(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (2) vaatas komisjon läbi selle direktiivi kohaldamise ja kohaldamisala ning jõudis järeldusele, et alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIF“) liidu turu lõimimise, kõrgetasemelise investorikaitse tagamise ja finantsstabiilsuse kaitsmise eesmärk on enamjaolt täidetud. Siiski tegi komisjon oma läbivaatamise käigus ka järelduse, et laene väljastavaid AIFe valitsevatele alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele (edaspidi „AIFide valitsejad“) kehtestatud reegleid on vaja ühtlustada, ning täpsustada standardeid, mida kohaldatakse nende AIFide valitsejate suhtes, kes delegeerivad oma ülesandeid kolmandatele isikutele, et tagada varahalduse teenuseid osutavate üksuste (edaspidi „varahaldurite“) võrdne kohtlemine, parandada piiriülest juurdepääsu depositooriumiteenustele, optimeerida järelevalveandmete kogumist ja hõlbustada likviidsuse juhtimise vahendite kasutamist kogu liidus. Seepärast on vaja teha muudatusi, et tegeleda nende vajadustega ja parandada direktiivi 2011/61/EL toimimist.

(2)

Usaldusväärsed delegeerimisreeglid, varahaldurite võrdne kohtlemine, ühtne järelevalveline aruandlus, eelkõige dubleerimise ja tarbetute nõuete kaotamise abil, ning likviidsuse juhtimise vahendite kasutamise ühtlustatud käsitus on vajalikud ka vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi „eurofondid“) valitsemiseks. Seepärast on samuti asjakohane muuta delegeerimise, varade hoidmise, järelevalvelise aruandluse ja likviidsusriski juhtimise õigusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ, (3) milles on sätestatud normid eurofondidele ja nende fondivalitsejatele tegevusloa andmise ja nende tegevuse kohta.

(3)

Liidu AIFide turu vara puhasväärtus oli 2022. aasta lõpus 6,8 triljonit eurot. Kutselised investorid moodustavad liidus ligikaudu 86 % tegevusloa saanud AIFide valitsejate ja künnisest allapoole jäävate AIFide valitsejate, st direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõikes 2 osutatud AIFide valitsejate poolt valitsetavate või turustatavate AIFide varade puhasväärtusest. Liidu AIFide turg annab liidu ettevõtjatele erakrediidina üle 250 miljardi euro ning liidu investorid vastutavad 30 % kogu sektorile eraldatud kapitali eest. Liidu AIFide koondturuväärtus on jätkuvalt kasvanud, suurenedes aastatel 2020–2022 üle 15 %, ning 2020. aasta lõpus moodustasid AIFid Euroopa Majanduspiirkonna fondisektorist ühe kolmandiku. Sellegipoolest on sektoril veel kasvuruumi, pakkudes institutsionaalsetele investoritele suuremat valikut ja suurendades kapitaliturgude liidu konkurentsivõimet.

(4)

Selleks et muuta AIFide valitsejate tegevus tõhusamaks, tuleks direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõikes 4 sätestatud kõrvalteenuste loetelu laiendada, et see hõlmaks ülesandeid, mida haldur täidab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (4) (edaspidi „võrdlusaluste haldamine“), ning krediidihaldust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/2167 (5). Täielikkuse huvides tuleks täpsustada, et sellise halduri ülesannete täitmisel või krediidihalduse osutamisel tuleks AIFi valitseja suhtes kohaldada vastavalt määrust (EL) 2016/1011 ning direktiivi (EL) 2021/2167.

(5)

Õiguskindluse suurendamiseks tuleks täpsustada, et AIFide valitsemine võib hõlmata ka AIFi nimel laenude väljastamist ja eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksuste teenindamist.

(6)

Selleks et suurendada AIFide valitsejate ja eurofondide valitsejate õiguskindlust seoses teenustega, mida nad võivad osutada kolmandatele isikutele, tuleks täpsustada, et AIFide valitsejatel ja eurofondide valitsejatel on lubatud täita kolmandate isikute huvides samu ülesandeid ja teha tegevusi, mida nad juba teevad seoses nende valitsetavate AIFide ja eurofondidega, tingimusel et mis tahes võimalikku huvide konflikti, mis on tekkinud kolmanda isiku huvides ülesande täitmisel või tegevuse käigus, käsitletakse asjakohaselt. Sellised ülesanded ja tegevus hõlmavad näiteks korporatiivteenuseid, nagu inimressursid ja infotehnoloogia, samuti portfellihalduse ja riskijuhtimisega seotud IT-teenuseid. See võimalus toetaks ka ELi AIFide valitsejate ja eurofondide valitsejate rahvusvahelist konkurentsivõimet, võimaldades mastaabisäästu, ja aitaks mitmekesistada tuluallikaid.

(7)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks täpsustada, et finantsinstrumentidega seotud kõrvalteenuseid osutavate AIFide valitsejate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (6) sätestatud õigusnorme. Varade puhul, mis ei ole finantsinstrumendid, tuleks AIFide valitsejatelt nõuda direktiivi 2011/61/EL nõuete täitmist.

(8)

Selleks et tagada direktiivis 2011/61/EL AIFide valitsejate vajalike inimressursside kohta sätestatud nõuete ühetaoline kohaldamine, tuleb täpsustada, et AIFi valitseja peaks tegevusloa taotlemise ajal esitama pädevatele asutustele teabe inimressursside ja tehniliste vahendite kohta, mida ta kasutab oma ülesannete täitmisel ja asjakohasel juhul delegeeritavate järelevalves. AIFi valitseja äritegevuse juhtimiseks tuleks määrata vähemalt kaks füüsilist isikut, kes kas töötavad AIFi valitseja juures täistööajaga või on AIFi valitseja juhtivad liikmed või juhtorgani liikmed ja kelle alaline elukoht on liidus. Olenemata sellest seadusjärgsest miinimumist võib sõltuvalt AIFi valitseja ja tema valitsetava AIFi suurusest ja keerukusest olla vaja rohkem ressursse.

(9)

Mõnes liikmesriigis on riigisiseses õiguses või valdkondlikes standardites sätestatud nõuded AIFi valitseja või eurofondi valitseja juhtorgani või äriühinguna asutatud fondi ühe või mitme juhtorgani liikme sõltumatuse kohta. On asjakohane julgustada AIFi valitsejaid, kes valitsevad jaeinvestoritele turustatavaid AIFe, ning eurofondi valitsejaid ja äriühinguna asutatud fonde nimetama oma juhtorgani liikmeks vähemalt ühe sõltumatu või tegevjuhtkonda mittekuuluva juhi, kui see on võimalik AIFi valitseja, eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi riigisisese õiguse või valdkondlike standardite kohaselt, et kaitsta AIFide ja eurofondide ning AIFi valitseja valitsetavate AIFide või eurofondi investorite huve. Ametisse nimetamisel peab AIFi valitseja, eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond tagama, et kõnealune juht on oma olemuselt ja otsustustes sõltumatu ning tal on piisavad teadmised ja kogemused, et hinnata, kas AIFi valitseja, eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fond valitseb AIFide või eurofondi investorite parimates huvides.

(10)

AIFe ei turusta alati otse AIFi valitseja, vaid seda teeb üks või mitu turustajat, kes tegutsevad kas AIFi valitseja või enda nimel. Eelkõige võib esineda juhtumeid, kus AIFi valitseja teadmata turustab AIFi sõltumatu finantsnõustaja. Enamiku fondide turustajate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL või direktiivi (EL) 2016/97 (7) kohaseid regulatiivseid nõudeid, millega määratakse kindlaks nende kohustuste maht ja ulatus oma klientide ees. Direktiivis 2011/61/EL tuleks seetõttu tunnistada turustamise korra mitmekesisust ja eristada ühelt poolt korda, mille puhul turustaja tegutseb AIFi valitseja nimel ja mida tuleks käsitada ülesannete delegeerimise kokkuleppena, ja teiselt poolt korda, mille puhul turustaja tegutseb direktiivi 2014/65/EL alusel AIFi turustades enda nimel või elukindlustuspõhiste investeerimistoodete kaudu kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/97, millisel juhul ei tuleks kohaldada direktiivi 2011/61/EL delegeerimist käsitlevaid sätteid, olenemata AIFi valitseja ja turustaja vahelisest turustuslepingust.

(11)

Delegeerimine võimaldab investeerimisportfelle tõhusalt hallata ja teataval geograafilisel turul või konkreetses varaklassis vajalikku oskusteavet hankida. Siiski on oluline, et järelevalveasutustel oleks ajakohastatud teave ülesannete delegeerimise kokkulepete peamiste elementide kohta. Selleks et koostada usaldusväärne ülevaade delegeerimisest liidus, peaksid AIFide valitsejad esitama pädevatele asutustele korrapäraselt teavet ülesannete delegeerimise kokkulepete kohta, mis hõlmavad ühise või kaalutlusõigusel põhineva portfelli valitsemise ülesannete või riskijuhtimise ülesannete delegeerimist. Seepärast peaksid AIFide valitsejad iga oma valitsetava AIFi puhul esitama teabe delegeeritavate kohta, delegeeritud tegevuste loetelu ja kirjelduse, valitsetavate AIFide selliste varade summa ja protsendi, mille suhtes kohaldatakse portfelli valitsemisega seotud ülesannete delegeerimise kokkulepet, kirjelduse selle kohta, kuidas AIFi valitseja teeb järelevaatamist delegeeritavate üle ning neid jälgib ja kontrollib, samuti teabe edasidelegeerimise kokkulepete ning delegeerimise ja edasidelegeerimise kokkulepete alguskuupäeva ja kehtivuse lõppemise kohta. Selguse huvides tuleks täpsustada, et andmed, mida kogutakse valitsetavate AIFide selliste varade protsendi kohta, mille suhtes kohaldatakse portfelli valitsemise ülesannetega seotud delegeerimise kokkuleppeid, on mõeldud selleks, et anda parem ülevaade delegeerimise toimimisest, ega ole iseenesest tõenduslik näitaja sisu või riskijuhtimise adekvaatsuse või järelevaatamis- või kontrollikorra tõhususe kindlaksmääramiseks fondivalitseja tasandil. Selline teave tuleks edastada pädevatele asutustele osana järelevalvelisest aruandlusest, mida reguleeritakse direktiiviga 2011/61/EL.

(12)

Direktiivi 2011/61/EL ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks täpsustada, et selles sätestatud delegeerimisreegleid kohaldatakse kõigi kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ülesannete ja direktiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud kõrvalteenuste loetelu suhtes.

(13)

Investeerimisfondid, mis annavad laene, võivad olla reaalmajanduse alternatiivse rahastamise allikas. Sellistest fondidest võivad hädavajalikku kapitali saada liidu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on traditsioonilistest laenuallikatest raskem raha saada. Riikide erinevad regulatiivsed käsitused võivad aga kaasa tuua õigusliku arbitraaži ja investorikaitse erineva taseme, mis takistab tõhusa siseturu loomist laenude väljastamiseks AIFide poolt. Direktiivis 2011/61/EL tuleks tunnistada AIFide õigust laene väljastada. Ühised reeglid tuleks kehtestada ka selleks, et luua laene väljastavate AIFide jaoks tõhus siseturg, tagada liidus investorikaitse ühtne tase, võimaldada AIFidel oma tegevust arendada, andes laene kõigis liikmesriikides, ning hõlbustada liidu äriühingute juurdepääsu rahastamisele, mis on kapitaliturgude liidu peamine eesmärk, nagu see on esitatud komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“. Võttes aga arvesse kiiresti kasvavat eralaenuturgu, on vaja käsitleda võimalikke mikrotasandi ja makrotasandi usaldatavusriske, mida laene väljastavad AIFid võivad põhjustada ja levitada laiemasse finantssüsteemi. Ühtlustada tuleks laene väljastavaid AIFe valitsevate AIFide valitsejate suhtes kohaldatavaid õigusnorme, et parandada riskijuhtimist kogu finantsturul ja suurendada läbipaistvust investorite jaoks. Selguse huvides ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mida kohaldatakse AIFide valitsejate suhtes, kes valitsevad laene väljastavaid AIFe, takistada liikmesriike kehtestamast riiklikke tooteraamistikke, milles määratakse kindlaks teatavad AIFide kategooriad, mille suhtes kohaldatakse rangemaid õigusnorme.

(14)

Laene ei väljasta alati otse AIF. Võib esineda juhtumeid, kus AIF annab laenu kaudselt kolmanda isiku või eriotstarbelise ettevõtja kaudu, mis annab laenu AIFile või tema nimel või AIFi valitsejale või AIFi valitseja nimel enne laenust tuleneva riskipositsiooni võtmist. Selleks et vältida direktiivi 2011/61/EL täitmisest kõrvalehoidmist, kui kõnealune AIF või AIFi valitseja osaleb laenu struktureerimises või selle omaduste kindlaksmääramises või eelnevas kokkuleppimises, tuleks selliseid juhtumeid käsitada laenu väljastava tegevusena ja nende suhtes tuleks kohaldada kõnealust direktiivi.

(15)

Tarbijatele laene andvate AIFide suhtes kohaldatakse muude tarbijale laenuandmise suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide nõudeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ (8) ja direktiivi (EL) 2021/2167 nõudeid. Nende liidu õigusaktidega nähakse ette laenuvõtjate esmane kaitse liidu tasandil. Ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel peaks liikmesriikidel siiski olema võimalik keelata oma territooriumil AIFide poolt tarbijatele laenude väljastamine.

(16)

AIFide professionaalse valitsemise toetamiseks ja finantsstabiilsust ohustavate riskide maandamiseks peaksid laenude väljastamisega tegelevatel AIFide valitsejatel, olenemata sellest, kas need AIFid vastavad laene väljastava AIFi määratlusele, olema kehtestatud laenude andmise ranged põhimõtted, menetlused ja protsessid. Samuti peaksid nad rakendama krediidiriski hindamise ning krediidiportfelli valitsemise ja seire rangeid põhimõtteid, menetlusi ja protsesse, kui nende valitsetavad AIFid tegelevad laenude väljastamisega, sealhulgas juhul, kui kõnealused AIFid võtavad laenust tuleneva riskipositsiooni kolmandate isikute kaudu. Sellised põhimõtted, menetlused ja protsessid peaksid olema proportsionaalsed laenu väljastamise ulatusega ning need tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

(17)

Laene väljastavate AIFide ja muude finantsturu osaliste vastastikuse seotuse riski piiramiseks tuleks nende AIFide valitsejatelt nõuda oma riskide hajutamist ja riskidele konkreetsete piiride kehtestamist, juhul kui laenuvõtja on finantsasutus.

(18)

Finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks ning proportsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamiseks tuleks laene väljastavate AIFide suhtes kohaldada finantsvõimenduse piirmäära, mis varieerub sõltuvalt sellest, kas need on avatud või kinnised fondid. Risk finantsstabiilsusele on suurem avatud AIFide puhul, mille suhtes võib kohaldada suuremahulist tagasivõtmist. Kooskõlas finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgiga ei tohiks finantsvõimenduse piirmäär sõltuda sellest, kas laenu väljastavat AIFi turustatakse kutselistele ja jaeinvestoritele või ainult kutselistele investoritele. Kohustustepõhine meetod annab tervikliku ja tugeva raamistiku finantsvõimenduse arvutamiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ning eelkõige tuletisinstrumentide loodud sünteetilise finantsvõimenduse arvessevõtmiseks. Finantsvõimenduse piirmäärad ei tohiks takistada AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kehtestamast rangemaid finantsvõimenduse piirmäärasid, kui seda peetakse vajalikuks finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks.

(19)

Selleks et piirata huvide konflikti tekkimist, ei tohiks AIFide valitsejad ega nende töötajad saada laenu üheltki AIFilt, mida nad valitsevad. Samamoodi peaks AIFi depositooriumil ja depositooriumi delegeeritaval, AIFi valitseja delegeeritaval ja selle töötajatel ning AIFi valitsejaga samasse kontserni kuuluvatel üksustel olema keelatud saada asjaomaselt AIFilt laenu.

(20)

Selleks et hoiduda moraaliriskist ja tagada AIFide väljastatavate laenude üldine krediidikvaliteet, tuleks selliste laenude suhtes kohaldada riski säilitamise nõudeid, kui need antakse üle kolmandatele isikutele. Samal eesmärgil peaks AIFi valitsejatel olema keelatud valitseda laene väljastavat AIFi, mille ainus eesmärk on müüa need kolmandatele isikutele (edaspidi „väljasta-ja-turusta-strateegia“), olenemata sellest, kas kõnealune AIF vastab laene väljastava AIFi määratlusele. Laene tuleks anda üksnes AIFi poolt kaasatud kapitali investeerimiseks kooskõlas selle investeerimisstrateegia ja regulatiivsete piirangutega. AIFi valitsejal peaks siiski olema võimalik rakendada seda investeerimisstrateegiat AIFi investorite parimates huvides. See tähendab, et erandid riski säilitamise normidest on vajalikud ja peaksid hõlmama juhtumeid, kus laenu osa säilitamine ei ole kooskõlas AIFi investeerimisstrateegia elluviimisega või AIFile ja AIFi valitsejale kehtestatud regulatiivsete nõuetega, sealhulgas tootenõuetega. Need juhtumid hõlmavad olukordi, kus laenu osa säilitamine tooks kaasa selle, et AIF ületab oma investeeringute või hajutatuse piirmäärasid või rikub regulatiivseid nõudeid, nagu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 alusel vastu võetud piiravad meetmed, või kui AIF on likvideerimisel, või kui laenuvõtja olukord on muutunud, näiteks juhul, kui laenuvõtja ühineb või ei täida kohustusi ja AIFi investeerimisstrateegia eesmärk ei ole valitseda raskustes olevaid varasid, või kui AIFi varade jaotust muudetakse, mille tõttu ei ole AIFil enam riskipositsiooni konkreetse sektori või konkreetse varaklassi suhtes. AIFi valitseja peaks oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste taotlusel põhjendama oma otsust kasutada sellist erandit riski säilitamise normidest ning temalt tuleks nõuda, et ta järgiks pidevalt üldpõhimõtet, mille kohaselt on väljasta-ja-turusta-strateegiad keelatud.

(21)

AIFi pikaajalised ja mittelikviidsed laenud võivad põhjustada likviidsuse mittevastavust, kui AIFi avatud struktuur võimaldab investoritel sageli oma osakuid või aktsiaid tagasi osta. Seepärast on vaja tähtaegade ümberkujundamisest tulenevaid riske leevendada, kehtestades laene väljastavate AIFide jaoks kinnise struktuuri. Laenu väljastavatel AIFidel peaks siiski olema võimalik tegutseda avatud fondina, tingimusel et täidetud on teatavad nõuded, sealhulgas likviidsuse juhtimise süsteem, mis minimeerib likviidsuse mittevastavusi, tagab investorite õiglase kohtlemise ja on AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all. Tagamaks, et kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused saavad kindlaks teha, kas laene väljastav AIF suudab säilitada avatud struktuuri, oleksid ühtsed, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (9) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) töötama nende kriteeriumide kehtestamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, võttes igakülgselt arvesse laene väljastavate AIFide laadi, likviidsusprofiili ja riskipositsioone.

(22)

Tuleks täpsustada, et kui laene väljastava AIFi või AIFi valitseja suhtes kohaldatakse seoses tema valitsetavate AIFide laenutegevusega direktiivis 2011/61/EL sätestatud nõudeid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (10) (EL) nr 346/2013 (11) ja (EL) 2015/760 (12) sätestatud nõudeid, peaksid määruse (EL) nr 345/2013 II peatükis, määruse (EL) nr 346/2013 II peatükis ning määruses (EL) 2015/760 sätestatud eri tootenõuded olema ülimuslikud direktiivis 2011/61/EL sätestatud üldreeglite suhtes.

(23)

Kuna laene väljastavate AIFide varad võivad olla mittelikviidsed ja pikaajalised, võib AIFi valitsejatel olla keeruline järgida nende valitsetavate AIFide olelusringi jooksul kehtestatud regulatiivsete nõuete muudatusi, ilma et see mõjutaks nende investorite usaldust ja kindlustunnet. Seepärast on vaja kohaldada üleminekusätteid teatavate nõuete suhtes, mida kohaldatakse enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist asutatud AIFide suhtes. Sellistel AIFidel ja AIFide valitsejatel peaks aga olema võimalik ka valida, kas nende suhtes kõnealuseid reegleid kohaldatakse, tingimusel et AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse vastavalt. Lisaks tuleks laenude väljastamise ja laenu väljastavate AIFide suhtes kohaldatavaid reegleid, välja arvatud finantsvõimenduse ja investeeringute piirmäärad ning laenu väljastavate AIFide kohustus tegutseda kinniste fondidena, kohaldada üksnes laenude suhtes, mis on väljastatud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(24)

Et toetada järelevalveasutuste tehtavat turuseiret, tuleks parandada järelevalvelise aruandluse kaudu teabe kogumist ja jagamist. Aruandluse topeltnõuded, mis on sätestatud liidu ja liikmesriikide õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014 (13) ja (EL) 2019/834 (14) ning Euroopa Keskpanga määrustes (EL) nr 1011/2012 (15) ja (EL) nr 1073/2013, (16) võiks kaotada, et suurendada AIFide valitsejate tõhusust ja vähendada nende halduskoormust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (17) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (18) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve“), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ühiselt „Euroopa järelevalveasutused“) ja Euroopa Keskpank (EKP) peaksid vajaduse korral pädevate asutuste toetusel hindama eri järelevalveasutuste andmevajadusi, et AIFide valitsejate järelevalvelise aruande vormi muudatused oleksid mõjusad.

(25)

Selleks et vähendada AIFide valitsejate topeltaruandlust ja sellega seotud aruandluskoormust ning tagada, et asutused kasutaksid tõhusalt juba esitatud andmeid, tuleks AIFide valitsejate poolt pädevatele asutustele esitatud andmed teha kättesaadavaks teistele asjaomastele pädevatele asutustele, Euroopa Järelevalveasutustele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRN), nagu on kirjas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 7. detsembri 2017. aasta soovituses, (19) kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetele üksnes statistilistel eesmärkidel.

(26)

Järelevalvelise aruandluse kohustuse tulevaste muudatuste ettevalmistamisel tuleks AIFide valitsejatelt nõutavate andmete ulatust laiendada, kõrvaldades ulatuse piirangud, mis keskenduvad peamistele tehingutele ja riskipositsioonidele või vastaspooltele, ning lisades muude kategooriate andmed, mis tuleb pädevatele asutustele esitada. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindlaks, et portfelli teabe täielik perioodiline avalikustamine järelevalveasutustele on põhjendatud, peaksid direktiivi 2011/61/EL sätted hõlmama aruandluse ulatuse vajalikku laiendamist.

(27)

Selleks et tagada järelevalvelise aruandluse kohustuse järjekindel ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et sätestada AIFide valitsejate järelevalvelise aruandluse protsessi standardimiseks selle sisu, vormid ja menetluse, asendades seega direktiivi 2011/61/EL artikli 24 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud aruande vormi ning aruannete esitamise sageduse ja tähtajad. Ülesannete delegeerimise kokkulepete kohta esitatava teabe osas tuleks regulatiivsetes tehnilistes standardites piirduda esitatava teabe asjakohase standardimise tasemega. Regulatiivsete tehniliste standarditega ei tohiks lisada elemente, mida ei ole direktiivis 2011/61/EL sätestatud.

(28)

Komisjonil peaks olema järelevalvelise aruandluse protsessi standardimiseks õigus võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad AIFide valitsejate aruannete vormi, andmestandardeid ning meetodeid ja korda. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(29)

Selleks et tagada mõjusam reageerimine turupingete aegsele likviidsussurvele ja kaitsta paremini investoreid, tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestada reeglid ESRNi 7. detsembri 2017. aasta soovituse rakendamiseks.

(30)

Selleks et liikmesriigis asutatud avatud AIFide valitsejatel oleks võimalik pingelistes turutingimustes tagasivõtmise survega toime tulla, tuleks AIFide valitsejatele kehtestada nõue, et nad peavad valima ja lisama AIFi tingimustesse või põhikirja direktiivi 2011/61/EL V lisa punktides 2–8 sätestatud ühtlustatud nimekirjast vähemalt kaks likviidsuse juhtimise vahendit. Kui AIFi valitseja valitseb AIFi, millele on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 (20) antud rahaturufondi tegevusluba, peaks AIFi valitsejal olema erandina võimalik kõnealusest loetelust valida ainult üks likviidsuse juhtimise vahend. Need likviidsuse juhtimise vahendid peaksid vastama AIFi investeerimisstrateegiale, likviidsusprofiilile ja tagasivõtmispõhimõtetele. AIFi valitsejad peaksid vajaduse korral sellised likviidsuse juhtimise vahendid aktiveerima, et kaitsta AIFi investorite huve. Lisaks peaks avatud AIFide valitsejatel olema alati võimalus erandlikel asjaoludel ja juhul, kui see on AIFi investorite huve arvestades põhjendatud, märkimine, tagasiostmine ja tagasivõtmine ajutiselt peatada või aktiveerida kõrvalkontosid. Kui AIFi valitseja otsustab märkimise, tagasiostmise ja tagasivõtmise peatada, peaks ta sellest põhjendamatu viivituseta teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kui AIFi valitseja otsustab kõrvalkontod aktiveerida või inaktiveerida, peaks ta teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi mõistliku aja jooksul enne kõnealuse likviidsuse juhtimise vahendi aktiveerimist või inaktiveerimist. AIFi valitseja peaks samuti teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi, kui ta aktiveerib või inaktiveerib muu likviidsuse juhtimise vahendi viisil, mis ei ole AIFi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tavapärase äritegevusega kooskõlas. See võimaldaks järelevalveasutustel paremini käsitleda likviidsuspingete võimalikku ülekanduvat mõju laiemale turule.

(31)

Eelkõige tuleks investorikaitse tugevdamiseks täpsustada, et mitterahaline tagasivõtmine ei sobi jaeinvestoritele ja seetõttu tuleks see aktiveerida üksnes kutseliste investorite tagasivõtmistaotluste rahuldamiseks. Samal ajal tuleks tegeleda tagasivõtvate investorite ja teiste osakuomanike või aktsionäride ebavõrdse kohtlemise ohuga.

(32)

Investoreid tuleks teavitada likviidsuse juhtimise vahendite kasutamise tingimustest, et nad saaksid teha investeerimisotsuseid vastavalt oma riskivalmidusele ja likviidsusvajadustele.

(33)

Et tagada järjekindel ühtlustamine likviidsusriski juhtimises, millega tegelevad avatud fondide AIFide valitsejad, ning hõlbustada turu ja järelevalve ühtsust, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada direktiivi 2011/61/EL V lisas sätestatud likviidsuse juhtimise vahendite omadusi, võttes igakülgselt arvesse AIFide investeerimisstrateegiate ja alusvara mitmekesisust. Kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid tuleks vastu võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõu alusel ning need ei tohiks piirata AIFide valitsejate suutlikkust kasutada kõigi varaklasside, jurisdiktsioonide ja turutingimuste puhul asjakohast likviidsuse juhtimise vahendit. Et tagada liidus investorikaitse ühetaoline tase, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötama välja suunised AIFide valitsejate likviidsuse juhtimise vahendite valiku ja kalibreerimise kohta. Suunistes tuleks võtta arvesse, et esmane vastutus likviidsusriski juhtimise eest lasub AIFide valitsejatel.

(34)

Depositooriumid täidavad investorite huvide kaitsmisel olulist rolli ja neil peaks olema võimalik täita oma kohustusi olenemata sellest, millist liiki varahaldur AIFi varasid hoiab. Seepärast on vajalik lisada juhul, kui nad osutavad AIFidele hoidmisteenuseid, varade hoidmise ahelasse väärtpaberite keskdepositooriumid, et tagada kõigil juhtudel stabiilne teabevoog AIFi varahalduri ja depositooriumi vahel. Tarbetu töö vältimiseks ei peaks depositooriumid rakendama eelnevalt hoolsusmeetmeid, kui nad kavatsevad varade hoidmise väärtpaberite depositooriumile delegeerida.

(35)

Järelevalvealase koostöö ja tulemuslikkuse parandamiseks peaks AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik esitada selle AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevale asutusele põhjendatud taotlus võtta kõnealuse AIFi valitseja suhtes järelevalvemeetmeid.

(36)

Järelevalvealase koostöö parandamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik taotleda, et pädev asutus esitaks juhtumi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kui kõnealusel juhtumil on piiriülene mõju ja see võib mõjutada investorikaitset või finantsstabiilsust. Analüüsid, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle juhtumi suhtes teeb, annaksid teistele pädevatele asutustele arutatud küsimustest parema ülevaate, aitaksid sarnaseid juhtumeid tulevikus ära hoida ja kaitsta AIFide turu terviklikkust.

(37)

Selleks et toetada järelevalve ühtlustamist delegeerimise valdkonnas, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saama terviklikumat teavet käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, sealhulgas ülesannete delegeerimise kokkulepete asjakohase järelevaatamise ja kontrolli valdkonnas kõigis liikmesriikides. Selleks peaks ta enne direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL järgmist läbivaatamist võtma arvesse pädevale asutusele esitatavate aruannetega seotud kohustusi ja järelevalve ühtlustamise volituste delegeerimist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks esitama aruande, milles analüüsitakse delegeerimisega seotud turutavasid ja delegeerimisreeglite järgimist, samuti sisulisi nõudeid, näiteks neid, mis on seotud inimressursside ja tehniliste vahenditega, mida AIFide valitsejad, fondivalitsejad ja nende delegeeritavad kasutavad oma ülesannete täitmiseks.

(38)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (21) sätestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele ühtsed läbipaistvuse normid, mis käsitlevad kestlikkusriskide lõimimist ja negatiivse kestlikkuse mõjuga arvestamist nende protsessides ning finantstoodete kohta kestlikkusega seotud teabe esitamist ja avalikustamist. Oluline on kasutada finantsturu osaliste ja finantsnõustajate kestlikkust käsitlevate läbipaistvusreeglite suhtes horisontaalset käsitust. AIFid ja eurofondid võivad anda kapitaliturgude liidu eesmärkide saavutamisse olulise panuse. AIFide ja eurofondide turu kasv peab olema kooskõlas muude liidu eesmärkidega ning seetõttu tuleks seda suunata kestliku kasvu edendamisele. AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad peaksid suutma tõendada, et nad täidavad pidevalt määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid kohustusi. Seepärast peaksid AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad integreerima oma investeerimisotsuste toetuseks kasutatavatesse juhtimis- ja riskijuhtimisnormidesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisparameetrid. AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad peaksid kohaldama juhtimis- ja riskijuhtimisnorme ka oma investeerimisotsuste ja asjakohaste riskide, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide hindamise suhtes. See on veelgi olulisem, kui AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad esitavad väiteid valitsetavate AIFide ja eurofondide kestliku investeerimispoliitika kohta. Kõnealused investeerimisotsused ja riskihinnangud tuleks teha AIFide ja eurofondide investorite parimates huvides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks ajakohastama oma suuniseid direktiivide 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ kohase usaldusväärse tasustamispoliitika kohta, et viia tasustamispoliitika stiimulid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega kooskõlla.

(39)

Eurofonde ei turusta alati otse eurofondi valitseja, vaid seda teeb üks või mitu turustajat, kes tegutsevad kas eurofondi valitseja või enda nimel. Samuti võib esineda juhtumeid, kus eurofondi valitseja teadmata turustab fondi sõltumatu finantsnõustaja. Enamiku fondide turustajate suhtes kohaldatakse direktiivide 2014/65/EL või (EL) 2016/97 kohaseid regulatiivseid nõudeid, millega määratakse kindlaks, millised ja kui ulatuslikud kohustused neil oma klientide vastu on. Direktiivis 2009/65/EÜ tuleks seetõttu tunnistada turustamise korra mitmekesisust ja eristada ühelt poolt korda, mille puhul turustaja tegutseb fondivalitseja nimel ja mida tuleks käsitada ülesannete delegeerimise kokkuleppena, ja teiselt poolt korda, mille puhul turustaja tegutseb direktiivi 2014/65/EL alusel eurofondi turustades enda nimel või elukindlustuspõhiste investeerimistoodete kaudu kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/97, millisel juhul ei tuleks kohaldada direktiivi 2009/65/EÜ delegeerimist käsitlevaid sätteid, olenemata fondivalitseja ja turustaja vahelisest turustuslepingust.

(40)

Mõnel kontsentreeritud turul on vajaka depositooriumiteenuste konkurentsipõhisest osutamisest. Et lahendada selle nappuse probleem, mis võib suurendada AIFide valitsejatele kulusid ja vähendada AIFide turu tõhusust, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada oma pädevatel asutustel määrata mõnes teises liikmesriigis asutatud depositoorium. Seda võimalust tuleks kasutada üksnes juhul, kui käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud ja AIFi pädevad asutused on selle eelnevalt heaks kiitnud. Kuna otsus teises liikmesriigis asutatud depositooriumi määramise lubamise kohta ei tohiks olla automaatne, isegi kui eelnimetatud tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused tegema selle otsuse alles pärast seda, kui nad on igal üksikjuhul eraldi hinnanud asjakohaste depositooriumiteenuste puudumist AIFi päritoluliikmesriigis, võttes arvesse kõnealuse AIFi investeerimisstrateegiat.

(41)

Komisjon peaks direktiivi 2011/61/EL läbivaatamise raames hindama sellise erandi toimimist, mis võimaldab määrata teises liikmesriigis asutatud depositooriumi, ning kõnealuse erandi kohaldamisala muutmisest tulenevat võimalikku kasu ja riske, sealhulgas mõju investorikaitsele, finantsstabiilsusele, järelevalve mõjususele ja turuvalikute kättesaadavusele, kooskõlas kapitaliturgude liidu eesmärkidega.

(42)

Teises liikmesriigis asutatud depositooriumi määramise võimaluse avamisega peaks kaasnema järelevalve suurem ulatus. Seepärast peaks depositoorium olema kohustatud tegema koostööd mitte ainult oma pädevate asutustega, vaid ka selle AIFi pädevate asutustega, millele on määratud depositoorium, ja selle AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega, kui kõnealused pädevad asutused asuvad muus liikmesriigis kui depositoorium.

(43)

Investorite paremaks kaitsmiseks tuleks teabevoogu AIFide valitsejatelt AIFide investoritele suurendada. Selleks et AIFi investorid saaksid paremini jälgida AIFi kulusid, peaksid AIFide valitsejad määrama kindlaks tasud, maksud ja kulud, mida AIFi valitseja peab maksma ning mis on seejärel otse või kaudselt AIFile või mõnele tema investeeringule määratud. AIFide valitsejad peaksid esitama kõigi selliste tasude, maksude ja kulude kohta perioodiliselt aruandeid. Ka tuleks AIFide valitsejatelt nõuda, et nad esitaksid investoritele aruande oma väljastatud laenude portfelli koosseisu kohta.

(44)

Turu läbipaistvuse suurendamiseks ja AIFide turuandmete tulemuslikuks kasutamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema lubatud avalikustada tema käsutuses olevad turuandmed koond- või kokkuvõtlikul kujul ning konfidentsiaalsusnõudeid tuleks seetõttu leevendada, et lubada selliseid andmeid kasutada.

(45)

Nõuded kolmandate riikide üksustele, kellel on juurdepääs siseturule, tuleks viia kooskõlla nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (22). Samuti tuleks need ühtlustada standarditega, mis on kehtestatud liikmesriikide poolt maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes võetud ühises meetmes, mis kajastuvad maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevates nõukogu järeldustes. Eelkõige ei tohiks kolmandate riikide AIFid, kolmandate riikide AIFide valitsejad, kes tegutsevad üksikutes liikmesriikides, ja kolmandates riikides asutatud depositooriumid asuda direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt suure riskiga kolmandas riigis ega kolmandas riigis, mida peetakse maksualast koostööd mittetegevaks riigiks, mille suhtes kohaldatakse teatavatel juhtudel ajapikendust, kui riik on hiljem kõnealuse direktiivi kohaselt määratletud suure riskiga kolmanda riigina või kui riik on kantud ELi maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu. Nõuded peaksid tagama ka maksuküsimustes asjakohase ja tulemusliku teabevahetuse kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, näiteks OECD tulu- ja kapitalimaksu näidislepingu artiklis 26 ette nähtud standarditega.

(46)

Direktiiviga 2009/65/EÜ tuleks tagada, et eurofondide valitsejate tingimused on AIFide valitsejate tingimustega võrreldavad, kui puudub põhjus eurofondide ja AIFide valitsejate vaheliste regulatiivsete erinevuste säilitamiseks. Nii oleks see delegeerimisreeglite, varahaldurite regulatiivse kohtlemise, järelevalvelise aruandluse nõuete ning likviidsuse juhtimise vahendite kättesaadavuse ja kasutamise puhul.

(47)

Eurofondide valitsejatele esitatavate sisuliste nõuete ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks täpsustada, et fondivalitseja peaks tegevusloa taotlemise ajal esitama pädevatele asutustele teabe inimressursside ja tehniliste vahendite kohta, mida ta kasutab oma ülesannete täitmisel ja delegeeritavate järelevalves, kui see on kohaldatav. Fondivalitseja äritegevuse juhtimiseks tuleks määrata vähemalt kaks füüsilist isikut, kes kas töötavad fondivalitseja juures täistööajaga või on fondivalitseja juhtorgani liikmed ja kelle alaline elukoht on liidus. Olenemata sellest seadusjärgsest miinimumist võib sõltuvalt fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi suurusest ja keerukusest olla vaja rohkem ressursse.

(48)

Direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL õigusraamistike ühtlustamiseks delegeerimise küsimuses tuleks nõuda, et eurofondide valitsejad põhjendaksid pädevatele asutustele oma ülesannete delegeerimist ja esitaksid delegeerimise objektiivsed põhjused.

(49)

Delegeerimine võimaldab investeerimisportfelle tõhusalt hallata ja teataval geograafilisel turul või konkreetses varaklassis vajalikku oskusteavet hankida. Siiski on oluline, et järelevalveasutustel oleks ajakohastatud teave ülesannete delegeerimise kokkulepete peamiste elementide kohta. Selleks et koostada usaldusväärne ülevaade delegeerimisest liidus, peaksid fondivalitsejad esitama pädevatele asutustele korrapäraselt teavet ülesannete delegeerimise kokkulepete kohta, mis hõlmavad ühise või kaalutlusõigusel põhineva portfelli valitsemise ülesannete või riskijuhtimise ülesannete delegeerimist. Seepärast peaksid fondivalitsejad esitama teabe iga nende valitsetava eurofondi osas delegeeritavate kohta, delegeeritud tegevuste loetelu ja kirjelduse, valitsetavate eurofondide varade summa ja protsendi, mille suhtes kohaldatakse portfelli valitsemise ülesannetega seotud delegeerimise kokkulepet, kirjelduse selle kohta, kuidas fondivalitseja teeb järelevaatamist, jälgib ja kontrollib delegeeritavat, teavet edasidelegeerimise kokkulepete ning delegeerimise ja edasidelegeerimise kokkulepete alguskuupäeva ja kehtivuse lõppemise kohta. Selguse huvides tuleks täpsustada, et andmed, mida kogutakse valitsetavate eurofondide selliste varade protsendi kohta, mille suhtes kohaldatakse portfelli valitsemise ülesannetega seotud delegeerimise kokkuleppeid, on mõeldud selleks, et anda parem ülevaade delegeerimise toimimisest, ega ole iseenesest tõenduslik näitaja sisu või riskijuhtimise adekvaatsuse või järelevaatamis- või kontrollikorra tõhususe kindlaksmääramiseks fondivalitseja tasandil. Selline teave tuleks edastada pädevatele asutustele osana järelevalvelisest aruandlusest, mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ.

(50)

Direktiivi 2009/65/EÜ ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks täpsustada, et selles sätestatud delegeerimisreegleid kohaldatakse kõigi kõnealuse direktiivi II lisas loetletud ülesannete ja artikli 6 lõikes 3 sätestatud kõrvalteenuste loetelu suhtes.

(51)

Selleks et veelgi ühtlustada AIFide valitsejate ja eurofondide suhtes kohaldatavaid delegeerimisreegleid ning saavutada direktiivide 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ ühtsem kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib eurofondi valitseja delegeerida ülesandeid kolmandale isikule ning millistel tingimustel võib eurofondi valitsejat käsitada fiktiivse äriühinguna, mistõttu ei saa teda enam pidada eurofondi valitsejaks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (23) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(52)

Käesoleva direktiiviga tuleks rakendada ESRNi 7. detsembri 2017. aasta soovitust ühtlustada likviidsuse juhtimise vahendid ja nende kasutamine avatud fondide valitsejate poolt, sealhulgas eurofondide valitsejate poolt, et võimaldada tõhusamalt reageerida turupingete aegsele likviidsussurvele ja kaitsta paremini investoreid.

(53)

Selleks et liikmesriigis asutatud eurofondidel oleks võimalik pingelistes turutingimustes tagasivõtmise survega toime tulla, tuleks neile kehtestada nõue, et nad peavad valima ja lisama oma tingimustesse või põhikirja direktiivi 2009/65/EÜ IIa lisa punktides 2–8 sätestatud ühtlustatud nimekirjast vähemalt kaks likviidsuse juhtimise vahendit. Eurofondil, millele on kooskõlas määrusega (EL) 2017/1131 antud rahaturufondi tegevusluba, peaks olema erandina võimalik kõnealusest loetelust valida ainult üks likviidsuse juhtimise vahend. Need likviidsuse juhtimise vahendid peaksid vastama eurofondi investeerimisstrateegiale, likviidsusprofiilile ja tagasivõtmispõhimõtetele. Eurofond peaks vajaduse korral sellised likviidsuse juhtimise vahendid aktiveerima, et kaitsta eurofondi investorite huve. Lisaks peaks eurofondil olema alati võimalus erandlikel asjaoludel ja juhul, kui see on eurofondi investorite huve arvestades põhjendatud, märkimine, tagasiostmine ja tagasivõtmine ajutiselt peatada või aktiveerida kõrvalkontosid. Kui eurofond otsustab märkimise, tagasiostmise ja tagasivõtmise peatada, peaks ta sellest põhjendamatu viivituseta teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kui eurofond otsustab kõrvalkontod aktiveerida või inaktiveerida, peaks ta teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi mõistliku aja jooksul enne kõnealuse likviidsuse juhtimise vahendi aktiveerimist või inaktiveerimist. Eurofond peaks samuti teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi, kui ta aktiveerib või inaktiveerib muu likviidsuse juhtimise vahendi viisil, mis ei ole eurofondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tavapärase äritegevusega kooskõlas. See võimaldaks järelevalveasutustel paremini käsitleda likviidsuspingete võimalikku ülekanduvat mõju laiemale turule.

(54)

Eelkõige tuleks investorikaitse tugevdamiseks täpsustada, et mitterahaline tagasivõtmine ei sobi jaeinvestoritele ja seetõttu tuleks see aktiveerida üksnes kutseliste investorite tagasivõtmistaotluste rahuldamiseks. Samal ajal tuleks tegeleda tagasivõtvate investorite ja teiste osakuomanike ebavõrdse kohtlemise ohuga.

(55)

Eurofondide investoreid tuleks teavitada likviidsuse juhtimise vahendite kasutamise tingimustest, et nad saaksid teha investeerimisotsuseid vastavalt oma riskivalmidusele ja likviidsusvajadustele.

(56)

Et tagada järjekindel ühtlustamine likviidsusriski juhtimises, mida teevad eurofondid, ning hõlbustada turu ja järelevalve ühtsust, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada direktiivi 2009/65/EÜ IIa lisas sätestatud likviidsuse juhtimise vahendite omadusi, võttes igakülgselt arvesse eurofondide investeerimisstrateegiate ja alusvara mitmekesisust. Kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid tuleks vastu võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõu alusel ning need ei tohiks piirata eurofondi suutlikkust kasutada kõigi varaklasside, jurisdiktsioonide ja turutingimuste puhul asjakohast likviidsuse juhtimise vahendit. Et tagada liidus investorikaitse ühetaoline tase, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötama välja suunised fondivalitsejate likviidsuse juhtimise vahendite valiku ja kalibreerimise kohta. Suunistes tuleks arvesse võtta, et esmane vastutus likviidsusriski juhtimise eest lasub eurofondil.

(57)

Et toetada järelevalveasutuste tehtavat turuseiret, tuleks parandada järelevalvelise aruandluse kaudu teabe kogumist ja jagamist, kehtestades eurofondidele järelevalvelise aruandluse kohustuse. Aruandluse topeltnõuded, mis on sätestatud liidu ja liikmesriikide õiguses, eelkõige määrustes (EL) nr 600/2014 ja (EL) 2019/834 ning määrustes (EL) nr 1011/2012 ja (EL) nr 1073/2013, võiks kaotada, et suurendada fondivalitsejate tõhusust ja vähendada nende halduskoormust. Euroopa Järelevalveasutused ja EKP peaksid vajaduse korral pädevate asutuste toetusel hindama eri järelevalveasutuste andmevajadusi, tagamaks, et eurofondi järelevalvelise aruandluse vormi alusel esitatav teave oleks piisav.

(58)

Selleks et vähendada eurofondide topeltaruandlust ja sellega seotud aruandluskoormust ning tagada, et asutused kasutaksid tõhusalt juba esitatud andmeid, tuleks eurofondi poolt pädevatele asutustele esitatud andmed teha kättesaadavaks teistele asjaomastele pädevatele asutustele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, teistele Euroopa Järelevalveasutustele ja ESRNile, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ning EKPSi liikmetele üksnes statistilistel eesmärkidel.

(59)

Järelevalvelise aruandluse kohustuse järjekindlaks ühtlustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 ja artikliga 15 vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et sätestada fondivalitsejate järelevalvelise aruandluse protsessi standardimiseks selle sisu, vormid ja menetluse ning aruannete esitamise sageduse ja tähtajad. Delegeerimise kokkulepete kohta esitatava teabe puhul peaksid regulatiivsed tehnilised standardid piirduma esitatava teabe asjakohase standardimise tasemega. Kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid tuleks vastu võtta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõu alusel. Regulatiivsete tehniliste standarditega ei tohiks lisada elemente, mida ei ole direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud.

(60)

Komisjonil peaks olema järelevalvelise aruandluse protsessi standardimiseks õigus võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad fondivalitsejate aruannete vormi, andmestandardeid ning meetodeid ja korda. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(61)

Selleks et tagada investorikaitse ja et eelkõige kindlustada kõigil juhtudel stabiilne teabevoog eurofondi varahalduri ja depositooriumi vahel, tuleks depositooriumit käsitlevaid reegleid laiendada, et lisada varade hoidmise ahelasse väärtpaberite keskdepositooriumid, kui nad osutavad eurofondidele hoidmisteenuseid. Tarbetu töö vältimiseks ei peaks depositooriumid rakendama eelnevalt hoolsusmeetmeid, kui nad kavatsevad varade hoidmise väärtpaberite depositooriumile delegeerida.

(62)

Järelevalvealase koostöö ja tulemuslikkuse parandamiseks peaks eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik esitada eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele põhjendatud taotlus võtta kõnealuse eurofondi suhtes järelevalvemeetmeid.

(63)

Järelevalvealase koostöö parandamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik taotleda, et pädev asutus esitaks juhtumi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kui kõnealusel juhtumil on piiriülene mõju ja see võib mõjutada investorikaitset või finantsstabiilsust. Analüüsid, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle juhtumi suhtes teeb, annaksid teistele pädevatele asutustele arutatud küsimustest parema ülevaate, aitaksid sarnaseid juhtumeid tulevikus ära hoida ja kaitsta eurofondide turu terviklikkust.

(64)

Olenemata kehtivatest konfidentsiaalsusnõuetest tuleks parandada teabevahetust pädevate asutuste ja maksuhaldurite vahel. Sellise teabevahetuse puhul tuleks järgida riigisisest õigust ja kui teave pärineb teisest liikmesriigist, tuleks see avalikustada üksnes teabe avalikustanud pädeva asutuse sõnaselgel nõusolekul.

(65)

Direktiividega 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ nõutakse, et AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad tegutseksid piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega nende valitsetavate investeerimisfondide ja oma investorite parimates huvides. Liikmesriigid peaksid seega nõudma, et AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad tegutseksid investoritelt võetavate tasude ja nõutavate kulude osas ausalt ja õiglaselt. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötas 2020. aastal välja järelevalvealase infodokumendi, et edendada AIFide ja eurofondide kulude järelevalve ühtlustamist ning töötada välja kriteeriumid, mis toetaksid pädevaid asutusi põhjendamatute kulude mõiste hindamisel ja järelevalves kohustuse üle vältida põhjendamatute kulude maksmise nõudmist investoritelt. Nende kriteeriumide eesmärk on anda pädevatele asutustele suuniseid, edendades samal ajal järelevalve ühtsust kapitaliturgude liidu kontekstis. Kuna põhjendamatute kulude selge määratlus aga puudub, eksisteerivad praegu erinevad turu- ja järelevalvetavad selles osas, mida sektor ja järelevalveasutused võivad pidada põhjendamatuteks kuludeks, ning tõendid on näidanud, et eri liikmesriikides nõutavad kulud ning samuti jaeinvestoritelt nõutavad kulud võrreldes kutselistelt investoritelt nõutavate kuludega on erinevad. Direktiivide 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ kavandatud muudatustega püütakse liidu jaeinvesteeringute strateegia raames seda probleemi lahendada, nõudes fondivalitsejatelt usaldusväärse hinnakujunduse kehtestamist, mis peaks hõlmama investeerimisfondidelt või nende osakuomanikelt otse või kaudselt nõutavate kulude kindlakstegemist, analüüsimist ja läbivaatamist, ning kehtestades nõude hüvitada investoritele põhjendamatult sissenõutud kulud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, milles hinnatakse jaeinvestoritelt nõutavate kulude taset, põhjuseid ja erinevusi, sealhulgas asjaomaste AIFide ja eurofondide laadist tulenevaid erinevusi, ning analüüsitakse, kas järelevalvealases infodokumendis esitatud kriteeriume tuleks seoses põhjendamatute kulude mõistega täiendada. Selleks et toetada pädevaid asutusi kulude järelevalves ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kuludega seotud küsimuste analüüsimisel, peaksid pädevad asutused koguma kuluandmeid, mida jagatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega üks kord. Andmete kogumine suurendaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eksperditeadmisi kuluaruandluse valdkonnas, et ta saaks anda Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja pädevatele asutustele tehnilist nõu kuluandmete kogumise kohta liidu jaeinvesteeringute strateegia raames. Selle aruande põhjal peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegema määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 29 kohaseid toiminguid, et aidata kujundada põhjendamatute kulude mõistest välja ühine arusaam.

(66)

AIFi ja eurofondi nimi on eristav element, mis mõjutab investorite valikuid ning annab esmase ettekujutuse fondi investeerimisstrateegiast ja -eesmärkidest. Kuigi AIFi ja eurofondi nimi on juba investoritele antava lepingueelse teabe osa, on kasulik rõhutada nime tähtsust, toonitades eelkõige, et see on oluline lepingueelne teave investorile esitatavas põhiteabes ja prospektis, mis tuleks jaeinvestoritele anda enne, kui nad asjaomasesse AIFi investeerivad, ning investoritele enne, kui nad asjaomasesse eurofondi investeerivad. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/2261 (24) kohaldatakse jaeinvestoritele turustatavate eurofondide suhtes alates 1. jaanuarist 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (25) nõudeid. Alates sellest kuupäevast on eurofondi valitseja või äriühinguna asutatud fondi kohustus koostada investorile esitatava põhiteabe dokument asendatud kohustusega koostada põhiteabe dokument kooskõlas määrusega (EL) nr 1286/2014. Lisaks kohaldatakse kõnealuse määruse nõudeid ka AIFide valitsejate suhtes, kes valitsevad jaeinvestoritele turustatavaid AIFe. Sellest tulenevalt peavad AIFide valitsejad ja eurofondide valitsejad, kui AIFe ja eurofonde turustatakse jaeinvestoritele, lisama põhiteabe dokumenti fondi nime ning tagama, et selline teave on täpne, tõene ja selge ega edasta eksitavat või segadust tekitavat sõnumit, mis võib investoreid ekslikult meelitada. Seetõttu on oluline rõhutada, et AIFi või eurofondi nime peetakse sama oluliseks kui muud lepingueelset dokumenti ning selle suhtes kohaldatakse samaväärseid tõesuse ja läbipaistvuse standardeid. Selleks et tagada liidus investorikaitse kõrge ja ühtne tase, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötama välja suunised, et täpsustada olukordi, kus AIFi või eurofondi nimi võib olla investori jaoks ebatõene, ebaselge või eksitav. Valdkondlikud õigusaktid, millega kehtestatakse fondide nimede või fondide turustamise standardid, on nende suuniste suhtes ülimuslikud.

(67)

Direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaste ülesannete täitmisel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgima riskipõhist käsitust.

(68)

Euroopa Keskpank esitas arvamuse 9. augustil 2022 (26),

1)

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 8 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

5)

Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

6)

Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige:

7)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklisse 16 lisatakse järgmised lõiked:

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8)."

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).“ "

9)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

11)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

12)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

13)

Artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:

(*15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).“ "

14)

Artikli 35 lõike 2 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

15)

Artikli 36 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

16)

Artikli 37 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 40 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse punktid b ja c järgmisega:

18)

Artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

19)

Artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige:

20)

Artikli 46 lõike 2 punkt j asendatakse järgmisega:

21)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

24)

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

26)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

27)

Käesoleva direktiivi II lisas esitatud tekst lisatakse V lisana.

1)

Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

(*16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“ "

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).“ "

7)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).“ "

8)

Artiklit 22a muudetakse järgmiselt:

9)

Artikli 29 lõike 1 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

10)

Artiklisse 57 lisatakse järgmine lõige:

11)

Artiklisse 69 lisatakse järgmine lõige:

12)

Artikli 79 lõige 1 asendatakse järgmisega:

13)

Artikli 84 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

14)

Artiklisse 98 lisatakse järgmised lõiked:

15)

Artiklit 101 muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

18)

Artiklit 112a muudetakse järgmiselt:

19)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

20)

Käesoleva direktiivi IV lisas esitatud tekst lisatakse IIA lisana.