EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32024R1106
Regulation (EU) 2024/1106 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 amending Regulations (EU) No 1227/2011 and (EU) 2019/942 as regards improving the Union’s protection against market manipulation on the wholesale energy market (Text with EEA relevance)
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1106, 11. aprill 2024, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1106, 11. aprill 2024, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (EMPs kohaldatav tekst)
PE/103/2023/REV/1
ELT L, 2024/1106, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2024/1106 |
17.4.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1106,
11. aprill 2024,
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Selleks et konkurents elektri ja gaasi siseturul oleks avatud ja aus ning et turuosalistele oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad energia hulgimüügiturud olema terviklikud ja läbipaistvad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (3) on kehtestatud kõnealuse eesmärgi saavutamise terviklik raamistik. Et suurendada üldsuse usaldust energia hulgimüügiturgude toimimise vastu ja kaitsta tulemuslikult liitu turu kuritarvitamise eest, tuleks muuta määrust (EL) nr 1227/2011, et tagada veelgi rohkem läbipaistvust ja suurendada järelevalvesuutlikkust, aidates seeläbi kaasa energiahindade stabiliseerimisele ja tarbijate kaitsmisele, ning tagada võimalike piiriüleste turukuritarvituste juhtumite tulemuslikum uurimine ja meetmete täitmise tagamine, kõrvaldamaks praeguses raamistikus tuvastatud puudused. |
|
(2) |
Energia hulgimüügiturgudel kaubeldavatel finantsinstrumentidel, sealhulgas energiatuletisinstrumentidel, on üha suurem tähtsus. Kuna finantsturud ja energia hulgimüügiturud on omavahel üha tihedamalt seotud, tuleks määrus (EL) nr 1227/2011 viia paremini kooskõlla finantsturge käsitlevate liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014, (4) sealhulgas turuga manipuleerimise ja siseteabe määratluste osas. Määruses (EL) nr 1227/2011 esitatud turuga manipuleerimise määratlust tuleks seega muuta, et see oleks kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artikliga 12. Selleks tuleks muuta määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatud turuga manipuleerimise määratlust, et hõlmata mis tahes tehingu sõlmimist või kauplemiskorralduse andmist, selle muutmist või tühistamist, aga ka mis tahes muud energia hulgimüügitoodetega seotud tegevust, mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta; millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, või mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta. Sellega seoses, pidades silmas kooskõla määrusega (EL) nr 596/2014, peaks energia hulgimüügitoodetega seotud „mis tahes muu tegevuse“ mõiste hõlmama muu hulgas selliseid toiminguid nagu noteeringutega üleujutamine, kauplemisaktiivsuse moonutamine või süüteimpulsi andmine. |
|
(3) |
Samuti tuleks muuta siseteabe määratlust, et see oleks kooskõlas määrusega (EL) nr 596/2014. Juhul kui siseteave puudutab mitmest etapist koosnevat protsessi, võib nii iga sellise etapiga kui ka kogu protsessiga seotud teave olla siseteave. Pikaajalise protsessi vaheetapp võib iseendast kujutada teatavate asjaolude kogumit või teatavat sündmust, mis on ilmnenud või mille ilmnemist või toimumist võib antud ajahetkel olemasolevate tegurite üldise hindamise põhjal oodata. Seda ei tohiks siiski tõlgendada selliselt, et nimetatud asjaolude kogumi või sündmuse kogu mõju asjaomaste energia hulgimüügitoodete hinnale tuleb arvesse võtta. Pikaajalise protsessi vaheetappi iseloomustavat teavet tuleks pidada siseteabeks, kui see vastab eraldi võetuna käesolevas määruses siseteabele kehtestatud kriteeriumidele. |
|
(4) |
Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 648/2012, (5) (EL) nr 596/2014, (EL) nr 600/2014 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (7) kohaldamist ega liidu konkurentsiõiguse kohaldamist käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse suhtes. |
|
(5) |
Teabe jagamine riiklike reguleerivate asutuste ja liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste vahel on keskne osa koostööst, mis on seotud käesoleva määruse võimalike rikkumiste ja nende avastamisega seoses energia hulgimüügiturgude ja finantsturgudega. Pidades silmas määruse (EL) nr 596/2014 kohast teabevahetust pädevate asutuste vahel riigi tasandil, peaksid riiklikud reguleerivad asutused jagama saadud asjakohast teavet liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutustega ja riiklike konkurentsiasutustega. |
|
(6) |
Kui Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga (edaspidi „amet“) jagatud teave ei ole või enam ei ole äri või julgeoleku seisukohast tundlik, peaks ametil olema võimalik teha see teave turuosalistele ja laiemale avalikkusele juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks, et sellega aidata suurendada teadmisi energia hulgimüügiturgude kohta. See peaks hõlmama ameti võimalust teha avalikuks koondteavet organiseeritud turgude, siseteabeplatvormide ja registreeritud aruandlusmehhanismide kohta kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, et parandada energia hulgimüügiturgude läbipaistvust ja tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi kõnealustel energiaturgudel. |
|
(7) |
Ametil peaks olema võimalik teha oma äriliselt mittetundlik kaubandusandmebaas teaduslikel eesmärkidel kättesaadavaks, järgides konfidentsiaalsusnõudeid, et sellega aidata suurendada teadmisi energia hulgimüügiturgude kohta, kui ametiga jagatud teave ei ole, või enam ei ole, ärilisest seisukohast tundlik. Selle eesmärk on aidata luua kindlustunnet ja toetada teadmiste suurendamist energia hulgimüügiturgude toimimise kohta. Amet peaks kehtestama ja üldsusele kättesaadavaks tegema reeglid selle kohta, kuidas ta kavatseb teha teabe teaduslikul ja läbipaistvuse eesmärgil kättesaadavaks õiglasel ja läbipaistval viisil. |
|
(8) |
Selleks et veelgi suurendada turu läbipaistvust liidu energia hulgimüügiturgudel ja aidata kaasa liidu ühisele energiaandmete strateegiale, peaks amet arendama välja ja haldama digitaalset teabekeskust, mis sisaldab teavet liidu energia hulgimüügituru andmete kohta (edaspidi „teabekeskus“). Amet peaks tegema avalikuks kasutajasõbralikul viisil osa teabest, mida ta käesoleva määruse kohaselt kogub, teabe börsiväliste energia hulgimüügilepingute, elektrienergia ostulepingute ja hinnavahelepingutega kauplemise kohta. Teabekeskuse abil avalikuks tehtud andmete suhtes tuleks kohaldada käesolevat määrust ja kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte. |
|
(9) |
Organiseeritud turud, mis tegelevad direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrumentidena käsitatavate energia hulgimüügitoodetega kauplemisega, peaksid saama nõuetekohase tegevusloa vastavalt kõnealuse direktiivi nõuetele. |
|
(10) |
Kauplemistehnoloogia kasutamine on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud ja seda kasutatakse üha enam ka energia hulgimüügiturgudel. Paljud turuosalised kasutavad algoritmkauplemist ja algoritmipõhiseid välkkauplemistehnikaid, kus inimese sekkumine on minimaalne või puudub üldse. Nendest tavadest tulenevaid riske tuleks käsitleda määruses (EL) nr 1227/2011. |
|
(11) |
Määruse (EL) nr 1227/2011 kohaste aruandluskohustuste täitmine ja ametile esitatavate andmete kvaliteet on äärmiselt oluline selleks, et tagada tulemuslik järelevalve ja võimalike rikkumiste avastamine kõnealuse määruse eesmärgi saavutamiseks. Kauplemisandmete kvaliteedi, vormingu, usaldusväärsuse ja kulude ebaühtsus mõjutab negatiivselt läbipaistvust, tarbijate kaitset ja turu tõhusust. Ametile esitatav teave peab olema täpne ja täielik, et amet saaks oma ülesandeid ja funktsioone tulemuslikult täita. |
|
(12) |
Selleks et parandada ameti järelevalvet energia hulgimüügituru üle ja muuta andmete kogumine täielikumaks, tuleb praegust aruandluskorda parandada. Kogutavaid andmeid tuleks laiendada, et kõrvaldada andmete kogumise lüngad ning hõlmata liidetud turud, uued tasakaalustamisturgude lepingud, jaotatud ülekandevõimsus ja tooted, mida on võimalik tarnida liidus. Organiseeritud turgudelt tuleks nõuda, et nad teeksid ametile kättesaadavaks korralduste registriga seotud andmed või võimaldaksid taotluse korral ametil viivitamata korralduste registrile juurde pääseda. Korralduste registri pakkujaid tuleks samuti käsitada ametialaselt tehinguid vahendavate isikutena, kelle suhtes kehtib kohustus jälgida käesoleva määruse kahtlustatavaid rikkumisi ja neist teatada. |
|
(13) |
Turuosaliste teabe esitamise kohustus tuleks viia miinimumini nõutava teabe kas täielikult või osaliselt olemasolevatest allikatest kogumise kaudu, kui see on võimalik. Turuosalised ei suuda organiseeritud turu andmeid hõlpsalt registreerida või esitada, mistõttu asjaomased organiseeritud turud või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud peaksid tegema organiseeritud turu andmed ametile kättesaadavaks. |
|
(14) |
Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, näiteks asjaomaste riiklike asutuste vahel toimuv isikuandmete vahetamine või edastamine ning riiklike reguleerivate asutuste aruandlus, tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (8) ning amet peaks teavet vahetama või edastama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (9). |
|
(15) |
Siseteabeplatvormidel peaks olema oluline roll siseteabe tulemuslikul avalikustamisel. Siseteabe avalikustamine spetsiaalsetel siseteabeplatvormidel peaks olema kohustuslik, et teha teave kergesti kättesaadavaks ja suurendada läbipaistvust. Turuosalised võivad siseteabe avalikustamiseks jätkuvalt kasutada ka muid kanaleid, sealhulgas turuosaliste veebilehti. Selleks et tagada usaldus siseteabeplatvormide vastu, tuleks neile anda tegevusluba vastavalt käesolevale määrusele. Siseteabeplatvormid, sealhulgas need, kelle amet on rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (10) artikli 11 alusel registreerinud, peaksid järgima tegevusloa andmise nõudeid ja andmekaitsealaseid õigusakte. Ametil peaks olema õigus teatavatel juhtudel selline tegevusluba kehtetuks tunnistada, järgides samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/942 (11) artikli 14 lõigetes 6, 7 ja 8 osutatud menetluslikke tagatisi. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei tohiks takistada üksust taotlemast ametilt uut siseteabeplatvormi tegevusluba. Ameti rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 kohaselt registreeritud ja ameti siseteabeplatvormide loetellu kantud siseteabeplatvormidel peaks olema lubatud tegevust jätkata seni, kuni amet on teinud otsuse tegevusloa andmise kohta vastavalt käesolevale määrusele. Siseteabeplatvormidel peaksid olema mehhanismid, mis võimaldavad siseteabearuandeid kiiresti ja tulemuslikult kontrollida. Sellise mehhanismi väljatöötamisel võivad siseteabeplatvormid kaasata turuosalisi. |
|
(16) |
Et ühtlustada ja tulemuslikumaks muuta andmete esitamist ametile, tuleks teave esitada registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu ning amet peaks vastavalt käesolevale määrusele andma neile tegevusloa. Registreeritud aruandlusmehhanismid, sealhulgas need, kelle amet on rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 11 alusel registreerinud, peaksid järgima tegevusloa andmise nõudeid ja andmekaitsealaseid õigusakte. Amet peaks pidama temalt tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanismide registrit. Ametil peaks olema õigus teatavatel juhtudel selline tegevusluba kehtetuks tunnistada, järgides samal ajal määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud menetluslikke tagatisi. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei tohiks takistada üksust taotlemast ametilt uut registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusluba. Rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 alusel ameti registreeritud ja ameti registreeritud aruandlusmehhanismide loetellu kantud registreeritud aruandlusmehhanismidel peaks olema lubatud tegevust jätkata seni, kuni amet on teinud otsuse tegevusloa andmise kohta vastavalt käesolevale määrusele. Registreeritud aruandlusmehhanismidel peaksid olema mehhanismid, mis võimaldavad tehinguaruandeid tulemuslikult kontrollida. Selliste mehhanismide väljatöötamisel võivad registreeritud aruandlusmehhanismid kaasata turuosalisi. |
|
(17) |
Hõlbustamaks järelevalvet, et avastada võimalikku siseteabel põhinevat kauplemist, tuleb siseteabe kogumine viia kooskõlla kauplemisandmete esitamise praeguste protsessidega. |
|
(18) |
Ametialaselt tehinguid vahendavad või täitvad isikud on kohustatud teatama kahtlastest tehingutest, millega rikutakse määrust (EL) nr 1227/2011 seoses siseteabel põhineva kauplemise ja turuga manipuleerimisega, ning selleks et suurendada selliste rikkumiste eest karistamist, peaksid nad olema kohustatud teatama kahtlastest korraldustest ja siseteabe avaldamise kohustuse võimalikest rikkumistest. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldajaid ja korralduste registri pakkujaid tuleb käsitada ametialaselt tehinguid vahendavate isikutena. |
|
(19) |
Komisjoni määrusega (EL) 2015/1222 (12) on ette nähtud võimalus kolmandate riikide osalemiseks liidu elektrisektori ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis. Kuna turgude liitmise korraldajad kasutavad ostu- ja müügipakkumiste optimaalseks sobitamiseks konkreetset algoritmi, võib see viia selleni, et kauplemiskorraldusi antakse kolmandas riigis, mis osaleb liidu ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis, kuid tulemuseks on leping elektrienergia tarnimiseks liidus. Selliste kauplemiskorralduste andmine kolmandates riikides, mis osalevad liidu ühtses järgmise päeva turu ja päevasisese turu mehhanismis, mille tulemuseks võib olla tarne liidus, peaks kuuluma käesoleva määruse kohase energia hulgimüügitoodete määratluse alla. |
|
(20) |
Selleks et saada täpne, objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate veeldatud maagaasi (LNG) tarnete hinna kohta, peaks amet koguma kõiki LNG-turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus. LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus tuleks määrata kõigi tehingute alusel, mis on seotud LNG-tarnetega liitu. Ametil peaks olema õigus koguda asjaomaseid turuandmeid kõigilt LNG liitu tarnimisega tegelevatelt osalistelt, kes peaksid esitama ametile kõik LNG-turu andmed nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik kas pärast tehingu sõlmimist või pärast tehingu tegemiseks ostu- või müügipakkumise esitamist. Ameti tehtav LNG hinnangulise hinna määramine peaks hõlmama kõige täielikumat andmekogumit liitu suunduvate LNG-tarnete kohta, sealhulgas tehingute hindu ning ostu- ja müügipakkumiste hindu. Avaldades iga päev selle objektiivse LNG hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldes turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks. |
|
(21) |
Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla tulemuslik vahend dubleerimise vältimiseks ja koostöö edendamiseks ning selle eesmärk on turuosaliste koormuse vähendamine. Seepärast tuleks sellise delegeerimise jaoks ette näha selge õiguslik alus. Riiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik delegeerida ülesandeid ja kohustusi teisele riiklikule reguleerivale asutusele või ametile delegaatide eelneval nõusolekul. Riiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada eritingimusi ja piirata delegeerimise ulatust sellega, mis on vajalik piiriüleste turuosaliste või kontsernide tulemuslikuks järelevalveks. Delegeerimisel tuleks järgida põhimõtet, mille kohaselt antakse pädevus asutusele, millel on kõige paremad võimalused asjaomases küsimuses meetmete võtmiseks. |
|
(22) |
Riiklike reguleerivate asutuste ja koostööameti ülesannete täitmist käsitlevate normidega tuleks tagada, et nii palju kui võimalik välditakse huvide konflikte. |
|
(23) |
Vaja on ühtset ja tugevamat raamistikku, et vältida turuga manipuleerimist ja muid määruse (EL) nr 1227/2011 rikkumisi liikmesriikides. Selleks et tagada määruse (EL) nr 1227/2011 rikkumise korral kõigis liikmesriikides haldustrahvide järjepidev kohaldamine, tuleks kõnealuses määruses kehtestada loetelu haldustrahvidest ja teistest haldusmeetmetest, mida riiklikud reguleerivad asutused peaksid saama rakendada, samuti loetelu kriteeriumidest kõnealuste haldustrahvide määrade kindlaksmääramiseks. Eelkõige peaks olema võimalik konkreetsel juhul määratavate haldustrahvide summal ulatuda käesolevas määruses sätestatud maksimumtasemeni. Käesolev määrus ei piira siiski liikmesriikide võimalust kehtestada juhtumipõhiselt väiksemaid haldustrahve. Karistused määruse (EL) nr 1227/2011 rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed, mõjusad ja heidutavad ning kajastama rikkumise liiki, võttes arvesse ne bis in idem põhimõtet. Haldustrahvide kohaldamisel ja avaldamisel tuleks austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) sätestatud põhiõigusi. Haldustrahvid ja teised haldusmeetmed on tulemusliku nõuete täitmise tagamise korra täiendavad osad. Energia hulgimüügituru ühtlustatud järelevalve eeldab riiklike reguleerivate asutuste ühtset lähenemisviisi. Riiklikele reguleerivatele asutustele on vaja anda asjakohased vahendid, et nad saaksid täita oma ülesandeid. |
|
(24) |
Kui turuosaline, kelle elu- või asukoht ei ole liidus, tegutseb liidus, peaks ta määrama isiku, kes teda liidus esindab. See esindaja tuleks määrata sõnaselgelt turuosalise kirjaliku volitusega, millega esindajale antakse luba turuosalise nimel tegutseda. Riiklikel reguleerivatel asutustel või ametil peaks olema võimalik arutada esindajaga küsimusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud kohustustega. |
|
(25) |
Seni on määruse (EL) nr 1227/2011 kohaste tegevuste järelevalve ja nõuete täitmise tagamine olnud liikmesriikide ülesanne. Turu kuritarvitamine on üha piiriülesem ja mõjutab sageli mitut liikmesriiki. Piiriülese turukuritarvituse juhtumite vastased täitemeetmed võivad tekitada jurisdiktsiooniga seotud probleeme seoses selle riikliku reguleeriva asutuse kindlakstegemisega, kes oleks asjaomase uurimise läbiviimiseks kõige sobivam. |
|
(26) |
Nõuete täitmise tagamise seisukohast on eriti problemaatilised ka turukuritarvituse juhtumid, mis hõlmavad mitut piiriülest elementi ja turuosalisi, kelle asukoht on kolmandates riikides. Praegune järelevalvesüsteem ei sobi soovitud turuintegratsiooni taseme jaoks. Sellise mehhanismi puudumine, mis tagaks parimad võimalikud järelevalveotsused piiriüleste juhtumite puhul, kus riiklike reguleerivate asutuste ja ameti ühistegevus nõuab praegu keerulisi korraldusi ja järelevalvekord on ebaühtlane, vajab lahendamist. Seda liiki turukuritarvituse juhtumite jaoks on vaja kehtestada tõhus ja tulemuslik järelevalve- ja uurimiskord, mida ei saa nende kogu liitu hõlmavate omaduste tõttu teha üksnes liikmesriikide meetmetega. |
|
(27) |
Määruse (EL) nr 1227/2011 piiriülese mõõtmega rikkumisi tuleks uurida liidu tasandil ühtse menetlusena. Samuti saab selliseid uurimisi paremini läbi viia liidu tasandil, kuna nende mõju ulatub liikmesriigi territooriumist väljapoole. Piiriüleste juhtumite keerukus ja vajadus tagada kõnealuste juhtumite jaoks piisavad vahendid nõuavad ameti osalemist, eelkõige integreeritumal energia hulgimüügiturul. Alates määruse (EL) nr 1227/2011 jõustumisest on amet saanud palju kogemusi liidu energia hulgimüügiturgude järelevalves ja nende kohta asjakohaste andmete kogumises, et tagada turgude terviklikkus ja läbipaistvus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks ametile anda volitused viia läbi uurimisi, et võidelda määruse (EL) nr 1227/2011 rikkumiste vastu, sealhulgas nimetada ametisse sõltumatu uurija ameti siseselt. Amet peaks selliseid uurimisi teostama koostöös riiklike reguleerivate asutuste ja muude asjaomaste asutustega, et toetada ja täiendada nende tegevust nõuete täitmise tagamisel ning võtta arvesse ne bis in idem põhimõtet. Lisaks peaksid asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ameti uurimise läbiviimise käigus vajaduse korral üksteisega koostööd tegema, et ametit aidata. Oma volituste kasutamisel peaks ametil olema võimalik vajaduse korral prioriseerida juhtumeid, millel on suurim piiriülene mõju. |
|
(28) |
Selleks et täita talle antud uusi kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud suuremate uurimisvolitustega piiriüleste juhtumite korral, peaks ametil olema piisavad ressursid, sealhulgas vajalikud töötajad. |
|
(29) |
Peamine kriteerium, mille alusel tehakse kindlaks, kas juhtumil on piiriülene mõõde, on seotud energia hulgimüügitoodete tarnimisega teatavas hulgas liikmesriikides. Tehnilistel põhjustel on siiski juhtumeid, kus energia hulgimüügitoodete tarnimise geograafilist asukohta ei ole võimalik kindlaks teha. Näiteks kui energia hulgimüügitoodete tarne toimub või eeldatavasti toimub pakkumispiirkonnas, mis hõlmab vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi või territooriumi osa päevasisesel ja järgmise päeva elektri hulgimüügiturul, ei ole täpset tarnekohta selles pakkumispiirkonnas võimalik kindlaks teha. Sama kehtib energia hulgimüügitoodete tarne kohta, mis toimub või eeldatavasti toimub vähemalt gaasivarustuse tasakaalustusalas, mis hõlmab kahe liikmesriigi territooriumi või territooriumi osa. Tagamaks, et amet tegutseb reaalselt piiriülestel juhtudel, mitte juhtudel, millel on üksnes riigisisene mõõde, tuleks energia hulgimüügitoodete tarnimist pakkumispiirkonnas või tasakaalustusalas, mis hõlmab vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi, käsitada tarnimisena ühes liikmesriigis. Asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele peaks siiski jääma lisaks õigus taotleda ameti kaasamist piiriüleste elementidega seotud juhtumitesse vastavalt käesolevale määrusele ning õigus väljendada vastuseisu vastavalt käesolevale määrusele. |
|
(30) |
Ametil peaks olema õigus teostada mis tahes vajalikke uurimisi, viies läbi kohapealseid kontrolle, võttes ütlusi, samuti esitades uuritavatele isikutele lihttaotluse või otsuse vormis teabenõudeid, kui määruse (EL) nr 1227/2011 kahtlustatavatel rikkumistel on selge piiriülene mõõde. Kohapealsete kontrollide tulemuslikkuse tagamiseks peaks ameti ametnikel ja isikutel, keda amet on volitanud või määranud kohapealset kontrolli tegema, olema õigus siseneda ettevõtjate ettevõtlusruumidesse, kus võidakse hoida äridokumente, ning uurimisega seotud juhatajate, tegevjuhtide või teiste töötajate eravaldustesse. Eravalduse uurimine kohapealse kontrolli käigus peaks siiski põhinema ameti põhjendatud otsusel ja vajama riikliku õigusasutuse eelnevat luba. |
|
(31) |
Kohapealsete kontrollide tegemisel ja uuritavatele isikutele teabenõuete esitamisel peaks amet tegema tihedat ja aktiivset koostööd asjaomaste riiklike reguleerivate asutustega, kes peaksid andma ametile vajalikku abi, sealhulgas juhul, kui isik keeldub kohapealsest kontrollist või taotletud teabe esitamisest. Lisaks peaks ameti ametnikel ja isikutel, keda amet on volitanud või määranud kohapealset kontrolli läbi viima, olema kohapealse kontrolli läbiviimise käigus õigus paigaldada ettevõtlusruumidesse kohapealse kontrolli teostamiseks vajalikuks ajaks pitsereid. Üldjuhul ei tohiks pitsereid paigaldada kauemaks kui 72 tunniks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel. Lisaks peaks kohapealset kontrolli teostavatel ametnikel olema õigus nõuda kohapealse kontrolli sisu ja eesmärgi seisukohalt asjakohast teavet. |
|
(32) |
Ametil peaks olema õigus määrata karistusmakseid, et tagada piiriülese uurimise raames tehtud kohapealseid kontrolle ja tema teabenõudeid käsitlevate otsuste järgimine. Ametil ei tohiks siiski olla õigust määrata trahve. Ameti määratav karistusmakse peaks olema proportsionaalne, mõjus ja hoiatav, et tagada tõhus piiriülene uurimine. On oluline, et ameti poolt uuritavate isikute menetluslikke tagatisi ja põhiõigusi austataks täielikult. Ameti mis tahes tegevus peaks olema proportsionaalne ning tagama nõuetekohase menetluse ja isiku kaitseõigused. Uuritavate isikute esitatud teabe konfidentsiaalsust tuleks kaitsta ja sellist teavet tuleks vahetada kooskõlas kohaldatavate liidu andmekaitsenormidega. |
|
(33) |
Iga uurimise lõpus peaks amet koostama uurimisaruande, sealhulgas oma järeldused ja kõik tõendid, millel need järeldused põhinevad. Uurimisaruanne tuleks esitada asjaomase liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kes peaksid omakorda võtma vajalikud täitemeetmed, sealhulgas, kui see on asjakohane, määrama trahvid, vastavalt käesolevale määrusele ja riigisisesele õigusele, ilma et see piiraks nende ainupädevust teha kindlaks, kas rikkumine on toime pandud. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tegema kõik endast oleneva, et tagada ameti uurimisaruannete suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmine. |
|
(34) |
Amet peaks korrapäraselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma piiriülese uurimisega seotud tegevusest. Selleks peaks amet esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt oma uurimisaruannete kokkuvõtted. Kokkuvõtted tuleks esitada üldistatud ja anonüümitud kujul ning neid tuleks käsitleda konfidentsiaalsena, muu hulgas pidades silmas vajadust kaitsta kõnealuste piiriüleste uurimiste eesmärki kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (13). |
|
(35) |
Kõik ameti poolt käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused, sealhulgas otsused, millega amet on määranud karistusmakse, peaks läbi vaatama Euroopa Liidu Kohus. Käesolev määrus ei piira riiklike kohtute pädevust vaadata läbi pädevate riiklike asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud otsused, näiteks riiklike õigusasutuste antavad load, mis on seotud ameti tehtavate kohapealsete kontrollidega, või väited karistusmaksete täitmisele pööramist käsitlevate riigisiseste normide rikkumise kohta. |
|
(36) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning sama rikkumise eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu, ning seda tuleb tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega. |
|
(37) |
Selleks et sätestada käesoleva määruse tulemuslikkuse tagamiseks vajalikud üksikasjad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, ühtlustades asjakohased mõisted käesolevas määruses sätestatud juhtudel, et tagada kooskõla muu asjaomase liidu õigusega finantsteenuste ja energeetika valdkonnas, ja ajakohastades neid määratlusi üksnes energia hulgimüügituru edaspidise arengu arvessevõtmise eesmärgil, ning selleks, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks vahendid, mille abil peavad siseteabeplatvormid ja registreeritud aruandlusmehhanismid täitma oma vastavaid kohustusi, määrates kindlaks tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse üksikasjad ja korrakohase asendamise menetluse üksikasjad ning asjakohased menetluslikud tagatised, ning kehtestades riiklikke iseärasusi arvesse võttes miinimumkünnised selliste sündmuste kindlakstegemiseks, mis nende avalikuks tegemise korral mõjutaksid tõenäoliselt märkimisväärselt energia hulgimüügitoodete hindu. Selliste künniste kehtestamisel peaks komisjon kaaluma kooskõla tagamist muu asjaomase liidu õigusega finantsteenuste ja energeetika valdkonnas. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
|
(38) |
Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15). |
|
(39) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1227/2011 muutmine
Määrust (EL) nr 1227/2011 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Viited määrustele (EÜ) nr 713/2009 ja (EÜ) nr 714/2009 ning direktiivile 2003/6/EÜ asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.“ |
|
5) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
|
6) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 4a Siseteabeplatvormidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine 1. Siseteabeplatvorm tohib tegutseda alles pärast seda, kui amet on hinnanud, kas asjaomane siseteabeplatvorm vastab lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele, ja andnud talle tegutsemiseks loa. Amet loob siseteabeplatvormide registri, milleks ta on andnud tegevusloa käesoleva artikli alusel. Siseteabeplatvormide register on üldsusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks siseteabeplatvorm on saanud tegevusloa. Amet kontrollib korrapäraselt siseteabeplatvormide vastavust lõigetele 3, 4 ja 5. 2. Siseteabeplatvormidel, mille amet on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (*8) kohaselt registreerinud ja mis on kantud ameti siseteabeplatvormide loetellu, lubatakse tegevust jätkata seni, kuni amet teeb tegevusloa andmise kohta käesoleva artikli kohase otsuse. 3. Siseteabeplatvorm kehtestab asjakohased põhimõtted ja korra artikli 4 lõikega 1 nõutud siseteabe avalikuks tegemiseks nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel. Siseteave tehakse igal eesmärgil kättesaadavaks ja kergesti juurdepääsetavaks tasuta, sealhulgas veebilehe või rakendusliidese kaudu. Siseteabeplatvorm levitab kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt viisil, mis tagab siseteabele kohese juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning viisil, mis hõlbustab siseteabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega. 4. Siseteave, mille siseteabeplatvorm vastavalt lõikele 3 avalikustab, hõlmab olenevalt siseteabe liigist vähemalt järgmisi üksikasju:
5. Siseteabeplatvorm kehtestab tulemusliku halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning rakendab seda pidevalt. Eeskätt käsitleb siseteabeplatvorm, kes on ka organiseeritud turg või turuosaline, kogu kogutud siseteavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri tegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt. Siseteabeplatvorm kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mille eesmärk on tagada siseteabe edastamise vahendite turvalisus, et minimeerida andmelaostuse ja loata juurdepääsu oht ning hoida ära siseteabe lekkimine enne avaldamist. Siseteabeplatvormil on piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad teenuseid pakkuda. Siseteabeplatvormil on kehtestatud mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti ja tulemuslikult kontrollida siseteabearuannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda selliste aruannete parandatud versiooni. 6. Kui amet leiab, et siseteabeplatvorm on rikkunud käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid, võimaldab ta enne käesoleva artikli lõike 7 kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamist siseteabeplatvormile asjakohaseid menetluslikke tagatisi, sealhulgas määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõigetes 6, 7 ja 8 osutatud menetluslikke tagatisi. 7. Amet võib siseteabeplatvormi tegevusloa otsusega kehtetuks tunnistada ja tema registrist kustutada, kui siseteabeplatvorm:
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse korral osutab amet õiguskaitsevahenditele, mis on kättesaadavad määruse (EL) 2019/942 artiklite 28 ja 29 alusel. Siseteabeplatvorm, mille tegevusloa amet on kehtetuks tunnistanud, teavitab kõiki asjaomaseid turuosalisi ja tagab korrakohase asendamise, sealhulgas andmete ülekandmise teistesse, turuosaliste valitud siseteabeplatvormidesse ja aruandlusvoo ümbersuunamise teistesse siseteabeplatvormidesse. Amet määrab sellise korrakohase asendamise tagamiseks mõistliku, vähemalt kuuekuulise ajavahemiku. Kõnealuse ajavahemiku jooksul tagab siseteabeplatvorm enda osutatavate teenuste järjepidevuse. Amet võib siiski ette näha lühema tähtaja, kui siseteabeplatvormi tegevuse jätkumine võib ohustada süsteemi korrakohast toimimist, võttes arvesse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni viinud asjaolude tõsidust. Amet teavitab põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus siseteabeplatvorm on asutatud, otsusest tunnistada siseteabeplatvormi tegevusluba esimese lõigu alusel kehtetuks, ja teavitab sellest turuosalisi. 8. Hiljemalt 8. maiks 2025 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakti, täpsustades järgmist:
(*8) Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).“ " |
|
7) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Algoritmkauplemine 1. Algoritmkauplemisega tegeleval turuosalisel on tema äritegevuse jaoks sobivad tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid on vastupidavad ja piisava võimsusega, et nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kauplemispiirmäärasid ja -piiranguid ning et välditakse vigaste kauplemiskorralduste saatmist või muud sellist toimimist, mis võib tekitada või süvendada turu ebastabiilsust. Turuosalisel on samuti tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteemid vastavad käesolevale määrusele ja selle organiseeritud turu reeglitele, millega ta on seotud. Turuosalisel on tulemuslik talitluspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide tõrked, ning ta tagab oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase seire, et tagada nende vastavus käesolevas lõikes sätestatud nõuetele. 2. Liikmesriigis algoritmkauplemisega tegelev turuosaline teavitab sellest selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus ta on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, ja ametit. Liikmesriigi, kus turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele oma algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse ja kauplemissüsteemis järgitavate kauplemisparameetrite või -piirangute üksikasjalikud andmed, samuti andmed käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks kehtestatud põhiliste vastavus- ja riskikontrollide ning oma kauplemissüsteemide testimise kohta. Turuosaline korraldab käesolevas lõikes osutatud küsimustes andmete viie aasta jooksul säilitamise ning tagab, et need andmed on piisavad, et võimaldada liikmesriigi, kus turuosaline on registreeritud vastavalt artikli 9 lõikele 1, riiklikul reguleerival asutusel teha järelevalvet käesoleva määruse järgimise üle. 3. Organiseeritud turule otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav turuosaline teavitab sellest selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, ja ametit. Liikmesriigi, kus turuosaline on artikli 9 lõike 1 kohaselt registreeritud, riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemide ja riskikontrollide kirjelduse ning tõendid nende rakendamise kohta. Turuosaline korraldab käesolevas lõikes osutatud küsimustes andmete viie aasta jooksul säilitamise ning tagab, et need andmed on piisavad, et võimaldada liikmesriigi, kus turuosaline on registreeritud vastavalt artikli 9 lõikele 1, riiklikul reguleerival asutusel teha järelevalvet käesoleva määruse järgimise üle. 4. Käesolev artikkel ei piira direktiivis 2014/65/EL kehtestatud kohustuste täitmist.“ |
|
8) |
Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjonil on õigus võtta artikli 20 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et
|
|
9) |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 7a Ameti ülesanded ja volitused seoses LNG hinnangulise hinna ja võrdlusalustega 1. Amet määrab ja avaldab LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG päevase võrdlusaluse. Selle LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks kogub ja töötleb amet süstemaatiliselt LNG-turu andmeid tehingute kohta. Hinnangulise hinna määramisel võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikke erinevusi ja turutingimusi. 2. Erandina käesoleva määruse artikli 3 lõike 4 punktist b kohaldatakse käesolevas määruses turuosaliste kohta sätestatud kohustusi ja keelde LNG-turu osaliste suhtes. Ametile käesoleva määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 antud volitusi, sealhulgas konfidentsiaalsuse sätteid kohaldatakse ka LNG-turu osaliste suhtes. Artikkel 7b LNG hinnangulise hinna ja võrdlusaluste avaldamine 1. LNG hinnanguline hind avaldatakse iga päev hiljemalt kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi otsetehingute hinna hindamiseks. Lisaks LNG hinnangulise hinna avaldamisele avaldab amet iga päev hiljemalt kell 19.00 Kesk-Euroopa aja järgi või niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ka LNG võrdlusaluse. 2. Käesoleva artikli nõuete täitmiseks võib amet kasutada kolmanda isiku teenuseid. Artikkel 7c LNG-turu andmete esitamine ametile 1. LNG-turu osalised esitavad ametile tasuta iga päev enne LNG päevase hinnangulise hinna avaldamist, mis toimub kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi, LNG-turu andmed ameti poolt kindlaks määratud kanalite kaudu, standardvormingus, kasutades kvaliteetset edastusprotokolli, ja nii reaalajalähedaselt, kui see on tehniliselt võimalik. 2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks LNG-turu andmete esitamise tähtaeg enne lõikes 1 osutatud LNG päevase hinnangulise hinna avaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Kui see on asjakohane, annab amet pärast komisjoniga konsulteerimist välja suunised järgmise kohta:
Artikkel 7d LNG-turu andmete kvaliteet 1. LNG-turu andmed hõlmavad järgmist:
2. LNG-turu osalised esitavad ametile LNG-turu andmed järgmistes ühikutes ja vääringutes:
3. Amet annab välja suunised selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral vastutab üks esitaja olulise osa teatava võrdlusperioodi jooksul esitatud LNG-turu andmete eest, ning kuidas seda olukorda võetakse arvesse ameti teostataval LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG päevase võrdlusaluse määramisel. Artikkel 7e Talitluspidevus Võttes arvesse LNG-turu andmete esitajate seisukohti, vaatab amet korrapäraselt läbi, ajakohastab ja avaldab oma metoodika LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti metoodika LNG-turu andmete esitamiseks ning LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse avaldamiseks.“ |
|
11) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
|
12) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
|
13) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 9a Registreeritud aruandlusmehhanismidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve tegemine 1. Registreeritud aruandlusmehhanism peab enne tegevuse alustamist saama ametilt kooskõlas käesoleva artikliga loa. Amet annab osalistele tegevusloa registreeritud aruandlusmehhanismina tegutsemiseks, kui
Amet annab üksusele tegevusloa registreeritud aruandlusmehhanismina tegutsemiseks mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral kolme kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist. Tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil ja võimaldab registreeritud aruandlusmehhanismil osutada teenuseid, mille jaoks on talle kogu liidus tegevusluba antud. Registreeritud aruandlusmehhanismidel, mille amet on rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 kohaselt registreerinud ja mis on kantud ameti registreeritud aruandlusmehhanismide loetellu, lubatakse tegevust jätkata seni, kuni amet teeb tegevusloa andmise kohta käesoleva artikli kohase otsuse. Tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanism täidab käesolevas lõikes ja lõikes 3 osutatud tegevusloa saamise tingimusi. Tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanism teavitab ametit viivitamata olulistest muutustest tegevusloa saamise tingimuste täitmises. Amet loob temalt vastavalt käesolevale lõikele tegevusloa saanud registreeritud aruandlusmehhanismide registri. Register on üldsusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille osutamiseks on registreeritud aruandlusmehhanismile tegevusluba antud. Registrit ajakohastatakse korrapäraselt. 2. Amet kontrollib registreeritud aruandlusmehhanismide vastavust lõigetele 1 ja 3 korrapäraselt. Selleks annavad registreeritud aruandlusmehhanismid igal aastal ametile oma tegevuse kohta aru. 3. Registreeritud aruandlusmehhanismid kehtestavad asjakohased põhimõtted ja korra, et tagada artikli 8 kohaselt nõutud teabe viivituseta esitamine. Registreeritud aruandlusmehhanismid kehtestavad tulemusliku halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning rakendavad seda pidevalt. Eeskätt käsitleb registreeritud aruandlusmehhanism, kes on ka organiseeritud turg või turuosaline, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistaval viisil, kehtestab asjakohase korra eri tegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt. Registreeritud aruandlusmehhanismid kehtestavad usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ja autentimise, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Registreeritud aruandlusmehhanismid tagavad oma teenuste pidevaks pakkumiseks piisavate ressursside ja varuseadmete olemasolu. Registreeritud aruandlusmehhanismidel on mehhanismid, mis võimaldavad tulemuslikult kontrollida tehinguaruannete terviklikkust, märgata turuosalise põhjustatud ilmseid vigu ja andmete väljajätmisi, edastada andmed selliste vigade ja väljajätmiste kohta turuosalisele ning nõuda selliste aruannete parandatud versiooni. Registreeritud aruandlusmehhanismidel on süsteemid, mis võimaldavad neil avastada enda põhjustatud vigu ja andmete väljajätmisi, parandada tehinguaruandeid ja esitada, või kui olukord seda nõuab, uuesti esitada ametile õiged ja terviklikud tehinguaruanded. 4. Kui amet leiab, et registreeritud aruandlusmehhanism on rikkunud käesoleva artikli lõiget 1, 2 või 3, võimaldab ta enne käesoleva artikli lõike 5 kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamist registreeritud aruandlusmehhanismile asjakohaseid menetluslikke tagatisi, sealhulgas määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõigetes 6, 7 ja 8 osutatud tagatisi. 5. Amet võib registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusloa otsusega kehtetuks tunnistada ja ta registrist kustutada, kui registreeritud aruandlusmehhanism
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse korral osutab amet õiguskaitsevahenditele, mis on kättesaadavad määruse (EL) 2019/942 artiklite 28 ja 29 alusel. Registreeritud aruandlusmehhanism, mille tegevusloa amet on kehtetuks tunnistanud, teavitab kõiki asjaomaseid turuosalisi ja tagab korrakohase asendamise, sealhulgas andmete ülekandmise teistesse, turuosaliste valitud registreeritud aruandlusmehhanismidesse ja aruandlusvoo ümbersuunamise teistesse registreeritud aruandlusmehhanismidesse. Amet määrab sellise korrakohase asendamise tagamiseks mõistliku, vähemalt kuuekuulise ajavahemiku. Kõnealuse ajavahemiku jooksul registreeritud aruandlusmehhanism tagab enda osutatavate teenuste järjepidevuse. Amet võib siiski ette näha lühema ajavahemiku, kui registreeritud aruandlusmehhanismi tegevuse jätkumine võib ohustada süsteemi korrakohast toimimist, võttes arvesse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni viinud asjaolude tõsidust. Amet teavitab põhjendamatu viivituseta selle liikmesriigi riiklikku reguleerivat asutust, kus registreeritud aruandlusmehhanism on asutatud, otsusest tunnistada registreeritud aruandlusmehhanismi tegevusluba esimese lõigu alusel kehtetuks, ja teavitab sellest turuosalisi. 6. Hiljemalt 8. maiks 2025 võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakti, täpsustades järgmist:
|
|
14) |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Amet loob mehhanismid artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks komisjoni, riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Eurofisci ja muude asjaomaste liidu tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib amet nimetatud asutustega. Amet teeb lõikes 1 osutatud mehhanismid kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on loonud süsteemid, mis võimaldavad ametil täita artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. 2. Riiklikud reguleerivad asutused loovad mehhanismid artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 kohaselt saadud teabe jagamiseks liikmesriikide pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, riiklike maksuhaldurite ja muude asjaomaste riigi tasandi asutustega. Enne selliste mehhanismide loomist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus selliste mehhanismide küsimuses ameti ja nende asutustega, välja arvatud juhul, kui sellised mehhanismid on loodud enne 7. maid 2024. Amet annab vajaduse korral välja mittesiduvad suunised, et hõlbustada selliste mehhanismide loomist riiklike reguleerivate asutuste poolt. Riiklikud reguleerivad asutused teevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mehhanismid kättesaadavaks üksnes neile asutustele, kes on loonud süsteemid, mis võimaldavad riiklikul reguleerival asutusel täita artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid.“ |
|
15) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
|
16) |
Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
|
|
17) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 13a Ameti kohapealsed kontrollid 1. Amet valmistab kohapealsed kontrollid ette ning teeb need tihedas koostöös ja koordineerides asjaomase liikmesriigi asjaomaste asutustega. 2. Artikli 13 lõigetes 5–8 sätestatud kohustuste täitmiseks võib amet teha kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle uuritavate isikute sellistes ruumides, kus võidakse hoida äridokumente. Kui see on vajalik nõuetekohaseks ja tõhusaks kohapealseks kontrolliks, võib amet teha kõnealust kontrolli sellest uuritavatele isikutele ette teatamata. 3. Ameti ametnikel ja isikutel, keda amet on volitanud või määranud tegema kohapealset kontrolli, on isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse ameti poolt lõike 6 kohaselt vastu võetud otsust, kõnealuse kontrolli tegemiseks vajalikus ulatuses õigus:
Esimese lõigu punktis d osutatud pitsereid ei paigaldata kauemaks kui 72 tunniks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel. 4. Kui on tekkinud mõistlik kahtlus, et kohapealse kontrolli sisuga seotud äridokumente, mis võivad olla asjakohased käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks, hoitakse uurimise all olevate ettevõtjate direktorite, juhtide või teiste töötajate eravaldustes, võib amet otsuse alusel viia sellistes eravaldustes läbi kohapealse kontrolli. Sellistel juhtudel esitatakse lõikes 6 osutatud otsuses ka asjaolud, mille põhjal amet on jõudnud järeldusele, et põhjendatud kahtluse kriteerium on täidetud. 5. Ameti ametnikud ja isikud, keda amet on volitanud või määranud tegema kohapealset kontrolli, esitavad oma õiguste kasutamiseks kirjaliku volituse, milles on kindlaks määratud kohapealse kontrolli ese ja eesmärk. 6. Uuritavad isikud alluvad ameti vastu võetud otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kohapealse kontrolli sisu ja eesmärk, teatatakse selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 13g sätestatud karistusmaksest, kui asjaomane isik ei allu uurimisele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, samuti õigusest lasta otsus Euroopa Liidu Kohtul (Euroopa Kohus) läbi vaadata. Amet konsulteerib enne kõnealuse otsuse vastuvõtmist selle liikmesriigi riikliku reguleeriva asutusega, kus kohapealne kontroll tehakse. 7. Kohapealse kontrolli tegemise asukohaks oleva liikmesriigi riikliku reguleeriva asutuse ametnikud ning selle volitatud või määratud isikud abistavad ameti taotluse korral aktiivselt ameti ametnikke ja muid ameti volitatud või määratud isikuid. Selleks on neil käesolevas artiklis sätestatud õigused. Riikliku reguleeriva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti kohapealses kontrollis osaleda. 8. Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik seisab käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kohapealsele kontrollile vastu, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus neile või teistele asjakohastele riiklikele reguleerivatele asutustele vajalikku abi, milleks vajaduse korral taotletakse abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et võimaldada neil kohapealset kontrolli teha. 9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõigetes 7 ja 8 sätestatud abiks on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt nõutav riikliku õigusasutuse luba, taotleb seda amet. Amet võib seda luba taotleda ka ettevaatusabinõuna. Lõikes 4 osutatud juhtudel ei tohi kohapealset kontrolli teha ilma riikliku õigusasutuse eelneva loata. 10. Kui amet taotleb lõike 9 kohaselt luba, kontrollib riiklik õigusasutus,
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib riiklik õigusasutus küsida ametilt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks amet kahtlustab artikli 13 lõikes 3 osutatud rikkumist, ning kahtlustatava rikkumise raskuse ja uuritava isiku seotuse kohta. Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus. Artikkel 13b Teabenõue 1. Iga isik, kellelt amet seda nõuab, annab talle teavet, mida amet vajab oma kohustuste täitmiseks, mis on sätestatud artikli 13 lõigetes 5–8. Amet teeb oma teabenõudes järgmist:
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabenõuetega seoses on ametil ka õigus võtta vastu otsuseid. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 loetletud üksikasjadele teavitab amet oma otsuses isiku kohustusest teabenõudele vastata, artiklis 13g sätestatud karistusmaksest, kui asjaomane isik ei rahulda teabenõuet, ning õigusest lasta otsus Euroopa Kohtul läbi vaadata. Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus. 3. Vastavalt lõikes 1 või 2 osutatud isikud või nende esindajad esitavad nõutud teabe. Kõnealused isikud vastutavad täielikult selle tagamise eest, et esitatud teave oleks täielik ja õige ning poleks eksitav. 4. Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei rahulda teabenõuet, osutab asjaomase liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus ametile viimase taotlusel lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikku abi, sealhulgas määrates kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega trahve. 5. Kui ameti ametnikud ning tema volitatud või määratud isikud leiavad, et isik keeldub nõutud teabe esitamisest, võib amet teha järeldused kättesaadava teabe põhjal. 6. Amet saadab lõikes 1 osutatud nõude või lõikes 2 osutatud otsuse koopia viivitamata asjaomaste liikmesriikide riiklikele reguleerivatele asutustele. Artikkel 13c Ütluste võtmise õigus 1. Amet võib oma artikli 13 lõigetest 5–8 tulenevate kohustuste täitmiseks küsitleda või võtta ütlusi igalt isikult, kes annab nõusoleku enda küsitlemiseks uuritava küsimusega seotud teabe kogumise eesmärgil. Amet võib saadud vastused talletada. 2. Kui asjaomase isiku lõike 1 kohane küsitlemine toimub ettevõtja ruumides, teatab amet sellest selle liikmesriigi riiklikule reguleerivale asutusele, mille territooriumil küsitlemine toimub. Kõnealuse liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus võib abistada ameti ametnikke või tema volitatud või määratud isikuid küsitlemise läbiviimisel. Artikkel 13d Menetluslikud tagatised 1. Amet teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi, austades täielikult tema uuritavatele isikutele ette nähtud menetluslikke tagatisi, sealhulgas järgmisi:
Üleskutse esitada märkusi punktis d osutatud õiguse kohaselt sisaldab kokkuvõtet asjaomase isikuga seotud asjaoludest ning selles määratakse piisav tähtaeg märkuste esitamiseks. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib amet otsustada märkuste esitamise kutse saatmise edasi lükata, kui see on vajalik, et säilitada riikliku asutuse tehtava kohapealse kontrolli või käimasoleva või tulevase haldus- või kriminaaluurimise konfidentsiaalsus. 2. Amet kogub tema uuritavaid isikuid süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid ning teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi objektiivselt ja erapooletult ning kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega. 3. Amet teeb kohapealseid kontrolle, nõuab teavet ja võtab ütlusi, järgides täielikult kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja liidu andmekaitsenorme. 4. Määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõiget 6 ei kohaldata artikli 13a lõike 6 või artikli 13b lõike 2 kohaselt vastu võetud ameti otsuste suhtes. Artikkel 13e Vastastikune abi Selleks et tagada artiklites 13–13c sätestatud asjakohaste nõuete täitmine, abistavad uurimise käigus riiklikud reguleerivad asutused ja amet üksteist. Artikkel 13f Uurija 1. Selleks et täita artikli 13 lõigetest 5–8 tulenevaid kohustusi, võib amet, kui ta peab seda uurimise tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks asjakohaseks, ning võttes arvesse oma olemasolevaid siseressursse, nimetada ametisse ameti siseselt spetsiaalse uurija, et juhtida uurimist. 2. Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada ameti kasutatavaid volitusi, sealhulgas artiklites 13a, 13b ja 13c sätestatud volitusi, austades samal ajal artiklis 13d sätestatud menetluslikke tagatisi. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele ameti poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele, mis on uurimise seisukohast asjakohased. Artikkel 13g Karistusmaksed 1. Amet määrab otsusega uurimise all olevale isikule karistusmakse, et sundida teda
2. Karistusmakse määratakse iga päev, kuni asjaomane isik täidab asjaomased artikli 13a lõikes 6 või artikli 13b lõikes 2 osutatud otsused. 3. Karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Seetõttu on juriidiliste isikute puhul karistusmakse summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasissetulekust. Karistusmakse arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega karistusmakse määratakse. 4. Karistusmakset võib määrata mitte rohkem kui kuueks kuuks alates ameti otsuse teatavakstegemisest. 5. Erandina määruse (EL) 2019/942 artiklitest 28 ja 29 võib ameti otsuse läbi vaadata ainult Euroopa Kohus. Artikkel 13h Karistusmaksete otsuste menetluslikud tagatised 1. Olenemata määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõikest 6 annab amet enne käesoleva määruse artikli 13g kohase karistusmakse otsuse tegemist isikutele, kellele selline otsus on adresseeritud, võimaluse esitada oma seisukoht ameti järelduste kohta. Ameti otsused põhinevad üksnes sellistel järeldustel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. 2. Uurimise ajal tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus. Neil isikutel on õigus tutvuda nende ameti toimikus olevate dokumentidega, mis on olulised ameti otsuse jaoks määrata karistusmakse, tingimusel et seejuures võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ameti ettevalmistavaid sisedokumente. Artikkel 13i Karistusmakse olemus, karistusmakse täitmisele pööramine ning laekunud tulu jaotamine 1. Artikli 13g alusel määratava karistusmakse olemus on halduslik. 2. Artikli 13g kohaselt määratud karistusmaksed on täitmisele pööratavad. Täitmisele pööramist reguleeritakse asjaomaste liikmesriikide kohaldatavate riigisiseste menetlusnormidega. Korraldus selle täitmisele pööramise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrolli lisab ameti otsusele riiklik asutus, mille iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning ametile ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb. Kui määratud riiklik asutus on kolmandas lõigus osutatud formaalsused lõpetanud, võib amet asjaomaste sätete kohaldamisel liikuda edasi täitmisele pööramisega kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega, esitades asja otse määratud riiklikule asutusele. Täitmisele pööramise võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjaomaste riiklike kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmisele pööramise ebaõige viisi kohta. 3. Karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Artikkel 13j Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus Euroopa Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi ameti otsused, millega määratakse karistusmaksed. Kohus võib karistusmakse tühistada, seda vähendada või seda suurendada.“ |
|
18) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustused 1. Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik, kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui nelja nädala jooksul pärast päeva, kui kõnealune isik kahtlasest sündmusest teada saab. 2. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 alusel ametialaselt tehinguid täitev isik, kes täidab ka selliste energia hulgimüügitoodetega seotud tehinguid, mis ei ole finantsinstrumendid, ja kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda käesoleva määruse artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ametile ja asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele viivitamata ja mitte hiljem kui nelja nädala jooksul pärast päeva, kui kõnealune isik kahtlasest sündmusest teada saab. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud kehtestavad tulemusliku korra, süsteemid ja menetlused ning rakendavad neid pidevalt, et
4. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, kohaldatakse ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute suhtes norme, mille kohaselt tuleb teavitada liikmesriike, kus võimalikus rikkumises osalev turuosaline on registreeritud ja kus energia hulgimüügitoode tarnitakse. Kõnealune teade adresseeritakse nende liikmesriikide riiklikele reguleerivatele asutustele. 5. Hiljemalt 8. maiks 2025 ja seejärel igal aastal annab amet välja ja teeb avalikuks koostöös riiklike reguleerivate asutustega ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega aruande, mis sisaldab koondteavet, välja arvatud tundlik äriteave, käesoleva artikli rakendamise kohta, eelkõige seoses järgmisega:
|
|
19) |
Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
|
|
20) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 16a Ülesannete ja kohustuste delegeerimine 1. Riiklikud reguleerivad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi ametile või muule riiklikule reguleerivale asutusele, kui viimane sellega nõustub. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seotud erikorra, mida tuleb järgida enne, kui nende riiklikud reguleerivad asutused sõlmivad delegeerimiskokkulepped, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik turuosaliste või kontsernide tulemuslikuks järelevalveks. Amet võib abistada riiklikke reguleerivaid asutusi, andes välja mittesiduvaid suuniseid või vahetades riiklike reguleerivate asutuste vahel parimaid tavasid ülesannete ja kohustuste delegeerimise küsimuses. 2. Ülesannete ja kohustuste delegeerimine toob kaasa käesolevas määruses sätestatud pädevuse ümberjaotamise. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, nende täitmise tagamist ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus asub asutus, kellele kohustused on delegeeritud. 3. Riiklikud reguleerivad asutused teavitavad ametit kõigist delegeerimiskokkulepetest, mille nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist ameti teavitamisest. 4. Amet võib kavandatud delegeerimiskokkuleppe kohta, millest on vastavalt lõikele 3 teavitatud, esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates teavituse saamisest. 5. Amet avaldab asjakohasel viisil kõik riiklike reguleerivate asutuste sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine. Artikkel 16b Suunised ja soovitused 1. Selleks et kehtestada liidus järjepidevad, tõhusad ja tulemuslikud järelevalvetavad ning tagada liidu õiguse ühtne, ühetaoline ja järjepidev kohaldamine, esitab amet kõigile riiklikele reguleerivatele asutustele või kõigile turuosalistele suuniseid ja soovitusi ning ühele või mitmele riiklikule reguleerivale asutusele või ühele või mitmele turuosalisele soovitusi artiklite 3–5a, 8, 9 ja 9a ning artikli 10 lõike 1 kohaldamise kohta. 2. Amet peab esitatavate suuniste ja soovituste üle piisava ja realistliku ajavahemiku jooksul asjakohaseid avalikke konsultatsioone asjaomaste turuosalistega ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Need konsultatsioonid ja analüüsid on suuniste või soovituste kohaldamisala, laadi ja mõjuga proportsionaalsed. 3. Riiklikud reguleerivad asutused ja turuosalised võtavad kõnealuseid suuniseid ja soovitusi asjakohasel määral arvesse. 4. Riiklikud reguleerivad asutused võivad ametit korrapäraselt teavitada neile adresseeritud suuniste või soovituste rakendamisest. 5. Kui suunises või soovituses seda nõutakse, teatavad turuosalised ametile konkreetse suunise või soovituse rakendamisest. Ameti nõudmisel esitavad turuosalised teatatu kohta selged ja üksikasjalikud tõendid. 6. 12 kuu jooksul pärast lõike 1 kohase suunise või soovituse andmist võib amet korraldada konsultatsiooni, sealhulgas riiklike reguleerivate asutuste või turuosalistega, et hinnata kõnealuste suuniste või soovituste asjakohasust ja tulemuslikkust. 7. Amet lisab esitatud suunised ja soovitused määruse (EL) 2019/942 artikli 19 lõike 1 punktis k osutatud aruandesse.“ |
|
21) |
Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate juhtumite menetlemist või teiste käesoleva määruse sätete või muu asjakohase liidu õiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 2 osutatud isikud teha oma ametikohustuste täitmisel saadud konfidentsiaalset teavet teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus üksikuid turuosalisi ei ole võimalik eraldi identifitseerida.“ |
|
22) |
Artiklid 18 ja 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 18 Karistused 1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja raskust, tarbijatele tekitatud kahju ning siseteabel põhinevast kauplemisest ja turuga manipuleerimisest saadavat võimalikku kasu. Ilma et see piiraks kriminaalkaristuste kohaldamist ja artikli 13 kohaseid riiklike reguleerivate asutuste järelevalvevolitusi, näevad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õigusega ette, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus kehtestada asjakohaseid haldustrahve ja muid haldusmeetmeid seoses käesoleva määruse rikkumistega, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit nimetatud sätetest ning teavitavad neid viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada sellisel viisil, et trahvi menetlemise algatab pädev asutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et kõnealused õiguskaitsevahendid on tulemuslikud ja järelevalveasutuste määratud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul peavad määratavad trahvid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Kõnealused liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 8. maiks 2026 ning teatavad komisjonile viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest. 3. Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega ja ne bis in idem põhimõtte kohaselt, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus määrata käesoleva määruse rikkumise korral vähemalt ühte või mitut järgmist haldustrahvi ja kohaldada teisi järgmisi haldusmeetmeid:
4. Füüsiliste isikute puhul on lõike 3 punktis e osutatud maksimaalsed haldustrahvid järgmised:
Olenemata lõike 3 punktist e ei ole haldustrahvi summa suurem kui 20 % asjaomase füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust. Kui füüsiline isik on saanud rikkumisest otseselt või kaudselt rahalist kasu, on haldustrahvi summa vähemalt võrdne saadud kasuga. 5. Juriidilise isiku puhul on lõike 3 punktis e osutatud maksimaalsed haldustrahvid järgmised:
Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest. Kui juriidiline isik on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud rahalist kasu, on haldustrahvi summa vähemalt võrdne selle kasuga. 6. Liikmesriigid tagavad, et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline üldsusele avalikustamine tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. 7. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud reguleerivad asutused võtavad haldustrahvide ja muude haldusmeetmete liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas, kui see on asjakohane, järgmist:
8. Riiklikud reguleerivad asutused teevad käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu alusel haldustrahvide määramise ja muude haldusmeetmete kohaldamise volituste kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimisvolitused ning nende määratavad haldustrahvid ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse mõttes mõjusad ja asjakohased. Nad kooskõlastavad oma tegevuse kooskõlas artikli 16 lõikega 2, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning haldustrahvide kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral. 9. Hiljemalt 8. maiks 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas liikmesriikides on karistused käesoleva määruse rikkumise eest ette nähtud ja kas neid kohaldatakse järjepidevalt. Artikkel 19 Rahvusvahelised suhted Kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide ja organite, sealhulgas Euroopa välisteenistuse vastavat pädevust, võib amet luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega, eelkõige liidu energia hulgimüügiturgu mõjutavate asutustega, et edendada reguleeriva raamistiku ühtlustamist. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped võivad puudutada ühist huvi pakkuvaid aspekte, nagu andmete kogumise ning andmete või muu teabe analüüsimise ja hindamise metoodika ning muud pädevusvaldkonnad.“ |
|
23) |
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
|
|
24) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 21a Aruandlus ja läbivaatamine 1. Hiljemalt 1. juuniks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva määruse kohaldamist, eelkõige seoses selle mõjuga turukäitumisele, turuosalistele, likviidsusele, aruandlusnõuetele, sealhulgas LNG-turu andmetele, ja turuosaliste halduskoormuse tasemele, sealhulgas võimalikele takistustele uute turuosaliste turule sisenemisel, ning ameti tegevust seoses oma eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Nende hindamiste alusel koostab komisjon aruande ja esitab selle põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui see on asjakohane, lisatakse kõnealustele aruannetele seadusandlikud ettepanekud. 2. Hiljemalt 1. juuniks 2025 hindab komisjon kriminaalkaristuste kehtestamise tulemuslikkust liikmesriikide poolt tahtlike ja raskete turu kuritarvitamise juhtumite eest liidu energia hulgimüügiturgudel ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Selles aruandes võidakse pakkuda välja asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata seadusandliku ettepaneku esitamist.“ |
Artikkel 2
Määruse (EL) 2019/942 muutmine
Määrust (EL) 2019/942 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 6 lõige 8 jäetakse välja. |
|
2) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. ACER võtab lõivu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 kohaselt turuosaliste või nende nimel teavet esitavate isikute või üksuste esitatud teabe kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimise eest ning kõnealuse määruse artiklite 4 ja 4a kohaselt siseteabe avalikustamise eest. Lõive maksavad registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid. Nendest lõivudest saadava tuluga võib katta ka kulusid, mis tekivad ACERile määruse (EL) nr 1227/2011 artiklite 13–13c ja artikli 16 kohaselt järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisega.“ |
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Erandina lõikest 1 kehtivad järgmised kohaldamise alguskuupäevad:
|
a) |
artikli 1 punkte 6 ja 13 seoses määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 4a lõigetega 1–7 ja artikli 9a lõigetega 1–5 kohaldatakse alates nimetatud punktide alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide jõustumise kuupäevast; |
|
b) |
artikli 1 punkti 10 seoses määruse (EL) nr 1227/2011 artiklitega 7a–7e kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025; |
|
c) |
artikli 1 punkti 18 seoses määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 15 lõikega 2 kohaldatakse alates 8. novembrist 2024. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. aprill 2024
Euroopa Parlamendi nimel
eesistuja
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
H. LAHBIB
(1) ELT C 293, 18.8.2023, lk 138.
(2) Euroopa Parlamendi 29. veebruari 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. märtsi 2024. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(10) Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22).
(12) Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)