(1)

23. augustil 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit terasroomikute impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 12. juulil 2024 Duferco Travi e Profilati S.p.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu terasroomikute tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/2721 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“), teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning kauplejatele, samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Olukorra hindamise käigus andis endast teada ainult üks liidu tootja ja komisjon järeldas, et valikuuring ei ole vajalik. Liidu tootja toodang moodustas rohkem kui [52–58] % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja ligikaudu [6–11] % samasuguse toote hinnangulisest müügi kogumahust liidus. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(8)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ja seetõttu otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(10)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina RV valitsusel kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Nõutud teabe esitasid 15 asjaomase riigi eksportivat tootjat. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast, kes esindasid 62 % nõutud teabe esitanud 15 Hiina eksportiva tootja ekspordist.

(12)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(13)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõiget 2a ja artikli 7 lõiget 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele selle kohta lisaküsimustiku.

(14)

Hiina RV valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon 11. oktoobril 2024 Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Kättesaadavate faktide kasutamise kohta märkusi ei esitatud.

(15)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjale, eksportivatele tootjatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(16)

25. septembril 2024 teavitas komisjon Hiina eksportivaid tootjaid oma otsusest valikuuringu kohta, andes valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele küsimustikule vastamiseks aega 30 päeva. Uurimise selles etapis ei teatanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad komisjonile, et nad ei vasta küsimustikule.

(17)

12. oktoobril 2024 kinnitasid kolmest valimisse kaasatud äriühingust kaks, et nad ei vasta suure töökoormuse tõttu küsimustikule.

(18)

Küsimustikule vastamise tähtaeg lõppes 25. oktoobril 2024. 6. novembril 2024 palus komisjon kolmandal valimisse kaasatud äriühingul kinnitada, kas ta kavatseb küsimustikule vastata. Kolmas valimisse kaasatud eksportiv tootja vastas, et ka tema ei vasta küsimustikule, esitamata seejuures põhjust.

(19)

Seega sai 7. novembriks 2024 peaaegu kaks ja pool kuud pärast uurimise algatamist selgeks, et kolm valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat küsimustikule ei vasta. Kuigi alusmääruse artikli 17 lõike 4 kohaselt võib valimi ebaõnnestumise korral moodustada uue valimi, ei olnud komisjonil uurimise nii hilises etapis enam võimalik kogu valimit muuta. Teiste eksportivate tootjate valikuuring oleks uurimist märkimisväärselt edasi lükanud.

(20)

14. novembril 2024 avaldas komisjon toimikusse lisatud teate, (5) milles märkis, et kuna eksportivate tootjate valim oli ebaõnnestunud, kavatses ta kohaldada alusmääruse artiklit 18 koostoimes artikli 17 lõikega 4 ning teha järeldused Hiina eksportivate tootjate kohta parimate kättesaadavate faktide põhjal. Kumbki valimisse kaasamata eksportiv tootja ei teatanud komisjonile, et nad sooviksid olla valimisse kaasatud.

(21)

Arvestades, et alles uurimise hilises etapis oli selge, et kumbki valimisse kaasatud eksportiv tootja ei tee koostööd, ning arvestades eksportivate tootjate jätkuvat olulist koostöösoovimatust, otsustas komisjon uurimist jätkata ilma uut valimit moodustamata.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmise äriühingu valdustesse.

(23)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(24)

Üks Hiina eksportiv tootja, Komatsu Machinery Manufacturing (edaspidi „Komatsu“) taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Küsimustikule antud vastuse kohaselt tootis ja eksportis Komatsu uurimisperioodil roomikurühmi. Kuid roomikurühmade tootmiseks ostis ta terasroomikuid Hiinas asuvalt sõltumatult tarnijalt ja monteeris need roomikukettidele. Seega, kuna Komatsu ei tootnud terasroomikuid, leidis komisjon, et ta on asjaomase tootja eksportija ja mitte eksportiv tootja. Seda arvesse võttes jõudis komisjon esialgu järeldusele, et individuaalse kontrollimise taotlust ei saaks anda.

(25)

Uuritav toode on teatavat liiki terasroomikud, kummipatjadega või ilma, roomikuketiks ühendatud või mitte, maksimaalse pikkusega kuni 3 000 mm, mida kasutatakse praegu rubriikidesse 8426 , 8429 või 8430 kuuluvates masinates või rubriiki 8428 kuuluvates konveierilintides (edaspidi „uuritav toode“).

(26)

Terasroomikuid kasutatakse peamiselt ehitus- ja kaevandusvaldkonnas kasutatavate roomikutega seadmete, näiteks ekskavaatorite, buldooserite, kraanade ja konveierilintide komponendina. Toodet võib müüa kas eraldi või osana suurematest kokkumonteeritud komponentidest, nagu „roomikurühmad“ (st alusvankri osad, mis moodustuvad terasroomikute ja roomikukettide poltidega ühendamisel), „täisroomikurühmad“ (st roomikurühmad, mis sisaldavad lisakomponente, nagu ketirattad, rullid ja pingutusrullid), ning isegi komplektsed alusvankrid (pinnaseteisaldusmasinate tugikonstruktsioonid, millest igaüks koosneb kahest täisroomikurühmast, nende raamidest ja täiendavatest mehaanilistest osadest).

(27)

Terasroomikute tootmise peamised sisendid on spetsiaalsed terasetooted, mida nimetatakse „terasprofiilideks“. Terasprofiile võivad toota kas samad tootjad, kes toodavad terasroomikuid, või teised tootjad, kes tegutsevad eelnevas etapis. Terasroomikute tootmiseks lõigatakse terasprofiilid pikkusesse ja tehakse võimaluse korral täiendavaid toiminguid, nagu kuumtöötlemine, aukude puurimine ja värvimine.

(28)

Terasroomikute monteerimist suurematesse komponentidesse, näiteks roomikurühmadesse, täisroomikurühmadesse ja alusvankritesse võivad teha kas roomikute tootjad ise või teised tootjad, kes tegutsevad järgnevas etapis (nn kokkumonteerijad).

(29)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 8431 49 20 , ex 8431 39 00 ja ex 8431 49 80 (TARICi koodid 8431 49 20 10, 8431 39 00 20 ja 8431 49 80 10) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(30)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(31)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Kaebuse esitaja väitis, et terasroomikud, mida müüakse osana roomikurühmast või täisroomikurühmast, peaks kuuluma toote määratluse alla.

(33)

Komisjon kinnitas, et koos eraldiseisva komponendina müüdavate terasroomikutega kuuluvad toote määratluse alla ka terasroomikud, mida müüakse osana roomikurühmast või täisroomikurühmast. Kuid terasroomikud, mida müüakse osana suurematest komponentidest kui täisroomikurühm (näiteks alusvankrid või komplekteeritud roomikmasinad) jäävad toote määratlusest välja, sest terasroomikud moodustavad vaid suhteliselt väikese osa nende suuremate komponentide koguväärtusest.

(34)

Üks terasvalust põrandaplaatide importija taotles, et seda konkreetset liiki terasroomikud jäetaks toote määratlusest välja füüsikaliste ja tehniliste omaduste suurte erinevuste ning liidu tootmisharu toodetud toodetega võrreldes erineva lõppkasutuse tõttu. Importija väitis, et need terasvalust põrandaplaadid on kohandatud ning neid saab kasutada üksnes tema toodetud roomikkraanades ja kaevandusekskavaatorites.

(35)

Importija andis endast teada alles mitu kuud pärast algatamisteates sätestatud tähtaegu. Seepärast ei olnud esitatud teabe üksikasjalikum hindamine esialgses etapis alusmääruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud ajakava ajaliste piirangute tõttu teostatav. Komisjon märgib, et praegu imporditakse tooteid CN-koodi 8431 49 20 all, mis kuulub toote määratluse alla ja et need kuuluvad ka algatamisteates esitatud tootekirjelduse alla. Seega ei mõjutanud see esildis toote määratluse kohta tehtud esialgseid järeldusi. Komisjon uurib seda küsimust edasi ja esitab lõpliku hinnangu käesoleva uurimise lõppetapis.

(36)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(37)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet terasroomikute tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kaheksa eksportivat tootjat.

(38)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 13, ei vastanud Hiina RV valitsus küsimustikule.

(39)

Samuti märkis komisjon algatamisteate punktis 3, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(40)

14. novembril 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele toimikusse lisatud teate (6) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Komisjon märkis teates, et võttes arvesse asjaolu, et ükski valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest ei vastanud küsimustikule ega teinud seega uurimises koostööd, kasutati terasroomikute tootmisel kasutatavate tootmistegurite, nagu toorained, tööjõud ja energia loetelu koostamiseks kaebuse esitaja esitatud teavet ja muid kättesaadavaid teabeallikaid, mida peetakse alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud kriteeriumide kohaselt asjakohaseks, sealhulgas Maailmapanga andmebaasi, Orbis Bureau van Dijki (edaspidi „Orbis“), andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) statistikat. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Türgi ja Indoneesia. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi terasroomikute tootjate avalikult kättesaadava teabe põhjal. Komisjon ei saanud teate kohta ühtegi märkust.

(41)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(42)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(43)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(44)

Hiina RV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (7) tegi komisjon kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(45)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (8). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa terasesektorist (kus toodetakse peamist toorainet, millest uuritavat toodet toodetakse) püsib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (9) Hiina RV valitsuse omanduses, ning peale selle on Hiina RV valitsusel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (10) võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes. Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Kokkuvõttes koondatakse Hiina RV planeerimissüsteemi tulemusel ressursse tõepoolest nendesse sektoritesse, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel, et jaotada neid kooskõlas turujõududega (11). Samuti tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguse andmise kaudu moonutusi (12). Komisjon leidis terasesektoris ka palgakulude moonutusi alusmääruse (13) artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega Hiina RV ettevõtetele (14).

(46)

Nagu eelmistes Hiina RV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduskaitsealase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (15) (edaspidi „aruanne“), mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(47)

Kaebuses, milles viidatakse aruandele, väidetakse, et Hiina terasetööstuse turutingimused, eelkõige kulud ja hinnad, ei ole tingitud pakkumise ja nõudluse turujõududest, vaid neid moonutab riigi sekkumine majandusse.

(48)

Sellega seoses esitati kaebuses näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Lisaks viidetele aruande asjakohastele osadele märgiti kaebuses eelkõige järgmist.

(49)

Kokkuvõttes leidis kaebuse esitaja, et riigi ulatuslikust sekkumisest tulenevate moonutuste tõttu ei ole Hiina kulud ja hinnad normaalväärtuse kindlaksmääramisel usaldusväärsed. Seega tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada sobiva võrdlusriigi moonutamata tootmiskulusid.

(50)

Komisjoni uurimine kinnitas, et uuritava toote sektoris (mis on osa järgneva etapi terasesektorist) on suur osa ettevõtetest endiselt Hiina RV valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Selles sektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Tootjate hulka kuuluvad eraettevõtted, nagu Shandong Juning Machinery Co. Ltd. (18) või Liaoan Machinery Co. Ltd. (19), samuti osaliselt riigile kuuluvad ettevõtted, nagu XCMG Undercarriage Co., Ltd, mis on XCMG Construction Machinery Group Co. Ltd (edaspidi „XCMG“) sajaprotsendilises omanduses tütarettevõte, milles riigi omandi osakaal on 28,24 % (20).

(51)

Kuigi komisjon ei teinud kindlaks täpsemat teavet riigi omandi kohta roomikute sektoris, on see sektor terasesektori allsektor ning seetõttu on järeldused riigi omandi kohta terasesektoris asjakohased roomikute puhul. Terasesektoris tegutsevad riigile kuuluvad ettevõtted on näiteks järgmised: Ansteel Group (21) ja Baowu Steel Group, (22) mis on mõlemad riiginõukogu keskse riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (edaspidi „SASAC“) kontrolli all olevad riigile kuuluvad ettevõtted, riigile kuuluv ettevõte Baotou Steel Group, mis on Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna valitsuse omanduses, (23) ning riigile kuuluv ettevõte Shougang Group, (24) mis on äriühingu Beijing State-Owned Asset Management Ltd (25) täisomanduses.

(52)

Peale selle, viimased terasesektorit käsitlevad Hiina poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda kinnitab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi suunav arvamus terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta (edaspidi „suunav arvamus“), milles nõutakse tööstusliku aluse edasist konsolideerimist ja tööstusahela moderniseerimise taseme märkimisväärset parandamist, (26) sealhulgas eriterase tarnimist, mis on uuritava toote tootmiseks kasutatav sisend.

(53)

Täpsemalt nõutakse selles suunavas arvamuses, et peab „[t]oetama ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist. Julgustama tootmisharu juhtivate ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist ning looma ülisuuri maailmatasemel teraseettevõtete kontserne. Tuginedes tootmisharu domineerivatele ettevõtetele, looma 1–2 spetsialiseerunud juhtivat ettevõtet roostevaba terase ja eriterase valdkonnas, […]“. Lisaks on selles esitatud selge nõue „[t]oetada teraseettevõtteid nende tegelemisel järgneva etapi tootmisharude moderniseerimisega ja strateegiliste arenevate tootmisharude arengu suunamisega, keskendumisel peamiste teraste väikeste partiide ja eri sortide arendamisele, nagu kvaliteetsed eriterased, kvaliteetsete seadmete jaoks mõeldud eriterased ja peamiste põhiosade teras (27).“

(54)

Veel üks näide Hiina RV valitsuse kavatsusest sekkuda terasesektorisse on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta (edaspidi „14. viisaastakuplaan“), mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab riiklikke eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (28).

(55)

Peale selle on Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2023. aasta töökavas terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (29) seatud järgmised eesmärgid: „2023. aastal [...] jätkub kogu tootmisharus stabiilselt kasvav investeeringute tegemine põhivarasse ja majanduslik kasu suureneb märkimisväärselt; tootmisharu teadus- ja arendustegevuse investeeringud jõuavad lõpuks 1,5 %ni; tootmisharu lisaväärtus suureneb umbes 3,5 %ni; 2024. aastal optimeeritakse veelgi tootmisharu arengukeskkonda ja struktuuri, jätkub liikumine kvaliteetsete, arukate ja keskkonnahoidlike toodete suunas ning tootmisharu lisandväärtuse kasv ületab 4 %“. Töökavaga nähakse ette valitsuse volitusel toimuv terasesektori ettevõtete koondumine: „[j]ulgustada tootmisharu juhtivaid ettevõtteid tegema ühinemisi ja omandamisi, luua ülisuuri maailmatasemel raua- ja teraseettevõtete kontserne ning edendada riikliku raua- ja terasetööstuse tootmisvõimsuse optimaalset planeerimist. Toetada konkreetsetes teraseturu segmentides juhtpositsioonil olevaid spetsialiseerunud ettevõtteid ressursside täiendaval integreerimisel ja terasetööstuse ökosüsteemi loomisel. Julgustada raua- ja teraseettevõtteid viima läbi piirkondadevahelisi […] ühinemisi ja ümberkorraldusi […]. Kaaluda suurema poliitilise toetuse andmist tootmisvõimsuse asendamiseks nendele raua- ja teraseettevõtetele, kes on lõpule viinud olulised ühinemised ja ümberkorraldused.“

(56)

Peale selle kavatseb Hiina RV valitsus sekkuda masinaehituse sektorisse, nagu on sätestatud tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi teatises masinatööstuse kestliku kasvu töökava kohta aastateks 2023–2024, milles on ette nähtud „edendada tööstusklastrite arengut, kasvatada ja ehitada mitmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate iseloomulikke tööstusklastreid masinate ja seadmete tootmises […] [ja] edendada kümne 100 miljardi jüaani suuruse kõrgtehnoloogilise tootmisklastri (nt raudteetransport, ehitusmasinad ja nutikad seadmed) uuenduslikku arendamist ning luua rahvusvahelise konkurentsivõimega tööstusklastreid“ (30).

(57)

Sarnaseid näiteid Hiina RV valitsuse kavatsusest jälgida ja suunata terasesektori arengut võib tuua ka provintsi tasandil, näiteks Hebei provintsis, kus provintsivalitsus avaldas 2020. aastal kolmeaastase tegevuskava klastrite arendamiseks terasetööstuse ahelas. Selle kava kohaselt tuleb „rakendada järjekindlalt organisatsioonide kontserniarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda eraõiguslike raua- ja teraseettevõtete piirkondadevahelise ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni ja 3–5 suurt kontserni, millel on omamaine toetus“ (31). Lisaks sellele hõlmab Hebei terasesektori tegevuskava järgmist: „kinni pidada struktuurilisest kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist. Vankumatult edendada raua- ja terasetööstuse struktuurilist kohandamist ja planeerimise optimeerimist, edendada ettevõtete koondumist, ümberkorraldamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist ning edendada igakülgselt raua- ja terasetööstuse arengut suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete moderniseerimist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja tootmisahela järgmise etapi toodete mitmekesistamist“ (32).

(58)

Täpsemalt on Hebei kavas seoses uuritava toote tootmiseks kasutatavate sisenditega ette nähtud „[k]iirendada kvaliteetsete ja oluliste uute terasmaterjalide arendamist ja kasutamist, suurendada kvaliteetsete ja eriterase sortide osakaalu, tugevdada suuremahuliste ja laiaulatuslike soodsate toodete kvaliteedi stabiilsust ning luua püramiidne tootestruktuur. 2020. aasta lõpuks suurendatakse tavalise madallegeerterase ja legeerterase osakaalu 20 %ni ning 2022. aasta lõpuks ligikaudu 25 %ni, mis pakub võimalust ja tagatisi järgneva etapi tootmisharude moderniseerimiseks“ (33).

(59)

Samamoodi on Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastakuplaani raames sätestatud, et tuleb „keskenduda riiklikele strateegilistele vajadustele, suunata ettevõtteid toote struktuuri optimeerimise ja ajakohastamise edendamisel, arendada kvaliteetset eriterast, kõrgtehnoloogilist laevaehitusterast, eriterast kvaliteetsete seadmete jaoks, peamiste põhikomponentide terast ja muid „eri-, peen- ja kõrge kvaliteediga“ põhisorte ning suurendada terasetoodete lisaväärtust ja konkurentsivõimet“ (34).

(60)

Sarnased tööstuspoliitilised eesmärgid on esitatud ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (35) Shandongi, (36) Shanxi (37) või Zhejiangi (38) kavandamisdokumentides.

(61)

Sellega seoses veel üks näide Hiina RV valitsuse poolsest tegelikust suunamisest kavade kaudu on Ansteel Group Co., Ltd. parteikomitee teatis, mis käsitleb HKP 20. kongressi vaimsuse kohusetundlikku tundmaõppimist, tutvustamist ja rakendamist (39). Teatises kinnitatakse, et Ansteeli kontsern viib suunavaid kavasid kohusetundlikult ellu ja tutvustab neid tõhusamalt partei liikmetele, töötajatele ja kogu kontserni töötajatele.

(62)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis uurimise käigus leidis kinnitust, et terasroomikute sektoris juhtival kohal olevad töötajad on ka HKP liikmed / täidavad parteiülesandeid.

(63)

Näiteks on XCMG esimees samal ajal parteisekretär. Peale selle ei ole XCMG peadirektor mitte ainult XCMG parteikomitee sekretäri asetäitja, vaid varem oli ta ka Xuzhou kohaliku omavalitsuse büroo partei juhtimisrühma liige ning Xuzhou kohaliku HKP komitee asepeasekretär (40).

(64)

XCMG on mitmel korral rõhutanud oma tingimusteta lojaalsust HKP-le ja valmisolekut nõustuda partei juhtiva rolliga. XCMG väidab ise, et „[p]arteitöö ökoloogiline süsteem „Punane XCMG“ käsitab XCMG Groupi kuulsusrikast ajaloolist traditsiooni „punase geenina“, rohujuure tasandi parteiorganisatsioonide organisatsioonilist tugevdamist „punase rakuna“ ja kvaliteetse parteitöö rolli „punase mootorina“. Ta väidab ka, et „[a]sutamisele järgnenud 80 aasta jooksul on XCMG alati integreerinud partei juhtimise äriühingu iga tasandi tegevusse, muutes partei kõige usaldusväärsemaks põhijõuks, millele tugineda keerulistel aegadel ja mis hoiab äriühingu äritegevuse alati õigel arengusuunal“.

(65)

Komisjoni uurimine kinnitas, et XCMG kavatseb jääda HKP-le lojaalseks ka tulevikus, sest „ettevõtja juhindub Xi Jinpingi uuele ajastule kohasest Hiinale omase sotsialismi ideest, tegutseb täielikult Hiina KP 20. rahvakongressi ja peasekretär Xi Jinpingi kahe olulise kõne vaimus, täidab otsustavalt riigiettevõtetele pandud olulist ülesannet kanda tugisambana Hiinale omast sotsialistlikku majandust, […] veab äriühingu kõrgetasemelist arengut partei jõulisel juhtimisel ning aitab uuel ja ulatuslikumal moel viia ellu Hiina unistust Hiina riigi suurejoonelisest uuendamisest!“ (41). See väide viitab ühtlasi sellele, et olenemata ametlikust osaluse jaotumisest peab XCMG end riigile kuuluvaks ettevõtteks.

(66)

Peale selle, võttes arvesse seda, et uuritav toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul.

(67)

Näiteks terasetootja Baoshan Iron & Steel Ltd. (kontrolliv aktsionär on Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees ja peadirektor on vastavalt ka ettevõtte parteikomitee sekretär ja asesekretär (42). Kontserni Wuhan Iron & Steel Group (keda kontrollib samuti Baowu Steel Group) direktorite nõukogu esimees on ka ettevõtte parteikomitee sekretär (43). Lisaks sellele: „Wuhani raua- ja terasekontsern korraldas 2022. aastal kümnenda tsentraliseeritud uuringu ja arutelu parteikomitee teooria uurimisrühmaga, et edastada ja uurida keskse majandustöökonverentsi vaimu ning edendada 20. parteikongressi otsuste ja korralduste rakendamist ja keskse majandustöökonverentsi vaimu Wuhani raua- ja terasekontsernis. Hiina Baowu Wuhani peakorteri peaesindaja, parteikomitee sekretär ja Wuhani raua- ja teraskontserni esimees juhatasid koosolekut ja esitasid nõuded partei keskkomitee, Hubei provintsi parteikomitee ja Hiina Baowu parteikomitee nõuete rakendamiseks ning keskse majandustöökonverentsi vaimu edasiseks rakendamiseks“ (44).

(68)

Peale selle, kontserni Baotou Steel Group kuuluva Baotou teraseühenduse juhatuse esimees on ka ettevõtte parteisekretär. Nii Baotou teraseühenduse tegevjuht kui ka ettevõtte ametiühingu esimees on mõlemad parteisekretäri asetäitjad (45). Kontserni Shougang Group juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja tegevjuht on ettevõtte parteikomitee sekretäri asetäitja (46).

(69)

Valitsuse kontroll ja poliitiline järelevalve on täheldatav ka asjaomaste tööstusliitude tasandil, (47) eelkõige Hiina ehitusmasinate liidu (edaspidi „CCMA“) (48) puhul, millel on moodustatud ehitusmasinate osade haru (49).

(70)

CCMA märgib oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „tegutseb Hiina Kommunistliku Partei üldise juhtimise all ning asutab kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonid parteitegevuse elluviimiseks ja tagab parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused. Ühingu registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning parteitööd juhtiv asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (SASAC) parteikomitee“ ning organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (50). Vastavalt CCMA põhikirja artiklile 36 peavad ühendust juhtivad isikud „[a]lluma Hiina Kommunistliku Partei juhtimisele, toetama Hiinale omast sotsialismi, järgima otsustavalt partei tegevussuunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt pädevad“ (51).

(71)

XCMG on CCMA liige ja ühenduse aseesimees (52).

(72)

Peale selle, Hiina terasesektoris on kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses ning mis üldiselt kehtib ka uuritava toote suhtes, sest terasroomikute sektor on terasesektori allsektor.

(73)

Hiina RV valitsus peab terasetööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (53). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud asjaomasele sektorile keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus on 14. viisaastakuplaani raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (54). Niisamuti on 14. viisaastakuplaanis toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digipööre (55).

(74)

Lisaks sellele näitab eespool nimetatud Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi töökava terasetööstuse stabiilse kasvu kohta (vt põhjendus 49), kuidas Hiina ametiasutuste keskendumine sellele sektorile paigutub laiemasse konteksti, mil viisil Hiina RV valitsus Hiina majandust suunab: „[t]oetada teraseettevõtteid, et järgida rangelt uue taristu, uue linnastumise, maapiirkondade taaselustamise ja kujunemisjärgus tootmisharude vajadusi, luua seoseid peamiste ehitusprojektidega, mis on seotud 14. viisaastakukavaga eri piirkondades, ja teha kõik selleks, et tagada terasetarne. Luua ja süvendada eelneva ja järgneva etapi koostöömehhanisme terasetööstuse ja peamiste terast kasutavate sektorite vahel, nagu laevaehitus, transport, ehitus, energeetika, autotööstus, kodutehnika, põllumajandusmasinad ja suured seadmed, rakendada tootmist ja nõudlust siduvaid tegevusi ning aktiivselt laiendada terase kasutusvaldkondi“ (56).

(75)

Kohalikul tasandil, näiteks Shandongi provintsis, kus Shandong Juning Machinery Co. Ltd asub, nõuab Shandongi 14. viisaastakuplaan (57) raua- ja terasetööstuse arendamiseks järgmist: „Ehitusmasinate teras: toetada meie provintsi, et minna olulisest ehitusmasinate provintsist üle tugevale ehitusmasinate provintsile, keskenduda keskkonnahoidliku ja keskkonnasõbraliku, suure puhtusega, madalal temperatuuril suurepärase löögikindlusega, stabiilse karastatavusega ja kergesti lõigatava ehitusmasinate terase arendamisele, kiirendada suure tugevusega ehitusmasinate terasega seotud teadus- ja arendustegevust […], rahuldada suure võimsusega ja väikese tühimassiga nüüdisaegsete ehitusmasinate arendamise vajadusi ning viia ellu järgneva etapi kliendi tööstusahela järkjärguline ajakohastamine ning ehitusmasinate tootmise ökosüsteemi täielik ja terve areng.“

(76)

Peale selle on Liaoningi provintsis, kus Liaoan Machinery Co. Ltd. asub, kehtestatud meetmed, et tagada sooduskohtlemine teatavatele äriühingutele, kes kvalifitseeruvad „väikesteks hiidudeks“ (58). Sellise sooduskohtlemise eesmärk on „julgustada neid ettevõtteid tegelema tehnoloogiliste probleemidega, töötama välja uusi tooteid ja suurendama tööstusahela toetamissuutlikkust“ (59). Liaoningi provints kandis Liaoan Machinery Co. Ltd 2021. aastal „väikeste hiidude“ loetellu (60).

(77)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(78)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine terasesektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(79)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 45. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (61).

(80)

Peale selle ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 45. Ka eespool nimetatud (vt põhjendus 55) terasetööstuse stabiilse kasvu töökava on hea näide riigi sellise sekkumise kohta: „Julgustada finantsasutusi aktiivselt pakkuma finantsteenuseid teraseettevõtetele, kes viivad läbi ühinemisi ja ümberkorraldusi, planeerimise kohandamist, ümberkujundamist ja moderniseerimist kooskõlas riskikontrolli ja ettevõtte kestliku arengu põhimõtetega.“ Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(81)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(82)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(83)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(84)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(85)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs.

(86)

Eeltoodut arvesse võttes arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(87)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(88)

Nagu on selgitatud põhjenduses 40, avaldas komisjon 14. novembril 2024 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate ja tootmistegurite kohta (63). Selles teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit või Indoneesiat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(89)

Teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid on Maailmapanga andmetel Türgi ja Indoneesia (st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks). Kaebuse kohaselt toodetakse uuritavat toodet teadaolevalt mõlemas riigis.

(90)

Nimetatud riikide majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

(91)

Türgi kohta märkis komisjon teates, et kaebuse esitaja tegi kindlaks kaks terasroomikute tootjat, nimelt Ozkan Demir Celik Sanayi Anonim Sirketi ja Bs Track Makina Yedek Parca Imalat Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi. Ozkan Demir Celik Sanayi Anonim Sirketi finantsaruanded, mis näitasid mõistlikku kasumlikkuse taset uurimisperioodile (2022) kõige lähedasemal perioodil, olid kättesaadavad Orbises. BS Track Makina Yedek Parca Imalat Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi finantsaruanded ei olnud kättesaadavad, sest see äriühing asutati alles 2023. aastal. Peale selle tehti kaebuses kindlaks uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvate erinevate toodete tootja, nimelt Kocaer Çelik Sanayi ve Ticaret AS. Uurimisperioodiga osaliselt kattuva perioodi (2023. aasta) finantsaruanded olid Orbises kättesaadavad ja näitavad selle perioodi mõistlikku kasumlikkuse taset.

(92)

Indoneesia puhul ei suutnud komisjon kindlaks teha ühtegi terasroomikute tootjat.

(93)

Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi võimalikesse võrdlusriikidesse. Impordiandmete analüüs näitas, et peamise tootmisteguri (st HS-koodi 722870 all imporditud eriterasprofiilid) import Indoneesiasse pärines uurimisperioodil peaaegu eranditult Hiinast (96,8 % HS-koodi tasandil). Seetõttu leidis komisjon, et Indoneesiat ei saa pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(94)

Sama analüüs näitas ka, et impordil Hiina RVst või mõnest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (64) I lisas nimetatud riigist ei olnud peamiste tootmistegurite impordile Türki suurt mõju.

(95)

Teates analüüsis komisjon ka peamiste tootmistegurite ekspordi- ja/või impordipiiranguid, tuginedes andmebaasile Global Trade Alert (65) ja turulepääsu kaardile (66).

(96)

Türgi puhul ei tehtud uuritava toote ega toorainete suhtes kindlaks ekspordi- ja/või impordipiiranguid.

(97)

Indoneesia puhul tegi komisjon kindlaks, et ta kehtestas 2022. aastal kuni 2024. aasta lõpuni kaitsemeetmed Hiinast pärit eriterasprofiilide (HS-kood 722870) impordi suhtes.

(98)

Eespool nimetatud võimalike võrdlusriikide sobivuse kohta märkusi ei esitatud.

(99)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tegi komisjon esialgse järelduse, et Türgi on sobiv võrdlusriik ja et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks moonutamata hindade või võrdlusaluste allikana Kocaer Çelik Sanayi ve Ticaret ASi andmeid.

(100)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(101)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(102)

Komisjon esitas teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu tooraine, energia ja tööjõud, mida kaebuse esitaja uuritava toote tootmisel kasutab, nagu on selgitatud põhjenduses 40 ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Ühtegi märkust ei esitatud.

(103)

Võttes arvesse kaebuse esitaja esitatud teavet, nagu on selgitatud põhjenduses 40, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid uuritava toote puhul

(104)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks väljendas komisjon kaebuse esitaja poolt uuritava toote tootmisel kantud tootmise üldkulud protsendina kasutatud toorainete tegelikust maksumusest ja seejärel kohaldas seda protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, arvutades nii välja tootmise moonutamata üldkulud. Komisjon leidis, et kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ja tuginedes alusmääruse artiklile 18, võiks kaebuse esitaja tooraine ja esitatud üldkulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata tootmise moonutamata üldkulusid.

(105)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (67). Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 86, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(106)

Selleks et teha kindlaks toorainete moonutamata hind, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes, lisas komisjon asjakohased imporditollimaksud võrdlusriigi impordistatistikas esitatud CIF-väärtusele, mis on kättesaadav GTAs.

(107)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutati terasroomikute värvimiskulude hindamiseks alternatiivset meetodit. Kaebuse esitaja esitatud teabe põhjal leiti, et värvimiskulud moodustasid uurimisperioodil ligikaudu 1,97 % uuritava toote tootmiseks vajalike eriterasprofiilide maksumusest. Muu kättesaadava teabe puudumisel leidis komisjon, et käesoleva uurimise seisukohast võiks seda protsenti kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata värvimise moonutamata kulusid.

(108)

Türgi statistikaamet (68) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas viimast kättesaadavat statistikat 2022. aasta keskmiste tööjõukulude kohta NACE Rev.2 klassifikaatori kohases majandustegevuses „Metallitootmine“ NACE koodiga C.24. 2022. aasta keskmist kuuväärtust kohandati nõuetekohaselt vastavalt inflatsioonile, kasutades Türgi statistikaameti (69) avaldatud tööjõukuluindeksit, et tagada vastavus uurimisperioodiga, st 96,76 jüaani tunnis, kasutades eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikule lisatud uurimisperioodi vahetuskurssi.

(109)

Komisjon kasutas energiaturu reguleerimise ameti (EMRA) (70) korrapärastes pressiteadetes avaldatud elektrihinnastatistikat. Komisjon kasutas andmeid tööstussektori suhtes 2023. aastal kohaldatud tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna kuruş/kWh (71) kohta, mis hõlmavad osaliselt uurimisperioodi, st 0,77 jüaani/kWh, kasutades eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikule lisatud uurimisperioodi vahetuskurssi.

(110)

Komisjon kasutas Türgi tööstustarbijate suhtes kohaldatud gaasihinda, mille Türgi statistikaamet avaldas oma korrapärastes pressiteadetes. Komisjon kasutas gaasihindade andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta (kuruş/m3), mida on nõuetekohaselt kohandatud vastavalt uurimisperioodi inflatsioonile, kasutades Türgi statistikaameti (72) avaldatud tootjahinnaindeksit (st 4,06 jüaani/m3), kasutades eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikule lisatud uurimisperioodi vahetuskurssi. Hinda kohandati 18 % käibemaksu võrra, kuna esitatud hind sisaldab käibemaksu.

(111)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(112)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon kaebuse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(113)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi ja kulumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon Kocaer Çelik Sanayi ve Ticaret AS 2023. aasta finantsandmetele, mis saadi Orbisest.

(114)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(115)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille kaebuse esitaja esitas iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uuritava toote tootmisel uurimisperioodi jooksul. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud punktis 3.2.4.

(116)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit ja kulumit vastavalt põhjendustes 112–107 märgitule. Need tehti kindlaks Kocaer Çelik Sanayi ve Ticaret AS finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 113.

(117)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud ja kulumi, nagu on selgitatud põhjenduses 112, et selgitada välja tootmise moonutamata kogukulud.

(118)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Kocaer Çelik Sanayi ve Ticaret AS müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 5,21 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes, oli kasum 11,4 %.

(119)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(120)

Võttes arvesse, et Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, määrati ekspordihind kindlaks FOB-hindade alusel, mis olid märgitud kaebuses sisalduvates pakkumistes ja arvetes, mis hõlmasid 10 tüüpi terasroomikute tarnimist viie Hiina eksportiva tootja poolt liidu kasutajatele uurimisperioodil.

(121)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul võrdles komisjon normaalväärtust ja sel viisil kindlaks määratud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(122)

Nagu on selgitatud põhjendustes 114–119, määrati normaalväärtus kindlaks tehasehindade tasemel, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(123)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks ning kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(124)

Selleks et taandada ekspordihind tehasehindade tasemele, tehti kohandusi seoses omamaise transpordi kuludega, tuginedes avalikele allikatele (73) ja muule kättesaadavale teabele, kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst.

(125)

Kõikide Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(126)

CIF-hind arvutati FOB-ekspordihinna põhjal, mida kohandati mereveo lisamisega ülemaailmse mereveo konteinerihindade hinnaindeksi FBX11 alusel (74).

(127)

Esialgne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmine.

(128)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Liidu tootmisharu ei hõlma kokkumonteerijaid, kes on tootjad, kes ise terasroomikuid ei tooda, kuid ostavad neid kolmandalt isikult ja monteerivad need suurematele komponentidele, näiteks roomikurühmadele.

(129)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 59 700 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks kaebuse esitaja poolt makroküsimustikule antud vastuste põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 7, ei olnud valikuuring vajalik ja koostööd teinud liidu tootja toodang moodustas üle [52–58] % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(130)

Kuna puudub konkreetselt uuritavat toodet käsitlev impordistatistika ja Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, nagu on selgitatud põhjenduses 16, selgitas komisjon liidu tarbimise välja kaebuses esitatud metoodika alusel. Selle metoodika kohaselt koosneb liidu tarbimine uute roomikmasinate tarbimisest ja järelturu tarbimisest. Uute roomikmasinate jaoks mõeldud terasroomikute tarbimise puhul kasutas komisjon liidus müüdud roomikmasinate hinnangulist mahtu, roomikute hinnangulist keskmist arvu ja iga roomikmasina keskmist mahumassi roomiku kohta. Järelturu terasroomikute tarbimise puhul kasutas komisjon liidus roomikmasinatele paigaldamiste hinnangulist arvu ja terasroomikute asendamiseks kuluvat keskmist aastate arvu (75).

(131)

Komisjon pidas seda metoodikat asjakohaseks, sest muud statistilised andmed ei olnud kättesaadavad.

(132)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(133)

Liidu kogutarbimine püsis 2021. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel suhteliselt stabiilsena, kasvades vaid veidi (3 %). Seda suundumust võib seostada suhteliselt stabiilse olukorraga liidu ehitussektoris, kus kasutatakse roomikmasinaid.

(134)

Komisjon tegi impordimahu ja turuosa kindlaks liidu tarbimise põhjal, mis on arvutatud põhjenduses 130 kirjeldatud viisil. Kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi kogumahu kindlakstegemiseks lahutati liidu tootjate müük liidus liidu kogutarbimisest. Saadud impordi kogumaht jaotati seejärel Hiina RV ja muude kolmandate riikide vahel, võttes aluseks Eurostati poolt CN-koodi 8431 49 20 kohta teatatud iga riigi impordi osakaalu, võttes arvesse, et kaebuse esitaja sõnul vastab selle CN-koodi (76) kirjeldus kõige paremini imporditud ja liidu turul müüdavale tootele.

(135)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(136)

Import Hiina RVst suurenes 2021.–2022. aastal 9 % ehk 62 273 tonnilt 68 126 tonnile. 2023. aastal kasvas import 74 981 tonnini, millele järgnes mõõdukas kasv kuni uurimisperioodi lõpuni 76 681 tonnini. See 23 % suurune üldine kasv ületas asjaomasel perioodil oluliselt liidu tarbimise arengut, mis suurenes vaid 3 %, nagu on kirjeldatud põhjenduses 133.

(137)

Selle tulemusena suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa asjaomasel perioodil 49,0 %-lt 59 %-le.

(138)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tegi komisjon uurimisperioodil asjaomasest riigist pärit impordi hinnad kindlaks FOB-hindade alusel, mis on esitatud Hiina eksportivate tootjate poolt liidu kasutajatele terasroomikute tarnimise pakkumustes ja arvetes, mille kaebuse esitaja on esitanud. Nende hindade kaalutud keskmist kohandati veokuludega, nagu on märgitud mereveokonteinerite ülemaailmses hinnaindeksis FBX11, (77) et saada keskmine CIF-hind liidu piiril.

(139)

Eespool nimetatud impordihinda kasutati seejärel impordihinna kindlakstegemiseks aastate 2021–2023 kohta, eeldades, et uuritava toote impordihinna suundumus kogu asjaomasel perioodil järgis CN-koodi 8431 49 20 alla kuuluva Hiina RVst pärit impordi keskmise hinna suundumust vastavalt Eurostati andmetele. Näiteks kui kogu Hiina RVst pärit impordi keskmine hind, millest teatati CN-koodi 8431 49 20 all, oli 2023. aastal uurimisperioodiga võrreldes 5 % kõrgem, arvutati asjaomase toote impordihind 2023. aastal, korrutades uurimisperioodi kohta kindlaks tehtud asjaomase toote hinna 1,05-ga.

(140)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus nii, nagu on näidatud tabelis 4. Võttes arvesse asjaolu, et dumpingu, hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutused põhinevad üksnes keskmistel impordihindadel ja liidu keskmistel müügihindadel, ning et tagada viimaste konfidentsiaalsus, on impordihinnad esitatud vahemikena.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(141)

Hiina RVst pärit impordi hinnad tõusid aastatel 2021–2022 [757–1 280] eurolt tonni kohta [925–1 564] eurole tonni kohta. 2023. aastal langes keskmine impordihind [760–1 286] eurole tonni kohta, millele järgnes vähenemine [725–1 226] eurole tonni kohta. Impordihinnad olid asjaomasel perioodil pidevalt liidu tootmisharu hindadest madalamad (vt tabel 8).

(142)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(143)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana koostööd teinud liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 28,8 %.

(144)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(145)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuse esitaja poolt küsimustikule antud vastuses sisalduvate andmete alusel, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille kaebuse esitaja esitas küsimustiku vastuses. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(146)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(147)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(148)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(149)

Kogu asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht ligikaudu 101 000 tonnilt 2021. aastal ligikaudu 59 700 tonnile uurimisperioodil, mis tähendab 41 % vähenemist.

(150)

Asjaomasel perioodil püsis liidu tootmisharu tootmisvõimsus stabiilsena 133 000 tonni juures.

(151)

Seega vähenes tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil 76 %-lt 2021. aastal 45 %-le uurimisperioodil. See suundumus on kooskõlas tootmismahu vähenemisega, mille tulemuseks on suhteline vähenemine 41 %.

(152)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(153)

Kogu asjaomasel perioodil vähenes liidu kogumüük ligikaudu 38 900 tonnilt 2021. aastal 23 148 tonnile uurimisperioodil, st 41 %.

(154)

Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa 31 %-lt 2021. aastal ainult 18 %-le asjaomasel perioodil, kusjuures peamine vähenemine toimus 2022. ja 2023. aasta vahel.

(155)

Võttes arvesse liidu müügimahtude turuosa vähenemist, ei saanud liidu tootmisharu asjaomasel perioodil kasu stabiilsest ja veidi kasvavast tarbimisest liidu turul.

(156)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(157)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2021. aastast uurimisperioodini täistööajale taandatud töötajate arvu alusel 22 %. See suundumus järgis suuresti tootmismahu suundumust, nagu on näidatud tabelis 5.

(158)

Tootlikkus tonnides kajastas tootmise ja tööhõive arengut ning vähenes kooskõlas tööhõive suundumusega.

(159)

Dumpingumarginaal ületas märkimisväärselt miinimumtaset. Tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(160)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(161)

Koostööd teinud liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 7. Konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatakse väärtused vahemikena.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(162)

Müügihinnad liidu turul tõusid aastatel 2021–2022 34 %. 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langesid hinnad 8 %. Müügihindade tõusu aastatel 2021–2022 võib seostada kulude suurenemisega, nagu on täpsemalt kirjeldatud allpool. Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi tõttu hinnatase siiski langes 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(163)

Keskmine ühiku tootmiskulu suurenes aastatel 2021–2022 31 %. 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal püsis keskmine ühiku tootmiskulu stabiilsena.

(164)

Koostööd teinud liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid asjaomasel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 9. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on väärtused esitatud vahemikena.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(165)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2021.–2022. aastal veidi (6 % täistööajale taandatud töötajate arvu alusel). Aastatel 2022–2023 vähenesid tööjõukulud 8 %, samal ajal kui 2023. aastast kuni uurimisperioodini suurenesid need veidi (4 %). Seega jäid keskmised tööjõukulud asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilseks.

(166)

Koostööd teinud liidu tootja laovarud muutusid asjaomasel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 10. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on väärtused esitatud vahemikena.

Tabel 10

Varud

(167)

Koostööd teinud liidu tootja varud suurenesid 2021.–2022. aastal veidi (7 %). Kokkuvõttes vähenesid laovarud asjaomasel perioodil 26 %. Arvestades et suurem osa toodangust põhines tellimustel ja klientide spetsifikatsioonidel, ei ole varud asjakohane kahjunäitaja.

(168)

Koostööd teinud liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 11. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on väärtused esitatud vahemikena.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(169)

Komisjon tegi kindlaks koostööd teinud liidu tootja kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(170)

Kasumlikkus suurenes 2021.–2022. aastal vähem kui 2 protsendipunkti võrra pärast müügihindade tõusu, mis võimaldas liidu tootmisharul katta suurenenud tootmiskulud. Hiina dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve tõttu oli liidu tootmisharu aga alates 2023. aastast sunnitud alandama oma hindu tootmiskuludest madalamale tasemele. See mõjutas kasumlikkust, mis vähenes 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal järsult (4–9 protsendipunkti).

(171)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Aastatel 2021–2022 netorahavoog suurenes, mis oli kooskõlas kasumlikkuse arenguga. 2023. aastal toimus nõuete vähenemise tõttu erandlik suurenemine, samal ajal kui uurimisperioodil vähenes netorahavoog märkimisväärselt.

(172)

Investeeringud vähenesid 2021.–2022. aastal 8 %. Kuigi investeeringud suurenesid 2022. ja 2023. aasta vahel 49 %, millele järgnes 2023. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 38 % vähenemine, jäid need üldiselt madalale tasemele alates asjaomase perioodi algusest ning tehti peamiselt tõhususe suurendamiseks ja olemasolevate rajatiste säilitamiseks. Dumpinguhinnaga impordi surve tõenäolise tagajärjena pidi liidu tootmisharu kavandatavad investeeringud edasi lükkama.

(173)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus suurenes aastatel 2021–2022, kuid vähenes seejärel 2023. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt. See negatiivne areng näitab, et kuigi tõhususe ja konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks tehti jätkuvalt investeeringuid, vähenes nende investeeringute tasuvus asjaomasel perioodil märgatavalt, sest liidu tootmisharu ei suutnud kasumlikkuse määra parandada.

(174)

Koostööd teinud liidu tootja kapitali kaasamise võime suurenes 2021.–2022. aastal 147 %, kuid vähenes 2023. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni märkimisväärselt, vähenedes kokku 198 %.

(175)

Uurimine näitas, et vaatamata stabiilsele tarbimisele suutsid Hiina eksportivad tootjad suurendada oma impordi mahtu, mis kajastub turuosa suurenemises 36 %-lt 2021. aastal 46,3 %-le uurimisperioodil.

(176)

Mitmetele kahjunäitajatele, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht ja turuosa, samuti tööhõive ja kasumlikkus, oli iseloomulik negatiivne suundumus. Liidu tootmisharu seisis silmitsi suurenenud tootmiskuludega, samal ajal kui ta ei suutnud selliseid suurenenud kulusid katta liidu müügihinna tõstmisega (mis järgis alates 2022. aastast langussuundumust). Hiinast pärit impordi turuosa suurenes, samal ajal kui impordihinnad näitasid langussuundumust ja olid pidevalt liidu müügihindadest madalamad. Need muutused kajastusid liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemises ja investeeringute üldises madalas tasemes.

(177)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(178)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevus.

(179)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kiire kasvuga, mis sisenes liidu turule märkimisväärses mahus, lõi liidu tootmisharu hinnad tunduvalt alla ja igal juhul surus liidu müügihinnad märkimisväärselt alla. Nagu on näidatud tabelis 3, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht 62 273 tonnilt 2021. aastal 76 681 tonnile uurimisperioodil. Nagu on näidatud tabelis 6, vähenes liidu tootmisharu müük 38 907 tonnilt 2021. aastal 23 148 tonnile uurimisperioodil. Võttes arvesse, et liidu tarbimine püsis samal perioodil stabiilsena, kajastus liidu müügimahu vähenemine liidu tootmisharu turuosa märkimisväärses vähenemises 31 %-lt 2021. aastal 18 %-le uurimisperioodil. Samal ajal suurenes Hiina impordi turuosa 49 %-lt 59 %-le. Seepärast järeldas komisjon, et Hiinast pärit impordi kasv liidu turul toimus liidu tootmisharu müügi arvel.

(180)

Hiinast pärit impordi hind langes asjaomasel perioodil 4 %. Impordihinnad olid kogu asjaomase perioodi jooksul madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul ja lõid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. See hinnasurve takistas liidu tootmisharul tõstmast oma hindu kooskõlas kulude suurenemisega. See tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise, mis muutus uurimisperioodil negatiivseks.

(181)

Eespool esitatut silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(182)

Import kolmandatest riikidest tehti kindlaks põhjenduses 134 kirjeldatud metoodika kohaselt.

(183)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(184)

Nagu on näidatud eespool tabelis 12, püsis muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit terasroomikute impordi maht kogu asjaomase perioodi jooksul suhteliselt madalal tasemel. Turuosa poolest ei ületanud ükski kolmas riik 8 % turuosa, samal ajal kui kõik kolmandad riigid jäid püsivalt tasemele alla 25 %, mis on asjaomasel perioodil mis tahes ajahetkel alla poole Hiina impordi turuosast. Peale selle oli Hiina järel viiest suurimast importivast riigist pärit impordi keskmine hind nii eraldi kui ka kogusummas kõrgem või märkimisväärselt kõrgem liidu müügihindadest ja kuludest kogu asjaomasel perioodil.

(185)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei suurendanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(186)

Liidu tootmisharu on suurel määral ekspordile orienteeritud. Koostööd teinud liidu tootja sõnul seisab ta silmitsi Hiina tootjate üha tihedama konkurentsiga ka oma eksporditurgudel.

(187)

Liidu tootmisharu ekspordi maht ja keskmine hind muutusid asjaomasel perioodil nii, nagu on näidatud tabelis 13. Konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitatakse väärtused vahemikena.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(188)

Nagu on näidatud tabelis 13, vähenes ekspordimaht asjaomasel perioodil peaaegu 40 %, mis on kooskõlas liidu müügi vähenemisega liidu turul. Peale selle oli liidu tootmisharu keskmise ekspordihinna muutumine kooskõlas ka liidu tootmisharu müügihinna muutumisega liidus, kasvades asjaomasel perioodil ligikaudu 20 %, mis ei olnud piisav, et katta kulude suurenemist sellel perioodil.

(189)

Komisjon leidis siiski, et kuna terasroomikute valdkonnas on mastaabisääst väga väike, ei toonud eksportmüügi vähenemine kaasa püsikulude märkimisväärset suurenemist ning seepärast oli mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele väga piiratud. Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei kõrvaldanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(190)

Nagu on juba selgitatud põhjenduses 180, sundis Hiinast pärit madalate hindadega impordi kiire kasv liidu tootmisharu kehtestama oma müügihindu liidus tootmiskuludest madalamal tasemel, et püsida Hiina hindade suhtes konkurentsivõimelisena ja säilitada oma esindatus turul.

(191)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel, mida eespool nimetatud tegurid ei katkestanud.

(192)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal (vt põhjendused 200–202 allpool).

(193)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõike 2c ja artikli 7 lõike 2d tähenduses.

(194)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(195)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud, lähtudes kasumlikkusest, mis saavutati enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, st aastatel 2017–2020. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 8,5 %.

(196)

Selle põhjal on mittekahjustav hind [1 500–2 000] eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 8,5 % kasumimarginaali kohaldamisest koostööd teinud liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(197)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Liidu tootmisharu ei teatanud sellistest tulevastest kuludest.

(198)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna [1 500–2 000] eurot tonni kohta, kohaldades koostööd teinud liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 37).

(199)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes asjaomase riigi kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks põhjendustes 138–143 selgitatud hinna allalöömise arvutuste põhjal, koostööd teinud liidu tootja poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(200)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(201)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui dumpingumarginaalid, arvas komisjon, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

(202)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2.

(203)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(204)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kauplejate ja kasutajate huve.

(205)

Meetmete kehtestamine tõstaks liitu suunatud Hiinast pärit impordi hinda, mis toob kaasa müügihinna tõusu liidu turul ja võimaldab seega liidu tootmisharul tõsta hindu kooskõlas tootmiskulude suurenemisega. Selle tulemuseks on kestlikum kasumitase, mis võimaldab liidu tootmisharul suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, et parandada konkurentsivõimet ja säilitada oma turuosa.

(206)

Teiselt poolt on meetmete kehtestamata jätmisel edasise hindade allasurumise tõttu tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule. Täiendav hinnalangus tähendaks, et liidu tootmisharu kannab lühiajalises perspektiivis jätkuvalt kahjusid. Isegi praegune hinnatase on liidu tootmisharu jaoks juba mittekestlik. Liidu tootmisharu mis tahes hinnatõus, mille eesmärk on suurendada oma kasumlikkust, tooks kaasa liidu tootmisharu turuosa edasise vähenemise ja kokkuvõttes tootmismahu vähenemise. Peale selle ei suudaks liidu tootmisharu väheneva kasumlikkuse ja kantud kahju korral suurendada investeeringuid, mis on vajalikud tema konkurentsivõime säilitamiseks liidu turul. Selle tagajärjel halveneb veelgi liidu tootmisharu finantsolukord kasumlikkuse ja investeeringute poolest, mis seab ohtu selle tuleviku.

(207)

Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasv jätkub ja isegi suureneb märkimisväärselt, võttes arvesse kaebuses väidetud võimalikku liigset tootmisvõimsust. Sellises olukorras ei saaks liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust taastuda.

(208)

Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(209)

Uurimise algatamise ajal võeti ühendust 22 importija, kaupleja ja kasutajaga ning neid kutsuti üles uurimises koostööd tegema. Ainult üks importija, USCo S.p.A. (edaspidi „USCO“), andis endast teada ja vastas küsimustikule ainult osaliselt. Seega ei teinud ükski importija uurimise käigus täielikku koostööd.

(210)

Eespool nimetatud importija väitis, et meetmete tulemusena tõuseb tõenäoliselt terasroomikute hinnatase liidus ning terasroomikuid hangitakse üha enam pigem liidu tootjatelt kui Hiina tootjatelt. Meetmete puudumisel väitis importija, et terasroomikuid hangitakse üha enam Hiina tootjatelt, samal ajal kui importijad saavad kasu suurematest marginaalidest. See importija ei esitanud nende väidete kohta ühtegi kinnitavat tõendit ning seetõttu lükati need tagasi.

(211)

Terasroomikuid hangivad importijad müügijärgsel turul müümiseks või edasiseks monteerimiseks. Kuna importijad koostööd ei teinud, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha dumpinguvastase tollimaksu täpset mõju nende äritegevusele.

(212)

Kuigi dumpinguvastased meetmed mõjutavad tõenäoliselt impordihindu, leidis komisjon, et importijad ja kauplejad suudavad tõenäoliselt vähemalt osaliselt katta suurenenud kulud või kanda osa suurenenud kuludest üle oma klientidele. Olemas on ka alternatiivsed terasroomikute tarneallikad muudest kolmandatest riikidest. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete kehtestamine ei mõjuta ebaproportsionaalselt importijaid ja kauplejaid.

(213)

Kasutajad hangivad uuritava toote, et monteerida see roomikukettidele, mida kasutatakse mitmesugustes roomikmasinates. Terasroomikuid tuleb regulaarselt asendada ja seepärast hangitakse toode ka järelturu jaoks.

(214)

Meetmete mõju kohta väitis USCO, et kasutajad võivad eeldada hinnatõusu, kui meetmed kehtestatakse, ning et maailmaturul tegutsevate liidu alusvankritootjate eksporditegevusele avaldub negatiivne mõju. Importija väitis, et meetmete puudumisel hangitakse terasroomikuid üha enam Hiina RVst ja kasutajad saavad kasu madalamatest hindadest. Kuid nagu on märgitud eespool põhjenduses 201, ei esitanud see importija ühtegi tõendit nende väidete toetuseks ja ükski kasutaja ei teinud käesoleva uurimise käigus koostööd. Seepärast lükati need väited tagasi.

(215)

Võttes arvesse sellistes masinates nagu ekskavaatorid, buldooserid ja kraanad (78) kasutatud terasroomikute arvu ja keskmist kaalu, ei moodusta terasroomikud olulist osa nendest järgmise etapi toodetest. Peale selle, võttes arvesse eeldatavat kasvavat nõudlust järgmise etapi toodete järele, (79) peaks terasroomikute kasutajatel olema võimalik kanda märkimisväärne osa kulude suurenemisest üle oma klientidele. Selle põhjal võib põhjendatult järeldada, et terasroomikute hinnatõus ei mõjuta oluliselt kasutajate kasumlikkust. Peale selle, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 206, toob meetmete puudumine kaasa liidu tootmisharu olukorra viivitamatu edasise halvenemise ning keskpikas ja pikas perspektiivis tõrjub liidu tootjad tõenäoliselt turult välja. See vähendab kasutajate jaoks terasroomikute tarneallikaid ja suurendab sõltuvust Hiinast.

(216)

Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmed ei mõjutaks kasutajaid ebaproportsionaalselt.

(217)

USCO väitis, et meetmete mõju toote kättesaadavusele ei ole lihtne kindlaks määrata. Ta väitis siiski, et liidu tootmisharul oleks võimalik investeerida tootmisvõimsuse suurendamisse (ja seega olla võimeline tarnemahtu suurendama), sõltuvalt tootjate finantsolukorrast ja nende turuväljavaadetest.

(218)

Peale selle näitas uurimine, et liidu tootjate praegune tootmisvõimsus on piisav, et rahuldada liidu tarbimist praeguse 55 % suuruse vaba tootmisvõimsusega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 148. Meetmed võimaldaksid liidu tootjatel teha tõhususe suurendamiseks täiendavaid investeeringuid, mis võiksid rahuldada mis tahes täiendavat nõudlust. Uurimine näitas ka seda, et muude kolmandate riikide kui Hiina turuosa liidus oli ligikaudu 23 %, nagu on kirjeldatud põhjenduses 183, ning need kujutavad endast täiendavaid ilma dumpinguhinnata tarneallikaid.

(219)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine ei ohusta terasroomikute pakkumist ja kättesaadavust liidu turul.

(220)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vabastaks liidu tootmisharu Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurvest liidu turul ja võimaldaks liidu tootmisharul tõsta oma hindu kooskõlas kulude suurenemisega. Sellisel hinnatõusul oleks positiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele ja investeeringute tasemele, mis võimaldaks neil kaitsta oma turupositsiooni ja investeerida uutesse tehnoloogiatesse, et parandada tõhusust ja konkurentsivõimet. Teiselt poolt tooks meetmete kehtestamata jätmine kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse ja müügimahu kiire edasise halvenemise ning tooks lõpuks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisrajatiste tegevuse lõpetamise.

(221)

Uurimise käigus ei ilmnenud, et meetmetel oleks ebaproportsionaalne negatiivne mõju liidu importijatele, kauplejatele ja kasutajatele.

(222)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit terasroomikute impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(223)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(224)

Hiinast pärit terasroomikute impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 199–203. Tollimaksumäär kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(225)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(226)

Käesoleva määrusega kehtestatav dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see käesoleva uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit asjaomase toote impordi suhtes.

(227)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 32 ja 33, kuuluvad terasroomikud, mida müüakse osana kokkumonteeritud toodetest nagu „roomikurühmad“ või „täisroomikurühmad“, toote määratluse alla. Seega, kui selliseid terasroomikuid sisaldavaid kokkumonteeritud tooteid imporditakse asjaomasest riigist liitu, peaksid kehtestatud tollimaksud kajastama üksnes terasroomikute väärtust. Sellega seoses pidas komisjon vajalikuks kehtestada väärtuse keskmine protsent, mis vastab imporditud kokkumonteeritud tootes sisalduvatele terasroomikutele. Komisjon tegi kaebuse esitaja esitatud teabe (80) põhjal esialgu kindlaks, et terasroomikute väärtus moodustab keskmiselt 55 % „roomikurühmade“ väärtusest ja 50 % „täisroomikurühmade“ väärtusest.

(228)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(229)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(230)

Menetluse praeguses etapis ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(231)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(232)

Arvutuste täpsuse kohta algmääruse artikli 19a tähenduses märkusi ei esitatud. Märkusi, mis on saadud pärast eelavalikustamist muudes küsimustes kui arvutuse täpsus, käsitletakse uurimise lõpetamise aktis.

(233)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(234)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,