(1)

Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümne aastaga põhjalikult muutunud. Olukord Euroopa naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne, liitu ümbritseb keerukas ja probleemne keskkond, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine on kõrvuti tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on Euroopa kodanikud ja poliitilised juhid ühisel seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja üheskoos rohkem ära teha.

(2)

Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning suured teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide alustamist ning mõjutavad vahetult Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Kulude suurenemist silmas pidades tuleks liidu tasandil toetada uue põlvkonna suurte kaitsesüsteemide ja uue kaitsetehnoloogia arendamist, et suurendada liikmesriikide koostööd kaitsevarustuse investeeringute vallas.

(3)

Komisjon kohustus oma 30. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa kaitsealane tegevuskava“ täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, neid võimendama ja neid konsolideerima, samuti soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust kogu liidus ja kaugemal. Lisaks kohustus komisjon toetama paremini integreeritud liidu kaitseturu loomist ja soodustama Euroopa kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia turuleviimist siseturul, mis suurendaks ka sõltumatust liiduvälistest allikatest. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond, et seeläbi toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimet ja kulutõhusust, ning et edendada kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Euroopa Kaitsefond peaks täiendama sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist, aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja koostööd teha ning toetama koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia olelusringi jooksul.

(4)

Euroopa Kaitsefond peaks aitama kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomisele ning täiendama liidu algatusi paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumisel, eelkõige 2009. aastal vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2009/43/EÜ (3) ning 2009/81/EÜ, (4) millest esimene käsitleb liidusisest vedu ja teine hankeid kaitsesektoris.

(5)

Et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks Euroopa Kaitsefond (edaspidi „kaitsefond“) luua ühtse käsitusviisi alusel seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (5) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusajaga. Kaitsefondi eesmärk on edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ja tehnoloogilist sõltumatust, aidates nii täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide vahel ja koostööd ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikumate lahenduste leidmiseks ja avatud siseturu edendamiseks peaks kaitsefondist toetama ja soodustama kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese koostöö laienemist. Liidus on ühise kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige võimearendusplaaniga, samal ajal kui üldises strateegilises teadusuuringute kavas on määratud kindlaks ka ühiste kaitseuuringute eesmärgid.

Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavate muude liidu protsesside, näiteks kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ja alalise struktureeritud koostöö (PESCO) eesmärk on selgitada välja ja arendada edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et saavutada liidu ambitsioonitase julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Asjakohasel juhul võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi ega assotsieerunud riigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut dubleerimist.

(6)

Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp on ülioluline, sest see toetab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogia vähese valmiduse ja murrangulisuse tõttu. Uurimisetapile tavaliselt järgnevas arendusetapis tekib samuti märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist kasutamist ning mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Kaitsefond peaks seega tugevdama uurimis- ja arendusetapi vahelist sidet.

(7)

Fondist ei toetata alusuuringuid, mida tuleks toetada muudest rahastamisprogrammidest, kuid kaitsefondist võidakse toetada kaitsele suunatud fundamentaalteaduslikke uuringuid, mis võivad saada aluseks kinnitatud või oodatavate probleemidega tegelemiseks või luua uusi võimalusi.

(8)

Fondist võiks toetada meetmeid, mis hõlmavad nii uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiat, sealhulgas nende koostegutsemisvõimet kui ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ajakohastamist. Olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ajakohastamise meetmed peaksid olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud meetme elluviimiseks vajaliku eelteabe suhtes piiranguid, mis takistavad meetme elluviimist. Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(9)

Fondist tuleks toetada meetmeid, mis soodustavad murrangulise kaitsetehnoloogia väljatöötamist. Kuna murranguline tehnoloogia võib põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks kaitsefond olema sidusrühmadega konsulteerimisel ja meetmete elluviimisel piisavalt paindlik.

(10)

Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei tohiks kaitsefondist toetada selliseid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiaga seotud meetmeid, mille kasutamine, arendamine või tootmine on rahvusvahelise õigusega keelatud. Seoses sellega peaks uute kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiaga seotud meetmete rahastamiskõlblikkus sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses. Samuti ei tohiks kaitsefondist toetuse saamise tingimustele vastata meetmed selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust rahastada meetmeid, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

(11)

Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete ühtlustamise ning ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja koostööd eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehnilise keerukuseni, viivitusteni, suurenenud kulutusteni, tarbetu dubleerimiseni ning samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilist valmisolekut nõudvate meetmete puhul. Ühtlustatud kaitsevõimealaste nõuete koostamise toimingud ning toimingud, mida tehakse tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks, peaksid samuti olema kõlblikud kaitsefondist toetuse saamiseks, eriti kui need meetmed soodustavad koostegutsemisvõimet.

(12)

Kuna kaitsefondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud meetmed olema kõlblikud kaitsefondist toetuse saamiseks.

(13)

Arvestades, et kaitsefondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu liidus, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda meetmed, mida hakatakse ellu viima vähemalt kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvast vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust õigussubjektist koosneva konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Vähemalt kolm neist rahastamiskõlblikest õigussubjektidest, kes asuvad vähemalt kahes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis, ei tohiks kogu meetme elluviimise ajal olla kas otse või kaudselt sama õigussubjekti kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista võimena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Murrangulise kaitsetehnoloogia ning uuringute eripära arvesse võttes võiks need meetmed ellu viia üks õigussubjekt. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks peaks olema võimalik toetada kaitsefondist ka ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(14)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (6) on ülemeremaades või -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui kaitsefondi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(15)

Kuna kaitsefondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda reeglina ainult liidus või assotsieerunud riikides asuvad õigussubjektid, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista võimena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks peaksid vahendite saajate ja kaitsefondist toetatavas meetmes osalevate alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid kogu meetme kestuse ajal asuma mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil ja nende juhtimisstruktuurid peaksid asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning vahendite saajate ja meetmes osalevate alltöövõtjate juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või assotsieerunud riigis. Õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekti, mille asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, kuid mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei tohiks seega lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks ega meetmes osalevaks alltöövõtjaks. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitsmiseks tuleks neid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklist 176 kohaldada ka hankemenetluse teel toimuva rahastamise suhtes.

(16)

Mõnel juhul peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi vahendite saajad ega alltöövõtjad, kes osalevad kaitsefondist toetatavas meetmes, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Sellises kontekstis tuleks selline liidus või assotsieerunud riigis asuv, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või meetmes osalevaks alltöövõtjaks, kui on täidetud liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused. Sellise õigussubjekti osalemine ei tohiks minna vastuollu kaitsefondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe meetmes kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega.

(17)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud liidu piiravate meetmete raames ei või rahalisi vahendeid ega majandusressursse teha otse ega kaudselt kättesaadavaks loetellu kantud juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele või nende kasuks. Loetellu kantud üksusi või neile kuuluvaid või nende kontrolli all olevaid üksusi ei saa kaitsefondist seetõttu toetada.

(18)

Liidu rahastamist tuleks anda finantsmääruse kohaselt avaldatud konkursikutse tulemusel. Teatavatel põhjendatud ja erandlikel asjaoludel peaks liidu rahastamine olema võimalik ka ilma konkursikutseta kooskõlas finantsmääruse artikli 195 esimese lõigu punktiga e. Kuna finantsmääruse artikli 195 esimese lõigu punkti e kohane toetuse andmine kujutab endast erandit üldreeglist, mille kohaselt antakse toetust konkursikutse alusel, tuleks nimetatud erandlikke asjaolusid tõlgendada kitsalt. Et toetust saaks anda ilma konkursikutseta, peaks komisjon, keda abistab liikmesriikide komitee (edaspidi „komitee“), selles kontekstis hindama, mil määral vastab kavandatav meede kaitsefondi eesmärkidele seoses piiriülese tööstuskoostöö ja konkurentsiga kogu tarneahelas.

(19)

Kui konsortsium soovib osaleda rahastamiskõlblikus meetmes ja liidu vahendeid eraldatakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks. Koordinaator peaks olema peamine kontaktisik konsortsiumi suhetes komisjoniga.

(20)

Kui kaitsefondist toetatavat meedet haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne vahendite saajatele makse tegemist konsulteerima projektijuhiga meetme edenemise osas, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud meetme edenemise kohta, et komisjon saaks kindlaks teha, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(21)

Fondi peaks rakendama eelarve otsese täitmise korras, et saavutada suurim võimalik tõhusus ja tulemuslikkus ning tagada täielik kooskõla liidu muude algatustega. Seepärast peaks komisjon jääma vastutavaks valiku- ja toetuse andmise menetluse eest, sealhulgas seoses eetilisuse seire ja hindamisega. Põhjendatud juhtudel peaks komisjonil aga olema võimalik usaldada kaitsefondist toetatavate meetmetega seotud eelarve täitmise ülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustele, näiteks juhul, kui meedet kaasrahastavad liikmesriigid on nimetanud projektijuhi, tingimusel et finantsmääruse nõuded on täidetud. Selline eelarve täitmise ülesannete usaldamine aitaks ühtlustada kaasrahastatavate meetmete haldamist ja tagada sujuva kooskõlastamise rahastamislepingu ja lepingu vahel, mille on allkirjastanud konsortsium ja meedet kaasrahastavate liikmesriikide nimetatud projektijuht.

(22)

Et tagada rahastatava arendustegevuse majanduslik elujõulisus, peavad taotlejad tõendama, et meetme need kulud, mida ei kata liidu rahastamine, kaetakse muudest vahenditest.

(23)

Kaitsevõimete ühiseks edendamiseks ja nende omandamiseks peaksid liikmesriigid saama kasutada eri liiki rahastamisviise. Komisjon saab pakkuda erinevaid viise, millele liikmesriigid saavad vabatahtlikult toetuda koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisviiside kasutamine saab veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektidega alustamist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas kaitsefondist rahastatavate projektide puhul.

(24)

Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmesriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kogu kaitsetehnoloogia soetamist, sealhulgas eksporti, ei järgi kaitsesektor traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstus võtta ette olulisi iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad sageli täies ulatuses liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada kaitsefondi eesmärgid, eelkõige et stimuleerida eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit õigussubjektide vahelist koostööd, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide etapile eelnevate meetmete puhul katta rahastamiskõlblikud kulud kuni täies ulatuses.

(25)

Prototüüpide etapp on kriitiline etapp, kus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogia soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamises ja projekti omaluses. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks kaitsefondist antav toetus üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(26)

Prototüübile järgnevates etappides tuleks võimaldada meetmete rahastamist kuni 80 % ulatuses. Sellised toote ja tehnoloogia lõppversioonile eelnevad meetmed võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(27)

Kaitsesektori sidusrühmad kannavad spetsiifilisi kaudseid kulusid, näiteks seoses julgeolekuga. Lisaks tegutsevad sidusrühmad eriturul, kus nad ostjapoolse nõudluse puudumise korral ei saa erinevalt tsiviilsektorist teadus- ja arendustegevuse kulusid sisse nõuda. Seepärast on põhjendatud ühtse määra – 25 % meetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest – alusel rahastamise lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed rahastamiskõlblikud kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saajate tavapärastele kuluarvestustavadele, tingimusel et riiklikud asutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul, ja vahendite saaja on neist teavitanud komisjoni.

(28)

Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega meetmed toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa kaitsefondi eesmärkide saavutamisele. Need meetmed peaksid seetõttu olema rahastamiskõlblikud suurendatud rahastamismääraga, mida saaksid kasutada kõik osalevad õigussubjektid.

(29)

Tagamaks, et rahastatavad meetmed aitavad kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid lõpptoote ühist hankimist või tehnoloogia ühist kasutamist, eriti piiriülese ühishanke teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, eelkõige keskse hankija kaudu.

(30)

Selleks et tagada kaitsefondist toetatavate meetmete panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendamisse, peaksid need olema suunatud turule ja lähtuma nõudlusest ning olema keskpikas kuni pikas perspektiivis majanduslikult tasuvad. Seetõttu tuleks arendustegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide puhul arvesse võtta asjaolu, et liikmesriigid kavatsevad lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi või kavatsusavalduse abil. Arendustegevuse jaoks toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et liikmesriigid on võtnud poliitilise või õigusliku kohustuse lõpptoodet või tehnoloogiat ühiselt ja koordineeritud viisil kasutada, omada või hooldada.

(31)

Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema meetmete panus nendesse huvidesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitseuuringute ja kaitsevõime prioriteetidesse.

(32)

Rahastamiskõlblikud meetmed, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuvate PESCO projektide kontekstis, peaksid tagama pideva tõhustatud koostöö eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel ja seega aitama vahetult täita kaitsefondi eesmärke. Kui sellised meetmed valituks osutuvad, tuleks neile seetõttu ette näha kõrgem rahastamismäär.

(33)

Komisjon võtab arvesse muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (8) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatavaid tegevusi, et vältida asjatut dubleerimist ning tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune rikastamine ja koostoime.

(34)

Küberturvalisus ja -kaitse on üha suuremad väljakutsed ning komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoime käesoleva määruse kohaldamisalas ellu viidavate küberkaitse meetmete ja küberturvalisuse valdkonnas tehtavate liidu algatuste vahel, näiteks need, mis kuulutati välja komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“. Eelkõige peaksid sidusrühmad püüdma luua koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel, et suurendada küberkesksust.

(35)

Tuleks tagada ühtne käsitusviis, ühendades omavahel komisjoni algatatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1092 (9) loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi (EDIDP) meetmed, ning ühtlustades osalemistingimused. Ühtne käsitusviis peaks looma sidusamad rahastamisvahendid ning suurendama kaitsefondi innovatsiooni, koostööd ja majanduslikku mõju, vältides samal ajal tarbetut dubleerimist ja killustumist. See peaks samuti tagama, et kaitsefondiga aidatakse kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites uurimis- ja arendustegevuse etapi vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist kaitsetehnoloogiat. Teatavatel juhtudel võib oodata positiivset ülekanduvat mõju ka tsiviilsektoris.

(36)

Kui see on meetme eripära arvestades asjakohane, tuleks kaitsefondi eesmärke samuti rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (10) loodud rahastamisvahenditest ja eelarveliste tagatistega.

(37)

Fondi toetust tuleks kasutada turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

(38)

Fondi liidupoolse rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valikul tuleks muu hulgas kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(39)

Kooskõlas kaitsefondi eesmärkidega ning võttes arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetmega saadud esmaseid kogemusi peaks komisjon võtma rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid. Tööprogrammide koostamisel peaks komisjoni abistama komitee. Komisjon peaks püüdma leida lahendusi, millel on komitees võimalikult suur toetus. Sellega seoses peaks komiteel olema võimalik tulla kokku riiklike kaitse- ja julgeolekuekspertide koosseisus, et anda komisjonile konkreetset abi, sealhulgas nõu salastatud teabe kaitsega meetmete raames. Komiteesse oma esindajate määramise õigus on liikmesriikidel. Komitee liikmetele tuleks anda varajased ja tulemuslikud võimalused analüüsida rakendusaktide eelnõusid ja esitada nende kohta oma seisukohti.

(40)

Tööprogrammides esitatud kategooriad peaksid asjakohasel juhul hõlmama talitlusnõudeid, et tööstusele oleks selge, milliseid funktsioone ja ülesandeid peavad arendatavad võimed täitma. Sellised nõuded peaksid andma selge ettekujutuse oodatavast toimimisest, kuid need ei peaks olema suunatud konkreetsetele lahendustele või konkreetsetele õigussubjektidele ning ei tohiks takistada konkurentsi konkursikutsete tasandil.

(41)

Tööprogrammide väljatöötamisel peaks komisjon ühtlasi tagama komiteega peetavate asjakohaste konsultatsioonide teel, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse tarbetut dubleerimist. Sellega seoses võib komisjon eelnevalt hinnata võimalikke dubleerimisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

(42)

Komisjon peaks tagama tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu tööstustsükli ulatuses.

(43)

Tööprogrammidega tuleks ka tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

(44)

Et saada kasu Euroopa Kaitseagentuuri eksperditeadmistest ja kogemustest kaitsesektoris, peaks tal olema komitees vaatleja staatus. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks komiteed selle töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(45)

Käesoleva määruse mõjususe tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse lisa seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tööprogrammide vastuvõtmise ning väljavalitud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Teadus- ja arendustegevuse elluviimisel tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide, assotsieerunud riikide või mõlema vastutust planeerimis- ja soetamisprotsessi eest. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(47)

Komisjon peaks koostama sõltumatute ekspertide nimekirja. Sõltumatud eksperdi peaksid läbima julgeolekukontrolli asjaomases liikmesriigis. Nimekiri ei tohiks olla avalik. Sõltumatud eksperdid tuleks valida vastavalt sellele, millised on nende oskused, kogemused ja teadmised neile antavaid ülesandeid arvestades. Sõltumatute ekspertide määramisel peaks komisjon võimaluste piires rakendama asjakohaseid meetmeid, et saavutada sõltumatute ekspertide rühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse meetme valdkonnas valitsevat olukorda. Samuti tuleks püüda tagada sõltumatute ekspertide asjakohane roteerumine ning era- ja avaliku sektori asjakohane tasakaal.

(48)

Sõltumatud eksperdid ei tohiks hinnata, nõu anda ega abistada küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt, eelkõige kui see on seotud nende ametikohaga hindamise ajal. Eelkõige ei tohiks nad olla olukorras, kus nad võiksid kasutada saadavat teavet nende hinnatava konsortsiumi kahjuks.

(49)

Pärast projektide hindamist sõltumatute ekspertide abiga peaks komisjon valima välja kaitsefondist rahastatavad meetmed. Liikmesriike tuleks teavitada hindamise tulemustest, esitades väljavalitud meetmete pingerea, ja rahastatavate meetmete edenemisest.

(50)

Uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogia kavandamisel või olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ajakohastamisel peaksid taotlejad kohustuma järgima eetika põhimõtteid, nagu inimeste heaolu ja inimgenoomi kaitsega seonduvaid põhimõtteid, mis kajastuvad ka sellekohastes liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelises õiguses, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning teatavatel juhtudel selle protokollides. Komisjon peaks ettepanekuid süstemaatiliselt kontrollima, et selgitada välja tõsiseid eetilisi küsimusi tekitavad ettepanekud. Asjakohasel juhul tuleks neid ettepanekuid hinnata eetilisuse seisukohast.

(51)

Avatud siseturu toetamiseks tuleks innustada piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalemist konsortsiumi liikmetena, alltöövõtjatena või tarneahela muude õigussubjektidena.

(52)

Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja tööstusega. Sellesse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja oluline sidusrühm.

(53)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitsefondi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimiste, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava, (13) (16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe) punkti 18 tähenduses. Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse võimalikult lihtsana ning et need toovad kaasa võimalikult vähe lisakulusid.

(54)

Fondi suhtes kohaldatakse finantsmäärust, kui ei ole sätestatud teisiti. Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kohta.

(55)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve koostamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(56)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (14) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (15) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) ja (EL) 2017/1939 (17) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (18) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(57)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (19) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse neilt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(58)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleks kaitsefondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata kaitsefondi mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt nelja aasta jooksul pärast kaitsefondi rakendamise algust vahehindamise, sealhulgas selleks, et esitada ettepanekud asjakohasteks käesoleva määruse muudatusteks. Komisjon peaks tegema ka lõpphindamise kaitsefondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluste piires ka kaitsefondi rakendamise tulemuste mõju seisukohast. Sellest tulenevalt peaks lõpphindamise aruanne aitama ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Lõpparuandes tuleks analüüsida ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalemist kaitsefondist toetatavates projektides, samuti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalemist üleilmsetes väärtusahelates, ja kaitsefondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste käsitlemisel ning peaks hõlmama teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, konkreetsetes meetmetes osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide arvu ja loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida võimalikele suundumustele kaitsefondi rakendamise ajal.

(59)

Komisjon peaks tegema regulaarset seiret kaitsefondi rakendamise üle ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas võetakse kaitsefondi rakendamisel arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetmega seoses saadud teadmisi ja kogemusi. Selleks peaks komisjon kehtestama vajaliku seirekorra. Aruanne ei tohiks sisaldada tundlikku teavet.

(60)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (20) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aidatakse kaitsefondiga kaasa kliimameetmete peavoolustamisele liidu poliitikavaldkondades ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks kaitsefondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti kaitsefondi vahehindamise kontekstis.

(61)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise vastu, aitab käesolev määrus kaasa bioloogilise mitmekesisuse meetmete peavoolustamisele liidu poliitikavaldkondades ja saavutada üldeesmärk eraldada bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohastest iga-aastastest kulutustest ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes samal ajal arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattuvust vastavalt 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele.

(62)

Kuna kaitsefondist tuleks toetada üksnes kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema kaitsefondist rahastatud meetmete abil saadud kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu toetust antakse riigihanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud meetmete puhul võimalus kasutada rahastatud meetmete tulemusi, et osaleda ühisarenduse järelmeetmetes.

(63)

Liidu toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas direktiiviga 2009/43/EÜ ega toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti. Liikmesriikide sõjalise varustuse ja sõjalise tehnoloogia eksporti reguleeritakse nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP (21).

(64)

Tundliku taustteabe, sealhulgas enne või väljaspool kaitsefondi tegevust koostatud andmete, oskusteabe või teabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs kaitsefondist toetatud meetmetega seoses saavutatud tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks tundliku teabe käitlemise suhtes kohaldama asjakohast liidu ja liikmesriikide õigust.

(65)

Selleks et tagada salastatud teabe nõutaval tasemel turvalisus, tuleks salastatud rahastamislepingute allkirjastamisel järgida tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid. Sel eesmärgil ja kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 (22) peaks komisjon liikmesriikide määratud sõltumatutele ekspertidele nõu andmiseks edastama programmi julgeolekujuhised, sealhulgas salastatuse taseme määramise juhendi.

(66)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Komisjon peaks kaitsefondi hallates järgima hoolikalt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige seoses salastatud ja tundliku teabe kaitsega.

(68)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(69)

Määrus (EL) 2018/1092 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,