(1)

Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, (2) mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)

2014. aasta kevadel hakkas Ukraina ellu viima kaugeleulatuvat reformiprogrammi, eesmärgiga stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide elluviimist on toetatud järjestikuste makromajandusliku finantsabi programmidega, mille raames on Ukraina saanud laenudena kokku 6,6 miljardit eurot abi. Ukrainale anti erakorralist makromajanduslikku finantsabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/313 (3) alusel seoses pingete teravnemisega piiril Venemaaga ning see 1,2 miljardi euro suurune laenusumma tehti kättesaadavaks 2022. aasta märtsis ja mais kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena. +Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1201 (4) kohasest kuni 1 miljardi euro suurusest liidu erakorralisest makromajanduslikust finantsabist anti Ukraina eelarve jaoks kiiresti hädavajalikke vahendeid, mis maksti täielikult välja kahes osas 1. ja 2. augustil 2022. Kõnealune abi oli kavandatud Ukrainale antava kuni 9 miljardi euro suuruse liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimene etapp, millest komisjon teatas oma 18. mai 2022. aasta teatises „Ukraina abistamine ja ülesehitamine“, mille kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu. Käesolev otsus on teine etapp kõnealuse kavandatud liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamisel. Sellega luuakse alus täiendava 5 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmiseks väga soodsate laenudena. Käesolevale otsusele peaks kiiresti järgnema täiendav otsus kavandatud liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kolmanda etapi rakendamise kohta summas kuni 3 miljardit eurot, niipea kui kõnealuse abi ülesehitus on kindlaks määratud.

(3)

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 on piiranud Ukraina juurdepääsu turule ja järsult vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Kõnealuses väga ebakindlas ja ettearvamatus olukorras nähtub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) antud parimatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022. aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarini, millest on võimalik katta umbes pool, kui seni lubatud rahvusvaheline toetus makstakse täielikult välja. Praeguses erakorralises olukorras on käesoleva otsuse kohase liidu makromajandusliku finantsabi kiire eraldamine Ukrainale asjakohane lühiajaline vastus Ukraina makromajanduslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Käesoleva otsuse kohane kuni 5 miljardi euro suurune täiendav liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina makromajanduslikku stabiilsust, tugevdaks riigi kohest vastupanu- ja taastumisvõimet ning aitaks seega tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi.

(4)

Käesoleva otsuse kohane liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi aitab suuresti rahuldada Ukraina rahastamisvajadusi, nagu neid on hinnanud IMF ja muud rahvusvahelised finantsasutused, võttes arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, vajadust tagada koormuse õiglane jagamine liidu ja muude rahastajate vahel ning Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemise üldist lisaväärtust. Tuleks tunnustada Ukraina ametiasutuste võetud kohustus teha IMFiga tihedat koostööd lühiajaliste erakorraliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning nende valmidus töötada IMFiga ühiselt välja asjakohane majandusprogramm, kui olukord seda võimaldab. Sellise programmi kohta esitati ametlik taotlus 2022. aasta augustis. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema säilitada sõjaolukorras makromajanduslik finantsstabiilsus ja vastupanuvõime. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade ning muude asjakohaste liidu poliitikate raames võetud meetmete peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

(5)

Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevus tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd.

(6)

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke suundumusi (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Jätkuv sõda ja eelkõige praegune sõjaseisukord ei tohiks kõnealuste põhimõtete kohaldamist piirata, hoolimata võimu koondumisest täitevvõimu kätte.

(7)

Selleks et tagada liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse ja korruptsiooni ning muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks sellele tuleks laenulepingus sätestada, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 129 ja 220 teeb komisjon kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(8)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema seotud rangemate aruandlusnõuete ja poliitika tingimustega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Kõnealuste rangemate aruandlusnõuete eesmärk peaks praeguses sõjaolukorras olema tagada, et rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Poliitika tingimuste eesmärk peaks olema tugevdada Ukraina kohest vastupanuvõimet ja pikemaajalist võla jätkusuutlikkust ning vähendada seeläbi tasumata ja tulevaste finantskohustuste täitmisega seotud riske.

(9)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (6).

(10)

Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg kokku peaks olema 25 aastat.

(11)

Arvestades, et käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenudega kaasnevad liidu eelarvele ühesugused riskid ja nende mõlema maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg kokku peaks olema 25 aastat, tuleks käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi kogusumma 6 miljardit eurot katta finantsmõju ja eelarvele avalduva mõju haldamise ühise metoodikaga. Eelkõige tuleks kehtestada samal tasemel eelarvevahendid piisavaks kaitseks võimaluse eest, et Ukraina ei maksa osa või kõiki laene ettenähtud tähtajaks tagasi. Liidu eelarvest liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kahe laenupaketi jaoks kättesaadavaks tehtud eraldisi tuleks hallata ühtse eraldiste kogumina. Selline haldamine suurendab liidu eelarve toimetulekuvõimet ja paindlikkust mis tahes maksmatajätmise korral. Otsust (EL) 2022/1201 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohane erakorraline makromajanduslik finantsabi kujutab endast liidu rahalist kohustust, mis võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 (7) kohase välistegevuse tagatise kogumahu piires. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi raames Ukrainale antavate laenude kogusummast kuni 6 miljardit eurot tuleks 9 % ulatuses katta sissemakstud eraldistest, mis on kättesaadavad makromajandusliku finantsabi laenude jaoks välistegevuse tagatise raames. Neid eraldisi tuleks rahastada määruse (EL) 2021/947 raames makromajandusliku finantsabi jaoks kavandatud rahastamispaketist kogusummas 540 miljonit eurot. Kõnealune summa tuleks kulukohustustega siduda ja maksta ühisesse eraldisfondi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (8).

(13)

Finantsmääruse artikli 210 lõikele 3 kohaselt loetakse liidu eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest või rahastatavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused jätkusuutlikuks, kui nende prognoositav mitmeaastane muutus jääb määruses (EL, Euratom) 2020/2093 sätestatud piiridesse ja on kooskõlas nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (9) artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud maksete assigneeringute aastase ülemmääraga. Selleks et liit saaks Ukrainat liidu erakorralise makromajandusliku finantsabina antava enneolematu summaga rahaliselt ohutult toetada, säilitades samal ajal oma krediidireitingu ja sellest tulenevalt võime tulemuslikult rahastada nii oma sise- kui ka välispoliitikat, on oluline kaitsta liidu eelarvet piisavalt selliste tingimuslike kohustuste realiseerumise eest ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus finantsmääruse artikli 210 lõike 3 tähenduses.

(14)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks ühist eraldisfondi tugevdada vahenditega, mis on vastavuses riskidega, mis tulenevad tingimuslikest kohustustest seoses selle varasematest suurema liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmisega ühele abisaajale. Ilma sellise tugevdamiseta ei oleks liidu eelarvest võimalik anda Ukraina sõjaga seotud vajadustele vastavat enneolematult suurt abi rahaliselt ohutult viisil. Liidu eelarve kaitsmiseks tuleks Ukrainale antavad kuni 6 miljardi euro suurused liidu erakorralised makromajandusliku finantsabi laenud katta 70 % ulatuses sissemakstud eraldistega, mille määr on 9 %, ning lisaks liikmesriikide tagatistega, et katta eelarvekahjusid kuni 61 % ulatuses laenude väärtusest.

(15)

Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohased vahendid on liidu üldisi kuluprioriteete silmas pidades suure surve all. Seepärast on asjakohane leida lisavahendite jaoks alternatiivne lahendus, mis ei mõjuta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 finantsplaneeringus ette nähtud tavapäraseid kulusid.

(16)

Liikmesriikide vabatahtlik osalus tagatiste vormis on asjakohane vahend, mis tagab lisaks esialgsetele sissemakstud eraldistele täiendava kaitse. Liikmesriikide tagatised peaksid olema vabatahtlikud ja kujutama endast liidu eelarvet toetavat asjakohast kaitsemeedet, pärast seda kui käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohased finantskohustused ühise eraldisfondi eraldistest on täielikult ammendatud või ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimesest lõigust tuleks nende tagatiste alusel tehtavad osamaksed arvata heakskiidetud finantskohustuste hulka. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teisest lõigust tuleks selliseid summasid võtta arvesse finantsmääruse artikli 211 lõikes 1 osutatud eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa arvutamisel.

(17)

Liikmesriikide antud tagatised peaksid katma käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohase erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu (edaspidi „kaetud MFA“). Kõnealused tagatised peaksid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavad. Kõnealused tagatised peaksid andma liidule suutlikkuse maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt laenatud vahendid. Need tuleks sisse nõuda üksnes juhul, kui olemasolevate eraldiste piisavust käsitlevad ranged tingimused on täidetud ja kui liit ei saa Ukrainalt kaetud MFA raames antud erakorralise makromajandusliku finantsabi laenumakseid õigeaegselt, et täita liidu võlakirjadega seotud finantskohustusi, või kui muudetakse kaetud MFA raames antud laenude maksegraafikut. Liikmesriikide tagatised tuleks realiseerida summas, mis vastab kaetud MFA kohaselt Ukrainale antud finantsabist tulenevale kahjumile ja on vajalik ühise eraldisfondi täiendamiseks sellises ulatuses, mis võimaldab taastada eraldised nõutud tasemel. Nõuded liikmesriikide tagatisteks tuleks esitada alles pärast seda, kui kaetud MFAkohaselt makromajandusliku finantsabi jaoks eraldatud esialgsete eraldiste summa on täielikult ammendatud või ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c tuleks laenulepingute alusel seoses Ukrainale kaetud MFA raames antud erakorralise makromajandusliku finantsabiga tagasi nõutud summad tagasi maksta liikmesriikidele, kes on tagatise realiseerimise nõuded täitnud.

(18)

Juhul kui kaetud MFA raames Ukrainale antava erakorralise makromajandusliku finantsabi võlakirjadest tulenevad liidu finantskohustused täidetakse ajutiselt ühises eraldisfondis muude liidu finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldistest, võib liikmesriikide tagatisi realiseerida, et teha täiendavaid eraldisi selliste finantskohustuste katmiseks.

(19)

Võttes arvesse tagatistega tagatud makromajandusliku finantsabi erakorralist iseloomu, on asjakohane hallata kaetud MFA kohasest makromajanduslikust finantsabist tulenevate finantskohustuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 466/2014/EL (10) alusel tagatud laenude pärast 15. juulit 2022 tehtud väljamaksete katteks hoitavaid eraldisi eraldi välistegevuse tagatise ja välistegevuse tagatisfondi muudest finantskohustustest. Seepärast on asjakohane kasutada ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid ainult kaetud MFA raames antud erakorralisest makromajandusliku finantsabist tingitud finantskohustuste täitmiseks, mitte kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit. Lisaks on asjakohane kasutada ühises eraldisfondis otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja pärast 15. juulit 2022 välja makstud laenude jaoks ette nähtud vahendeid ainult nendest laenudest tulenevate finantskohustuste täitmiseks ning kohaldada eraldiste suhtes finantsmääruse sätteid, mitte naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 8 sätestatud üldreeglit. Erandina finantsmääruse artiklist 213 ei tohiks käesoleva otsuse kohase erakorralise makromajandusliku finantsabi jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes kohaldada ka tegelikku eraldiste määra.

(20)

Iga liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) tagatud üldsummas peaks vastama liikmesriikide osakaalule liidu kogurahvatulus. Tagatiste realiseerimise nõuded tuleks esitada proportsionaalselt kohaldades kõnealust panustamispõhimõtet.

(21)

On oluline, et liikmesriigid viivad tagatiste jõustamise riiklikud menetlused võimalikult kiiresti lõpule. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ei tohiks nende menetluste lõpuleviimiseks vajalik aeg aeglustada käesoleva otsuse alusel Ukrainale hädavajaliku erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamakseid. Käesoleva otsuse kohased makromajandusliku finantsabi laenud korraldatakse kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist, vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist ja laenulepingu allkirjastamist.

(22)

Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud rasket olukorda ja selleks, et toetada Ukrainat pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ning võimaldada liidul katta käesoleva otsuse alusel antava laenuga seotud intressikulud ja vabastada Ukraina halduskuludest, mida ta muidu peaks kandma. Intressitoetuse andmist tuleks pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks ning intressitoetus tuleks katta liidu eelarvest vähemalt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestel. Aastatel 2021–2027 tuleks intressitoetus katta määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

(23)

Ukrainal peaks olema võimalik taotleda intressitoetust ja halduskuludest vabastamist igal aastal märtsi lõpuks. Selleks et võimaldada põhiosa paindlikku tagasimaksmist, peaks erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 samuti olema võimalik pikendada laenusid, mida seoses makromajandusliku finantsabiga liidu nimel võetakse.

(24)

Seoses Ukraina pakiliste rahastamisvajadustega leppis komisjon 2022. aasta juulis kokku selles, et Ukrainale antakse täiendav 1,59 miljardi euro suurune Euroopa Investeerimispanga laen, mis on tagatud välislaenude andmise volituse (2014–2020) alusel. Kuna aga tegemist on Ukraina riigile ja riigi omandis olevatele üksustele antavate laenudega, on nende riskitase liidu eelarve jaoks sama mis makromajandusliku finantsabi laenudel. Sellest tulenevalt tuleks liidu eelarves kohaldada kõnealuste riskipositsioonide suhtes sama ettevaatusprintsiipi nagu kaetud MFA raames antud makromajandusliku finantsabi laenude puhul. Seepärast kohaldatakse vastavalt käesolevale otsusele 70 % suurust eraldiste määra ka välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu suhtes ning välislaenude andmise volituse alusel Ukrainale antud laenude edasiste väljamaksete suhtes. Seda eraldiste määra tuleks kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 8 kolmandast lausest tuleneva eraldiste määra asemel. 70 % suurune eraldiste määr Ukrainale välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu jaoks rahastatakse liidu eelarvest.

(25)

Makromajandusliku finantsabi laenude ja välislaenude andmise volituse alusel antavate laenude eraldised tuleks korrapäraselt läbi vaadata iga kuue kuu järel, alustades 30. juunist 2023 või asjakohasel juhul varem. Kõnealuse läbivaatamise käigus tuleks eelkõige hinnata, kas Ukraina olukord on arenenud viisil, mis õigustaks eraldiste määra suurendamist või vähendamist. Komisjon võib eraldiste määra vastavalt vajadusele ümber hinnata, eelkõige juhul, kui see on põhjendatud olulise sündmusega. Selleks et tagada eraldiste määra jätkuv vastavus finantsriskidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eraldiste määra kohta, kui eraldiste määra suurendamine või vähendamine on asjakohane. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome (11) kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust agressioonisõjast põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(28)

Pidades silmas Ukraina olukorda, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,