(1)

15. novembril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit suspensioonpolüvinüülkloriidi (edaspidi „S-PVC“) impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 2. oktoobril 2023 polüvinüülkloriidikaubanduse komitee (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu S-PVC tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 14. juunil 2024 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

(4)

Komisjon sai huvitatud isikutelt mitu märkust.

(5)

Iirimaal asuv S-PVC kasutaja Foamalite Ltd (edaspidi „Foamalite“) väljendas muret „Iirimaa-spetsiifilise probleemi“ pärast, kuna tema peamine konkurent asub Põhja-Iirimaal ning saab importida S-PVCd madalamate tollimaksudega ja konkureerida tugevamalt väljaspool liitu (eelkõige Türgis) asuva kasutajaga. Foamalite ekspordib umbes kolmandiku oma toodangust väljapoole liitu, suure osa sellest Ühendkuningriiki. Komisjon märgib, et liidus töötlemine võimaldaks S-PVC importi ilma tollimaksudeta, kui töödeldud kaup reeksporditakse. See tagaks, et tollimaksud ei mõjuta Foamalite’i konkurentsivõimet väljaspool liitu. Mis puudutab konkurentsi Põhja-Iirimaal asuva konkurendiga, märkis komisjon, et Põhja-Iirimaal asuva konkurendi suhtes hakatakse kohaldama samu meetmeid kui Foamalite’i suhtes liidus, nagu on sätestatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artiklis 5 (3).

(6)

Komisjon selgitas, et TCI Sanmari ja Foamalite’i märkused ei puudutanud aluseks olevate dumpingu- ja kahjuarvutuste täpsust alusmääruse artikli 19a tähenduses. Seetõttu ei käsitlenud komisjon neid märkusi ajutises määruses. Neid märkusi käsitletakse siiski põhjendustes 35 ja 36.

(7)

USA tootja Formosa Plastics Corporation (edaspidi „Formosa“) väitis, et komisjon oli oma arvutustes teinud mõningaid tehnilisi vigu. Neid märkusi käsitletakse põhjenduses 60.

(8)

Komisjon kehtestas 2024. aasta juulis komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/1896 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatava polüvinüülkloriidi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(9)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist esitasid Egiptuse ja Ameerika Ühendriikide valitsus, TCI Sanmar Chemicals S.A.E. (edaspidi „TCI Sanmar“), Formosa, Oxy Vinyls, LP (edaspidi „Oxy Vinyls“), Westlake Corporation (edaspidi „Westlake“) ja kaebuse esitajad ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(10)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. 3. oktoobril 2024 toimus Oxy Vinylsi ärakuulamine.

(11)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(12)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest pärit S-PVC impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada. Ameerika Ühendriikide valitsus, TCI Sanmar, Formosa, Oxy Vinyls, Westlake, Shintech, Tricon Dry Chemicals ja European PVC Window Profiles Association (EPPA) esitasid tähtaja jooksul oma märkused.

(13)

Märkusi, mis on esitatud ajutise määruse kohta ja mida huvitatud isikud kordasid oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta ilma uute sisuliste elementideta, käsitletakse käesolevas määruses üks kord.

(14)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon Egiptuse ja USA valitsuselt ning Formosalt märkused liidu tootjate valimi representatiivsuse kohta. Huvitatud isikud seadsid kahtluse alla sellise liidu valimi representatiivsuse, mis esindas umbes 25 % hinnangulisest S-PVC toodangust ja 26 % liidu müügist. USA valitsus viitas sellega seoses WTO apellatsioonikogu aruandele „EC – Fasteners“, milles leiti, et omamaine tootmisharu, mille toodang moodustab 27 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust, ei vasta kvantitatiivsele künnisele ja on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu (5) artikli 4 lõikega 1.

(15)

Esiteks märgib komisjon, et ükski huvitatud isik ei esitanud liidu tootjate valimi kohta märkusi, kui valim algatamisetapis välja kuulutati. Teiseks puudutab USA valitsuse nimetatud juhtum „põhiosa“ määratlust ja algatamist vastavalt dumpinguvastase lepingu punktidele 4.1 ja 5.4, mitte valikuuringut. Seega ei ole need artiklid valimi moodustamise suhtes kohaldatavad. See märkus lükati seetõttu tagasi.

(16)

USA valitsus palus komisjonilt ka selgitust selle kohta, kuidas ta valimi moodustas. Nagu on algatamisteates (6) märgitud, moodustas komisjon uurimise algatamisel esialgse valimi ja sellekohane teave esitati huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus (7). Toimikule lisatud teates esitati valimisse kaasatud äriühingute nimed ja nende valimiseks kasutatud kriteeriumid, st samasuguse toote tootmis- ja müügimaht ELis uurimisperioodil. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada esialgse valimi kohta märkusi. Komisjon ei saanud ühtegi märkust ja kinnitas esialgse valimi.

(17)

USA valitsus ja Formosa pidasid küsitavaks ka seda, et valimisse kuulus kaks töötlejat. INOVYN Manufacturing Belgium SA ja Vynova Wilhelmshaven GmbH toodavad S-PVC-d tõepoolest töötlemislepingute alusel. Komisjon leiab, et S-PVC tootmine töötlemislepingu alusel ei tähenda, et need kaks valimisse kaasatud üksust ei ole tootjad, vaid vastupidi. Samuti, nagu liidu tootmisharu märkis oma vastuses nendele märkustele, oli töötlejate lisamine vajalik, et kaasata liidus kohaldatavad eri ärimudelid. Kaks üksust, kes toodavad S-PVC-d töötlemislepingute alusel, kuuluvad liidu suurimate S-PVC tootjate hulka. Vastupidiselt USA valitsuse väidetele võttis komisjon arvesse tootjate kõiki tootmiskulusid, olles saanud sel eesmärgil juurdepääsu ettevõtjate raamatupidamisdokumentidele.

(18)

Formosa väitis ka, et avalikus toimikus ei olnud piisavalt teavet töötlejate ja nendega seotud ettevõtjate vaheliste täpsete kokkulepete kohta, mistõttu oli huvitatud isikutel võimatu hinnata valimi representatiivsuse.

(19)

Samas ei esitanud Formosa märkusi liidu tootmisharu kavandatud valimi kohta, kui see avalikus toimikus kättesaadavaks tehti, ning ta ei esitanud ka uurimise käigus märkusi avaliku toimiku täielikkuse kohta. Igal juhul sisaldas uurimise avalik toimik piisavalt üksikasjalikku teavet, et teha menetluse varasemas etapis kindlaks töötlejad, sealhulgas nende erinevad müügistruktuurid, ning seega oli huvitatud isikutel võimalik hinnata valimi representatiivsuse. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(20)

USA valitsus ja Formosa väitsid, et komisjon ei võtnud valimi moodustamisel arvesse liidu tootmisharu geograafilist paiknemist. Oma vastuses sellele märkusele kordas komisjon, et liidu tootjate valim moodustati täielikult kooskõlas alusmääruse artikliga 17, kuna see koosnes kolmest suurimast liidu tootjast nii tootmise kui ka liidu müügimahu poolest. Lisaks asuvad kõik need liidu tootjad eri liikmesriikides (Belgia, Saksamaa ja Madalmaad), mis tagab hea geograafilise jaotuse, mille puhul on arvesse võetud ka tootvate liikmesriikide kaalu. Seetõttu lükati need märkused tagasi.

(21)

Seega lükati liidu valimi representatiivsuse kohta esitatud märkused tagasi.

(22)

Kuna muud märkused valikuuringu kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 8–15.

(23)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 16.

(24)

USA valitsus kritiseeris „ülemääraseid väljajätte“ kaebuse esitajate esitatud dokumentides, kuna tema arvates takistas see USA isikutel esitada märkusi kaebuse põhielementide kohta. See oleks vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõigetega 4 ja 5.

(25)

Komisjon analüüsis seda küsimust. Ta leidis, et USA valitsus kirjeldas olukorda eksitavalt, kui ta märkis, et „kaebuse kõik lisad on tervikuna konfidentsiaalsed“, kuigi see nii ei olnud. Paljude lisade puhul on avalik versioon identne konfidentsiaalse versiooniga. Paljude muude lisade puhul on mittekonfidentsiaalses versioonis nõuetekohaselt kajastatud konfidentsiaalse versiooni teavet, võttes nõuetekohaselt arvesse äriühingu tundlikku teavet. Mõnel konkreetsel juhul ei olnud mittekonfidentsiaalne kokkuvõte asjaomase teabe laadi tõttu võimalik. Sellistel juhtudel põhjendas(id) teavet esitav(ad) isik(ud) seda ning komisjon hindas konfidentsiaalsustaotlust ja kiitis selle heaks. Seetõttu järeldas komisjon, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon on kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 2 ning WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõigetega 4 ja 5.

(26)

USA valitsus kritiseeris ka asjaolu, et komisjon on eiranud Oxy Vinylsi märkusi liidu tootmisharu esitatud liiga suurte väljajättudega materjali kohta. Sellega seoses märgitakse, et pärast Oxy Vinylsi märkusi võttis komisjon ühendust valimisse kaasatud liidu tootjaga, kes esitas seejärel komisjoni määratud tähtaja jooksul küsimustikule antud vastuste muudetud mittekonfidentsiaalse versiooni.

(27)

Eespool esitatud järeldusi silmas pidades kinnitati ajutise määruse põhjendused 17–29.

(28)

USA valitsus ja Formosa esitasid märkusi, mis puudutasid eksportivatele tootjatele antud piiratud ajapikendusi dumpinguvastasele küsimustikule vastamiseks ja paindlikkuse puudumist kontrollikava kehtestamisel, mis mõlemad tekitasid USA vastajatele tarbetuid raskusi. USA valitsus osutas nende väidete põhjendamiseks ajale, mis jäi küsimustikule vastamise pikendatud tähtaja ja ajutiste meetmete kehtestamise vahele ning kohapealse kontrolli tegemise ja kontrolliaruande esitamise vahele.

(29)

Komisjon lükkas need väited tagasi ja leidis, et nimetatud näited ei ole asjakohased, kuna ta oli andnud eksportivatele tootjatele komisjoni ametliku puhkepäevade tõttu küsimustikule vastamiseks rohkem aega kui algatamisteates kindlaks määratud 37 päeva ning kuna ta oli kontrollikava hoolikalt kehtestanud, võttes eksportivate tootjate eelistusi arvesse nii palju kui praktikas võimalik. Samuti juhtis ta tähelepanu asjaolule, et kogu uurimisprotsess on aeganõudev ja et eksportivatele tootjatele on pärast küsimustiku vastuste esitamist antud mitu lisavõimalust puuduvate ja/või täiendavate andmete esitamiseks kuni kohapealsete kontrollideni ja ka nende ajal.

(30)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 30 ja 31.

(31)

Oxy Vinyls väitis, et komisjoni valitud uurimisperiood tagas USA eksportijatele kahju seisukohast halvima võimaliku tulemuse, nagu näitab USA ja liidu lepinguhindade vahe. Komisjon märkis, et uurimisperiood valiti vastavalt tema väljakujunenud tavale ja alusmääruse artikli 6 lõikele 1. Seepärast lükati see väide tagasi.

(32)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 32.

(33)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 33–38 esitatud järeldused.

(34)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 50–58 esitatud järeldused.

(35)

TCI Sanmar väitis, et tehti oluline arvutusviga, kuna komisjoni kasutatud teatatud CIF-väärtused ei olnud liidu piiril kehtivad hinnad, võttes arvesse, et kõigi FAS- või FCA-hindadega tehtud tehingute transpordi- ja seotud kulusid ei olnud tema müügitabelites esitatud.

(36)

Komisjon märgib, et kooskõlas tema väljakujunenud tavaga ning selleks, et koguda andmeid, mida on vaja ekspordihindade ja dumpingumarginaalide hindamiseks kooskõlas kohaldatavate alusmääruse sätetega, on eksportivad tootjad kohustatud esitama iga eksporditehingu puhul nii arve tegeliku hinna kui ka sama tehingu eraldi CIF-hinna. Kui asjaomase tehingu tarneklausel ei ole CIF, peab eksportiv tootja esitama hinnangulise CIF-väärtuse. Kõnealusel juhul tugines komisjon tegelikult TCI Sanmari esitatud CIF-väärtustele. Kui asjaomase tehingu tarneklausel oli CIF, viis komisjon TCI Sanmari ekslikult kajastatud CIF-väärtuse vastavusse arve tegeliku väärtusega. Märkus ja komisjoni selgitus puudutasid mutatis mutandis ka kahjumarginaali arvutamisel kasutatud CIF-hinda (vt ajutise määruse põhjendused 129 ja 130).

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas TCI Sanmar oma varasemaid märkusi selles küsimuses ja väitis, et komisjon tugines sobimatutele CIF-väärtustele ning et hilisem arvutusviga tulenes osaliselt komisjoni nõuetest muuta andmeid, mille TCI Sanmar küsimustikule antud vastuses algselt esitas. TCI Sanmar lisas, et Eurostati andmete kohaselt oli CIF-väärtus 926 eurot tonni kohta, mis oli oluliselt suurem kui väärtus, mida komisjon oma arvutustes kasutas, seda ka seetõttu, et Eurostati CIF-väärtused sisaldasid (lisaks muudele kuludele) kaupleja marginaali, kuid komisjoni kasutatud CIF-väärtused seda ei sisaldanud.

(38)

Komisjon selgitab, et tema väljakujunenud praktika kohaselt on äriühingute poolt küsimustiku vastustes, sealhulgas puudustele viitavate kirjade vastustes esitatud andmed üldiste ja avalike statistiliste andmete suhtes ülimuslikud, eelkõige juhul, kui neid kasutatakse äriühingupõhisteks arvutusteks. Statistilised andmed ei ole äriühingupõhised, samuti ei ole need kättesaadavad tehingute kaupa. Komisjon selgitas ka, et lõppkokkuvõttes vastutab täpsete andmete esitamise eest iga uurimisalune isik.

(39)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 59 ja 60 esitatud järeldused.

(40)

Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(41)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses pakkimiskuludega.

(42)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega. Kohandusi tehti ka seoses laenukuludega, kui need kulud mõjutasid hindu ja hindade võrreldavust (vt ka käesoleva määruse põhjendus 47 ja ajutise määruse põhjendus 67).

(43)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordas TCI Sanmar varasemaid väiteid, mille kohaselt tuleks normaalväärtusi allapoole korrigeerida, võttes arvesse valuutakriisi mõju Egiptuse majandusele uurimisperioodil. Selleks viitas TCI Sanmar ajutise määruse põhjendusele 64, milles võeti kokku TCI Sanmari varasem väide, mille kohaselt tuli uurimisperioodil, st 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023 tehtud tehingute puhul dumpingu arvutamiseks kasutada Egiptuse keskpanga poolt 6. märtsil 2024 kehtestatud vahetuskurssi. TCI Sanmar lisas, et Egiptuse naela devalveerimise aluseks olnud asjaolud näitasid, et uurimisperioodil oli Egiptuse naela tegelik väärtus oluliselt väiksem kui avaldatud Egiptuse keskpanga kurss. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis TCI Sanmar, et komisjon ei olnud ajutises määruses TCI Sanmari väidet käsitlenud.

(44)

Egiptuse valitsus esitas ka pärast ajutiste meetmete avaldamist märkused, milles ta viitas põhjenduses 43 mainitud TCI Sanmari väitele, ja lisas, et esitatud tõendid (6. märtsi 2024. aasta vahetuskursi korrigeerimine) on käesoleva uurimise seisukohast asjakohased. Egiptuse valitsus osutas oma märkuses ebaselgelt WTO apellatsioonikogu aruandele „Argentina – Ceramic Tiles“, milles WTO apellatsioonikogu oli leidnud, et uurimisperioodi järgseid tõendeid, mis on otseselt seotud uurimisperioodil toimunud tehingutega, ei tohiks asjakohatuna kõrvale jätta.

(45)

Komisjon viitab ajutise määruse põhjendustele 65 ja 66, kus neid märkusi on täielikult käsitletud ja need on ümber lükatud. Komisjon leidis, et Egiptuse valitsuse väide oli ekslik, sest Egiptuse keskpank oli kehtestanud kogu uurimisperioodil kohaldatavad vahetuskursid, mida tuleks seetõttu kohaldada kõnealusel uurimisperioodil tehtud tehingute suhtes. On selge, et 6. märtsil 2024 kehtestatud vahetuskurssi ei tohiks kohaldada tehingute suhtes, mis on tehtud uurimisperioodil 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023. Seetõttu näib, et TCI Sanmari pakutud vahetuskursi kasutamine ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j nõuetega.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TCI Sanmar taas, et Egiptuse keskpanga poolt uurimisperioodiks kehtestatud ametlikud vahetuskursid ei kajasta turu tegelikku olukorda. Komisjon märgib, et väite kordamine ei andnud põhjust muuta komisjoni varasemat hinnangut, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 65 ja 66 ning käesoleva määruse põhjenduses 45.

(47)

Oma teise väite esitas TCI Sanmar normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta, millele komisjon viitas ajutise määruse põhjenduses 67. Aluseks olevate asjaolude tundliku laadi tõttu arutas komisjon seda väidet ainult TCI Sanmariga.

(48)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas TCI Sanmar eelmises põhjenduses osutatud väidet, mis puudutas laenukulude kohandamist. Võttes arvesse aluseks olevate asjaolude tundlikku laadi, kinnitas komisjon selle väite ümberlükkamist ainult TCI Sanmarile eraldi.

(49)

Egiptuse valitsus kordas põhjenduses 47 eespool osutatud TCI Sanmari väidet, öeldes lihtsalt, et Egiptuse eksportija TCI Sanmari ekspordihindu tuleks esitatud tõendite alusel ülespoole korrigeerida. Selle TCI Sanmari väite eesmärk oli tõsta ekspordihinda, kuid komisjoni analüüs selle väite kohta tõi kaasa ekspordihinna allapoole korrigeerimise. Egiptuse valitsus leidis, et komisjoni keeldumine TCI Sanmari ekspordihindade ülespoole korrigeerimisest on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõikega 10, milles on sätestatud normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise põhimõte. Sellega seoses viitas Egiptuse valitsus WTO apellatsioonikogu aruandele „EU – Fasteners (China)“, milles väljendati vajadust õiglase võrdluse järele dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 4 alusel.

(50)

Komisjon kinnitab, et ta tagas normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdluse. Selle aluseks olevaid üksikasju sai konfidentsiaalsuse kaalutlustel jagada üksnes otse TCI Sanmariga.

(51)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–68.

(52)

Kuna dumpingumarginaali arvutamise kohta ei ole vastuvõetavaid väiteid esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 72.

(53)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(54)

Oma vastuses küsimustikule esitas Westlake kloori ja naatriumhüdroksiidi tootmise koondkulu ning arvas maha naatriumhüdroksiidi müügist saadud tulu. Esialgses etapis lükkas komisjon selle kohanduse tagasi. Selle lähenemisviisi põhjuseid kirjeldati Westlake’ile teatavaks tehtud individuaalses teabes järgmiselt:

(55)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Westlake komisjoni lähenemisviisi selles küsimuses. Ta väitis, et väga oluline on kajastada tegelikkust, et S-PVC ja naatriumhüdroksiidi tootmine on omavahel põimunud ja põhinevad ühisel kasumil. Selle põhjendamiseks viitas ta komisjoni PVC tootmise kirjeldusele, mis on esitatud ühinemise uurimist käsitlevas komisjoni otsuses INEOS/Solvay/JV juhtumi (8) kohta. Selles otsuses kirjeldas komisjon naatriumhüdroksiidi kui PVC tootmise kõrvalsaadust.

(56)

Komisjon märkis kõigepealt, et Westlake ei esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaksid ümber põhjenduse 54 punktid ii–iv, mis esitati talle teatavaks tehtud individuaalses teabes. Ta kommenteeris üksnes punkti v (ja seega kaudselt ka punkti i), märkides, et ta ei ole nõus naatriumhüdroksiidi käsitamisega kaassaadusena. Westlake väitis, et naatriumhüdroksiidi tuleks pigem käsitada kõrvalsaadusena, nagu komisjon leidis nimetatud ühinemise uurimises.

(57)

INEOS/Solvay/JV juhtumi kohta märkis komisjon, et ühinemise uurimistes komisjoni konkurentsi peadirektoraadi tehtud otsused ei ole siduvad kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste suhtes, mida kaubanduse peadirektoraat viib läbi teistsuguste eeskirjade alusel. Igal juhul kinnitab INEOS/Solvay/JV juhtumi kohta avaldatud otsus, et naatriumhüdroksiid on soola ja vee elektrolüüsi, mitte S-PVC kõrvalsaadus. Samuti märgitakse otsuses, et naatriumhüdroksiid on majanduslikult kõige olulisem kõrvalsaadus PVC vertikaalses ahelas ja mitte ainult S-PVC puhul (9).

(58)

Eespool toodu põhjal lükati Westlake’i väide naatriumhüdroksiidi puudutava kohanduse kohta tagasi.

(59)

Formosa esitas mitu väidet normaalväärtuse arvutamise kohta. Esimene väide puudutas viga, mille komisjon väidetavalt tegi, kuna ta vaatas eelavalikustamise etapis läbi Formosa kasumlikkuse tabelis esitatud finantstulud ja -kulud, kuid ei võtnud ajutiste meetmete kehtestamisel arvesse Formosa märkusi tabeli läbivaatamise kohta. Teine väidetav viga puudutas samas tabelis esitatud transpordikulude hindamist. Kolmas väide puudutas hinnaalanduste käsitlemist. Neljas väide puudutas müügi-, üld- ja halduskulude arvestamist normaalväärtuse arvutamisel. Viimane väide puudutas äriühingu kasumliku müügi arvutamise metoodikat dumpingu arvutamisel.

(60)

Neist neli lükati tagasi ja ühega nõustuti. Väidete tagasilükkamise ja ühe väitega nõustumise põhjused avalikustati ainult äriühingule endale, kuna märkusi ei olnud avalikus versioonis kokku võetud.

(61)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73–81.

(62)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Formosa seoses normaalväärtuse arvutamisega kahte oma väidet, millele on osutatud põhjenduses 59, eelkõige väidet seoses taotlusega vaadata läbi kasumlikkuse tabelis esitatud finantstulude ja -kulude jaotus ning metoodilist väidet selle kohta, kuidas komisjon peaks arvutama müügi-, üld- ja halduskulude protsendi.

(63)

Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi, tuginedes Formosale 29. oktoobril 2024 saadetud konkreetsete avalikustamisdokumentide III lisas juba esitatud selgitustele (10). Kokkuvõttes tugines komisjon esimese väite puhul kontrollitud arvandmetele. Teise väite puhul kinnitas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude protsent arvutati vastavalt väljakujunenud dumpingu arvutamise metoodikale protsendina kasumlikkuse tabelis esitatud müügikäibest tehasest hankimise tasandil.

(64)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 83, määrati USAs asuvate sõltumatute kauplejate kaudu toimunud kaudse müügi puhul ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega asjaomane toode neile kauplejatele müüdi.

(65)

Westlake väitis, et neile sõltumatutele kauplejatele müümise ajal ei teadnud ta, kas ja kui, siis millises koguses olid konkreetsed müüdud kaubad suunatud liitu. Ta väitis, et seepärast ei olnud kõnealuse müügi hinnad liidu turu spetsiifilised ja seda müüki ei saanud pidada liitu suunatud ekspordi hindu kajastavaks. Seetõttu väitis ta, et seda müüki ei oleks tohtinud dumpingu arvutamisel arvesse võtta. Komisjon tuletas meelde, et uurimise käigus oli ta saanud teavet, mis võimaldas tal suure hulga nende sõltumatute kauplejatega tehtud tehingute puhul kindlaks teha, et sihtkoht oli ELis, ning ekspordihinna arvutamisel võeti arvesse ainult neid tehinguid, mille puhul oli võimalik kindlaks teha, et sihtkoht oli ELis. Dumpingu arvutamisel jäeti välja kaudne eksportmüük, mille puhul ei olnud võimalik kinnitada, et sihtkoht oli ELis. Komisjon leidis, et see, kas Westlake oli sõltumatule omamaisele kauplejale müümise ajal kõnealuse eksportmüügi lõppsihtkohast teadlik või mitte, ei olnud oluline. Faktid näitasid, et need müügitehingud kujutasid endast müüki liitu ja seetõttu võeti neid dumpinguarvutustes arvesse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(66)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 82 ja 83.

(67)

Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(68)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning veo- ja kindlustuskuludega. Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pakkimiskulud, hinnaalandused ja muud kohandused, kui see oli asjakohane.

(69)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning veo- ja kindlustuskuludega. Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pakkimiskulud ja hinnaalandused, kui see oli asjakohane.

(70)

Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 84 ja 85.

(71)

Formosa väitega osalise nõustumise tulemusel muudeti tema dumpingumarginaali pisut, tõstes selle ajutise määruse põhjenduses 87 osutatud 70,3 %-lt 71,2 %-le.

(72)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(73)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitis Formosa, et asjaolu, et mitu kahjunäitajat põhinesid hinnangutel, seadis kahtluse alla nende näitajate usaldusväärsuse.

(74)

Vastuseks sellele märkusele märkis komisjon, et ta hindas kahju hindamiseks kasutatavaid makromajanduslikke näitajaid, nagu tootmis- ja müügimaht jne, valimisse kaasatud ja sellest välja jäetud liidu tootjatelt ja Eurostatilt saadud teabe põhjal, nagu on põhimõtteliselt selgitatud ajutise määruse põhjenduses 100. Lisaks ei tuvastanud Formosa nende hinnangute puhul konkreetseid probleeme ega esitanud alternatiivseid hinnanguid.

(75)

Eespool kirjeldatud põhjustel lükati Formosa märkused tagasi.

(76)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 92–93.

(77)

Pärast ajutise määruse avaldamist kordasid Westlake ja Oxy Vinyls oma väidet, et naatriumhüdroksiidi tulusid ja kasumit tuleks kahjuanalüüsis arvesse võtta ning et S-PVC ja naatriumhüdroksiidi tootmine ja turud olid omavahel seotud. Eelkõige väitis Oxy Vinyls, et komisjon ei põhjendanud piisavalt, miks ta lükkas tagasi väite, et kahju hindamisel tuleks arvesse võtta ka naatriumhüdroksiidiga seotud äritegevust. Lisaks väitis Westlake, et S-PVC tootjad, kes osalevad kloori tootmises, tuginevad ühisele kasumile.

(78)

Komisjon märgib, et Westlake ja Oxy Vinyls ei esitanud lisatõendeid, mis seaksid kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 97 esitatud järeldused ja põhjendustes 55–58 selgitatud esialgsed järeldused. Igal juhul tuletab komisjon meelde, et kõik liidu tootjad ei tegele kloori tootmisega. Lisaks on S-PVC ja naatriumhüdroksiid kloorleeliste tootmisprotsessi kaassaadused ning naatriumhüdroksiid ei ole S-PVC tootmise kaas- ega kõrvalsaadus ning seetõttu tuleks seda käsitleda eraldi.

(79)

Oxy Vinyls märgib, et komisjon ei põhjendanud piisavalt naatriumhüdroksiidi kõrvalejätmist kahjuanalüüsis ning oli väga ebamäärane ega täpsustanud asjakohaseid tegureid, mis mõjutaksid kõrvalejätmise tulemusel liidu tootmisharu. Komisjon ei nõustu eespool esitatud Oxy Vinylsi väitega järgmistel põhjustel. Ajutise määruse põhjendustes 96 ja 97 selgitas komisjon selgelt uuritava toote tootmisprotsessi valimisse kaasatud erinevate liidu tootjate puhul ja naatriumhüdroksiidi olulisust selles protsessis. Komisjon märgib veel kord, et kõik valimisse kaasatud liidu tootjad ostsid kloori eraldi juriidilistelt isikutelt, kes olid nendega seotud või sõltumatud. Seetõttu seisis naatriumhüdroksiidi tootmine S-PVC tootmisest eraldi ega mõjutanud uuritava toote tootmiskulusid ega kasumlikkust. Seepärast lükati see väide tagasi. Oxy Vinyls väitis ka, et komisjonil oli kohustus analüüsida uuritava toote turu segmenteeritust. Sellega seoses leidis komisjon, et S-PVC puhul ei olnud turg segmenteeritud, nagu on üksikasjalikult selgitatud ajutise määruse põhjendustes 98 ja 99. Eksportiv tootja ei esitanud uusi tõendeid, mis seaksid kahtluse alla esialgse järelduse turu segmenteerituse kohta, mistõttu see väide lükati tagasi.

(80)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 94–99 esitatud järeldused.

(81)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Oxy Vinyls oma väidet, et komisjon oleks pidanud käsitlema PVCd ja naatriumhüdroksiidi integreeritud tootmisharudena, mis õigustaks kumulatiivset arvestamist kahju hindamisel. Selle väite põhjendamiseks viitas ta peamiselt PVC tootmise kirjeldusele, mille komisjon esitas ühinemise uurimist käsitlevas otsuses INEOS/Solvay/JV juhtumi kohta.

(82)

Seoses eespool kirjeldatuga jääb komisjon oma seisukohale, mis on esitatud põhjenduses 57. Seepärast lükati see väide tagasi.

(83)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 100–103 esitatud järeldused.

(84)

Egiptuse valitsus, TCI Sanmar ja Westlake vaidlustasid Egiptusest ja USAst pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise, kuna nende hinnangul oli Egiptusest pärit impordi turuosa tähtsusetu. Oma väite toetuseks viitasid Westlake ja TCI Sanmar ka Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Eurofer vs. komisjon, (11) milles kohus selgitas, et alusmääruse artikli 5 lõikes 7 ja artikli 9 lõikes 3 sätestatud 1 % nõue ei ole kohustuslik künnis, mille ületamise korral ei saa komisjon järeldada, et konkreetsest riigist pärit import on tähtsusetu.

(85)

Komisjon kordab, et alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Komisjon märgib ka, et asjaomastest riikidest pärit import ületas ka WTO dumpinguvastases lepingus sätestatud tähtsusetuse künnist (12). Komisjon tuletas meelde, et Egiptusest pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil 1,92 %, mis ületab selgelt alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset. Lisaks märkis Euroopa Kohus kohtuasjas Eurofer vs. komisjon, et 1 % künnist „pisut“ ületavat turuosa võib pidada tähtsusetuks, jättes komisjonile teatava kaalutlusõiguse selle hindamisel, mida iga juhtumi puhul tähtsusetuks peetakse. Selles konkreetses uurimises ei olnud 1,92 % suurune turuosa uurimisperioodil „pisut“ suurem kui 1 % ja seega ei peetud seda tähtsusetuks.

(86)

Eespool öeldu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendused 104–107.

(87)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas TCI oma väidet kumulatiivsest hindamisest hoidumise kohta, viidates Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Eurofer vs. komisjon. Komisjon leiab, et on TCI väidet nõuetekohaselt uurinud, nagu on selgitatud põhjenduses 85. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(88)

Westlake seadis kahtluse alla komisjoni valitud metoodika CN-koodi 3904 10 00 alla kuuluva E-PVC impordimahu hindamiseks. Eelkõige küsis Westlake, kuidas jõuti järeldusele, et 4 % kõnealuse CN-koodi alla kuuluva impordi mahust moodustas ELi suunatud E-PVC impordi maht. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 102, tugines komisjon CN-koodi 3904 10 00 alla kuuluva impordi jaotamisel kahe PVC-liigi vahel kaebuses esitatud turuteabele. Lisaks märgib komisjon, et Westlake ei esitanud tõendeid selle kohta, et komisjoni hinnangud olid valed, ega alternatiivset, asjakohasemat metoodikat E-PVC osakaalu arvutamiseks. Lisaks sellele ei piisa turuteabel põhineva komisjoni lähenemisviisi kahtluse alla seadmiseks sellest, kui üksnes väljendatakse kahtlust, kuid ei tooda välja probleeme. Oxy Vinyls väitis, et USAst pärit dumpinguhinnaga import ei ole märkimisväärselt suurenenud, sest kogu uurimisperioodi jooksul oli import vähenenud. Komisjon märgib, et see väide põhineb USAst pärit impordi kvartaliandmetel uurimisperioodi kohta ning kuna uurimisperioodi viimase kvartali import oli väikseim, järeldas Oxy Vinyls, et import vähenes. Tabelis 1 on esitatud impordi kvartaalsed muutused. Uurimisperioodi kõigi nelja kvartali jooksul oli import asjaomastest riikidest suurem kui aasta varem täheldatud kvartali impordimaht.

Tabel 1

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht (tonnides), kvartaalsed muutused

(89)

Eespool toodut silmas pidades lükkas komisjon märkused tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 108–110 esitatud järeldused.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et komisjon ei olnud käsitlenud tema väidet USAst Ühendkuningriiki suunatud impordi väidetava ümberlaadimise kohta ELi liikmesriikides, mille tulemusena registreeriti käesolevas menetluses USAst pärit impordi suurem maht.

(91)

Komisjon märkis, et Eurostati impordiandmed ei hõlma kaupu, mis saabuvad liidu sadamatesse ja laaditakse transiidiprotseduuri käigus ümber teistesse sihtkohtadesse viimiseks, vaid kaupu, mis lubatakse liidu tolliterritooriumile vabasse ringlusse. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(92)

Lisaks väitis Oxy Vinyls, et USAst pärit dumpinguhinnaga import ei ole tegelikult suurenenud, vaid suurenemine on kokku langenud vääramatu jõu perioodidega, mis näitab, et selle eesmärk oli lihtsalt katta tarnepuudujääki liidu turul.

(93)

Sellega seoses leidis komisjon, et enamik vääramatu jõu sündmusi toimus asjaomase perioodi alguses, st 2020. ja 2021. aastal, ning seega ei saa nendega seletada kahju, mis ilmnes 2022. aasta teises pooles alanud uurimisperioodil pärast dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu.

(94)

Eespool toodut arvesse võttes lükati Oxy Vinylsi lõplike järelduste avalikustamise järgsed väited tagasi.

(95)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitis TCI Sanmar, et asjaolu, et impordihinnad olid uurimisperioodil liidu hindadest madalamad, ei olnud piisav tõendamaks, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodil kahju kandnud. Äriühing kutsus komisjoni üles kasutama sama lähenemisviisi nagu pentaerütritooli käsitlevas otsuses (13) ja uurimise lõpetama.

(96)

TCI Sanmari viidatud juhtum ei olnud käesoleva uurimise puhul üldse asjakohane, sest pentaerütritooli otsuses oli faktiline olukord väga erinev. Viidatud uurimises suurenes dumpinguhinnaga impordi maht uurimisperioodil 8 %, samas kui käesolevas uurimises suurenes dumpinguhinnaga import 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel 91 %, kuna maht suurenes uurimisperioodil kaks korda (ajavahemikul 2020–2022 suurenes dumpinguhinnaga impordi maht 131 286 tonni võrra ning alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini suurenes dumpinguhinnaga impordi maht veel 157 119 tonni võrra). Igal juhul uuritakse iga dumpinguvastase menetluse asjaolusid eraldi ning komisjon ei ole kohustatud järgima muudes juhtumites tehtud järeldusi (14). Seepärast lükati see väide tagasi.

(97)

Lisaks nõudis Oxy Vinyls, et hinna allalöömist kogu asjaomasel perioodil hinnataks dünaamiliselt, väites, et komisjoni hinnang ei olnud asjakohane, sest see oli staatiline. Oxy Vinyls tsiteeris oma väite toetamiseks mitut WTO aruannet (15). Ta väitis ka, et USA ja liidu tootjate hetke- ja lepinguhindade vahel oli märgatav erinevus ning et komisjon oleks pidanud kahju ja dumpinguhindu võrdlema samade hindade alusel.

(98)

Samuti väitis USA valitsus, et komisjoni hinna allalöömise analüüs põhines üksnes valimisse kaasatud USA tootjatelt uurimisperioodil saadud CIF-hindadel ning et nii hinna allalöömise analüüsi kui ka dumpingumarginaali arvutuste puhul samale 12 kuule tuginemine ei kajasta kahe analüüsi põhimõttelisi erinevusi.

(99)

Komisjon märgib, et hinna allalöömise analüüs tehti kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 3. Lisaks tegi komisjon hinnavõrdluse kogu asjaomase perioodi kohta, uurides hinnasuundumust ja kombineerides selle hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi üksikasjalike arvutustega, mis põhinesid mõlema poole, nii eksportiva tootja kui ka liidu tootmisharu äriühingupõhistel andmetel uurimisperioodi kohta. Lisaks sellele, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 115–116, arvutati hinna allalöömise marginaal tooteliigi tasandil ning komisjon palus eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasatud liidu tootjatele edastatud küsimustikes, et nad esitaksid tooteliikidel põhinevad müügiandmed üksnes uurimisperioodi kohta. Ükski huvitatud isik ei esitanud küsimustiku kohta märkusi ega väitnud, et komisjon peaks paluma eksportivatel tootjatel ja valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada müügiandmed tooteliigi tasandil kogu asjaomase perioodi kohta, samuti ei esitanud ükski isik märkusi selle kohta, et toote kontrollnumbri struktuurist tulenevalt ei olnud vaja eristada hetkemüüki ja lepingulist müüki. Eespool kirjeldatu põhjal lükati hinna allalöömise kohta esitatud märkused tagasi.

(100)

Peale selle väitsid Oxy Vinyls ja Westlake, et puuduvad tõendid liidu tootmisharu hindade ja impordi vahelise seose kohta ning liidu tootjad pidid hindu langetama pigem turudünaamika kui impordi mõju tõttu. Lisaks väitsid TCI Sanmar ja Oxy Vinyls, et puuduvad tõendid hinnasurve kohta. Samuti väitis USA valitsus, et komisjoni sõnul avaldas Egiptusest ja USAst pärit import samasuguse toote hinnale survet alles uurimisperioodil.

(101)

Komisjon ise leidis, et asjaomastest riikidest pärit impordi mahu suurenemise ja impordihindade järkjärgulise languse vahel asjaomasel perioodil oli selge seos. Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu müüa tootmiskulusid katvate hindadega ja tema tegevus muutus uurimisperioodil kahjumlikuks. See seos oli selge, kui vaadelda 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisi erinevusi – impordi maht suurenes 91 % ja turuosa 116 %, mis põhjustas liidu tootmisharu hindade 28 % languse. Seepärast lükati need väited tagasi.

(102)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 111–117 esitatud järeldused.

(103)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Oxy Vinyls oma varasemat väidet hindade allalöömise dünaamilise hindamise kohta. Komisjon jääb põhjenduses 99 esitatud järelduste juurde.

(104)

Lisaks mitmele märkusele eraldi punktides käsitletud konkreetsete kahjunäitajate kohta sai komisjon Formosalt märkusi oma üldise kahjuanalüüsi kohta. Formosa väitis, et komisjon ei esitanud kindlaid tõendeid liidu tootjatele tekitatud kahju kohta, sest mitu kahjunäitajat, nagu tootmisvõimsus, hinnad ja kasumlikkus, ei näidanud negatiivset suundumust, vaid jäid pigem positiivseks või vähemalt stabiilseks. Lisaks võib turuosa vähenemist pidada marginaalseks, kuna liidu tootmisharu turuosa püsis isegi uurimisperioodil üle 80 %.

(105)

Komisjon ei vaadelnud eri näitajaid eraldi, vaid uuris kõiki kahjunäitajaid koos ning hoolimata Formosa väidetest oli enamik neist näitajatest negatiivse suundumusega. Lisaks puudub olulise kahju kindlakstegemisel õiguslik nõue, et kõik kahjunäitajad peavad olema negatiivse suundumusega.

(106)

Kuna selle punkti kohta muid konkreetseid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 118–122.

(107)

USA valitsus kritiseeris komisjoni selle eest, et ta kasutas S-PVC tootmise hindamiseks liidus uurimisperioodil esialgu 2022. aasta ametlikku statistikat.

(108)

Komisjon kasutas S-PVC tootmise hindamiseks liidus uusimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid. Lisaks ei esitanud USA valitsus ühtegi tõendit, mis seaks kahtluse alla komisjoni kasutatud andmete usaldusväärsuse, ega uuemaid andmeid tootmise hindamiseks.

(109)

Pärast ajutise määruse avaldamist avaldas Eurostat värskeimad andmed asjaomase toote tootmise kohta 2023. aastal (16). Ajakohastatud andmete põhjal moodustas S-PVC tootjate suhteline kaal uurimisperioodil 65 % kogutootmisest. Kokkuvõttes jäi uurimisperioodi liidu toodangu kindlaksmääramisel kehtima komisjoni 2022. aasta andmete põhjal tehtud analüüs, mille kohaselt oli S-PVC tootjate kaal 66 %. Seepärast lükati see väide tagasi.

(110)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 123–127 esitatud järeldused.

(111)

TCI Sanmar väitis, et asjaolu, et liidu tootmisharu kaotas oma peaaegu monopoolse seisundi liidu turul, ei tulenenud kahjustavast dumpingust, vaid kajastas üksnes tavapärast konkurentsiprotsessi ja tootmisharu tsüklilisust, millele on omane nõudluse kõikumine ja pakkumise osakaalu muutumine. TCI Sanmar väitis, et Hubei (17) kohtuasjas tehtud otsuses leidis Üldkohus, et turuosa vähenemist tuleb vaadelda selle taustal, et tootmisharul oli uurimisperioodil suur turuosa.

(112)

Komisjon tuletab meelde, et Hubei kohtuotsuse aluseks olnud uurimise asjaolud ei olnud samad, mis praegusel juhul. Eelkõige on viidatud otsuses märgitud, et „nagu hageja õigesti sisuliselt rõhutab – kui ühenduse tootmisharu turuosa muutus välja arvata, siis on kõik eelnevalt esitatud majandustegurid positiivsed ja annavad üldiselt pildi jõupositsioonis, mitte ebakindlas või kaitsetus olukorras olevast tootmisharust“ (18). Seega leiab komisjon, et sellest kohtuotsusest ei saa järeldada, et Üldkohtu hinnang turuosale oleks asjakohane käesolevas uurimises, mille puhul esines mitu kahjule osutavat negatiivset tegurit lisaks turuosa vähenemisele ja asjaolule, et erinevalt õmblusteta ja rauast või terasest torude tootmisest on PVC tsükliline tootmisharu, mis lisaks säilitas käesoleval juhul stabiilse tootmisvõimsuse, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 126–127 ja 187. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(113)

Eespool toodu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendused 128–132.

(114)

Selle näitaja kohta märkusi ei saadud. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendus 133.

(115)

Nende näitajate kohta märkusi ei saadud. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendused 134–138.

(116)

Dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei saadud. Seepärast kinnitati ajutise määruse põhjendused 139–140.

(117)

USA valitsus viitas Oxy Vinylsi esitatud tõenditele selle kohta, et etüleeni hind ELi turul kasvas peaaegu 50 % ja et etüleeni hind ELi turul oli 2023. aasta esimesel poolel enam kui kolm korda suurem kui USA turul, ning osutas ka asjaolule, et seda ei käsitletud ajutises määruses. Samal ajal tunnistas Oxy Vinyls, et etüleeni hinna märkimisväärne kasv liidus saavutas haripunkti 2022. aastal.

(118)

Sellega seoses märgitakse, et etüleeni, mis on S-PVC tootmise peamine tooraine, võeti koos muude ajutise määruse tabelis 7 esitatud tootmisteguritega nõuetekohaselt arvesse. Kuna aga kahju oli märgatavam uurimisperioodil, mil asjaomastest riikidest pärit import 2022. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistus, ei olnud 2022. aasta etüleeni hinna haripunkt liidu tootmisharu jaoks kahjulikku olukorda uurimisperioodil süvendav tegur. Samuti märgitakse, et kui dumpinguhinnaga importi ei oleks olnud, oleks liidu tootmisharu saanud oma kulude katmiseks hindu tõsta (vt täpsemalt tabel 1 asjaomastest riikidest pärit impordi muutumise kohta kvartalite kaupa).

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et etüleenikulud suurenesid 2023. aastal jätkuvalt, avaldades liidu tootjatele pidevat survet. Kuigi Oxy Vinyls ei esitanud selle kohta mingit tõendusmaterjali, leidis komisjon avalikult kättesaadavale statistikale tuginedes, et etüleeni keskmine ülemaailmne hind uurimisperioodil oli 16 % madalam kui 2022. aasta keskmine hind (19). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(120)

Oxy Vinyls väitis, et liidu tootjad ei muutunud uurimisperioodil hinnavõtjateks, vaid pigem pidid liidu tootjad turudünaamika tõttu oma hindu uurimisperioodil langetama. Oxy Vinyls väitis, et pärast kolme aastat pidevat hindade tõstmist hakkasid liidu tootjad lihtsalt riskima oma klientide eemale peletamisega aina väiksemaks muutuval turul. Täheldati, et liidu tootmisharu ei saanud uurimisperioodil hindu kulude katmiseks tõsta dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu, mitte muu turudünaamika ega klientide eemale peletamise tõttu, mida väitis Oxy Vinyls. Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 141–143 esitatud järeldused.

(121)

Tööjõukulude kohta märkusi ei saadud. Seepärast kinnitati ajutise määruse põhjendused 144–146.

(122)

Varude kohta märkusi ei saadud. Seepärast kinnitati ajutise määruse põhjendused 147–148.

(123)

USA valitsus, Oxy Vinyls ja TCI Sanmar väitsid, et liidu tootmisharu täheldatud kahju oli seletatav uurimisperioodil tehtud suurte investeeringutega. Nad väitsid, et neil investeeringutel olid negatiivsed tagajärjed valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskuludele ja kasumile.

(124)

Komisjon tunnistas, et märkimisväärsed investeeringud olid tingitud vajadusest tagada vastavus kohaldatavatele eeskirjadele (teisisõnu äritegevuse jätkamiseks). Tuvastatud kahju ei saa aga siiski seostada nende investeeringutega, sest sellised investeeringud amortiseeritakse pika aja jooksul ja need ei suurendanud jooksvaid amortisatsioonikulusid, mistõttu ei ole need süvendanud täheldatud kahju, mis muutis liidu tootmisharu uurimisperioodil kahjumlikuks.

(125)

Nende isikute esitatud argumentides tehtud vea näitlikustamiseks on järgmises tabelis esitatud investeeringute ja amortisatsioonikulude summad asjaomasel perioodil. Tabelist nähtub, et kuigi investeeringud on suurenenud, vähenes valimisse kaasatud tootjate S-PVC tootmiskulude koguamortisatsioon asjaomasel perioodil 14 protsendipunkti võrra, kuna äriühingud lükkasid investeeringud edasi. See näitab, et kahjumit, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis, ei saa seostada tehtud investeeringute tasemega.

Tabel 2

Investeeringud ja amortisatsioonikulud (eurodes)

(126)

Eespool esitatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendused 149–154.

(127)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et suurenevad nõuete täitmisega seotud kulud, mis on tingitud liidu arvukatest keskkonnaalastest ja sotsiaalsetest püüdlustest, on oluline tegur mis tahes kahju puhul, mis liidu tootmisharule võib tekkida, ning palus seda komisjoni hinnangus asjakohaselt kajastada. Lisaks väitis ta, et liidu tootjad eraldasid vahendeid nõuete täitmiseks asjaomase perioodi lõpupoole, mil väidetav kahju algas. Samuti väitis ta, et need kulud on aidanud kaasa liidu tootjate investeeringutasuvuse vähenemisele asjaomase perioodi lõpus.

(128)

Kõigepealt viitab komisjon põhjendustele 124 ja 125, kus analüüsitakse nõuete täitmisega seotud kulusid amortisatsioonina. Nende mõju investeeringutele on kahjuanalüüsis nõuetekohaselt arvesse võetud. Investeeringutasuvust hinnati ajutise määruse põhjendustes 153 ja 159 ning oli ilmne, et see arenes negatiivselt, pidades silmas liidu tootjate kahjumlikku olukorda uurimisperioodil.

(129)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et lõplikes järeldustes ei käsitletud tema esialgsete järelduste avalikustamise järgset väidet, et liidu tootjate suutmatust kapitali kaasata ei saa mõistlikult seostada USA impordiga.

(130)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 154, uuris komisjon valimisse kaasatud äriühingute konkreetset olukorda ja tegi kindlaks mitmesugused põhjused, mis tekitasid neil äriühingutel raskusi ressursside kontserni tasandil ümberjaotamisest kasu saamisega. Nagu on märgitud põhjenduses 154, tunnistati muudesse maailma piirkondadesse tehtavate investeeringute prioriteediks seadmist, tootmisprotsessi kitsaskohtade kõrvaldamata jätmist, käimasolevaid erakorralisi eelarvekärpeid jmt. Dumpinguhinnaga impordi rolli ei saanud aga eirata selle mõju tõttu nende tootjate kahjumlikule olukorrale uurimisperioodil ja sellest tingitud tulevase ebakindluse tõttu. Seetõttu lükati Oxy Vinylsi väide tagasi.

(131)

Kõik pärast ajutise määruse vastuvõtmist esitatud asjaomaste isikute väited lükati tagasi. Seepärast järeldas komisjon ajutises määruses tehtud järelduste põhjal, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses, ja seega ajutise määruse põhjendused 155–161 kinnitati.

(132)

TCI Sanmar vaidlustas järelduse, et dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju, väites, et i) impordimahu „järsku“ kasvu mõõdeti äärmiselt väikese, 1 % turuosa alusel ning et liidu tootmisharu säilitas uurimisperioodil valdava, 80 % turuosa, ii) impordi hinnad ei olnud kahjulikud ja tootmisharu oli kasumlik kogu asjaomase perioodi jooksul, välja arvatud uurimisperioodil, ning iii) liidu tootmisharu kahjumi põhjustasid uurimisperioodil suured investeeringud. Komisjon leidis, et neid elemente on käsitletud teistes lõikudes: vt põhjendused 85, 96, 99, 124 ja 125.

(133)

Eespool öeldu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 163–170 esitatud järeldused.

(134)

Formosa vaidlustas järelduse, et import kolmandatest riikidest oli jäänud suhteliselt stabiilseks, ja kutsus komisjoni üles impordisuundumusi hoolikamalt uurima.

(135)

Komisjon kinnitas, et import kõigist kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide oli uurimisperioodil stabiilne nagu 2020. aastal (absoluutarvudes 322 205 tonni uurimisperioodil võrreldes 317 781 tonniga 2020. aastal) ja et nende turuosa suurenes vaid mõõdukalt (8 %-lt 2020. aastal 10 %-le uurimisperioodil). Lisaks märgib komisjon, et Formosa ei selgitanud, mida täpselt oleks komisjon pidanud teisiti analüüsima, ega esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla komisjoni järelduse kolmandatest riikidest pärit impordi kohta. Seepärast lükati see Formosa väide tagasi.

(136)

TCI Sanmar väitis, et Mehhikost pärit import oli märkimisväärne ja et on raske mõista, kuidas komisjon sai järeldada, et asjaomastest riikidest pärit import tõi kaasa hinnasurve, kuid Mehhikost pärit import mitte. Mehhikost pärit impordi hinnad olid uurimisperioodil veidi kõrgemad kui Egiptusest pärit impordi hinnad, kuid siiski madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. TCI Sanmar kutsus komisjoni üles korrigeerima oma suutmatuse nõuetekohaselt kaaluda, kas import Mehhikost, mis on suuruselt teine liitu eksportija, nõrgendas uurimisperioodil põhjuslikku seost.

(137)

Komisjon viitab ajutise määruse tabelile 11, millest nähtub selgelt, et Mehhikost pärit impordi maht oli uurimisperioodil 9 % väiksem kui 2020. aastal ja selle turuosa püsis kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsena. Neid suundumusi silmas pidades on komisjon seisukohal, et Mehhikost ja muudest riikidest peale asjaomaste riikide pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(138)

TCI Sanmar märkis ka, et Lõuna-Koreast pärit import suurenes asjaomasel perioodil 0 %-lt 2020. aastal 2 %-le uurimisperioodil. TCI Sanmar märkis, et mahu ja turuosa kasv on sarnane Egiptusest pärit impordi kasvuga ning et komisjon ei uurinud Lõuna-Koreast pärit impordi kasvu piisavalt.

(139)

Komisjon märgib, et Lõuna-Koreast pärit import tõepoolest suurenes asjaomasel perioodil 48 368 tonni võrra, saavutades uurimisperioodil 1,6 % turuosa. Samuti märgib ta, et Lõuna-Korea impordihinnad olid uurimisperioodil 14 % madalamad kui valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad, kuid 7 % kõrgemad kui asjaomaste riikide impordihinnad. Samal ajal olid Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad asjaomase perioodi kõigil muudel ajavahemikel järjepidevalt kõrgemad kui liidu tootjate hinnad. Ehkki komisjon tunnistab, et Lõuna-Korea import, võttes eelkõige arvesse selle turuosa suurenemist asjaomasel perioodi, võis aidata uurimisperioodil kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjenduses 175 esitatud järeldust, et kolmandatest riikidest (sealhulgas Lõuna-Koreast) pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(140)

Eespool toodut arvesse võttes kinnitati ajutise määruse põhjendustes 171–175 esitatud järeldused.

(141)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud TCI Sanmar komisjoni hinnanguga, et Lõuna-Koreast pärit import ei nõrgendanud põhjuslikku seost, esiteks seetõttu, et Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad olid uurimisperioodil madalamad kui liidu tootjate hinnad, ja teiseks seetõttu, et komisjon tugines muude perioodide kui uurimisperioodi andmetele.

(142)

Nagu on märgitud põhjenduses 139, tunnistas komisjon, et Lõuna-Koreast pärit import võis liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele kaasa aidata, kuid jäi siiski seisukohale, et selle mõju eraldi ei saa mahu ja hindade poolest oluliseks pidada ning see ei saanud nõrgendada põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(143)

Formosa ja Oxy Vinyls väitsid ka, et viide turuväärtusest madalama hinnaga ekspordile Šveitsi ning väide, et USAst ja Egiptusest pärit „odav“ import ujutab üle kolmandate riikide, nagu Ühendkuningriigi ja Šveitsi turud, on alusetud.

(144)

See järeldus põhines aga USA tootjate ja sõltumatute kauplejate esitatud müügiandmete hindamisel ning Šveitsi ja Ühendkuningriigi impordistatistikal. Lisaks kinnitas käimasolev Ühendkuningriiki käsitlev uurimine, eelkõige pärast hiljutist otsust impordi registreerimise kohta alates 26. juulist 2024, (20) et komisjoni järeldused ei olnud alusetud.

(145)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 176–184 esitatud järeldused.

(146)

Westlake väitis, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse madal rakendamise määr uurimisperioodil ja selle võimalikud negatiivsed tagajärjed olid tingitud asjaolust, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli palju suurem kui siseturul ära tarbida suudeti. Westlake väitis, et liidu tootmisharu olemasolev tootmisvõimsus oli liidu nõudlusest tunduvalt suurem isegi siis, kui nõudlus saavutas haripunkti 2021. aastal, mida iseloomustas ELi majanduse tugev taastumine (liidu tootjate tootmisvõimsus ületas tol aastal liidu nõudlust 22,5 %), ning et sellisel pideval liigsel tootmisvõimsusel oli paratamatult negatiivne mõju liidu tootjatele, kuid seda ei saa pidada märgiks selle kohta, et kahju on põhjustanud dumpinguhinnaga import.

(147)

Samamoodi väitis Oxy Vinyls, et kuigi komisjon tunnistas „suhteliselt suurt liigset tootmisvõimsust“, jättis ta selle probleemi liidu tootmisharu olukorra seisukohast ebaolulisena kõrvale, põhjendades seda üsna kõrvalepõiklevalt väitega, et selline liigne tootmisvõimsus on normaalne. Oxy Vinyls väitis, et ei tohiks olla nii, et liigsesse tootmisvõimsusesse välismaal suhtutakse kahtlusega ja selle vastu võideldakse, kuid kohalikku liigset tootmisvõimsust peetakse soodsaks.

(148)

Sellega seoses märkis komisjon, et Westlake’i märkustes ei võeta liigse tootmisvõimsuse hindamisel arvesse liidu tootmisharu eksporditulemusi. Seetõttu lükatakse need tagasi, sest neis hinnatakse liigset tootmisvõimsust üksnes seoses liidu nõudlusega. Lisaks olid Westlake’i väites esitatud arvandmed ebatäpsed. Lisaks ja seoses Oxy Vinylsi märkustega märkis komisjon, et liidu tootmisharu ei näidanud märke madalast tootmisvõimsuse rakendusastmest enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu 2022. aasta lõpus (21) ning liidu tootmisharu suhteliselt suur liigne tootmisvõimsus uurimisperioodil tulenes otseselt dumpinguhinnaga impordi järsust kasvust ja ajutisest majanduslangusest, mida käsitletakse eraldi punktis 5.2.5.

(149)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendustes 185–190 esitatud järeldused.

(150)

USA valitsus väitis, et komisjon tunnistas ajutise määruse põhjenduses 192, et samasuguse toote hindade tõus 2022. aastal oli tingitud tolle aasta energiakriisist. Ta märkis ka, et liidu tootmisharu mõjutas 2022. aasta energiakriis, mis tõstis samasuguse toote hindu.

(151)

Egiptuse valitsus väitis, et „komisjon ei ole piisavalt arvesse võtnud energiakriisi ja majanduslanguse märkimisväärset mõju liidu turul“, sest „komisjoni järeldus, et impordihinnad põhjustasid kahju, ei ole põhjendatud, kuna liidu tootjate kulud suurenesid energiakriisi tõttu, kuid nad kandsid need kulud edasi klientidele, ilma et nad ise oleksid kandnud olulist kahju“.

(152)

Formosa palus komisjonil oma hinnang läbi vaadata ja võtta arvesse energiakriisi kahjulikku mõju, seostamata sellist kahju dumpinguhinnaga impordiga. Formosa väitis ka, et komisjon tugines liigselt 2021. aasta ja 2022. aasta esimese poole andmetele ning jättis 2022. aasta hilisemate kuude ja 2023. aasta alguse energiakriisi mõju põhjendamatult arvesse võtmata.

(153)

Eespool öeldu kohta märkis komisjon, et ta viitas ajutise määruse põhjenduses 193 sellele, et liidu tootmisharu suutis 2022. aastal suuremad kulud, sealhulgas suuremad energiakulud kasutajatele edasi kanda. Nagu on aga märgitud ajutise määruse põhjenduses 142, ei olnud olukord sama 2022. aasta lõpus, mil valimisse kaasatud liidu tootjatel oli raskusi sellega, et katta kõik kulud müügihindadega.

(154)

Komisjon kordas, et energiakriis mõjutas alates 2022. aastast liidu tootmisharu kulusid. Liidu tootmisharu suutis need suuremad kulud siiski edasi kanda, kuni dumpinguhinnaga import 2022. aasta lõpus ja 2023. aastal (st uurimisperioodil) järsult suurenes. Samuti leidis komisjon, et kolmandatest riikidest pärit impordi analüüs kinnitas, et kui energiakriis, mitte dumpinguhinnaga import, oleks kahju põhjustanud ja liidu tootmisharu oli võimeline need energiakulud üle kandma, oleks olnud oodata teistest riikidest pärit impordi turuosa märkimisväärset suurenemist. Turuosa märkimisväärset suurenemist täheldati siiski ainult dumpinguhinnaga impordi puhul.

(155)

Westlake vaidlustas kaebuse esitajate väite energiakriisi lõppemise kohta 2022. aasta lõpus. Sellega seoses leidis komisjon, et kuigi kaebuse esitajad ja komisjon viitasid energiakriisile kui perioodile, mil energiahinnad pidevalt tõusid, leidsid Westlake ja teised USA tootjad, nagu Formosa, et energiakriis viitas perioodile, mil energiahinnad olid liidus märkimisväärselt kõrgemad kui USAs. Komisjon ei vaidlustanud asjaolu, et energiahinnad olid USAs madalamad kui liidus (ja on seda ka praegu), kuid on fakt, et energiahinnad lõpetasid liidus tõusmise. Komisjon märkis, et liikmesriikide ühismeetmete tõttu langes gaasi (energiaallikas, mida Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kõige rohkem mõjutas) hind „2022. aasta lõpus märkimisväärselt ja püsis 2023. aastal suhteliselt stabiilsena“ (22). Seetõttu kordas komisjon, et uurimisperioodi andmeid ei mõjutanud energiahindade pidev tõus liidus. Vastupidi, hindade stabiliseerumine kinnitas, et energiahindade muutused ei mõjutanud uurimisperioodi andmeid.

(156)

Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 191–194 esitatud järeldused.

(157)

Oxy Vinyls väitis, et väidetavat liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas majanduslangus liidu turul. Sel põhjusel palus ta komisjonil kooskõlas varasema tavaga uurimine lõpetada. Formosa palus komisjonil oma hinnang läbi vaadata ja võtta arvesse tootmisharu üldise majanduslanguse kahjulikku mõju ning mitte seostama sellist kahju väidetava dumpinguhinnaga impordiga. TCI Sanmar väitis ka, et komisjoni järeldused seadsid tema hinnangu kahtluse alla ja näitasid, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt kaalunud, kas nõudluse vähenemine nõrgendas põhjuslikku seost.

(158)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 196, vähenes nõudlus S-PVC järele liidu turul asjaomasel perioodil 18 %. Põhjenduses 197 selgitas komisjon veel, et selle põhjuseks oli kiire inflatsiooni ja kõrgete laenukulude kombinatsioon, mis mõjutas majandust üldiselt ja piiras nõudlust ehitussektoris, st PVC põhiturul. Lisaks tunnistati ajutise määruse põhjenduses 200, et majanduslangusel oli väike mõju, kuid see ei kaotanud ega nõrgendanud põhjuslikku seost. Sellega seoses võib rõhutada, et uurimisperioodil täheldati kahju ja nõudlus vähenes 2022. aastaga võrreldes 11 %, samal ajal kui Egiptusest ja USAst pärit dumpinguhinnaga import suurenes samal perioodil absoluutmahus 91 % ja turuosa poolest 116 % ning selle hinnad olid 20 % madalamad kui liidu tootjate hinnad. Need arvud näitavad selgelt, et isegi kui nõudluse vähenemine võis kaasa aidata liidu tootmisharu kantud kahjule, oli liidu tootjatele tekitatud kahju peamine põhjus dumpinguhinnaga impordi järsk kasv ja nõudluse vähenemine seda seost ei nõrgendanud.

(159)

Westlake väitis, et asjaolu, et liidu toodang võis asjaomasel perioodil väheneda, ei viita dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjule, vaid lihtsalt 2022. aastal ja pärast seda liidus vähenenud nõudluse loogilisele tagajärjele.

(160)

Westlake’i väide oli vastuolus asjaoluga, et nõudluse 18 % vähenemise olukorras suurenes import asjaomastest riikidest kaheksa korda, kusjuures turuosa suurenes asjaomasel perioodil 9,2 protsendipunkti, samal ajal kui liidu tootmisharu müük vähenes 28 %. Lisaks vähenes liidu toodang 4 protsendipunkti rohkem kui tarbimise vähenemine, mis on seletatav turuosa vähenemisega dumpinguhinnaga impordi turuosa kasuks.

(161)

Komisjon märkis, et need suundumused kinnitavad tema hinnangut dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kohta piiratud nõudluse kontekstis.

(162)

Eespool toodut silmas pidades kinnitati ajutise määruse põhjendustes 195–200 esitatud järeldused.

(163)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et liidu tootmisharu oli oma kliente eemale peletanud enda hinnastrateegiaga, mida iseloomustas järjestikune hindade tõstmine kuni 2022. aastani, ning ta oli sunnitud hindu alandama, kuna kliendid ei olnud enam nõus edasiste hinnatõusudega nõustuma. Lisaks väitis Oxy Vinyls, et kõrgete hindade ja nõudluse vähenemise kombinatsioon tõi lõppkokkuvõttes kaasa liidu tootmisharu müügi vähenemise. Selle väite toetuseks viitas ta Euroopa Kohtu otsusele, mis käsitleb vajadust hinnata kahju kindlakstegemisel liidu tootjate käitumist (23).

(164)

Komisjon märkis sellega seoses, et ta võttis ajutise määruse põhjendustes 195–200 arvesse nõudluse vähenemist uurimisperioodil, ning tunnistas, et sellel oli teatav mõju liidu tootmisharu kantud kahjule. Vastupidi Oxy Vinylsi väitele tegi komisjon siiski kindlaks, et hinnad langesid uurimisperioodil tegelikult märkimisväärselt (–28 %), samal ajal kui dumpinguhinnaga import võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt kasvas (+ 91 %). Pidades silmas Oxy Vinylsi esitatud tõendeid klientide eemale peletamise kohta, ei olnud tema väide põhjendatud ja selles ei võetud arvesse asjaolu, et liidu tootmisharu ei koosne ühest tootjast. Kuna liidu tootmisharu koosneb mitmest liidu tootjast, viitaks Oxy Vinylsi väide sellele, et nad osalesid ühiselt konkurentsivastases tegevuses.

(165)

Eespool kirjeldatu põhjal lükati pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud Oxy Vinylsi märkused tagasi.

(166)

Oxy Vinyls väitis, et USA impordi kasv 2021.–2022. aastal ning 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel langes kokku perioodiga, mil liidu tootjad teatasid korduvalt vääramatust jõust, ning et seega kattis USA import lihtsalt puudujäägi liidu kasutajatele suunatud S-PVC tarnetes. TCI Sanmar väitis, et vääramatust jõust teatamised võisid negatiivselt mõjutada klientide ja liidu tootjate vahelist usaldussuhet, motiveerides kliente otsima usaldusväärseid äripartnereid asjaomastes riikides.

(167)

Komisjon tuletas meelde, et uurimisega seotud isikud ei ole nende väidete kohta tõendeid esitanud. Komisjon märkis, et S-PVC tööstusharus, mis jaguneb paljude liidu tootmiskohtade vahel, ei ole vääramatu jõu sündmused ebatavalised ning et tööstusharu tugineb kriitilise tähtsusega toorainete puhul varustavatele tööstusharudele, kuid ei ole esitatud tõendeid, mis seoksid vääramatu jõu sündmused dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemisega. Enamik vääramatu jõu sündmustest toimus 2020. ja 2021. aastal ehk palju varem enne asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu.

(168)

Selleks et illustreerida väidete nõrkust, märkis komisjon ka seda, et kõik kolm USA S-PVC tootjat teatasid 2021. aastal vääramatu jõu sündmustest, (24) mis kinnitab, et need teated ei olnud liidu tootmisharule ainuomased, ning näitab, et sellised sündmused ei saa mõjutada kasutajate ja tootjate vahelisi suhteid. Lisaks, nagu on selgelt märgitud ajutise määruse põhjenduses 203, toimus enamik liidu tootmisharu vääramatu jõu sündmusi asjaomase perioodi alguses (neist teatati 2020. ja 2021. aastal), tükk aega enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu uurimisperioodil.

(169)

Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 201–206 esitatud järeldused.

(170)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Oxy Vinyls teatavad 2022. ja 2023. aasta vääramatu jõu teated, väites, et vastupidi komisjoni seisukohale ei piirdu need 2020. ja 2021. aastaga. Komisjon tunnistas, et vääramatu jõu sündmuste toimumine ei ole mitme tootmiskohaga tootmisharus ebatavaline, kuid siiski on tõsi, et suuremast osast vääramatu jõu sündmustest teatati 2020. ja 2021. aastal enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu, nagu teatasid ka koostööd tegevad importijad uurimise käigus (25).

(171)

Võttes arvesse liidu tootmisharu liigset tootmisvõimsust, leidis komisjon uurimise käigus tõendeid selle kohta, et vääramatust jõust mõjutatud liidu tootjad said kasutada endaga seotud tootjate tootmisvõimsust (vt ajutise määruse põhjendus 205). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(172)

Kõik pärast ajutise määruse vastuvõtmist esitatud asjaomaste isikute väited lükati tagasi. Seega järeldas komisjon ajutises määruses esitatud järelduste põhjal, et Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ega kõrvaldanud eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(173)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 3 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil suurenes uuritav import jätkuvalt olulisel määral, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(174)

Eurostati andmetel oli Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul 35 % väiksem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Selle põhjal järeldas komisjon, et eelavalikustamise perioodil ei suurenenud uuritav import oluliselt.

(175)

Seetõttu ei kohandanud komisjon kahju kõrvaldamist võimaldavat taset selles suhtes.

(176)

Egiptuse ja USA valitsus esitasid märkused impordijärgse kohanduse kohta. Komisjon lähtus arvutuste tegemisel impordijärgsete kulude konservatiivsest hinnangust, mis moodustas 1,0 % valimisse kaasatud eksportijatele avalikustatud CIF-väärtusest, ning kahjumarginaali kindlaksmääramise selle aspekti kohta märkusi ei saadud.

(177)

Komisjon sai USA valitsuselt ja koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt märkused, milles osutati ülemäärasele sihtkasumile. Neis märkustes väideti, et 13,1 % sihtkasum ei vasta sihtkasumile, mida on tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikult võimalik saavutada, kuna 2021. aastal saavutatud tavapärasest paremad tulemused jätkusid suurema osa 2022. aastast. Westlake täiendas seda kriitikat, märkides, et 2022. aastal oli Egiptusest ja USAst pärit impordi maht juba kasvama hakanud.

(178)

Vastuseks nendele väidetele kordab komisjon kõigepealt ajutise määruse põhjendustes 217 ja 219 esitatud väiteid, mille kohaselt on 2022. aastal saavutatud kasum kõige sobivam kasum, mida kasutada asjaomase perioodiga hõlmatud aastate sihtkasumina. Lisaks märgib komisjon, et COVID-19 pandeemia järgne taastumine oli 2022. aastaks lõppenud, kuna majandus elavnes peamiselt 2021. aastal. Samuti tunnistab komisjon, et dumpinguhinnaga import oli turul juba 2022. aastal ja see võis mõjutada liidu tootmisharu kasumit. Kui see mõjutas siiski saavutatud kasumitaset, avaldas see negatiivset mõju ja vähendas kasumit, mis võib olla eksportivatele tootjatele kasulik ainult juhul, kui seda kasumit kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks.

(179)

TCI Sanmar väitis, et tootmisharu sai 2022. aastal kasu COVID-19-järgsest tugevast taastumisest ja seetõttu ei tohiks sel aastal registreeritud kasumit kasutada sihtkasumina. Komisjon ei nõustunud selle väitega, kuna tarbimise maht vähenes 2022. aastal 18,3 %. Seepärast lükati see väide tagasi.

(180)

Westlake ja TCI Sanmar tegid ettepaneku kasutada 2019. aastal täheldatud liidu tootmisharu kasumit. Komisjon seadis kahtluse alla, kas sellise sihtkasumi kasutamine, mis põhineb väljaspool asjaomast perioodi saadud tulemustel, oleks asjakohasem, selle asemel et võtta kasumimarginaali aluseks 2022. aasta, mil liidu tootmisharu kannatas energiakriisi all ja hakkas tundma dumpinguhinnaga impordi mõju.

(181)

Eespool toodu põhjal kinnitati ajutise määruse põhjendused 216–224.

(182)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis TCI Sanmar, et mittekahjustav hind 1 405,48 eurot tonni kohta oli tugevalt ülepaisutatud, viidates Plattsi aruannetele PVC kohta ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist 2024. aasta märtsini. Lisaks kordas ta oma väidet 2022. aastal põhineva sihtkasumi sobimatuse kohta ja ettepanekut kasutada 2019. aasta kasumit.

(183)

Komisjon märkis, et mittekahjustav hind arvutati kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõigetega 2c ja 2d ning see ei saa põhineda aruannetel ega muud liiki välistel allikatel.

(184)

Seoses sihtkasumiga leidis komisjon lisaks põhjenduses 180 esitatud põhjendustele, et 2019. aastal oli liidu tootmisharu kahjumlik ja seetõttu ei olnud 2019. aasta selleks sobiv.

(185)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Oxy Vinyls, et USA eksportijate suure kahjumarginaali põhjuseks oli asjaolu, et komisjon võrdles USA ekspordi hetkehindu liidu lepinguhindadega või kehtestas sihthinna, mis sisaldab lepinguhindade puhul n-ö kõrgemat kasumimarginaali.

(186)

Oxy Vinyls väitis ka, et komisjoni kasutatud sihthind oli ülepaisutatud, sest see ületas liidu müügihindu 2020. ja 2021. aastal ning uurimisperioodil. Ta tegi ettepaneku kasutada asjaomase perioodi kõigi nelja perioodi keskmist kasumimarginaali ja tootmiskulu, mille tulemuseks oli tootmiskulu 1 040 eurot tonni kohta ja kasumimarginaal 7,9 %.

(187)

Esiteks tuletab komisjon meelde, et mittekahjustav hind arvutati valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude põhjal ning et see ei hõlmanud hindade võrdlust. Lisaks ei saa sihtkasum põhineda kahjumlikel perioodidel, nagu on Oxy Vinylsi soovitatud uurimisperiood.

(188)

Teiseks märkis komisjon sihtkasumi kohta, et isegi kui ta kasutaks alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud madalaimat 6 % kasumit, mitte 13,1 % kasumit, oleksid kõigi USA eksportijate dumpingumarginaalid madalamad kui vastavad kahjumarginaalid. See tähendab, et USA eksportijate suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude tase ei muutuks.

(189)

Seepärast on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul järgmine.

(190)

Liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei saadud. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 227–232 esitatud järeldused.

(191)

Kuna sõltumatute importijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 233–235 esitatud järeldused.

(192)

TCI Sanmar väitis, et komisjon ei võtnud arvesse tollimaksude kehtestamise kahjulikku mõju kasutajatele, väites, et liidu tootjate pakkumine liidu turul on peaaegu monopoolne ja liidu tootjad suutsid COVID-19-järgsel taastumisperioodil hinnad kuludest märkimisväärselt suuremaks tõsta ning et tollimaksud piiraksid kasutajate võimalusi hankida toodet asjaomastest riikidest, et säilitada teatav konkurentsisurve liidu tootjatele.

(193)

Komisjon kordab, et kasutajad saaksid lõppkokkuvõttes kasu konkurentsivõimelisest liidu turust, kus on mitu S-PVC tootjat; see olukord oleks võimalik ainult siis, kui kõrvaldatakse dumpinguhinnaga impordist tulenev ebaaus konkurents. Lisaks tuletatakse meelde, et liidu S-PVC tootmisharus on 12 tootjat ning et toote omadused muudavad turu äärmiselt konkurentsivõimeliseks. Samuti on liidu turul kättesaadavad alternatiivsed allikad, näiteks import Mehhikost, Lõuna-Koreast, Norrast ja Ühendkuningriigist. Igal juhul ei ole tollimaksude eesmärk lõpetada import asjaomastest riikidest, vaid taastada võrdsed tingimused liidu turul.

(194)

TCI Sanmar viitas olukorrale, kus S-PVC pakkumine liidu turul on peaaegu monopoolne. Komisjon märgib, et see väide on vastuolus TCI Sanmari märkustega taotletava kasumimarginaali kohta, kuna S-PVC on tarbetoode, ning asjaoluga, et liidu kolm suurimat S-PVC tootmisega tegelevat tehast / juriidilist isikut kontrollivad ainult veerandit liidu toodangust. Lisaks on olemas tarneallikad muudest kolmandatest riikidest, nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 171.

(195)

Westlake väitis, et „nii kõrgete tollimaksude kehtestamisel on ELis kindlasti väga negatiivne mõju tarbijatele ja PVCd kasutavatele järgmise etapi tootmisharudele.“ Westlake kordas Rehau Industries SE & Co (edaspidi „Rehau“) (üks pärast algatamist märkusi esitanud kasutajatest) varem esitatud märkusi selle kohta, et liidu järgmise etapi tootmisharudele, mille jaoks S-PVC on peamine tooraine, tekitatakse kahju eelkõige liidu tootmisharu kõrgete hindade ja tarnehäirete tõttu. Oxy Vinyls esitas sarnased märkused, rõhutades USAst pärit impordi tähtsust S-PVC tarnete tagamisel.

(196)

Sellega seoses tunnistab komisjon, et eelkõige dumpingu tõttu said kasutajad osta S-PVCd asjaomastest riikidest madalamate hindadega. Komisjon juhib siiski tähelepanu vastuolule, et ühelt poolt väidetakse kasu saamist nendest madalamatest hindadest ja teiselt poolt rõhutatakse vajadust vältida tarnehäireid. Komisjon kordab, et just järgmise etapi tootmisharude huvi tõttu tagada S-PVC tarnekindlus tuleks käsitleda dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju. Parandusmeetmete puudumise korral ei ole kahtlust, et liidu tootmisharu väljavaated on negatiivsed ning et kasutajad saaksid valida väiksema arvu liidu tootjate hulgast ja pakkumine koonduks väiksema arvu tootjate kätte. Selline liidu tootjate arvu vähenemine võib tõepoolest tekitada probleemi S-PVC tarnekindlusega liidus.

(197)

15 importijat/kasutajat ning European PVC Window Profiles Association (EPPA) ja kõik eksportivad tootjad andsid endast teada pärast ajutiste meetmete kehtestamist, väites, et nad peavad ELi turul maksma väga kõrgeid hindu, kuna asjaomane import tõrjutakse turult välja ja liidu tootjad on kaitstud igasuguse välismaise konkurentsi eest. Samuti väitsid nad, et meetmed mõjutavad ka S-PVC kättesaadavust ELi turul, kuna liidu tootjad on viimastel aastatel muutunud ebatõhusaks, nad on mitu tootmisrajatist sulgenud ja nad ole üldiselt piisavalt tähelepanelikud klientide vajaduste suhtes.

(198)

Eespool esitatud argumendid kordavad varasemaid väiteid, mida ajutises määruses käsitleti ja mis seal tagasi lükati, märkides eelkõige, et liidu S-PVC tootmisharusse kuulub 12 tootjat ja toote omaduste tõttu on turul äärmiselt tihe konkurents. Täpsemalt on tootmise sulgemist käsitlevat väidet juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 126–127 ja 187. Lisaks on välismaise konkurentsi seisukohast liidu turul kättesaadavad ka alternatiivsed allikad, nagu import Mehhikost, Lõuna-Koreast, Norrast ja Ühendkuningriigist. Igal juhul ei ole tollimaksude eesmärk lõpetada import asjaomastest riikidest, vaid taastada võrdsed tingimused liidu turul.

(199)

Kasutajate huvide kohta esitatud märkused lükati tagasi. Seepärast kinnitati ajutise määruse põhjendused 236–241.

(200)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EPPA, et kavandatud meetmete tase on üle jõu käivalt kõrge. Ta tegi ettepaneku kehtestada hoopis tollimaksumäär, mis ei ületa 25 %. Lisaks väitis ta, et pärast meetmete kehtestamist ei ole tema tarned tagatud liidu tootjate vääramatu jõu sündmuste tõttu ja seetõttu, et teised tootjariigid ei ole ELi turust huvitatud või nende peamine eesmärk on varustada oma koduturgu. Samuti väitis ta, et tema hinnangul kasvavad liidu omamaised hinnad 40–50 % ja jõuavad enneolematult kõrgele tasemele.

(201)

Nende väidete toetuseks viitas ta 2021. aasta vääramatu jõu sündmustele ning Mehhiko ja Lõuna-Korea PVC ekspordi statistikale. Lõuna-Korea kohta esitas ta ka ajakirjanduses ilmunud artikli, mille kohaselt „suuremad veokulud ja pikemad tarneajad muudavad PVC Aasiast hankimise Euroopa ostjate jaoks ebapraktilisemaks“.

(202)

Vastuseks nendele väidetele märgib komisjon, et vääramatu jõu sündmusi on nõuetekohaselt käsitletud põhjendustes 168–171 ja ajutise määruse põhjendustes 201–206. Lõuna-Korea kohta märkis komisjon, et Euroopa sihtkohad olid tema PVC ekspordi statistikas hästi esindatud ning Mehhiko oli liidu turul pidevalt ja stabiilselt esindatud, nagu tehti kindlaks kogu asjaomase perioodi puhul (vt ajutise määruse tabel 11). Lisaks ei olnud EPPA hinnangud liidu väidetavate suurte hinnatõusude kohta põhjendatud.

(203)

Samuti väitis EPPA, et tollimaksudest tingitud S-PVC hinna tõus toob kaasa suuremad ehituskulud, eluasemete taskukohasuse vähenemise ja eluasemeprojektide edasilükkumise.

(204)

Need väited jäid põhjendamata, nagu on selgitatud põhjenduses 202, ja seetõttu lükati need tagasi.

(205)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitati põhjenduses 242 esitatud järeldus.

(206)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(207)

Westlake tegi ettepaneku, et kasutajate huve silmas pidades peaks komisjon kaaluma „vähem keelavat meedet [---] ja täpsemalt väärtuselist tollimaksu, mille ülempiir on minimaalne impordihind“. Kaebuse esitajad vaidlustasid sellise meetme võtmise võimaluse, kuna minimaalne impordihind ei ole asjakohane meede, arvestades asjaolu, et S-PVC toorained, mis moodustavad ligikaudu 80 % tootmiskuludest, on volatiilsed, kaudsest müügist sõltumatute kauplejate kaudu tuleneb kõrvalehoidmise ja absorbeerimise oht ning liidul on ulatuslik vaba tootmisvõimsus, mis tagab kasutajatele tarnekindluse.

(208)

Komisjon nõustus, et minimaalne impordihind ei oleks asjakohane, sest S-PVC hindu mõjutab energiahindade volatiilsus, mis muudab omakorda tooraine hinna volatiilseks. Samuti leidis komisjon, et selline miinimumhind ei annaks kasutajatele ja tootjatele kindlustunnet S-PVC kättesaadavuse suhtes, kuna selline hind ei kajastaks turu dünaamikat.

(209)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist selgitas Westlake koos kolme teise eksportiva tootjaga (Oxy Vinyls, Shintech ja Tricon) seda taotlust. Nad täpsustasid, et esialgne minimaalne impordihind kehtestatakse kaalutud keskmise normaalväärtuse tasemel, mis hõlmab kahe valimisse kaasatud USA tootja transpordikulusid uurimisperioodil, ning et seda kohaldatakse kogu USAst pärit impordi suhtes. Minimaalsest impordihinnast väiksema impordihinna korral kohaldataks individuaalset väärtuselist tollimaksu impordihinna ja minimaalse impordihinna vahe suhtes. Selleks et võtta arvesse PVC tootmiseks kasutatavate toorainete hinna volatiilsust ja kajastada turu dünaamikat, tegid nad ettepaneku, et komisjon võiks indekseerida minimaalset impordihinda korrapäraselt (kvartali või poolaasta kaupa) Lääne-Euroopa etüleenihindade alusel, mille on avaldanud Chemical Market Analytics.

(210)

Lisaks väitsid nad, et USA ekspordi hetkehindade ja ELi hetkehindade erinevused muutusid 2022. aastal ja uurimisperioodil märkimisväärselt suureks ning et uurimisperioodi järgsel perioodil on hinnad jõudnud taas traditsiooniliselt sarnasele tasemele. Nad taotlesid meetmete kehtestamise korral vahepealse läbivaatamise automaatset algatamist kahe aasta pärast.

(211)

Komisjon analüüsis taotlust. Komisjon leidis, et ühtne minimaalne impordihind tootjate jaoks, kellel on oluliselt erinevad dumpingumarginaalid, ei kajastaks asjaomaste isikute puhul tuvastatud dumpingu eri tasemeid ja võib seega kahjustada meetmete tõhusust. Lisaks oleks meedet väljapakutud kujul väga raske rakendada, kuna see eeldaks märkimisväärset hulka korduvaid haldus- ja õigusalaseid ajakohastusi. Selle põhjal ei saanud ettepanekut lõplikult heaks kiita.

(212)

Seoses taotlusega meetmed kahe aasta pärast automaatselt läbi vaadata märkis komisjon, et see põhineb uurimisperioodi järgsel teabel, mida ei olnud võimalik asjakohaselt ja piisavalt kontrollida. Igal juhul võib iga eksportija või importija alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt taotleda vahepealset läbivaatamist, kui lõplike meetmete kehtestamisest on möödunud üks aasta.

(213)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(214)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise asjaomase toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksus, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib „kogu muu Egiptusest ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär“.

(215)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (26). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(216)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Egiptusest või Ameerika Ühendriikidest pärit impordi suhtes“.

(217)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peaksid liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid – nagu ka kõigil muudel juhtudel – ja nad võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(218)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(219)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(220)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

(221)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (27) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(222)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,