(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2015/1953 (2) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“), Jaapanist, Korea Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Korea“), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Esialgse uurimise konkreetsete asjaolude põhjal otsustas komisjon, et meetmete kõige asjakohasem vorm oli muutuv tollimaks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kolme eri tootekategooria minimaalse impordihinna alusel järgmistel põhjustel.

(3)

Kõnealused kolm minimaalset impordihinda jäävad vahemikku 1 536–2 043 eurot/tonn. Neid kohaldatakse kõikide asjaomaste riikide, see tähendab Hiina RV, Jaapani, Korea Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide kõikide individuaalselt nimetatud eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul määrati kindlaks individuaalsed dumpingumarginaalid:

(4)

Pärast meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (3) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 29. juulil 2020 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 30. oktoobril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (4) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Kõnealune juhtum algatati 30. oktoobril 2020, see tähendab Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(9)

14. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (5) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtteid, kes leiavad, et neid saab sellest hoolimata endiselt käsitada huvitatud isikutena. Ühendkuningriigi ettevõtted märkusi ei esitanud.

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides, importijaid, kasutajaid ja kauplejaid, samuti teadaolevaid asjaomaseid ühendusi läbivaatamisega seotud uurimisest ja kutsus neid selles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(12)

Komisjon kuulas aegumise läbivaatamise jooksul ära mitu kasutajat ning mitu kasutajate ja eksportivate tootjate ühendust.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta võib kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon märkis algatamisteates, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi, mida uuritakse. Algatamisteate avaldamise kuupäeval (30. oktoober 2020) andis komisjon aga välja toimikusse lisatava teate, milles märgiti, et võttes arvesse piiratud arvu teadaolevaid tootjaid Euroopa Liidus, ei peetud ELi tootjate väljavõttelist uuringut vajalikuks, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Märkusi ei esitatud. Seepärast paluti kõigil neljal teadaoleval liidu tootjal esitada üksikasjalikud vastused küsimustikule ning nõustuda küsimustikule antud vastuste kontrollimisega.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teabe.

(16)

Endast andis teada ja küsitud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija. Seetõttu otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(17)

Võttes arvesse käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud asjaomaste riikide tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomaste riikide tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teabe. Lisaks palus komisjon asjaomaste riikide esindustel teha kindlaks teised tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Neli eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni (kaks Jaapani äriühingut, üks Hiina RV äriühing ja üks Venemaa äriühing) esitasid taotletud teabe ja nõustusid väljavõttelises uuringus osalema. Ükski USA ega Lõuna-Korea tootja, kellega ühendust võeti, ei andnud endast teada ega esitanud taotletud teavet. Koostööd tegevate tootjate väikese arvu tõttu otsustas komisjon, et ühegi asjaomase riigi puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(20)

Juhtumi algatamisel tehti küsimustiku koopiad kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (6).

(21)

Samuti saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste olemasolu kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja seega teavitati teda asjaolust, et kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugineb komisjon kättesaadavatele faktidele.

(22)

Vastused küsimustikule esitasid kõik neli teadaolevat liidu tootjat ja koostööd tegev sõltumatu importija. Seitse kasutajat andsid endast teada ja väljendasid soovi uurimises osaleda. Neil paluti täita kasutajatele mõeldud küsimustik. Käesolevas uurimises tegid neist aga ainult neli täielikult koostööd, esitades terviklikud vastused nii küsimustiku avalikule kui ka konfidentsiaalsele versioonile.

(23)

Küsimustikule esitasid vastused üks Hiina RV eksportivate tootjate kontsern, China Baowu Steel Group Co. Ltd. (edaspidi „Baoshani kontsern“), mis koosneb kahest eksportivast tootjast – Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. (edaspidi „Baosteel“) ja Wuhan Iron & Steel Co., Ltd. (edaspidi „WISCO“) –, ja üks Jaapani eksportivate tootjate kontsern (Nippon Steel & Sumitomo Metal Corporation, Tokyo, Jaapan (edaspidi „Nippon Steel“)). Venemaa tootja Novolipetsk Steel (edaspidi „NLMK“), kes oli algselt nõustunud väljavõttelises uuringus osalema, ei esitanud küsimustikule täielikke vastuseid, kuid andis oma 10. detsembri 2020. aasta esildises teavet enda konkreetse tootmisvõimsuse ja toodangu kohta. Sellest tulenevalt teavitas komisjon äriühingut ja Venemaa Föderatsiooni, et kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugineb ta kättesaadavatele faktidele. NLMK vastas, kuid tegi seda pärast täpsustatud tähtpäeva, ja igal juhul ei oleks tema vastus muutnud komisjoni hinnangut.

(24)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et komisjon ei olnud täpsustanud tähtpäeva, mille jooksul esitada märkusi selle kohta, et komisjon kohaldab alusmääruse artiklit 18. Lisaks väitis NLMK, et tema küsimustikule esitatud vastuste selle osa puhul ei oleks komisjon pidanud artiklit 18 kohaldama.

(25)

Komisjon ei olnud tõepoolest täpsustanud, mis tähtpäevaks tuleks esitada vastus tema kirjale, milles ta märkis, et kavatseb kohaldada artiklit 18. NLMK oli aga juba oma 10. detsembri 2020. aasta esildises osutanud, et ta oli küsimustikule vastuse koostamise erakorraliste asjaolude tõttu lõpetanud ega esita küsimustikule täielikku vastust. Kokkuvõttes esitas NLMK üksnes lünklikku teavet, mis piirdus tema konkreetse tootmisvõimsuse ja tootmismahuga.

(26)

Kuna NLMK ei esitanud tootmisvõimsuse ja tootmismahu kohta piisavalt usaldusväärset teavet, nagu on selgitatud põhjendustes 241–245, kasutas komisjon seega toimikus kättesaadavat teavet. Igal juhul kasutas komisjon sellega seoses võimalikult suures ulatuses NLMK esitatud teavet, nagu on märgitud põhjenduses 242.

(27)

Teine Jaapani eksportivate tootjate kontsern, JFE Steel Corporation (edaspidi „JFE Steel“), kes oli algselt nõustunud väljavõttelises uuringus osalema, esitas küsimustikule mittetäieliku vastuse, mis piirdus eksportmüügiga ELi ja mujale maailma. Sellest tulenevalt teavitas komisjon äriühingut JFE Steel, et puuduva teabe puhul tugineb ta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele.

(28)

USA ja Lõuna-Korea tootjad koostööd ei teinud. Sellest tulenevalt teavitas komisjon USAd ja Lõuna-Koread, et kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugineb ta kättesaadavatele faktidele.

(29)

Ilma et see piiraks alusmääruse artikli 18 kohaldamist, kogus komisjon kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks, ja kontrollis seda.

(30)

COVID-19 puhangu ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud liikumispiirangute tõttu ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (7) kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuse tegemiseks. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi huvitatud isikuid:

(31)

21. oktoobril 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. 22. novembril 2021 saatis komisjon äriühingule Nippon Steel täiendavad lõplikud järeldused dumpingu arvutuskäigus tehtud paranduse kohta. Märkusi ei esitatud.

(32)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(33)

Uurimisalune toode on sama kui esialgses uurimises, nimelt Hiina RVst, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja USAst pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted paksusega üle 0,16 mm, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7225 11 00 (TARICi koodid 7225110011, 7225110015 ja 7225110019) ja ex 7226 11 00 (TARICi koodid 7226110012, 7226110014, 7226110016, 7226110092, 7226110094 ja 7226110096) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(34)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid valmistatakse räniga legeeritud terase rullide kuumvaltsimisel erineva paksuseni, kusjuures kristallstruktuur on ühtlaselt orienteeritud nii, et on võimalik saavutada kõrge magnetjuhtivus. Puudujääke nimetatud juhtivuses nimetatakse „rauaskaoks“, mis on toote kvaliteedi esmane näitaja, mida väljendatakse W/kg. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid võib toota suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetena ning tavapäraste või traditsiooniliste suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodetena. Suure läbitavusega tooteliigid võimaldavad vähendada rauaskadusid mis tahes paksusega teraslehtede puhul. Lisaks sellele on suure läbitavusega tooteliike võimalik toota DR-kvaliteediga veelgi väiksemate rauaskadudega, graveerides terase pinnale õhukesi jooni.

(35)

Vaatamata erinevustele läbitavuses, paksuses ja laiuses, on kõigil uurimisalustel toodetel samad peamised füüsikalised omadused ning sisuliselt sama peamine kasutusala.

(36)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid kasutatakse peamiselt elektriseadmetes, milles magnetvoogu on võimalik suunata vajalikus suunas, nagu elektrienergia edastamisel pikkade vahemaade vahel. Uurimisalust toodet kasutatakse võimsus- ja jaotustrafode põhimaterjalina.

(37)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid kasutatakse ka šuntreaktorites, mida kasutatakse elektrikõrgepinge edastusvõrkudes pinge stabiliseerimiseks koormuste muutuste ajal. Uurimisalust toodet võib kasutada ka väiksemate trafodega seadmetes, sealhulgas masinates ning kosmose-, lennundus- ja elektroonilistes seadmetes. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooteid võib kasutada ka võimsates kõrgefektiivsetes generaatorites juhul, kui projekt võimaldab tõhusalt kasutada suunavaid magnetilisi omadusi.

(38)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(39)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(40)

NLMK ja Venemaa valitsus väitsid, et Venemaa Föderatsioonist pärit impordi madalamad keskmised hinnad on selgitatavad eksporditavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete n-ö teise ja kolmanda klassi (mitmed defektid ja sidused, tasapinnalisuse puudumine) märkimisväärse osakaaluga ning et viimati nimetatud tooteliigid ei konkureeri uurimisaluse toote muude liikidega. Eksporditud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete teise ja kolmanda klassi näol on tegemist erinevate toodetega, mis ei vasta Euroopa tehnilistele normidele. Seepärast väitsid nad, et nende teise ja kolmanda klassi materjal tuleks kas toote määratlusest välja jätta või määrata sellele eraldi (neljas) minimaalse impordihinna tase, mis kajastab selle erakordselt madalat väärtust turul.

(41)

Komisjon lükkas eespool kirjeldatud taotlused tagasi, sest aegumise läbivaatamise raamistikus ei saa ei toote määratlust ega minimaalset impordihinda muuta.

(42)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et erapooletu uurimisasutus oleks pidanud kiirkorras algatama osalise vahepealse läbivaatamise, mis oleks piirdunud toote määratlusega ja/või meetmete vormiga. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest tal ei olnud piisavalt tõendeid sellise uurimise algatamiseks.

(43)

Komisjon kontrollis kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada asjaomastest riikidest pärit dumpingu jätkumist või kordumist.

(44)

Uurimises ei teinud koostööd ükski Venemaa, USA ega Lõuna-Korea tootja.

(45)

Komisjon teavitas kõigi kolme asjaomase riigi ametiasutusi, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Venemaa, USA ja Lõuna-Korea kohta tehtavate järelduste puhul kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud kõnealuse kolme riigi ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(46)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 Venemaa, USA ja Lõuna-Korea puhul dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele, näiteks äriühingute ametlikud veebisaidid, läbivaatamistaotluses esitatud teave ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd tegevatelt isikutelt saadud teave. Samuti kasutas komisjon mitmesugust impordistatistikat, sealhulgas Eurostati Comexti impordistatistikat ja andmebaasi Global Trade Atlas (GTA).

(47)

Peale selle kohaldas komisjon pärast kaugmeetodil toimunud ristkontrolli Baoshani kontserni puhul alusmääruse artikli 18 lõiget 1 tööjõukulude suhtes. Nimelt ei esitanud see äriühing kinnitatud ja usaldusväärseid tõendeid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisele eraldatud töötundide arvutamise kohta, nagu on selgitatud põhjenduses 207 allpool.

(48)

Käesolevas uurimises tegi täielikult koostööd ainult üks Jaapani eksportiv tootja (Nippon Steel). Pärast menetluse algatamist andis teine Jaapani eksportiv tootja (JFE Steel) endast teada ja esitas küsimustikule mittetäieliku vastuse, mis piirdus eksportmüügi, toodangu ja tootmisvõimsusega. Sellest tulenevalt teavitas komisjon äriühingut JFE Steel ja Jaapani valitsust oma kavatsusest tugineda kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele. Märkusi ei esitatud.

(49)

Seepärast põhinevad käesolevas jaos esitatud järeldused omamaise müügi kohta osaliselt kättesaadavatel faktidel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sel eesmärgil kasutati äriühingu Nippon Steel esitatud teavet, JFE esitatud teavet eksportmüügi kohta, aegumise läbivaatamise taotlust, Eurostati statistikat ja avalikult kättesaadavat teavet.

(50)

Nende kahe Jaapani tootja toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Jaapanist liitu suunatud ekspordist 100 %.

(51)

Äriühingu Nippon Steel puhul tegi komisjon normaalväärtuse kindlaks järgmise põhjal. Kõigepealt uuris komisjon, kas täielikult koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(52)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(53)

Järgmisena uuris komisjon, kas täielikult koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealused tooteliigid olid tüüpilised.

(54)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa müüs Nippon Steel tervikuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult siseturul sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikke omamaiseid müügihindu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(55)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(56)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(57)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(58)

Omamaise müügi analüüs näitas, et üle 90 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus olenevalt tooteliigist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud kogu omamaise müügi hinna kaalutud keskmisena põhjenduses 56 kirjeldatud olukorras või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena põhjenduses 57 kirjeldatud olukorras.

(59)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote teatud liikide müüki ei toimunud või see oli ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(60)

Selliste tooteliikide normaalväärtus arvutati nii, et ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmistele tootmiskuludele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liideti

(61)

Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(62)

JFE Steel koostööd ei teinud ja seega kasutas komisjon selle äriühingu omamaise müügi puhul kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Kuna usaldusväärsed andmed äriühingu JFE Steel hindade kohta siseturul ei olnud kättesaadavad, siis kasutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud metoodikat ja väärtusi.

(63)

Nippon Steel eksportis liitu ainult seotud kauplejate kaudu. Seepärast arvutati ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, see tähendab hinna alusel, millega imporditud tooteid sõltumatule ostjale esimest korda edasi müüdi. Hinda kohandati kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude, ning kasumi põhjal.

(64)

JFE Steel eksportis ELi otse ja seepärast oli tema ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uurimisalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(65)

Komisjon võrdles eespool kindlaks tehtud normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(66)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Asjakohastel ja põhjendatud juhtudel võeti kohandamisel arvesse koostööd tegeva eksportiva tootja transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pakendamis-, krediidi- ja pangakulusid.

(67)

Nippon Steel ei müünud omamaisel turul mõnda tooteliiki, mida ta eksportis ELi. Võttes arvesse eksportmüügi suurt mahtu, mis võimaldas võrdluse teha, ning asjaolu, et aegumise läbivaatamise kontekstis ei ole vajalik kindlaks määrata dumpingu täpset summat, vaid ainult see, kas dumping võib tulevikus tõenäoliselt jätkuda või korduda, leidis komisjon, et kindlakstehtud võrdlus oli täpne.

(68)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel, et komisjon oleks pidanud arvutama äriühingu Nippon Steel suhtes kohaldatava dumpingumarginaali ELi suunatud kogu eksportmüügi põhjal, ja osutas olemasolevale kohtupraktikale (9).

(69)

Komisjon tuletas meelde, et dumpingumarginaal ei hõlmanud kogu eksportmüüki ELi, sest nagu on selgitatud põhjenduses 67 eespool, puudus teatavate tooteliikide puhul, mida äriühing ELi eksportis, vastav omamaine müük. Esialgu ei võetud neid tooteliike (mis moodustasid 38 % kogu eksporditud kogusest) dumpingu arvutamisel arvesse, sest äriühing ei olnud esitanud nende vastavaid tootmiskulusid. Selleks et arvutada ELi suunatud kogu eksportmüügi dumpingumarginaal, ja kuna äriühing ei olnud esitanud täpsemaid andmeid, otsustas komisjon liigitada tooteliigid nende laiuse põhjal, kuna see parameeter avaldab tootmiskuludele ja müügihinnale väiksemat mõju kui rauaskadu ja paksus. Selle põhjal arvutati normaalväärtus kõikide tooteliikide puhul. Dumpingu korrigeeritud arvutused avalikustati äriühingule ja nende kohta ei esitatud märkusi.

(70)

Nii äriühingu Nippon Steel kui ka JFE Steel puhul näitas normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus, et nende müük ELi toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhindadega. Tehti kindlaks, et äriühingu Nippon Steel dumpingumarginaal oli ligikaudu 31 % ja äriühingu JFE Steel dumpingumarginaal ligikaudu 19 %.

(71)

Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(72)

Pärast järeldust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus dumping, analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui Jaapanist pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestatud meetmetel lastakse aeguda. Selleks analüüsiti tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust Jaapanis ning liidu turu atraktiivsust.

(73)

Jaapani kahe teadaoleva eksportiva tootja küsimustikule antud vastuste põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Jaapani tootmisvõimsus [350 000 – 410 000] tonni.

(74)

Sama andmekogumi põhjal tegi komisjon kindlaks, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete vaba tootmisvõimsus Jaapanis oli ligikaudu [50 000 – 110 000] tonni.

(75)

Äriühingu Nippon Steel väitel oli Jaapani vaba tootmisvõimsus ülehinnatud, sest komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et Jaapanis keskendutakse kõige õhemat liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetele, mille saagise maht on väiksem kui liidu tootmisharu poolt ja asjaomastes riikides toodetavatel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liikidel.

(76)

Liitu ja teistesse peamistesse ekspordiriikidesse Indiasse ja Mehhikosse eksporditud mudelite analüüs näitas, et valdav osa äriühingu Nippon Steel eksporditud mudelitest olid sarnase või suurema paksusega kui liidu tootmisharu toodetavad tooted. Samuti oli ELi eksporditud õhemat liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete osakaal suur ja liidu turul oli seda liiki toote järele tõepoolest nõudlus. Teiste sõnadega, isegi kui vaba tootmisvõimsus oleks piisav üksnes õhemate toodete tootmiseks (mida see ei olnud), oleks liidu turul selliste toodete järele nõudlus.

(77)

Peale selle põhines komisjoni hinnang vaba tootmisvõimsuse kohta Jaapani eksportivate tootjate esitatud teabel. Seega ei mõistnud komisjon, kuidas ta oleks saanud vaba tootmisvõimsust üle hinnata, kui eksportivad tootjad ise olid andmed esitanud. Igal juhul leidis komisjon, et saagist käsitlev väide ei olnud piisavalt üksikasjalik ega põhjendatud, sest selles ei esitatud väidetavale saagise erinevusele vastavat erinevust tootmisvõimsuses ega vabas tootmisvõimsuses. Peale selle esitas selle väite ainult Nippon Steel ja see ei sisaldanud mingit teavet Jaapani teise peamise eksportiva tootja toodete paksusvahemike kohta. Eespool kirjeldatu põhjal lükkas komisjon selle väite tagasi.

(78)

Peale selle leidis komisjon, et Jaapani eksportivad tootjad toodavad ka suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilist terast. Nii elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kui ka suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase tootmiseks kasutatakse samu seadmeid. See tähendab, et tehniliselt on võimalik vabastada suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase arvelt tootmisvõimsust ja minna üle elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisele. Selline üleminek võib tulevikus toimuda, kui Jaapani eksportivatel tootjatel on selleks majanduslik stiimul. Selle tulemusel võib vaba tootmisvõimsus veelgi suureneda.

(79)

Pärast avalikustamist väitsid Jaapani valitsus ja Nippon Steel, et Jaapani tootjad ei saa vabastada suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase tootmiseks ette nähtud tootmisvõimsust ELi eksporditavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks, sest Nippon Steel on sõlminud suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase tootmiseks siduvad lepingud elektrisõidukite tootjatega. Sellega seoses väitis ta, et vaba tootmisvõimsuse hindamine ei peaks põhinema sellel elemendil.

(80)

Komisjon võttis arvesse elektrisõidukite tootjatega suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase tootmiseks sõlmitud siduvate lepingute olemasolu, mis iseenesest ei võimalda tootmisvõimsust elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks otsekohe vabastada. Komisjon leidis aga ka seda, et kui elektrisõidukite turu suundumused arenevad negatiivses suunas, siis saaksid Jaapani eksportivad tootjad kasutada rohkem tootmisvõimsust elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks, sest tootjad kasutavad nii suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase kui ka elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks samu seadmeid. Olenemata suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase nõudluse arengust tulevastel aastatel leidis komisjon igal juhul, et tema järeldused vaba tootmisvõimsuse hindamise kohta, nagu on märgitud põhjenduses 74, kehtivad jätkuvalt, sest need põhinesid üksnes elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete jaoks mõeldud märkimisväärsel vabal tootmisvõimsusel, millele ei lisatud suundorienteerimata struktuuriga elektrotehnilise terase tootmisega seotud tootmisvõimsuse täiendavat vabastamist.

(81)

Liidu turg on üks suurimaid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete turge maailmas (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbiti üle 265 000 – 280 000 tonni). Asjaomastest riikidest on vaid Hiina RV siseturg ELi omast suurem, samal ajal kui USA, Lõuna-Korea, Venemaa ja Jaapani sisetarbimine on palju väiksem.

(82)

Kindlakstehtud vaba tootmisvõimsus moodustab [28–31 %] liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 259 allpool. Samal ajal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral kasutatakse vaba tootmisvõimsust suures koguses toodete liidu turule suunamiseks. Jaapani siseturg kasutab ära ligikaudu veerandi Jaapani tootmisvõimsusest ja tavapäraselt täidab omamaine tootmine peaaegu 100 % siseturu nõudlusest.

(83)

Peale selle on Jaapani elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu orienteeritud ekspordile – üle [70–80 %] kogu toodangust on ette nähtud ekspordiks. Samuti on Hiinas ja USAs kehtestatud kaubanduse kaitseks tollimaksud, mis sisuliselt piiravad Jaapani eksportivate tootjate juurdepääsu nendele olulistele turgudele. Eelkõige vähenes järsult Jaapani eksport Hiina RVsse vahetult pärast seda, kui Hiina meetmed kehtestas.

(84)

Lisaks on Jaapani eksportivad tootjad loonud Euroopa Liidus turustussüsteemi ja suudavad seega kiiresti liidu turule rohkem tooteid tarnida.

(85)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes võib põhjendatult eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks oluline osa Jaapani praegusest ekspordist ja vabast tootmisvõimsusest ümber liitu.

(86)

Pärast avalikustamist väitsid Jaapani valitsus ja Nippon Steel, et liidu turg ei ole enam atraktiivne, nagu see oli esialgse uurimise ajal, ning et Jaapani tootjad kavatsevad hõivata kasvavad Aasia turud ja Jaapanist pärit eksport ei ujuta meetmete lõpetamise korral liidu turgu üle.

(87)

Samuti leidis Nippon Steel, et komisjoni järeldus liidu turu atraktiivsuse kohta ei ole põhjendatud, sest see põhineb üksnes turu suurusel. Ta juhtis tähelepanu muudele liidu turu atraktiivsusega seotud elementidele, nagu hinnatase, tugeva omamaise tootmisharu olemasolu, nõudlus teatavat liiki toote järele, kaubanduse kaitsemeetmed ja/või transpordiga seotud takistavad asjaolud.

(88)

Komisjon leidis, et Aasia turgu käsitlev väide ei olnud tõenditega põhjendatud. Igal juhul jätkasid Jaapani tootjad vaatlusalusel perioodil oluliste koguste liitu eksportimist ja säilitasid seal oma turuosa, hoolimata äriühingu Nippon Steel kõikidest väidetest, tarbimise vähenemisest ja kehtivatest meetmetest.

(89)

Peale selle oli ELi turg Jaapani eksportivate tootjate jaoks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suuruselt kolmas eksporditurg (10). Lisaks näitas Jaapani kahe eksportiva tootja eksportmüügi arengu analüüs, et nende eksport ELi-välistesse riikidesse vähenes vaatlusalusel perioodil palju rohkem (–[25–35] %) kui eksport ELi samal ajavahemikul (–[5–15] %).

(90)

Peale ELi turu suuruse ja suurte koguste, mida Jaapani eksportivad tootjad saavad seal müüa, märkis komisjon ka seda, et liidu turgu iseloomustavad kõrged hinnatasemed ja impordi märkimisväärne osakaal, mis näitab selle atraktiivsust ELi-väliste elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjate jaoks. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(91)

Komisjon järeldas eespool kirjeldatu põhjal, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tulevikus tõenäoliselt jätkub. Võttes arvesse liitu suunatud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete dumpinguhindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vaba tootmisvõimsust Jaapanis ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon samuti, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks liidu turule tõenäoliselt märkimisväärne kogus Jaapanist pärit dumpinguhinna tasemel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid.

(92)

Kuna ükski Lõuna-Korea eksportiv tootja koostööd ei teinud, nagu on märgitud põhjenduses 28, lähtus komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt oma üldises analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, kättesaadavatest faktidest.

(93)

Sellest tulenevalt kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisel aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet koos Eurostati andmete ja andmebaasis GTA sisalduva ekspordistatistikaga.

(94)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon sama metoodikat, mida kohaldas taotluse esitaja taotluses. Kuna usaldusväärsed andmed hindade kohta Lõuna-Korea siseturul ei olnud kättesaadavad, siis kasutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud metoodikat ja väärtusi.

(95)

Liitu suunatud ekspordi hinnad tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(96)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Selleks arvati taotluses kättesaadava teabe alusel maha tarne- ja kindlustuskulud (115,82 eurot/tonn). Sel viisil kindlakstehtud normaalväärtus tehasest hankimise tasandil oli 1 893 eurot/tonn, samal ajal kui ekspordihind tehasest hankimise tasandil oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 880 eurot/tonn.

(97)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et liitu suunatud Lõuna-Korea ekspordi dumpingumarginaal on miinimumtasemel, see tähendab alla 2 %, väljendatuna protsendimäärana ekspordihinnast.

(98)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine on tõenäoline, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Analüüsi käigus uuris komisjon Lõuna-Korea eksportijate käitumist muudel turgudel, tootmist ja vaba tootmisvõimsust Lõuna-Koreas ning liidu turu atraktiivsust.

(99)

Komisjon analüüsis muudele kolmandatele turgudele suunatud Lõuna-Korea ekspordi hindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on esitatud andmebaasis GTA sisalduvas Lõuna-Korea ametlikus ekspordistatistikas, ning võrdles neid hinnatasemeid impordihindadega. Kõnealune analüüs näitas, et Lõuna-Korea eksport mitmele muule tema peamisele eksporditurule toimus ELi suunatud ekspordi hindadest madalamate hindadega. Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kolmandatele turgudele suunatud ekspordi keskmine hind 1 442 eurot/tonn, mis on madalam kui ELis kohaldatav madalaim minimaalne impordihind ja palju madalam ELi suunatud ekspordi keskmisest tehasehinnast. Nende kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade võrdlus arvutatud normaalväärtusega näitas ligikaudu 30 % hinnaerinevust.

(100)

Seepärast peeti tõenäoliseks, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkavad Lõuna-Korea eksportivad tootjad müüma tooteid liitu dumpinguhinnaga.

(101)

Läbivaatamistaotluses esitatud kättesaadavate faktide kohaselt oli Lõuna-Korea tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 280 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 24 000 tonni. Seega vastas Lõuna-Korea vaba tootmisvõimsus ligikaudu [7–10] % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(102)

Komisjon tegi kindlaks, et liidu turg on Lõuna-Korea tootjate jaoks atraktiivne järgmistel põhjustel.

(103)

Esiteks, nagu on osutatud põhjenduses 81 eespool, on liidu turg üks suurimaid turge maailmas. Teiseks katab omamaine tootmine valdava osa Lõuna-Korea sisetarbimisest – import moodustab sellest vaid ligikaudu 19 %. Selle tulemusel on eksportivad tootjad orienteeritud peamiselt ekspordile.

(104)

Kolmandaks on Lõuna-Korea eksport Hiinasse viimastel aastatel järsult vähenenud pärast seda, kui Hiina RVs kehtestati muu hulgas Lõuna-Korea suhtes dumpinguvastased meetmed ja Hiina enda omamaine tootmisvõimsus suurenes. See omakorda muudab liidu turu atraktiivsemaks, tekitades seega ohu, et toimuda võib kaubavahetuse teatav ümbersuunamine liitu.

(105)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tulevikus tõenäoliselt korduks. Võttes arvesse vaba tootmisvõimsust Lõuna-Koreas, kolmandatesse riikidesse suunatud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete ekspordi madalat hinnataset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – normaalväärtusega võrreldes toimus eksport dumpinguhindadega – ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon samuti, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks liidu turule tõenäoliselt märkimisväärne kogus Lõuna-Koreast pärit dumpinguhinna tasemel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid.

(106)

Kuna ükski USA eksportiv tootja koostööd ei teinud, nagu on märgitud põhjenduses 28, lähtus komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt oma üldises analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, kättesaadavatest faktidest.

(107)

Sellest tulenevalt kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisel aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet koos muude teabeallikatega, nagu Eurostat ja andmebaas GTA.

(108)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon sama metoodikat, mida kohaldas taotluse esitaja taotluses. Kuna usaldusväärsed andmed hindade kohta USA siseturul ei olnud kättesaadavad, siis kasutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud metoodikat ja väärtusi.

(109)

Liitu suunatud ekspordi hinnad tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(110)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Selleks arvati taotluses kättesaadava teabe alusel maha tarne- ja kindlustuskulud (166,66 eurot/tonn). Seega tehti kindlaks, et normaalväärtus tehasest hankimise tasandil oli 2 310 eurot/tonn, samal ajal kui ekspordihind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 880 eurot/tonn.

(111)

Eespool kirjeldatu põhjal määras komisjon dumpingumarginaaliks ligikaudu 21 %. Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(112)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu jätkumine oleks tõenäoline, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Analüüsi käigus uuris komisjon tootmist ja vaba tootmisvõimsust USAs ja liidu turu atraktiivsust.

(113)

Läbivaatamistaotluses esitatud teabe kohaselt oli USA tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 265 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 77 000 tonni. Seega on üksnes USA vaba tootmisvõimsuse abil võimalik katta [27–30] % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutarbimisest.

(114)

Uurimine kinnitas, et liidu turg on USA tootjate jaoks atraktiivne järgmistel põhjustel.

(115)

Esiteks, nagu on osutatud põhjenduses 81 eespool, on liidu turg üks suurimaid turge maailmas.

(116)

Teiseks katab omamaine tootmine juba valdava osa USA sisetarbimisest – läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas import sellest vaid ligikaudu 15 %. Selle tulemusel on eksportivad tootjad orienteeritud ekspordile.

(117)

Komisjon järeldas eespool kirjeldatu põhjal, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tulevikus tõenäoliselt jätkub. Võttes arvesse liitu suunatud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete dumpinguhindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurt vaba tootmisvõimsust USAs ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon samuti, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneks liidu turule tõenäoliselt märkimisväärne kogus USAst pärit dumpinguhinna tasemel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid.

(118)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(119)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(120)

Arvestades uurimise algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid, mis osutavad Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine selle riigi eksportivate tootjate suhtes, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(121)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon seega algatamisteates Hiina RV tootjaid üles esitama teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Taotletud teabe esitas üks eksportiv tootja.

(122)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul alates algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei esitatud ühtegi seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(123)

30. novembril 2020 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „esimene teade“), milles küsiti huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võib normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutavad. Lisaks nimetas komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele tuginedes kaks võimalikku võrdlusriiki: Brasiilia ja Venemaa.

(124)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Märkusi esitasid Eurofer ja Baoshani kontsern.

(125)

Esimese teate kohta esitatud märkusi käsitleti teises teates, mille komisjon andis välja 20. juulil 2021 ja milles ta teavitas huvitatud isikuid asjaomastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et ta määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Aperam Inox América so Sul S.A. (edaspidi „Aperam“) andmete põhjal. Märkusi esitasid Eurofer ja Baoshani kontsern.

(126)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel uurimise algatamisel saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku moonutuste olemasolu kohta. Hiina valitsus vastust ei esitanud. Komisjon teavitas Hiina valitsust 24. septembri 2021. aasta verbaalnoodiga, et kavatseb kasutada alusmääruse artiklit 18 seoses Hiina elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete siseturul võimalike oluliste moonutustega olemasoluga alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Märkusi ei esitatud.

(127)

Hiina RV terasesektorit käsitlenud hiljutiste uurimiste (11) käigus leidis komisjon, et esines olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon järeldas käesolevas uurimises, et kättesaadavate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine samuti asjakohane.

(128)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (12). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa terasesektorist, kuhu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted kuuluvad, on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (13) ning lisaks sellele on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (14). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (15). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (16). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (17) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina RV ettevõtete juurdepääsuga kapitalile (18).

(129)

Nagu eelmistes Hiina RV terasesektorit käsitlenud uurimistes, kontrollis komisjon ka käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, sest esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses, samuti avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina RVs, nagu ta oli kindlaks teinud ka oma varasemates sellekohastes uurimistes.

(130)

Taotlus sisaldas teavet terase 13. viisaastakuplaani moonutava mõju kohta terasetööstusele. Lisaks osutati taotluses USA valitsuse järeldustele riigi suhteliselt tugeva kontrolli kohta Hiina terasesektori üle riigivarade järelevalve ja haldamise komisjoni (SASAC) kaudu ja absoluutse kontrolli kohta elektrienergia üle (19). Peale selle täheldati taotluses, et sarnaselt orgaanilise kattega terastoodetega toodetakse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid kuumvaltsitud rullidest. Seepärast esinevad samad moonutused, mida komisjon täheldas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/687 (20) seoses orgaanilise kattega terastoodetega, ka elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete puhul. Lisaks märgiti taotluses, et kaks peamist elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitleva uurimisega hõlmatud Hiina eksportivat tootjat, Baosteel ja WISCO, on ühtlasi orgaanilise kattega terastoodete eksportivad tootjad, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse toote suhtes kehtestatud lõplikke meetmeid. 2016. aasta lõpus Baosteel ja WISCO ühinesid ning neist sai Hiina suurim terasetootja. Taotluses osutati ka terasest kuumvaltsitud lehttoodetega seotud subsiidiumidevastasele menetlusele, (21) mille käigus komisjon tegi kindlaks mitu subsiidiumi, mis näitavad moonutuste olemasolu selles sektoris. Samuti mainiti taotluses Baosteeli ja teiste tootjate saadud rahalist toetust, mida tõendavad terasetootjate ühenduse koostatud aruanne (22) ja Ameerika Ühendriikide mitmes tasakaalustavaid tollimakse käsitlevas uurimises tehtud järeldused (23).

(131)

Nagu on märgitud põhjenduses 126, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvaid ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleva juhtumi puhul toetaksid või need ümber lükkaksid.

(132)

Konkreetselt terasesektoris, kuhu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted kuuluvad, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad tootjad kuuluvad riigile. Näiteks on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete peamine eksportija Baosteel Hiina riigile kuuluv ettevõte, mis tegeleb terase tootmisega ja kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. ja Wuhan Iron & Steel) (24). Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (25). Ehkki 2016. aastal andsid kümme suurimat tootjat vaid ligikaudu 36 % tootmisharu kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest umbes kümnesse suurettevõttesse (26). Hiina valitsus kordas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (27). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (28). Kaks Hiina elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjat, Baosteel ja WISCO (mis mõlemad kuuluvad Baoshani kontserni), on riigi omanduses.

(133)

Seoses sellega, et Hiina valitsus võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes mõjutada terasesektori hindu ja kulusid, tehti uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahel, näiteks HKP liikmed Baoshani kontserni kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas.

(134)

Elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse üha ulatuslikuma asjaomasesse sektorisse sekkumise suundumust, nagu on kirjeldatud eespool. Kaks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjat rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimine näitas, et parteitööd tehakse nii Baosteelis kui ka WISCOs. Baosteel kirjeldab parteitööd järgmiselt. „Võtta põhivastutus partei rangeks ja igakülgseks juhtimiseks, juhtida äriühingu ideoloogilist ja poliitilist tööd ning ühise rindena töötamist, tuginedes spirituaalsele tsivilisatsioonile, ehitada üles äriühingu kultuur ja selline massitöö nagu ametiühingud ja kommunistlike noorte liiga, suunata partei stiilis ausa juhtimise ülesehitamist, toetada distsiplinaarkomisjone nende järelevalveülesannete tõhusal täitmisel (29).“ WISCO märgib oma veebisaidil, et äriühingu WISCO Group Co., Ltd. Hiina Kommunistliku Partei liikmete esimesel kongressil 22. jaanuaril 2021„otsustati anda parteikomiteele täielik juhtroll „juhtimisel, üldise olukorra haldamisel ja rakendamise tagamisel“, parandada poliitilist positsiooni, suurendada vastutust ning teha kõik arengustrateegia „1345“ elluviimise edendamiseks (30)“.

(135)

Peale selle on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(136)

Kuigi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei olnud võimalik leida konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad spetsiaalselt elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu arengut, saab see tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete peamiste toorainete, nimelt terase ja rauamaagi valdkonnas.

(137)

Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (31). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks uurimisperioodil kehtinud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas on rõhutatud, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (32). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (33). Uurimisperioodil kohaldatava majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaaniga (34) nähti ette kõrgekvaliteetsete terasetoodete liike tootvatele ettevõtetele toetuse andmine. Samuti keskendutakse selles toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (35).

(138)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (36) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks. Üks oluline elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel kasutatav tooraine on raud. Uurimisperioodil kohaldati rauamaagi suhtes riiklikku maavarade plaani 2016–2020. Muu hulgas tuli plaani kohaselt „tagada ettevõtete koondumine ning kujundada välja turul konkurentsivõimelised suured ja keskmise suurusega kaevandused“, „tagada kohalike ressursside suunamine, et koondada need suurte kaevanduskontsernide kätte“, „vähendada rauamaagisektoris tegutsevate ettevõtete koormust, suurendada omamaiste rauamaagisektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet“ ja „piisavalt kontrollida 1 000 meetri sügavuste kaevanduste ja madala kvaliteediklassi rauamaagi kaevanduste arendamist“.

(139)

Rauamaaki on nimetatud ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud terase 13. viisaastakuplaanis 2016–2020. Plaanis on seoses rauamaagiga ette nähtud järgmine: „jätkata uuringute toetamist peamistes omamaiste maavarade valdkondades, […], toetada mitut olemasolevat ja väga konkurentsivõimelist rauamaagisektoris tegutsevat omamaist ettevõtet ulatuslikuma ja aktiivsema arendamise kaudu, […], ning tugevdada omamaiste maavarabaaside rolli (varustus)kindluses“.

(140)

Rauamaagitööstus on liigitatud strateegiliseks kujunemisjärgus tööstusharuks ja seega on see hõlmatud strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude 13. viisaastakuplaaniga. Rauamaak, toormalm ja ferrosulamid on kõik loetletud ka riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2019. aasta suuniskataloogis tööstuse kohandamise kohta. Ferrosulameid on nimetatud tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2018. aasta tööstuse arendamise ja ülemineku suuniskataloogis.

(141)

Nagu ilmneb terast ja rauda käsitlevatest näidetest eespool, suunab Hiina valitsus peale selle elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektori arengut mitmesuguste poliitiliste vahendite ja suunistega ning kontrollib praktiliselt kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte. Seega saab elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu valitsuselt juhiseid ning valitsus sekkub terase ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete peamise tooraine, see tähendab raua osas.

(142)

Lisaks eespool kirjeldatule saavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjad riigilt ka subsiidiume, mis viitab selgelt riigi huvile selles sektoris. Komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et kaks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjat, Baosteel (37) ja WISCO, (38) said riigilt otseseid subsiidiume.

(143)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega sunnitakse ettevõtteid järgima avaliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas terase ja raua tootmist, mis hõlmab elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(144)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 128 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(145)

Nagu eespool põhjenduses 128 samuti viidatud, mõjutavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (39).

(146)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sektorit ei mõjuta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane ja samuti eespool põhjenduses 128 osutatud valitsuse sekkumine finantssüsteemi. Riigi oluline sekkumine finantssüsteemi mõjutab seega tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(147)

Samuti tuletab komisjon meelde, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks on vaja palju sisendeid. Kui elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjad neid sisendeid ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused, nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ja nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(148)

Seetõttu ei ole asjakohane mitte üksnes jätta kasutamata elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete omamaised müügihinnad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(149)

Hiina valitsus ei ole esitanud ühtegi vastupidist tõendit ega väidet. Üks eksportivate tootjate kontsern, nimelt Baosteel ja WISCO (edaspidi „Baoshani kontsern“), esitas märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta.

(150)

Esiteks rõhutas Baoshani kontsern, et väidet „oluliste moonutuste“ kohta Hiinas ei tohiks käsitada eelnevalt kindlakstehtud järeldusena. Baoshani kontsern väitis, et komisjon ei tohiks koguda normaalväärtuse arvutamiseks vajalikku teavet võrdlusriigi meetodil uurimise alguses, see tähendab enne seda, kui asjaomase uurimise puhul on olulised moonutused kindlaks tehtud ja kinnitust leidnud. Baoshani kontserni väitel tuleks seda teavet koguda alles pärast seda, kui komisjon on alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätete kohaldamiseks vajalikud faktid kinnitanud. Samuti täheldas kontsern, et taotluses tugineti suurel määral Hiinat käsitlevale aruandele, mis Baoshani kontserni sõnade kohaselt ei vasta erapooletute ja objektiivsete tõendite standardile, sest selle koostamise eesmärk oli hõlbustada Euroopa tootmisharul kaebusi esitada. Peale selle väitis Baoshani kontsern, et komisjoni aruandes sisalduva teabe täpsus ja selle asjakohasus praeguse menetluse seisukohast on äärmiselt kaheldavad, sest aruanne avaldati 2017. aastal ning selle sisu ja viited käsitlevad 2016. ja varasemaid aastaid ning seepärast ei ole see kohaldatav käesoleva uurimise uurimisperioodi suhtes. Ühtlasi märkis Baoshani kontsern, et Hiinat käsitlev aruanne ei hõlma elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, vaid ainult terasesektorit, ja et terase kohta tehtud järeldused ei pruugi olla elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete puhul asjakohased.

(151)

Komisjon leidis, et algatamisteates nimetatud tõendite loetelu oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisav. Kui oluliste moonutuste tegelik olemasolu tehakse kindlaks ja sellest tulenevat artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud meetodit kasutatakse üksnes ajutiste ja/või lõplike järelduste avaldamise ajal, siis artikli 2 lõike 6a punktis e on sätestatud kohustus koguda selle meetodi kohaldamiseks vajalikke andmeid pärast selle alusel uurimise algatamist. Käesoleval juhul pidas komisjon taotluse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta piisavaks, et algatada nende alusel uurimine. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e sätestatud kohustusega täpsustati seda sõnaselgelt algatamisteate punktis 3. Seetõttu tegi komisjon kõik vajaliku, et ta saaks rakendada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat, kui oluliste moonutuste olemasolu leiab uurimise käigus kinnitust.

(152)

Seoses aruande erapoolikust käsitleva väitega märgib komisjon, et aruanne on terviklik dokument, mis tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida. Seoses aruande aegumist käsitleva väitega tuletab komisjon meelde, et siiani ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et aruanne on aegunud. Vastupidi – eelkõige märgib komisjon, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sealhulgas uurimisaluse toote puhul kehtivad asjaomased viisaastakuplaanid ja õigusaktid, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt asjakohased ning et ei Baoshani kontsern ega teised isikud ole tõendanud, et see enam nii ei olnud.

(153)

Mis puudutab väidet, et komisjoni aruanne ei sisalda eraldi peatükki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kohta, vaid üksnes terase kohta üldiselt, siis märkis komisjon, et esiteks on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete näol tegemist terase eriliigiga ja seega on terast käsitlevad sätted üldjoontes kohaldatavad ka elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suhtes. Teiseks ei ole oluliste moonutuste olemasolu, mis annab aluse alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks, seotud uurimisalust toodet käsitleva konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes on kirjeldatud Hiina RVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja laienevad kogu Hiina majandusele ning mõjutavad uurimisaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Seega lükati Baoshani kontserni esitatud väited tagasi.

(154)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobilik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seepärast arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(155)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(156)

Nagu on selgitatud põhjendustes 123 ja 125, avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud allikate kohta kaks toimikusse lisatud teadet: 30. novembri 2020. aasta esimene tootmistegureid käsitlev teade (edaspidi „esimene teade“) ja 20. juuli 2021. aasta teine tootmistegureid käsitlev teade (edaspidi „teine teade“). Nendes teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis pooltelt nende asjaolude ja allikate kohta saadi. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(157)

Esimeses teates pidas komisjon Maailmapanga andmetel Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riikideks, kus uurimisalust toodet teadaolevalt toodetakse, Brasiiliat ja Venemaad (st Maailmapank on kogurahvatulu alusel liigitanud mõlemad suurema keskmise sissetulekuga riikideks). Liidu tootmisharu pakkus väidetavalt sobiva võrdlusriigina välja ka Lõuna-Korea. Võttes aga arvesse Lõuna-Korea majandusarengu taset vastavalt Maailmapanga liigitusele, ei olnud võimalik kaaluda selle riigi kasutamist võrdlusriigina.

(158)

Pärast esimese teate avaldamist väitis liidu tootmisharu, et alusmääruse artikli 2 lõikega 6a antakse komisjonile sobiva võrdlusriigi määramisel ulatuslik kaalutlusõigus ega piirata sarnase majandusarengu taseme põhimõtet riikidega, kelle Maailmapank on liigitanud samasse kogurahvatulu rühma. Eelkõige väitis liidu tootmisharu, et kuigi Maailmapanga liigitus kogurahvatulu põhjal võib olla paljudel juhtudel loogiline, ei ole see mõistlik elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu puhul, mida käesolev uurimine käsitleb. Selle põhjus on asjaolu, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete näol on tegemist ainulaadse kõrgtehnoloogilise terasetootega ning Hiina eksportiva tootja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tehased vastavad kõrgeimatele rahvusvahelistele normidele ja ta ekspordib Euroopa Liitu peamiselt suure läbitavusega (kõrgesse kvaliteediklassi kuuluvaid) elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid. Samuti väitis liidu tootmisharu, et Brasiilia tootja ei suuda saavutada sama kvaliteeditaset, seevastu on Hiina eksportiv tootja majanduslikult ja tehnoloogiliselt samal tasemel kui Lõuna-Korea tehas POSCO, seega oli Lõuna-Korea tema arvamuse kohaselt kõige sobivam võrdlusriik.

(159)

Mis puudutab Maailmapanga liigitust, siis on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et normaalväärtuse arvutamisel riikide puhul, kus esineb olulisi moonutusi, võib komisjon kasutada võrdlusriiki, mille majanduse arengu tase on sarnane ekspordiriigi omaga. Et määrata iga juhtumi puhul kindlaks, millised riigid on eksportiva riigiga sarnasel majandusarengu tasemel, kasutab komisjon riike, mille Maailmapank on liigitanud samasse sissetulekukategooriasse. Seejuures kasutab komisjon talle seoses alusmääruse tõlgendamise ja kohaldamisega antud kaalutlusõigust, mida on korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus olukordades, kus komisjonile on selline õigus jäetud. Komisjon leiab, et see andmebaas sisaldab piisavat arvu potentsiaalselt sobilikke sarnase arengutasemega riike, kelle seast valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik.

(160)

Käesoleval juhul on asjakohane suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooria, kuhu Maailmapank on Hiina RV liigitanud. Seepärast ei ole Lõuna-Korea majandusarengu tase sama kui Hiina RV-l ja leiti, et see riik ei vasta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile.

(161)

Pärast teise teate avaldamist väitis Eurofer, et komisjoni hinnang, mis põhines terve riigi majandusarengu tasemel ja milles viidati Maailmapanga liigitusele, ei ole loogiline ning et sellesse tuleks hõlmata Hiina elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu majandusareng. Sellega seoses väitis Eurofer, et Lõuna-Korea ja Jaapani elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharude majandusareng on Hiina tootmisharuga sarnasel tasemel. Kuna Lõuna-Korea eksportivad tootjad koostööd ei teinud, siis väitis Eurofer, et komisjon saaks kasutada Hiina puhul võrdlusriigina Jaapanit ja normaalväärtuse kindlaksmääramiseks äriühingu Nippon Steel esitatud teavet.

(162)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande sõnastus ei võimalda sellist kitsast tõlgendust, sest selles ei ole osutatud sektoripõhisele lähenemisviisile. Peale selle ei esitanud Eurofer mingeid sõltumatuid allikaid, millele komisjon oleks saanud tugineda selle kindlakstegemiseks, et Lõuna-Korea ja Jaapani elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu on sarnasel majandusarengu tasemel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(163)

Esimeses teates osutas komisjon, et nendes riikides, mille puhul tehti kindlaks, et seal toodetakse uurimisalust toodet, see tähendab Brasiilias ja Venemaal, olid avalikult kättesaadavad ainult ühe uurimisaluse toote tootja – äriühingu Aperam Inox América do Sul S.A. (Aperam) – andmed 2019. kalendriaasta kohta. Sellega seoses kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja pakkuma vajaduse korral välja selliseid teisi uurimisaluse toote tootjaid nende valitud ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kriteeriumidele vastavas võrdlusriigis, kelle puhul asjaomaseid andmeid sisaldavad finantsaruanded on hõlpsalt kättesaadavad.

(164)

Pärast esimese teate avaldamist ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi Aperami kohta ega asjaomaseid avalikke finantsandmeid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja kohta võimalikus võrdlusriigis.

(165)

Pärast teise teate avaldamist nõustus Eurofer, et Brasiilia on sobivam võrdlusriik kui Venemaa. Sellest hoolimata väitis Eurofer, et Aperam ei ole tehniliselt suuteline tootma kõrge kvaliteediklassiga tooteid, mida Baoshani kontsern ELi ekspordib, sest ta ei ole investeerinud tehnoloogiasse, protsessidesse ja oskusteabesse, mis on selliste kvaliteediklasside puhul vajalikud. Eelkõige osutas Eurofer kulumi tasemele, mis oli väidetavalt liiga madal ja mida tuleks korrigeerida vastavalt liidu või Lõuna-Korea tootjate kulumi tasemele.

(166)

Nagu on selgitatud põhjenduses 180, ei tuginenud komisjon normaalväärtuse arvutamisel Aperami kulumi tasemele. Aperami andmed, mida normaalväärtuse arvutamiseks kasutati, käsitlesid ainult müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäära. Mis puudutab kulumit ja muid üldkulusid, siis tugined komisjon Baoshani kontserni üldkuludele, väljendatuna protsendina muudest tootmiskuludest, ja kohaldas seda protsendimäära ümberarvutatud tootmiskulude suhtes. Seepärast lükati see väide tagasi.

(167)

Pärast teise teate avaldamist väitis Eurofer ka seda, et komisjon peaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamisel lähtuma ka Aperami 2020. kalendriaasta finantsandmetest.

(168)

Komisjon nõustus selle väitega, ent tugines lõpuks ainult 2020. aasta andmetele, sest nagu on märgitud põhjenduses 203, siis pärast muude kui tegevuskulude väljajätmist ei kajastanud 2019. aasta finantsaruanded kasumit.

(169)

Esimeses teates loetles komisjon kõik elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Samas teates leidis komisjon, et tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasi (42) ning eelkõige Brasiiliat (HS-koodid 7225 11 ja 7226 11) ja Venemaad (HS-koodid 7204 10 kuni 7204 50) käsitlevate tööstusliku tooraine ekspordipiirangute loetelu põhjal esineb teatavate tootmistegurite puhul kaubanduspiiranguid. Peale selle on komisjoni talituste töödokumendis Venemaa Föderatsiooni majanduses esinevate oluliste moonutuste kohta kaubanduskaitse uurimise seisukohast (SWD(2020) 242) Venemaa puhul kindlaks tehtud olulised moonutused maagaasi- (43) ja elektrisektoris, (44) riigi ulatuslik sekkumine peamistesse toorainesektoritesse, terasetööstusse ja transporti ning suur kontsentreeritus ja vertikaalne integratsioon nendes sektorites (45) ning elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete (HS-koodid 7225 11 ja 7226 11) suhtes imporditollimaksude kohaldamine. Neid kaubanduspiiranguid ja olulisi moonutusi arvesse võttes leidis komisjon selles etapis, et Brasiilia oleks sobiv võrdlusriik, ja kutsus pooli esitama märkusi võimalike võrdlusriikide sobivuse kohta.

(170)

Pärast esimese teate avaldamist esitas liidu tootmisharu lisaks esimeses teates sisalduvatele argumentidele täiendavaid argumente selle kohta, miks Venemaa oli vähem sobiv võrdlusriik kui Brasiilia.

(171)

Peale selle märkis komisjon, et ükski pool ei vaidlustanud tema järeldusi Venemaa kui võrdlusriigi puhul kindlakstehtud puuduste kohta, mis esitati esimese teate punktis 2. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, sest ta vastas kõikidele kriteeriumidele, see tähendab tema arengutase on võrreldav Hiina omaga, riigis tegutseb elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja ja kõnealust tootjat käsitlevad andmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta on hõlpsalt kättesaadavad.

(172)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(173)

Eespool esitatud analüüsi põhjal otsustas komisjon käsitada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(174)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportiv tootja uurimisaluse toote tootmisel kasutab, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(175)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tegi komisjon kindlaks ka allikad moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Peamine allikas, mida komisjon kavatses kasutada, oli andmebaas Global Trade Atlas (GTA). Samuti esitas komisjon samas teates tootmistegurite harmoneeritud süsteemi (HS) kohased koodid või kaubakoodid, mida kasutatakse muu hulgas ELis, Kanadas või Brasiilias ning mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(176)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(177)

Lähtudes ettepanekust kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, teavitas komisjon teises teates huvitatud isikuid sellest, et ta kasutab enamiku toorainete moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi.

(178)

Komisjon koostas tootmistegurite ja allikate loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutavad. Komisjon ei saanud tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(179)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil toimunud ristkontrollide käigus kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmistegurid

(180)

Samuti lisas komisjon tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, nagu kulum ja muud püsikulud, mida ei saa kvantifitseerida. Kuna Aperami avalikult kättesaadavad finantsandmed ei sisaldanud asjakohaseid andmeid üldkulude summa kindlakstegemiseks, kasutati nende asemel eksportiva tootja äriühingupõhiseid andmeid, mida kohaldati ümberarvutatud tootmiskulude suhtes. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.5.1.6.

(181)

Pärast toimikusse lisatud teise teate avaldamist palus Eurofer komisjonil arvutada normaalväärtus otse eurodes, et vältida jüaani vahetuskursist tingitud moonutusi. Mis puudutab dumpingu arvutamiseks kasutatud vääringut, siis ei esitanud Eurofer moonutuste kohta mingeid tõendeid. Selle põhjal arvutas komisjon dumpingu vastavalt oma tavapraktikale, see tähendab kasutades eksportiva riigi vääringut.

(182)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, mis on esitatud GTAs ning millele lisati imporditollimaksud ja transpordikulud. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (46) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 154, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline (keskmiselt üle 90 %).

(183)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna olenemata kasutatud allikast ei mõjutanud nende puhul kasutatud väärtus märgatavalt dumpingumarginaali arvutamist, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 209.

(184)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarnega seoses kantud transpordikulu protsendimäärana tema asjaomaste toorainete tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võib eksportiva tootja toorainekulude ja esitatud transpordikulude suhet põhjendatult kasutada näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse toorainete tarnimise moonutamata transpordikulusid.

(185)

Pärast esimese teate avaldamist väitis Baoshani kontsern, et teatavate toorainete (vesinik, lämmastik, hapnik ja tina) hinnad olid Brasiilias palju kõrgemad kui Venemaal, peamiselt Brasiiliasse suunatud impordi väga madala taseme tõttu. Sellega seoses kutsus Baoshani kontsern komisjoni üles kasutama alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel muid allikaid, nagu rahvusvahelised hinnad või omamaised kulud Hiinas.

(186)

Komisjon leidis, et hapnikku, lämmastikku ja tina imporditi Brasiiliasse tüüpilistes kogustes. Seepärast lükati neid tooraineid käsitlev väide kõigepealt tagasi. Mis puudutab aga vesinikku, siis täheldas komisjon, et impordi tase ja hinnaerinevused olid tõepoolest märkimisväärsed. Seepärast leidis komisjon, et kõige sobivam on kasutada maailma suurima vesinikueksportija, s.o Kanada andmeid. Kuna tina impordi tasemes ja hindades ei olnud olulisi erinevusi, siis lähtus komisjon Brasiiliasse kui tervikusse suunatud impordist.

(187)

Pärast teise teate avaldamist väitis Baoshani kontsern, et Brasiiliasse imporditud lämmastiku ja hapniku arvutatud hinnad olid ekslikud, sest sõltuvalt päritoluriigist esines ühikuhindades märkimisväärseid erinevusi. Tema väitel olid Paraguayst pärit lämmastiku ja hapniku impordihinnad keskmisest impordihinnast vastavalt 11 ja 8 korda madalamad, mis osutab impordihindade märkimisväärsetele erinevustele sõltuvalt päritoluriigist. Peale selle väitis ta, et Paraguayst pärines vastavalt üle 98 % ja 70 % lämmastiku ja hapniku impordimahust. Lisaks väitis Baoshani kontsern, et nende toorainete ühikukulu oli oluliselt väiksem kui keskmine impordihind. Selle põhjal ja arvestades nende kahe tooraine osakaalu soovitas Baoshani kontsern käsitada lämmastikku ja hapnikku kulumaterjalidena või tugineda üksnes Paraguayst pärit lämmastiku ja hapniku impordihinnale.

(188)

Võttes arvesse lämmastiku- ja hapnikukulude osakaalu tootmiskuludes ja täheldatud hinnaerinevusi, leidis komisjon, et on asjakohane käsitada neid tooraineid kulumaterjalidena.

(189)

Pärast esimese teate avaldamist väitis liidu tootmisharu, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks on vaja eriti kõrge kvaliteediklassiga rauamaaki ja magneesiumoksiidi ning et HS-koodidel või võrdlusriigi koodidel, mis tavaliselt hõlmavad kõiki kvaliteediklasse, põhinev impordistatistika ei kajasta seda.

(190)

Komisjon leidis, et see väide on põhjendatud, sest elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted on tõepoolest väga keeruline toode, mis on tavapärastest teraseliikidest palju kallim ning mis nõuab spetsiaalseid valmistamisviise ja väga kõrge kvaliteediklassiga materjale ka rauatootmise eelnevatel tasanditel. Kuna eksportiva tootja esitatud andmed ei võimaldanud komisjonil eristada konkreetselt elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel kasutatavaid rauamaagi klasse, siis leidis komisjon, et kõige sobivam võrdlusalus on 66 % rauasisaldusega rauamaagi hind Fastmarketsi (47) andmete põhjal.

(191)

Komisjon leidis, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel kasutatav magneesiumoksiid (MgO) on palju kõrgema kvaliteediga kui Brasiiliasse imporditav magneesiumoksiid. Võrdlusriigi MgO tollikoodid hõlmavad rohkem MgO klasse kui see väga spetsiifiline klass, mida kasutatakse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel. Lisaks valmistavad sellist MgOd väga vähesed tootjad väga vähestes riikides, millest üks on Prantsusmaa. Hiina eksportiva tootja ja liidu tootmisharu andmetel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmiseks kasutatav MgO liik on tõepoolest mitu korda kallim kui Brasiiliasse imporditav MgO. Seega ei ole Brasiiliasse imporditav MgO elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel kasutatava MgO puhul sobiv võrdlusalus. Selle tulemusel leidis komisjon, et asjakohane võrdlusalus, mis kajastab rahvusvahelisi hindu väljaspool liitu ja Hiinat, on Comexti teatatud ekspordihinnad Prantsusmaalt kui elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete jaoks kasutatava MgO peamisest tootjariigist elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid tootvatesse riikidesse (48) suunatud eksport, välja arvatud Hiina RVsse suunatud eksport ja liitu jääv toodang.

(192)

Komisjon leidis, et andmebaasi Global Trade Atlas (GTA) teatatud koksisöe ja suruõhu impordihinnad Brasiiliasse ei ole tüüpilised. Peale selle kaasnesid nende hindadega suured konverteerimisprobleemid.

(193)

Kuna puudub konkreetne teave Hiina eksportiva tootja kasutatavate koksisöe klasside kohta, siis leidis komisjon, et asjakohane on kasutada kõrgeima kvaliteediga kõva koksisöe hinda Fastmarketsi andmete põhjal. Uurimise käigus selgus, et ka kõrgeima kvaliteediklassi koksisöe võrdlushind on madalam kui eksportiva tootja teatatud hind, mida tema koksisöe ostmisel maksis. See on veel üks näitaja, et eksportiv tootja kasutas oma tootmisprotsessis väga kõrge kvaliteediga koksisütt.

(194)

Mis puudutab suruõhku, siis teatas eksportiv tootja oma tarbimise kuupmeetrites, samal ajal kui Brasiiliasse imporditud kogused on esitatud ainult kilogrammides ja komisjon ei suutnud leida sobivat konverteerimistegurit. Igal juhul moodustas suruõhk ebaolulise osa eksportiva tootja tootmise kogukuludest. Selle põhjal käsitas komisjon seda tootmistegurit kulumaterjalina.

(195)

Puudusid andmed selle kohta, et uurimisperioodil oleks Brasiiliasse ferronioobiumi (FeNb) imporditud. Seepärast kasutas komisjon FeNb puhul ka maailma suurima eksportija, see tähendab Brasiilia andmeid, järgides sama lähenemisviisi, mida on mainitud põhjenduses 186 vesiniku puhul.

(196)

Mis puudutab kivisöegaasi, siis teatas eksportiv tootja oma tarbimise kuupmeetrites, samal ajal kui Brasiiliasse imporditud kogused on esitatud ainult kilogrammides ja komisjon ei suutnud leida kivisöegaasi jaoks sobivat konverteerimistegurit. Peale selle imporditi Brasiiliasse ainult 58 kg kivisöegaasi. Seepärast arvutas komisjon kivisöegaasi võrdlushinna maagaasi hinna põhjal võrdlusriigis, kontrollides mõlema gaasi kütteväärtust.

(197)

Pärast teise teate avaldamist esitas Eurofer märkusi teatavate toorainete ja kulumaterjalide kohta, mida kasutatakse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisel. Samuti palus ta komisjonil võtta arvesse omamaist transporti Hiina eksportiva tootjani.

(198)

Sellega seoses leidis komisjon, et Baoshani kontserni esitatud teave kajastas kõiki asjakohaseid tootmistegureid, isegi kui tootmisprotsess oli erinev. Lisaks võeti komisjoni arvutustes omamaist transporti arvesse, nagu on selgitatud põhjenduses 184.

(199)

Teises teates tegi komisjon ettepaneku kasutada tööjõukulude moonutamata väärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja Aperami tööjõukulusid. Ükski huvitatud isik ei esitanud selle kohta märkusi. Kui 2020. aasta andmed said kättesaadavaks, arvutas komisjon tööjõukulud ümber 2019. ja 2020. aasta keskmisena, et kajastada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(200)

Teises teates tegi komisjon ettepaneku kasutada elektrikulude moonutamata väärtuse kindlaksmääramiseks Brasiilia osariigi Minais Geraisi (kus asub Brasiilia ainus elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja) elektritarnija CEMIGi teatatud elektritariife (49). Ükski huvitatud isik ei esitanud selle kohta märkusi.

(201)

Teises teates tegi komisjon ettepaneku kasutada Brasiilia osariigi Minais Geraisi (kus asub elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja) tarnija GASMIGi teatatud maagaasi hindu tööstustarbijatele (50). Täpsemalt kasutas komisjon tööstuslikul eesmärgil tarbitava gaasi hinna andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta. Komisjon arvutas võrdlushinna tariifide põhjal, mida GASMIG uurimisperioodil kohaldas. Võrdlushind sisaldab makse (Tarifa com impostos). Ükski huvitatud isik ei esitanud selle kohta märkusi.

(202)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mis eespool viidatud tootmistegurites ei sisaldu.

(203)

Oma esimeses ja teises teates osutas komisjon, et ta kasutab Aperami finantsandmeid, ja tegi sellega seoses kättesaadavaks Aperami 2019. aasta finantsandmed. Pärast täiendavat analüüsi ja muude kui tegevuskulude ja -tulude väljajätmist ilmnes aga, et Aperam oli 2019. aastal kahjumis. Seega ei saanud tema 2019. aasta andmeid kasutada.

(204)

Menetluse käigus said komisjonile kättesaadavaks Aperami finantsandmed 2020. kalendriaasta kohta. Pärast muude kui tegevuskulude ja -tulude väljajätmist teenis Aperam kasumit. Kooskõlas Euroferi taotlusega kasutada 2020. aasta finantsaruandeid arvutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäära Aperami kõnealuse aasta finantsaruannete põhjal. Lisaks leidis komisjon, et käesoleval juhul oli asjakohasem kasutada Aperami konsolideeritud andmeid, kui tugineda tema kontrollitavate seotud üksuste finantsaruannetele. Konsolideeritud andmetel põhinev lähenemisviis annab Aperami tegevusest täpsema pildi ja sellega arvatakse tema finantstulemustest maha äriühingutevaheline kasum, mis ei ole eraldi raamatupidamisaruannetes tuvastatav. Samamoodi ei ole ei Aperami konsolideeritud ega eraldi raamatupidamisaruannetes käsitletud üksnes elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmist. Seepärast ei tähenda konsolideeritud andmete kasutamine, et andmed oleksid vähem täpsed. Selle tulemusel põhinesid moonutamata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum Aperami 2020. aasta finantsaruannetel.

(205)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsendina eksportivate tootjate tegelikult kantud tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(206)

Eespool kirjeldatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(207)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid Baoshani kontserni esitatud tarbimismäärasid kontrolliti kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus. Nagu on osutatud põhjenduses 47 eespool, saatis komisjon pärast kaugmeetodil toimunud ristkontrolli Baoshani kontsernile kirja (edaspidi „artiklit 18 käsitlev kiri“), milles ta väljendas oma kavatsust tugineda kättesaadavatele faktidele ja kohaldada seoses elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisele eraldatud töötundide arvutamisega alusmääruse artikli 18 lõiget 1. Sisuliselt leidis komisjon, et kontrollitud ja usaldusväärsed tõendid ei toetanud Baoshani kontserni tööjõu jaotamist. Oma märkustes artiklit 18 käsitleva kirja kohta esitas Baoshani kontsern samad tõendid, mis esitati kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus. Kuna need dokumendid ei tõendanud, mitu tundi oli iga töötaja igal päeval töötanud, siis kinnitas komisjon oma kavatsust ja kohaldas elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisele töötundide eraldamise suhtes kättesaadavaid fakte. Seda tehes arvutas komisjon elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisele eraldatud töötunnid ümber, jagades Baosteeli ja WISCO tööjõu kogukulud kummagi äriühingu ränitehase osakonna vastavate arvutatud tunnikuludega töötaja kohta. Selle tulemusel asendati Baosteeli ja WISCO teatatud töötunnid vastavate komisjoni ümberarvutatud väärtustega.

(208)

Komisjon korrutas tarbimismäärad moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis Brasiilias, nagu on kirjeldatud punktis 3.5.1.5.

(209)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusumma saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate kantud tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 187 osutatud toorainete ja kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(210)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Aperami müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldati moonutamata tootmiskuludele, moodustasid 13,5 %. Tootmise moonutamata kogukulude suhtes kohaldatud kasum, väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest, moodustas 7,6 %.

(211)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(212)

Pärast teise teate avaldamist tegi Eurofer ettepaneku arvutada normaalväärtus Ameerika Ühendriikidesse suunatud Hiina ekspordi hindade põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3.

(213)

Nagu on märgitud põhjenduses 154, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobilik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Sellest tulenevalt pidi komisjon arvutama normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, millega ei nähta ette kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna kasutamist.

(214)

Kuna Baoshani kontsern eksportis uurimisalust toodet liitu importijana mitme seotud ettevõtja kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode müüdi esimest korda edasi sõltumatutele klientidele liidus. Hinda korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning kasumit.

(215)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja Baoshani kontserni ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(216)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Korrektsioone tehti seoses mereveo-, kindlustus- ja krediidikuludega.

(217)

Ainsa koostööd tegev eksportiva tootja Baoshani kontserni puhul võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(218)

See võrdlus, mida on kirjeldatud eespool, ei näidanud dumpingu toimumist.

(219)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: eksport kolmandatesse riikidesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(220)

Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli väga oluline kogus Baoshani kontserni kogu eksportmüügist suunatud väljaspool ELi asuvatele kolmandatele turgudele, kus ei kohaldata minimaalseid impordihindu.

(221)

Võrreldes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega kontserni suurimatel eksportmüügi turgudel Indias ja Mehhikos, mis moodustavad ligikaudu [35–70 %] kogu eksportmüügist, leidis komisjon, et ekspordihind oli Baoshani kontserni puhul kindlakstehtud normaalväärtusest 20 % madalam.

(222)

Kuna teised Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele. Komisjon kasutas kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna hindamiseks andmebaasis GTA esitatud ekspordistatistikat. Selle põhjal oli Hiina ekspordistatistikas esitatud Hiinast pärit ekspordi keskmine hind madalam ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatud minimaalsest impordihinnast ja seega madalam Baoshani kontserni ekspordihinnast.

(223)

Seepärast peeti tõenäoliseks, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkavad Hiina eksportivad tootjad müüma tooteid liitu dumpinguhinnaga.

(224)

Lisaks Baoshani kontsernile, kes on ainus ELi eksportija, tegutseb Hiinas veel vähemalt kaheksa muud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete eksportivat tootjat. GTAs sisalduva Hiina ekspordistatistika kohaselt eksportisid ülejäänud Hiina eksportivad tootjad mujale maailma (51).

(225)

Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud Euroferi hinnangud Baoshani kontserni tootmisvõimsuse kohta olid väga lähedased Baoshani kontserni tegelikele andmetele. Kuna teised Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele, et hinnata teiste eksportivate tootjate tootmisvõimsust, ning ta kasutas aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet.

(226)

Aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe kohaselt hinnati Hiina tootmisvõimsuseks 1 810 000 tonni ja tootmismahuks 1 220 000 tonni. Hiina tarbimine oli hinnanguliselt 1 020 000 tonni. Selle põhjal oli vaba tootmisvõimsus Hiinas hinnanguliselt 600 000 tonni, mis ületab märkimisväärselt ELi kogutarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (265 000 – 280 000 tonni). Peale selle on mõni turg, näiteks USA, kaitstud kõrgete, 25 % tollimaksudega, mis piirab Hiina eksportivate tootjate turulepääsu.

(227)

Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral kasutavad Hiina tootjad oma vaba tootmisvõimsust suures koguses toodete liidu turule suunamiseks ja hakkavad neid müüma dumpinguhindadega.

(228)

Nagu on juba kindlaks tehtud põhjenduses 82 eespool, on liidu turg üks suurimaid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete turge maailmas.

(229)

Hinnatasemed liidus on üldiselt oluliselt kõrgemad kui Hiina tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad.

(230)

Liidu turu suurus ja hinnaerinevused näitasid liidu turu atraktiivsust.

(231)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldati, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on dumpingu kordumine tõenäoline.

(232)

Kuna ükski Venemaa eksportiv tootja koostööd ei teinud, nagu on märgitud põhjenduses 23, lähtus komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt oma analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, kättesaadavatest faktidest.

(233)

Sellest tulenevalt kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisel aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet koos muude teabeallikatega, nagu Eurostat ja andmebaas GTA.

(234)

Kuna usaldusväärsed andmed hindade kohta Venemaa siseturul ei olnud kättesaadavad, siis kasutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud metoodikat ja väärtusi.

(235)

Liitu suunatud ekspordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(236)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Selleks arvati taotluses kättesaadava teabe alusel maha tarne- ja kindlustuskulud (202,67 eurot/tonn). Sel viisil kindlakstehtud normaalväärtus tehasest hankimise tasandil oli 1 642 eurot/tonn, samal ajal kui ekspordihind tehasest hankimise tasandil oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 797,5 eurot/tonn.

(237)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kindlaks ligikaudu 80 % hinnaerinevuse ja järeldas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(238)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et kindlakstehtud dumpingumarginaal on selle kõrget taset arvesse võttes kaheldav ja et komisjon oleks pidanud aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet normaalväärtuse kohta eriti hoolikalt kontrollima. Ta lisas, et teisest teavet kasutades oleks komisjon pidama seda teavet kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „dumpinguvastane leping“) II lisa „Parim kättesaadav teave vastavalt artikli 6 lõikele 8“ punktiga 7 muude sõltumatute allikate põhjal kontrollima.

(239)

Komisjon leidis, et aegumise läbivaatamise taotluses Venemaa eksportivate tootjate normaalväärtuse kohta esitatud teave oli küllalt täpne ja piisav. Peale selle ei esitanud ükski huvitatud isik aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe kohta märkusi. Ka ükski Venemaa eksportiv tootja ei esitanud asjakohaseid andmeid seoses normaalväärtuse kindlaksmääramisega. Samuti ei esitanud ei Venemaa valitsus ega ükski huvitatud isik mingeid muid sõltumatuid allikaid. Võttes arvesse neid asjaolusid ja muude andmeallikate puudumist, leidis komisjon, et ta oli normaalväärtuse puhul tuginenud parimale teabele, mis talle kättesaadav oli. Lisaks on dumpinguvastase lepingu II lisa punktiga 7 ette nähtud, et kui huvitatud isik ei tee koostööd ja ametiasutused ei pääse seega ligi asjakohasele teabele, võivad sellise olukorra tagajärjed olla asjaomasele isikule vähem soodsad kui juhul, kui ta oleks koostööd teinud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(240)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu jätkumine on tõenäoline, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Analüüsi käigus uuris komisjon tootmist ja vaba tootmisvõimsust Venemaal ja liidu turu atraktiivsust. Kuna Venemaa tootjad koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele.

(241)

Läbivaatamistaotluses esitatud kättesaadavate faktide kohaselt on Venemaa tootmisvõimsus hinnanguliselt ligikaudu 332 000 tonni. Komisjoni hinnangul on Venemaa toodang 274 000 tonni. Seega tehti kindlaks, et vaba tootmisvõimsus on ligikaudu 58 000 tonni, mis moodustab üle [16–22] % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tarbimisest.

(242)

Isegi kui komisjon kasutaks teavet, mille NLMK esitas oma 11. detsembri 2020. aasta esildises, oleks vaba tootmisvõimsus siiski [20 000–50 000] tonni ja moodustaks liidu tarbimisest ligikaudu [7–19] %. NLMK ei esitanud oma tootmisvõimsuse kohta tõendeid. Peale selle on toodang olnud mõnel viimasel aastal suurem kui tootmisvõimsus, mis tekitab kahtlusi tegeliku tootmisvõimsuse kohta, millest NLMK oma esildises teatas.

(243)

Pärast avalikustamist märkis NLMK, et komisjon oleks pidanud tema esitatud teavet Venemaa tootmisvõimsuse, tootmise ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta kontrollima ja sellele teabele tuginema ning et selline kontrollimise oleks võimaldanud komisjonil hajutada põhjenduses 242 kirjeldatud kahtlusi.

(244)

Nagu on märgitud põhjenduses 23, osutas NLMK oma 10. detsembri 2020. aasta esildises ise, et ta oli sunnitud küsimustikule vastuse koostamise lõpetama ega esitanud küsimustikule pikendatud tähtajaks täielikku vastust, vaid üksnes lünklikku teavet, mis piirdus tema konkreetse tootmisvõimsuse ja tootmisega.

(245)

Käesoleval juhul leidis komisjon, et NLMK esitatud teave oli liiga lünklik ega võimaldanud mõtestatud järeldusi teha. Nagu on märgitud põhjenduses 242, võttis komisjon igal juhul arvesse teavet, mille NLMK sellega seoses esitas, ja tegi vaba tootmisvõimsuse olemasolu kohta sarnase järelduse. Seepärast lükati see väide tagasi.

(246)

Uurimine kinnitas, et liidu turg on Venemaa tootjate jaoks atraktiivne järgmistel põhjustel.

(247)

Esiteks on liidu turg üks suurimaid maailmas.

(248)

Teiseks, mis puudutab hindu, siis nagu on kirjeldatud põhjenduses 271 allpool, on Venemaa impordi keskmine hinnatase liidu turul liidu tootjate hinnatasemest madalam ja seega ekspordi kasv meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt jätkub.

(249)

Kolmandaks on suur osa Venemaa toodangust mõeldud ekspordiks (eksporditakse üle 86 % toodangust), samal ajal kui Venemaa tootjad katavad omamaise tarbimise peaaegu täielikult.

(250)

Oma 11. detsembri 2020. aasta esildises väitis NLMK, et EL ei ole prioriteetne turg, sest import on alates esialgsest uurimisest märkimisväärselt vähenenud. Komisjon märkis, et isegi kui NLMK eksport ELi on alates esialgsest uurimisest vähenenud, moodustab see jätkuvalt olulise osa ELi tarbimisest ja on vaatlusalusel perioodil kasvanud, nagu ilmneb tabelist 3 allpool. Seepärast on liidu turg vastupidiselt NLMK väitele Venemaalt pärit ekspordi jaoks oluline sihtturg.

(251)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et komisjoni eeldus, mille kohaselt teatav turg on atraktiivne üksnes tänu oma suurusele, on ekslik ja kohatu. Sellega seoses osutas NLMK ka asjaolule, et liidu turg ei meelitanud ligi olulist lisaimporti kolmandatest riikidest, millele meetmed ei olnud suunatud, kuigi nendel riikidel oli võrreldes asjaomaste riikide eksportijatega turule eelisjuurdepääs. Ühtlasi väitis ta, et Venemaa impordi madalat hinnataset käsitlev argument on ekslik, sest Venemaa ja liidu tootjate keskmised hinnad ei ole võrreldavad asjaolu tõttu, et vastavate poolte müüdavad tooteliigid omavahel otseselt ei konkureeri. Lisaks märkis Venemaa valitsus pärast avalikustamist, et ta ei nõustu komisjoni seisukohaga, mille kohaselt liidu turg on Venemaa eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, järgmistel põhjustel: Venemaa eksportivad tootjad keskenduvad oma siseturule ja nende eksport on suuremas osas ümber suunatud Aasia riikidesse. Peale selle väitis ta, et dumpinguvastaste meetmete olemasolu moonutab hinnangut liitu suunatud impordi hindade kohta.

(252)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Turu suurus on selle atraktiivsuse hindamisel käegakatsutav tegur, sest see võimaldab müüa suuri koguseid ning saavutada mastaabisääst tootmise, turustamise ja müügiga seotud kulude seisukohast. Lisaks kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nii Venemaalt pärit impordi maht kui ka turuosa, olenemata sellest, kas Venemaa eksportivad tootjad on keskendunud ümber Venemaa omamaisele turule ja/või Aasia turgudele. See näitas, et liidu turg on Venemaa eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt väga atraktiivne. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 277, oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vähenemine peamiselt tungitud asjaolust, et Ühendkuningriigi ainus elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja lõpetas 2019. aasta novembris lõplikult oma tegevuse.

(253)

Samuti ei nõustutud eelmises põhjenduses kirjeldatud põhjustel NLMK väitega, et komisjoni argument madala hinnataseme kohta on ekslik. Nagu on selgitatud põhjenduses 272 allpool, olid Venemaalt pärit impordi hinnad ka keskmiselt ligikaudu 30 % madalamad kui kohaldatav minimaalne impordihind (1 536 eurot/tonn) ja ligikaudu 23 % madalamad kui liidu tootmisharu võrreldavate tooteliikide hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Isegi võttes arvesse dumpinguvastaste meetmete kehtimist, annavad Venemaalt pärit impordi hinnad hea ettekujutuse Venemaalt liitu eksportivate tootjate käitumisest seoses ekspordihinnaga ja nende tõenäolisest hinnatasemest meetmete puudumise korral.

(254)

Komisjon järeldas eespool kirjeldatu põhjal, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis dumping tulevikus tõenäoliselt jätkub. Võttes arvesse suurt vaba tootmisvõimsust Venemaal, liitu suunatud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete dumpinguhinna taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja liidu turu atraktiivsust, järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, jätkuks tõenäoliselt märkimisväärses koguses Venemaalt pärit dumpinguhinna tasemel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sisenemine liidu turule.

(255)

Liidus toodavad uurimisalust toodet neli äriühingut. Taotluses esitatud teabe põhjal ei ole liidus teisi uurimisaluse toote tootjaid. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(256)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 249 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kõikidelt teadaolevatelt liidu tootjatelt liidu tootmisharu kohta saadud teabe põhjal.

(257)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja impordi kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati (Comexti andmebaasi) andmetele.

(258)

Jaapani puhul käsitati vaatlusalusel perioodil Madalmaadesse suunatud uurimisaluse toote impordi teatavat osa konfidentsiaalsena (52).. Sel põhjusel on alljärgnevas tabelis liidu tarbimise kohta ja impordi mahtu ja väärtust käsitlevates muudes asjakohastes tabelites esitatud andmed vahemikena.

(259)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(260)

Liidu tarbimine kõikus vaatlusalusel perioodil ning jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 265 000 – 280 000 tonni ja 2017. aastal vahemikku 300 000 – 315 000 tonni. Üldiselt vähenes liidu tarbimine alates 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %, kuigi 2019. aastal saavutas see ajutiselt tipptaseme. Tarbimise vähenemine on tingitud mitmest tegurist, nagu väiksem import ja liidu tootjate väiksem müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väiksema nõudluse tõttu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete järele.

(261)

Pärast avalikustamist osutas taotluse esitaja seestöötlemise kavade ulatuslikule kasutamisele liidu importijate poolt ning terasest trafoplekkide ja -südamike Türgi kaudu toimuva impordi kasvule, mis mõlemad näitavad, et välisriikides toodetud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tegelikku tarbimist liidus on pigem alahinnatud. Komisjon kinnitas ühelt poolt, et seestöötlemise kavade raames imporditud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid võeti tarbimisandmete arvutamisel arvesse. Teiselt poolt märkis komisjon, et terasest trafoplekid ja -südamikud jäävad väljapoole dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala ja seepärast neid ei uuritud.

(262)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete (Comexti andmebaasi) põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 257 eespool.

(263)

Asjaomastest riikidest pärit import ja selle turuosa muutusid järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(264)

Meetmed kehtestati 2015. aastal. Asjaomastest riikides pärit uurimisaluse toote import vähenes vaatlusalusel perioodi 17 %. Selle turuosa vähenes aga üksnes mõnevõrra (27,5–34,2 %-lt 2017. aastal 26,5–34,0 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), arvestades tarbimise paralleelset vähenemist liidu turul.

(265)

Asjaomastest riikidest kasvas 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ainult Korea Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit import, mille turuosa suurenes vastavalt ühe ja kahe protsendipunkti võrra.

(266)

Komisjon tegi keskmised impordihinnad kindlaks Eurostati statistika põhjal.

(267)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(268)

2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini täheldati asjaomastest riikidest pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõikide liikide (nii tavapäraste kui ka suure läbitavusega toodete) impordi keskmise hinna langust. Venemaa Föderatsioonist imporditi tavapärast liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, samal ajal kui ülejäänud neljast riigist imporditi suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid.

(269)

Impordi keskmised hinnad langesid 1 865 eurolt tonni eest 2017. aastal 1 718 eurole tonni eest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil langes impordi keskmine hind ligikaudu 7,6 %.

(270)

Ükski Korea Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ega USA tootja koostööd ei teinud, samal ajal tegid koostööd üks Hiina ja üks Jaapani eksportiv tootja.

(271)

Kõikidest asjaomastest riikidest (välja arvatud Venemaalt) pärit ja liitu suunatud impordi hindu mõjutas oluliselt meetmete ülesehitus kolme minimaalse impordihinna vormis põhjenduses 2 selgitatud põhjustel. Nagu on märgitud põhjenduses 3, siis ei ole vaja tollimaksu maksta, kui CIF-hind liidu piiril on minimaalse impordihinnaga samaväärne või sellest kõrgem. Asjaomastest riikidest (välja arvatud Venemaalt) pärit impordi hind oli vaatlusalusel perioodil peaaegu kõigil juhtudel minimaalse impordihinnaga samaväärne või sellest napilt kõrgem ning palju kõrgem kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Asjaomaste riikide (välja arvatud Venemaa) puhul ei tehtud kindlaks hinna allalöömist.

(272)

Kuna ükski Venemaa eksportiv tootja koostööd ei teinud, siis võrdles komisjon Venemaa puhul Venemaalt pärit impordi Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda, mida oli kohandatud impordijärgsete kuludega (65 eurot/tonn), liidu tootmisharu võrreldavate tooteliikide keskmise müügihinnaga. Venemaalt pärit impordi hinnad olid keskmiselt ligikaudu 30 % madalamad kui kohaldatav minimaalne impordihind (1 536 eurot/tonn) ja ligikaudu 23 % madalamad kui liidu tootmisharu kohaldatavad hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(273)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel, et komisjon peaks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid järgmistel põhjustel ümber arvutama. Esiteks kehtestati need marginaalid, mis hõlmasid alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohandust, esialgse uurimise käigus, rikkudes alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2, 3 ja 6. Teiseks ei olnud nende marginaalide arvutamine kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

(274)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon ei teinud Jaapani puhul kindlaks hindade allalöömist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 271. Seega ei olnud äriühingu Nippon Steel taotlus esialgses uurimises kehtestatud hinna allalöömise marginaal ümber arvutada põhjendatud. Peale selle, kuna aegumise läbivaatamisega ei muudeta tollimaksude määra, siis ei olnud põhjendatud ka algselt kindlakstehtud kahjumarginaali läbivaatamine. Lisaks määras komisjon hinnamõju analüüsimiseks juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, nagu on kirjeldatud põhjenduses 336, kindlaks liitu suunatud impordi tõenäolise tulevase hinnataseme Jaapanist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade põhjal, mida alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ei korrigeeritud ega saanud korrigeerida.

(275)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import muudest kolmandatest riikidest [19 000–25 000] tonni ehk [7–10,5 %] liidu kogutarbimisest. Põhiline elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete import muudest riikidest peale asjaomaste riikide pärines Brasiiliast ja Ühendkuningriigist.

(276)

Muudest kolmandatest riikidest pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi maht, turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Kolmandatest riikidest pärit import (tonnides)

(277)

Uurimisaluse toote import Ühendkuningriigist vähenes 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini poole võrra, ligikaudu 25 000 – 35 000 tonnilt 10 000–20 000 tonnile. See vähenemine oli tingitud asjaolust, et ainuke elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja Ühendkuningriigis lõpetas 2019. aasta novembris lõplikult oma tegevuse.

(278)

Seevastu suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt uurimisaluse toote import Brasiiliast. Brasiilia turuosa püsis aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väike, s.o alla 2 %.

(279)

Koguimport kolmandatest riikidest, välja arvatud asjaomastest riikidest, vähenes 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 38 % ja selle turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,0–10,5 %ni, võrreldes 10,2–13,5 %ga 2017. aastal.

(280)

Mis puudutab hinnataset, siis oli olukord riikide lõikes erinev, sõltuvalt sellest, kas liidu turul müüakse tavapäraseid või suure läbitavusega tooteid.

(281)

Sellest hoolimata vähenesid vaatlusalusel perioodil kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad. See suundumus on kooskõlas eespool tabelis 5 esitatud asjaomastest riikidest pärit impordi puhul täheldatud suundumusega ja allpool tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi puhul täheldatud hinnasuundumusega.

(282)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas impordi tõttu liidu tootmisharule avalduva mõju uurimine kõikide vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundanud majanduslike näitajate hindamist.

(283)

Kahju kindlaksmääramiseks ei eristanud komisjon makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest kõik neli teadaolevat liidu tootjat moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Komisjon hindas kahjunäitajaid nende andmete alusel, mida koostööd tegevad liidu tootjad esitasid küsimustikule antud vastustes.

(284)

Neli koostööd tegevat liidu tootjat kuuluvad kahte äriühingute kontserni. Sel põhjusel kaalus komisjon, kas esitatud teavet on vaja kajastada vahemikena eesmärgiga mitte avalikustada konfidentsiaalset äriteavet, kuid järeldas, et koondandmetest ei ilmne konfidentsiaalset teavet. Seepärast ei esitatud kahjunäitajaid käsitlevaid andmeid vahemikena.

(285)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(286)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 15 %. Lisaks väiksemale nõudlusele vaatlusalusel perioodil, nagu on selgitatud põhjenduses 260, tulenes tootmismahu märkimisväärne vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ka

(287)

Tootmisvõimsuse kohta esitatud andmed näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad kohandamised seoses seadistamisaja, hooldamise ja kitsaskohtade ning muude tavapäraste tööseisakutega. Vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsus mõnevõrra vähenes. Neljast liidu tootjast kaks investeerisid vaatlusalusel perioodil olemasolevate tootmisseadmete moderniseerimisse eesmärgiga toota tavapäraste tooteliikide asemel proportsionaalselt rohkem suure läbitavusega tooteliike. Nende investeeringute tulemusel suutsid liidu tootjad (peamiselt alates 2019. aastast) toota proportsionaalselt rohkem elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete õhemaid suure läbitavusega liike, mille tagajärjel oli tootmisvõimsus tonnides vaatlusalusel perioodil väiksem.

(288)

Hoolimata tootmisvõimsuse vähenemisest langes vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse rakendamismäär, tingituna tootmismahu ulatuslikust vähenemisest, nagu on selgitatud põhjenduses 286 eespool. Kokku oli vähenemine vaatlusalusel perioodil peaaegu 10 protsendipunkti.

(289)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(290)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidus püsis ajavahemikul 2017–2019 stabiilne, ent vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra. Müügimahu vähenemine järgis tootmismahu vähenevat suundumust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samadel põhjustel kui need, mida on selgitatud põhjenduses 286. Tootmismaht vähenes aga rohkem (2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 15 protsendipunkti) kui liidu tootjate müügimaht.

(291)

Sellest hoolimata liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil mõnevõrra kasvas – 55,9–62,6 %-lt 61,0–66,8 %ni –, tulenevalt asjaolust, et tarbimine vähenes rohkem kui liidu tootmisharu müügimaht.

(292)

Veel üks liidu tootmisharu turuosa kasvu põhjus on kehtivad meetmed koos COVID-19 pandeemia mõjust tingitud häiretega rahvusvahelises kaubanduses ja tarneahelates 2020. aasta esimeses pooles.

(293)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, samas kui müügimaht sõltumatutele klientidele liidus vähenes 4 %. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud, hoolimata turuosa suurenemisest.

(294)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(295)

Uurimisaluse toote tootmisega tegelevate liidu tootmisharu töötajate arv püsis ajavahemikul 2017–2019 stabiilne, ent vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra.

(296)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse väljundina töötaja kohta (tonnides), vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt. See on selgitatav koosmõjuga, mida avaldasid

(297)

Nagu on selgitatud põhjenduses 44, siis Venemaa, Lõuna-Korea ja USA eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Käesolevas menetluses tegid täielikult koostööd ainult üks Hiina ja üks Jaapani eksportiv tootja.

(298)

Sellele vaatamata ja olenemata asjaolust, et kolme minimaalse impordihinna vormis meetmete praegune ülesehitus mõjutas oluliselt liitu suunatud impordi hindu, tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus dumpinguhinnaga import Jaapanist (vt põhjendus 70), USAst (vt põhjendus 111) ja Venemaalt (vt põhjendus 237). Hiina ja Lõuna-Korea impordi puhul dumpingut kindlaks ei tehtud.

(299)

Kahjunäitajate põhjal püsis liidu tootmisharu majanduslik olukord ebakindel ja kahjustatud, kuigi alates 2015. aastast on kehtinud dumpinguvastased meetmed, mis esialgu olukorda teataval määral leevendasid ja tulemusi parandasid. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha varasemast dumpingust taastumist.

(300)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(301)

Eelnevast tabelist ilmneb, et eelmiste aastatega võrreldes langesid liidu ühiku müügihinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra. See tulenes peamiselt koosmõjust, mida avaldasid

(302)

Samuti näitab eelnev tabel tootmiskulude muutumist. Liidu ühe peamise tootja tootmise peatamise ja väiksema toodangu (vt põhjendus 296) tagajärjel suurenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil püsikulud uurimisaluse toote iga toodetud tonni kohta. Tootmiskulude suurenemise ja liidu tootmisharu müügihindade teatava languse koosmõju tulemusel kandsid liidu tootjad märkimisväärset kahju.

(303)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(304)

2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 8,5 %. Selle erinevuse mõju on suhteliselt väike, kuna tööjõukulud moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult ligikaudu 15 % tootmise kogukuludest.

(305)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(306)

Vaatlusalusel perioodil lõppvarude tase kõikus, kuid protsendina toodangust kokkuvõttes vähenes. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei saa laoseisu pidada tootmisharu jaoks oluliseks kahjunäitajaks.

(307)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(308)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks väljendas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelset puhaskahjumit protsendina selle müügi käibest.

(309)

Meetmete kehtestamine 2015. aastal avaldas liidu tootmisharu kasumlikkusele positiivset mõju, eelkõige 2017. aastal, kui liidu tootmisharu hakkas taastuma. Liidu tootjate 2017. aasta kahjum oli veel suhteliselt tagasihoidlik – 2,1 %. Vastavalt 2013. aastal ja esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil, mis hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014, ehk kahel perioodil, mis vahetult eelnesid esialgsete meetmete kehtestamisele 2015. aastal, kantud kahjum oli –26,6 % ja –22,3 %. See on palju suurem kui 2017. aastal kantud kahjum (–2,1 %). Järgnevalt hakkas majanduslik olukord aga halvenema (53) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis kahjum –18,6 %ni.

(310)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Erinevalt kasumlikkuse negatiivsest suundumusest muutus netorahavoog positiivselt. See positiivne netorahavoog on peamiselt selgitatav kahe olulise lepinguga, mille oli sõlminud üks kahjumit kandev liidu tootja:

(311)

Vaatamata vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjumile olid investeeringud vaatlusalusel perioodi kõigil aastail jätkuvalt üle 21 miljoni euro. Kõnealused investeeringud oli seotud peamiselt seadmete uuendamisega, et toota suure läbitavusega uurimisalust toodet.

(312)

Investeeringutasuvus on põhimõtteliselt kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Kantud kahjumi tõttu oli investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil negatiivne. Investeeringutasuvus järgis sama langussuundumust kui kasumlikkus.

(313)

Kapitali kaasamise võime on suutlikkus kaasata vahendeid investeerimiseks, laienemiseks või reformimiseks. Võttes arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kantud kahjumit, on võla või omakapitali kaudu rahastamine liidu tootjatele äärmiselt oluline, et neil oleks võimalik investeerimist jätkata. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 310, sõlmis üks liidu tootja näiteks oma emaettevõtjaga kasumi/kahjumi ülekandmise lepingu, mis tähendab seda, et tema kantud kahjumi kattis emaettevõtja ja et äriühingul oli võimalik jätkuvalt teha vajalikke investeeringuid, peamiselt uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide tootmise seadmetesse.

(314)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 309, avaldas meetmete kehtestamine 2015. aastal liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale esialgu positiivset mõju, eelkõige 2017. aastal, kui liidu tootmisharu hakkas taastuma.

(315)

Sellest hoolimata hakkas majanduslik olukord seejärel uuesti pidevalt halvenema ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis kahjum –18,6 %ni.

(316)

Müügimaht liidu turul vähenes 4 %, samuti langesid mõnevõrra (2 %) ühiku müügihinnad. Tootmine vähenes 15 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 10 %. Kuna tootmiskulud suurenesid, siis jõudis kahjum tasemele, mis ei ole jätkusuutlik.

(317)

Vaatlusalusel perioodil eespool kirjeldatud tegurite tulemusena tekkinud kahjumi tõttu järgisid muud näitajad, näiteks investeeringutasuvus, samasugust langussuundumust kui kasumlikkus.

(318)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et liidu tootmisharu kantud kahju tulenes struktuursetest probleemidest ega olnud seotud asjaomastest riikidest pärit impordiga. NLMK osutas kahjumi taseme ja suurenenud tootmiskulude korrelatsioonile ning liidu tootjate halvenevatele tulemustele, sealhulgas liidu ühe peamise tootja tootmise peatamisele, mille tagajärjel suurenesid püsikulud toote ühiku kohta. Peale selle väitis Venemaa valitsus pärast avalikustamist, et tarbimise vähenemine tekitas suurima probleemi liidu tootmisharu jaoks, mille olukord oli Venemaa valitsuse sõnade kohaselt stabiilne, nagu näitavad selle töötajate arv ja investeeringute suurenemine.

(319)

Pärast avalikustamist märkis Nippon Steel, et iga kahjunäitaja on selgitatav muude põhjustega kui elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete import asjaomastest riikidest. Näiteks väitis ta, et –18,6 % kahjum on selgitatav investeerimiskulude 32 % suurenemisega, samal ajal kui müügimahu 4 % vähenemine võib olla tingitud liidu tarbimise 11 % kahanemisest ja ka liidu tootmise vähenemisest.

(320)

Komisjon lükkas äriühingute NLMK ja Nippon Steel kõnealused väited järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks ei väitnud komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekitatud kahju oli põhjustanud (või põhjustanud ainult) asjaomastest riikidest pärit import. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 330 ja 331, kaalus komisjon ka muid huvitatud isikute kindlakstehtud tegureid, mis võisid kahju tekitada, kuid järeldas, et kõnealused muud tegurid olid oma laadilt ajutised. Teiseks, nagu on üldiselt kirjeldatud punktis 5 allpool ja eelkõige põhjenduses 361, võttes arvesse liidu tootmisharule tekitatud varasemat ja praegust kahju, siis meetmete puudumise korral kahjustava dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest tõenäoliselt suureneks märkimisväärselt, mille tagajärjel liidu tootjate kahjum veelgi kasvaks. Kolmandaks võeti liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel arvesse kõiki kahjunäitajaid ja komisjon tegi selle põhjal järelduse, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, nagu on kirjeldatud põhjenduses 321. Neljandaks ei olnud need märkused piisavalt põhjendatud. Samuti hõlmas komisjoni põhjalik analüüs lisaks liidu tootmisharu kantud kahjule (punkt 4) ka muid kahju põhjuseid ja seda, mis toimuks meetmete puudumise korral (punkt 5). Nagu on selgitatud põhjenduses 361, järeldas komisjon, et võttes arvesse liidu tootmisharule tekitatud varasemat ja praegust kahju, siis meetmete puudumise korral kahjustava dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest tõenäoliselt suureneks märkimisväärselt, mille tagajärjel liidu tootjate kahjum veelgi kasvaks.

(321)

Eespool kirjeldatud põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, nagu ilmneb kõikidest peamistest kahjunäitajatest alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(322)

Nagu on märgitud põhjenduses 271, mõjutas liitu suunatud impordi hindu oluliselt meetmete ülesehitus kolme minimaalse impordihinna vormis. Üldiselt imporditi Hiinast, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja USAst elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid hindadega, mis olid minimaalsete impordihindadega samaväärsed või neist kõrgemad, ning nende toodete müügihind ja tootmiskulu olid liidu tootmisharu omadest oluliselt suuremad ja seega ei tekitanud nende hinnad kahju. Seevastu Venemaalt pärit import toimus keskmiselt hindadega, mis olid liidu tootmisharu müügihindadest ja tootmiskulust oluliselt madalamad ja seega kahjustaval tasemel. Tehti kindlaks, et Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 20 % madalamad kui liidu tootmisharu võrreldavate toodete hinnad.

(323)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et Venemaalt pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liigid ELis peamiselt toodetavate tooteliikidega otseselt ei konkureerinud ning et Venemaalt pärit impordi madalamad hinnad kajastasid selle madalamat kvaliteeti ja piiratud kasutusviise. Äriühing väitis, et Venemaalt pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liikide säilitatud impordimaht üksnes vastas veel esinevale, kuid vähenevale nõudlusele madalama kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liikide järele.

(324)

Uurimise käigus kindlakstehtud faktid ei toetanud aga väidet, et Venemaalt imporditud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liigid ei konkureeri otseselt peamiste ELis toodetavate tooteliikidega. Esiteks konkureeris Venemaalt pärit import uurimisperioodil jätkuvalt liidu tootjate toodetud tooteliikidega, eelkõige neljast liidu tootjast nende kahe tootja omadega, kes tootsid ka madalama kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid. Teiseks tuletab komisjon meelde, et ta kehtestas kolm minimaalset impordihinda kolmele eri tootekategooriale maksimaalse rauaskao põhjal, mis on kõiki, sealhulgas Venemaalt imporditud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete eri liike hõlmav objektiivne mittediskrimineeriv kriteerium. Kolmandaks kuuluvad Venemaalt imporditud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liigid toote määratluse alla, neid müüdi liidu turul ja neid saab seal jätkuvalt kasutada, kuigi on tõenäoline, et 2. etapi jõustumise tagajärjel suureneb nõudlus uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide järele (vt põhjendus 401) ja väheneb nõudlus Venemaa eksportivate tootjate toodetavate tooteliikide järele.

(325)

Mis puudutab muid tegureid, siis tekitas COVID-19 pandeemia tellimuste täitmises viivitusi ja põhjustas liidus vaatlusalusel perioodil nõudluse vähenemise, millele järgnes müügihindade langus. Seega mõjutas ka COVID-19 pandeemia negatiivselt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(326)

Peale selle vähendas ülemaailmne surutis terasetööstuses liidus vaatlusalusel perioodil nõudlust terase järele ja terasetarbimist, millele järgnes müügihindade langus.

(327)

Samuti vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootjate eksportmüügi maht sõltumatutele klientidele 35–38 %, 100 000 – 115 000 tonnilt 2017. aastal 60 000 – 75 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootjad tegutsesid aga valivamalt ja suutsid vaatlusalusel perioodil oma ekspordihinda mõnevõrra tõsta.

(328)

Huvitatud isikud väitsid, et kasvanud kulude ja investeeringute tõttu ei olnud liidu tootjad piisavalt tõhusad. Üks huvitatud isik väitis ka, et liidu tootjatel ei olnud võimalik viia lõpule teatavaid restruktureerimisplaane, eelkõige kuna komisjon keelas äriühingute Tata Steel ja ThyssenKrupp ühinemise. Need väited ei olnud aga põhjendatud. Peale selle ei oleks liidu tootmisharu juhul, kui ta ei oleks saanud neid investeeringuid teha, suutnud jätkata konkureerimist asjaomaste riikide eksportivate tootjatega, kes impordivad liitu peamiselt elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liike. Selle tulemusel oleks tekkinud jätkusuutmatu olukord, mis oleks seadnud kahtluse alla nelja liidu tootja püsimajäämise. Seega olid suuremad investeerimiskulud vajalikud selleks, et liidu tootmisharu püsiks konkurentsivõimelise ja elujõulisena.

(329)

Samuti väitsid huvitatud isikud, et liidu tootmisharule tekitas olulist kahju ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht. Sellega seoses viitas komisjon käesoleva määruse põhjendustele 275–281 ja tuletas meelde, et muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide pärit koguimport vähenes 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 38 % ja selle turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7–10,5 %ni, võrreldes 10,2–13,5 %ga 2017. aastal. Seega ei viita miski sellele, et muu import oleks liidu tootmisharule kahju tekitanud.

(330)

Muid eespool kirjeldatud tegureid peetakse oma laadilt ajutisteks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus tundus liidu tootmisharu olukord juba olevat uuesti lootustandvam, võttes arvesse eeldatavat suuremat nõudlust elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete järele lähitulevikus ja liidu tootmisharu suutlikkust üha rohkem toota uurimisaluse toote suure läbitavusega liike.

(331)

Seda arvesse võttes hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas nende ajutiste ja erakorraliste asjaolude puudumisel oleks Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju jätkumine ja muudest asjaomastest riikidest pärit impordi põhjustatud kahju kordumine tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda. Komisjon võttis arvesse järgmisi elemente: 1) vaba tootmisvõimsus asjaomastes riikides ja liidu turu atraktiivsus ning 2) nendest riikidest pärit võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(332)

Nagu on juba kirjeldatud põhjendustes 82, 101, 113, 226 ja 241 eespool, on kogused, mida asjaomaste riikide eksportivad tootjad võiksid eksportida, liidu turu suurusega võrreldes märkimisväärsed. Vaba tootmisvõimsus on kolm korda suurem kui liidu kogutarbimine (54) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks on Hiina, Venemaa ja Jaapani eksportivate tootjate turuosa siseturul 97–100 % ning USA ja Lõuna-Korea eksportivate tootjate turuosa siseturul on 83–86 %. Selle tulemusel ei saa eksportivate tootjate mis tahes vaba tootmisvõimsust enam kasutusele võtta nende riikide siseturgude varustamiseks, sest need turud on juba väga suurel määral täidetud eksportivate tootjate omamaise toodanguga. Peale selle on Hiina ja USA turud kaitstud kaubandusmeetmetega.

(333)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on tõenäoline, et meetmete aegumise korral hakkavad kõikide asjaomaste riikide eksportivad tootjad liidu turul uuesti suuri koguseid müüma.

(334)

Nagu on märgitud põhjendustes 271 ja 322, oli Hiinast, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja USAst pärit impordi hinnatase minimaalse impordihinnaga võrdne või sellest kõrgem ning kõrgem kui liidu tootmisharu müügihind ja tootmiskulud. Venemaalt pärit impordi hind oli asjaomasest minimaalsest impordihinnast (1 536 eurot/tonn) oluliselt madalam ja seega ei tundunud minimaalne impordihind seda väga mõjutavat, samuti oli see hind madalam liidu tootmisharu müügihinnast ja tootmiskuludest. Seepärast leidis komisjon, et minimaalne impordihind avaldas suurt mõju esimese nelja riigi eksportivate tootjate hinnakäitumisele ning nende tegelikke impordihindu ei saanud kasutada usaldusväärse hinnanguna tõenäoliste tulevaste hindade kohta juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(335)

Nendel asjaoludel uuris komisjon kõnealusest neljast riigist (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea ja USA) (55) pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete puhul ka nende eksportivate tootjate praegust hinnakäitumist oma kolmandatest riikidest eksporditurgudel, et hinnata liitu suunatud impordi tõenäolist hinnataset meetmete aegumise korral.

(336)

Selleks tegi komisjon seoses koostööd tegevate Hiina ja Jaapani tootjatega kindlaks liitu suunatud impordi tõenäolise hinnataseme, võrreldes nende tooteliikide puhul, mille maksimaalne rauaskadu ei ole suurem kui 0,9 W/kg,

(337)

Selle põhjal tehti kindlaks, et Jaapani ja Hiina eksportivad tootjad eksportisid oma peamistele kolmandatest riikidest eksporditurgudele hindadega, mis olid vastavast minimaalsest impordihinnast ligikaudu 10 % madalamad.

(338)

Lisaks võrdles komisjon elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõrgeima kvaliteediga liikide (elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liigid, mille maksimaalne rauaskadu ei ole suurem kui 0,9 W/kg ning mis moodustavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kahe muu kategooriaga võrreldes koostööd tegevate Hiina ja Jaapani eksportivate tootjate impordist liidu turule suurema osa, nagu on selgitatud põhjenduses 2) kaalutud keskmist müügihinda liidus koostööd tegevate Hiina ja Jaapani tootjate toodetava ja mujal maailmas müüdava sama tootekategooria vastava kaalutud keskmise müügihinnaga, mis tehti kindlaks CIF-hinna põhjal, mida nõuetekohaselt kohandati tollimaksude ja impordijärgsete kuludega.

(339)

Tehti kindlaks, et Hiina ja Jaapani eksportivad tootjad eksportisid oma peamistele kolmandatest riikidest eksporditurgudele hindadega, mis olid liidu tootjate vastavast müügihinnast ligikaudu 3 % kõrgemad.

(340)

Sellega seoses tuleb aga meelde tuletada, et liidu tootjad müüsid kogu vaatlusaluse perioodi vältel tootmiskuludest madalama hinnaga (vt tabel 9, põhjendus 300), mille tulemusel nad kandsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärset kahjumit ja olid juba kahjustavas olukorras. Liidu turul süvendaksid Jaapani ja Hiina eksportivate tootjate sarnased hinnad, mida nad kohaldavad kõrgeima kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liikide suhtes oma kolmandatel turgudel, veelgi liidu tootmisharu kahjustavat olukorda, kui meetmetel lastaks aeguda.

(341)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel, et komisjoni analüüs Jaapanist pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi tõenäolise hinnataseme kohta meetmete puudumise korral ei ole põhjendatud. Esiteks on Jaapanist pärit impordi hind olnud minimaalsest impordihinnast järjepidevalt ja märkimisväärselt kõrgem ning seepärast oleks komisjon pidanud põhjendama, miks ei saa Jaapani küsitavate tõenäoliste hindade kindlakstegemiseks kasutada Jaapani tegelikke impordihindu. Samuti palus ta komisjonil põhjendada kolmandate riikide turgudele suunatud Jaapani ekspordi hindade ning nende vastavate minimaalsete impordihindade ja liitu suunatud ekspordi hindade võrdlust. Samuti väitis Nippon Steel, et kui võrrelda kattuvate tooteliikide müüki vastavalt Indiasse ja liitu, siis olid tema müügihinnad Indiasse kõrgemad kui müügihinnad liidus.

(342)

Komisjon tunnistas, et Jaapanist liitu suunatud impordi hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil minimaalsest impordihinnast järjepidevalt kõrgemad, nagu on näidatud tabelis 4 (põhjendus 267).

(343)

Sellest hoolimata lükkas komisjon tagasi äriühingu Nippon Steel väite, et ta oleks pidanud kasutama Jaapanist liitu suunatud impordi tegelikke hindu, et teha kindlaks Jaapani küsitavad tõenäolised hinnad juhul, kui meetmed aeguvad. Nagu on selgitatud põhjenduses 334, avaldas minimaalne impordihind suurt mõju nelja asjaomase riigi, sealhulgas Jaapani nende eksportivate tootjate hinnakäitumisele, kes eksportisid peamiselt elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõrge kvaliteediga liike, ning nende liitu suunatud impordi tegelikke hindu ei saanud kasutada usaldusväärse hinnanguna tõenäoliste tulevaste hindade kohta juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Jaapani puhul näitas seda asjaolu, et tema ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid keskmiselt märkimisväärselt madalamad kui ekspordihind liitu.

(344)

Mis puudutab Jaapanist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade võrdlust vastavate minimaalsete impordihindadega ja ekspordihindadega liitu, siis selgitas komisjon oma lähenemisviisi ja põhjuseid eespool põhjenduses 336. Peale selle oli väide, et äriühingu Nippon Steel müügihinnad Indias olid kõrgemad kui liidus, ekslik, sest müügiandmed põhinesid äriühingu Nippon Steel ja temaga seotud India ja Euroopa kauplejate vahelistel tehingutel, mida ei peetud võrdlemisel usaldusväärseks aluseks, mille põhjal teha järeldusi esimeselt sõltumatult kliendilt küsitava lõpliku hinna taseme kohta. Peale selle tuleb Jaapani kahe eksportiva tootja puhul märkida, et minimaalse impordihinna ja Jaapani kolmandates riikides küsitava keskmise müügihinna võrdlus, mida on kirjeldatud põhjenduses 336, põhines Jaapani mõlema eksportiva tootja esitatud teabel ja hõlmas kogu nende sõltumatut eksportmüüki kõikidesse kolmandatesse riikidesse.

(345)

Kuna Lõuna-Korea ja USA tootjad koostööd ei teinud, hinnati tõenäolist hinnataset liidus, võrreldes GTA asjakohase riigipõhise impordistatistika põhjal Lõuna-Korea ja USA praeguseid ekspordihindu kolmandatesse riikidesse ning keskmist minimaalset impordihinda.

(346)

Tehti kindlaks, et koostööd mittetegevate Lõuna-Korea ja USA tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid keskmisest minimaalsest impordihinnast vastavalt 20 % ja 15 % madalamad. Kui võrrelda neid USA ja Lõuna-Korea ekspordihindu minimaalse impordihinna kõrgeima tasemega, mis võib olla täpsem, sest enamik nende riikide ekspordist koosneb suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetest, siis oleksid need protsendid oluliselt kõrgemad.

(347)

Lisaks võrdles komisjon väiksema kui 0,9 W/kg rauaskaoga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liikide kaalutud keskmist müügihinda liidus Lõuna-Korea ja USA vastava ekspordi hindadega kolmandates riikides, lähtudes GTA asjakohasest riigipõhisest impordistatistikast ja eeldusel, et enamik Lõuna-Korea ja USA importi koosneb suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodetest.

(348)

Tehti kindlaks, et Lõuna-Korea ja USA kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid liidu tootjate müügihindadest vastavalt 22 % ja 14 % madalamad. Nagu on märgitud põhjenduses 340, siis kuna liidu tootjad juba müüsid oma tootmiskuludest madalama hinnaga, oleksid Lõuna-Korea ja USA eksportivate tootjate sarnased hinnad meetmete aegumise korral liidu tootmisharu kahjustavat olukorda veelgi süvendanud.

(349)

Võttes arvesse neljast asjaomasest riigist kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset ja liidu tootmisharu tegelikku kahjustavat olukorda, pidas komisjon seepärast tõenäoliseks, et nelja asjaomase riigi eksportivad tootjad hakkaksid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral eksportima liitu sarnasel hinnatasemel, mida nad kohaldavad oma kolmandatel turgudel, ja vähemalt selliste hindadega, mis on kohaldatavatest minimaalse impordihinna tasemetest madalamad (st kahjustaval hinnatasemel).

(350)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral toimuks import liitu kõikidest asjaomastest riikidest kahjustaval hinnatasemel. Kõnealune import tekitaks ka edaspidi kahju, nagu praegu toimub Venemaa puhul, ning selle tulemusel korduks muude asjaomaste riikide põhjustatud kahju.

(351)

Komisjon hindas asjaomastest riikidest pärit impordi võimalikku mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale, koostades kaks võimalikku stsenaariumi juhuks, kui meetmed aeguvad, nimelt

(352)

Esimese stsenaariumi puhul eeldas komisjon samuti, et 100 % asjaomastest riikidest pärit koguimpordist mõjutab liidu tootmisharu ega mõjuta muudest kolmandatest riikidest pärit importi, sest viimati nimetatud riikide turuosa on ebaoluline. Peale selle eeldas komisjon, et liidu tootmisharu säilitab samad müügihinnad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, sest ta juba on kahjumis.

(353)

Esimese stsenaariumi kohase simulatsiooni tulemustest ilmneb, et asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine toimuks liidu tootmisharu arvelt. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul väheneksid, mille tulemusel kahaneks veelgi tema tootmine ja suureneksid püsikulud uurimisaluse toote iga toodetud tonni kohta. See mõjutaks liidu tootmisharu üldist kasumlikkust. Selle tulemusel suureneks liidu tootmisharu kantud kahjum –18,6 %-lt –22,6 %ni, mis on veelgi jätkusuutmatum tase.

(354)

Teise stsenaariumi puhul leiti, et 5 % hinnalanguse mõju võib tekitada veelgi suuremat kahju. Kui liidu hinnad langeksid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve tõttu 5 % (1 356 eurot/tonn), siis suureneks kahjum veelgi rohkem, –29 %ni. Kui liidu hinnad langeksid 10 %, see tähendab 1 427 eurolt tonni kohta 1 285 eurole tonni kohta, oleks kahjum –37 %.

(355)

Tegelikkuses on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis kujuneks turul olukord, mis on esimese ja teise stsenaariumi kombinatsioon. See tekitaks liidu tootmisharule veelgi suuremat jätkusuutmatut kahju.

(356)

Pärast avalikustamist väitis Jaapani valitsus samuti, et Jaapan tuleks dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja jätta, sest Jaapani tooted ei kahjusta ega ohusta liidu tootmisharu järgmistel põhjustel. Esiteks toodetakse Jaapanis konkreetseid eriti kvaliteetseid tooteliike, mida liidus asuvad teatavad kasutajad kasutavad ja mis muutuvad neile üha olulisemaks. Teiseks näitab asjaolu, et Jaapanist liitu suunatud ekspordi hinnad on minimaalsest impordihinnast oluliselt kõrgemad, et kui Jaapani puhul lastakse kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel aeguda, siis ei tooks see kaasa madalamaid impordihindu.

(357)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel sarnaselt Jaapani valitsusele taaskord, et Jaapani puhul ei tuleks dumpinguvastaseid meetmeid säilitada, sest olulist ohtu liidu tootmisharule kujutab Hiina, mitte Jaapan, võttes arvesse tema suhteliselt väikest vaba tootmisvõimsust võrreldes Hiinaga. Hinnad, mida Jaapani eksportivad tootjad liidu turul küsivad, on kõrgeimad maailmas ja kõrgemad kui suurim minimaalne impordihind. Kolmandaks konkureerivad Jaapani ekspordihinnad õiglaste hindade juures teiste tootjate, sealhulgas liidu tootmisharu hindadega.

(358)

Komisjon tunnistas, et Jaapani eksportivad tootjad toodavad kõrge kvaliteediga tooteliike, nagu on märgitud põhjenduses 381. Teiselt poolt, nagu on märgitud põhjenduses 337, tehti kindlaks, et Jaapani eksportivad tootjad ekspordivad peamiselt oma kolmandatest riikidest eksporditurgudele hindadega, mis on ligikaudu 10 % madalamad nende konkreetsete kõrge kvaliteediga tooteliikide vastavatest minimaalsetest impordihindadest. Selle põhjal jäi komisjon seisukohale, et meetmete puudumise korral oleks tõenäoline madalama kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine kõikidest asjaomastest riikidest, sealhulgas Jaapanist. Seepärast leidis komisjon, et Jaapani uurimise kohaldamisalast väljajätmiseks puudub alus.

(359)

Nagu on selgitatud vastavates punktides eespool ja võtmata arvesse Hiina puhul tuvastatud vaba tootmisvõimsust, tegi komisjon peale selle kindlaks, et

(360)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes lükkas komisjon ka äriühingu Nippon Steel kõnealuse väite tagasi.

(361)

Selle põhjal ja võttes arvesse liidu tootmisharule tekitatud varasemat ja praegust kahju, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral kahjustava dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest suureneks märkimisväärselt, mille tagajärjel liidu tootjate kahjum veelgi kasvaks. Seepärast järeldas komisjon, et olenemata sellest, kas Venemaa impordi puhul esines läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisav põhjuslik seos, korduks asjaomaste riikide puhul esialgselt kindlaks tehtud kahju.

(362)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve ning avaliku poliitika huve seoses uurimisaluse tootega, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (57) (edaspidi „ökodisaini direktiiv“) ja sellega seotud tootepõhistes määrustes. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõike 1 kolmanda lausega pöörati erilist tähelepanu vajadusele kaitsta tootmisharu kahjustava dumpingu negatiivse mõju eest.

(363)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukoht teatavaks teha.

(364)

Liidu tootmisharu asub neljas liikmesriigis (Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi Vabariik ja Poola) ning selles on uurimisaluse tootega seoses otseselt hõivatud üle 2 200 töötaja.

(365)

Mõni huvitatud isik väitis, et meetmetel tuleks lasta aeguda, sest liidu tootjatele ei tekitata enam kahju. Näiteks väitsid nad, et liidu tootjate uurimisaluse toote müük liidu turul kasvas ja alates 2017. aastast on nad suutnud oma turuosa liidu turul 3 % suurendada. Samuti väideti, et liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise ja tööhõive tasemed on püsinud alates 2017. aastast stabiilsed. Ühtlasi suutis liidu tootmisharu investeerida märkimisväärseid summasid, mis väidetavalt osutab tootmisharule, mis tunneb oma turu tuleviku suhtes kindlust.

(366)

Nagu on selgitatud põhjenduses 315 jj, kandsid liidu tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil -18,6 % kahjumit. Peale selle vähenes vaatlusalusel perioodil müügimaht liidu turul 4 %, samuti langesid mõnevõrra (2 %) ühiku müügihinnad. Lisaks vähenes tootmine 15 % ja tootmisvõimsuse rakendamine 10 %. Seepärast järeldas komisjon põhjenduses 321, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(367)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise korral oleks nendest riikidest pärit impordi algselt tekitatud kahju jätkumise tõenäosus suur. Asjaomastest riikidest pärit märkimisväärses mahus dumpinguhinnaga impordi sissevool tekitaks liidu tootmisharu jaoks ebaausa konkurentsi ja põhjustaks talle täiendavat kahju. See halvendaks liidu tootmisharu niigi kahjustatud ja väga ebakindlat majanduslikku olukorda ning ohustaks selle elujõulisust.

(368)

Komisjon järeldas seega, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(369)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijatega. Ainult üks sõltumatu importija andis endast teada ja tegi käesolevas uurimises koostööd, esitades vastuse küsimustikule.

(370)

Seepärast ei olnud komisjoni kasutuses piisavalt teavet, mis oleks võimaldanud järeldada, et meetmete säilitamine kahjustaks importijate huve. Pigem on olukord vastupidine, sest asjaomastest riikidest pärit import ei peatunud meetmete tagajärjel, vaid jätkus märkimisväärses mahus.

(371)

Seitse kasutajat andsid endast teada ja väljendasid soovi uurimises osaleda. Käesolevas uurimises tegid neist aga ainult neli täielikult koostööd, esitades terviklikud vastused nii küsimustiku avalikule kui ka konfidentsiaalsele versioonile.

(372)

Nelja täielikult koostööd tegeva kasutaja hulka kuulus üks suurimaid kasutajaid liidu turul, samal ajal kui ülejäänud kolm kasutajat olid tööhõive ja käibe seisukohast suhteliselt väikesed.

(373)

Endast andsid teada ka järgmised kolm kasutajate ühendust, kes esitasid komisjonile liidu huve käsitleva teabe:

(374)

Komisjon tunnistas, et trafotööstus on liidu turul oluline tootmisharu. T&D Europe väitis, et liidu trafoturu käive on ligikaudu 3,7 miljardit eurot, millest umbes 10 % moodustab import. ELi trafotoodangu väärtus on ligikaudu 4,7 miljardit eurot ja EL on trafode netoeksportija. Samuti väitis T&D Europe, et ELi trafotööstusesse kuulub sadu ettevõtjaid ja see annab ELis tööd rohkem kui 30 000 inimesele, kui mitte võtta arvesse alltöövõtjaid ja muid tootmisharusid, mis ELi trafotööstusest kasu saavad. Seoses järgmise etapi tootmisharudega väitis WindEurope, et 2019. aastal oli Euroopa tuuleenergiasektoris üle 160 000 otsese töökoha ja lisaks toetas see 140 000 kaudset töökohta. Venemaa tootja NLMK esitas oma 11. detsembri 2020. aasta esildises sarnaseid märkusi, väites, et trafotööstuse tähtsuse tõttu peaksid kasutajate huvid olema ülimuslikud.

(375)

Uurimisalust toodet kasutatakse peamiselt võimsus- ja jaotustrafode tootmise põhimaterjalina. Euroopa trafotootjate puhul on tegemist ammu rajatud tootmisharuga, mis on alati tarninud suurtele energiatootjatele. Üldjuhul kuulub kõnealune trafotööstus suurtesse tööstuskontsernidesse, mis on esindatud kogu maailmas. Turul tegutsevad aga ka teatavad väiksemad sõltumatud äriühingud, neist mõned teatavatel spetsiifilistel nišiturgudel, nagu südamiklõikamine.

(376)

Uurimisalust toodet peetakse tarbijate jaoks oluliseks kuluartikliks. Zvei väitel moodustab trafo südamiku (elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoote) kulu 20–40 % trafo tootmise kogukuludest. Kasutajate küsimustikest kogutud andmete põhjal moodustab uurimisalune toode sisendmaterjalina aga keskmiselt ligikaudu 7–17 % trafode tootmise kogukuludest. See võib erandjuhtudel olla kõrgem, eelkõige piiratud arvu vahendusettevõtjate puhul, kes paigutuvad uurimisaluse toote tootjate ja trafotootjate vahele. Kõnealuste vahendusettevõtjate tegevus piirdub rullide pikisaagimisega ja laminaatide lõikamisega vastavalt trafotootjate spetsifikatsioonidele ja/või trafode südamike koostamisega.

(377)

Kasutajate väitel on eksportivate tootjate tooted rauaskao seisukohast parema kvaliteediga. Samuti väitsid nad, et pärast meetmete kehtimist viiel järjestikusel aastal ei ole liidu tootmisharul endiselt piisavat tootmisvõimsust kasutajate tootmisharu varustamiseks, eelkõige suure läbitavusega tooteliikidega. T&D Europe väitis, et trafotööstus sõltub eeskätt elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavuse ja DR-kvaliteediga liikide impordist ning et ELi tootjad ei suura toota elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavuse ja DR-kvaliteediga liike sellises koguses ja sellise kvaliteediga, mida liidu turul vajatakse. Ühtlasi väitis ta, et lähitulevikus suudavad liidu tootjad täita vaid väikese osa ELi nõudlusest. Sellest tulenevalt väitsid nad, et liidu turul valitseb praegu ja edaspidi nappus, eelkõige suure läbitavusega tooteliikide puhul.

(378)

Kasutajate ühendused väitsid, et kehtivate meetmete säilitamine vähendaks Euroopa trafotootjate konkurentsivõimet võrreldes väljaspool liitu asuvate trafotootjatega. Kolme minimaalse impordihinna vormis meetmete jätkumine tekitaks liiga kõrge moonutatud turuhinna ning mõjutaks trafode ja elektrienergia hinda üle Euroopa. T&D Europe ja Zvei väitsid ka, et nendel elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete turgudel, kus kunstlikud impordimeetmed puuduvad (näiteks Indias), langes elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hind 2020. aasta esimeses kvartalis läbi aegade madalaimatele tasemetele. Samuti väitsid nad, et minimaalsed impordihinnad suurendavad ELi trafotootjate kulusid ja on kasulikud peamiselt väljaspool ELi asuvatele tehastele, mis müüvad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid ELi kõrgemate hindadega. Zvei lisas, et selle tulemusel võivad Euroopa trafotootjad ümber asuda väljapoole liidu turgu.

(379)

Eespool kirjeldatut kokku võttes olid kaks peamist väidet kehtivate meetmete säilitamise vastu järgmised:

Kõnealuse kahe peamise väite hindamisel võttis komisjon arvesse järgmist turustruktuuri. Uurimisaluse toote tootjate arv üle maailma piirdub vähem kui 20 olulise tootjaga. Pärast Hiina turgu on liit suurima arvu tootjatega turg. Tundus, et kõik tootjad ei suuda tarnida uurimisaluse toote teatavaid suure läbitavusega liike. Uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide tootjad asuvad liidus, USAs, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Hiinas.

(380)

Kõigepealt leidis komisjon, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu impordile. 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini asjaomastest riikidest pärit import küll vähenes, ent ei lõppenud, vaid jätkus märkimisväärsetes kogustes. Seega ei eeldata meetmete säilitamise korral impordi lõppemist, vaid pigem selle jätkumist.

(381)

Mis puudutab uurimisaluse toote kvaliteeti, siis tunnistatakse turul, et eelkõige Hiina RVst, Lõuna-Koreast, USAst ja Jaapanist pärit impordi puhul on üldjuhul tegemist uurimisaluse toote suure läbitavusega liikidega. Uurimisaluse toote teatavaid kõrge kvaliteedi ja väikese rauaskaoga tooteliike suudavad aga toota ka kaks liidu tootjat. Suurima koostööd tegeva kasutaja väitel tegid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete neljast liidu tootjast kaks aastatel 2015–2020 oluliselt suuremaid jõupingutusi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega kvaliteetsete liikide tootmiseks ja täiustasid samal ajavahemikul rauaskao seisukohast märkimisväärselt oma tooteportfelli.

(382)

Liidu tootmisharult kogutud ja tooteliikide minimaalse impordihinna kategooriate kaupa eristatud tootmisandmed kinnitasid tõepoolest, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liidu tootjad on teinud oluliselt suuremaid jõupingutusi selle nimel, et toota tooteid, mille maksimaalne rauaskadu ei ületa 0,9 W/kg. Kuigi kogutoodang vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt vähenes, siis suutsid liidu tootjad toota samal ajavahemikul proportsionaalselt rohkem tooteid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,9 W/kg, mille tulemusel selliste toodete toodang kasvas 36 %, see tähendab üle 20 000 tonni.

(383)

Meetmete puudumise korral ei oleks kindel, kas liidu tootmisharu suudab oma elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liike edasi arendada, võttes arvesse tema keerulist majanduslikku olukorda.

(384)

Arvestades liidu tootjate kasutatavat tootmisvõimsust ja praegust strateegiat toota lähitulevikus proportsionaalset rohkem suure läbitavusega tooteliike, suudab liidu tootmisharu kasutajate tootmisharu üha rohkem varustada, sealhulgas suure läbitavusega tooteliikidega. Liidu tootjate hinnangul suudavad nad suure läbitavusega tooteliikide tootmise taset alates 2021. aastast veelgi tõsta.

(385)

Suurim koostööd tegev kasutaja hindas, et isegi suure läbitavusega tooteliikide tootmise taseme täiendava tõstmise korral jääb elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete liidu toodangust puudu, et täita liidu turu nõudlus uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide järele.

(386)

Liidu huvide analüüs ei eelda aga, et liidu nõudlus peab olema täielikult täidetud liidu toodanguga. Eelduste kohaselt jätkatakse liidu turu varustamist asjaomastest riikidest pärit impordiga. Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate meetmete jätkamise korral ei ole tõenäoline, et liidu turul tekiks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liikide nappus.

(387)

Kogutud andmete põhjal leidis komisjon, et meetmete jätkamisel oleks trafode hinnale ja tööhõivele kasutajate tootmisharus üksnes piiratud mõju. Tõenäoline mõju oleks see, et sisendmaterjali hind, mis moodustab ligikaudu 7–17 %, ei muutuks ja püsiks samal tasemel, kus see on olnud alates kolme minimaalse impordihinna vormis meetmete kehtestamisest 2015. aastal.

(388)

Samuti leidis komisjon, et isegi kui eeldada ligikaudu 20 % erinevust liidu kõrgemate ja rahvusvaheliste madalamate hindade vahel, võiks kasutajate tootmisharule avalduda järgmine ebaoluline mõju: kui liidu turul kehtivatel meetmetel lastaks aeguda ja liidu hinnad langeksid 20 %, väheneksid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kulud kasutajatele keskmiselt alla 2,5 % (59).

(389)

Lisaks, mis puudutab koostööd tegevate kasutajate majanduslikku olukorda, siis olid kaks neist kasumis ja kaks kahjumis. Üks kahjumit kandnud kasutaja oli vahepeal riigistatud. Teine kasutaja, kes on käibe ja töötajate arvu poolest suurim kasutaja, väitis, et tema kantud kahjum 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ei kaasnenud tema tegevusega, vaid pigem tulenes kahest erakorralisest sündmusest. Kui neid erakorralisi sündmusi ei oleks toimunud, siis oleks ka see äriühing olnud kasumis. Seega järeldas komisjon, et üldiselt olid koostööd tegevad kasutajad majanduslikult paremas olukorras kui elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjad.

(390)

Samuti hankisid kasutajad liidu tootmisharult märkimisväärse koguse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, sealhulgas suure läbitavusega tooteliike. Kehtivate meetmete aegumise korral ei saa välistada, et kasutajad muutuksid täielikult sõltuvaks impordist, eelkõige suure läbitavusega tooteliikide puhul, mis oleks kahtlemata samuti kahjulik, sest see mõjutaks nende tarnete mitmekesisust. Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete jätkamine ei avaldaks kasutajate tootmisharule ebaproportsionaalset kahjulikku mõju.

(391)

Pärast avalikustamist väitis taotluse esitaja, et komisjon tegi õige järelduse, mille kohaselt kehtivatee meetmete aegumise korral ei saa välistada, et kasutajad muutuksid täielikult sõltuvaks impordist, mis oleks kahtlemata samuti kahjulik, sest see mõjutaks nende tarnete mitmekesisust. Taotluse esitaja lisas, et küsimus ei ole üksnes tarnete mitmekesisuses vaid ka tarnekindluses. Tema väitel on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted kui trafosüdamike tootmiseks vajalikud komponendid äärmiselt olulised näiteks selleks, et hooldada ja laiendada liidu elektrivõrku, mis ei saa sõltuda Aasias, Venemaal või USAs asuvate välisettevõtete tarnetest.

(392)

Komisjon kordas, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu kogu impordile (vt põhjendus 380). Pikendades minimaalse impordihinna vormis meetmeid, kuid mitte sulgedes liidu turgu, on võimalik tagada kindlad ja mitmekesised tarned eri allikatest, sealhulgas eksportivatelt ja liidu tootjatelt.

(393)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et Venemaa puhul meetmete jätkamine ei ole liidu huvides ja et nende jätkamisega ei lahendata liidu tootmisharu struktuurseid probleeme, küll aga kahjustatakse kasutajaid.

(394)

Seoses NLMK väidetega osutas komisjon põhjendusele 388, kus on selgitatud, et meetmete jätkamine avaldaks kasutajate kuludele vaid väikest mõju. Teiseks, mis puudutab liidu tootmisharu struktuurseid probleeme käsitlevat väidet, siis osutab komisjon oma kaalutlustele, mis on esitatud põhjenduses 320.

(395)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et kokkuvõttes oleks meetmete jätkamine vastuolus kasutajate huvidega. Komisjon ei saanud aga nõustuda väitega, et meetmete jätkamisega kaasneks suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tarnedefitsiit. Ühtlasi järeldas ta, et meetmete jätkamine võib kasutajate tootmisharu konkurentsivõimet kahjulikult mõjutada, kuigi mõju kuludele oleks väidetust väiksem.

(396)

Ökodisaini direktiiviga kehtestatakse energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete raamistik, sätestades nende toodete energiatõhususe minimaalsed kohustuslikud nõuded. Direktiivi eesmärk on vähendada liidu energiatarbimist, edendades selleks elektriseadmete tõhusust.

(397)

Ökodisaini direktiivi rakendatakse kõigis ELi riikides vahetult kohaldatavate tootepõhiste määruste kaudu. Ökodisaini määrus (60) hõlmab väikese, keskmise ja suure võimsusega trafosid käsitlevaid uusi ökodisaini nõudeid. Ökodisaini määruse artiklis 1 on määratletud selle kohaldamisala (määrust kohaldatakse 50 Hz sagedusega elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudes või tööstuslikes rakendustes kasutatavate 1 kVA minimaalse nimivõimsusega jõutrafode turule laskmise ja kasutuselevõtu suhtes). Ökodisaini määrust kohaldatakse ainult pärast määruse jõustumist ostetud trafode suhtes.

(398)

Ökodisaini määruse 1. etapp jõustus 1. juulil 2015 ja 2. etapp (61)1. juulil 2021. 2. etapi nõuded on 1. etapi nõuetest rangemad.

(399)

Mitu huvitatud isikut osutas ökodisaini määruse 2. etapi jõustumisele. T&D Europe väitis, et 2. etapi nõuetele vastavate trafode kulutõhusaks ja ruumilistele piirangutele vastavaks väljatöötamiseks ja tootmiseks on vaja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõrgeima kvaliteediga liike, mida liidu tootmisharu toodab vaid piiratud koguses. Zvei väitis, et ELi komisjoni rohelise kokkuleppe, majanduse kõikide osade üha suurema elektrifitseerimise ja kogu ELi tööstuse digiülemineku tagajärjel suureneb nõudlus (väga tõhusate trafode) järele. WindEurope märkis, et nõudlus elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liike sisaldavate trafode järele suureneb veelgi, tulenevalt üha suurenevast teadlikkusest trafode energiakaost olelusringi jooksul, samuti ELi meetmetest energiakulude vähendamiseks ja trafode keskkonnatoime parandamiseks, võttes eelkõige arvesse ELi ökodisaini direktiivi 2. etapi rakendamist trafode suhtes.

(400)

Suurim koostööd tegev kasuta märkis, et 2. etapi rangemaid nõudeid on võimalik täita kahel viisil:

Sellest tulenevalt uskus kõnealune kasutaja samuti, et ökodisaini määruse 2. etapi jõustumise tagajärjel toimub täiendav üleminek elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõrgeima kvaliteediga liikidele.

(401)

Komisjon leidis, et eespool esitatud argumentide põhjal on tõepoolest väga tõenäoline, et 2. etapi jõustumise tulemusel suureneb nõudlus uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide järele. Samuti jätkub aga selliste trafode nõudlus ja tootmine, milles kasutatakse uurimisaluse toote tavapäraseid liike.

(402)

Peale selle püüab komisjon ELi avamere taastuvenergia strateegia (62) kaudu edendada meretuuleenergia tootmisvõimsust, et täita ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus (63). ELi avamere taastuvenergia strateegias prognoositi, et Euroopa meretuuleenergia tootmisvõimsus kasvab praeguselt 12 GW tasemelt vähemalt 60 GWni 2030. aastaks ja 300 GWni 2050. aastaks. Ka nimetatud strateegia toetab nõudluse suurenemist uurimisaluse toote suure läbitavusega liikide järele. WindEurope märkis, et Euroopa tuuleenergiasektoris on trafodel mitmeid kasutusviise: neid kasutatakse gondlites, avamere alajaamades ja maismaa ühenduspunktides. Eelkõige märkis WindEurope, et uurimisaluse toote suure läbitavusega liigid on eriti olulised gondlites kasutatavate trafode puhul, sest ruum on esmatähtis ja mass peab olema minimaalne.

(403)

Seetõttu on mitmesugustes õiguslikult siduvates tootestandardites seatud eesmärk tagada Euroopas trafode tootmiseks ja turustamiseks kõrge kvaliteediga suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete piisavad tarned, olenemata nende päritolust. Kuigi nõudlus suure läbitavusega tooteliikide järele kindlasti kasvab, on tulevase nõudluse suurus praegu ebaselge, kuna huvitatud isikud ei ole esitanud asjakohaseid tõendatud prognoose. Ent nagu on kirjeldatud eespool, jõudis komisjon järeldusele, et toimik ei sisalda tõendeid selle kohta, et meetmete jätkamisega kaasneks suure läbitavusega suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tarnedefitsiit, mis ei võimaldaks täita ELi ökodisaini määruse 2. etapi puhul kehtestatud eesmärke. Võttes arvesse elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootjate piiratud arvu maailmas, toetaks meetmete jätkamine pigem tarnete mitmekesisust, sealhulgas elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liikide puhul, mis muutuvad nende eesmärkide täitmisel üha olulisemaks.

(404)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidis komisjon, et kehtivate meetmete jätkamine võimaldaks liidu tootmisharul järk-järgult uuesti kasumlikkuse saavutada ja teha täiendavaid investeeringuid selliste kvaliteediklassidega toodete tootmiseks ja väljatöötamiseks, mis on vajalikud suurenenud nõudluse täitmiseks suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete järele.

(405)

Kui meetmetel lastaks aeguda, siis ei ole tõenäoline, et liidu tootmisharu suudab oma elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete suure läbitavusega liike edasi arendada, võttes arvesse tema keerulist majanduslikku olukorda. Seega on meetmete jätkamine selgelt liidu tootmisharu huvides.

(406)

Mis puudutab kasutajate huve, siis on kehtivate meetmete säilitamisel üksnes piiratud mõju trafode hindadele ja tööhõivele kasutajate tootmisharus.

(407)

Seoses ökodisaini määruses esitatud eesmärgiga tagada liidu turul energiatõhususe kindlustamiseks suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete suure läbitavusega liikide piisav tarnimine ei ole kindlaks tehtud, et meetmete jätkamine kahjustaks kõnealuse eesmärgi täitmist.

(408)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja kuna minimaalse impordihinna vormis meetmed olid kavandatud nii, et neis arvestatakse kasutajate tootmisharu muresid seoses jätkuva vajadusega suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi järele, järeldas komisjon, et kokkuvõttes puuduvad liidu huvide seisukohast mõjusad põhjused asjaomastest riikidest pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete importi käsitlevaid kehtivaid meetmeid mitte jätkata. Kehtivate meetmete aegumine võiks tuua kaasa elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kõikide liikide hinna languse, millisel juhul liidu tootmisharu peaks oma müügihinda atraktiivsuse säilitamiseks veelgi alandama. Sellistel asjaoludel halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord veel rohkem ning seaks ohtu tema elujõulisuse ja püsimajäämise.

(409)

Pärast avalikustamist väitis Nippon Steel, et meetmete säilitamine ei oleks liidu huvides, sest need on seni olnud ebatõhusad, avaldades samal ajal kasutajatele ebavajalikku kahjulikku mõju. Lisaks väitis Nippon Steel, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et teatavad tuuleenergiasektori kasutajad juba tunnevad sisendeid käsitlevate hiljutiste kaubanduse kaitsemeetmete, näiteks klaaskiust kangaste ja klaaskiust heide suhtes kehtestatud tollimaksude negatiivseid tagajärgi.

(410)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 309, avaldas meetmete kehtestamine 2015. aastal liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale positiivset mõju, eelkõige 2017. aastal, kui liidu tootmisharu hakkas taastuma. Teiseks osutas komisjon põhjendusele 388, kus on selgitatud, et meetmete jätkamine avaldaks kasutajate kuludele vaid väikest mõju. Kolmandaks on kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamise peamine eesmärk taastada eri tootjate võrdsed võimalused. Samuti märkis komisjon, et Euroopa tuuleenergiasektori ühendus WindEurope, mis esindab rohkem kui 400 liikmesorganisatsiooni, ei väitnud, et tema liikmed juba tunnevad sisendite suhtes hiljuti kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmete negatiivseid tagajärgi. Seepärast ei ole äriühingu Nippon Steel kõnealune väide põhjendatud.

(411)

Asjaomastest riikidest pärit impordi põhjustatud dumpingu ja kahju jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta tehtud järelduste põhjal, ning võttes arvesse liidu huve, järeldas komisjon, et Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(412)

Üks huvitatud isik taotles, et kui komisjoni arvamuse kohaselt on liidu tootmisharu teatava kaitse säilitamine hädavajalik, kuigi dumpinguvastaste meetmetega ei ole ilmselgelt suudetud lahendada liidu tootjate struktuurseid probleeme, siis tuleks meetmeid säilitada piiratud aja – ühe või kahe aasta – jooksul.

(413)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi, lähtudes liidu tootmisharu kantud kahjust, mille tõttu ei ole põhjendatud meetmete kehtestamine lühemaks ajaks kui viis aastat.

(414)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(415)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Need erimeetmed hõlmavad käesoleva määruse artiklites sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve ja tehasesertifikaadi esitamist liikmesriikide tollile. Ilma sellise faktuurarve ja tehasesertifikaadita impordi suhtes kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul kehtivat väärtuselise tollimaksu määra, ilma viiteta minimaalsetele impordihindadele.

(416)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (64). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et nimemuutus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nime muutmine ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(417)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (65) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(418)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,