(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (2) on esitatud konkreetsed eeskirjad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta. Kõnealuse määruse I lisas on kehtestatud liidu loetelu lubatud ainetest, mida võib tahtlikult kasutada toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel.

(2)

11. detsembril 2019 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (3) aine bis(2-etüülheksüül)tsükloheksaan-1,4-dikarboksülaadi (CASi nr 84731-70-4, toiduga kokku puutuva materjali aine nr 1079) kasutamise kohta lisaainena (plastifikaatorina) polü(vinüülkloriidis) (PVC), kontsentratsioonis kuni 25 massiprotsenti, kokkupuutes veepõhiste, happeliste ja väikse alkoholisisaldusega toitudega, mida säilitatakse pikaajaliselt toatemperatuuril või sellest madalamal temperatuuril (jahutatult ja külmutatult). Lisaks jõudis toiduohutusamet talle esitatud teadusliku uuringu põhjal järeldusele, et aine ei ole genotoksiline, ning märkis, et korduvannuse toksilisuse uuringutes ei täheldatud kahjulikku mõju kuni suurima katsetatud annuseni 1 000 mg kehamassi kilogrammi kohta päevas. Võttes aga arvesse määramatust aine võimaliku akumuleerumise suhtes inimestel, jõudis ta järeldusele, et aine migratsioon ei tohiks ületada 0,05 mg toidu kilogrammi kohta ning ainet tuleks üksnes kasutada PVCs, mis on kokkupuutes selliste toatemperatuuril või madalamal temperatuuril toitudega, mille puhul on ette nähtud kasutada mudelained A (10 % etanooli) ja B (3 % äädikhapet).

(3)

Seepärast on asjakohane anda luba kasutada ainet bis(2-etüülheksüül)tsükloheksaan-1,4-dikarboksülaati.

(4)

Määrust (EL) nr 10/2011 tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,