(1)

Komisjon avaldas 24. septembril 2020. aastal teatise „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ (edaspidi „kapitaliturgude liidu tegevuskava“) ja andis selles teada, et ta kavatseb esitada seadusandliku ettepaneku sellise pideva elektroonilise ja reaalajas jälgitava andmevoo kohta, mis peaks andma tervikliku ülevaate sellest, millise hinnaga ja millises mahus liidu kauplemiskohtades kapitaliinstrumentide ja sarnaste finantsinstrumentidega kaubeldakse (edaspidi „kauplemiskoondteabe süsteem“). Nõukogu avaldas 2. detsembril 2020. aastal komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava kohta järeldused, milles ta innustas komisjoni soodustama liidus investeerimistegevuse mahu kasvu ning analüüsima selleks põhjalikumalt, kuidas liidus kauplemiskoondteabe süsteemi loomist takistavad probleemid lahendada ja parandada niimoodi andmete kättesaadavust ja läbipaistvust.

(2)

19. jaanuaril 2021. aastal avaldas komisjon teatise „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, milles ta kinnitas, et kavatseb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (5) läbivaatamisel väärtpaberiturgude läbipaistvuse raamistikku parandada, lihtsustada ja veel rohkem ühtlustada. Seoses sellega, et euro rahvusvahelist tähtsust püütakse suurendada, andis komisjon teada, et selle reformi raames töötatakse välja ja võetakse kasutusele kauplemiskoondteabe süsteem, mida hakatakse kasutama eelkõige äriühingute võlakirjade emiteerimise puhul, et eurodes nomineeritud võlainstrumentidega järelkauplemise mahtu suurendada.

(3)

Määrusega (EL) nr 600/2014 on sätestatud kauplemiskoondteabe pakkujate õigusraamistik nii kapitaliinstrumentide kui ka mittekapitaliinstrumentide jaoks. Need kauplemiskoondteabe pakkujad vastutavad praegu kauplemiskohtadelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt finantsinstrumentide kauplemisaruannete kogumise eest ning nende koondamise eest pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks, mis pakub teavet iga finantsinstrumendi hinna ja mahu kohta. Kauplemiskoondteabe pakkujate kasutuselevõtu idee seisnes selles, et kauplemiskohtade ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks koondatud kujul, hõlmates kõiki liidu kauplemisturge ning kasutades identseid andmesilte, vorminguid ja kasutajaliideseid.

(4)

Seni ei ole aga ükski järelevalve alla kuuluv üksus kauplemiskoondteabe pakkujana tegutsemise luba taotlenud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) tuvastas oma 5. detsembri 2019. aasta aruandes kauplemiseelsete ja -järgsete andmete ning kapitaliinstrumentide kauplemiskoondteabe arengu kohta kolm peamist takistust, mis on takistanud järelevalve alla kuuluvatel üksustel kauplemiskoondteabe pakkujana tegutsemise luba taotleda: esiteks selguse puudumine selle kohta, kuidas kauplemiskoondteabe pakkuja saab andmeid erinevatelt täitmiskohtadelt või asjaomastelt aruandlusteenuste pakkujatelt; teiseks nende täitmiskohtade esitatud andmete ühtlustamise ebapiisav kvaliteet, mis ei võimaldada andmeid kulutõhusalt koondada, ning kolmandaks kauplemiskoondteabe pakkujana tegutsemise loa taotlemiseks äriliste stiimulite puudumine. Seega on vaja need takistused kõrvaldada. Sellise kõrvaldamise jaoks on esiteks vaja, et kõik kauplemiskohad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad (edaspidi „andmete esitajad“) edastavad andmed kauplemiskoondteabe pakkujatele, ja teiseks andmete kvaliteedi parandamist, ühtlustades andmearuandeid, mille andmete esitajad peavad kauplemiskoondteabe pakkujate andmekeskustele esitama.

(5)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 1 lõikes 7 on sätestatud nõue, et süsteemid ja rakendused, mis võimaldavad viia süsteemis kokku mitme kolmanda isiku omandamis- ja võõrandamishuvid seoses finantsinstrumentidega (edaspidi „mitmepoolsed süsteemid“), peavad toimima vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide või organiseeritud kauplemissüsteemide kohta. Selle nõude lisamine direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse on jätnud ruumi selle nõude erinevateks tõlgendusteks, mis on toonud kaasa ebavõrdsed tingimused, kui võrrelda mitmepoolseid süsteeme, mis on saanud tegevusloa reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemina, ja mitmepoolseid süsteeme, mis ei ole sellisena tegevusluba saanud. Selle nõude ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks see viia direktiivist 2014/65/EL üle määrusesse (EL) nr 600/2014.

(6)

Anonüümne kauplemine on kauplemine ilma kauplemiseelse läbipaistvuseta, kasutades määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud vabastust (edaspidi „vabastus võrdlushinnast“) ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud vabastust (edaspidi „kokkuleppehinnaga seotud kohustustest vabastamine“). Mõlema vabastuse kasutamine on piiratud kahe mahu ülempiiriga, mis on mehhanism, mis piirab anonüümse kauplemise taseme teatava osaga kapitaliinstrumendiga kauplemise mahust. Esiteks ei tohi kapitaliinstrumendiga toimuva anonüümse kauplemise tase üksikus kauplemiskohas ületada 4 % selle instrumendiga kauplemise kogumahust liidus. Kui see künnis ületatakse, peatatakse selles müügikohas anonüümne kauplemine selle instrumendiga. Teiseks ei tohi kapitaliinstrumendiga anonüümse kauplemise tase liidus ületada 8 % selle instrumendiga kauplemise kogumahust liidus. Kui see teine künnis ületatakse, peatatakse kogu selle instrumendiga anonüümne kauplemine mõlema vabastuse alusel. Esimene künnis, st müügikohapõhine künnis, jätab ruumi kasutada neid vabastusi jätkuvalt muudes müügikohtades, kus kauplemist selle kapitaliinstrumendiga ei ole veel peatatud, kuni ületatakse teine künnis, st kogu liidule kehtiv künnis. See muudab anonüümse kauplemise taseme jälgimise ja sellise kauplemise peatamise täitmisele pööramise keerulisemaks. Kahe mahu ülempiiri lihtsustamiseks ja samal ajal selle tõhususe säilitamiseks peaks uus ühe mahu ülempiir tuginema ainult kogu liitu hõlmavale künnisele, mis on 7 % ja mida tuleks kohaldada ainult võrdlushinnast vabastuse alusel kauplemisele, mitte kokkuleppehinnaga seotud kohustustest vabastamise alusel kauplemisele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks mahu ülempiiri künnist korrapäraselt hindama, võttes arvesse finantsstabiilsuse kaalutlusi, rahvusvahelisi parimaid tavasid, liidu investeerimisühingute konkurentsivõimet, turule avalduva mõju olulisust ja hinnakujunduse tõhusust, ning esitama komisjonile aruande koos oma soovitustega. Selle alusel peaks komisjonil olema õigus mahu ülempiiri künnist delegeeritud õigusaktidega kohandada. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama ka mahu ülempiiri asjakohasust ja kas on vajalik see kaotada või laiendada seda muudele kauplemissüsteemidele või täitmiskohtadele, mis tuletavad oma hinnad võrdlushinnast.

(7)

Määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 8 on sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõuded kauplemiskohta korraldavatele turukorraldajatele ja investeerimisühingutele seoses mittekapitaliinstrumentidega, olenemata kauplemissüsteemist. Nendest nõuetest saadav kasu on olnud selge selliste turukorraldajate ja investeerimisühingute puhul, kes haldavad keskset piirangutega tellimusraamatut või perioodioksjonipõhist kauplemissüsteemi, kus ostu- ja müügipakkumised on anonüümsed, kindlad ja tõeliselt mitmepoolsed. Muud kauplemissüsteemid, eelkõige häälkauplemis- ja hinnapäringusüsteemid, pakuvad kliendile kohandatud hinnapakkumisi, millel on teistele turuosalistele marginaalne teabeväärtus. Selleks et sellistele turukorraldajatele ja investeerimisühingutele pandud regulatiivset koormust vähendada ning kohaldatavaid vabastusi lihtsustada, tuleks siduvate või ligikaudsete hinnapakkumiste avaldamise nõuet kohaldada üksnes kesksete piirangutega tellimusraamatute ja perioodioksjonipõhiste kauplemissüsteemide suhtes. Selleks et kauplemiseelset läbipaistvust oleks võimalik piirata kesksete piirangutega tellimusraamatute ja perioodioksjonipõhiste kauplemissüsteemidega, tuleks määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 9 osutatud vabastuste suhtes kohaldatavaid nõudeid muuta. Vabastus, mis on kättesaadav hinnapäringu- ja häälkauplemissüsteemidele finantsinstrumendile omase mahu ületamise korral, tuleks kaotada.

(8)

Praegu kuuluvad tuletisinstrumendid mittekapitaliinstrumentide läbipaistvuse korra kohaldamisalasse, mis ühendab eri liiki finantsinstrumente – ühelt poolt enamasti väärtpabereid (võlakirjad) ja teiselt poolt peamiselt lepinguid (tuletisinstrumendid). Mittekapitaliinstrumentide ja kapitaliinstrumentide läbipaistvus tugineb mõistele „kauplemiskohas kaubeldav“. Teatavate tuletisinstrumentide puhul on see mõiste osutunud problemaatiliseks, kuna need ei ole asendatavad ja puuduvad asjakohased identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed. Seetõttu ei peaks tuletisinstrumentide läbipaistvuse ulatus tuginema mitte mõistele „kauplemiskohas kaubeldav“, vaid pigem tuletisinstrumentide eelnevalt kindlaks määratud omadustele. Tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada läbipaistvusnõudeid, olenemata sellest, kas nendega kaubeldakse kauplemiskohas või väljaspool seda. Läbipaistvusnõudeid tuleks kohaldada selliste tuletisinstrumentide suhtes, mis on piisavalt standarditud, et nende kohta avaldatavad andmed omaksid sisulist tähendust ka muudele turuosalistele peale lepingupoolte. See tähendab, et kõigi börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada läbipaistvusnõudeid. Muude tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada läbipaistvusnõudeid, kui need kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (7) kohase kliirimiskohustuse (edaspidi „kliirimiskohustus“) kohaldamisalasse, mille eeltingimuseks on teatav standardimine, ja neid kliiritakse keskselt. Sellega tagatakse, et tehingute suhtes, mida peetakse kliirimiskohustuse täitmiseks ebasobivaks, näiteks kontsernisisesed tehingud, läbipaistvusnõudeid ei kohaldata. Eelkõige peaksid läbipaistvusnõuete kohaldamisalasse kuuluma üksnes kõige standardsema ja likviidsema valuuta ja tähtaja kombinatsiooniga intressimäära tuletisinstrumendid. Lisaks on hiljutised turusündmused näidanud, et läbipaistvuse puudumine teatavates krediidiriski vahetustehingutes, mille aluseks on globaalsed süsteemselt olulised pangad või neid hõlmav indeks, võib õhutada spekuleerimist seoses selliste pankade krediidivõimelisusega. Seepärast tuleks läbipaistvusnõudeid kohaldada ka selliste krediidiriski vahetustehingute suhtes, kui neid kliiritakse keskselt, isegi kui nende suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata. Komisjonile tuleks anda õigus muuta selliste tuletisinstrumentide kindlaksmääramise tingimusi, mille suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõudeid, kui turusuundumused seda nõuavad.

(9)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 10 sisaldab kauplemiskohtadele esitatavaid nõudeid avalikustada mittekapitaliinstrumentidega tehtud tehingutega seotud teave, sealhulgas hind ja maht. Kõnealuse määruse artiklis 11 on täpsustatud, millisel juhul on pädevatel asutustel võimalik lubada nende üksikasjade avalikustamisega viivitada. Nende üksikasjade avalikustamisega viivitamine on lubatud, kui tehingu maht ületab suuremahulisuse künnist, tehing on seotud instrumendiga, millel puudub likviidne turg, või, juhul kui tehingus osalevad likviidsuse pakkujad, ületab finantsinstrumendile omase mahu künnist. Pädevatel asutustel on õigus otsustada viivituse kestuse ja nende tehingute üksikasjade üle, mille puhul avalikustamisega viivitatakse. See kaalutlusõigus on viinud liikmesriikides erinevate tavade ning ebatõhusa ja keeruka kauplemisjärgse läbipaistvuse korra tekkimiseni. Igat liiki investoritega seoses läbipaistvuse tagamiseks on vaja ühtlustada viivitamise korda liidu tasandil, kaotada kaalutlusõigus riigi tasandil ja hõlbustada andmete koondamist. Seetõttu on asjakohane tugevdada kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid, kaotades pädevate asutuste kaalutlusõiguse.

(10)

Piisava läbipaistvuse tagamiseks tuleks võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ja lubatud heitkoguste väärtpaberitega tehtud tehingute hind ja maht avalikustada nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik. Selleks et mitte tekitada sellistes tehingutes likviidsuse pakkujatele tarbetut riski, peaks olema võimalik tehingute teatavate üksikasjade avalikustamisega viivitada. Tehingute kategooriad, mille puhul on viivitamine lubatud, tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse tehingute mahtu ja asjaomaste finantsinstrumentide likviidsust. Viivitamise korra täpsed üksikasjad tuleks kindlaks määrata regulatiivsete tehniliste standarditega, mis tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et kohaldatavat viivituse kestust järk-järgult vähendada. Stabiilsema läbipaistvuskorra tagamiseks on vaja võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ja lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende liikide likviidsus staatiliselt kindlaks määrata. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt välja töötatavas regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus tuleks täpsustada, millised emissiooni mahud vastavad võlakirjade likviidsele või mittelikviidsele turule või selle liigile kuni nende lõpptähtajani, millisest likviidse või mittelikviidse võlakirja tehingumahust alates saab kohaldada viivitamist ning milline on sellise viivituse käesoleva määruse kohane kestus. Pandikirjade sobiva läbipaistvuse taseme tagamiseks on asjakohane, et selliste võlakirjade emissiooni maht määratakse kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (8) sätestatud kriteeriumidega. Seoses struktureeritud finantstoodete ja lubatud heitkoguste väärtpaberitega peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks instrumendid või liigid, millel on likviidne või mittelikviidne turg. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks kehtestama kohaldatavad kategooriad ja viivituse kestuse. On asjakohane, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab võlakirjade, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja struktureeritud finantstoodete likviidsete ja mittelikviidsete turgude kindlaksmääramist ka kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise puhul. Kindlaksmääramise puhul ei ole asjakohane tugineda sagedasele hindamisele. Pädevatel asutustel peaks olema õigus asjaomase liikmesriigi emiteeritud avaliku võlakohustusega seoses tehtud tehingute üksikasjade avalikustamisega viivitamist pikendada. On asjakohane, et sellist pikendamist kohaldatakse kogu liidus. Sellise avaliku võlakohustusega seotud tehingute puhul, mida ei ole emiteerinud liikmesriigid, peaks sellised pikendamised otsustama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(11)

Tuletisinstrumentide heterogeensuse tõttu peaks nende suhtes kohaldama muudest mittekapitaliinstrumentidest eraldiseisvat viivitamise korda. Kuigi viivituse kestus tuleks kindlaks määrata regulatiivsete tehniliste standarditega, lähtudes tehingu suurusest ja tuletisinstrumendi liigi likviidsusest, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrama kindlaks, millised instrumendid või liigid on likviidsed, millised on mittelikviidsed, ja millise tehingu mahu ületamise korral on võimalik tehingu üksikasjade avalikustamisega viivitada. On asjakohane, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab likviidsete ja mittelikviidsete turgude kindlaksmääramist ka kauplemiseelse läbipaistvuse nõudest vabastamise puhul.

(12)

Määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 13 on sätestatud nõue, et kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud teeksid finantsinstrumentidega tehtud tehingute kauplemiseelsed ja -järgsed andmed üldsusele kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel ning tagaksid mittediskrimineeriva juurdepääsu sellele teabele. See artikkel ei ole aga oma eesmärke saavutanud. Kauplemiskohtade, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate mõistlikel ärilistel alustel esitatud teave ei võimalda kasutajatel mõista, millised on andmete põhimõtted ja kuidas andmete hind kindlaks määratakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve andis 18. augustil 2021 välja suunised, milles selgitatakse, kuidas mõistet „mõistlikel ärilistel alustel“ tuleks kohaldada. Need suunised tuleks muuta juriidilisteks kohustusteks ja neid tuleks tugevdada, tagamaks, et kauplemiskohtadel, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatel, kauplemiskoondteabe pakkujatel ja kliendi korralduste süsteemsetel täitjatel ei oleks võimalik andmete eest tasu võtta vastavalt sellele, millist väärtust need andmed üksikkasutajate jaoks omavad. Kuna mõistliku ärilise aluse mõiste määratlemiseks on vaja väga täpseid üksikasju ja kiiresti muutuval andmemaastikul põhinevate kohaldatavate reeglite muutmiseks on vaja paindlikkust, tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele anda volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas mõistliku ärilise aluse mõistet tuleks kohaldada, tugevdades seeläbi veelgi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 ühtlustatud ja järjekindlat kohaldamist. Lisaks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgima ja hindama andmepoliitika ning hinnakujunduse arengut turul. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks seda regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu oma hinnangu alusel ajakohastama.

(13)

Hindade kujundamise protsessi tugevdamiseks ning kauplemiskohtade ja kliendi korralduste süsteemse täitja vahel võrdsete tingimuste säilitamiseks on määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 14 sätestatud nõue, et kliendi korralduste süsteemsed täitjad avalikustaksid kõik nende kapitaliinstrumentide hinnapakkumised, kui need kliendi korralduste süsteemsed täitjad teevad kuni turu tavamahuni küündivaid tehinguid. Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad vabalt otsustada, milliste suuruste kohta nad hinnapakkumise esitavad, tingimusel et nende pakkumise minimaalne suurus on vähemalt 10 % turu tavamahust. See võimalus on aga toonud kaasa väga madala kauplemiseelse läbipaistvuse taseme, mida kliendi korralduste süsteemsed täitjad kapitaliinstrumentide puhul pakuvad, ning on takistanud võrdsete võimaluste saavutamist. Seetõttu on vaja nõuda, et kliendi korralduste süsteemsed täitjad teeksid avalikuks siduvad hinnapakkumised vastavalt regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaksmääratavale minimaalsele mahule. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisel on asjakohane, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse järgmisi eesmärke: kapitaliinstrumentide kauplemiseelse läbipaistvuse suurendamine lõppinvestorite heaks; võrdsete tingimuste tagamine kauplemiskohtade ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate vahel; lõppinvestoritele piisava kauplemisvõimaluste valiku tagamine ja liidu kauplemismaastiku atraktiivsuse ja konkurentsivõimelisuse tagamine nii liidus kui ka rahvusvaheliselt. Kliendi korralduste süsteemsete täitjate konkurentsivõime suurendamiseks peaks neil olema lubatud sobitada mis tahes suurusega korraldusi hindade keskpunktis.

(14)

Määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 18 ja 19 on sätestatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõuded kliendi korralduste süsteemsetele täitjatele seoses mittekapitaliinstrumentidega, kui nad esitavad klientidele siduvaid või ligikaudseid hinnapakkumisi. Need hinnapakkumised on kohandatud üksikklientidele ja neil on teiste klientide jaoks marginaalne teabeväärtus. Seetõttu tuleks need nõuded kaotada. Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võivad siiski kauplemiseelse läbipaistvuse nõudeid vabatahtlikult täita, näiteks selleks, et rahuldada oma jaeklientide vajadusi.

(15)

Kehtiva õigusraamistiku kohaselt peab kliendi korralduste süsteemne täitja, kui üks tehingu kahest osapoolest on kliendi korralduste süsteemne täitja, teatama tehingust tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajale, samas kui tema vastaspool ei ole kohustatud seda tegema. See on sundinud paljusid investeerimisühinguid valima kliendi korralduste süsteemse täitja staatuse, eelkõige selleks, et anda tehingutest aru oma klientidele, ilma et nad kaupleksid süstemaatiliselt oma arvel, mis on seadnud sellistele investeerimisühingutele ebaproportsionaalsed nõuded. Seepärast on asjakohane luua määratud avalikustamisüksuse staatus, mis võimaldab investeerimisühingul olla vastutav tehingu avalikustamise eest tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu, ilma et oleks vaja valida kliendi korralduste süsteemse täitja staatust. Lisaks peaksid pädevad asutused andma investeerimisühingutele konkreetsete finantsinstrumentide liikide jaoks määratud avalikustamisüksuse staatuse kooskõlas asjaomase investeerimisühingu taotlusega ning edastama sellised taotlused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks pidama selliste määratud avalikustamisüksuste avalikku registrit finantsinstrumentide liikide kaupa, et turuosalised saaksid neid tuvastada.

(16)

Turuosalised vajavad teadlike investeerimisotsuste tegemiseks keskseid turuandmeid. Praegu eeldab teatavate finantsinstrumentide kohta andmete hankimine otse andmete esitajatelt, et kauplemiskoondteabe pakkujad sõlmivad kõigi selliste andmete esitajatega eraldi litsentsilepingud. See protsess on koormav, kulukas ja aeganõudev. See on olnud üks takistusi kauplemiskoondteabe pakkujate turuletulekul mis tahes varaklassis. See takistus tuleks kõrvaldada, et võimaldada kauplemiskoondteabe pakkujatel andmeid hankida ja litsentsimisprobleemid lahendada. Andmete esitajad peaksid olema kohustatud esitama oma andmed kauplemiskoondteabe pakkujatele ja kasutama ühtlustatud vormingut, mis vastab standarditele, millega tagatakse andmete kõrge kvaliteet. Andmete esitajad peaksid esitama ka regulatiivseid andmeid, et hoida investoreid kursis korraldusi ühildava süsteemi staatusega, näiteks turu seisaku korral, ja finantsinstrumendi staatusega, näiteks peatamise või kauplemise peatamise korral. Ainult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve valitud ja temalt loa saanud kauplemiskoondteabe pakkujad peaksid saama koguda andmete esitajatelt andmeid kooskõlas andmete kohustusliku esitamise reegliga. Selleks et andmed oleksid investoritele kasulikud, tuleks andmete esitajatelt nõuda, et nad edastaksid andmed kauplemiskoondteabe pakkujale nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik.

(17)

Määruse (EL) nr 600/2014 II ja III jaotises on sätestatud nõue, et kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, investeerimisühingud ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avalikustaksid finantsinstrumentide kauplemiseelsed andmed, sealhulgas ostu- ja müügihinnad ning tehingute kauplemisjärgsed andmed, sealhulgas konkreetse instrumendiga tehtud tehingu hind ja maht. Turuosalised ei ole kohustatud kauplemiskoondteabe pakkuja esitatud keskseid turuandmeid kasutama. Seetõttu peaks kehtima jääma nõue, et kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, investeerimisühingud ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avalikustaksid kauplemiseelsed ja -järgsed andmed, et võimaldada turuosalistel sellistele andmetele juurde pääseda. Selleks et vältida andmete esitajate liigset koormamist, on siiski asjakohane viia nõue, et andmete esitajad avalikustavad andmed, võimalikult suures ulatuses kooskõlla nõudega esitada andmed kauplemiskoondteabe pakkujale.

(18)

Väikesed reguleeritud turud ja VKEde kasvuturud on kauplemiskohad, mis lubavad kauplemisele emitentide aktsiaid, mille puhul on järelturul kauplemine üldiselt vähem likviidne kui suurematel reguleeritud turgudel kauplemisele lubatud aktsiatega kauplemine. Selleks et vältida kauplemiskoondteabe võimalikku negatiivset mõju väikestele kauplemiskohtadele, kuigi nende lisamine kauplemiskoondteabesse võib avaldada positiivset mõju nende elujõulisusele ja nendes kauplemiskohtades kaubeldavate väärtpaberite likviidsusele, tuleks luua osalemisvõimaluse mehhanism. Seda osalemisvõimaluse mehhanismi tuleks kohaldada VKEde kasvuturge korraldavate investeerimisühingute suhtes ja turukorraldajate suhtes, kelle aastane aktsiatega kauplemise maht moodustab kuni 1 % aktsiatega kauplemise aastamahust liidus. Seda 1 % künnist peaksid täiendama kaks alternatiivset tingimust: investeerimisühing või turukorraldaja kas ei kuulu kontserni, mis koosneb sellisest investeerimisühingust või turukorraldajast, mis ületab 1 % künnist, või millel on nendega märkimisväärne seos, või selle investeerimisühingu või turukorraldaja hallatavas kauplemiskohas on kauplemise kontsentratsioon väga suur, st 85 % aktsiatega kauplemise aastasest kogumahust kaubeldakse kauplemiskohas, kus need algselt kauplemisele lubati. Ainult vähesed kauplemiskohad vastavad nendele kriteeriumidele ja seetõttu ei oleks kauplemiskoondteabe pakkujale andmete edastamine nõutav vaid väikese osa liidus toimuva kauplemise puhul. Sellele vaatamata on nimetatud kriteeriumidele vastavatel investeerimisühingutel ja turukorraldajatel võimalus osaleda vabatahtlikult, ning nad peaksid kauplemiskoondteabe pakkujat ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest otsusest teavitama. Sellist otsust ei saa tagasi võtta ja kõik andmed – nii aktsiate kui ka börsil kaubeldavate fondide kohta – oleksid edaspidi kauplemiskoondteabe osa.

(19)

Turuandmete erineva kvaliteedi tõttu on turuosalistel raske neid andmeid võrrelda, mis vähendab oluliselt andmete koondamise lisaväärtust. Määruse (EL) nr 600/2014 II ja III jaotises sätestatud läbipaistvuskorra nõuetekohaseks toimimiseks ning selleks, et kauplemiskoondteabe pakkujad saaksid andmeid koondada, on ülimalt oluline, et kauplemiskoondteabe pakkujatele edastatavad andmed oleksid kvaliteetsed. Seetõttu on asjakohane nõuda, et need andmed vastaksid nii sisu kui ka vormi poolest standarditele, millega tagatakse kvaliteetsed andmed. Andmete sisu ja vormingut peaks olema võimalik kiiresti muuta, et võtta arvesse muutuvaid turutavasid ja arusaamu. Seetõttu tuleks andmete kvaliteedi ja sisu nõuded vajaduse korral kindlaks määrata regulatiivsete tehniliste standarditega ning neis tuleks arvesse võtta valdkonnas levinud standardeid ja tavasid, rahvusvahelisi arengusuundumusi ja liidu või rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud standardeid ning nõuandeid, mille on andnud komisjoni loodud spetsiaalne sidusrühmade eksperdirühm, kelle ülesanne on anda nõu andmete kvaliteedi ja sisu ning edastusprotokolli kvaliteedi kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks olema sidusrühmade eksperdirühma töösse tihedalt kaasatud.

(20)

Aruannetes kajastatavate sündmuste paremaks jälgimiseks ühtlustatakse direktiiviga 2014/65/EL kauplemiskohtade ja nende liikmete äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimist. Tagamaks, et andmete koondamise kontekstis saaks eri üksuste esitatud ajatempleid sisuliselt võrrelda, on asjakohane laiendada äritegevuses kasutatavate kellade sünkroonimise ühtlustamise nõudeid määratud avalikustamisüksustele, kliendi korralduste süsteemsetele täitjatele, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele ja kauplemiskoondteabe pakkujatele. Sünkroniseeritud kellade kasutamise nõuete kindlaksmääramiseks vajalike tehniliste teadmiste taseme tõttu peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks äritegevuses kasutatavate kellade sünkroonimise täpsusaste.

(21)

Määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 23 on sätestatud nõue, et valdav osa aktsiatega kauplemisest peab toimuma kauplemiskohtades või kliendi korralduste süsteemsete täitjate juues (edaspidi „aktsiate kohustusliku kauplemiskoha nõue“). See nõue ei kehti, kui aktsiatega kauplemine on mittesüstemaatiline, ühekordne, ebakorrapärane ja harv. Praegu ei ole piisavalt selge, millal seda erandit kohaldatakse. Seepärast on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle kohaldamisala selgitanud, eristades aktsiaid nende rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN koodi) alusel. Selle eristuse kohaselt kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue üksnes nende Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ISIN koodiga aktsiate suhtes, millega kaubeldakse kauplemiskohas. Selline käsitlusviis tagab aktsiatega kauplevatele turuosalistele selguse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve praegune tava tuleks seega inkorporeerida määrusesse (EL) nr 600/2014, kaotades samal ajal vabastuse sellise aktsiatega kauplemise puhul, mis on mittesüstemaatiline, ühekordne, ebakorrapärane ja harv.

(22)

Aruandlus finantsturgudel – eelkõige tehinguaruandlus – on juba väga automatiseeritud ja andmed on üsna standarditud. Mõned raamistikevahelised vastuolud on juba lahendatud määrusega (EL) nr 648/2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (9) ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitusi tuleks ühtlustada, et nõuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamist ning tagada kõnealuste määruste raamistike ja määruse (EL) nr 600/2014 raamistiku kohase tehinguaruandluse suurem ühtsus. Sellega parandatakse tehinguandmete kvaliteeti ja välditakse sektorile tekkivaid tarbetuid lisakulusid. Lisaks peaks tehinguaruandlus võimaldama tehinguandmete laialdast vahetamist pädevate asutuste vahel, et asjakohaselt kajastada nende muutuvaid järelevalvega seotud vajadusi, et jälgida viimaseid turusuundumusi ja võimalikke seonduvaid riske.

(23)

Praegu peavad investeerimisühingud teatama oma pädevale asutusele oma tehingutest mis tahes finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse kauplemiskohas või mille alusvaraga kaubeldakse kauplemiskohas või mille aluseks on indeks või kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest koosnev korv, olenemata sellest, kas tehing tehakse kauplemiskohas või väljaspool kauplemiskohta. Mõiste „kauplemiskohas kaubeldav“ on börsiväliste tuletisinstrumentide puhul osutunud problemaatiliseks tehingute teatamise eesmärgil samal põhjusel nagu see on osutunud problemaatiliseks läbipaistvusnõuete eesmärgil. Seepärast selgitatakse tuletisinstrumentide tehingutest teatamise uues kohaldamisalas, et kauplemiskohas tehtud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tuleb teatada ning väljaspool kauplemiskohta tehtud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tuleb teatada ainult juhul, kui nende suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõudeid või kui alusvaraga kaubeldakse kauplemiskohas või see on indeks või kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest koosnev korv.

(24)

Kauplemiskohad peaksid olema kohustatud esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele läbipaistvuse eesmärgil identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed, sealhulgas börsiväliste tuletisinstrumentide tunnused. Tuletisinstrumentide puhul praegu kasutatav tunnuskood, st ISIN kood, on osutunud koormavaks ja avaliku läbipaistvuse seisukohast ebatõhusaks ning seda olukorda tuleks parandada, kasutades identifitseerimist võimaldavaid võrdlusandmeid, mis põhinevad ülemaailmselt kokku lepitud toote kordumatul tunnuskoodil, nagu ISO 4914 kohane toote kordumatu tunnuskood (UPI). UPI on välja töötatud börsiväliste tuletisinstrumentide tuvastamise vahendina, mille eesmärk on suurendada ülemaailmsetel börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel läbipaistvust ja andmete koondamist. Siiski on võimalik, et see kordumatu tunnuskood ei ole piisav ja seda tuleb täiendada muude identifitseerimisandmetega. Seepärast peaks komisjon delegeeritud õigusaktidega täpsustama börsiväliste tuletisinstrumentide puhul kasutatavaid identifitseerimist võimaldavaid võrdlusandmed, sealhulgas kordumatu tunnuskood ja muud asjakohased identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed. Seoses määruse (EL) nr 600/2014 kohases tehinguaruandluses kasutatava tunnuskoodiga peaks komisjon täpsustama börsiväliste tuletisinstrumentide kõige sobivamad tunnuskoodid, mis võivad erineda läbipaistvusnõuete puhul kindlaks määratud tunnuskoodidest, võttes arvesse nende nõuete erinevaid eesmärke, eelkõige seoses pädevate asutuste järelevalvega turu kuritarvitamise üle.

(25)

Kauplemiskoondteabe pakkujate vaheline konkurents tagab, et kauplemiskoondteavet antakse kõige tõhusamal viisil ja kasutajate jaoks parimatel tingimustel. Seni ei ole aga ükski üksus kauplemiskoondteabe pakkujana tegutsemise luba taotlenud. Seetõttu on asjakohane anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele volitused korraldada korrapäraselt konkurentsipõhine valikumenetlus, et valida välja üksainus üksus, kes on suuteline esitama piiratud ajavahemiku jooksul kauplemiskoondteavet iga kindlaksmääratud varaklassi kohta. Esiteks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatama võlakirjade kauplemiskoondteabe valikumenetluse. Kuue kuu jooksul alates valikumenetluse algatamisest peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatama aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide kauplemiskoondteabe pakkuja valikumenetluse. Lõpuks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatama börsiväliste tuletisinstrumentide kauplemiskoondteabe pakkuja valikumenetluse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, millal hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, milles määratakse kindlaks börsiväliste tuletisinstrumentide asjakohane tunnuskood läbipaistvuse eesmärgil, ja mitte varem kui kuus kuud pärast aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide kauplemiskoondteabe pakkuja valikumenetluse algatamist.

(26)

Valikumenetluse eesmärk on anda viieks aastaks õigus korraldada kauplemiskoondteavet. Valikumenetluse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) sätestatud norme. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks kõigi liikide puhul valima kandidaadi, lähtudes tema tehnilisest suutlikkusest kauplemiskoondteavet pakkuda, sealhulgas tema suutlikkusest tagada talitluspidevus ja vastupidavus, suutlikkusest kasutada nüüdisaegseid liidesetehnoloogiaid, tema juhtimis- ja otsustusprotsesside korraldusest, andmekvaliteedi tagamise meetoditest, kauplemiskoondteabe väljatöötamiseks ja käitamiseks vajalikest kuludest, nende litsentside lihtsusest, mida kasutajad peavad kesksete turuandmete ja regulatiivsete andmete saamiseks sõlmima, sealhulgas eri kasutusjuhtumite või kasutajate lubade liikide arv, kasutajatelt võetavate tasude suurus ja energiatarbimise vähendamise protsessid. Konkreetselt võlakirjade kauplemiskoondteabe pakkuja puhul peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kauplemiskoondteabe pakkuja valimisel võtma arvesse õiglase ja erapooletu tulu ümberjaotamise korra olemasolu. On asjakohane, et sellise korra puhul tunnustataks väikeste kauplemiskohtade rolli ettevõtjatele võimaluse andmisel emiteerida oma tegevuse rahastamiseks võlakirju. Aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide puhul peaksid kauplemiskoondteabe pakkujad esitama Euroopa parima ostu- ja müügipakkumise, avaldamata kauplemiskoha turu tunnuskoodi. Komisjon peaks 30. juuniks 2026 hindama kauplemiseelse teabe taset liidu turgude toimimise ja konkurentsivõime seisukohast ning lisama sellele hinnangule asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku kauplemiskoondteabe ülesehituse kohta.

(27)

Valitud taotleja peaks põhjendamatu viivituseta taotlema Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tegevusluba. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist hindama, kas taotlus on täielik, ja teavitama sellest taotlejat. Kolme kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtma vastu põhjendatud otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks põhjendatud otsuse tegemisel tuginema oma hinnangule selle kohta, kas taotleja suudab mõistliku aja jooksul korraldada kauplemiskoondteavet kooskõlas kõigi nõuetega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve põhjendatud otsuses tuleks täpsustada tingimused, mida kohaldatakse taotlejapoolse kauplemiskoondteabe korraldamise suhtes, eelkõige kasutajatelt võetavate tasude suurus. Selleks et tagada tegevuse nõuetekohane alustamine, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik pärast tegevusloa andmist anda taotlejale mõistlik ajavahemik kauplemiskoondteabe süsteemi väljatöötamise lõpuleviimiseks.

(28)

Käesoleva määruse ettepanekule lisatud mõjuhinnangus esitatud andmete kohaselt erineb kauplemiskoondteabest saadav eeldatav tulu tõenäoliselt olenevalt kauplemiskoondteabe täpsetest omadustest. Kauplemiskoondteabe pakkujaid ei tohiks takistada teenimast elujõulise ärimudeli säilitamiseks mõistlikku marginaali. Akadeemilistel ringkondadel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel, kes kasutavad andmeid teadusuuringute eesmärgil, pädevatel asutustel, kes kasutavad andmeid regulatiivse ja järelevalvepädevuse teostamiseks, ning jaeinvestoritel peaks olema kesksetele turuandmetele ja regulatiivsetele andmetele tasuta juurdepääs. Kauplemiskoondteabe pakkuja peaks tagama, et jaeinvestoritele antav teave on kergesti kättesaadav ja esitatud kasutajasõbralikus ja inimloetavas vormingus.

(29)

Kauplemiskohad, mis hõlbustavad aktsiatega kauplemist korralduste kauplemiseelse läbipaistva tellimusraamatu kaudu, mängivad hinnakujundusprotsessis keskset rolli. Eelkõige kehtib see väikeste reguleeritud turgude ja VKEde kasvuturgude puhul, nimelt nende puhul, mille aastane aktsiatega kauplemise maht moodustab kuni 1 % aktsiatega kauplemise aastamahust liidus (edaspidi „väikesed kauplemiskohad“), mis on üldiselt peamised likviidsuskeskused nende väärtpaberite jaoks, mida nad kauplemiseks pakuvad. Andmetel, mida väikesed kauplemiskohad kauplemiskoondteabe süsteemi esitavad, on seetõttu otsustavam roll nende aktsiate hinnakujunduses, mille väikesed kauplemiskohad kauplemisele lubavad. Olenemata sellest, et teatavatel andmete esitajatel on võimalus kauplemiskoondteabe süsteemi mitte panustada, on asjakohane võimaldada neile andmete esitajatele, kes otsustavad kauplemiskoondteabe süsteemis osaleda, aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide kauplemiskoondteabe tulu ümberjaotamisel sooduskohtlemist, et aidata väikestel kauplemiskohtadel säilitada oma kohalik vastuvõtt kauplemisele ning kaitsta rikast ja elujõulist ökosüsteemi kooskõlas kapitaliturgude liidu eesmärkidega.

(30)

Aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide kauplemiskoondteabe pakkuja peaks jaotama osa kauplemiskoondteabest saadud tulust ümber teatavatesse kauplemiskohtadesse vastavalt ümberjaotamise süsteemile, mis põhineb kolmel kriteeriumil. Nende kriteeriumide osakaal tuleks kindlaks määrata regulatiivsete tehniliste standarditega. Selleks et motiveerida väikeseid kauplemiskohti valima aktsiate ja börsil kaubeldavate fondide kauplemiskoondteabe pakkujate kohustuslikku esitamist, tuleks väikeste kauplemiskohtade iga-aastase kauplemismahu suhtes kohaldada suurimat osakaalu. Suuruselt teise osakaaluga tuleks tasustada andmete esitajaid, kes pakkusid aktsiate või börsil kaubeldavate fondide esmakordset kauplemisele lubamist 27. märtsil 2019 või pärast seda. Võttes arvesse noteeringute piiratud arvu väikestes kauplemiskohtades, peaks kauplemiskoondteabe pakkuja kohaldama nende kauplemiskohtade aastase kogumahu suhtes asjakohast osakaalu, samas kui teiste kauplemiskohtade puhul peaks kauplemiskoondteabe pakkuja kohaldama seda kauplemismahu suhtes, mis on seotud aktsiate ja börsil kaubeldavate fondidega, mis lubati algselt kauplemisele 27. märtsil 2019 või pärast seda. Kolmest kriteeriumist kõige väiksema osakaaluga tuleks tasustada kauplemist, mis on sõlmitud kauplemiseelset läbipaistvust tagavas kauplemissüsteemis ja mis tulenes korraldustest, mille suhtes ei kohaldatud vabastust kauplemiseelsest läbipaistvusest.

(31)

Kauplemiskoondteabe tulemuslikkus sõltub andmete esitajate poolt edastatud andmete kvaliteedist. Selleks et tagada andmete kõrge kvaliteet, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kehtestama tingimused, mille alusel kauplemiskoondteabe pakkujal on lubatud tulu ümberjaotamine ajutiselt peatada, kui kauplemiskoondteabe pakkuja tõendab, et andmete esitaja on käesolevas määruses sätestatud andmenõudeid oluliselt ja korduvalt rikkunud. Kui leitakse, et andmete esitaja täitis kõnealuseid andmenõudeid, peaks andmete esitaja saama selle osa tulust, millele tal oli õigus, pluss intressid.

(32)

Selleks et kaitsta turuosaliste jätkuvat usaldust kauplemiskoondteabe süsteemi vastu, peaksid kauplemiskoondteabe pakkujad avaldama korrapäraselt rea aruandeid nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta, nimelt tulemuste statistika aruandeid ning andmete kvaliteedi ja andmesüsteemidega seotud vahejuhtumite aruandeid. Kõnealuste aruannete väga tehnilise iseloomu tõttu tuleks aruandluskohustuse sisu, ajastus, vorm ja terminoloogia kindlaks määrata regulatiivsete tehniliste standarditega.

(33)

Nõue, et kauplemisaruanded tuleb teha tasuta kättesaadavaks 15 minuti pärast, kehtib praegu kõikide kauplemiskohtade, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate kohta. Kauplemiskoondteabe pakkujate jaoks takistab see nõue potentsiaalse kauplemiskoondteabe pakkuja ärilist elujõulisust, kuna teatavad potentsiaalsed kliendid võivad kauplemiskoondteabe kasutajaks hakkamise asemel eelistada oodata tasuta keskseid turuandmeid. See kehtib eelkõige võlakirjade ja börsiväliste tuletisinstrumentide puhul, millega üldiselt sageli ei kaubelda ja mille andmed säilitavad ka 15 minutit hiljem suurema osa oma väärtusest. Seetõttu, kuigi kauplemiskohtade ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul peaks kehtima nõue esitada kauplemisaruandeid 15 minuti pärast tasuta, tuleks sellest loobuda kauplemiskoondteabe pakkujate puhul, et tagada nende majanduslik tasuvus.

(34)

Määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 28 on sätestatud nõue, et börsiväliste tuletisinstrumentidega, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, tuleb kaubelda kauplemiskohtades (edaspidi „tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõue“). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/834 (11) muudeti määrust (EL) nr 648/2012, et vähendada kliirimiskohustusega üksuste ringi. Arvestades kliirimiskohustuse ja tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude tihedat vastastikust seost ning selleks, et tagada suurem õiguslik sidusus ja lihtsustada õigusraamistikku, on vajalik ja asjakohane viia tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõue uuesti vastavusse tuletisinstrumentide kliirimiskohustusega. Ilma selle vastavusse viimiseta ei kehtiks kliirimiskohustus enam teatavate väiksemate finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kuid tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõue kehtiks jätkuvalt.

(35)

Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused on börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud riskijuhtimise oluline vahend. Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused põhinevad tehnilistel tehingutel, mis on eelnevalt kokku lepitud, hindu mittekujundavad ja tururiski suhtes neutraalsed ning millega saavutatakse riski vähenemine igas portfellis. Portfellide tihendamise teenused, mis on praegu vabastatud kohustusest täita korraldusi kliendile kõige soodsamatel tingimustel, nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artiklis 27 (edaspidi „parim täitmine“), ja läbipaistvusnõuded on kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste alaliik. Võttes arvesse nende tehnilist ja hindu mittekujundavat laadi, ei tohiks tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuet kohaldada tehingute suhtes börsiväliste tuletisinstrumentidega, mis on moodustatud ja kehtestatud kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste tulemusena. Võttes arvesse asjaolu, et kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajad ei võimalda kokku viia mitme kolmanda isiku omandamis- ja võõrandamishuvisid seoses finantsinstrumentidega, ei tohiks neid pidada mitmepoolset süsteemi korraldavateks. Samuti tuleks nad vabastada kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse ning parima täitmise kontrollimise nõuetest. Komisjonile tuleks anda õigus määrata delegeeritud õigusaktidega kindlaks, mis on määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisel kauplemisjärgsed riskivähendusteenused ja registreeritavate tehingute üksikasjad.

(36)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 6a on sätestatud kliirimiskohustuse ajutise peatamise kord juhuks, kui kriteeriumid, mille alusel kohaldatakse teatavate börsiväliste tuletisinstrumentide liikide suhtes kliirimiskohustust, ei ole enam täidetud või kui sellist peatamist peetakse vajalikuks, et vältida tõsist ohtu liidu finantsstabiilsusele. Selline peatamine võiks aga takistada vastaspooltel täita oma tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuet, kuna kliirimiskohustus on tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude eeltingimus. Seetõttu on vaja sätestada, et kui kliirimiskohustuse peatamine tooks kaasa tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumide olulise muutumise, peaks olema võimalik peatada samal ajal ka tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude kehtivus samade börsiväliste tuletisinstrumentide liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustuse peatamist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks samuti olema võimalik taotleda, et komisjon peataks tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude kehtivuse, kui selline peatamine on vajalik, et vältida või kõrvaldada negatiivset mõju likviidsusele või tõsist ohtu finantsstabiilsusele ning tagada liidu finantsturgude nõuetekohane toimimine.

(37)

Sihtotstarbeline peatamiskord on vajalik tagamaks, et komisjon saab kiiresti reageerida olulistele turutingimuste muutustele, millel võib olla oluline mõju tuletisinstrumentidega kauplemisele ja sellise kauplemise vastaspooltele. Kui sellised muutused turutingimustes on olemas ja liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral peaks komisjonil olema võimalik tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõue peatada, sõltumata kliirimiskohustuse peatamisest. Tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude selline peatamine peaks olema võimalik, kui EMP-välise vastaspoolega EMP investeerimisühingu tegevust mõjutab põhjendamatult tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude ulatus ja kui see investeerimisühing tegutseb turutegijana tuletisinstrumentide kategoorias, mille suhtes kohaldatakse tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuet. Tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuete kattumise probleem on iseäranis terav, kui kaubeldakse vastaspooltega, kes kuuluvad sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla, mis kohaldab oma tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuet. Ka aitaks selline peatamine EMP finantsvastaspooltel maailmaturgudel konkurentsis püsida. Tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise üle otsustades peaks komisjon võtma arvesse sellise peatamise mõju kliirimiskohustusele.

(38)

Börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente käsitlevad mittediskrimineeriva juurdepääsu sätted võivad vähendada uutesse toodetesse investeerimise atraktiivsust, kuna konkurendid võivad saada juurdepääsu ilma alginvesteeringuta. Määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 35 ja 36 sätestatud mittediskrimineeriva juurdepääsu korra kohaldamine börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide suhtes võib seega piirata investeeringuid sellistesse toodetesse, kuna sellega võetakse reguleeritud turgudelt stiimul uute börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide loomiseks. Seetõttu tuleks sätestada, et seda korda ei kohaldata asjaomase keskse vastaspoole või kauplemiskoha suhtes seoses börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega, soodustades seega innovatsiooni ja börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide arengut liidus.

(39)

Finantsvahendajad peaksid selliste tehingute puhul, mida nad teevad oma klientide nimel, püüdma saavutada parima võimaliku hinna ja täitmise võimalikult suure tõenäosuse. Selleks peaksid finantsvahendajad valima oma klientide tehingute tegemiseks kauplemiskoha või vastaspoole, pidades silmas üksnes eesmärki saavutada oma klientide jaoks parima tehingu tegemine. See, kui finantsvahendaja saab oma jaeklientide või direktiivis 2014/65/EL osutatud kutselise kliendi korra kohaldamise kasuks otsustanud klientide nimel tegutsedes mis tahes kolmandalt osapoolelt tasu, vahendustasu või mitterahalist kasu nende klientide tehingute tegemise eest kindlas täitmiskohas või nende klientide korralduste mis tahes kolmandale poolele edastamise eest täitmiseks kindlas täitmiskohas, peaks olema selle parima tehingu tegemise põhimõttega kokkusobimatu. Seetõttu tuleks investeerimisühingutele selliste maksete saamine keelata. See keeld on vajalik, kuna pädevad asutused järgivad kogu liidus direktiivi 2014/65/EL artiklis 27 sätestatud parima täitmise nõude kohaldamisel ja selle täitmise üle järelevalve teostamisel erinevaid tavasid. Liikmesriigil, kus investeerimisühingud tegelesid sellise tegevusega enne 28. märtsi 2024, peaks olema võimalik vabastada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad investeerimisühingud kõnealusest keelust kuni 30. juunini 2026, kui need investeerimisühingud osutavad selliseid teenuseid klientidele, kelle elu- või asukoht on selles liikmesriigis.

(40)

Selleks et tagada finantsturgude arenguga kohanemiseks vajalik paindlikkus ja täpsustada määruse (EL) nr 600/2014 teatavaid tehnilisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada mahu ülempiiri künnist; muuta tingimusi, mille alusel määratakse kindlaks, milliste börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse läbipaistvusnõudeid; määrata kindlaks börsiväliste tuletisinstrumentide puhul kasutatavad identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed; täpsustada, mis on kauplemisjärgsed riskivähendusteenused määruse (EL) nr 600/2014 tähenduses, ning kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste osutajatest investeerimisühingute ja turukorraldajate poolt registreeritavate tehingute üksikasjad, ning laiendada tehingutest teatamise kohustust alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele ja fondivalitsejatele, kes on tegevad investeerimisteenuste ja -tegevuse vallas ning teevad tehinguid finantsinstrumentidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(41)

Selleks et tagada määruse (EL) nr 600/2014 ühetaolised rakendamistingimused seoses börsiväliste tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(42)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on välja töötanud järgmise kohta: kesksete piirangutega tellimusraamatute ja perioodioksjonipõhiste kauplemissüsteemide erijooned; mittekapitaliinstrumentide puhul kohaldatava viivitamise korra erijooned; teabe pakkumine mõistlikul ärilisel alusel; kauplemiseelse läbipaistvuse kohustuste kohaldamise künnis kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate pakkumise minimaalne suurus; edastusprotokolli kvaliteet, meetmed, mille abil tegeleda eksliku aruandlusega ning andmekvaliteeti puudutavate täitmisstandarditega, sealhulgas andmete esitajate ja kauplemiskoondteabe pakkuja vahelise koostöö kord ning vajaduse korral kauplemiskoondteabe süsteemide toimimisega seotud andmete kvaliteet ja sisu; äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise kohaldamine kauplemiskohtade, kliendi korralduste süsteemsete täitjate, määratud avalikustamisüksuste, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ning kauplemiskoondteabe pakkujate poolt; konkreetsete tehingute ja tehingu teostamisega lõppenud koondatud korralduste identifitseerimist võimaldavate vahendite sidumise tingimused; tehinguandmete ja võrdlusandmete esitamise kuupäev; teave, mille peavad esitama kauplemiskoondteabe pakkuja tegevusloa taotlejad; tulu ümberjaotamise süsteemi kohaldamise kriteeriumide osakaal, selle süsteemi alusel andmeesitajatele ümberjaotatava tulu summa arvutamise meetod, ning kriteeriumid, mille alusel kauplemiskoondteabe pakkuja võib andmete esitajate osalemise selles süsteemis ajutiselt peatada, ning kauplemiskoondteabe pakkujate aruandluskohustuse sisu, ajastus, vorm ja terminoloogia. Komisjon peaks need regulatiivsed tehnilised standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(43)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid seoses kliendi korralduste süsteemse täitja määratlusele vastavate ettevõtete poolt pädevatele asutustele esitatava teate sisu ja vormiga, ning kauplemiskoondteabe pakkuja tegevusloa taotlejatega seotud teabe ja teadete esitamise standardvormid ja kord. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(44)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt hõlbustada iga varaklassi jaoks kauplemiskoondteabe ilmumist ja muuta määruse (EL) nr 600/2014 teatavaid aspekte, et parandada finantsinstrumentide turgude läbipaistvust ning veelgi edendada reguleeritud turgude ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate võrdseid võimalusi ning suurendada liidu kapitaliturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige ettevõtlusvabadust ja õigust tarbijakaitsele.

(46)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 600/2014 vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

9)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

11)

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

12)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

13)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

16)

Artikkel 17a asendatakse järgmisega:

17)

Artiklid 18 ja 19 jäetakse välja.

18)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

20)

Lisatakse järgmine artikkel:

21)

Artikli 22 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Selleks et teha arvutused, millega määratakse kindlaks ette artiklites 3–11a, 14–21 ja 32 osutatud kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuded ja kohustusliku kauplemiskoha kord, mida kohaldatakse finantsinstrumentide suhtes, ning et koostada aruanded Euroopa Komisjonile esitamiseks kooskõlas artikli 4 lõikega 4, artikli 7 lõikega 1, artikli 9 lõikega 2, artikli 11 lõikega 3 ja artikli 11a lõikega 1, võivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused nõuda teavet järgmistelt:“

22)

Lisatakse järgmised artiklid:

23)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

24)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

25)

Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

26)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

27)

Artiklit 27d muudetakse järgmiselt:

28)

Lisatakse järgmised artiklid:

29)

Artiklisse 27e lisatakse järgmine lõige:

30)

Artikli 27f lõige 4 asendatakse järgmisega:

31)

Artiklit 27g muudetakse järgmiselt:

32)

Artikkel 27h asendatakse järgmisega:

33)

Lisatakse järgmine artikkel:

34)

Artiklile 27i lisatakse järgmised lõiked:

35)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

36)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

37)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

38)

Lisatakse järgmine artikkel:

39)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

40)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

41)

Artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

42)

Artikli 38g lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et artikli 38b lõike 1 punktis a loetletud isik ei ole täitnud mõnda artiklites 20 kuni 22c või IVa jaotises sätestatud nõuet, võtab ta ühe või mitu järgmistest meetmetest:“

43)

Artikli 38h lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 38k lõikele 5 kindlaks, et artikli 38b lõike 1 punkti a loetelus esitatud isik ei ole tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu täitnud mõnda artiklites 22 kuni 22c või IVa jaotises sätestatud nõuet, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.“

44)

Lisatakse järgmine artikkel:

45)

Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

46)

Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

47)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt: