This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32025R2358
Commission Implementing Regulation (EU) 2025/2358 of 20 November 2025 laying down rules on certification schemes, certification bodies, and audits under Regulation (EU) 2024/3012 of the European Parliament and of the Council
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2358, 20. november 2025, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3012 kohaseid sertifitseerimissüsteeme, sertifitseerimisasutusi ja auditeid käsitlevad normid
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2358, 20. november 2025, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3012 kohaseid sertifitseerimissüsteeme, sertifitseerimisasutusi ja auditeid käsitlevad normid
C/2025/7763
ELT L, 2025/2358, 21.11.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2358/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/2358 |
21.11.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/2358,
20. november 2025,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3012 kohaseid sertifitseerimissüsteeme, sertifitseerimisasutusi ja auditeid käsitlevad normid
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrust (EL) 2024/3012, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5, artikli 11 lõiget 5, artikli 12 lõike 3 kolmandat lõiku, artikli 13 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks et teha kindlaks, kas süsiniku eemaldamine ja mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamine vastavad määruse (EL) 2024/3012 nõuetele, on oluline, et sertifitseerimissüsteemid, sertifitseerimisasutused ja auditid toimivad nõuetekohaselt ja ühtlustatult. Seepärast tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad, millega tagatakse vajalik õiguskindlus sertifitseerimissüsteemide, sertifitseerimisasutuste ja auditite suhtes kohaldatavate normide osas. |
|
(2) |
Selleks et käitajatele tekitatav halduskoormus oleks võimalikult väike, peaksid käesolevas määruses sätestatud rakendusnormid olema proportsionaalsed ja piirduma sellega, mis on vajalik tagamaks, et määruse (EL) 2024/3012 nõuetele vastavust kontrollitakse asjakohasel ja ühtlustatud viisil ning pettuseriski piiratakse nii palju kui võimalik. Seepärast ei tohiks neid rakendusnorme pidada ammendavaks, vaid pigem miinimumnõueteks, mida sertifitseerimissüsteemid võivad vajaduse korral täiendada. |
|
(3) |
Selleks et edendada võrreldava teabe saamist, on asjakohane kehtestada peamiste sertifitseerimisdokumentide, sealhulgas tegevus- ja seirekavade ning sertifitseerimis- ja taassertifitseerimisauditi aruannete jaoks standardvormid. |
|
(4) |
Selleks et tagada usaldusväärne ja läbipaistev sertifitseerimisprotsess, on vaja kehtestada ranged usaldusväärsuse standardid, mis käsitlevad sertifitseerimissüsteemi juhtimist, kohustuslikku avalikku konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, siseseiret, kaebuste menetlemist ning dokumendihaldust, sealhulgas käsiraamatuid, sisemisi tegevuspõhimõtteid ja kohustuste kindlaksmääramist. Sertifitseerimissüsteemidelt tuleks nõuda, et neil oleks vajalik tehniline suutlikkus anda käitajatele tehnilist nõu sertifitseerimismetoodikate rakendamise kohta. |
|
(5) |
Sertifitseerimissüsteemid peaksid looma siseseiresüsteemi, et kontrollida süsteemi normide ja menetluste järgimist käitajate poolt ning tagada sertifitseerimisasutuste tehtava sertifitseerimistöö kindlus ja usaldusväärsus. |
|
(6) |
On asjakohane eristada kolme mittevastavuste kategooriat: kriitilised, olulised ja väikesed mittevastavused. Iga mittevastavust tuleks käsitleda asjakohaselt ja sellel peaksid olema proportsionaalsed tagajärjed, sealhulgas heastamismeetmete või karistuste rakendamine, kui see on asjakohane. |
|
(7) |
Käitajatel on igal ajal võimalus osaleda mõnes muus sertifitseerimissüsteemis. Siiski on vaja norme, mis hoiaksid ära pideva süsteemide vahetamise, mille puhul käitaja, kes ei läbi edukalt ühe süsteemi auditit, taotleb kohe sertifitseerimist teise süsteemi alusel. Sellised normid peaksid kehtima ka olukordades, kus toimub muudatus käitaja juriidilises isikus, kuid käitaja jääb sisuliselt samaks, nii et väikesed või puhtalt formaalsed ümberkorraldused, nimelt muudatused juhtimisstruktuuris või tegevuse ulatuses, ei vabasta uue isikuna tegutsevat käitajat sellistest normidest. |
|
(8) |
Selleks et tagada sertifitseerimisprotsessi täielik läbipaistvus, tuleks põhiteave sertifitseerimissüsteemide juhtimise ja toimimise kohta teha üldsusele kättesaadavaks süsteemide veebisaitidel ja liidu registris, kui see on kasutusele võetud. |
|
(9) |
Usaldusväärse sertifitseerimise tagamiseks tuleks nõuda, et sertifitseerimisasutustel on pärast käitajate või käitajarühmade esitatud andmete kontrollimist piisav kindlus järeldamaks, et tegevuskavas, seirekavas või seirearuandes ei esine olulisi vigu, väljajätmisi ega väärkajastamisi. Nõuetele vastavuse sertifitseerimise taotlust tuleks piisava kindluse nõudest lähtudes põhjalikult kontrollida enne, kui tegevusega saab alustada. Ka taassertifitseerimisaudite puhul tuleks tagada piisav kindlus. |
|
(10) |
Süsinikupõllundusega tegelevad tavaliselt väikekäitajad, kelle puhul võivad kolmanda isiku poolse kontrolli nõuetega seotud halduskoormus ja kulud olla olulised sertifitseerimist takistavad tegurid. Selleks et protsessi lihtsustada, kuid tagada samal ajal siiski üldine usaldusväärne kontroll, peaks süsinikupõllundusega tegelevate käitajate puhul olema lubatud teha rühmaauditeid kooskõlas ühtlustatud riskipõhiste normidega. Need normid tuleks kavandada selliselt, et need oleksid väikekäitajate jaoks kättesaadavad ja kasutajasõbralikud ning võimaldaksid kasutada olemasolevat tehnoloogiat, et lihtsustada vastavuse kontrolli. |
|
(11) |
Sertifitseerimisasutused on sertifitseerimisprotsessi põhiosalised. Seepärast on vaja, et sertifitseerimissüsteemid määraksid (st kiidaksid heaks) üksnes sellised sertifitseerimisasutused, mille on akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus asjakohaste liidu tehniliste standardite alusel või mida on tunnustanud riiklik pädev asutus ühiste pädevuse miinimumnõuete alusel, tagamaks, et sertifitseerimisasutuse audiitoritel on auditeerimistoimingute tegemiseks kõik vajalikud tehnilised oskused ja auditeerimiskogemused. Samuti on asjakohane, et liikmesriigid ja komisjon jälgivad vajaduse korral sertifitseerimisasutuste tegevust ja pääsevad ligi kogu asjakohasele sertifitseerimisteabele, sealhulgas sertifitseerimisauditite, taassertifitseerimisauditite ja seireaudititega seotud teabele. |
|
(12) |
Kuni liidu registri loomiseni hiljemalt 2028. aastaks peaksid sertifitseerimissüsteemid tagama, et nende registrid vastavad teatavatele miinimumnõuetele, et vältida topeltarvestust ja käsitleda tulemuslikult juhtumeid, kus sertifitseeritud ühikud on välja antud valesti või pettuse teel. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut liidu registrile, võib komisjon anda välja tehnilised suunised sertifitseerimisregistrite toimimise ja liidu registriga ühendamise kohta. |
|
(13) |
On asjakohane sätestada kord, mille alusel komisjon tunnustab sertifitseerimissüsteeme, mis võivad taotleda tunnustamist ühe või mitme sertifitseerimismetoodika jaoks. Tunnustamisprotsessi käigus tuleks põhjalikult hinnata, kas süsteem vastab asjakohastes sertifitseerimismetoodikates ja käesolevas määruses kindlaks määratud normidele. |
|
(14) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, MÕISTED NING TEGEVUS- JA SEIREKAVAD
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) 2024/3012 rakendamist käsitlevad normid seoses järgnevaga:
|
a) |
käitaja või käitajarühma poolt sertifitseerimisasutusele esitatava tegevuskava ja seirekava struktuur, vorm ja tehnilised üksikasjad ning sertifitseerimisasutuse poolt välja antavate sertifitseerimisauditi, taassertifitseerimisauditi ja seireauditi aruannete struktuur, vorm ja tehnilised üksikasjad vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artiklile 9; |
|
b) |
sertifitseerimissüsteemide toimimiseks, sõltumatu auditeerimisega seotud teabe kontrollimiseks ja määratud sertifitseerimisasutusi käsitleva teabe avaldamiseks vajalik struktuur, vorm, tehnilised üksikasjad ja menetlus vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artiklile 11; |
|
c) |
sertifitseerimisregistrite ning sertifitseeritud ühikute registreerimise, valdamise või kasutamise struktuur, vorm ja tehnilised üksikasjad vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artikli 12 lõike 3 kolmandale lõigule; |
|
d) |
sertifitseerimissüsteemidega seotud tunnustamis- ja teavitamisprotsesside struktuur, vorm ja tehnilised üksikasjad vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artiklile 13; |
|
e) |
sertifitseerimissüsteemide poolt komisjonile esitatavate aruannete struktuur, vorm ja tehnilised üksikasjad vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artiklile 14. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„seireaudit“ – audit, mille sertifitseerimisasutus teeb seireperioodi jooksul, et kontrollida säilitatud süsiniku seiret ja võimalikku toimunud tagasilendumist; |
|
b) |
„lõpetatud sertifikaat“ – sertifikaat, mis on selle kehtivuse ajal vabatahtlikult tühistatud; |
|
c) |
„tühistatud sertifikaat“ – sertifikaat, mille sertifitseerimisasutus või sertifitseerimissüsteem on lõplikult tühistanud; |
|
d) |
„aegunud sertifikaat“ – sertifikaat, mis ei ole enam kehtiv; |
|
e) |
„rühmaauditeerimine“ – protsess, mille puhul võib auditeerimismeetodid määrata kindlaks rühma tasandil; |
|
f) |
„mittevastavus“ – käitaja või sertifitseerimisasutuse suutmatus järgida norme ja menetlusi, mille on kehtestanud selline sertifitseerimissüsteem, mille liikmed nad on või mille raames nad tegutsevad. |
Artikkel 3
Tegevuskava, seirekava ning sertifitseerimisauditi ja taassertifitseerimisauditi aruanded
1. Tegevuskava, mille käitaja või käitajarühm esitab vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artikli 9 lõikele 1, peab sisaldama käesoleva määruse I lisas loetletud elemente.
2. Seirekava, mille käitaja või käitajarühm esitab vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artikli 9 lõikele 1, peab sisaldama käesoleva määruse II lisas loetletud elemente.
3. Sertifitseerimisauditi aruanne ja taassertifitseerimisauditi aruanne, mille sertifitseerimisasutus esitab vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artikli 9 lõigetele 2 ja 3, peavad sisaldama käesoleva määruse III lisas loetletud elemente.
II PEATÜKK
SERTIFITSEERIMISSÜSTEEMIDE TOIMIMINE, AUDITEERIMINE JA SERTIFITSEERIMISASUTUSED
1. JAGU
Sertifitseerimissüsteemide toimimine
Artikkel 4
Juhtimisstruktuur
1. Sertifitseerimissüsteemid loovad kindla juhtimisstruktuuri, millega tagatakse, et süsteemil on oma ülesannete täitmiseks vajalik õiguslik ja tehniline suutlikkus, erapooletus ja sõltumatus. Sellisesse juhtimisstruktuuri kuulub juhatus, mis koosneb sõltumatutest liikmetest, kes võtavad usaldusel põhineva vastutuse organisatsiooni eest ja tegutsevad läbipaistvate menetluste kohaselt. Sõltuvalt sertifitseerimise ulatusest moodustavad sertifitseerimissüsteemid tehnilise komitee või samaväärse tehnilise eksperditoe süsteemi, mis hõlmab võimaluse korral kõiki asjaomaseid sidusrühmi, et anda süsteemi juhtkonnale nõu tehnilistes küsimustes. Sertifitseerimissüsteemid korraldavad süsteemi üldnõuete, protsesside ja suuniste iga uue versiooni või olulise ajakohastamise korral sidusrühmadega läbipaistvaid konsultatsioone.
2. Sertifitseerimissüsteemid kehtestatavad normid ja menetlused, et vältida otsuste tegemisel huvide konflikte. Miinimumstandardina rakendavad nad kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, mis tagab, et ükski üksik osaline, kellel on otsuse tulemuse suhtes eriline huvi, ei saaks kõnealust otsust otsustavalt mõjutada. Isikud, kellel võib olla huvide konflikt, jäetakse sertifitseerimissüsteemides otsustusprotsessist välja. Sertifitseerimissüsteemid kehtestavad asjakohased menetlused ja kasutavad kontrolljälge selliste juhtumite kindlakstegemiseks ja dokumenteerimiseks ning vaatavad need menetlused ja selle kontrolljälje oma sisekontrollisüsteemi osana korrapäraselt läbi.
Artikkel 5
Siseseire, kaebuste menetlemine ja dokumendihaldussüsteem
1. Sertifitseerimissüsteemid loovad siseseiresüsteemi, et kontrollida süsteemis kohaldatavate normide ja menetluste järgimist käitajate poolt ning tagada sertifitseerimisasutuste audiitorite töö kvaliteet. Siseseiret tehakse vähemalt kord aastas või vähemalt sama sagedusega kui auditeid, et võtta arvesse süsteemi sertifitseerimisulatust ja käitajate elluviidavate tegevuste riskitaset. Siseseire osana nõuavad sertifitseerimissüsteemid, et sertifitseerimisasutused esitaksid neile kõik sertifitseerimisauditi, taassertifitseerimisauditi või seireauditi (edaspidi „audit“) aruanded. Siseseire hõlmab nende igalt sertifitseerimisasutuselt saadud auditiaruannete juhuslikku ja riskipõhist valimit.
2. Sertifitseerimissüsteemid kehtestavad käitajate või sertifitseerimisasutuste vastu kaebuste esitamise ja nende kaebuste menetlemise korra. See kord võimaldab saata kaebusi elektrooniliselt ning tagab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 (2) selliste füüsiliste või juriidiliste isikute kaitse, kes teatavad rikkumistest või esitavad kaebuse heas usus.
3. Sertifitseerimissüsteemid peavad kõigi kaebuste kohta registrit. Komisjoni või selle liikmesriigi taotluse korral, kus kaebus esitati, teevad sertifitseerimissüsteemid taotlejale kättesaadavaks kõik kaebuse ja selle menetlemisega seotud dokumendid.
4. Sertifitseerimissüsteemid tagavad, et siseseire ja kaebuste menetlemise tulemuste põhjal võetakse tõhusaid järelmeetmeid, ning vajaduse korral rakendavad vastavalt artikli 6 lõike 1 kohaselt kehtestatud normidele ja menetlustele käitajate mittevastavuse korral asjakohaseid heastamismeetmeid ja karistusi. Vajaduse korral võtavad sertifitseerimissüsteemid oma juhtimisstruktuuri või siseseireprotsessiga seoses parandusmeetmeid.
5. Sertifitseerimissüsteemid loovad dokumendihaldussüsteemi, milles käsitletakse kõiki järgmisi elemente:
|
a) |
süsteemi üldised dokumendid, nt käsiraamatud, tegevuspõhimõtted, kohustuste kindlaksmääramine; |
|
b) |
sertifitseerimisdokumentide ja -andmete sisekontrolli süsteem; |
|
c) |
dokumendihaldussüsteemi läbivaatamine; |
|
d) |
siseauditid ja -seire; |
|
e) |
mittevastavuste ärahoidmise, kindlakstegemise ja haldamise kord. |
6. Lõikes 5 loetletud dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat pärast seireperioodi lõppu.
Artikkel 6
Käitajate mittevastavused
1. Sertifitseerimissüsteemid loovad tervikliku süsteemi, et tegeleda sertifitseerimissüsteemides osalevate käitajate mittevastavustega. Miinimumnõudena sisaldab see süsteem mittevastavuste selget liigitust nende raskusastme järgi kooskõlas lõigete 2–5 nõuetega. Iga mittevastavuse liigi kohta kehtestavad sertifitseerimissüsteemid läbipaistvad normid ja menetlused, et tagada artiklis 7 loetletud heastamismeetmete ja karistuste õigeaegne rakendamine.
2. Sertifitseerimissüsteemid liigitavad auditi käigus kindlaks tehtud mittevastavused kriitilisteks, olulisteks ja väikesteks.
3. Kriitiline mittevastavus on sertifitseerimissüsteemi normide või menetluste rikkumine, näiteks pettus, pöördumatu mittevastavus või rikkumine, mis ohustab sertifitseerimissüsteemi usaldusväärsust.
Kriitiliste mittevastavuste hulka kuuluvad vähemalt järgmised:
|
a) |
määruse (EL) 2024/3012 artiklites 4–7 sätestatud kvaliteedikriteeriumide ja sama määruse artiklis 8 osutatud sertifitseerimismetoodikate mittejärgimine; |
|
b) |
tegevuse kirjelduse tahtlik väärkajastamine; |
|
c) |
kasvuhoonegaaside heite andmete võltsimine. |
4. Oluline mittevastavus on sertifitseerimissüsteemi normide või menetluste rikkumine, mis võib olla tagasipööratav ja korduv ning mis paljastab süsteemseid probleeme või aspekte, mis üksi või koos muude mittevastavustega võivad põhjustada süsteemi põhimõttelise häire.
Oluliste mittevastavuste hulka kuuluvad vähemalt järgmised:
|
a) |
süsteemsed probleemid kasvuhoonegaaside heite kohta esitatud andmetega, näiteks kui üle 10 % representatiivsesse valimisse kuuluvate deklaratsioonide puhul on kindlaks tehtud ebakorrektne dokumentatsioon; |
|
b) |
käitaja või käitajarühm jätab sertifitseerimisprotsessi käigus teatamata oma osalemisest muudes süsiniku eemaldamise sertifitseerimise süsteemides; |
|
c) |
sertifitseerimisasutusele asjakohase teabe, näiteks auditi jaoks vajaliku teabe esitamata jätmine. |
5. Väike mittevastavus on sertifitseerimissüsteemi normide või menetluste selline rikkumine, millel on piiratud mõju, mis kujutab endast üksikut või ajutist eksimust ning mis ei tohi põhjustada süsteemi põhimõttelist häiret, kui seda ei kõrvaldata.
Artikkel 7
Heastamismeetmed ja karistused mittevastavuse korral
1. Mittevastavuste korral kohaldatakse käitajate või käitajarühmade suhtes lõigetes 2–7 sätestatud heastamismeetmeid ja karistusi.
2. Kriitiliste mittevastavuste korral ei anta sertifikaati taotlevatele käitajatele sertifikaati välja.
3. Käitajad, kellele kooskõlas lõikega 2 sertifikaati välja ei antud, võivad sertifitseerimist uuesti taotleda pärast kindlaksmääratud ajavahemikku, mille sertifitseerimissüsteem määrab vastavalt tegevuse eripäradele.
4. Kui kriitilised mittevastavused tehakse kindlaks taassertifitseerimis- või seireauditite või sertifitseerimissüsteemi siseseire või kaebuste menetlemise käigus, kaasneb sellega sertifikaadi viivitamatu tühistamine ja sertifitseeritud ühikute väljaandmise peatamine.
5. Oluliste mittevastavuste korral ei anta sertifikaati taotlevatele käitajatele sertifikaati välja.
6. Kui olulised mittevastavused tehakse kindlaks taassertifitseerimis- või seireauditite või sertifitseerimissüsteemi siseseire või kaebuste menetlemise käigus, kaasneb sellega sertifikaadi viivitamatu peatamine. Kui käitaja ei võta heastamismeetmeid 90 päeva jooksul alates peatamisest teatamisest, sertifikaat tühistatakse.
7. Väiksemate mittevastavuste korral määravad sertifitseerimissüsteemid kindlaks heastamismeetmete võtmise tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates nendest meetmetest teatamisest.
Artikkel 8
Sertifitseerimissüsteemi vahetamine käitaja või käitajarühma poolt
1. Sertifitseerimissüsteemid nõuavad, et käitaja või käitajarühm avalikustaks oma sertifitseerimistaotluses järgmise teabe:
|
a) |
kas tema või tema õiguseellane osaleb parasjagu või on viimase viie aasta jooksul osalenud mõnes muus sertifitseerimissüsteemis; |
|
b) |
muus sertifitseerimissüsteemis tehtud viimase kahe taassertifitseerimisauditi aruanded, sealhulgas asjakohasel juhul sertifitseerimisasutuste leidude üksikasjalik loetelu ning kõik otsused sertifikaatide peatamise või tühistamise kohta viimase viie aasta jooksul; |
|
c) |
kas ta lahkus eelmisest sertifitseerimissüsteemist enne esimest taassertifitseerimisauditit. |
2. Järgmistel juhtudel jätavad sertifitseerimissüsteemid käitaja või käitajarühma süsteemist välja:
|
a) |
kui lõikes 1 nimetatud teavet ei ole avalikustatud; |
|
b) |
kui käitajad või käitajarühmad või nende õiguseellased ei läbinud edukalt mõne muu süsteemi raames tehtud sertifitseerimisauditit; |
|
c) |
kui käitajad või käitajarühmad või nende õiguseellased lahkusid mõnest muust süsteemist enne esimest taassertifitseerimisauditit. |
3. Lõike 2 punkti b ei kohaldata, kui mõne muu süsteemi raames tehtud sertifitseerimisaudit toimus rohkem kui kolm aastat enne sertifitseerimistaotluse esitamist või kui kõnealune muu süsteem lõpetas vahepeal oma sertifitseerimistegevuse ning seetõttu ei saanud käitaja või käitajarühm süsteemile uut taotlust esitada. Sellisel juhul kohandatakse sertifitseerimisauditi ulatust nii, et see hõlmaks kõiki asjakohaseid küsimusi ja selles keskendutaks puudustele, mis tehti kindlaks sertifitseerimisauditis, mida käitajad või käitajarühmad või nende õiguseellased asjaomase muu süsteemi raames edukalt ei läbinud.
4. Lõike 2 punkti c ei kohaldata, kui käitaja või käitajarühm tõendab, et tal oli mõjuv põhjus, mille tõttu muust süsteemist lahkumine oli vältimatu või vajalik. Lahkumise põhjuseks ei tohi olla kriitiline või oluline mittevastavus või sertifitseerimissüsteemi nõuete täitmata jätmine käitaja poolt.
5. Sertifitseerimissüsteemid tagavad lõikes 1 osutatud teabe tõhusa ja õigeaegse vahetamise omavahel.
Artikkel 9
Teabe avaldamine sertifitseerimissüsteemide poolt ja nende iga-aastase tegevusaruande minimaalne sisu
1. Sertifitseerimissüsteemid teevad oma veebisaidil avalikult ja tasuta kättesaadavaks vähemalt IV lisas loetletud teabe. Komisjon teeb nimetatud teabe avalikult kättesaadavaks liidu registris.
2. Need käitajad, kelle sertifikaat on tühistatud, lõpetatud või aegunud, peavad olema sertifitseerimissüsteemi registris loetletud veel vähemalt 36 kuud pärast sertifikaadi tühistamise, lõpetamise või aegumise kuupäeva. Sertifitseerimissüsteemid avalikustavad viivitamata kõik muudatused käitaja sertifitseerimise hetkeseisus.
3. Määruse (EL) 2024/3012 artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus osutatud iga-aastane tegevusaruanne käsitleb eelmist kalendriaastat ning selle struktuur ja sisu vastab käesoleva määruse V lisale.
2. JAGU
Auditeerimine
Artikkel 10
Auditiprotsess ja kindlustase
1. Sertifitseerimissüsteemid nõuavad, et käitajad või käitajarühmad läbiksid enne, kui neil lubatakse süsteemis osaleda, edukalt sertifitseerimisauditi, mille teeb sertifitseerimissüsteemi määratud sertifitseerimisasutuste nimekirjast valitud sertifitseerimisasutus. Selline audit toimub alati kohapeal ja annab vähemalt piisava kindluse selle siseprotsesside tulemuslikkuse kohta.
2. Sertifitseeritud käitajad või käitajarühmad peavad läbima korrapärased taassertifitseerimis- ja seireauditid, mille sagedus on sätestatud määruse (EL) 2024/3012 artikli 8 kohaselt kehtestatud asjakohastes sertifitseerimismetoodikates. Käitajate taotluse korral võivad sertifitseerimisaudit ja esimene taassertifitseerimisaudit toimuda samal ajal. Rühmaauditite puhul võivad auditid hõlmata rühmaliikmete valimit kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12. Auditite tulemuste kinnitamise eest vastutab sertifitseerimisasutuse tehniline ülevaataja.
3. Sertifitseerimissüsteemid koostavad üksikasjalikud suunised auditite kavandamise ja tegemise ning auditiaruannete koostamise kohta. Sertifitseerimissüsteemid tagavad, et sertifitseerimisasutused teevad auditeid vastavalt standardile EN ISO/IEC 17021-1 koos standardiga EN ISO/IEC 19011 või samaväärse standardiga. Sertifitseerimissüsteemid tagavad audititeabe tõhusa ja õigeaegse vahetamise sertifitseerimisasutuste vahel, et toetada auditi tulemuslikku ettevalmistamist ja läbiviimist.
4. Sertifitseerimis- ja taassertifitseerimisauditid hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:
|
a) |
käitaja sellise tegevuse kindlakstegemine, mis on sertifitseerimissüsteemi normide seisukohast asjakohane; |
|
b) |
käitaja asjakohaste kontrollisüsteemide ja tema üldise korralduse kindlakstegemine seoses sertifitseerimissüsteemi normidega ning asjakohaste kontrollisüsteemide tõhusa rakendamise kontrollid; |
|
c) |
olulist väärkajastamist põhjustada võivate riskide analüüs, mis põhineb audiitori ametialastel teadmistel ja käitaja esitatud teabel; |
|
d) |
valideerimis- või kontrollikava, mis vastab riskianalüüsile ning käitaja tegevuse ulatusele ja keerukusele ning milles on määratud kindlaks käitaja tegevuse puhul kasutatavad proovivõtumeetodid; |
|
e) |
valideerimis- või kontrollikava rakendamine, mille puhul kogutakse tõendeid kooskõlas kindlaksmääratud proovivõtumeetoditega ja kõiki asjakohaseid täiendavaid tõendeid, millele audiitori järeldus tugineb; |
|
f) |
enne lõplike auditijärelduste tegemist sertifitseerimisasutuse nõue käitajale esitada kontrolljälgede puuduvad elemendid, selgitada erinevusi või vaadata üle deklaratsioonid või arvutused; |
|
g) |
käitaja registreeritud andmete täpsuse kontrollimine; |
|
h) |
punkti c kohaldamisel võetakse riskianalüüsis arvesse tegevuse üldist riskiprofiili, sõltuvalt käitaja riskitasemest. Auditi intensiivsust või ulatust või mõlemat kohandatakse vastavalt üldistele riskiteguritele. |
5. Sertifitseerimisasutused sertifitseerivad käitajad või käitajarühmad üksnes juhul, kui nad vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
|
a) |
neil on dokumendihaldussüsteem; |
|
b) |
neil on auditeeritav süsteem kõigi nende esitatud deklaratsioonide või nende deklaratsioonide aluseks olevate tõendite turvaliseks säilitamiseks ja läbivaatamiseks; |
|
c) |
nad säilitavad kõiki käesoleva määruse ja määruse (EL) 2024/3012 nõuete täitmiseks vajalikke tõendeid vähemalt viis aastat pärast seireperioodi lõppu või kauem, kui seda nõutakse siseriiklike õigusaktidega; |
|
d) |
nad kohustuvad esitama nende tõendite auditeerimisega seotud teavet. |
Artikkel 11
Süsiniku eemaldamise ja mulla kasvuhoonegaaside heite arvutuste auditeerimine
1. Sertifitseerimissüsteemid nõuavad käitajatelt, et nad esitaksid sertifitseerimisasutustele enne sertifitseerimisauditit tegevuskava ja seirekava ning enne taassertifitseerimis- või seireauditeid asjakohased seirearuanded.
2. Taassertifitseerimisauditite tegemiseks sisaldab seirearuanne vajalikku teavet süsiniku netoeemaldamise kasu või mulla kasvuhoonegaaside heite netovähendamise kasu arvutamise kohta kooskõlas asjakohase sertifitseerimismetoodikaga ning asjakohast teavet, mis käsitleb tegevuse vastavust kohaldatavas sertifitseerimismetoodikas esitatud vastutus- ja kestlikkuskriteeriumidele.
3. Seireauditite jaoks sisaldab seirearuanne vajalikku teavet säilitatud süsiniku seire kohta ja kõigi tagasilendumisjuhtumite kohta.
4. Taotluse korral annavad sertifitseerimissüsteemid komisjonile ja sertifitseerimisasutuste järelevalve eest vastutavatele riiklikele asutustele juurdepääsu vastavatele auditiaruannetele ja vastavussertifikaatidele.
Artikkel 12
Rühmaaudit süsinikupõllunduse puhul
1. Sertifitseerimissüsteemid võimaldavad teha käitajarühma taotluse korral süsinikupõllunduse tegevuste rühmaauditi ainult järgmistel juhtudel:
|
a) |
alad, kus sertifitseeritavad tegevused toimuvad, asuvad üksteisele geograafiliselt lähedal ja neil on sarnased mullastik-klimaatilised tunnused, nagu kliima- või mullatingimused; |
|
b) |
süsiniku eemaldamise ja mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamiseks on tegevustel sarnased protsessid ja menetlused; |
|
c) |
kõik rühmaliikmed kasutavad sama asjakohast sertifitseerimismetoodikat, mis on määratud kindlaks vastavalt määruse (EL) 2024/3012 artikli 8 lõikele 2; |
|
d) |
käitajarühm on kehtestanud sisekontrollisüsteemi, mis koosneb dokumenteeritud riskipõhiste kontrollitoimingute ja -menetluste kogumist, mille kohaselt kindlaksmääratud isik või asutus (rühmajuht) vastutab selle kontrollimise eest, et iga rühmaliige järgib kohaldatavat sertifitseerimismetoodikat. |
2. Rühmaauditit taotlev käitajarühm määrab rühmajuhi, kes on käitajarühma seaduslik esindaja ja vastutab selle tagamise eest, et iga käitaja järgib kohaldatavat sertifitseerimismetoodikat.
3. Rühmaauditeid tegevad sertifitseerimisasutused võivad kontrollida kõiki asjaomaseid tegevusi rühmaliikmete valimi alusel. Sertifitseerimissüsteemid koostavad rühmaauditi rakendamise suunised, mis käsitlevad vähemalt järgmisi elemente:
|
a) |
rühmajuhi roll, sealhulgas seoses sisejuhtimissüsteemi ning rühmasiseste kontrollimenetlustega ja asjaomaste kontrollide sagedusega; |
|
b) |
asjaomaste tegevuste valimi suurus, mis määratakse kindlaks kooskõlas lõikega 5. |
4. Valimis, mis koosneb sellisest arvust rühmaliikmetest, mis vastab rühmaliikmete koguarvu ruutjuurele, auditeeritakse valimisse kuulujaid individuaalselt sagedusega, mis on kindlaks määratud kohaldatavas sertifitseerimismetoodikas. Kõrgema riskitaseme korral seda arvu suurendatakse.
5. Kui rühmaauditis tehakse rühmaliikmete esialgse valimi ühe käitaja puhul kindlaks kriitiline või oluline mittevastavus, auditeeritakse veel üht sama suurt rühmaliikmete valimit. Rühmaliikmete süsteemse mittevastavusega kogu valimi ulatuses kaasneb olenevalt olukorrast kogu rühma sertifikaadi peatamine või tühistamine. Sertifitseerimissüsteemid kehtestavad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks üldine riskitase rühma tegevustega hõlmatud aladel ja see, kuidas asjaomane riskitase mõjutab auditeerimisel kasutatavat lähenemisviisi. Valim peab olema kogu rühma suhtes representatiivne ning selle määramisel tuleb kasutada riski ja juhuvaliku kombinatsiooni. Vähemalt 25 % valimi liikmetest ja vähemalt 25 % valimi tegevustega hõlmatud kogupindalast peab olema määratud juhuvalikuga. Rühmaauditiks valitud liikmed on iga kontrolli puhul erinevad ja kontrollimise sagedus on määratud kindlaks kohaldatavas sertifitseerimismetoodikas. Üksikute rühmaliikmete puhul auditi käigus kindlaks tehtud kriitilisi või olulisi mittevastavusi käsitletakse artikli 7 lõigete 2–6 kohaselt.
6. Rühmajuhti auditeeritakse alati kohapeal. Rühmaliikmete auditid võivad olla dokumendipõhised, tingimusel et dokumendipõhised auditid annavad kohapealse auditiga võrreldava kindlustaseme. Sertifitseerimissüsteemid määravad kindlaks, milliseid tõendeid on vaja, et lubada dokumendipõhist auditit. Käitajate endi kinnitusi ei peeta piisavaks tõendiks.
3. JAGU
Sertifitseerimisasutused
Artikkel 13
Sertifitseerimisasutuste määramine
1. Sertifitseerimissüsteemid tagavad, et sertifitseerimisasutused, mis on määratud tegema auditeerimistoiminguid, sealhulgas sertifitseerimisauditeid (valideerimine) ning taassertifitseerimis- ja seireauditeid (kontrollimine), järgivad käesolevas artiklis sätestatud norme, välja arvatud lõikeid 2, 3 ja 4, kui tegemist on sertifitseerimisasutustega, mida on tunnustanud määruse (EL) 2024/3012 artikli 10 lõikes 1 osutatud riiklik pädev asutus.
2. Sertifitseerimisasutused peavad olema akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17065. Kui sertifitseerimisasutus teeb kontrollitoiminguid kas oma ressurssidega või muude tema otsese kontrolli all olevate ressurssidega, peab ta järgima ka standardite EN ISO/IEC 17029 ja EN ISO 14065 kohaldatavaid nõudeid. Sertifitseerimisasutused kasutavad auditite tegemiseks üksnes selliseid muid ressursse, millel on vajalikud teadmised, kogemused, oskused ja suutlikkus, et teha tulemuslikult kõiki vajalikke auditeerimistoiminguid, sealhulgas valideerimine ja kontrollimine.
3. Sertifitseerimisasutusi akrediteerivad riiklikud akrediteerimisasutused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (3) ning see hõlmab süsteemide konkreetset sertifitseerimisulatust kooskõlas määrusega (EL) 2024/3012. Kui riiklik akrediteerimisasutus hindab lõike 2 kohaldamiseks sertifitseerimisasutuse kvalifikatsiooni, võtab ta süsinikupõllunduse või süsiniku püsiva eemaldamise ja süsiniku toodetes säilitamise sertifitseerimise puhul arvesse mis tahes varasemat akrediteeringut, mis on saadud asjaomase tegevuste rühma jaoks kooskõlas vastavalt kas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/996 (4) või komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2067 (5).
4. Sertifitseerimisasutused valivad ja nimetavad auditirühma vastavalt standardile EN ISO/IEC 17021-1 koos standardiga EN ISO/IEC 19011, võttes arvesse auditi eesmärkide saavutamiseks vajalikku pädevust. Auditirühmal peavad olema auditi tulemuslikuks tegemiseks vajalikud teadmised, kogemused, oskused ja suutlikkus. Kui audiitoreid on vaid üks, peavad tal olema ka vajalikud teadmised, kogemused, oskused, koolitus ja suutlikkus, et täita konkreetse auditi puhul asjakohaseid auditirühma juhi ülesandeid.
5. Sertifitseerimisasutuste valitud audiitorid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
nad on auditeeritavast tegevusest sõltumatud; |
|
b) |
neil ei ole huvide konflikti, näiteks ei ole nad viimase kolme aasta jooksul enne auditit osalenud sama käitaja nõustamises; |
|
c) |
neil on teadmised, kogemused, oskused ja suutlikkus, mis on vajalikud sertifitseerimissüsteemi kohaldamisalaga seotud auditite tulemuslikuks tegemiseks, sealhulgas:
|
|
d) |
rühmaauditite korral peab neil olema rühmaauditite tegemise kogemus. |
6. Sertifitseerimisasutuse juhtimissüsteemiga tagatakse audiitorite otsuste võimalikult suur sõltumatus, järgides audiitorite rotatsiooni põhimõtteid või muid selle tegevusala olemasolevaid parimaid tavasid.
7. Sertifitseerimisasutused, kellel ei ole enam õigust teha sertifitseerimissüsteemi kohast auditeerimist, peavad olema süsteemi veebisaidil loetletud koos asjakohase märkega veel vähemalt 24 kuud pärast viimast auditit.
Artikkel 14
Sertifitseerimisasutuste koolitamine
1. Sertifitseerimissüsteemid loovad süsteemi määratud sertifitseerimisasutuste audiitoritele põhjalikud koolituskursused, mis hõlmavad kõiki süsteemi kohaldamisalaga seotud aspekte. Kursused hõlmavad eksamit, millega tõendatakse osalejate vastavust koolitusnõuetele tehnilises valdkonnas või valdkondades, kus nad tegutsevad. Audiitorid osalevad koolituskursustel enne, kui nad asuvad sertifitseerimissüsteemi nimel auditeid tegema.
2. Sertifitseerimissüsteemid võtavad kasutusele audiitorite koolitusstaatuse jälgimise süsteemi ning tagavad, et audiitorid osalevad korrapäraselt koolitustel. Sertifitseerimissüsteemid annavad sertifitseerimisasutustele ka vajalikke suuniseid sertifitseerimisprotsessi seisukohast oluliste aspektide kohta, sealhulgas õigusraamistiku ajakohastuste või sertifitseerimissüsteemi siseseireprotsessi raames tehtud asjakohaste järelduste kohta.
Artikkel 15
Liikmesriikide ja komisjoni poolne järelevalve sertifitseerimisasutuste üle
1. Sertifitseerimissüsteemid nõuavad, et nii süsteemi raames auditeid tegevad sertifitseerimisasutused kui ka kavas osalevad käitajad teeksid koostööd komisjoniga ja liikmesriikide pädevate asutustega, sealhulgas annaksid taotluse korral juurdepääsu käitaja valdustele ning teeksid komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mida nad vajavad määruse (EL) 2024/3012 artikli 10 lõike 1 kohaste ülesannete täitmiseks. Sertifitseerimisasutused
|
a) |
esitavad teabe, mida liikmesriigid vajavad sertifitseerimisasutuste tegevuse järelevalveks vastavalt direktiivi (EL) 2024/3012 artiklile 10; |
|
b) |
esitavad teabe, mida komisjon vajab direktiivi (EL) 2024/3012 artiklis 13 sätestatud nõuete täitmiseks; |
|
c) |
kontrollivad asjaomasesse sertifitseerimisregistrisse ja määruse (EL) 2024/3012 artikli 12 kohasesse liidu registrisse sisestatud teabe täpsust. |
2. Liikmesriigid võivad delegeerida sertifitseerimisasutuste järelevalve määruse (EÜ) nr 765/2008 kohastele riiklikele akrediteerimisasutustele.
3. Määruse (EL) 2024/3012 artikli 10 lõike 4 kohase järelevalve raames võivad liikmesriigid kehtestada korra, mis võimaldab määruse (EL) 2024/3012 artikli 10 lõikes 1 osutatud riikliku pädeva asutuse poolt tunnustatud sertifitseerimisasutustel registreeruda järelevalveks ja järelevalve tegemiseks, olenemata sellest, kas nende peakontor asub nende asukohaliikmesriigis.
4. Liikmesriigid vahetavad teavet ja jagavad parimaid tavasid selle kohta, kuidas teha järelevalvet sertifitseerimisasutuste tegevuse üle ametliku koostööraamistiku raames. Kui sertifitseerimisasutused sertifitseerivad süsiniku eemaldamisega, süsinikupõllundusega või toodetes süsiniku säilitamisega seotud tegevusi rohkem kui ühes liikmesriigis, kehtestavad asjaomased liikmesriigid ühise raamistiku selliste sertifitseerimisasutuste üle tehtavaks järelevalveks, sealhulgas määravad ühe liikmesriigi juhtivaks auditijärelevalvajaks.
5. Juhtiv auditijärelevalvaja vastutab koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega sertifitseerimisasutuste järelevalve tulemusi käsitleva teabe koondamise ja teiste liikmesriikidega jagamise eest.
6. Kui liikmesriigil on põhjendatud kahtlusi seoses konkreetse sertifitseerimisasutuse võimega oma audititööd teha, jagab ta seda teavet teiste liikmesriikidega, komisjoniga ja sertifitseerimissüsteemiga, mille raames sertifitseerimisasutus tegutseb. Asjaomane sertifitseerimissüsteem uurib juhtumit viivitamata. Pärast uurimise lõpetamist teavitab sertifitseerimissüsteem liikmesriike ja komisjoni uurimise tulemustest ja võetud parandusmeetmetest.
7. Käitajad ja sertifitseerimisasutused, kes ei täida või ei soovi täita käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid, jäetakse vastavalt kas sertifitseerimissüsteemide nimel tehtavatest audititest välja või ei lubata neil sertifitseerimissüsteemide nimel auditeid teha.
III PEATÜKK
SERTIFITSEERIMISREGISTRID
Artikkel 16
Sertifitseerimisregistrid
1. Sertifitseerimissüsteemid tagavad, et nende sertifitseerimisregistrid vastavad järgmistele nõuetele:
|
a) |
registris registreeritakse sertifitseeritud käitajate identifitseerimisandmed ja asjakohased vastavussertifikaadid ning jälgitakse neid; |
|
b) |
register ei lase registreerida mõnes muus süsiniku eemaldamise või mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamise sertifitseerimise süsteemis registreeritud tegevust; |
|
c) |
register ei lase välja anda sertifitseeritud ühikuid konkreetse tegevuse ja konkreetse sertifitseerimisperioodi eest, kui mõni muu sertifitseerimissüsteem on juba sama tegevuse ja sama sertifitseerimisperioodi eest sertifitseeritud ühikud välja andnud ning ei ole neid sertifitseeritud ühikuid tühistanud; |
|
d) |
register ei lase sertifitseeritud ühikuid nende kasutaja poolt või tema nimel maha arvestada (kasutusest kõrvaldamine) või registrist ilma mahaarvestuseta lõplikult kustutada (tühistamine), kui need ühikud on juba kasutuselt kõrvaldatud või tühistatud; |
|
e) |
register nõuab punktis d osutatud kasutaja ning ühiku kasutuselt kõrvaldamise või tühistamise eesmärgi kindlakstegemist; |
|
f) |
registris võetakse heastamismeetmeid sertifitseeritud ühikute eksliku või petturlikku väljaandmise korral; |
|
g) |
punktis f osutatud heastamismeetmed hõlmavad vähemalt juurdepääsu peatamist käitaja kontole ja, kui see on asjakohane, sertifitseeritud ühikute ülemäärase väljaandmise hüvitamist. Hüvitamine saab toimuda kahel viisil: sertifitseerimissüsteem tühistab käitaja kontol vastava arvu välja antud sertifitseeritud ühikuid või käitaja asendab samaväärse arvu sertifitseeritud ühikuid, misjärel need kohe tühistatakse. |
2. Sertifitseerimisregistrite aluseks olev IT turbe süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
|
a) |
see põhineb seaduslikkuse, läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja vastutusele võetavuse põhimõttel; |
|
b) |
seda võetakse arvesse süsteemi kogu olelusringi arendamise protsessi jooksul; |
|
c) |
sellega tagatakse asjakohasel tasemel autentsus, käideldavus, konfidentsiaalsus, terviklus, salgamatus, isikuandmete kaitse ja ametisaladuse hoidmine; |
|
d) |
selle aluseks on riskijuhtimisprotsess; |
|
e) |
sellega määratakse selgelt kindlaks eri kasutajate rollid ja kohustused; |
|
f) |
selles on loetletud mis tahes muu IT-süsteemi või IT-teenuse turbenõuded ja süsteemi sõltuvused; |
|
g) |
see on kokku võetud IT turbe kavas ja IT turbe rakendamise kavas; |
|
h) |
sellel on IT turbe rakendamise kava, milles on kindlaks määratud vajalikud projektid ja protsessid, et vähendada riskid proportsionaalsete kuludega asjakohasele tasemele ning tagada vastavus üldtunnustatud IT turbe standardile. |
IV PEATÜKK
SERTIFITSEERIMISSÜSTEEMIDE TUNNUSTAMINE
Artikkel 17
Sertifitseerimissüsteemide tunnustamine
1. Komisjon saab tunnustada üksnes selliseid sertifitseerimissüsteeme, mis järgivad määruses (EL) 2024/3012 sätestatud norme, asjakohaseid sertifitseerimismetoodikaid ja käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
2. Sertifitseerimissüsteem esitab oma tunnustamistaotluses järgmise teabe:
|
a) |
nimi, aadress ja kontaktandmed; |
|
b) |
ülevaade sertifitseerimissüsteemi kavandatud kohaldamisalast ja tegevustest; |
|
c) |
viide sertifitseerimismetoodikale või -metoodikatele, mille tunnustamist sertifitseerimissüsteem taotleb; |
|
d) |
normid ja menetlused, mis tõendavad, et süsteem järgib asjakohast sertifitseerimismetoodikat või asjakohaseid sertifitseerimismetoodikaid, mille tunnustamist ta taotleb; |
|
e) |
normid ja menetlused, mis tõendavad vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. |
3. Komisjon hindab ainult täielikke taotlusi. Vajaduse korral palub komisjon asjaomaselt sertifitseerimissüsteemilt lisateavet. Hindamise järeldused dokumenteeritakse tehnilises hindamisaruandes.
4. Sertifitseerimissüsteemide üldise hindamise osana hindab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooniga ka seda, kas sertifitseerimissüsteemide normid ja protokollid sobivad sertifitseerimisasutuste akrediteerimiseks kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikega 2. Selle hindamise järeldused lisatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehnilisele hindamisaruandele.
5. Komisjon võib sertifitseerimissüsteemi taotluse korral otsustada pikendada määruse (EL) 2024/3012 artikli 13 lõike 1 alusel vastu võetud tunnustamisotsuse kehtivust.
6. Sertifitseerimissüsteemid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist süsteemi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada tunnustamisotsuse aluseks oleva hindamise tulemust. Olulised muudatused on muu hulgas järgmised:
|
a) |
sertifitseerimissüsteemiga hõlmatud asjakohaste sertifitseerimismetoodikate muudatused; |
|
b) |
sertifitseerimissüsteemi kohaldamisala laiendamine tunnustamisotsuses kirjeldatust kaugemale; |
|
c) |
käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavust mõjutavad muudatused. |
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 18
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. november 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L, 2024/3012, 6.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1937/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/765/oj).
(4) Komisjoni 14. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/996 kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.6.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/996/oj).
(5) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj).
I LISA
Artiklis 3 osutatud tegevuskava standardvorm
Tegevuskava sisaldab vähemalt järgmisi osi.
|
1. |
Tegevuse kirjeldus, sealhulgas järgmiste elementide kirjeldus:
|
|
2. |
Sertifitseerimismetoodika(te) kohaldamise kirjeldus, sealhulgas eraldi alapunktid, mis käsitlevad järgmist:
|
|
3. |
Eeldatav süsiniku kogueemaldamine, kogu mulla kasvuhoonegaaside heide ja tegevusega seotud kogu kasvuhoonegaaside heide. |
|
4. |
Tegevusega saavutatav eeldatav süsiniku netoeemaldamise kasu või eeldatav mulla kasvuhoonegaaside heite netovähendamise kasu. |
|
5. |
Käitajarühma puhul kirjeldus selle kohta, kuidas osutatakse käitajatele nõustamisteenuseid. |
|
6. |
Süsinikupõllunduse tegevust ellu viiva käitajarühma puhul käitajarühma poolt artikli 12 lõike 1 punkti d kohaselt kehtestatud sisekontrollisüsteemi kirjeldus. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj).
II LISA
Artiklis 3 osutatud seirekava standardvorm
Seirekava sisaldab vähemalt järgmisi osi.
|
1. |
Seiratavad andmed ja parameetrid |
|
2. |
Seiresagedus |
|
3. |
Heite allikad ja sidujad |
|
4. |
Andmeallikas |
|
5. |
Mõõtmismeetodid ja -kord, sealhulgas täpsuse ja kalibreerimise üksikasjad |
|
6. |
Kvaliteedi hindamise või kontrollimise kord |
|
7. |
Vastutus kogumise ja arhiveerimise eest |
III LISA
Artiklis 3 osutatud sertifitseerimisauditi aruande ja taassertifitseerimisauditi aruande miinimumsisu
1.
Auditiaruande kokkuvõte
2.
Teave käitaja kohta:|
a) |
kontaktandmed (nimi ja aadress); rühma sertifitseerimise puhul rühmajuhi kontaktandmed (nimi ja aadress) ning sertifitseerimise alla kuuluvate süsinikupõllunduse tegevuste loetelu (tegevuse käitajate nimi ja aadress); |
|
b) |
tegevuse või tegevuste geograafilised asukohad, sealhulgas geograafilised koordinaadid; |
|
c) |
sertifitseerimise ulatus ja kohaldatav sertifitseerimismetoodika (sealhulgas õiguslik alus); |
|
d) |
tegevuskava ja seirekava viitenumber. |
3.
Teave tegevuse kohta:|
a) |
tegevuse tulemusena saavutatav eeldatav (sertifitseerimisauditi puhul) või saavutatud kontrollitud (taassertifitseerimisauditi puhul) süsiniku püsiva netoeemaldamise kasu, süsiniku ajutise netoeemaldamise kasu või mulla kasvuhoonegaaside heite netovähendamise kasu; |
|
b) |
tegevusega kaasnevad kestlikkusega seotud hüved. |
4.
Teave sertifitseerimisasutuse kohta:|
a) |
kontaktandmed (nimi ja aadress) ja logo; |
|
b) |
auditirühma koosseis; |
|
c) |
riiklik akrediteerimisasutus ning akrediteerimise ulatus ja kuupäev või riiklik tunnustamisasutus ning tunnustamise ulatus ja kuupäev. |
5.
Teave auditiprotsessi kohta:|
a) |
auditi kuupäev; |
|
b) |
auditi kava ja kestus (kui osa auditist toimus kohapeal ja osa kaugtööna, näidata ära kummagi osa kestus); |
|
c) |
sertifitseerimissüsteemi standardid, mis on auditeeritud/sertifitseeritud (sh versiooni number); |
|
d) |
auditeeritud tegevuskohad; |
|
e) |
auditimeetod (riskihindamine ja valimi moodustamise alus, konsulteerimine sidusrühmadega); |
|
f) |
muude sertifitseerimissüsteemide või standardite sertifitseerimine; |
|
g) |
kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate andmete liik. |
6.
Teave auditi tulemuste kohta:|
a) |
sertifikaadi (kordumatu) number või kood; |
|
b) |
auditiaruande väljaandmise koht ja aeg; |
|
c) |
üks järgmistest auditi tulemustest:
|
|
d) |
väljaandja tempel ja/või allkiri. |
IV LISA
Miinimumteave, mille sertifitseerimissüsteemid avaldavad oma veebisaidil vastavalt artiklile 9
1.
Sertifitseerimissüsteemi kontaktandmed, sealhulgas aadress ja e-posti aadress.
2.
Süsteemi juhtimisnormide ja -menetluste viimane versioon, sealhulgas kõigi asjaomaste asutuste roll, omandistruktuuri üksikasjad, juhatuse, sekretariaadi ja tehnilise komitee või samaväärse organi koosseis ja kogemused, süsteemis osalejate nimekiri, kaebuste esitamise ja edasikaebamise menetlused ning auditeid käsitlevad suunised. Norme ja menetlusi käsitlevad dokumendid peavad sisaldama kuupäeva ja versiooni numbrit ning vajaduse korral kokkuvõtet kõigist dokumendi eelmise versiooniga võrreldes tehtud muudatustest.
3.
Reeglid, mille alusel arvutatakse määruse (EL) 2024/3012 artikli 11 lõike 2 teises lõigus osutatud sertifitseerimissüsteemi tasud.
4.
Iga-aastane tegevusaruanne.
5.
Sertifitseerimisregistri link.
6.
Link veebilehele, kus kirjeldatakse kaebuste esitamise ja hindamise menetlusi, sealhulgas edasikaebamismenetlusi.
7.
Võimalikud meetmed, mida sertifitseerimissüsteem on kaebuse alusel võtnud.
V LISA
Artiklis 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes esitatav miinimumteave
1.
Tõendid artikli 9 lõike 1 nõuete täitmise kohta.
2.
Süsteemi kasutuselevõtt turul, sertifitseeritud tegevuste arv ja liik (liigitatuna vastavalt kohaldatavale metoodikale), süsteemi hallatavate sertifitseeritud ühikute kogus, liik ja staatus, sealhulgas näiteks see, kas need on välja antud, kasutuselt kõrvaldatud, aegunud, tühistatud või puhvrisse määratud, sertifitseeritud ühikute lõppkasutus ja sertifitseeritud ühikuid kasutavate üksuste liigid.
3.
Ülevaade tegevustest, mida sertifitseerimissüsteem on ellu viinud koostöös sertifitseerimisasutustega, et parandada üldist sertifitseerimisprotsessi ning audiitorite kvalifikatsiooni ja sõltumatust, sealhulgas loetelu tehnilistest seminaridest või muud liiki tegevustest, mis hõlbustavad kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist määruse (EL) 2024/3012 kohaselt kehtestatud kohaldatavate sertifitseerimismetoodikate rakendamise valdkonnas.
4.
Ülevaade siseseiresüsteemist ja selle korrapärasest läbivaatamisest, sealhulgas sertifitseerimisasutuste ja nende audiitorite töö järelevalvest. Selles ülevaates kirjeldatakse muu hulgas seda, kuidas tänu süsteemile hoitakse tulemuslikult ära pettusi, tagades pettusekahtluse ja muude õigusnormide rikkumiste õigeaegse avastamise, käsitlemise ja nende suhtes järelmeetmete võtmise, ning esitatakse vajaduse korral avastatud pettuste või õigusnormide rikkumiste juhtumite arv.
5.
Ülevaade meetmetest, mis on võetud sidusrühmade kaasamiseks, sealhulgas avalike konsultatsioonide kaudu.
6.
Ülevaade saadud kaebustest ning asjakohasel juhul siseseire osana võetud vajalikest parandusmeetmetest või juhtimissüsteemi tehtud muudatustest.
7.
Ülevaade käitajate või sertifitseerimisasutuste puhul kindlaks tehtud mittevastavustest ning avastatud pettusejuhtumite arv ja kirjeldus, sealhulgas tegevuskava kaebuse või avastatud mittevastavuse lahendamiseks.
8.
Sertifitseerimisasutuste määramise kriteeriumid ja protsess.
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2358/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)