõetud plasti sisalduse miinimumsihtmäärade täitmisest saadav keskkonnakasu ja vältida kõrvalehoidmist, mis seda kasu vähendaks, peaksid liikmesriigid kehtestama sätted, mis võimaldavad kontrollida PET-pudeleid turule laskvatelt ettevõtjatelt kogutavaid andmeid ja teavet. Ettevõtjad peaksid iga materjalipartii kohta, mis sisaldab kõlbliku materjali seostatud koguseid, koostama ja esitama oma klientidele deklaratsiooni, kus on toodud asjakohane teave seostatud koguste kohta. Ettevõtjad, kes materjali ei muuda, peaksid üksnes edastama oma tarnijalt saadud deklaratsiooni. Juhul kui ettevõtjad töötlevad materjali, mis ei koosne polümeeridest mõlemas, sisendi ja väljundi etapis, peaks neid kontrollima kolmandad isikud. See kontrollimine peaks hõlmama kogu teavet, mis on vajalik kõlbliku materjali jaotamiseks massibilansi arvestuse alusel, näiteks protsessispetsiifilised kogused ning sisendite ja väljundite kategoriseerimine, keemispunkti kõverad ning tõendid selle kohta, et kõlblik materjal püsib ringlussevõtuteel. Tõendajate poolt keemilise ringlussevõtuprotsessi viimases etapis väljastatud sertifikaadid tuleks anda tarneahelas edasi, tavaliselt kuni pudelite täitjateni, et liikmesriigid saaksid neid koguda joogipudeleid turule laskvatelt ettevõtjatelt.

(28)

Kui seostatud kogustega materjale töödeldakse kolmandas riigis ja saadud materjal imporditakse, peaksid liikmesriigid kontrollima materjaliga kaasas oleva teabe õigsust, et tagada käesoleva otsuse nõuete täitmine.

(29)

Sihtmäära arvutamise ja kontrollimise eeskirjad ning ringlussevõetud plasti sisaldust käsitlevate andmete ja teabe esitamise vorm on omavahel tihedalt seotud, sest need puudutavad samade pudelite koostises olevat sama ringlussevõetud plasti. Sidususe tagamiseks tuleks sihtmäära arvutamise ja kontrollimise eeskirjad ning andmete ja teabe esitamise vorm kehtestada ühe õigusaktiga.

(30)

Andmete ja teabe esitamise vormi puhul võetakse arvesse pakendite ja pakendijäätmete puhul kasutatavaid mõõtmismeetodeid ja aruandlusvorme, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2005/270/EÜ (7) ja põhinevad samuti massil ja materjalil.

(31)

PET-pudelites sisalduva ringlussevõetud plasti seire on piiriülene digitaalne avalik teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/903 (8) tähenduses. Käesoleva otsusega kehtestatakse uued siduvad nõuded, mis mõjutavad eespool nimetatud digitaalset avalikku teenust, ning mille suhtes seetõttu kohaldatakse määruse (EL) 2024/903 artikli 3 kohast koostalitlusvõime hindamise kohustust. Sellest tulenevalt on tehtud koostalitlusvõime hindamine, mille põhjal koostatud aruanne avaldatakse Koostalitleva Euroopa portaalis.

(32)

Plastijäätmeid tuleks töödelda ringlussevõtumeetodi abil, mis vähendab suurimal määral negatiivset mõju keskkonnale, võttes arvesse ringlussevõetud materjali nõutavat kvaliteeti ja eri tehnoloogiate majanduslikku elujõulisust. Seda arvesse võttes on mehaanilised ringlussevõtumeetodid üldiselt keskkonna seisukohast paremad kui keemilised ringlussevõtumeetodid ning jäätmete puhul, mida saab mehaaniliselt ringlusse võtta, ei tohiks põhimõtteliselt kasutada keemilist ringlussevõttu, kui mehaaniline ringlussevõtt võimaldab toota sarnaste kvaliteedi- või kasutusomadustega ringlussevõetud materjale. Komisjon jälgib olemasolevate ringlussevõtutehnoloogiate arengut, võttes arvesse nende majanduslikku ja keskkonnatoimet. Selleks et võtta arvesse asjaomase tehnoloogia arengut ringlussevõtusektoris, sealhulgas keemiliste ringlussevõtumeetodite kasutuselevõttu täielikus ärilises mastaabis, peaks komisjon vastavalt läbi vaatama käesolevas otsuses kehtestatud metoodika ja seostatud koguste jaotamise eeskirjad, ning kaaluma nende kooskõlla viimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/40 (9) artikli 7 lõike 8 sätetega, kui see on asjakohane.

(33)

Selleks et liit saaks täita oma konkurentsivõimelise ringmajanduse eesmärke ja saavutada jäätmekäitluspoliitikaga tulemusi ning edendada investeeringuid keemiatööstuse fossiilsete ressursside asendamisse, nagu näeb ette Euroopa kemikaalitööstuse tegevuskava, tuleks ringlussevõetud plasti sisalduse arvutamise, kontrollimise ja aruandluse metoodikas, mis on välja töötatud vastavalt liidu õigusaktidele, näiteks määruse (EL) 2025/40 artikli 7 lõikele 8, võtta arvesse konkreetset õiguslikku alust ja eesmärke ning kajastada asjaomaste materjalide ja ringlussevõtutehnoloogiate omadusi. Seepärast tuleks käesolevas otsuses kehtestatud metoodikat PET-pudelite ringlussevõetud materjali sisalduse kindlaksmääramiseks kohaldada üksnes selle tootekategooria suhtes. Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

„ringlussevõetud plast“ – plast, mis oli enne ringlussevõttu tarbimisjärgsed plastijäätmed ja mis on saadud liidus direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud ringlussevõtu (sh sortimise) teel. Alates 21. novembrist 2027 hõlmab see ka tarbimisjärgseid plastijäätmeid, mis on ringlusse võetud (sh sorditud):

2)

„tarbimisjärgsed plastijäätmed“ – jäätmed, mis on tekkinud plasttoodetest, mis on:

3)

„joogipudel“ – kuni kolm liitrit mahutav ühekordselt kasutatav plastist joogipudel, k.a selle kork või kaas ning olemasolu korral silt ja/või ümbrissilt, välja arvatud järgmised pudelid:

4)

„PET-pudel“ – joogipudel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat;

5)

„ettevõtja“ – üks järgmistest ettevõtjatest, kes on osa tarneahelast, mille käigus lastakse joogipudelid turule, või kes laseb joogipudelid turule:

6)

„ringlussevõtutehnoloogia“ – ringlussevõtutehnoloogia määruse (EL) 2022/1616 artikli 2 lõike 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

7)

„kõlblik materjal“ – tarbimisjärgsed plastijäätmed ja tarbimisjärgsetest plastijäätmetest saadud materjal;

8)

„tarneahel“ – joogipudelite tootmise ja turustamisega seotud protsesside või tegevuste jada;

9)

„arvutuspunkt“ – tarneahela punkt, kus määratakse kõlbliku materjali sisaldus asjaomases materjalis;

10)

„partii“ – partii määruse (EL) 2022/1616 artikli 2 lõike 3 punktis 20 määratletud tähenduses;

11)

„massibilansi arvestus“ – arvutuseeskirjade kogum, mida kasutatakse kõlbliku materjali seostatud koguse määramiseks kogu tarneahelas ja väljundites, kui kõlblikku materjali kasutatakse koos muu materjaliga protsessi sisendina;

12)

„seostatud kogus“ – protsessi siseneva kõlbliku materjali mass, mis jaotatatakse asjaomase perioodi protsessiväljundite vahel;

13)

„väljundi kategooria“ – väljundite rühmitamine mis tahes järgmisesse kategooriasse:

14)

„tootmisrajatis“ – sama ettevõtja juhtimise alla kuuluv tehas või mitu sama asukohaga tehast, kus hallatakse tegevust, tooteid ja teenuseid, sh kogu seonduv taristu, sisseseade ja materjal;

15)

„kontrollimine“ – protsess, mille käigus tõendaja kinnitab, et ettevõtja täidab nõudeid, mis on kehtestatud joogipudelite ringlussevõetud materjali sisalduse andmete arvutamisele;

16)

„tõendaja“ – vastavushindamisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (12) artikli 2 punktis 13 määratletud tähenduses, kes on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud;

17)

„ringlussevõtutee“ – protsess, sh selle erinevad etapid, milles säilib võimalus töödelda kõlblikku materjali edasi muuks kui kütusteks;

18)

„mehaaniline ringlussevõtt“ – ringlussevõtutehnoloogia, millega võetakse kogutud plastijäätmed taaskasutusse mehaaniliste ja füüsikaliste protsesside abil, sealhulgas sortimise, jahvatamise, pesemise, materjalide eraldamise, kuivatamise, ekstrusiooni ja rekristalliseerimise teel, et toota plasti, muutmata sisendplastijäätmete keemilist struktuuri;

19)

„kõrgeim lubatud keemispunkt“ – juhul, kui kõlblik materjal või selle osad juhitakse ühte aurkrakkimisahju, selle aurkrakkimisahju kõrgeim lubatud keemispunkt, või juhul, kui kõlblikku materjali või selle osi töödeldakse erinevates aurkrakkimisahjudes, kõigi üksikute aurkrakkimisahjude kõrgeimate lubatud keemispunktide kaalutud keskmine.