LISA

Koonddokument

„Lorraine“

PGI-FR-02815

Taotluse esitamise kuupäev: 15.11.2021

1.   Nimetus

Lorraine

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus:

Kaitstud geograafilist tähist „Lorraine“ kasutatakse ainult valgete, roosade ja punaste kvaliteetvahuveinide puhul.

Valged veinid on kahvatukollase kuni sügavkuldse värvusega. Valgete veinide aromaatsed paletid varieeruvad valgetest lilledest (kuslapuu, jasmiin jt) ja tsitrusviljadest (sidrun, mandariin jt) kuni kollaste puuviljadeni (virsik, aprikoos jt).

Roosade veinide värvus ulatub lõheroosast intensiivse pojengivärvini, mis mõnikord on vasekarva helgiga, ning nendes on väikeste punaste marjade (maasikas, punane sõstar jms) või isegi greibi noote.

Punaste veinide värvus ulatub kirsipunasest granaatpunaseni ning neil on küpsete punaste marjade ja mõnikord suhkrustatud puuviljade ja kompoti aroomid.

Veinidel on palju väikesi mulle ning neile on iseloomulik elavus ja värskus ning suus püsiv maitse, mille annavad segudes kasutatavad sordid.

Veinid vastavad ELi õigusaktides sätestatud analüütilistele kriteeriumidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Veinitootmine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Pidevpressi kasutamine on keelatud.

Sordi „Riesling B“ osakaal lähteveinide segus on kuni 30 %.

Veine valmistatakse üksnes teisese alkoholkääritamise teel pudelis.

Veini tuleb hoida pudelis veinisettel vähemalt üheksa kuud.

5.2.   Maksimaalne saagikus

90 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine, mis hõlmab ka laagerdamist ja pakendamist, toimub ametliku geograafilise koodi 2020. aasta redaktsiooni alusel Meurthe-et-Moselle’i ja Meuse-et-Moselle’i departemangude järgmiste kommuunide territooriumil:

Meurthe-et-Moselle (54):

Agincourt, Allamps, Amance, Arnaville, Atton, Autreville-sur-Moselle, Bainville-sur-Madon, Barisey-la-Côte, Belleville, Bezaumont, Blénod-lès-Pont-à-Mousson, Blénod-lès-Toul, Boucq, Bouxières-aux-Chênes, Bouxières-aux-Dames, Bruley, Bulligny, Chaligny, Champey-sur-Moselle, Champigneulles, Charmes-la-Côte, Chavigny, Choloy-Ménillot, Custines, Dieulouard, Domgermain, Dommartemont, Dommartin-sous-Amance, Écrouves, Essey-lès-Nancy, Eulmont, Faulx, Foug, Houdemont, Jezainville, Lagney, Laître-sous-Amance, Landremont, Laneuveville-derrière-Foug, Laxou, Lay-Saint-Christophe, Leyr, Loisy, Lucey, Ludres, Maidières, Maizières, Malleloy, Malzéville, Marbache, Maron, Maxéville, Messein, Millery, Montauville, Montenoy, Mont-le-Vignoble, Mousson, Neuves-Maisons, Norroy-lès-Pont-à-Mousson, Pagney-derrière-Barine, Pagny-sur-Moselle, Pompey, Pont-à-Mousson, Pont-Saint-Vincent, Prény, Saint-Max, Seichamps, Sexey-aux-Forges, Toul, Trondes, Vandières, Vandœuvre-lès-Nancy, Ville-au-Val, Villers-lès-Nancy, Villers-sous-Prény, Viterne, Vittonville.

Meuse (55):

Apremont-la-Forêt, Bar-le-Duc, Boncourt-sur-Meuse, Buxières-sous-les-Côtes, Combres-sous-les-Côtes, Culey, Euville, Frémeréville-sous-les-Côtes, Girauvoisin, Givrauval, Guerpont, Hannonville-sous-les-Côtes, Han-sur-Meuse, Herbeuville, Heudicourt-sous-les-Côtes, Geville, Ligny-en-Barrois, Loisey, Longeaux, Longeville-en-Barrois, Loupmont, Mécrin, Menaucourt, Montsec, Nançois-sur-Ornain, Pont-sur-Meuse, Resson, Saint-Julien-sous-les-Côtes, Saint-Maurice-sous-les-Côtes, Saint-Mihiel, Sampigny, Savonnières-devant-Bar, Silmont, Sorcy-Saint-Martin, Tannois, Thillot, Trésauvaux, Tronville-en-Barrois, Varnéville, Velaines, Vigneulles-lès-Hattonchâtel, Vignot, Void-Vacon.

Moselle (57):

Ancy-Dornot, Apach, Arry, Ars-sur-Moselle, Augny, Ay-sur-Moselle, Ban-Saint-Martin, Berg-sur-Moselle, Bertrange, Bronvaux, Château-Salins, Châtel-Saint-Germain, Contz-les-Bains, Corny-sur-Moselle, Fèves, Féy, Guénange, Hagondange, Basse-Ham, Hauconcourt, Illange, Jouy-aux-Arches, Jussy, Kœnigsmacker, Haute-Kontz, Lessy, Lorry-lès-Metz, Lorry-Mardigny, Maizières-lès-Metz, Malling, Manom, Marange-Silvange, Marieulles, Marsal, Mondelange, Morville-lès-Vic, Moyenvic, Norroy-le-Veneur, Novéant-sur-Moselle, Pierrevillers, Plappeville, Plesnois, Rettel, Richemont, Rozérieulles, Salonnes, Saulny, Scy-Chazelles, Semécourt, Sierck-les-Bains, Talange, Terville, Thionville, Uckange, Vaux, Vic-sur-Seille, Yutz.

7.   Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid

„Aubin B“ (hele)

„Auxerrois B“ (hele)

„Cabernet Cortis N“ (tume)

„Chardonnay B“ (hele)

„Gamaret“

„Gamay N“ (tume)

„Johanniter B“ (hele)

„Meunier N“ (tume)

„Muscaris B“ (hele)

„Müller-Thurgau B“ (hele)

„Pinot Blanc B“ (hele)

„Pinot Gris G“ (hall)

„Pinot Noir N“ (tume)

„Pinotin N“ (tume)

„Riesling B“ (hele)

„Solaris B“ (hele)

„Souvignier Gris Rs“ (roosa)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Geograafilise piirkonna eripära

KGTga vein „Lorraine“ on kvaliteetvahuvein, mis on toodetud Kirde-Prantsusmaal asuvas piirkonnas Meurthe-et-Moselle’i ja Meuse-et-Moselle’i departemangus. Seda territooriumi on ajalooliselt kujundanud Rooma ja germaani mõjud, millest annab tunnistust selle esimeselt kuningalt Lothar II-lt päritud nimi Lorraine.

Geograafiline piirkond on osa Pariisi nõo idaosas asuvast nelja kulumisastanguga maastikust: Maasi kulumisastang, Moselle’i kulumisastang, varajase liiase kulumisastang ja Lorraine’i kulumisastang, mis koosneb Lorraine’i platoo ja Vogeeside iidse massiivi ühest osast koos külgnevate orgude – Maasi, Ornaini ja Moseli orgude – jadaga. Niisugune kulumisastangutega reljeef on tekkinud selle erosiooni tulemusena, mida on põhjustanud jõed ja muud vooluveed Mesosoikumi kõvadel (näiteks lubja- ja liivakivist koosnevatel) ja pehmetel (näiteks merglist või savist koosnevatel) maapinnakihtidel.

Sellele territooriumile avaldab kliima kahesugust mõju.

—	Esmalt on mandriline mõju, mis põhjustab mõnikord hävitavaid külmi ja tagab soodsa päikesepaiste suvel. Tänu avatud maastikule ei jää külm õhk seisma ning tänu sellele väheneb külmaoht ja viinamarjaistandustele on tagatud optimaalne päikesepaiste.

—	Teiseks ookeaniline mõju, mis toob korrapäraselt vett, kusjuures temperatuurikõikumised aastaajati on väikesed.

Viinamarjaistandused asuvad kas kulumisastangute üleminekualadel ja järskudel mäeküngastel või nelja kulumisastangu tagakülgedel. Niisugune kulumisastangute reljeef pakub neile kaitset ookeani niiske mõju eest ja varju domineerivate tuulte eest ning tagab palju päikesepaistet, mis loob head tingimused viinamarjade küpsemiseks.

8.2.   Toote eripära

KGT „Lorraine“ on toode, mis on kujunenud Rooma ajast pärinevate Lorraine’i viinamarjaistanduste ajaloo käigus.

Piirkonnas toodeti vahuveine juba 19. sajandil. Juba 1870. aastal asusid tootjad Moselle’i, et müüa vahuveine Saksamaa turule. Bruley ühistu turustas oma „kuulsat Lorraine’i vahuveini“ juba 20. sajandi algul. Pariisis 1900. aastal toimunud maailmanäitusel esitlesid mitu tootjat oma vahuveine. Tolleaegses ajakirjanduses mainiti „kahte Lorraine’i veini ja ühte Lorraine’i puhast vahuveini“.

20.. sajandi algul tõid viinamarjaistandustele kahju relvastatud konfliktid, mida selles piirkonnas oli palju. Meurthe-et-Moselle’i ja Meuse-et-Moselle’i departemangus jäid tookord alles ainult nende mõned tuumikud. Tootmine sai jätkuda tänu motiveeritud ettevõtjatele. Selle tulemusena on kolme vaikset veini tunnustatud geograafilise tähisega, ühte nendest juba 1950. aastatel.

Tootmismaht jääb praegu vahemikku 1 000–2 000 hektoliitrit ja see jaguneb kolme värvi vahel järgmiselt: ülekaalus on valged veinid, mis moodustavad 75 % toodangust, roosad veinid moodustavad 20 % toodangust ja punased veinid täiendavad tootevalikut.

Kaitstud geograafiline tähis „Lorraine“ avaldub peamiselt viinamarjasortides, mis pärinevad suures osas sellest piirkonnast; neid täiendab oskusteave, mis seisneb teiseses alkoholkääritamises pudelis ja veinisettel säilitamises vähemalt üheksa kuu jooksul.

Veinidel on palju väikesi mulle ning neile on iseloomulik elavus ja värskus ning suus püsiv maitse, mille annavad kasutatavad sordid.

Valged veinid on kahvatukollase kuni sügavkuldse värvusega. Valgete veinide aroomipalett varieerub valgetest lilledest ja tsitrusviljadest kuni kollaste puuviljadeni. Roosade veinide värvus ulatub lõheroosast intensiivse pojengivärvini, mis on mõnikord vasekarva helgiga, ning nendes on väikeste punaste marjade noote. Punaste veinide värvus ulatub kirsipunasest granaatpunaseni ning neil on küpsete punaste marjade ja mõnikord suhkrustatud puuviljade ja kompoti aroomid.

8.3.   Põhjuslik seos

Põhjuslik seos geograafilise päritolu ja nende veinide vahel põhineb territooriumi eripära, st looduskeskkonna ja tootjate oskusteabega seotud organoleptilistel omadustel.

Tähis „Lorraine“ peegeldab selle territooriumi omadusi, piirkonna kliima- ja geopedoloogilist konteksti, mis soodustab viinamarjade küpsemist, säilitades samal ajal vajaliku värskuse, et oleks võimalik pakkuda aromaatseid ja värskeid kvaliteetvahuveine.

Maastiku avatus tasandikule ja orgudele tagab viinamarjaistandustele optimaalse päikesepaiste saagi küpsemiseks. Tänu sellele ei jää ka külm õhk seisma ja seega väheneb hiliste külmade oht. Maksimaalse kasu päikesepaistest tagavad ka nõlvad ja asetused, mis lasevad päikest hästi ligi, ning pinnase soojenemine, mida hõlbustab asjaolu, et mullad on savi-lubjakivimullad.

Lorraine’is kasutatavad viinamarjasordid sobivad oma varajase küpsemise tõttu geograafilise piirkonnaga hästi.

Viinamarjakasvatajate oskusteave, mis seisneb oskuses teha neid sorte veiniks kas eraldi või segude kujul ja pudelis teisese kääritamise juhtimises, avaldab mõju veinide organoleptilisele identiteedile. Nii saavad veinid oma värskuse ja aroomipaleti, mis koosneb lille- ja puuviljanootidest.

KGTga veinide „Lorraine“ tootjad on osanud säilitada vahuveinide tootmise tavad, täienduseks piirkonna muule veinitoodangule.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Villimine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse geograafilises piirkonnas, sest neid valmistatakse teisese kääritamisega pudelis.

Link tootespetsifikaadile

info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7ad6aa49-b55a-44e0-bb99-f1c65ff06b25