(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. augustil 2020 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise (edaspidi „uurimine“) seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „alumiiniumist lehtvaltstooted“ või „asjaomane toode“) importimisega (2).

(2)

12. aprillil 2021 kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/582 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

11. oktoobril 2021 kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2021/1784 (4) (edaspidi „lõplik määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu asjaomase toote impordi suhtes. Dumpinguvastase tollimaksu määrad on 14,3–24,6 %.

(4)

Samal kuupäeval peatas komisjon oma rakendusotsusega (EL) 2021/1788 (5) (edaspidi „peatamisotsus“) asjaomase toote suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu üheksaks kuuks, st kuni 11. juulini 2022.

(5)

Komisjon saatis 9. märtsil 2022 omal algatusel küsimustikud Euroopa Alumiiniumi Assotsiatsioonile (edaspidi „EA“), valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teistele huvitatud isikutele. Küsimustiku eesmärk oli saada teavet, mis võimaldaks komisjonil hinnata peatamise pikendamise vajadust. Märkused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja nende ühenduselt EA-lt, 14 kasutajalt, sealhulgas Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon (CLEPA), ning kuuelt importijalt ja nende ühenduselt (Euranimi). Valimisse kaasatud liidu tootjatel ja EA-l paluti esitada ka teave pärast peatamisotsuses analüüsitud perioodi kõige hilisema perioodi (nn kaheksakuuline analüüsiperiood (edaspidi „analüüsiperiood“), st 1. juulist 2021 kuni 28. veebruarini 2022) teatavate kahjunäitajate kohta. Nad esitasid nõutud teabe teatavate näitajate kohta. Vastused esitati 2022. aasta märtsi lõpus.

(6)

Mitu kasutajat palusid oma vastustes peatamist pikendada. Lisaks esitas EA 25. aprillil 2022 ametliku taotluse peatamise viivitamatuks lõpetamiseks.

(7)

24. mail 2022 teatas komisjon oma kavatsusest meetmete peatamist mitte pikendada ja palus osalistel esitada oma märkused 2. juuniks 2022. Ettenähtud tähtajaks esitasid märkused seitse huvitatud isikut: TDK Hungary Components Kft. (edaspidi „TDK Ungari“), Euranimi, Valeo Group (edaspidi „Valeo“), TitanX Holding (edaspidi „TitanX“), Airoldi Metalli S.p.a. (edaspidi „Airoldi“), SATMA ja Lodec Metall-Handel (edaspidi „Lodec“). TDK Foil Italy SpA (edaspidi „TDK Itaalia“) esitas märkused pärast tähtaega, mida seetõttu arvesse ei võetud.

(8)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Airoldi, et tema kaitseõigusi rikuti, kuna komisjon kasutas EA andmeid, eelkõige turusuundumuste ja tootmisvõimsuse kohta, mis ei olnud teistele osalistele kättesaadavad. Komisjon märkis siiski, et EA andmed põhinesid kõigi tema liikmete esitatud teabel ning EA esitas nende andmete mittekonfidentsiaalse versiooni. Seega võisid kõik osalised kasutada oma kaitseõigust ja esitada esitatud andmete kohta märkusi. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(9)

Mõned huvitatud isikud tegid ettepanekuid meetmete muutmiseks, näiteks jätta teatavad tooted meetme kohaldamisalast välja või kehtestada tollimaksuvaba impordi kvoot. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt võib ta otsustada üksnes seda, kas pikendada peatamist veel kuni ühe aasta võrra või peatamist mitte pikendada. Seetõttu ei saanud komisjon lõpliku määrusega kehtestatud meetmeid läbi vaadata. Vahepealsete läbivaatamiste jaoks on ette nähtud alusmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erimenetlus. Seepärast lükati need väited tagasi.

(10)

Alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et liidu huvides võib dumpinguvastased meetmed peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju sellise peatamise tulemusena jätkuks.

(11)

Meetmed peatati 12. oktoobril 2021, sest komisjon tegi kindlaks, et COVID-19 kriisi järgsel taastumise perioodil esines pakkumise ja nõudluse ajutine tasakaalustamatus ning liidu tootmisharu majanduslik olukord oli 2021. aasta esimesel poolaastal võrreldes uurimisperioodiga (edaspidi „uurimisperiood“, 1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020) ja 2017. aastaga (esialgses uurimises vaadeldud perioodi parim aasta) soodsam. Eeldati, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra positiivsed suundumused jätkuvad üheksakuulise peatamisperioodi jooksul ning seetõttu on kahju jätkumine peatamise tõttu ebatõenäoline. Muutunud turutingimusi peeti siiski ajutiseks.

(12)

Artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et peatamist võib pikendada veel kuni ühe aasta võrra. Et otsustada, kas peatamist pikendada või mitte, analüüsis komisjon analüüsiperioodil valitsenud turutingimusi, liidu tootmisharu majanduslikku olukorda ning importijate ja kasutajate seisukohti.

(13)

Analüüsiperioodil vähenes liidu tarbimine märkimisväärselt, st 13,5 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga (6). Nõudlus saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal, mil see suurenes uurimisperioodiga võrreldes 27 %, ja vähenes märkimisväärselt analüüsiperioodil.

(14)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et komisjoni kavatsuse teatavaks tegemise dokumendis ei esitatud tarbimisnäitajate allikat ega selgitusi ning et need arvud on vastuolus EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmetega. Komisjon märkis, et üldises teatavaks tegemise dokumendis on juba teada antud, et andmed esitas EA. Komisjon arvutas analüüsiperioodi tarbimise näitaja, liites koguimpordi liidu tootmisharu müügimahule. Korrektseks võrdlemiseks 2021. aasta esimese poolaastaga arvutati põhjenduses 12 esitatud tarbimisnäitajad ümber EA poolt poolaasta kohta esitatud andmete põhjal (7). Seega tugines komisjon EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmetele ja lükkas seetõttu selle väite tagasi.

(15)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid Euranimi, Airoldi ja Lodec, et CRU Internationali aruande kohaselt oli nõudluse vähenemise järeldus vastuolus prognoosiga, et ülemaailmne nõudlus alumiiniumi järele suureneb 2030. aastaks 40 %. Komisjon märkis siiski, et kõnealune uuring ei piirdunud üksnes alumiiniumist lehtvaltstoodetega, vaid puudutas kõiki alumiiniumtooteid. Peale selle moodustab Euroopa (mitte ainult EL, vaid ka teised Euroopa riigid) vaid väikese osa kogu prognoositud kasvust (14 %). Lõppkokkuvõttes ei olnud see prognoos vastuolus komisjoni järeldustega, mis käsitlesid analüüsiperioodi ja lühiajalisi kasvu väljavaateid, samas kui uuringus käsitleti järgmise kaheksa aasta kasvu väljavaateid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(16)

2022. aasta esimestel kuudel võis täheldada järgmisi suundumusi: CRU aruande (8) kohaselt oli nõudlus alumiiniumist valtsitud toodete järele Euroopas endiselt rahuldav, mis on tingitud varude kogumisest Ukraina sõja tõttu ja ehitussektori tegevuse jätkumisest. Autotööstuses oli nõudlus vastupidi nõrk pooljuhtide jätkuva nappuse ja Ukrainast pärit juhtmestike puuduse tõttu. Selline olukord kestab eeldatavasti veel mõned kuud. Seoses ehitustööstusega mainitakse samas aruandes ka riski, et kiire inflatsiooni tõttu on projekte vähem.

(17)

Pakkumise poolel suurendas liidu tootmisharu oma tootmisvõimsust pärast uurimisperioodi (+ 20 %), kuid tootmisvõimsuse rakendamine ei suurenenud ja püsis ligikaudu 80 %. Seetõttu on liidu tootmisharul võimalik tootmist suurendada.

(18)

Peamiste toorainete (alumiinium, magneesium) ja energia hinnad tõusid kogu perioodil alates uurimisperioodist märkimisväärselt, peamiselt COVID-19 kriisi järgse taastumise tõttu. Hinnatõusu kiirendas veelgi Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu. Lähikuudel see suundumus tõenäoliselt jätkub. See mõjutab alumiiniumist lehtvaltstoodete hinda ja vähendab seega üldist nõudlust nende toodete järele.

(19)

Mis puudutab Venemaalt pärit metalli, sealhulgas primaaralumiiniumi importi, siis on liidu tootmisharu vähendanud oma importi 22 %-lt 2015. aastal ligikaudu 11 %-le 2021. aastal. Samuti aegus Venemaa poolt primaaralumiiniumile kehtestatud 15 % eksporditollimaks 31. detsembril 2021, (9) nagu algselt kavandatud. Liidu tootmisharu sõnul ei ole primaaralumiiniumist või alumiiniumist pooltoodetest puudust hoolimata Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest, mis vaatamata sellele, et need ei puuduta otseselt alumiiniumtooteid, avaldavad tugevat negatiivset mõju kaubavahetusele Venemaaga üldiselt.

(20)

Eespool toodut silmas pidades näib, et nõudlus saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal. Seda näitab tellimuste vastuvõtmine, mis, nagu on selgitatud põhjenduses 33, vähenes analüüsiperioodil 12 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Lisaks normaliseerusid analüüsiperioodil tarneajad: vastavalt CRU 2022. aasta aprilli aruandele 5–7 nädalat ja EA andmetel 6–8 nädalat (10). See on oluliselt lühem aeg kui 2021. aasta esimesel poolaastal, mil tarneaeg oli mõnikord 6–10 kuud. Tarneaja lühenemist kinnitasid ka paljud kasutajad.

(21)

Selle põhjal järeldas komisjon, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus, mis iseloomustas 2021. aasta esimest poolaastat, vähenes analüüsiperioodil märkimisväärselt. Kuigi tulevik on endiselt ebakindel, näib nõudluse haripunkt COVID-19 kriisi järgsel taastumise perioodil olevat möödas, nagu näitab tellimuste vastuvõtmise ja tarneaja märkimisväärne vähenemine. Siiski valitseb mõningane ebakindlus seoses tulevase nõudlusega kahes peamises järgmise etapi sektoris, st autotööstuses ja ehitussektoris.

(22)

Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga vähenes müügimaht ELis analüüsiperioodil 12,8 % – 1 056 668 tonnilt 921 701 tonnini. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes müügimaht 36 % ja võrreldes 2017. aastaga 17 %.

(23)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmed on vastuolus komisjoni kavatsuse teatavaks tegemise dokumendis esitatud müügi- ja tootmissuundumustega. Nagu on selgitatud põhjenduses 14, arvutas komisjon EA esitatud andmed poolaasta kohta ümber, et võimaldada nõuetekohast võrdlust 2021. aasta esimese poolaastaga, ning kohaldas samasugust metoodikat ka teiste võrdlusperioodide (2017. aasta ja uurimisperioodi) puhul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(24)

Alumiiniumist lehtvaltstoodete hinnad tõusid liidus pidevalt – keskmiselt 2 703 eurolt tonni kohta uurimisperioodil 2 879 euroni tonni kohta 2021. aasta esimesel poolaastal ning seejärel kiiremas tempos 3 555 euroni tonni kohta analüüsiperioodil. 2021. aasta esimese poolaasta ja analüüsiperioodi vaheline kasv on 23 %. See tulenes nõudluse suurenemisest COVID-19 kriisi järgses kontekstis ning toorainete (primaaralumiinium, magneesium) ja energia hindade tõusust.

(25)

Kasutajad, sealhulgas Euranimi, Lodec ja Airoldi, juhtisid oma esialgsetes märkustes ja pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist tähelepanu ümberarvestustasu järsule tõusule (+100 % ja kuni +160 % nende kasutajate sõnul). Komisjoni hinnangute kohaselt tõusis ümberarvestustasu (11) 8 % uurimisperioodi järgse perioodi (2020. aasta teine poolaasta ja 2021. aasta esimene poolaasta) ja analüüsiperioodi vahel. Sõltuvalt konkreetsest müügist (milline äriühing või äriühingute rühm, kas müük on osa pikaajalisest lepingust või mitte, milline tooteliik jne) ja vaadeldavatest perioodidest, võib ümberarvestustasu oluliselt erineda, kuid näib, et üldjoontes on kõik huvitatud isikud seisukohal, et see ümberarvestustasu tõepoolest tõusis. Seda tõusu võib osaliselt seletada muude tootmiskulude kui primaaralumiiniumi hinna tõusuga (energia ja toorainete, näiteks sulamikomponentide hinnad tõusid) ja osaliselt liidu tootjate suurenenud kasumiga.

(26)

Mis puudutab turuosa, siis uurimisperioodile järgneval aastal tõi liidu tootmisharu müügi kasv kaasa liidu turuosa suurenemise (64,8 %-lt uurimisperioodil 79,4 %-le 2021. aasta esimesel poolaastal). Seda turuosa säilitati analüüsiperioodil (80,1 %), kuna müügimahtude vähenemisega kaasnes tarbimise vähenemine, nagu on märgitud põhjenduses 13.

(27)

Analüüsiperioodil tootmismaht vähenes veidi, st 2 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes tootmine 22 % ja võrreldes 2017. aastaga 9 %.

(28)

Tootmisvõimsus vähenes analüüsiperioodil veidi, st 1,3 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes tootmisvõimsus märkimisväärselt, st 20,8 %, ja võrreldes 2017. aastaga 23 %. Lisaks ei mõjutanud olemasolevat tootmisvõimsust enam

(29)

Tootmisvõimsuse rakendamine püsis suhteliselt stabiilsena – analüüsiperioodil 80,8 %, 2021. aasta esimesel poolaastal 81,5 % ja 2017. aastal 91,3 %. Valimisse kaasatud äriühingute asjaomase toote tellimuste vastuvõtmine vähenes analüüsiperioodil 2021. aasta esimese poolaastaga võrreldes 12 % ja oli veidi väiksem (2 %) kui uurimisperioodil. Tellimuste tase oli madalam kui uurimisperioodil ja isegi madalam kui 2017. aastal (12). See näitab, et liidu tootmisharu tootmisvõimsust ei rakendata lähikuudel täielikult.

(30)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et tootmisvõimsuse vähenemine on kooskõlas pakkumise vähesusega ja et liidu tootmisharu ei saavutanud kunagi 100 % tootmisvõimsuse rakendamist. Seega ei ole tal vaba tootmisvõimsust, kusjuures analüüsiperioodil oli rakendusaste 80,8 %. Lõpuks väitis Valeo, et komisjoni järeldused on vastuolus kasutaja väidetega, et liidu tootmisharul puudub tootmisvõimsus. Esiteks tegi komisjon vastupidi Valeo väitele kindlaks, et tootmisvõimsus suurenes analüüsiperioodil võrreldes uurimisperioodiga 20,8 % ja 2017. aastaga võrreldes 23 %. Teiseks on väide, et 80,8 % tootmisvõimsuse rakendusastme korral vaba tootmisvõimsus puudub, vastuolus lõplikus määruses (13) esitatud komisjoni järeldustega, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2017. aastal 91,3 %. Lisaks ei vaidlustanud Valeo komisjoni järeldusi, et tegelik/olemasolev tootmisvõimsus ei erine enam deklareeritud võimsusest. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(31)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid Euranimi, Airoldi ja Lodec, et liidu tootmisharu ei investeerinud viimastel aastakümnetel piisavalt uude tootmisvõimsusse. Ükski osaline ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis toetaks seda väidet ja et see puudutab konkreetselt alumiiniumist lehtvaltstooteid. Seevastu tegi komisjon lõplikus määruses (14) kindlaks, et tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 2 % ja analüüsiperioodil 20 %. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(32)

Euranimi ja Airoldi väitsid ka, et paljud liidu tootjad ei saanud primaaralumiiniumi nappuse tõttu valtsimise võimsust kasutada. See nappus on väidetavalt osaliselt seletatav primaaralumiiniumi tootmise vähenemisega ELis rohkem kui 30 % võrra alates 2000. aastast. Nappus vähendab veelgi liidu tootmisharu suutlikkust tarnida alumiiniumist lehtvaltstooteid. EA selgitas siiski, et primaaralumiiniumi nappust ei ole ja et liidu tootmisharu suudab ise seda tarnida kolmandatest riikidest. Seda kinnitas asjaolu, et 2022. aasta jaanuarist aprillini primaaralumiiniumi import ELi suurenes võrreldes sama perioodiga 2021. aastal. Lisaks märkis komisjon, et ülemaailmsed primaaralumiiniumi varud olid 2022. aasta teises kvartalis [9,2–10,7] miljardit tonni, (15) mis on vähem kui 2020.–2021. aastal (keskmiselt [10,1–11,4] miljardit tonni), kuid võrreldav COVID-19 kriisi eelse 2019. aasta mahuga (keskmiselt [9,1–10,5] miljardit tonni). Euroopa tootjate varu ([310 000–330 000] tonni) 2022. aasta esimeses kvartalis oli samuti kooskõlas viimase kolme aasta keskmisega ([320 000–340 000] tonni aastatel 2019–2021). Komisjon järeldas, et kuigi mitmel tooraineturul, sealhulgas primaaralumiiniumi turul esineb endiselt pingeid, on tegemist ülemaailmse nähtusega, mis ei ole konkreetselt seotud liidu turuga, ning et primaaralumiiniumi varud olid liidu tootmisharule kättesaadavad, kuigi üldiselt järjest kõrgemate hindadega. Seetõttu lükati tagasi väide, et selline turuolukord piirab liidu tootmisharu tootmisvõimet, eriti võrreldes tema Hiina konkurentidega.

(33)

Kasumlikkus paranes ja oli analüüsiperioodil 2,8 %. Kasumlikkus oli uurimisperioodil –1,8 % ja 2021. aasta esimesel poolaastal 1,9 %, kuid analüüsiperioodil oli see endiselt väiksem kui vaatlusaastal 2017 saavutatud kasum 3,1 % ja oluliselt väiksem kui alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud minimaalne kasumimarginaal 6 %, mida kasutati lõplikus määruses turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel.

(34)

Kokkuvõttes mõned näitajad (müügimaht, tootmine) vähenesid analüüsiperioodil võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga, samal ajal kui teised näitajad (hinnad, kasumlikkus) paranesid. Üldiselt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud analüüsiperioodil olulist kahju.

(35)

Kasutajad pooldasid peatamise pikendamist, kuna peatamise tingimused kehtivad endiselt.

(36)

Komisjon märkis siiski, et peatamise ajal valitsenud ajutine olukord on muutunud, nagu on märgitud põhjendustes 13–23.

(37)

Mitu kasutajat väitis ka, et peatamise tingimused olid täidetud nende kasutatavate konkreetsete alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, kuna väidetavalt on nende toodete puhul endiselt pakkumise puudus. Nad kordasid oma väidet pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist ja väitsid, et peatamist tuleks kõnealuste toodete puhul pikendada. Need tooted moodustasid siiski vaid väikese osa koguimpordist ning alusmääruse artikli 14 lõikes 4 on ette nähtud asjaomase toote kui terviku, mitte selle osa impordi suhtes kehtestatud meetmete peatamine.

(38)

Kasutajad väitsid ka, et ELis üldiselt ja eelkõige konkreetsete alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, mida nad kasutavad, on endiselt pakkumise puudus ning et peatamise lõpetamine suurendab seda puudust veelgi, vähendades Hiinast pärit tarneid.

(39)

Komisjon märkis siiski, et liidu tootmisharul on endiselt olulisel määral vaba tootmisvõimsust, mis, nagu on selgitatud põhjenduses 28, vastab juba tegelikule/olemasolevale tootmisvõimsusele. Alates esialgsest uurimisperioodist on liidu tootmisharu tootmisvõimsus märkimisväärselt suurenenud. Liidu tootmisharu on ülekaalukalt peamine asjaomase toote tarnija kasutajatele. Komisjon märkis ka, et olemas on alternatiivsed tarneallikad, nagu Türgi ja muud kolmandad riigid. Lisaks kinnitasid paljud kasutajad, et tarneaeg on oluliselt lühem kui 2021. aasta esimesel poolaastal, nagu on selgitatud põhjenduses 20. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 37, ei võimalda artikli 14 lõige 4 üksnes osalist peatamist. Komisjon märkis ka seda, et väljajätmise taotlusi käsitleti juba lõplikus määruses (16).

(40)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et liidu tootmisharu esitatud teabe avalikus versioonis ei ole näidatud vastuvõetud tellimusi ja komisjon peaks seda kontrollima. Vastuvõetud tellimuste arvu vähenemine oli ka vastuolus asjaoluga, et analüüsiperioodil oli nõudlus suurem kui 2021. aasta esimesel poolaastal ja uurimisperioodil. Komisjon märkis, et tellimustega seotud teave puudutab konfidentsiaalseid andmeid, on äriühingupõhine ja selle kohta ei tehtud kokkuvõtet. Komisjon esitas oma kavatsuse teatavaks tegemisel siiski piisavalt andmeid, et võimaldada osalistel kasutada oma kaitseõigusi ja esitada märkusi kirjeldatud suundumuse kohta. Samuti kontrollis komisjon nii palju kui võimalik esitatud teabe täpsust. Lisaks vastupidi Valeo väidetele vähenes tarbimine analüüsiperioodil 2021. aasta esimese poolaastaga võrreldes 13,5 %, nagu on selgitatud põhjenduses 13. Seega on tellimuste vastuvõtmise vähenemine 12 % kooskõlas nõudluse vähenemisega. See väide lükati seega tagasi.

(41)

Seoses tarneaegade lühenemisega väitis Valeo pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist, et selle suhtes tuleb arvestada asjaolu, et paljud kasutajad ei saa alumiiniumist lehtvaltstooteid osta ning et liidu tootmisharu lükkas paljud tellimused tagasi, et nad saaksid tarnida tooteid piiratud koguseid, mille jaoks neil on võimsus ettenähtud tarneaja jooksul. Komisjon märkis esiteks, et seda väidet ei toeta ükski tõend. Teiseks on see vastuolus peaaegu kõigi kasutajate varem esitatud väidetega, mida toetavad sõltumatud allikad, (17) et pikemad tarneajad on märk pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusest liidu turul. Sellest tulenevalt oli tarneaja normaliseerumine analüüsiperioodil üks asjaoludest, mis viitab pakkumise ja nõudluse tasakaalu paranemisele. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(42)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist seadsid kasutajad kahtluse alla komisjoni järeldused teatavate tooteliikide kättesaadavuse kohta liidu turul ja võimaluse kohta hankida neid tooteliike kolmandatest riikidest.

(43)

Seoses alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnimise küsimusega täheldas komisjon, et mõlemad kasutajad, kes esitasid märkusi komisjoni kavatsuse kohta, st TitanX ja Valeo, hankisid juba märkimisväärseid koguseid liidu tootmisharult. Lisaks oli osa Valeo ja liidu tootjate kirjavahetusest, mille esitas Valeo, seotud läbirääkimistega liidu tootjate tulevaste tarnete üle alates 2023. aastast. Enamik sellest kirjavahetusest näis olevat seotud läbirääkimistega uute hindade üle, mitte tingimata tootmisvõimsuse probleemi või tootmisvõimsuse puudumisega.

(44)

Valeo väitis ka, et üks tema suurimaid tarnijaid keeldus talle tarnimast juba kokkulepitud koguseid ja seda tarnijat oli hiljuti tabanud tulekahju, mis hävitas tema uue tehase. Kõnealune tarnija esitas aga tõendid selle kohta, et just Valeo ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja tühistas juba kokkulepitud mahud. Võttes arvesse, et tegemist on kahe äriühingu konkreetse lepingulise vaidlusega, ei saanud komisjon teha järeldusi alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete liidu turul tarnimise üldise küsimuse kohta. Seoses tulekahjuga ei olnud ajakirjanduses ilmunud viidatud artiklis märgitud, et tehas oleks täielikult hävinud. Pigem oli märgitud, et tehas hakkab tööle mõne kuu pikkuse viivitusega (2022. aasta teise poole asemel 2023. aastal). Lisaks, nagu on märgitud samas artiklis, mõjutab see üksnes uusi mahte, mitte juba võetud kohustusi. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(45)

TitanX väitis, et tema suurim tarnija tõstis oma hindu ja et ta ei suutnud leida liidus täiendavaid tarnijaid. TitanX ei väitnud siiski, et tal olid tarneprobleemid oma suurima tarnijaga, ning ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et teised liidu tarnijad keeldusid tarnimast. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(46)

Seoses alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete impordiga kolmandatest riikidest märkis komisjon, et Türgist pärit kõnealuste toodete impordil oli oluline osa selle tooteliigi kogutarbimisest, samal ajal kui Türgist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi turuosa oli analüüsiperioodil vaid 2,2 %, vähenedes [5,9–6,3] %-lt uurimisperioodil. Dokumentides puuduvad tõendid selle kohta, et Türgi ei saa suurendada oma eksporti varasemale tasemele. Sellega seoses ei osutatud Valeo ja ühe Türgi tarnija saadetud e-kirjas ühelegi kõnealuse Türgi tarnija tarneprobleemidele.

(47)

Alumiiniumist soojusvahetites kasutatavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid kasutatakse autotööstuses. Nagu on märgitud põhjenduses 71, koges see sektor raskusi ja ajutist nõudluse vähenemist, mis tõi paratamatult kaasa ka alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse vähenemise. Seda kinnitasid EA esitatud tõendid selle kohta, et analüüsiperioodil vähenesid kasutajate Valeo, Mahle ja Marelli kõnealuste toodete tellimused allapoole juba kokkulepitud koguseid, kuna nõudlus vähenes (18).

(48)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes lükkas komisjon tagasi väited alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete praeguse pakkumise puuduse kohta.

(49)

Alumiiniumist elektrolüütkondensaatorite tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta väitsid SATMA ja TDK Ungari pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist, et liidus ei ole selle tooteliigi tootjaid, Türgi ei saa olla tarneallikas, kuna seda tooteliiki seal ei toodeta, ning Jaapani tootjad lõpetasid tootmise 2021. aastal. SATMA ei esitanud aga ühtegi tõendit selle kohta, et Jaapan, mis on alati olnud selle tooteliigi peamine tarneallikas, oleks tootmise lõpetanud. Komisjon märkis ka, et käimas on projekt tootmise taaskäivitamiseks liidus. Peale selle moodustas see tooteliik väga väikese osa liidu alumiiniumist lehtvaltstoodete kogutarbimisest ning nagu on selgitatud põhjenduses 39, ei ole artikli 14 lõike 4 kohaselt võimalik meetmeid peatada üksnes teatavate tooteliikide puhul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(50)

Kasutajad andsid teada ka mitme tootmisahela järgmise etapi äriühingu või tootmisüksuse võimalikest finantsraskustest, kui tollimaksud ennistatakse. Nad hoiatasid ELi tootmiskohtade võimaliku sulgemise eest.

(51)

Sellega seoses viitas komisjon oma lõpliku määruse põhjendustes 532–548 esitatud järeldustele, mille kohaselt ei oleks meetmete kehtestamine vastuolus kasutajate huvidega, sest mõju kasutajate finantsolukorrale oleks piiratud. Lisaks oli peatamisperioodil kasutajatel aega kohandada oma tootmisüksusi muude tarneallikatega.

(52)

Peale selle, nagu on märgitud peatamisotsuse põhjenduses 75, leidis komisjon, et üheksakuuline peatamisperiood andis kasutajatele, eelkõige neile, kes taotlesid teatavate toodete väljajätmist, lisaaja liidu tootjate (uuesti) valideerimiseks. Kasutajate ümbersuunamist liidu tootmisharu tarnete juurde näib kinnitavat asjaolu, et liidu tootmisharu suurendas turuosa 2021. aasta esimesel poolaastal nõudluse haripunktis ja säilitas sama turuosa analüüsiperioodil.

(53)

Euranimi, mis on alumiiniumi ja/või roostevaba terase tehastest sõltumatute importijate ja turustajate Euroopa ühendus, ning kuus selle liiget esitasid oma märkused turu arengu ja peatamise kohta. Nad pooldasid peatamise jätkamist.

(54)

Nad juhtisid peamiselt tähelepanu praegusele tõsisele alumiiniumi nappusele ning ohule tootmisahela järgmise etapi tootjate jaoks, kes ei pruugi olla enam konkurentsivõimelised. Komisjon käsitles seda väidet juba põhjenduses 51.

(55)

Nagu on märgitud põhjenduses 34, näib liidu tootmisharu olevat olukorras, kus mitu positiivset suundumust on stagneerunud või pöördunud tagasi. Mõned näitajad (müügimaht, tootmine) vähenesid analüüsiperioodil võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga, teised (hinnad, kasumlikkus) aga paranesid. Üldiselt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud analüüsiperioodil olulist kahju. Komisjon hindas, kas peatamise pikendamise tõttu oleks kahju jätkumine ebatõenäoline. Analüüsiti eelkõige kahte tegurit: Hiinast pärit impordi muutumine ja viimased turusuundumused.

(56)

Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 8 %-lt uurimisperioodil 2,2 %-le 2021. aasta esimesel poolaastal, kuid suurenes seejärel 49 % ja oli analüüsiperioodil 3,2 %. Analüüsi kohaselt oli 2022. aasta veebruaris ja märtsis HRVst pärit impordi kasv aga kiire, mille tulemusel oli turuosa veebruaris ja märtsis üle 6,0 %, mis on lähedane turuosale uurimisperioodil.

Tabel 1

Hiinast pärit import analüüsiperioodil (tonnides)

(57)

Mahud muutusid järgmiselt: pärast uurimisperioodi vähenes Hiinast pärit import märkimisväärselt – 171 240 tonnilt uurimisperioodil 56 470 tonnini uurimisperioodile järgneval aastal. Seejärel suurenes import analüüsiperioodil uuesti 73 752 tonnini (8 kuu keskmine, aasta kohta), kuid jäi siiski alla uurimisperioodi ja 2017. aasta taseme (viimase puhul ligikaudu 100 000 tonni). 2022. aasta alguses suurenes import jätkuvalt (11 000 tonni kuus 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, st 132 000 tonni aastas, ja 14 027 tonni 2022. aasta aprillis, st rohkem kui 168 000 tonni aastas).

(58)

Hiinast pärit impordi hinnad tõusid märkimisväärselt seoses sisendite hinnatõusu ja suuremate transpordikuludega. Vastupidi sellele, mida mõned huvitatud isikud pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid, ei saanud seda hinnatõusu vaadelda eraldi, vaid muude asjaolude taustal ja võrreldes muude hindade ja kuludega, nagu liidu müügihinnad.

(59)

Uurimisperioodil täheldatud hinna allalöömise määr oli 17,3 %. Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade vahe suurenes järk-järgult kogu analüüsiperioodil, nagu on näidatud tabelis 2. Seepärast olid impordihinnad 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (4–5 %).

(60)

Eelöeldu näitas, et Hiinast pärit import ei suurenenud kohe pärast uurimisperioodi, vaid järk-järgult analüüsiperioodil ja veelgi enam analüüsiperioodile järgnevatel kuudel ning jõudis peaaegu uurimisperioodi keskmise mahuni tarbimise vähenemise kontekstis võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Komisjon märkis, et Hiina töötleva tööstuse üldist olukorda iseloomustas ebakindlus seoses COVID-19 puhangutega, COVID-19 nullpoliitikaga ja nende mõjuga Hiina majandusele. 2022. aasta märtsi ja aprilli iseloomustas seega Hiina tehaste tegevuse üldine vähenemine. Tööstustoodang, tellimused ja tööhõive vähenesid, samal ajal kui täitmata tellimuste hulk ja tarneajad suurenesid veelgi. Hoolimata nendest probleemidest suurenes asjaomase toote import Hiinast analüüsiperioodil, eriti 2022. aasta jaanuarist aprillini. Samal ajal hinnad langesid ja vahe liidu tootmisharu müügihindadega suurenes, nagu on näidatud tabelis 2. Sellest tulenevalt Hiinast pärit import taastus analüüsiperioodil hoolimata COVID-19-ga seotud langusest Hiina tootmises ning pärast täiendava kohanemise perioodi suurenes import Hiinast ELi veelgi.

Tabel 2

Hinnavõrdlus analüüsiperioodil (eurodes tonni kohta)

(61)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Airoldi kõigepealt, et komisjoni analüüs Hiinast pärit impordi kohta oli vale, sest tema esitatud impordiandmete kohaselt Hiina import ei suurenenud, samal ajal kui Hiinast pärit impordi hinnad tõusid. Teiseks väitis Airoldi, et impordisuundumust tuleks analüüsida proportsionaalselt 2021. aastaga ning et impordi suurenemist 2022. aasta veebruaris ja märtsis ei tuleks arvesse võtta, kuna seda mõjutasid Ukraina kriisi erakorralised sündmused. Kolmandaks väitis Airoldi, et Hiina hinnad on kooskõlas ELi müügihindadega ning et komisjoni analüüsis tuleks Hiinast pärit importi kohandada transpordikuludega.

(62)

Esimese väite kohta märkis komisjon, et Airoldi väide oli vale, kuna see põhines palju laiemal CN-koodi tasemel (8 numbrit), samas kui komisjoni analüüs põhines TARICi tasandi statistikal (10 numbrit), mis hõlmas ainult asjaomast toodet.

(63)

Võrreldavate perioodide kohta tuletas komisjon meelde, et nii uurimisperioodile järgnenud aasta (1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2021) kui ka analüüsiperiood jäid osaliselt 2021. aastasse. Seepärast ei võimalda 2021. aasta esimese poole ja analüüsiperioodi mis tahes võrdlus määrata kindlaks kogu 2021. aasta keskmist, kuna 2021. aasta poolaastad kuuluvad erinevatesse võrdlusperioodidesse. Seega oleks analüüsiperioodi ja 2021. aasta impordisuundumuste võrdlemine mõttetu ja ebausaldusväärne. Seoses 2022. aasta jaanuari ja veebruari väljajätmisega ei esitanud Airoldi ühtegi selgitust ega põhjendust Ukraina kriisi mõju kohta peale selle, et kriis oli erakorraline.

(64)

Mis puutub hindadesse, siis vastupidiselt Airoldi väitele Hiinast pärit impordi ja liidu hindade vahe analüüsiperioodil suurenes, nagu on selgitatud põhjenduses 60. Seoses transpordikohandustega tuletas komisjon meelde, et impordistatistikat kogutakse CIF-tasemel, mis kajastab seega hinnas olulist osa transpordikuludest. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(65)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Euranimi, et Hiinast pärit impordi hiljutine kasv oli seotud prognoosiga, et peatamine lõpeb ja et kõnealune import toimus Euroopa tootjate omadega sarnastel hinnatingimustel. Komisjon märkis, et Hiinast pärit impordi mahtu mõjutas mitu tegurit ning meetmete peatamine võib olla üks neist. Hinnataseme kohta märkis komisjon, et kui võrrelda valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisi müügihindu Hiinast pärit impordi keskmiste hindadega, olid viimased kogu analüüsiperioodil madalamad.

(66)

Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Lodec, et Hiina impordi turuosa suurus ja madalamad hinnad ei kujuta endast ohtu liidu tootmisharule, kuna väidetavalt tuleneks see vabast turust, kus Hiina eksportivad tootjad on konkurentsivõimelisemad. Samamoodi väitis SATMA, et komisjon ei suutnud tõestada, et alumiiniumkondensaatorite tootmiseks kasutatava alumiiniumfooliumi import tekitas liidu tootmisharule kahju, kuna liidus seda väidetavalt ei toodeta.

(67)

Komisjon märkis, et põhjusliku seose analüüs tehti lõplikus määruses. Komisjonil oli võimalik järeldada, et asjaomane toode tekitas esialgsel uurimisperioodil kahju liidu tootmisharule. Puudusid tõendid selle kohta, et kui tingimused, mille tõttu komisjon peatas ajutiselt lõplike meetmete kohaldamise, ei kehtiks enam, et imporditud toodete ja liidu müügi vaheline põhjuslik seos oleks lõppenud või et need põhjusliku seose järeldused oleksid vahepeal tühistatud. Lisaks oleks Lodec pidanud esitama need väited esialgse uurimise etapis, mil kehtestati lõplikud meetmed. Peale selle oli see põhjusliku seose analüüs viidud läbi kogu toote kohta ning puudus kohustus teha analüüs konkreetse tooteliigi alusel. Seepärast lükati need väited tagasi.

(68)

Lodec ja Euranimi väitsid, et teatavate tooteliikide puhul põhjustaks Venemaalt pärit impordi lõpetamine täiendavat nappust liidu turul, millega komisjon peaks tegelema mõningate leevendusmeetmete abil. Komisjon märkis siiski, et asjaomase toote import Venemaalt moodustas tühise osa liidu tarbimisest, kuna selle turuosa oli pärast uurimisperioodi ja analüüsiperioodil alla 0,5 %. Sellest tulenevalt leiti, et Venemaalt pärit impordi mahu kõikumisel ei ole olulist mõju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(69)

Tulevik on ebakindel ja turgu mõjutavad erinevad tegurid. Varude kogumine ei ole kestev, sest see oli ajutine vastus ebakindlusele seoses sissetungiga Ukrainasse. Lisaks on toorainete ja energia hindade tõus, mida on tugevalt mõjutanud COVID-19 kriisi järgne taastumine ning alates 2022. aasta veebruarist Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, olulised tegurid, mida tuleb arvesse võtta.

(70)

Mis puudutab nõudlust ehitussektoris, siis kuigi nõudlus on endiselt suur, on märke sellest, et toorainehindade tõus ja intressimäärade võimalik tõus võivad pidurdada uusi projekte ja seetõttu võib nõudlus väheneda (19).

(71)

Mis puudutab tootmist autotööstuses, siis on võimalik, et see saavutab lähitulevikus taas tavapärase taseme. Lühiajalises perspektiivis on autotööstuse nõudlust siiski negatiivselt mõjutanud Ukrainas toodetavate juhtmestike ja ülemaailmne kiipide nappus (20). Viimane jätkub tõenäoliselt 2022. aastal vähemalt mõnda aega (21).

(72)

EA prognooside kohaselt koguturg järgmistel kuudel kahaneb. EA prognoosis 2022. aasta esimesel poolaastal võrreldes analüüsiperioodiga müügi vähenemist 3,8 % ja toodangu vähenemist 5,7 %. Selle aluseks oli autotööstuse tarbimise vähenemine ja Hiinast pärit impordi märkimisväärne suurenemine. Komisjon märkis, et Euroferi hinnangul autotööstus 2022. aastal kasvab, kuid 2023. aastal kasv seiskub (22). Euroferi 2022. aasta prognoos põhineb aga mitmel tundmatul muutujal: jätkuvast pooljuhtide nappusest tulenevate praeguste langusriskide ulatus tulevikus; nõudluse võimalik vähenemine, arvestades kasvavat majanduslikku ebakindlust pikaajalise sõja korral Ukrainas; tarbijate sissetulekute kasvu peatumine (ELis) ning kiire inflatsioon energia ja toorainete sektoris; ELi peamiste eksporditurgude (Ühendkuningriik, USA, Hiina ja Türgi) kasvunõudlus, mis on praegu tagasihoidlik. Seetõttu on nõudlus autotööstuses endiselt ebakindel.

(73)

Komisjon analüüsis ka seda, kas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu ja Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutasid liidu tootmisharu tarneahelat. Praegu ei takista ükski sanktsioon ega muu meede alumiiniumitoodete eksporti Venemaalt ELi. Peale selle on liidu tootmisharul lisaks Venemaale ka muid tarneallikaid. Sellest tulenevalt ei leidnud komisjon ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutasid liidu tootmisharu tarneahelat määral, mis oleks oluline peatamise lõpetamise mõju analüüsimisel. Kuid sanktsioonid, millega takistatakse mõnedel pankadel kasutamast SWIFTi maksesüsteemi, võivad tekitada probleeme, nagu ka asjaolu, et mõned kaubaveoettevõtjad on lõpetanud igasuguse konteinerveo Venemaale ja Venemaalt. Lisaks võib mõju avaldada sanktsioonide kohaldamine teatavate Venemaa üksikisikute suhtes, kellel on osalus selles sektoris. Seetõttu suurendab selline olukord ebakindlust turuolukorra muutumise suhtes lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

(74)

Pärast liidu tootmisharu majandustulemuste paranemist 2021. aasta esimesel poolaastal võrreldes uurimisperioodiga jäi selle majanduslik olukord analüüsiperioodil üsna stabiilseks, kuigi mõned kahjunäitajad halvenesid. Seega, kuigi liidu tootmisharu turuosa oli stabiilne, vähenes müügimaht märkimisväärselt (12,8 %), samas kui tootmine ja tootmisvõimsus vähenesid veidi, vastavalt 2 % ja 1,3 %. Kasumlikkus paranes ja jõudis analüüsiperioodil 2,8 %ni, mis on siiski väiksem kui võrdlusaastal 2017 ja tunduvalt väiksem kui turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud miinimumkasum 6 %.

(75)

Konkreetsemalt ei ole liidu tootmisharu väljavaated pärast analüüsiperioodi nii positiivsed. Asjaomase toote vastuvõetud tellimuste arv vähenes analüüsiperioodil 12 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga ja 2 % võrreldes uurimisperioodiga (kus leiti, et liidu tootmisharu kannatab kahju). Seega, vastupidi peatamisotsuse põhjenduses 49 esitatud järeldustele, ei rakendata liidu tootmisharu tootmisvõimsust järgmistel kuudel enam täielikult ja tema tulevane tegevuse tase ei ole tagatud. Tarbimine saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal ja vähenes seejärel analüüsiperioodil 13,5 %. Seda kinnitas vastuvõetud tellimuste arvu vähenemine ja ka tarneaegade märkimisväärne lühenemine. Järgmiste kuude jooksul nõudlus eeldatavasti ei suurene, arvestades nõudluse ebakindlust autotööstuses ja ehitussektoris ning peamiste sisenditega seotud kulude eeldatavat edasist suurenemist. Pakkumise ja nõudluse tasakaalu paranemise kontekstis oleks liidu tootmisharul hinnakujunduses väiksem läbirääkimisvõimekus ja see mõjutaks negatiivselt tema majandustulemusi.

(76)

Samal ajal suurenes Hiina import analüüsiperioodil pidevalt ja märkimisväärselt ning veelgi enam pärast analüüsiperioodi kahe kuu jooksul hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad. Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade vahe suurenes järk-järgult kogu analüüsiperioodil. See toimus hoolimata rahvusvahelise transpordi kulude suurenemisest ja tarneraskustest, millele kasutajad osutasid, ning COVID-19-ga seotud raskustest, mis mõjutasid Hiina tootjaid üldiselt. See Hiina impordi kiire kasvu hiljutine ja märkimisväärne suundumus jätkub tõenäoliselt ka tulevikus ja toob kaasa samasuguse olukorra nagu esialgsel uurimisperioodil, kui meetmete peatamine jätkub. Lisaks kulude eeldatavale edasisele suurenemisele ja nõudluse ebakindlusele avaldaks Hiinast pärit madalamate hindadega impordi edasine kasv selgelt negatiivset mõju liidu tootmisharu majandustulemustele.

(77)

Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes järeldas komisjon, et enam ei ole liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumine ebatõenäoline, juhul kui dumpinguvastaste tollimaksude praegust peatamist pikendatakse.

(78)

Olles uurinud turusuundumusi analüüsiperioodil, tõenäolisi muutusi lähitulevikus, liidu tootmisharu olukorda ning importijate ja kasutajate seisukohti, jõudis komisjon järeldusele, et meetmete peatamise pikendamise tingimused ei ole täidetud. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et dumpinguvastaste tollimaksude sissenõudmise peatamine on alusmääruses sätestatud üldreeglit arvestades erandlik meede.

(79)

Seetõttu otsustas komisjon vajalike elementide puudumisel ja kõigi osaliste seisukohti arvesse võttes mitte pikendada Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude peatamist. Seega tuleks tollimaksud ennistada, kui peatamisotsuse kohaldamine lõpeb (12. juulil 2022).