(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2531/98 (3) artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui asutus ei suuda täielikult või osaliselt hoida kõnealuse määruse ja sellega seotud EKP määruste ja otsuste kohaselt kehtestatud kohustuslikku reservi, võib EKP rakendada sanktsiooni.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) artikli 9 lõike 1 kohaselt avaldab EKP mis tahes otsuse sanktsiooni rakendamise kohta EKP määruse või otsuse rikkumise eest viivitamata oma ametlikul veebilehel pärast seda, kui otsus on jõustunud. Avaldamine on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui juhatus otsustab, et selline avaldamine: a) ohustab finantsturgude või finantssüsteemi stabiilsust või algatatud kriminaaluurimist, b) võib ettenähtavalt põhjustada asjaomasele ettevõtjale ebaproportsionaalset kahju või c) toob kaasa konfidentsiaalse teabe avaldamise, mis kahjustaks õiguspärast avalikku huvi turvalisuse suhtes, näiteks seoses euro pangatähtede turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise või süsteemselt oluliste maksesüsteemide küber- või operatsiooniriskide turvalise juhtimisega. Kui esineb üks või mitu sellist asjaolu, avaldatakse sanktsiooni käsitlev otsus anonüümselt; avaldamise võib ka edasi lükata. Punktis c osutatud asjaolude korral võib EKP otsustada sanktsiooni rakendamise otsust mitte avaldada.

(3)

Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) artikli 11 lõigetes 3 ja 4, teatab EKP juhatus või pädev riigi keskpank tema nimel asjaomasele ettevõtjale väidetavast täitmata jätmisest ja vastavast sanktsioonist enne sanktsiooni rakendamist kohustusliku reservi hoidmise nõude täitmata jätmise eest. Pärast teatise kättesaamist on asjaomasel ettevõtjal võimalus esitada kirjalikult informatsiooni, selgitusi või vastuväiteid, mis võivad olla asjakohased otsuse tegemisel sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta. See hõlmab võimalust esitada vastuväiteid sanktsiooni avaldamisele, tuginedes ühele või mitmele määruse (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) artikli 9 lõikes 1 sätestatud avaldamise erandile. Kui juhatuse nimel tegutseb pädev riigi keskpank, edastab ta toimiku viivitamata juhatusele, kes otsustab, kas asjaomane avaldamise erand on kohaldatav.

(4)

Juhatus peab igal aastal vastu võtma märkimisväärse arvu otsuseid selle kohta, kas kohustusliku reservi hoidmise nõude täitmata jätmise korral kohaldatakse sanktsioonide avaldamise erandit. Otsustusprotsessi sujuvuse huvides on vaja asjaomaste otsuste vastuvõtmise pädevus delegeerida. Euroopa Liidu Kohus on tunnistanud, et delegeerimine on vajalik ja kohane viis ülesannete täitmiseks institutsioonis, kes peab vastu võtma märkimisväärse arvu otsuseid. Samuti on kohus sedastanud, et tagada tuleb otsuseid tegevate organite toimevõime kui kõikides institutsionaalsete süsteemide olemuslik põhimõte.

(5)

Sellised otsused tuleks delegeerida ühiselt juhatuse liikmele, kellele annab aru õigusteenuste peadirektoraat, ja juhatuse liikmele, kellele annab aru turuoperatsioonide peadirektoraat.

(6)

Otsustamispädevuse delegeerimine peab olema piiratud ja proportsionaalne ning delegeerimise ulatus tuleb selgelt määratleda. Käesolevas otsuses sätestatud delegeerimise ulatus peaks olema piiratud õigusega võtta vastu otsuseid kohustusliku reservi hoidmise nõude täitmata jätmise eest rakendatavate sanktsioonide avaldamise kohta, mis ei kaldu kõrvale määruse (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) artikli 9 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt tuleb avaldada mis tahes otsused sanktsiooni rakendamise kohta EKP määruse või otsuse rikkumise eest. Otsused sanktsioonide avaldamise kohta, mis sisaldavad uusi elemente või mille puhul kohaldatakse avaldamise erandit, tuleks delegeerimise kohaldamisalast välja jätta ning need peaksid jääma juhatuse pädevusse.

(7)

Selleks et tagada juhatuse kui delegeerija kontroll, tuleks igal aastal juhatusele aru anda kõikidest otsustest, mille on vastu võtnud juhatuse liikmed, kellele asjaomaste otsuste vastuvõtmine on delegeeritud,

a)

asjaomane ettevõtja on esitanud vastuväite kohustusliku reservi nõude täitmata jätmise eest rakendatud sanktsiooni avaldamisele, kuid mitte sanktsioonile endale;

b)

asjaomase ettevõtja esitatud vastuväited avaldamisele ning EKP tehniline ja õiguslik hinnang nendele vastuväidetele on sarnased juhatuse varasemate otsustega kohustusliku reservi hoidmise nõude täitmata jätmise eest rakendatud sanktsioonide avaldamise kohta;

c)

punktis b osutatud tehnilise ja õigusliku hinnangu kohaselt, millele otsus tugineb, ei ole kohaldatav ükski määruse (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) artikli 9 lõikes 1 sätestatud eranditest ning sanktsioon tuleb avaldada;

d)

pädev riigi keskpank, kes on juhatuse nimel teatanud asjaomasele ettevõtjale kohustusliku reservi hoidmise nõude väidetavast täitmata jätmisest ja vastavast karistusest, nõustub punktis c osutatud hinnanguga.