(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1806 (2) on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Kõnealuse määruse I ja II lisas esitatud kolmandate riikide loetelude sisu peaks praegu ja edaspidi vastama kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumitele. Kolmandad riigid, kelle puhul on olukord seoses kõnealuste kriteeriumitega muutunud, tuleks asjakohasel juhul kanda ühest lisast teise.

(2)

Kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta, et määrata kindlaks, hinnates igat üksikjuhtumit eraldi, kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, on sätestatud määruse (EL) 2018/1806 artiklis 1. Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserändega, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu välissuhetega asjaomaste kolmandate riikidega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.

(3)

Kosovo on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuded. Määruse (EL) 2018/1806 artiklis 1 loetletud mitmesuguste kriteeriumide hindamise alusel, on asjakohane vabastada Kosovo väljastatud passide kasutajad viisanõudest liikmesriikide territooriumile reisimisel. Viisanõudest vabastamine tagab, et kogu Lääne-Balkani piirkonnas kohaldatakse sama viisarežiimi.

(4)

Seega tuleks Kosovo kanda määruse (EL) 2018/1806 I lisa 2. osast üle II lisa 4. osasse. Vabastust viisanõudest tuleks kohaldada ainult nende biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle passi on Kosovo välja andnud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele. Kõnealust viisanõudest vabastamist ei peaks kohaldama enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (3) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) töölerakendamise kuupäeva või enne 1. jaanuari 2024, olenevalt sellest, milline kuupäev on varasem.

(5)

Ilma et see piiraks liikmesriikide seisukohti Kosovo staatuse kohta, on oluline ajavahemikul, mis eelneb viisanõudest vabastamise kohaldamise tegelikule kuupäevale, asjakohastel juhtudel sõlmida tagasivõtulepingud või -kokkulepped liikmesriikidega, kellega sellist lepingut või kokkulepet veel sõlmitud ei ole. Kosovol tuleb kõnealuseid lepinguid või kokkuleppeid pärast sõlmimist täielikult täita, järgides samal ajal 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonis (mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga) sätestatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

(6)

Kosovo on oma viisanõude kaotamise tegevuskava II peatüki kõigi teemarühmade puhul teinud märkimisväärseid edusamme. Selleks et tagada hästi hallatud ränne ja turvaline keskkond, peaks Kosovo viima oma viisapoliitika veelgi enam vastavusse liidu omaga.

(7)

Viisanõudest vabastamine sõltub Kosovo viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete jätkuvast täitmisest. Komisjon jälgib hoolikalt kõnealuste nõuete täitmist ja viisapoliitika nõuetega vastavusse viimist määruse (EL) 2018/1806 kohase peatamise korra abil. Liit võib vastavalt kõnealusele korrale peatada viisanõudest vabastamise, kui selles sätestatud tingimused on täidetud.

(8)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ, (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(12)

Küprose ning Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 ja 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,