(1)

Määruse (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) kohaselt peab komisjon hindama liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja kliimamuutustega kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega. Komisjon hindas Bulgaaria meetmete kooskõla nimetatud eesmärkidega (2). Allpool esitatud soovitused põhinevad sellel hinnangul. Bulgaaria peaks käesolevaid soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtma ja võtma nende suhtes järelmeetmeid kooskõlas Euroopa kliimamäärusega.

(2)

Kuigi liidu kasvuhoonegaaside netoheide (kaasa arvatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) heide ja välja arvatud rahvusvahelise transpordi heide) näitab kindlalt pidevat langustrendi, mis on üldjoontes kooskõlas lineaarse trajektooriga, millega saavutatakse liidu 2030. aasta kliimaeesmärk –55 % ja liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, on vaja heitkoguseid kiiremini vähendada ja on väga oluline, et liikmesriigid sellega tegeleksid. Liikmesriikide edusammude kõrval esineb mitu valdkondlikku probleemi ja nõrka kohta, mille osas tuleb viivitamata leida lahendus. Usaldusväärsed pikaajalised strateegiad on põhialus majanduse ümberkujundamiseks, mida on vaja, et jõuda lähemale liidu kliimaneutraalsuse eesmärgile.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (3) artikli 14 kohased ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad on olulised selleks, et liikmesriik võtaks meetmeid, et võimaldada kliimaneutraalsuse eesmärgi ühist saavutamist ja tagada pidevad edusammud kliimamuutustega kohanemisel kooskõlas Euroopa kliimamäärusega. Bulgaaria ei ole siiski esitanud oma viimase esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandit.

(4)

Kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja kavade tõhususe tagamiseks on oluline nõuetekohaselt kindlaks määrata, millised võimalikud kliimamuutustega seotud ohud võivad mõjutada teatavat piirkonda või sektorit. Tõhusaks kohanemiseks on vaja selgete volitustega juhtimis- ja koordineerimisstruktuuri, millel on kõrgetasemeline poliitiline toetus. Kohanemispoliitika peaks keskenduma valdkondadele või sektoritele, mis on eriti haavatavad või mille tegevus on teiste sektorite vastupanuvõime seisukohast võtmetähtsusega või millel on märkimisväärne tähtsus riigi majanduse või rahvatervise jaoks. Esmajärjekorras tuleb reageerida mõjudele ja riskidele, mis eeldatavasti mõjutavad elutähtsat taristut või pika elueaga süsteeme või mõjutavad süsteeme pöördumatult, võttes arvesse koostoimet sotsiaal-majandusliku arenguga või muude mitteklimaatiliste teguritega. Kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks saab kasutada mitmesuguseid ELi rahastamisvahendeid. Kliimamuutustele vastupanuvõimega seotud kaalutlused tuleks seada esiplaanile, kui liikmesriigid koostavad oma riiklikke kavasid asjakohaste ELi fondide raames. Ükski kulutus ei tohiks kahjustada kliimamuutustega kohanemist: see tähendab, et abisaajate ja teiste haavatavust ei tohi suurendada.

(5)

Kõige haavatavamad kogukonnad on need, kelle puhul on suur tõenäosus, et kliimamuutused neid mõjutavad. Eri piirkondade ja sotsiaal-majanduslike rühmade erinev kliimamõjule avatus ja sellest tulenev haavatavus süvendab ebavõrdsust. Õiglane vastupanuvõime peaks vähendama kliimariskide ebavõrdset koormust ja tagama võrdsuse. Süsteemne võime kohaneda kliimamuutustega on oluline tegur selleks, et hoida ära või vähendada võimalikku kahju, kasutada ära võimalusi ja tulla toime tagajärgedega. Kohanemisvõime suurendamiseks on vaja teha edusamme kõigil valitsemistasanditel ning avalikus ja erasektoris. Paljud kliimamuutustega kohanemise meetmed saavad alguse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikel omavalitsustel on keskne roll üldsuse kaasamise ja kohalike meetmete edendamisel. Isegi kui kliimaga seotud oht mõjutab ainult ühe liikmesriigi territooriumi, võib see tuua kaasa piiriülesed tagajärjed, mis nõuavad õiglase vastupanuvõime suurendamist. Riigi tasandist madalama tasandi kohanemispoliitika ettevalmistamine ja rakendamine on väga oluline,