(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/852 (3) artikli 19 lõigetele 1 ja 2 pidi komisjon hindama liidu vajadust reguleerida elavhõbeda ja elavhõbeda ühendite heidet krematooriumidest, liidus hambaamalgaami kasutamisest järk-järgult loobumise võimalikkust pikas perspektiivis – soovitatavalt 2030. aastaks – ning liidu turule laskmise ja liitu importimise keeluga hõlmatud muude elavhõbedat sisaldavate toodete tootmise ja ekspordi keelustamise teostatavust ja sellest saadavat keskkonnakasu; samuti pidi komisjon andma aru selle hindamise tulemustest.

(2)

Elavhõbe on ülemaailmselt keskkonnaohtlik kemikaal, kuna see võib atmosfääri kaudu kaugele levida, inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattudes kaua säilida ning ökosüsteemides bioakumuleeruda. Elavhõbedal on märkimisväärne negatiivne mõju ka inimeste tervisele ning see kandub platsenta või rinnaga toitmise kaudu emalt lapsele. Elavhõbeda põhjustatud keskkonnareostus võib tuleneda inimtegevusest, tekkides näiteks elavhõbedajäätmete ebapiisava käitlemise, kremeerimise või hambaravis kohustuslike separaatorite valesti kasutamise tagajärjel.

(3)

Oma 17. augusti 2020. aasta aruandes, mis käsitles määruse (EL) 2017/852 artikli 19 lõikega 1 ette nähtud läbivaatamist seoses elavhõbeda kasutamisega hambaamalgaamis ja toodetes, esitatud järeldustest lähtuvalt esitas komisjon kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõikega 3 seadusandliku ettepaneku hambaamalgaami järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ning hambaamalgaami ja teatavate elavhõbedat sisaldavate lampide tootmise ja ekspordi keelustamiseks.

(4)

Elavhõbedat sisaldavate toodete, sealhulgas hambaamalgaami ja elavhõbedat sisaldavate lampide kasutamise näol on tegemist elavhõbeda levinuima järelejäänud tahtliku kasutamise viisiga liidus. Samal ajal on elavhõbedavabad alternatiivid muutunud majanduslikult otstarbekaks ja tehniliselt teostatavaks ning on hõlpsasti kättesaadavad.

(5)

Võttes arvesse, et liit ja selle liikmesriigid on ratifitseerinud 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooni (4) (edaspidi „konventsioon“), ning konventsiooniosalised peaksid võtma meetmeid hambakaariese ennetamise ja terviseedenduse propageerimiseks, minimeerides seega vajadust hammaste taastamise järele, toetamaks täiendava meetmena hambaamalgaami järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, ning võttes arvesse elavhõbedavabade alternatiivide kättesaadavust ja taskukohasust ja paljudes liikmesriikides praegu toimuvat üleminekut elavhõbedavabade alternatiivide kasutamisele, on asjakohane keelustada liidus hambaamalgaami kasutamine hambaravis, säilitades siiski võimaluse kasutada hambaamalgaami meditsiinilise erivajadusega patsientide puhul, kui hambaarst peab seda hädavajalikuks.

(6)

Austades täielikult liikmesriikide pädevust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel ning et piirata hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise sotsiaal-majanduslikku mõju, eelkõige madala sissetulekuga patsientidele, peaks nendel liikmesriikidel, kus hambaamalgaam on ainus hambaravi materjal, mida riigisisese õiguse kohaselt vähemalt 90 % ulatuses riiklikult hüvitatakse, ning kus elavhõbedavabade alternatiivide puhul ei ole selline hüvitis alates 1. jaanuarist 2025 veel võimalik, olema erandina käesolevas määruses sätestatud hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise nõudest nimetatud kuupäevaks rohkem aega asjakohaste lahenduste leidmiseks, et oma tervishoiusüsteemi kohandada, ning seetõttu tuleks lubada neil kehtestada hilisem tähtaeg hambaamalgaami järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. Hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega peaks asjakohasel juhul kaasnema hambaarstide kutsealane koolitus, et nad saaksid uute meetoditega kohaneda.

(7)

Liikmesriikidel, kes kohaldavad käesolevas määruses sätestatud hambaamalgaami järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamise erandit, peaks olema võimalik lubada hambaamalgaami kasutamist väga spetsiifilistel asjaoludel kuni 30. juunini 2026. Sellest tulenevalt tuleks hambaamalgaami import ja tootmine keelata alles alates 1. juulist 2026. Alates 1. juulist 2026 peaks hambaamalgaami import ja tootmine olema võimalik ainult siis kui selle amalgaami kasutamine on vajalik meditsiiniliste erivajaduste katmiseks.

(8)

Selleks et hinnata hambaamalgaami kasutamise jätkuvat vajadust seoses meditsiiniliste erivajadustega, peaksid importijad ja tootjad teavitama pädevaid asutusi igal aastal selliste meditsiiniliste vajaduste tõttu imporditud või toodetud kogustest. Lisaks peaks komisjon 31. detsembriks 2029 hindama, kas on endiselt vaja säilitada erand meditsiiniliste erivajadustega patsientide puhul kasutatava hambaamalgaami impordi ja tootmise suhtes, võttes arvesse elavhõbedavabade alternatiivide kättesaadavust asjaomaste patsiendirühmade jaoks.

(9)

Krematooriumid on oluline elavhõbedaheite atmosfääri sattumise allikas ning vaatamata käesolevas määruses sätestatud hambaamalgaami järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisele annavad krematooriumid jätkuvalt oma osa õhu, vee ja pinnase elavhõbedaga saastumisse. On vaja välja töötada suunised krematooriumidest lähtuva elavhõbeda ja elavhõbedaühendite heite vähendamise tehnoloogia kohta ning koguda teavet nende suuniste alusel liikmesriikides rakendatud meetmete kohta, et saavutada asjakohane saastamise vältimine ning leevendada mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

(10)

Elavhõbeda ja elavhõbedaühendite ebaseaduslik kasutamine kosmeetikatoodetes jätkub ülemaailmsel tasandil. Seetõttu otsustati konventsiooniosaliste konverentsi (edaspidi „konventsiooniosalised“) viiendal istungil otsusega MC-5/5 koguda konventsiooniosalistelt teavet probleemide kohta, millega nad konventsiooni A lisa I osas loetletud kosmeetikatoodete ekspordi, impordi ja tootmise tõkestamisel kokku puutuvad. Võttes arvesse elavhõbeda ja elavhõbedaühendite kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleks elavhõbedaga kokkupuudet ja elavhõbedaheidet minimeerida veelgi nii palju kui võimalik. Hiljutised aruanded näitavad, et liidus tegutsevad ettevõtjad toodavad ja ekspordivad elavhõbedaühendeid, mille tulemusel kasutatakse elavhõbedat ebaseaduslikult, eelkõige kosmeetikatoodetes. Seetõttu peaks komisjon esitama aruande konventsiooni kohaste arengusuundumuste kohta seoses elavhõbeda ebaseadusliku kasutamise järkjärgulise lõpetamisega kosmeetikatoodetes, võttes arvesse konventsiooniosaliste poolt kooskõlas otsusega MC-5/5 esitatud teavet. Komisjon peaks lisaks põhjalikumalt hindama elavhõbeda ja elavhõbedaühendite ülejäänud kasutusalasid, näiteks porosimeetrias, tuletornides ja vaktsiinides, samuti vajadust laiendada suurte jäätmeallikate loetelu, ning asjakohasel juhul soovitama meetmeid sellise kasutuse järkjärguliseks lõpetamiseks ning sellisel kasutuseesmärgil eksportimise, importimise ja tootmise reguleerimiseks.

(11)

Liikmesriikidel tuleb tagada nõuetekohased kogumissüsteemid elavhõbedat sisaldavate elektroonikaromude ja mitteelektrooniliste jäätmete jaoks ning koguda selliseid tooteid eraldi ja keskkonnahoidlikul viisil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/19/EL (5).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL (6) artikli 4 lõikega 1 on keelatud lasta liidu turule ja importida liitu teatavaid elavhõbedat sisaldavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid. Kõnealuse direktiivi III lisas on muu hulgas loetletud teatavad elavhõbedat sisaldavad lambid, mille puhul kohaldatakse erandit sellest keelust kuni nimetatud lisas sätestatud kuupäevadeni. Kõnealuse erandi kehtivusaeg lõppes kõverate halofosfaatlampide puhul 13. aprillil 2016, teatavate kompaktluminofoorlampide puhul 24. veebruaril 2023 ning üldotstarbeliste sirgete luminofoorlampide puhul 24. augustil 2023. Kõverate kolme luminofooriga lampide puhul lõpeb erandi kehtivusaeg 24. veebruaril 2025. Enamiku parandatud värviesitusindeksiga üldotstarbeliste kõrgrõhunaatriumlampide erandi kehtivusaeg lõppes 24. veebruaril 2023, samal ajal kui ülejäänud direktiivi 2011/65/EL III lisa kandes 4 loetletud üldotstarbeliste kõrgrõhunaatriumlampide puhul lõpeb erandi kehtivusaeg 24. veebruaril 2027.

(13)

Peale selle lisati teatavad üldotstarbelised sirged luminofoorlambid nende keelustamiseks 21.–25. märtsil 2022 toimunud konventsiooniosaliste neljandal istungil vastu võetud otsusesse MC-4/3 ning nende järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kuupäevad kehtestati otsusega MC-5/4, mis võeti vastu 30. oktoobrist kuni 3. novembrini 2023 toimunud konventsiooniosaliste viiendal istungil. Liit toetas kõnealuseid otsuseid nõukogu otsustega (EL) 2022/549 (7) ja (EL) 2023/2417 (8).

(14)

Kuna on asjakohane ülejäänud elavhõbedat sisaldavate lampide eksport liidust võimalikult kiiresti keelustada ning mõned kõnealustest lampidest ei ole praegu määruse (EL) 2017/852 II lisa A osaga hõlmatud, tuleks sellised lambid järjepidevuse huvides sinna lisada, et keelustada nende tootmine ja eksport alates direktiivi 2011/65/EL III lisas sätestatud kuupäevadest ja mitte hiljem kui otsuses MC-4/3 märgitud varaseimatest kuupäevadest. Lisaks võib elavhõbedat sisaldavate lampide ekspordi võimalikult kiire järkjärguline lõpetamine kaasa tuua märkimisväärseid hüvesid, arvestades et elavhõbedavabad alternatiivid on energiatõhusamad ja hoiaksid seega ära tonnide kaupa CO2 heidet.

(15)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Määrust (EL) 2017/852 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

4)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.