EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R0840

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/840, 25. november 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 14 kohaselt kasutatavat eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodikat (EMPs kohaldatav tekst)

C/2022/8434

ELT L 107, 21.4.2023, p. 29–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/840/oj

21.4.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/29


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/840,

25. november 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 14 kohaselt kasutatavat eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132, (1) eriti selle artikli 9 lõike 15 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida kesksed vastaspooled kasutavad hädaolukorras, tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse iga keskse vastaspoole individuaalseid tunnuseid.

(2)

Metoodika, mille alusel arvutatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida keskne vastaspool peab kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks seega võimaldama eristada keeruka riskiprofiiliga keskseid vastaspooli, kelle puhul peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma olema suurem, ning vähem keeruka riskiprofiiliga või konservatiivsema riskijuhtimisega keskseid vastaspooli, kelle puhul peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma olema väiksem.

(3)

Metoodika, mida kasutatakse selleks, et välja arvutada eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, millest keskne vastaspool peab lähtuma pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks hindamisraskuste ennetamiseks sisaldama piisavalt selgeid ja objektiivseid parameetreid ning võimaldama kõikidel kesksetel vastaspooltel seda järjepidevalt kohaldada. Need parameetrid peaksid samuti võimaldama kohandada eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummat olenevalt keskse vastaspoole struktuurist ja sisemisest korraldusest, tema tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning tema aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete ning kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuurist. Igale parameetrile tuleks määrata protsendipunktides väljendatud väärtus. Kõigi parameetrite summa peaks andma keskse vastaspoole riskipõhise kapitali protsendimäära, mida kasutatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummana, mida kesksed vastaspooled peavad kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit.

(4)

Selleks et võtta arvesse keskse vastaspoole struktuuri ja sisemist korraldust ning tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, peaks keskne vastaspool hindama kliiritavate varaklasside laadi ja keerukust, muude finantsturutaristute ja finantsasutuste suhtes olevate vastastikuste sõltuvuste arvu ja keerukust, oma sisemise korralduse tõhusust, riskijuhtimisraamistiku usaldusväärsust ning keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavate pooleliolevate oluliste parandusmeetmete arvu.

(5)

Selleks et võtta arvesse kesksete vastaspoolte aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete ning kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuuri, peaks keskne vastaspool hindama riske, mis on seotud tema otsese või kaudse omandi- ja kapitalistruktuuriga, keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna tasus sisalduvaid finantsstiimuleid, samuti seda kuivõrd osalevad kliirivad liikmed ja kliendid keskse vastaspoole riskijuhtimises.

(6)

Kesksed vastaspooled peaksid eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma korrapäraselt läbi vaatama, tagamaks, et see summa on jätkuvalt asjakohases suurusjärgus, sealhulgas pärast olulist muutust keskse vastaspoole riskipõhistes kapitalinõuetes, mis on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (2) artikli 16 lõike 2 kohaselt.

(7)

Tarbetu koormuse vältimiseks ei tohiks keskselt vastaspoolelt nõuda metoodika konkreetsete parameetrite alusel arvutuste tegemist, kui ta otsustab vabatahtlikult kohaldada täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite maksimumsummat, mis on 25 %.

(8)

On oluline, et kohustuste mittetäitmise stsenaariumi korral jaotataks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma õiglaselt. Kesksed vastaspooled, kes on loonud kliiritavate finantsinstrumentide eri klasside jaoks rohkem kui ühe tagatisfondi, peaksid seetõttu jaotama eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma tagatisfondide vahel proportsionaalselt iga tagatisfondi suurusega. Muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumiga stsenaariumi korral peaks kahjumi katmiseks olema kättesaadav kogu eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma.

(9)

Sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mida kesksed vastaspooled peavad kasutama pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit, peaks kajastama selliste erinevate parameetrite suhtelist tähtsust, mis kajastavad keskse vastaspoole sisemist korraldust, tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning tema sidusrühmade stiimulite struktuuri nõuetekohase riskijuhtimise stiimulite tugevdamise seisukohast. Seega, ilma et see piiraks miinimum- ja maksimumprotsente, mida kohaldatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kindlaksmääramiseks, peaks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kindlaksmääramiseks kohaldatav protsendimäär olema igale parameetrile määratud kõigi protsendipunktide kumulatiivne summa. Iga parameetri suhtes kohaldatav protsendimäär peaks olema asjaomaste kvantitatiivsete näitajate summa. Keskse vastaspoole riskide ja keerukuse hindamise kõige olulisematele parameetritele tuleks määrata lai kvantitatiivsete näitajate vahemik, seevastu parameetritele, mis käivad keskse vastaspoole konkreetse riskiaspekti kohta, tuleks määrata kitsam vahemik.

(10)

Täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite säilitamise metoodika peaks võimaldama kesksetel vastaspooltel leevendada selliste täiendavate vahendite nõude mõju, võimaldades neil investeerida neid lisavahendeid muudesse varadesse kui need, mida käsitletakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud kesksete vastaspoolte investeerimispoliitikas, tingimusel et kõnealused kesksed vastaspooled rakendavad finantsseisundi taastamise meetmete rakendamiseks asjakohaseid menetlusi, millega maandatakse riski, et sellised varad ei ole kohe kättesaadavad.

(11)

On vaja leevendada täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mõju kesksetele vastaspooltele. Seepärast tuleks kesksete vastaspoolte investeerimisvõimalused täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite säilitamisel viia osaliselt kooskõlla selliste varade loeteluga, mida kesksed vastaspooled aktsepteerivad kliirivate liikmete tagatisena. See lähenemisviis tagaks jätkuvalt, et kesksetel vastaspooltel on asjakohane raamistik ja kord, mis võimaldab juhtida riske, mis on seotud nende varadega ja nende stressiolukorras likvideerimisega. Mõned tagatisena aktsepteeritavad varad peaksid siiski jääma aktsepteeritavate investeeringute nimekirjast välja, sest neid ei saa pidada piisavalt likviidseks või need tekitaksid keskse vastaspoole omavahenditele ülemäärase krediidi- ja tururiski ning seetõttu ei saa neid käsitada keskse vastaspoole investeeringuks sobivana.

(12)

Kui eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma, mis on investeeritud muudesse kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud varadesse, ei ole kohe kättesaadav, peaksid kesksed vastaspooled pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit teavitama sellest oma pädevat asutust ja oma kliirivaid liikmeid. Sellisel juhul peaks kesksetel vastaspooltel olema õigus nõuda eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasumma katmiseks rahalist panust kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt. Sellised panused tuleks jaotada õiglaselt ja proportsionaalselt.

(13)

Kesksed vastaspooled peaksid hüvitama kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele rahalise panuse, mille need kliirivad liikmed tegid, et katta eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadav lisasumma. Selleks et piirata kesksete vastaspoolte kohustusi täitvate kliirivate liikmete riskipositsiooni ja tagada, et nad suudavad toime tulla mis tahes tulevaste rahaliste panuste tegemisega, peaks selline hüvitamine toimuma mõistliku aja jooksul rahas ja samas vääringus, milles rahaline panus anti. Tagasimaksed tuleks teha alles pärast seda, kui kesksed vastaspooled on täitnud muud maksekohustused. Kui tagasimakset ei tehta mõistliku aja jooksul, peaksid kesksed vastaspooled tasuma võlgnetavate summade korvamise stiimulina nendelt summadelt aastaintressi.

(14)

Liidu kesksete vastaspoolte rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks analüüsis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid norme ja nende tavasid, samuti rahvusvahelisi suundumusi seoses kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahendusega. Nende analüüside põhjal järeldas ESMA, et liidu kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummade arvutamiseks kavandatud metoodika ei peaks kahjustama rahvusvaheliselt tegutsevate liidu kesksete vastaspoolte konkurentsivõimet.

(15)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(16)

ESMA töötas tehniliste standardite eelnõu välja koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpankade Süsteemiga. ESMA on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikliga 10 korraldanud avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamine ja jaotamine

1.   Kesksed vastaspooled korrutavad määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõikes 14 osutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamiseks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 (4) kohaselt arvutatud riskipõhised kapitalinõuded kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimääraga „P“, mis on kindlaks määratud artikli 2 kohaselt.

2.   Kesksed vastaspooled vaatavad lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite protsendimäära ja lisasumma kindlaksmääramise läbi pärast iga olulist muudatust oma riskipõhistes kapitalinõuetes, mis on arvutatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaselt, ning vähemalt kord aastas.

3.   Kesksed vastaspooled, kes otsustavad eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamiseks vabatahtlikult kohaldada määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõikes 14 osutatud maksimummäära, mis on 25 %, ei pea käesoleva määruse artiklis 2 osutatud protsendimäära kindlaks määrama.

4.   Kesksed vastaspooled, kes on loonud kliiritavate finantsinstrumentide eri klasside jaoks rohkem kui ühe tagatisfondi, jaotavad lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma tagatisfondide vahel proportsionaalselt iga tagatisfondi suurusega. Kesksed vastaspooled esitavad jaotuse oma bilansis eraldi real. Kesksed vastaspooled kasutavad tagatisfondile määratud lisasummasid selliste kohustuste täitmata jätmiste korral, mis tekivad turusegmentides, mis on tagatisfondis märgitud. Muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral jaotavad kesksed vastaspooled lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma täies ulatuses kahjumile, mis on tulenenud muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumist.

Artikkel 2

Keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära kindlaksmääramine

Kesksed vastaspooled arvutavad artikli 1 lõikes 1 osutatud keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära lisas esitatud valemite järgi.

Artikkel 3

Kesksete vastaspoolte eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma säilitamine

1.   Kesksed vastaspooled annavad viivitamata oma pädevale asutusele kirjalikult sellest teada, kui eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma langeb allapoole artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud nõutavat lisasummat, ja kui seda lisasummat hiljem vähendatakse. Kõnealuses kirjalikus teates täpsustatakse eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma jääkosa ja teavitatakse pädevat asutust sellest, kas teate esitamisele järgneva viie tööpäeva jooksul on oodata selle summa edasist vähenemist. Kirjalikus teates esitatakse ka põhjused, miks eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma on langenud allapoole nõutavat lisasummat, ning esitatakse selle summa taastamiseks võetavate meetmete põhjalik kirjeldus ja ajakava.

2.   Kesksed vastaspooled kasutavad määruse (EL) 2021/23 artikli 9 lõike 14 kohaldamisel ainult eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma jääki siis, kui üks või mitu kliirivat liiget jätab kohustused täitmata või esineb muu kui kohustuste mittetäitmise juhtum, aga asjaomane keskne vastaspool ei ole veel jõudnud artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite kogu lisasummat taastada.

3.   Kesksed vastaspooled taastavad eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud esimesest kirjalikust teatest.

4.   Kui artikli 2 kohaselt kindlaks määratud protsendimäär on suurem kui 10 %, võivad kesksed vastaspooled investeerida nõutud täiendavate eelrahastatud omavahendite ülejäänud osa kulda ja finantsinstrumentidesse, mida käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohaselt väga likviidse tagatisena, tingimusel et:

a)

sellised varad sisalduvad kesksete vastaspoolte tagatispoliitikas;

b)

sellised varad ei ole pangatagatised, tuletisinstrumendid ega aktsiad;

c)

asjaomased kesksed vastaspooled on kehtestanud käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud menetlused.

Artikkel 4

Finantsseisundi taastamise meetmete kohaldamise menetlused juhuks, kui lisasumma ei ole kohe kättesaadav

1.   Kesksed vastaspooled teavitavad viivitamata oma pädevat asutust ja oma kliirivaid liikmeid asjaolust, et pärast mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit ei ole artikli 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma kohe kättesaadav. Samuti esitavad nad oma pädevale asutusele ja kliirivatele liikmetele eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasumma üksikasjaliku kirjelduse ja mittekättesaadavuse põhjuse.

2.   Kui kesksed vastaspooled koguvad pärast kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumit rahalisi vahendeid kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt, võrdub see summa eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite mittekättesaadava lisasummaga ja asjaomased kesksed vastaspooled jaotavad selle summa kohustusi täitvate kliirivate liikmete vahel proportsionaalselt nende osamaksudega tagatisfondi.

Artikkel 5

Menetlus, mille alusel makstakse hüvitist kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele, kes andsid rahalise panuse juhul, kui lisasumma ei ole kohe kättesaadav

1.   Kesksed vastaspooled võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha hüvitismakseid kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele, kes on kesksele vastaspoolele andnud rahalise panuse kooskõlas artikli 4 lõikega 2. Selleks muudavad nad artikli 1 lõike 1 kohaselt arvutatud eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma investeerimiseks kasutatud varad rahaks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast vahendite mittekättesaadavuse kohta artikli 4 lõikes 1 osutatud teate esitamist.

2.   Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, hakkavad kesksed vastaspooled kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele hüvitismakseid tegema mõistliku aja jooksul ja jätkavad seda kuni kõik summad on korvatud.

3.   Kõik kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele võlgnetavad summad makstakse tagasi rahas ja samas vääringus, milles oli kohustusi täitvate kliirivate liikmete rahaline panus kesksele vastaspoolele.

4.   Kesksed vastaspooled maksavad kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele võlgnetavad summad pärast seda, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

tegevuskulud on teenindatud;

b)

kõik võlgnetavad ja tasumisele kuuluvad võlakohustused on tasutud;

c)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/450 (5) artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul makstavad hüvitised on makstud.

5.   Kesksed vastaspooled maksavad võlgnetavatelt summadelt aastaintressi, kui täies ulatuses tagasimaksmiseks kulub rohkem kui 120 tööpäeva alates kuupäevast, mil algselt finantsseisundi taastamise meetmega nõuti kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt rahalist panust. Intressimääraks kehtestatakse viivisintressimäär, mis arvutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artikliga 99.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 22, 22.1.2021, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 152/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 37).

(5)  Komisjoni 25. novembri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/450, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks, millises järjekorras peavad kesksed vastaspooled maksma määruse (EL) 2021/23 artikli 20 lõikes 1 osutatud hüvitist, maksimaalne aastate arv, mille jooksul kõnealused kesksed vastaspooled peavad kasutama osa oma aastakasumist kõnealuste maksete tegemiseks selliste instrumentide omanikele, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes, ning maksimaalne kasumiosa, mida kasutatakse kõnealuste maksete tegemiseks (EÜT L 67, 3.3.2023, lk 5).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


LISA

1.   Üldised juhised

Keskne vastaspool arvutab keskse vastaspoole eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma protsendimäära, millele on osutatud artikli 1 lõikes 1, järgmise valemi järgi:

Formula
),

kus:

„A“ = parameetrid A1–A5, mis keskne vastaspool arvutab kooskõlas käesoleva lisa punktidega 2–6;

„B“ = parameetrid B1–B3, mis keskne vastaspool arvutab kooskõlas käesoleva lisa punktidega 7–9.

Parameetrid A 1A 5 kajastavad keskse vastaspoole struktuuri, sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning parameetrid B 1B 3 kajastavad keskse vastaspoole aktsionäride, juhtkonna ja kliirivate liikmete, sealhulgas kõnealuste kliirivate liikmete klientide stiimulite struktuuri.

Lõplik protsendimäär („P“) ümardatakse lähima täisarvuni.

2.   Kliiritud varaklasside laad ja keerukus

Parameeter A 1 tähistab kliiritud varaklasside laadi ja keerukust. Parameeter A 1 jääb vahemikku 1–7 %. Parameeter A 1 arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I assets kajastab keskse vastaspoole kliiritavate eri varaklasside arvu. I assets väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula
,

kus N assets = keskse vastaspoole kliiritud eri varaklasside arv;

I FX kajastab keskse vastaspoole kliiritavate vääringute arvu. I FX väärtus on 1 %, kui keskne vastaspool kliirib varasid või pakub arveldust rohkem kui ühe vääringuga, ja muul juhul 0 %;

I settl kajastab tuletisinstrumentide arveldusviisi. I settl väärtus on 1 %, kui keskne vastaspool pakub tuletislepingute füüsilist arveldust, ja muul juhul 0 %.

3.   Keskse vastaspoole suhted muude finantsturutaristute ja finantsasutustega ning vastastikused sõltuvused nende suhtes

Parameeter A 2 tähistab keskse vastaspoole suhteid muude finantsturutaristute ja finantsasutustega ning vastastikusi sõltuvusi nende suhtes. Parameeter A 2 jääb vahemikku 0–2 %. Parameeter A 2 arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I FMI kajastab vastastikuste sõltuvuste arvu. I FMI väärtus on 1 %, kui kesksel vastaspoolel on kauplemiskohtade, maksesüsteemide ja arveldussüsteemide suhtes rohkem kui viis vastastikust sõltuvust, ning muul juhul 0 %;

I CMs kajastab keskse vastaspoole kliirivate liikmete koondumist. I CMs väärtus on 1 %, kui keskse vastaspoole viis peamist kliirivat liiget esindavad kõigi teenuste ja tagatisfondide peale kokku rohkem kui 40 % keskse vastaspoole eelrahastatud vahenditest, ning muul juhul 0 %. Keskne vastaspool määrab viie peamise kliiriva liikme osakaalu kindlaks aasta keskmise põhjal.

4.   Keskse vastaspoole sisemine korraldus

Parameeter A 3 tähistab keskse vastaspoole sisemise korralduse tõhusust. A 3 väärtus jääb vahemikku 0–5 %. Parameeter A 3 arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I Riskco kajastab juhtorgani ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 kohaselt moodustatud riskikomitee vahelist suhtlust. I RiskCo väärtus on 2 %, kui keskse vastaspoole juhtorgan on viimase kolme aasta jooksul teinud rohkem kui kolm otsust, milles riskikomitee soovitust või soovitatud seisukohta ei järgitud, ja muul juhul 0 %;

I reporting kajastab aruandlustaset mudeli valideerimisel. I reporting väärtus on 0 %, kui mudel valideeritakse mudeli väljatöötamisest struktuuriliselt sõltumatult, ja muul juhul 1 %;

I Riskstaff kajastab riskijuhtimise funktsiooni täitma määratud töötajate osakaalu. I Riskstaff väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus P risk = riskijuhtimise täistööaja ekvivalentide osakaal keskse vastaspoole täistööaja ekvivalendis, sealhulgas edasiantud funktsioonid. I Riskstaff väärtus on 2 %, kui P risk võrdub 0 %-ga, ja 0 %, kui P risk võrdub 20 %-ga.

5.   Keskse vastaspoole riskijuhtimise raamistiku usaldusväärsus

Parameeter A 4 tähistab keskse vastaspoole riskijuhtimise raamistiku usaldusväärsust. A 4 väärtus jääb vahemikku 0–8 %. Parameeter A 4 arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I BT kajastab keskse vastaspoole tagatiste asjakohasust, mida on hinnatud tema järeltestidega. I BT väärtus jääb vahemikku 0–4 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus P BT = keskse vastaspoole kliirimiskontode protsent, mis arvutatakse kriteeriumile vastavate kliirimiskontode arvuna võrrelduna keskse vastaspoole selliste kliirimiskontode koguarvuga, mille puhul jäävad tagatise järeltestide tulemused viimase 12 kuu jooksul alla Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohase miinimumnõude, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (1) artiklis 24. I BT väärtus on 4 %, kui P BT on 100 %;

I incident kajastab keskse vastaspoole tegelikku toimimist, mis põhineb kauplemiste arvul. I incident väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus N days = nende päevade arv, mil keskne vastaspool ei suutnud viimase 12 kuu jooksul kahe või enama tunni vältel uusi tehinguid töödelda. I incident väärtus on 2 %, kui N days = 10 päeva;

I payments kajastab keskse vastaspoole tegelikku toimimist, mis põhineb maksete arvul. I payments väärtus jääb vahemikku 0–2 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus N days = nende päevade arv, mil keskne vastaspool ei suutnud viimase 12 kuu jooksul kahe või enama tunni vältel makseid töödelda või saada. I payments väärtus on 2 %, kui N days = 10 päeva.

6.   Keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavad pooleliolevad parandusmeetmed

Parameeter A 5 tähistab keskse vastaspoole pädeva asutuse järelduste põhjal võetavate pooleliolevate oluliste parandusmeetmete arvu. A 5 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. A 5 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I reco kajastab usaldatavusnõuetega seotud pooleliolevaid meetmeid. I reco väärtus on 2 %, kui kesksel vastaspoolel on pädeva asutuse järelduste põhjal pooleli vähemalt üks oluline parandusmeede, mille puhul keskne vastaspool ületas paranduskavas pädeva asutuse seatud tähtaega, ning muul juhul 0 %.

Selle valemi kohaldamisel käsitatakse parandusmeedet olulisena, kui keskne vastaspool või asjaomane pädev asutus on määranud sellele parandusmeetmetele keskse vastaspoole sisemise olulisuse maatriksi või pädeva asutuse enda klassifikatsiooni alusel kõrgeima prioriteedi.

7.   Keskse vastaspoole omandi- ja kapitalistruktuur ning kasumlikkus

Parameeter B 1 tähistab keskse vastaspoole omandi- ja kapitalistruktuuri. B 1 väärtus jääb vahemikku 0–4 %. B 1 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I majority kajastab keskse vastaspoole emaettevõtja laadi. I majority väärtus on 2 % juhul, kui kesksel vastaspoolel on emaettevõtja, v.a riigi omandis olevad grupid, reitinguta või investeerimisjärgu krediidireitingust madalama reitinguga, ja muul juhul 0 %. Reiting on üksuse ametliku reitinguagentuuri antud halvim reiting;

I support kajastab keskse vastaspoole emaettevõtja toetust. I support väärtus on 0 %, kui keskne vastaspool saab emaettevõtjalt kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi jaoks olulist finantstoetust, milles on lepinguliselt kokku lepitud, sealhulgas kokkulepitud liinid või kindlustuslepingud, ja muul juhul 2 %.

8.   Kõrgema juhtkonna tasustamine

Parameeter B 2 tähistab seda, mil määral saab kõrgema juhtkonna tasu lepinguliselt mõjutada kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral. B 2 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. B 2 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I %amount kajastab kõrgema juhtkonna kogu muutuvtasu osakaalu, mille suhtes kohaldatakse tagastamisklausleid. I %amount väärtus jääb vahemikku 0–1 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus P amount = keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna aastase muutuvtasu protsent, mille suhtes kohaldatakse tagastamisklausleid kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumi korral. I %amount väärtus on 1 %, kui P amount on 0 %;

I %staff kajastab nende kõrgema juhtkonna töötajate osakaalu, kelle suhtes kohaldatakse kohustuste mittetäitmise või muu kui kohustuste mittetäitmise juhtumist tuleneva kahjumi korral tagastamisklausleid. I %staff väärtus jääb vahemikku 0–1 % ja see arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus P %staff = keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna protsent, väljendatuna protsendina aasta keskmisest täistööajale taandatud kõrgemast juhtkonnast, kelle suhtes kohaldatakse muutuvtasu tagastamisklauslit.

9.   Kliirivate liikmete ja klientide osalemine keskse vastaspoole riskijuhtimises

Parameeter B 3 tähistab kliirivate liikmete ja klientide osalemist keskse vastaspoole riskijuhtimises. B 3 väärtus jääb vahemikku 0–2 %. B 3 väärtus arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

I investment kajastab kliirivate liikmete ja klientide osalemist investeerimisotsuste tegemises. I investment väärtus on 0 %, kui kliirivad liikmed osalevad investeerimisotsuses ja kannavad osa võimalikust kahjumist, ning muul juhul 1 %. I investment väärtuse näitaja kindlaksmääramisel käsitavad kesksed vastaspooled kliirivaid liikmeid investeerimisotsuses osalevana, kui nendega konsulteeritakse kas keskse vastaspoole investeerimispoliitika heakskiitmisel või iga üksiku investeerimisotsuse tegemisel;

I incentives kajastab kliirivate liikmete stiimuleid kohustuste täitmata jätmise haldamise menetluses. I incentives väärtus on 0 %, kui kliirivatel liikmetel on stiimuleid osaleda kohustuste täitmata jätmise haldamise menetluses, ja muul juhul 1 %


(1)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 41).


Top