(1)

Praegust majanduslikku olukorda iseloomustavad üldiselt kõrged elamiskulud, mis mõjutavad veini tarbimist ja müüki, ning põllumajandusliku tootmise ja veini töötlemise suuremad sisendikulud, mis mõjutavad veinihindu. Need asjaolud ähvardavad liidu veiniturgu märkimisväärselt häirida, sest need mõjutavad mitut peamist veini tootvat liikmesriiki, suurendades olemasolevaid veinivarusid tasemeni, mis eelseisvat saagikoristus- ja tootmisperioodi silmas pidades võib osutuda jätkusuutmatuks, ning põhjustades veinitootjatele finantsraskusi ja rahavooprobleeme.

(2)

Üleilmne inflatsioon ja sellega seotud tarbijate ostujõu vähenemine süvendavad veelgi viimastel aastatel veinitarbimises täheldatud üldist langustrendi. Kui võrrelda praegust olukorda COVID-19-kriisile eelnenud turuolukorraga, siis käesoleval turustusaastal väheneb veini tarbimine Itaalias hinnanguliselt 7 %, Hispaanias 10 %, Prantsusmaal 15 %, Saksamaal 22 % ja Portugalis 34 %. See suundumus mõjutab eelkõige teatavaid veinituru segmente, täpsemalt punaseid ja roosasid veine.

(3)

Kättesaadavad andmed näitavad veinimüügi vähenemist jooksval turustusaastal, samuti on täheldatud sisenõudluse vähenemist, näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal on veinide müük vähenenud 5,3 % võrra, kusjuures on eriti raskes seisus piirkondi, kus müük vähenes eelmise turustusaasta sama perioodiga võrreldes 25–35 %. Liidu veinieksport oli 2023. aasta jaanuarist aprillini 8,5 % väiksem kui 2022. aasta samal perioodil.

(4)

Põllumajandusliku tootmise peamiste sisendikulude, näiteks veinitootmiseks vajaliku väetise-, energia- ja pudelite kulude üldine suurenemine, mis on osaliselt tingitud ka Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, on toonud kaasa tootmiskulude erakordse suurenemise, mõnes liikmesriigis hinnanguliselt keskmiselt kuni 30–40 %. Need asjaolud avaldavad liidu veinitootjatele täiendavat survet ning vähendavad nende turustus- ja investeerimissuutlikkust. Lisaks viitavad kättesaadavad andmed hoolimata kulude suurenemisest kogu veinitootmise tsükli jooksul kriisipiirkondade teatavate veinide hindade järsule langusele võrreldes COVID-19-eelse olukorraga, näiteks mõnes Prantsusmaa piirkonnas on hinnalangus 10–26 %.

(5)

Kokkuvõttes osutavad need tegurid liidu veinide nõudluse ja müügi üldisele vähenemisele olukorras, kus tootmine liidus suurenes eelmise turustusaastaga võrreldes 4 %, mis suurendas juba niigi suuri algseid varusid (+ 2 % viimase viie aasta keskmisega võrreldes). Kui järjest kasvava ülepakkumise vähendamiseks kiiresti meetmeid ei võeta, ähvardab praegune olukord turgu tõsiselt häirida, põhjustades turu ulatusliku ja üldise tasakaalustamatuse hiljemalt uue saagi saabumisel, kui veinitootjatele ei jää uue toodangu jaoks ladustamisvõimsust ja nad on sunnitud oma toodangut veelgi madalama hinnaga müüma.

(6)

Hetkel põhjustavad praegused turuolud veinisektori eri tootmispiirkondades erinevaid turuhäireid, kuna liidu veiniturg on väga killustatud. Häired on olulised mitme liikmesriigi teatavates piirkondades ning mõjutavad eelkõige punaste ja roosade veinide turusegmente. Turu killustatust illustreerib näiteks see, et Hispaanias Extremaduras on varud 27 % suuremad kui viie aasta keskmine, Portugalis Lissaboni ja Alentejo piirkondades on varud vastavalt 24 % ja 14 % suuremad kui eelmisel aastal ning Prantsusmaal Languedoc-Roussillonis olid käesoleva turustusaasta alguses roosade veinide varud 26 % suuremad kui eelmise turustusaasta alguses.

(7)

Samal ajal koges liidu veiniturg juba varem raskendavaid tingimusi, eelkõige 2019., 2020. ja 2021. aastal, mis olid tingitud varasematest kaubanduspiirangutest, tarbimise vähenemisest COVID-19 pandeemia ajal ja mitmest äärmuslikust ilmastikunähtusest. Praegune keeruline olukord annab juba niigi hapras olukorras olevale sektorile uue löögi ja toob kaasa märkimisväärse sissetuleku kaotuse kõigi osalejate jaoks. Liikmesriikide kõige enam mõjutatud piirkondade viinamarjakasvatajatel on finantsraskused ja rahavooprobleemid. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid ka selleks, et tõhusalt reageerida sellisele heterogeensele turuolukorrale, võimaldades liikmesriikidel suunata osa oma veinisektori riiklikele toetusprogrammidele eraldatud rahalistest vahenditest ümber ja pakkuda sektori eri osalistele paremini kohandatud toetust.

(8)

Kui kõige enam mõjutatud piirkondade turult kõrvaldatakse teatavad kogused veini, millele ei leita asjakohaseid turuväljundeid, peaks see aitama vähendada turu tasakaalustamatust ja vältida seda, et praegused häired muutuksid tõsisemaks või pikaajalisemaks kogu liidu veinisektorit mõjutavaks häireks. Põhjendatud juhtudel tuleks kasutusele võtta veini destilleerimine kui veinisektori toetusprogrammide raames ajutiselt abikõlblik meede, millega aidatakse parandada turu tasakaalu ja veinitootjate majanduslikku olukorda kõige enam mõjutatud tootmispiirkondades. Konkurentsimoonutuste vältimiseks ei tohiks lubada, et saadud alkoholi kasutataks toiduaine- ja joogitööstuses, vaid üksnes tööstuslikel eesmärkidel, sealhulgas desinfitseerimiseks ja farmaatsiatoodetes, ning energia saamise eesmärgil. Et vältida pärast kõnealuse erakorralise meetme rakendamist selle kuritarvitamist või ülemäärast hüvitamist, on asjakohane nõuda, et liikmesriigid suunaksid meetme turu tasakaalustamatuse all kannatavatesse piirkondadesse, tugineksid objektiivsetele kriteeriumidele ja piirduksid antavate hüvitiste määramisel hiljutiste turuhindadega.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 sätestatud toorelt koristamise meedet kasutatakse turukorraldusmeetmena, kui on ette näha ülemäärast viinamarjatoodangut. Selleks et aidata ettevõtjatel reageerida praegusele turu olukorrale ja vähendada riski, et olukord järgmisel turustusaastal taas kordub, on asjakohane võimaldada 2023. eelarveaastal selle meetme rakendamisel teatavat paindlikkust. Eelkõige on vaja erakorralise meetmena ette näha erandid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõigetest 1 ja 3, et võimaldada ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist põllumajandusettevõtte teatavates osades, tingimusel et see toimub kogu maatükil, ning näha ette kõnealuse meetme jaoks antava liidu toetuse ülemmäära ajutine suurendamine.

(10)

Erakorralise destilleerimise lisamine toetuskõlblike meetmete hulka ja toorelt koristamise meetme puhul ette nähtud paindlikkus kujutavad endast rahalise toetuse vormi, mis ei nõua siiski täiendavat liidupoolset rahastamist, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (2) VII lisas veinisektori riiklikele toetusprogrammidele 2023. eelarveaastaks kehtestatud eelarvepiiranguid kohaldatakse jätkuvalt. Seega võivad liikmesriigid otsustada eraldada kõnealustele meetmetele suuremaid summasid üksnes kõnealuses lisas esitatud aastaeelarve piires. Kahe eelpool nimetatud kriisimeetme rahalise toetamise eesmärk on seega sektori toetamine praeguses ebastabiilses turuolukorras, ilma et lisavahendeid oleks vaja kasutusele võttagi.

(11)

Selleks et suurendada neile kriisimeetmetele eraldatavate liidu rahaliste vahendite tõhusust, peaks liikmesriikidel olema lubatud täiendada liidu finantsabi riiklike maksetega kuni 50 % ulatuses käesoleva määrusega ette nähtud kahele kriisimeetmele antavast toetusest.

(12)

Ajal, mil sektori turule orienteerituse parandamine on enamasti vajalik, raskendavad negatiivsed turusuundumused, kulude suurenemine ja sellest tulenevad veinisektoriettevõtjate rahavoo probleemid riiklike veinitoetusprogrammide meetmete rakendamist. Selleks et tagada programmide rakendamise tõhusus veinisektori turuolukorda ja majandusliku konteksti silmas pidades, on asjakohane ajutiselt suurendada liidu maksimaalset toetust meetmetele, millega toetatakse müügiedendust, viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist, toorelt koristamist ja investeeringuid.

(13)

Lisaks on oluline tagada toetusesaajatele asjakohane paindlikkus riiklike toetusprogrammide raames toimuvaks tegevuseks, et nad saaksid reageerida praegusele turu ebakindlusele ja vajaduse korral tegevust kohandada. Selline paindlikkus on täiendav turutoetusmeede, millega hoitakse ära liidu veinituru praeguste majanduslike probleemide muutumine tõsisemaks või pikaajalisemaks häireks, ning see tagab, et kui liikmesriik on nende kohta otsuse teinud, saab muid käesolevas määruses sätestatud erakorralisi meetmeid tõhusalt rakendada ka toetusesaajate tasandil. Seepärast on täiendava erakorralise meetmena vaja teha erand komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/1149 (3) ja võimaldada liikmesriikidel toetusesaajate osas ette näha teatav paindlikkus, et kohandada kavandatud tegevust lihtsustatud korras ja võimaldada sellise tegevuse osalist rakendamist nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

(14)

Eeldusel, et põhjused kohaldada teatavate meetmete puhul liidu toetuse kõrgemaid finantsmäärasid ja võimaldada programmide haldamisel teatavat paindlikkust, on seotud veinisektori praeguse majandusliku olukorraga ning kuna meetmed on ajutised, on asjakohane piirata nende kohaldamisala tegevustega, mida hakati rakendama 2023. eelarveaastal. Seevastu ei tohiks neid meetmeid kohaldada näiteks eelmistel eelarveaastatel toimunud tegevuse suhtes, mille puhul maksti toetus välja alles 2023. eelarveaastal.

(15)

Kuna olukord on kiireloomuline, turuhäired ilmselt jätkuvad ja liikmesriikidel on käesoleva määrusega hõlmatud meetmete rakendamiseks jooksval eelarveaastal vähe aega, samuti selleks, et hoida ära turuolukorra edasine halvenemine, on vaja võtta viivitamata meetmeid. Ühest küljest tuleb kõige enam mõjutatud piirkondades kõrvaldada ülemäärane pakkumine turult võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue saagikoristuse algust 2023. aasta augusti lõpuks või septembri alguseks, vastasel juhul halveneks turuolukord veelgi ja praegune tasakaalustamatus kanduks üle uude turustusaastasse, mis võib tekitada pikaajalise kriisi kogu liidu veiniturul. Teisest küljest tuleb kõiki käesolevas määruses sisalduvaid meetmeid rakendada enne, kui lõpevad praegused riiklikud veinisektori toetusprogrammid, mida kohaldatakse ainult kuni 15. oktoobrini 2023, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2117 (4) artikli 5 lõikes 7. Selle sätte kohaselt kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 39–54 ka pärast 31. detsembrit 2022 enne 16. oktoobrit 2023 toimunud tegevusega seoses kantud kulude ja tehtud maksete suhtes. Seetõttu võib meetmete võtmisega viivitamine muuta mõjutatud liikmesriikide jaoks meetmete rakendamise 2023. eelarveaastal raskeks või isegi võimatuks, kuna see on veinisektori praeguste riiklike toetusprogrammide viimane rakendusaasta.

(16)

Pidades silmas eelmainitud kiireloomulisi põhjuseid, tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 228 sätestatud kiirmenetlusega.

(17)

Lähtuvalt vajadusest võtta viivitamatuid meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,