(1)

14. juunil 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit dekoratiivpaberi impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 2. mail 2024 neli liidu dekoratiivpaberitootjat (edaspidi „kaebuse esitajad“). Kaebuse esitas liidu dekoratiivpaberi tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2024/2718 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude.

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 16. jaanuaril 2025 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

(5)

14. veebruaril 2025 kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2025/291 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) Hiina Rahvavabariigist pärit dekoratiivpaberi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(6)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitas mitu isikut ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Need isikud olid:

(7)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati CNFPIA, kaebuse esitajad ja KINGDECOR.

(8)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(9)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit dekoratiivpaberi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(10)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitajad ja Kingdecor.

(11)

27. jaanuaril 2025 esitas CNFPIA kaebuse esitajate 27. augusti 2024. aasta märkuste kohta oma märkused. CNFPIA märkused esitati aga ajal, mil neid ei olnud enam võimalik menetluse esialgsesse etappi kaasata. Lisaks puudutasid tema märkused kaebuse esitajate vastuseid teiste huvitatud isikute märkustele menetluse algatamise etapis ning hõlmasid seega peamiselt kaebusega seotud küsimusi. Eespool nimetatud asjaolusid arvestades jäeti need märkused esialgses etapis arvesse võtmata, kuna need ei oleks selles etapis mõjutanud komisjoni järeldusi.

(12)

Seoses CNFPIA väitega, et komisjon oleks pidanud kaebuse esitajate 27. augusti 2024. aasta märkused tagasi lükkama, kuna need esitati pärast algatamisteate (5) avaldamisest möödunud 70 päevast tähtaega, rõhutas komisjon, et kuigi kaebuse esitajate märkused olid avalikult kättesaadavad, ei võetud neid arvesse ajutises määruses esitatud komisjoni vastuväidetes algatamist käsitlevatele märkustele. Igal juhul ei oleks kaebuse esitajate 27. augusti 2024. aasta märkused ega CNFPIA 27. jaanuari 2025. aasta märkused komisjoni esialgseid järeldusi mõjutanud, kuna mõlemad käsitlesid kaebuse järeldusi.

(13)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 7–13 esitatud järelduse juurde.

(14)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 14–19 esitatud järeldused.

(15)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 20–23 esitatud järeldused.

(16)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 24 esitatud järeldused.

(17)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 25–30 esitatud järeldused.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CNFPIA oma märkusi, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine käesolevas juhtumis on vastuolus WTO dumpinguvastase lepinguga ja seda ei tohi kohaldada, kuna komisjon ei esitanud piisavalt tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta Hiina dekoratiivpaberi sektoris.

(19)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 37 juba märgitud, tuletas komisjon meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele, kui komisjon teeb kindlaks oluliste moonutuste olemasolu, võib kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult ulatuses, milles nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite põhjal kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine on käesoleva juhtumi puhul ebajärjekindel ega ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga, viitas komisjon selgituseks ajutise määruse punktidele 3.2.1.9 ja 3.2.1.10.

(20)

Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjenduses 41 esitatud komisjoni esialgsed järeldused.

(21)

Komisjon ei saanud pärast esialgsete järelduste avalikustamist uusi märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta. Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendustes 142–144 esitatud esialgsed järeldused.

(22)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Interprint GmbH märkuse võrdlusriigi valiku kohta, märkides, et Tai tootmistingimused, energia- ja toorainehinnad ning palgastruktuur ei ole võrreldavad Hiina omadega. Selle väite toetuseks aga tõendeid ei esitatud.

(23)

Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjenduses 157 esitatud esialgsed järeldused.

(24)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Kingdecor, et komisjon peab kasutama siseturult ostetud titaandioksiidi asendusväärtusena Kingdecori imporditud titaandioksiidi hinda, kuna imporditud ja siseturult ostetud tooted on samad ning Kingdecor importis olulise osa oma titaandioksiidist riikidest, kus moonutusi ei esine.

(25)

Kingdecor väitis, et ostis omamaist titaandioksiidi puhtusega üle 90 % ning et Mehhiko äriühingult Chemours ja Saksamaa äriühingult Kronos ostetud toote titaandioksiidisisaldus oli sarnane. Lisaks olid imporditud titaandioksiidi muud omadused võrreldavad siseturult ostetud titaandioksiidi omadustega. Selle tulemusena on imporditud titaandioksiidi hind siseturult ostetud titaandioksiidi hinna suhtes representatiivne.

(26)

Kaebuse esitajad väitsid, et pole õige kasutada hindu, millega Kingdecor importis titaandioksiidi, ning et Kingdecori väited põhinevad õigusaktide vääral tõlgendamisel ja on eksitavad. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et kui oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi siseturu hindu ega kulusid, peab komisjon arvutama normaalväärtuse üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal.

(27)

Kaebuse esitajad väitsid veel, et Kingdecori väide, et Taiwanist, Mehhikost ja Saksamaalt imporditud titaandioksiid oli „täpselt sama mis siseturult pärit titaandioksiid“, oli faktiliselt väär, kuna Kingdecor ei võtnud arvesse titaandioksiidi kahte olulist omadust, nimelt seda, kas titaandioksiid oli toodetud sulfaat- või kloriidprotsessi abil, ja molekuli pinnatöötlust. Lisaks sellele peetakse isegi Hiina „kvaliteetsema“ titaandioksiidi tootjaid endiselt madalama taseme tootjateks võrreldes Taiwani, Mehhiko ja Saksamaa ülemaailmsete tootjatega. Ainult konkreetsel viisil töödeldud titaandioksiidil on spetsiifilised omadused, mis muudavad selle dekoratiivpaberi tootmise jaoks sobivaks. Selliste kvaliteediklasside tooteid nimetatakse lamineerimiskvaliteediga titaandioksiidiks.

(28)

Kaebuse esitajad väitsid veel, et dekoratiivpaberi tootjad ei saa vabalt asendada kloriidprotsessiga toodetud titaandioksiidi sulfaatprotsessiga toodetud titaandioksiidiga ja vastupidi. Kloriidprotsessiga toodetud titaandioksiid on tavaliselt sinakam, samal ajal kui sulfaatprotsessiga toodetud titaandioksiid on kollakam. Kuna need kahe kvaliteediklassi tooted ei ole omavahel asendatavad, jõudis komisjon varem järeldusele, et laminaatpaberis kasutatava kloriidprotsessiga toodetud titaandioksiidi turg moodustab eraldi tooteturu. Seega ei saa sulfaatprotsessi abil toodetud tooteid pidada „täpselt samaks“ kloriidprotsessi abil toodetud toodetega.

(29)

Kõigele lisaks väitsid kaebuse esitajad, et isegi kui Kingdecor kasutaks ainult kloriidprotsessiga toodetud titaandioksiidi – mida liidu tootjad pidasid äärmiselt ebatõenäoliseks –, ei saa Hiina RV siseturult hangitud kloriidprotsessiga toodetud titaandioksiidi võrdsustada mujalt imporditud kvaliteetsete toodetega. Nad esitasid turuekspertide väljaanded, milles väideti, et kvaliteetsete toodete ülemaailmseid tootjaid tuleks pidada 1. taseme tootjateks. Samuti leidis komisjon, et nende tootjate tooted on „hea kvaliteediga“. Selle taseme tootjatena nimetati konkreetselt Taiwanist, Saksamaalt ja Mehhikost eksportivad lamineerimiskvaliteediga titaandioksiidi tootjaid, st äriühinguid Kronos ja Chemours. Seevastu Hiina „parema kvaliteediga titaandioksiidi“ tootjaid peeti vaid 2. taseme tootjateks.

(30)

Komisjon märkis algusest peale, et need väited on vastuolus ajutise määruse põhjenduses 167 esitatud järeldustega, mille kohaselt äriühing väitis edukalt ja tõendas kohapeal kontrollitud ulatuslike tõenditega, et ta importis sellise kvaliteediklassi titaandioksiidi, mis ei olnud Hiinas kättesaadav. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi, kuna puudusid uued tõendid või kohapeal kontrollitud tõendid, mis need järeldused kummutaksid. Ilma et see mõjutaks seda järeldust, käsitles komisjon ka väite sisu. Nagu on järeldatud komisjoni 10. juuli 2024. aasta rakendusmääruse (EL) 2024/1923 (6) põhjendustes 25, 51 ja 57, leiab komisjon, et eri tüüpi titaandioksiididel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid ei peeta eri toodeteks. Vastavasisulist järeldust kinnitati komisjoni 17. detsembri 2024. aasta rakendusmääruses (EL) 2025/4 (7).

(31)

Lisaks leidis komisjon, et kuigi Kingdecor esitas tõendeid selle kohta, et siseturul toodetud titaandioksiidi kvaliteet on viimastel aastatel paranenud ja et mitmed tehnilised omadused on siseturult hangitud titaandioksiidi ja imporditud titaandioksiidi puhul võrreldavad, esitasid teised asjaosalised tõendeid selle kohta, et turuosaliste arvates on kvaliteedierinevused endiselt olemas, ja jätkavad 1. ja 2. taseme tootjate eristamist.

(32)

Seetõttu pidas komisjon õigeks mitte kasutada Kingdecori impordihindu võrdlusalusena, vaid arvutada normaalväärtus ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusriigi võrdlusaluseid.

(33)

Muid märkusi tooraine kohta ei esitatud. Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendustes 163–169 esitatud esialgsed tähelepanekud ja järeldused.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Kingdecor, et Hiina RVs ja mujal toodetud titaandioksiidil ei ole kvaliteedierinevusi ning et toote omadused ja tootmisprotsessid on peaaegu identsed. Selle väite toetuseks esitas ta lisaandmeid laborianalüüside vormis. Lisaks sellele jäi Kingdecor seisukohale, et ta kasutas peamiselt kloriidprotsessi abil toodetud titaandioksiidi, mitte sulfaatprotsessi abil toodetud kehvema kvaliteediga titaandioksiidi, ning märkis, et ta esitas asjakohased tõendavad dokumendid oma 28. märtsi 2025. aasta märkustes. Lisaks väitis Kingdecor, et ei ole loogiline kehtestada kehvema kvaliteediga omamaisele tootele võrdlushind, mis on kõrgem kui imporditud parema kvaliteediga titaandioksiidi hind.

(35)

Komisjon lükkas selle väite tagasi ja viitas põhjendustele 30–32 eespool. Kasutatud võrdlusalus kajastas asjaomaseid kulusid Tais, mida peeti asjakohaseks võrdlusriigiks. Asjaolu, et titaandioksiidi võrdlushind oli väidetavalt parema kvaliteediga Kingdecori toodete impordihindadest kõrgem, ei muuda seda võrdlushinda ebatäpseks. Hinnavahel võib olla palju põhjuseid, mis ei pruugi olla seotud kvaliteediga. Seetõttu pidas komisjon õigeks arvutada normaalväärtus ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis kajastavad Tai moonutamata hindu või võrdlusaluseid, ning mitte kalduda ühe tooraine puhul sellest metoodikast kõrvale ainult seetõttu, et Kingdecor importis titaandioksiidi muudest riikidest.

(36)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Kingdecor, et komisjoni metoodika on vastuoluline, kui ta aktsepteerib ekspordi puhul tegelikke riigisisese transpordi kulusid, kuid tooraine riigisisese transpordi puhul arvutas ta tootjate esitatud summad ümber.

(37)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a nõuded on täidetud ja et normaalväärtus on arvutatud tootmis- ja müügikulude alusel, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid. Ekspordihinna tehasehindade tasemele tagasi arvutamine on eraldi küsimus, mida nimetatud artikli sätted ei reguleeri. Seega lükati see väide tagasi.

(38)

Muude tootmistegurite (tööjõud, elekter ja aur) kohta märkusi ei esitatud. Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendustes 170–172 esitatud esialgsed tähelepanekud ja järeldused.

(39)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Kingdecor, et komisjoni kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude võrdlusalused sisaldavad otseseid müügikulusid ning et ekspordihinna ja arvutatud normaalväärtuse õiglaseks võrdlemiseks peab komisjon tagama, et otsesed müügikulud on arvutatud normaalväärtusest maha arvatud. Kingdecor viitas Orbise andmebaasist pärinevas võrdlusaluses sisalduvatele ühe Tai ettevõtja aastaaruande andmetele ja teise äriühingu veebilehele, millest selgus, et need äriühingud pakuvad transporditeenuseid.

(40)

Vastuseks Kingdecori märkustele väitsid kaebuse esitajad, et Kingdecori normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude võrdlusalused ei vajanud kohandamist, kuna Kingdecor ei olnud täitnud oma tõendamiskohustust. Kaebuse esitajad väidavad, et kuigi Kingdecor viitab oma kohandamisnõude toetuseks Tai tootjate veebisaitidele ja sisedokumentidele, ei tõenda need viited siiski, et otsesed kulud on kajastatud mitme Tai tootja „muude tegevuskuludena“. Kingdecori esitatud äriühingute Siam Kraft Industry and Thai Containers Group veebisaitide ekraanitõmmised näitavad ainult „teenuseid“, mis ei tõenda, et need kulud kanti asjaomase toote vedamiseks eksportija valdustest sõltumatule ostjale, ega tõenda, et need kulud on kajastatud „muude tegevuskuludena“. Kingdecori osutatud SIG Combibloci väljavõte puudutab keskkonnaaruandlust, täpsemalt 3. valdkonna heiteid. Need heited pärinevad tegevustest, mis ei kuulu aruandvale organisatsioonile ega ole tema kontrolli all, kuid mõjutavad kaudselt tema väärtusahelat. Keskkonnaaruandlus erineb oluliselt normaalväärtuse arvutamisel kasutatavast finantsaruandlusest. Seetõttu ei saa seda väljavõtet aktsepteerida tõendina selle kohta, et „muud tegevuskulud“ hõlmavad ka otseseid müügikulusid.

(41)

Komisjon lükkas tagasi väite, et müügi-, üld- ja halduskulude võrdlusalused sisaldavad otseseid müügikulusid transpordikulude näol. Kingdecor ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et müügi- ja transpordikulud sisaldusid tõepoolest kasutatud Orbise võrdlusalustes, ega esitanud sellise väite kohta kvantifitseeritud andmeid.

(42)

Komisjon märkis, et andmebaasist saadud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude edasine jaotus ei olnud hõlpsasti kättesaadav. Komisjon märkis ka, et kohtuotsuses CCCME (8) tuletas Üldkohus kõigepealt meelde, et kohtupraktika kohaselt peab isik, kes taotleb alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgseid kohandusi, et muuta normaalväärtus ja ekspordihind dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldavaks, tõendama oma taotluse põhjendatust. Kohustus tõendada, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud konkreetsed kohandused tuleb teha, lasub isikul, kes soovib neile tugineda (9). Sellest järeldub, et nimetatud kohtuasjas, nagu käesolevas uurimiseski, pidid huvitatud isikud osutatud kohtupraktika kohaselt tõendama, et taotletud kohandus on vajalik nende tõendite põhjendamiseks, mille nad uurimise käigus esitasid (10).

(43)

Seejärel sedastas Üldkohus, et kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgsed kohandused võivad osutuda vajalikuks, et võtta arvesse ekspordihinna ja normaalväärtuse vahelisi erinevusi, mis mõjutavad nende võrreldavust, ei saa selliseid kohandusi teha väärtuse puhul, mis on arvestuslik ega ole seega reaalne. Seda väärtust ei mõjuta üldiselt tegurid, mis võiksid vähendada selle võrreldavust, sest see väärtus on kunstlikult kindlaks tehtud (11). Nagu ka kohtuasjas CCCME, võeti kõnesoleval juhul tehasest hankimise tasandil tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamisel arvesse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning puudus teave, mis osutaks, et kõnealuste äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud sisaldasid kõnealuseid kulusid. Seoses põhjendamata väidetega, et artikli 2 lõike 6a punkti a alusel normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud – mida komisjon peab tehasest hankimise tasandil põhjendatuks – sisaldavad transpordikulusid, järgis komisjon seega kõige hiljutisemat kohtupraktikat, kasutades oma kaalutlusõigust alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaldamisel (12).

(44)

Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendustes 173–176 esitatud esialgsed järeldused moonutamata ja mõistlike tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta, mis olid kindlaks tehtud nelja Tai äriühingu finantsandmete alusel.

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Kingdecor, et neljast Tai äriühingust, mille andmeid kasutati tüüpiliste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali arvutamiseks, ühe andmed ei olnud täpsed. Komisjon nõustus väitega ja kasutas äriühingu Thai Containers Group Company Ltd. puhul 3,82 % suurust kohandatud kasumimarginaali (3,97 % asemel) ning 10,68 % suurust müügi-, üld- ja halduskulude määra (14,84 % asemel). Nende muudatuste tulemusel alandati dumpingumarginaale ligikaudu 0,9 %.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Kingdecor lisateavet auditeeritud ja avalikult kättesaadavate andmete kohta, mis käsitlevad ühte neljast äriühingust (Double A (1991) Public Company Limited), mida võeti arvesse müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaalide kaalutud keskmiste mõistlike summade arvutamisel, tõendades, et arvud, mida komisjon selle äriühingu puhul kasutas, sisaldasid ka turustamiskulusid („Müük ja turustamine“).

(47)

Komisjon märkis, et kuigi esitatud uued andmed näitasid turustuskulude arvessevõtmist, ei olnud nende konkreetset summat võimalik kindlaks teha. Lisaks ei olnud selge, mida selle rubriigi alla kuuluvad turustamiskulud täpselt hõlmasid, ning komisjonil ei olnud toimikus tõendeid, et need hõlmasid ainult kulusid, milles sisalduvaid ekspordimüügikulusid kohandati, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 188 ja 189. Teisisõnu, komisjon ei pidanud nende marginaalide alusel kindlakstehtud summasid toodete tehasest hankimise tasandil, mille alusel normaalväärtus kindlaks määrati, ebamõistlikuks. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, mis seaksid selle hinnangu kahtluse alla. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(48)

Pärast täiendavat lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaebuse esitajad, et nelja Tai äriühingu finantsandmete puhul kasutatud uus allikas ei ole usaldusväärne, ning kinnitasid, et komisjon leidis, et see „ei ole kasutatav“, viidates ajutise määruse põhjendusele 153.

(49)

Komisjon märkis, et ajutise määruse põhjenduses 153 viidati kaebuse esitaja esitatud Exceli dokumendile, mis sisaldas Tai äriühingu finantsandmeid. Seda dokumenti ei olnud võimalik allika veebisaidil kontrollida ja see hõlmas ainult 2022. aastat, mitte uurimisperioodi. Kingdecori esitatud teave, mida komisjon kasutas lõplikus etapis, hõlmab kogu teavet samas andmebaasis oleva nelja äriühingu kohta, millele on juurdepääs Tai kaubandusministeeriumi ettevõtluse arendamise osakonna kaudu. Lisaks on andmed värskemad ja ühe äriühingu – Thai Containers Group – andmed on auditeeritud, erinevalt varem kasutatud Orbisest pärinevast teabest. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(50)

Huawang märkis, et komisjon kohandas normaalväärtust ülespoole, võttes arvesse eksportmüügil tekkinud, kuid tagastamata käibemaksu, et ekspordihinda ja normaalväärtust õiglaselt võrrelda. Huawang leidis, et see kohandamine ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleks vastavalt parandada. Huawang väitis, et komisjon ei selgitanud selle kohandamise õiguslikku alust, vaid eeldas, et seda tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel. Huawang väitis veel, et kohanduse võib teha ainult selleks, et neutraliseerida tegur, mille mõju hindadele ja hindade võrreldavusele on tõendatud, mida komisjon ei teinud.

(51)

Komisjon tegi alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohase kohanduse „muude tegurite“ puhul, võttes arvesse, et ekspordihind sisaldas tagastamatut käibemaksu ja et normaalväärtus arvutati artikli 2 lõike 6a kohaselt, arvates sellise tagastatava käibemaksu maha. Seda lähenemisviisi kinnitas Üldkohus Sinopeci kohtuasjas. Selles kohtuasjas meenutas kohus esiteks, et „komisjon […] leidis, et hagejate toodete ekspordihind sisaldas tagastamatule käibemaksule vastavat summat, samas kui normaalväärtus arvutati ilma käibemaksuta, ning teiseks, et need asjaolud õigustavad normaalväärtuse suurendamist, et tagada õiglane võrdlus.“ (13) Sellest lähtudes leidis kohus, et „komisjon on tõendanud [...] vaidlustatud kohanduse tegemise vajadust“ (14). Lisaks leidis kohus, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt k on selle kohandamise õiguslik alus (15).

(52)

Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendused 177–181.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Huawang seoses komisjoni metoodikaga kohaldada 13 % suurust ekspordikäibemaksu kohandust koos 0 % suuruse tagastatava ekspordikäibemaksuga uuesti sama väite, et komisjoni metoodika on tema arvates ekslik, ning püüdis seda seostada imporditud puidutselluloosi tolliprotseduuriga (seestöötlemine).

(54)

Komisjon kordas, et asjaomase toote 13 % suuruse ekspordikäibemaksu kohandamine ei olnud seotud tooraine tolliprotseduuriga (ja seega tooraine käibemaksuga). Komisjon tegi selle kohanduse, et tagada õiglane võrdlus tagastamatut käibemaksu sisaldava ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel, mis arvutati sellise käibemaksuta.

(55)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(56)

Kingdecor viitas ka ajutise määruse põhjendusele 184, milles komisjon märkis, et ta võib viimases etapis muuta lähenemisviisi, mille alusel määratakse kindlaks seotud äriühingute kaudu liidus toimuva müügi normaalväärtus. Komisjon viitas selles põhjenduses asjaolule, et talle ei olnud veel esitatud kõiki andmeid edasise töötlemise kulude kohta. Kingdecor väitis, et oli küsinud komisjonilt, kas ta soovib sellist teavet saada, ja oli seega täitnud oma koostöökohustuse. Ta väitis, et komisjon ei peaks seetõttu oma lähenemisviisi muutma ja võtma arvutuste aluseks siirdehinnad, mis vastasid tema arvates turuväärtusele.

(57)

Kaebuse esitajad väitsid oma vastuses märkustele, et Kingdecori müük oma sidusettevõtjatele ELis ei toimunud turutingimustel ja et Kingdecor ise tunnistas, et sidusettevõtjatele ja sõltumatutele ostjatele kehtestatud hinnad ei olnud täielikult võrreldavad. Nad väitsid, et kuigi Kingdecori märkuste sõnastusest ei olnud selge, kas Kingdecori hinnad seotud ostjatele olid kõrgemad või madalamad, oli komisjoni varasemast otsustuspraktikast ja kohtupraktikast selge, et nii kõrgemad kui ka madalamad hinnad tähendavad, et hindu võib pidada ebausaldusväärseks.

(58)

Komisjon nõustus, et Kingdecor tegi täielikult koostööd ja esitas vajaliku teabe. Komisjon selgitas, et ta märkis ajutise määruse põhjenduses 184, et liidus asuvate seotud üksuste kontrollimise ajastuse tõttu ei olnud komisjon veel taotlenud, saanud ega kontrollinud nende üksuste poolt enne lõplikku müüki kantud ümberarvestuskulusid. Seetõttu võttis komisjon esialgu arvutuste aluseks siirdehinnad, kinnitamata, et ta aktsepteerib lõplikus etapis siirdehindu tavapärastele turutingimustele vastavatena.

(59)

Pärast Kingdecori liidus asuvate seotud üksuste esitatud andmete kontrollimist oli komisjonil võimalik kinnitada, et need tehingud toimusid turutingimustel. Esitatud lisatõendid näitasid, et Kingdecor ja tema liidus asuvad seotud üksused pidasid hindade ja tingimuste üle tegelikke läbirääkimisi ning kontrollitud andmed näitasid, et need läbiräägitud hinnad ei ole sõltumatutele osapooltele kehtestatud hindadest järjepidevalt madalamad ega kõrgemad. Seetõttu jäi komisjon oma lähenemisviisi juurde, mille kohaselt määrati normaalväärtus liidus asuva seotud äriühingu kaudu toimunud müügi alusel, ning lükkas kaebuse esitaja väited tagasi.

(60)

Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendused 182–184.

(61)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Kingdecor, et komisjon peaks ekspordihinna arvutamisel maha arvama defektiga kauba kogused.

(62)

Komisjon kontrollis selle väite aluseks olevaid andmeid ja nõustus parandusega.

(63)

Pärast lõplike järelduste avaldamist selgitas Huawang, et tegemist oli topeltarvestusega, kuna käibemaksumäär lisati normaalväärtusele ja arvati samal ajal ekspordihinnast maha. Komisjon kinnitas, et oli tehtud viga, ja parandas selle. Uued marginaalid avalikustati uuesti täiendavates lõplikes järeldustes 17. juulil 2025 ja huvitatud isikutele anti üks päev aega märkuste esitamiseks. Tähtaeg oli kooskõlas alusmääruse artikli 20 lõikega 5, milles on sätestatud, et „[k]ui peab toimuma täiendav lõplik avalikustamine, võib kehtestada lühema tähtaja” kui 10 päeva.

(64)

Täiendava lõplike järelduste avalikustamise kohta muid sisulisi märkusi ei esitatud.

(65)

Võrdluse kohta märkusi ei saadud. Seetõttu kinnitati ajutise määruse põhjendused 185–189.

(66)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 62, nõustus komisjon pärast huvitatud isikute väidetega tutvumist kahe väitega. Seetõttu vaatas komisjon dumpingumarginaalid läbi.

(67)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CNFPIA oma varasemat väidet, et neljast kaebuse esitajast kaht – Felix Schoeller’it ja Munksjö’t – ei peaks pidama liidu tootmisharusse kuuluvaks alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses nende seose tõttu Hiina äriühingutega. CNFPIA lisas, et komisjon rikkus WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 6.9, kuna ta ei avalikustanud seotud isikutega tehtud tehingute üksikasju.

(69)

Komisjon tuletas meelde, et kaebuse esitajate ja nende Hiina RVs asuvate seotud äriühingute seisundi kohta esitatud märkusi on juba käsitletud ja need lükati tagasi ajutise määruse põhjenduses 9. CNFPIA ei esitanud sellega seoses mingeid uusi asjaolusid. Hiina seotud äriühingutega tehtud tehingute mahu ja väärtuse avalikustamise kohta tuletas komisjon meelde, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 6.5 on samuti sätestatud, et „[m]is tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne [...], peavad võimuorganid näidatud mõjuval põhjusel käsitlema kui konfidentsiaalset“. Seetõttu ei võetud neid väiteid arvesse.

(70)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas CNFPIA uuesti oma väited liidu tootmisharu määratluse kohta, lisades, et komisjon ei kohaldanud magneesiumioksiidtelliste juhtumis kehtestatud kolme kriteeriumi, mille kohaselt kontrollitakse peakontori, teadus- ja arendustegevuse keskuste ning tootmispaikade asukohta, impordi mahtu/väärtust võrreldes kogumüügiga ning impordi mõju liidu kogumüügi kasumlikkusele.

(71)

Esiteks märkis komisjon, et kõnealune näide kinnitas, et liidu tootjaid, kelle uuritava toote impordi osakaal nende seotud ühisettevõttest Hiina RVs oli väike, peeti endiselt liidu tootmisharu osaks (16). Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(72)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 197 ja 198 esitatud järelduste juurde.

(73)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 199–203 esitatud järeldused.

(74)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 204–208 esitatud järeldused.

(75)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 209–213 esitatud järeldused.

(76)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 214–219 esitatud järeldused.

(77)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 220–224 esitatud järeldused.

(78)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 225–228 esitatud järeldused.

(79)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et arvestades Hiinast pärit impordi piiratud turuosa, oleks sellel seega liidu turule vaid vähene negatiivne mõju, mis katkestaks põhjusliku seose Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Komisjon tuletas meelde, et turuosa on vaid üks mitmest näitajast, mida kasutatakse liidu tootmisharule tekitatud kahju hindamiseks, sealhulgas (kuid mitte ainult) toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(80)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 229–231 esitatud järelduste juurde.

(81)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 232 esitatud järeldused.

(82)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et kaebuses esitatud andmed ja ajutises määruses esitatud makroküsimustikul põhinevad andmed erinevad muu hulgas tööhõive- ja müügiandmete poolest.

(83)

Esiteks rõhutas komisjon, et kaebuses nimetatud uurimisperiood (st 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023) ja menetluse uurimisperiood (st 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024) on erinevad ning et kaebuses ei ole esitatud teavet kogu 2023. aasta kohta, mis jääb uurimisperioodist välja. Teiseks oli komisjon kontrollinud ajutises määruses esitatud makroküsimustiku andmeid ja vajaduse korral neid kohandanud. Kolmandaks sisaldasid ajutise määruse tabelis 6 esitatud müügiandmed teavet, mis oli saadud nii makroküsimustikust kui ka koostööd teinud Hiina tootjate kohandatud andmetest ja kohandatud Eurostati andmetest, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 204 ja joonealustes märkustes 126 ja 127. Seetõttu ei võetud neid väiteid arvesse.

(84)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 233–235 esitatud järeldused.

(85)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 236 ja 237 esitatud järeldused.

(86)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 238–241 esitatud järeldused.

(87)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 242 ja 243 esitatud järeldused.

(88)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et komisjon ei esitanud varudega seotud andmeid, isegi mitte indekseeritud kujul. Komisjon rõhutas, et teave varude kohta on esitatud lõppvarusid käsitlevas tabelis 10.

(89)

Kuna uusi märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 244–247 esitatud järeldused.

(90)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 248–255 esitatud järeldused.

(91)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 256–260 esitatud järeldused.

(92)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et Hiinast pärit impordi väikese turuosa tõttu puudub põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit impordi vahel. Lisaks konkureerivad liidu toodanguga ainult Hiinast ja kolmandatest riikidest pärit import ning Hiinast pärit impordi turuosa suurenemist kasutati muudest riikidest pärit impordi turuosa vähenemise kompenseerimiseks. Hoolimata nendest asjaoludest rõhutas CNFPIA, et Hiina impordihind on igal juhul kõrgem kui muude riikide impordihind ja seetõttu ei tohiks seda pidada peamiseks teguriks, mis on liidu tootmisharu hinnad alla surunud või alla löönud.

(93)

Komisjon rõhutas, et nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 262, suurenes Hiina turuosa asjaomasel perioodil üle 500 % ja Hiina impordimaht suurenes ühe aasta jooksul peaaegu kaks korda. Nagu ajutise määruse põhjenduses 263 juba selgitatud, olid Hiina impordihinnad järjepidevalt madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud, mis avaldas hinnasurvet ja mõjutas liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Asjaolu, et samal ajavahemikul vähenes teistest riikidest pärit impordi turuosa, eespool öeldut ei muutnud. Lisaks, kuigi Hiina keskmised hinnad olid kõrgemad kui muude kolmandate riikide hinnad, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 273 ja 274, oli ainult ühe riigi turuosa üle 1 % ning import muudest kolmandatest riikidest vähenes pärast 2022. aastat tegelikult järsult. Seetõttu järeldati, et muudest riikidest pärit import ei suurendanud liidu tootmisharule tekitatud kahju. Eespool esitatud tõenditele ja kõikidele muudele põhjenduses 79 esitatud näitajatele tuginedes jäi komisjon seisukohale, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel oli põhjuslik seos alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Seetõttu ei võetud neid väiteid arvesse.

(94)

Kuna uusi märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 261–267 esitatud järeldused.

(95)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 269 ja 270 esitatud järeldused.

(96)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit impordi vahelise põhjusliku seose tühistab muudest kolmandatest riikidest pärit import, kuna nende turuosa oli sarnane Hiinast pärit impordi turuosaga ja muudest riikidest pärit impordi hinnad olid madalamad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(97)

Komisjon rõhutas, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa ei olnud sarnane Hiina impordi turuosaga, kuna mõlemad näitasid vastupidiseid suundumusi. Ühelt poolt suurenes Hiina RV impordi turuosa liidus asjaomasel perioodil kiiresti ja pidevalt; teiselt poolt, nagu ajutise määruse põhjenduses 274 on üksikasjalikult selgitatud, saavutas import muudest kolmandatest riikidest haripunkti 2021. aastal, mil liidu tootmisharu nõudlus oli suurim, ja 2022. aastal, kui varasemast aastast järele jäänud turunõudlus veel püsis. 2023. aastaks ja uurimisperioodi jooksul vähenes nende turuosa kuue protsendipunkti võrra, jõudes 3 %-ni. Ühendkuningriiki arvestamata vähenes muude kolmandate riikide turuosa 5 %-lt 1 %-le. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 271–274 esitatud järeldused.

(99)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 275–278 esitatud järeldused.

(100)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 279–281 esitatud järeldused.

(101)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 282–285 esitatud järeldused.

(102)

Nagu põhjenduses 62 selgitatud, nõustus komisjon Kingdecori väitega defektsete kaupade kohta. Kõnealuste kaupade mahaarvamine ei mõjutanud aga esialgses etapis arvutatud hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale.

(103)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 287–296 esitatud järeldused.

(104)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 298–303 esitatud järeldused.

(105)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist jäi CNFPIA seisukohale, et väiksema tollimaksu reegli kohaldamata jätmine ei ole põhjendatud, kuna Hiina RVs titaandioksiidi suhtes kohaldatavate ekspordilitsentside mõju ei ole hinnatud. CNFPIA väitis ka, et Hiina RV eksportis märkimisväärses koguses asjaomaseid tooteid muudesse riikidesse ja et see näitab, et ekspordilitsentside kohaldamine ei avaldanud mingit mõju.

(106)

Komisjon märkis, et ekspordilitsentside olemasolu on üks alusmääruse artikli 7 lõikes 2a sõnaselgelt nimetatud piirangutest ning et puudub juriidiline kohustus piirangute mõju kui sellist kvantifitseerida. Igal juhul peeti asjaolu, et Hiina RV siseturult ostetud titaandioksiidi hind oli umbes poole madalam kui imporditud titaandioksiidi hind kõigil teistel turgudel, veel üheks selgeks tõendiks selle toorainega seotud moonutuste kohta. Asjaolu, et Hiina RV eksportis märkimisväärses koguses titaandioksiidi, ei tõendanud, et kõnealune piirang ei mõjutanud siseturgu.

(107)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 305–306 esitatud järeldused.

(108)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Kingdecor, et komisjon peaks kohaldama väiksema tollimaksu reeglit, kuna liidu tootjad olid titaandioksiidi Hiinast hankides ebasoodsas olukorras pigem selle tooraine suhtes kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude (17) mõju kui Hiina ekspordipiirangute tõttu.

(109)

Komisjon rõhutas, et nagu ajutise määruse põhjenduses 302 on selgitatud, oli titaandioksiidi ühikuhind Hiina RVs peaaegu poole madalam kui võrdlusriikides, sealhulgas Tais, ning see kajastus ka ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja esitatud titaandioksiidi siseturuhindade ja impordihindade võrdluses. Seetõttu järeldas komisjon, et titaandioksiidi mõjutasid moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses (ajutise määruse põhjendus 303).

(110)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 307–310 esitatud järelduste juurde.

(111)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 311–319 esitatud järeldused.

(112)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 320 ja 321 esitatud järeldused.

(113)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CNFPIA, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine põhjustab dekoratiivpaberi pakkumise vähenemist liidus, suurendab liidu importijate ja kasutajate kulusid ning vähendab nende konkurentsivõimet.

(114)

Esiteks rõhutas komisjon, et ta on kasutajate seisukohti ajutise määruse põhjendustes 314–321 juba arvesse võtnud. Liidu äriühingute tarneahelatele avalduva dumpinguvastaste tollimaksude mõju analüüs näitas, et liidu tootmisharu ei töötanud veel täisvõimsusel ja suudaks tulevikus nõudluse rahuldada; lisaks leidis komisjon, et kui tollimakse kohaldatakse kavandatud tasemel, ja kõik ülejäänud aspektid jäävad samasuguseks, suureneks nende tootmiskulu hinnanguliselt kaalutud keskmise võrra, mis jääb alla 2 % (ajutise määruse põhjendus 328). Seega lükati need väited tagasi.

(115)

Interprint GmbH väitis, et uurimisperioodil olid liidu tarnijate hinnad mõnel juhul Hiina tarnijate hindadest madalamad, süüdistades komisjoni selliste asjaolude arvesse võtmata jätmises. Komisjon rõhutas, et Interprint GmbH märkused olid üldised ja põhjendamata. Uurimine näitas siiski, et Hiina tarnijate keskmised hinnad olid järjepidevalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, nagu on näidatud ka ajutise määruse põhjendustes 217–219 kirjeldatud hindade allalöömise analüüsis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(116)

Seega jäi komisjon ajutise määruse põhjenduses 322 esitatud järelduste juurde.

(117)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 323–326 esitatud järeldused.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Interprint, et liidus on tootmisvõimsus võrreldes uurimisperioodi käsitlevate järeldustega oluliselt vähenenud, et erinevalt sisendhindadest on liidu tootjate dekoratiivpaberi hinnad alates 2024. aasta keskpaigast oluliselt tõusnud ning et arvestades kasutajate tootmisharu suurust ja dumpinguvastaste tollimaksude mõju tootmiskuludele ja müügihindadele, ei ole liidu huvides kehtestada meetmeid Hiinast pärit dekoratiivpaberi suhtes.

(119)

Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole Hiinast pärit dekoratiivpaberi importi lõpetada, vaid taastada võrdsed konkurentsitingimused. Lisaks kajastasid Interprinti esitatud märkused äriühingu konkreetset olukorda ning kuna teised kasutajad märkusi ei esitanud ning sõltumatud importijad ja kauplejad koostööd ei teinud, ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas Interprinti esitatud tõendid ja tema olukord on kasutajate tootmisharu suhtes representatiivsed. Igal juhul oleksid ka siis, kui liidu tootmisharu saavutaks tulevikus täisvõimsuse, kasutajatele, sõltumatutele importijatele ja kauplejatele lisaks Hiina eksportivatelt tootjatelt pärit dumpinguvabade hindadega impordile kättesaadavad muud tarneallikad, näiteks Kanada, Brasiilia ja India.

(120)

Seoses tootmiskulude hindamisega rõhutas komisjon, et nende arvutamisel võeti arvesse dumpinguvastaste tollimaksude (olenemata sellest, kas need kehtestati dumpingumarginaali või kahjumarginaali alusel) mõju tootmise kogukuludele. Ainuüksi Interprinti puhul oleks tõus alla 1 %, samal ajal kui koostööd teinud ja kasutaja küsimustikule vastanud kasutajate puhul oleks see kokku alla 2 %. Lisaks tuletas komisjon meelde, et käesolevas uurimises ei teinud koostööd ükski sõltumatu importija ega kaupleja ning et väide, et kasutajate tootmisharus töötas tõenäoliselt rohkem töötajaid kui liidu tootmisharus, oli üldine ja põhjendamatu. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(121)

Kui dumpinguvastased tollimaksud kinnitatakse, tuleks need Interprinti väitel kehtestada kahjumarginaali tasemel ning komisjon peaks seega tarneahela mõju arvesse võttes kohaldama väiksema tollimaksu reeglit. Selle hindamiseks palus Interprint komisjonil analüüsida põhjalikumalt dumpinguvastaste meetmete tõenäolist (ja erinevat) mõju dumpingumarginaali ja kahjumarginaali tasandil ning võtta arvesse asjaolu, et kasutajate tootmisharu värbaks tõenäoliselt rohkem töötajaid kui liidu tootmisharu.

(122)

Kõigele lisaks väitis Interprint, et kui komisjon otsustab dumpinguvastased meetmed kehtestada, tuleks need meetmed peatada alates lõplike meetmete jõustumise kuupäevast. Sellise peatamise põhjuseks oleks asjaolu, et turutingimused on ajutiselt muutunud eespool põhjenduses 118 nimetatud tingimuste tõttu, mis viitasid liidu tootmisharu üldise olukorra paranemisele, ning asjaolu, et kahju jätkumine meetmete peatamise tõttu on ebatõenäoline.

(123)

Komisjon leidis, et liidu tootmisharu esitatud andmed tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise määra kohta näitasid, et vastupidi Interprinti väidetele ei vähenenud liidu tootmisharu tootmisvõimsus pärast uurimise algatamist oluliselt ning et tootmisvõimsuse rakendamise määr võimaldas liidu tootmisharul rahuldada nõudluse kasvu. Lisaks sellele olid pärast uurimise algatamist Hiina eksportivate tootjate keskmised ühikuhinnad võrreldes uurimisperioodiga langenud, nagu on näidatud allpool põhjenduses 146. Samuti ei ole liidu tootmisharu hindade väidetav tõus piisav, et järeldada, et liidu tootmisharu majanduslik olukord oli pärast uurimisperioodi paranenud. Seega ei olnud kriteerium, et kahju sellise peatamise tulemusena tõenäoliselt ei jätku, täidetud, arvestades liidu tootmisharu rasket olukorda uurimisperioodil ja Hiina impordi keskmise ühikuhinna jätkuvat langust.

(124)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 327–329 esitatud järeldused.

(125)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 330 ja 331 esitatud järeldused.

(126)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(127)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seetõttu kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata muude äriühingute, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksuste toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes.

(129)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (18). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(130)

Selleks et minimeerida tollimaksumäärade erinevusest tulenevat tollimaksust kõrvalehoidmise ohtu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja võtta erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(131)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et tollimaksumäära edaspidine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(132)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset tollimaksumäära, suureneb eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada meetmetest kõrvalehoidmise uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(133)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(134)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(135)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

(136)

Nagu on märgitud jaotises 1.2, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.

(137)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 341, ei saanud komisjon uurimise selles etapis teha otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva kohaldamise kohta. Seetõttu pidi komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 4 otsustama, kas nõuda lõplikud dumpinguvastased tollimaksud registreerimisperioodi impordilt tagasiulatuvalt sisse või mitte.

(138)

Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(139)

Registreerimisperioodi tollimaksude sissenõudmise neli kumulatiivset kriteeriumi on sätestatud alusmääruse artikli 10 lõikes 4.

(140)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis a sätestatud tingimus on täidetud, kuna import registreeriti vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

(141)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile b anti importijatele võimalus esitada märkusi pärast registreerimismääruse ja ajutise määruse avaldamist.

(142)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile c peab olema „dumping esinenud pikema aja jooksul või [...] importija on või oleks pidanud olema teadlik dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust“.

(143)

Peale selle on alusmääruse artikli 10 lõige 4 punktis d ette nähtud, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud“, nii et arvestades impordi ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid, võib see oluliselt kahjustada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju.

(144)

Pärast ajutiste meetmete võtmist väitsid kaebuse esitajad, et kõik tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks vajalikud tingimused on täidetud ning et Hiina dekoratiivpaberi import liitu on pärast uurimisperioodi lõppu ja alates dekoratiivpaberi impordi suhtes uurimise algatamisest 2024. aasta juunis märkimisväärselt suurenenud. Kaebuse esitaja arvutas 2024. aasta impordimahud, võttes aluseks CN-koodide 48025400, 480255, 48059100 ja 48116000 alla kuuluvate toodete impordimahu ja komisjoni uurimise käigus ajavahemikul 2020. aastast kuni uurimisperioodini kindlaks tehtud dekoratiivpaberi impordimahu vahe.

(145)

Komisjoni analüüs näitas siiski, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei ole import uurimisperioodil enam märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d. Selle analüüsi jaoks võrdles komisjon asjaomase toote ühe kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil (19) ühe kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates uurimise algatamisele järgnenud kuust kuni ajutiste meetmete kehtestamisele eelnenud viimase täispika kalendrikuuni. Ka võrreldes asjaomase toote ühe kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil ühe kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates uurimise algatamisele järgnevast kuust kuni ajutiste meetmete kehtestamise kuuni ja selle kuu jooksul, edasist märgatavat suurenemist ei täheldatud.

Tabel 1

(146)

Kui võrrelda kumbagi ajavahemikku (B1 või B2) kogu uurimisperioodiga, siis ilmneb, et Hiinast pärit impordi keskmine maht vähenes ligikaudu 70–75 %, samal ajal kui hinnad langesid 15–23 %.

Tabel 2

(147)

Võttes aluseks ajavahemiku alates esimesest täiskuust pärast uurimise algatamist, sh kuu, mil komisjon kehtestas dekoratiivpaberi impordi registreerimise kohustuse (st 2024. aasta juulist 2024. aasta septembrini), oli ühe kuu keskmine impordimaht 500 427 kg, mis on 73 % väiksem kui sama ajavahemiku ühe kuu keskmine maht uurimisperioodil.

(148)

Võrdlus alates uurimise algatamisele järgnenud esimesest täiskuust kuni ajutiste meetmete kehtestamise kuuni (st 2024. aasta juulist 2025. aasta jaanuarini) näitas samuti Hiinast pärit impordi vähenemist 66 % võrreldes sama ajavahemiku ühe kuu keskmisega uurimisperioodil.

(149)

Nagu põhjenduses 145 juba selgitatud, näitavad mõlemad analüüsid, et pärast menetluse algatamist impordimahud ei suurenenud märgatavalt.

(150)

Seetõttu järeldas komisjon, et tagasiulatuva sissenõudmise neli kumulatiivset tingimust ei ole täidetud.

(151)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (22) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(152)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,