1.   Programm koosneb järgmistest komponentidest:

2.   Kosmoseprogramm hõlmab lisameetmeid, mille eesmärk on tagada kosmoseprogrammi rakendamiseks tõhus ja autonoomne juurdepääs kosmosele ning edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist Euroopa kosmosesektorit nii kosmosetaristu sektori kui kosmoseteenuste sektori puhul, tugevdada liidu kosmose ökosüsteemi ja liidu positsiooni maailmas.

1.   Kosmoseprogrammi üldeesmärgid on järgmised:

2.   Kosmoseprogrammil on järgmised erieesmärgid:

1.   Kosmoseprogrammist toetatakse kosmoseprogrammi jaoks vajalike startimisteenuste hankimist ja koondamist ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide taotluse korral koondamist nende jaoks.

2.   Koostoimes muude liidu programmide ja rahastamiskavadega ning ilma et see piiraks ESA tegevust kosmosele juurdepääsu valdkonnas, võib kosmoseprogrammist toetada

1.   Kosmoseprogrammiga edendatakse suutlikkuse suurendamist kogu liidus, toetades kosmoseprogrammist

2.   Lõikes 1 osutatud tegevuste rakendamisel toetatakse vajadust arendada tärkava kosmosetööstusega liikmesriikide suutlikkust, et pakkuda kõikidele liikmesriikidele kosmoseprogrammis osalemiseks võrdset võimalust.

1.   Galileos, EGNOSes ja Copernicuses ning SWE ja NEOde alakomponendis, välja arvatud SST alakomponendis, võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele.

Copernicuses ning SWE ja NEOde alakomponendis, välja arvatud SST alakomponendis, võivad osaleda järgmised riigid:

2.   Vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud erilepingus, mis käsitleb kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemist liidu programmides, võivad

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud erilepinguga

Käesoleva lõike teise lõigu punktis b osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

3.   Kosmoseprogrammi komponentides või alakomponentides, välja arvatud SST alakomponent, võivad osaleda kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid üksnes käesoleva artikli alusel, tingimusel et liidu ja selle liikmesriikide olulised julgeolekuhuvid on kaitstud, sealhulgas artikli 43 kohane salastatud teabe kaitse.

1.   Kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel võib olla juurdepääs GOVSATCOMi teenustele, kui

2.   Kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel, kelle peakorter ei asu liidus, võib olla juurdepääs artikli 55 lõike 1 punktis d osutatud SST teenustele, kui

3.   Artikli 55 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud avalikult kättesaadavatele SST teenustele juurdepääsuks ei ole vaja sõlmida ELi toimimise lepingu artikli 218 kohast lepingut. Artikli 56 kohaselt on need teenused kättesaadavad potentsiaalsete kasutajate taotluse korral.

4.   Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu Galileo avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (39) artikli 3 lõikega 5.

1.   Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel on liit kogu kosmoseprogrammi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Sel eesmärgil tagab komisjon, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemuseks võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse liidu omandiõigus asjaomasele varale.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kosmoseprogrammi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara suhtes, kui tegevus, mille tulemusel võidakse sellist vara luua või arendada

3.   Komisjon tagab, et lepingud või muud kokkulepped sisaldavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tegevusega seoses sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm, ja seoses käesoleva artikli lõike 2 punktiga c sisaldavad need sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid kasutada kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.

4.   Komisjon püüab sõlmida kolmandate riikidega lepinguid või muid kokkuleppeid seoses järgmisega:

5.   Komisjon tagab asjakohase raamistiku alusel lõigetes 1 ja 2 osutatud ja liidu omandisse kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara optimaalse kasutamise.

6.   Eelkõige juhul, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud vara koosneb intellektuaalsest omandist, teostab komisjon seda õigust võimalikult tõhusalt, võttes arvesse

Komisjon tagab eelkõige, et asjakohased lepingud ja muud kokkulepped sisaldavad võimalust anda intellektuaalne omand üle kolmandatele isikutele või anda sellega seotud litsentsid kolmandatele isikutele, sealhulgas intellektuaalomandi loojale, ning et kosmoseprogrammi amet võib seda õigust vabalt kasutada, kui seda on vaja tema käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

Artikli 28 lõikes 4 sätestatud finantsraampartnerluse lepingusse või artikli 32 lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevatesse lepingutesse lisatakse asjakohased sätted, millega lubatakse intellektuaalomandit, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, kasutada ESA-l ja muudel volitatud üksustel, kui seda on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, ning sellise kasutamise tingimused.

1.   Ilma et see piiraks õiguslikult siduvate sätetega kohaldatavaid kohustusi, pakutakse kosmoseprogrammi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkuse kohta.

2.   Komisjon tagab, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse igakülgselt lõikest 1.

1.   Rahastamispakett kosmoseprogrammi rakendamiseks ja seonduvate riskide katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 14,880 miljardit eurot jooksevhindades.

Esimeses lõigus esitatud summa jaotatakse järgmiste kulukategooriate vahel:

2.   Komisjon võib rahalisi vahendeid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulukategooriate vahel ümber jaotada kuni 7,5 % ulatuses kulukategooriatest, millele vahendeid eraldatakse, või kategooriatest, mille abil vahendeid eraldatakse. Komisjon võib rakendusaktidega rahalisi vahendeid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulukategooriate vahel ümber jaotada, kui selle käigus ületatakse kumulatiivselt 7,5 % sellest summast, mis on eraldatud sellele kulukategooriale, millele vahendeid eraldatakse või kategooriast, mille abil vahendeid eraldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Artikli 3 lõikes 2 sätestatud lisameetmeid, nimelt artiklites 5 ja 6 osutatud tegevusi, rahastatakse kosmoseprogrammi komponentidest.

4.   Kosmoseprogrammile eraldatavatest liidu eelarveassigneeringutest rahastatakse kogu artiklis 4 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalikku tegevust. Nendest kuludest võidakse katta järgmist:

5.   Meetmete suhtes, mida rahastatakse kumulatiivselt liidu eri programmidest, korraldatakse ainult üks audit, mis hõlmab kõiki programme ja nende suhtes kohaldatavaid reegleid.

6.   Kosmoseprogrammiga seotud ja pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

7.   Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib asjaomase liikmesriigi taotluse alusel kanda üle programmile ühissätete määruse artiklis 26 ette nähtud tingimustel. Neid vahendeid hallates täidab komisjon eelarvet otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides.

1.   Kosmoseprogrammi komponentide loodud tulu kantakse liidu eelarvesse ja seda kasutatakse tulu loonud komponendi rahastamiseks.

2.   Liikmesriigid võivad anda kosmoseprogrammi komponendile täiendavat rahalist toetust lisaelementide hõlmamiseks, tingimusel et sellised lisaelemendid ei põhjusta asjaomase komponendi jaoks rahalist ega tehnilist koormust või viivitusi. Komisjon otsustab rakendusaktidega, kas nimetatud tingimused on täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Käesolevas artiklis osutatud täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõikega 2.

1.   Kosmoseprogrammi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega.

2.   Kosmoseprogrammist rahastamine võib toimuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangete kaudu. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3.   Kui Copernicuse eelarvet täidetakse eelarve kaudse täitmise korras, võib kohaldada nende üksuste hankelepingute sõlmimise korda, kellele on delegeeritud eelarve täitmise ülesanded, sellises ulatuses, nagu on lubatud finantsmääruse artiklitega 62 ja 154. Nimetatud hankelepingute sõlmimise korra vajalikud konkreetsed kohandused määratakse kindlaks vastavates rahalist toetust käsitlevates lepingutes.

1.   Kosmoseprogrammi rakendamiseks lähtub avaliku sektori hankija hankemenetluses järgmistest põhimõtetest:

2.   Komisjonisisene hankenõukogu kontrollib kõigi kosmoseprogrammi komponentide hankemenetlust ja jälgib volitatud üksustele delegeeritud liidu eelarve lepingulist täitmist. Vajaduse korral kutsutakse kohale volitatud üksuste esindajad.

1.   Operatiivtoimingute ja taristuga seotud toimingute korral võib avaliku sektori hankija lepingu sõlmida tingimuslike osadega lepingu vormis vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Hankedokumentides täpsustatakse tingimuslike osadega lepingu eritingimused. Neis peab eelkõige olema kindlaks määratud lepingu ese, hind või hinna määramise kord ja töö tegemise, tarnete ja teenuse osutamise tingimused igas etapis.

3.   Tingimuslike osadega leping hõlmab

4.   Fikseeritud osa kohustused ja iga tingimusliku osa kohustused peavad moodustama ühtse terviku, võttes arvesse kõikide eelnevate ja järgnevate osade kohustusi.

5.   Iga tingimusliku osa täitmine sõltub avaliku sektori hankija otsusest, millest töövõtjat on lepingu kohaselt teavitatud.

1.   Avaliku sektori hankija võib lõikes 3 ette nähtud tingimustel otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt.

2.   Tekkinud kulude hüvitamisel põhineva lepingu alusel makstav hind hõlmab

3.   Avaliku sektori hankija võib otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt, kui lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu on raske või ebakohane täpselt kindlaks määrata fikseeritud hinda, sest

4.   Tekkinud kulude hüvitamisel põhinevas lepingus määratakse kindlaks maksimumhind. Täielikku või osalist hüvitamist käsitleva lepingu maksimumhind on maksimaalne makstav hind. Hinda võib muuta kooskõlas finantsmääruse artikliga 172.

1.   Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, VKEsid ja iduettevõtjaid ja nende piiriülest osalemist ning tagada võimalikult lai geograafiline kaetus, kaitstes samal ajal liidu autonoomsust, nõuab avaliku sektori hankija, et pakkuja sõlmiks lepingu mis tahes osa suhtes sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankelepingu ettevõtjaga, kes ei kuulu pakkuja kontserni.

2.   Pakkuja põhjendab iga lõikes 1 osutatud nõudest tehtud erandit.

3.   Lepingute puhul, mille väärtus on üle 10 miljoni euro, on avaliku sektori hankija eesmärk tagada, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % kohta sõlmitakse eri tasanditel läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu peatöövõtja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist. Komisjon teavitab artikli 107 lõikes 1 osutatud komiteed selle eesmärgi täitmisest lepingute puhul, mis sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist.

1.   Liit võib rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist.

2.   Erandina finantsmääruse artikli 181 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja kindlaid määrasid kohaldades lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kuni 25 % ulatuses meetme rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib kaudsed kulud deklareerida kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade alusel, kui see on ette nähtud artiklis 100 osutatud tööprogrammiga.

4.   Erandina finantsmääruse artiklist 204 ei ületa kolmandatele isikutele maksta võidava rahalise toetuse maksimumsumma 200 000 eurot.

1.   Komisjon või programmi raames volitatud üksus võib esitada ühise konkursikutse koos finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksuste, asutuste või isikutega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühise konkursi korral

3.   Toetuslepingus määratakse kindlaks intellektuaalomandi suhtes kohaldatav kord.

1.   Meetmete hulka võivad kuuluda või nende esmane eesmärk võib olla kommertskasutusele eelnev hange või uuenduslike lahenduste hange, mille viivad läbi toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/24/EL, (40) 2014/25/EL (41) ja 2009/81/EÜ (42) tähenduses.

2.   Uuenduslike lahenduste hankemenetlus

3.   Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt tulemustega kaasnev intellektuaalomand. Avaliku sektori hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi avaliku sektori hankija heaks, kuid ilma õiguseta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kommertseesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija nõuda tulemuste omandiõiguse üleandmist avaliku sektori hankijale.

1.   Meede, mis on saanud toetust kosmoseprogrammi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust programmist, tingimusel et nendest toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjaomase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetanud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.   Meetmed, mis on saanud kosmoseprogrammi raames kvaliteedimärgise, võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+-ist kooskõlas ühissätete määruse artikli 73 lõikega 4, kui meetmed vastavad järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

1.   Lisaks finantsmääruse artikli 165 sätetele võivad komisjon ja kosmoseprogrammi amet korraldada ühiseid hankemenetlusi ESA või muude kosmoseprogrammi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.   Finantsmääruse artikliga 165 ette nähtud hankelepingute sõlmimise korda kohaldatakse analoogia põhjal, tingimusel et igal juhul kohaldatakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme.

1.   Komisjon kohaldab lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimusi käesoleva jaotise kohaste hangete, toetuste ja auhindade suhtes, kui ta leiab, et see on vajalik ja asjakohane liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja vastupidavuse säilitamiseks, võttes arvesse eesmärki edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige mis puudutab tehnoloogiat määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate lõikes, säilitades samal ajal avatud majanduse.

Enne käesoleva lõike esimese lõigu kohaste rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimuste kohaldamist teavitab komisjon artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud kosmoseprogrammi komiteed ning võtab võimalikult suurel määral arvesse liikmesriikide seisukohti nimetatud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimuste kohaldamisala ja põhjendatuse kohta.

2.   Rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused on järgmised:

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kontroll“ võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „juhtimisstruktuur“ õigussubjekti organit, mis on määratud vastavalt riigisisesele õigusele ja mis asjakohasel juhul annab aru tegevjuhile või muule võrreldava otsustusõigusega isikule ning millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks, ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhtkonna otsuste tegemise üle.

3.   Komisjon võib loobuda lõike 2 esimese lõigu punktis a või b sätestatud tingimuste kohaldamisest konkreetse õigussubjekti suhtes, tehes seda hindamise alusel, mis põhineb järgmistel kumulatiivsetel kriteeriumidel:

Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist b võib komisjon loobuda lõike 2 esimese lõigu punktis a või b sätestatud tingimuste kohaldamisest sellises kolmandas riigis asuva õigussubjekti suhtes, mis ei ole EMP või EFTA liige, kui EMP või EFTA liikmeks olevates riikides ei ole kergesti kättesaadavaid alternatiive ning esimese lõigu punktides a ja c sätestatud tingimused on täidetud.

4.   Komisjon võib loobuda lõike 2 esimese lõigu punktis c sätestatud tingimuse kohaldamisest, kui liikmesriigis asuv õigussubjekt esitab järgmised tagatised:

5.   Õigussubjekti asukohaliikmesriigi pädevad asutused hindavad, kas õigussubjekt täidab lõike 3 punktis c sätestatud kriteeriume ja esitab lõikes 4 osutatud tagatised. Komisjon järgib seda hinnangut.

6.   Komisjon esitab artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud kosmoseprogrammi komiteele

7.   Lõikes 2 sätestatud tingimused, lõikes 3 sätestatud kriteeriumid ja lõikes 4 sätestatud tagatised lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, toetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse ning hangete puhul kohaldatakse neid sõlmitava lepingu kogu kehtivusaja jooksul.

8.   Käesoleva artikliga ei piirata otsuse nr 1104/2011/EL ja komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsuse, (43) määruse (EL) 2019/452, otsuse 2013/488/EL ja otsuse (EL, Euratom) 2015/444 kohaldamist ega liikmesriikide teostatavat julgeolekukontrolli seoses õigussubjektidega, kes osalevad tegevuses, mis nõuab juurdepääsu ELi salastatud teabele vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele.

Kui käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad lepingud on salastatud, ei tohi komisjoni vastavalt lõikele 1 kohaldatavate rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimustega piirata riiklike julgeolekuasutuste pädevust.

Käesoleva artikli alusel ei tohi sekkuda liikmesriigis kehtivasse töötlemisloa ja salastatud teabele juurdepääsu loa saamise menetlusse, seda muuta ega minna sellise menetlusega vastuollu.

1.   Liikmesriigid võivad kosmoseprogrammis osaleda. Kosmoseprogrammis osalevad liikmesriigid jagavad oma tehnilist pädevust ja oskusteavet ning annavad abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, ning vajaduse ja võimaluse korral andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuvad andmed, teabe, teenused ja taristu, sealhulgas tagades tõhusa ja takistusteta juurdepääsu Copernicuse in situ-andmetele nende kasutamiseks ning tehes komisjoniga koostööd, et parandada kosmoseprogrammi jaoks vajalike Copernicuse in situ-andmete kättesaadavust, võttes arvesse kohaldatavaid litsentse ja kohustusi.

2.   Komisjon võib rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel delegeerida liikmesriikide organisatsioonidele eriülesanded, kui asjaomane liikmesriik on sellised organisatsioonid määranud. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivad otsused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Teatavatel igakülgselt põhjendatud asjaoludel võib kosmoseprogrammi amet artiklis 29 osutatud ülesannete puhul delegeerida rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel eriülesanded liikmesriikide organisatsioonidele, kui asjaomane liikmesriik on need organisatsioonid määranud.

4.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kosmoseprogrammi tõrgeteta toimimine, sealhulgas aidates asjakohasel tasandil kaitsta kosmoseprogrammi jaoks vajalikke sagedusi.

5.   Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd, et laiendada kosmoseprogrammi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu.

6.   Liikmesriikide poolt artikli 107 lõikes 6 osutatud kasutajate foorumile antav panus peab võimaluse korral põhinema riigi tasandil toimuval süstemaatilisel ja kooskõlastatud konsulteerimisel lõppkasutajate kogukonnaga, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega.

7.   Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et arendada välja kosmosesüsteemide kasutuselevõtuks vajalik Copernicuse in situ-komponent ja maapealsed kalibreerimisteenused ning hõlbustada Copernicuse in situ-andmete ja võrdlusandmete täiel määral kasutamist, võttes aluseks olemasoleva suutlikkuse.

8.   Julgeoleku valdkonnas täidavad liikmesriigid artikli 34 lõikes 6 osutatud ülesandeid.

1.   Komisjon kannab kosmoseprogrammi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjon määrab kooskõlas käesoleva määrusega ja vastavalt kasutajanõuetele kindlaks kosmoseprogrammi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, ilma et see piiraks muud liidu poliitikat.

2.   Komisjon haldab kosmoseprogrammi iga komponenti või alakomponenti, mis ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele, eelkõige GOVSATCOMi, NEOde alakomponenti, SWE alakomponenti ja artikli 55 lõike 1 punktis d osutatud tegevusi.

3.   Komisjon tagab ülesannete ja vastutuse selge jaotuse kosmoseprogrammis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust. Komisjon tagab ka, et kõik kosmoseprogrammi rakendamisega seotud volitatud üksused kaitsevad liidu huve, tagavad liidu rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise ning järgivad finantsmäärust ja käesolevat määrust.

4.   Komisjon sõlmib kosmoseprogrammi ametiga ja 2004. aasta raamkokkulepet arvesse võttes ESAga finantsraampartnerluse lepingu, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 130.

5.   Kui see on vajalik kosmoseprogrammi tõrgeteta toimimiseks ja kosmoseprogrammi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kosmoseprogrammi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised- ja tegevusnõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajatega, sealhulgas artikli 107 lõikes 6 osutatud kasutajate foorumi kaudu, ja muude sidusrühmadega. Tehniliste- ja tegevusnõuete kindlaksmääramisel peab komisjon vältima üldise turbeastme alandamist ja täitma tingimata tagasiühilduvuse nõuet.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Ilma et see piiraks kosmoseprogrammi ameti või muude volitatud üksuste ülesandeid, tagab komisjon, et kosmoseprogrammi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist avalikus ja erasektoris edendatakse ja maksimeeritakse, sealhulgas toetades nende teenuste ja kasutajasõbralike liideste asjakohast arendamist ning soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab asjakohast koostoimet kosmoseprogrammi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab kosmoseprogrammi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.

7.   Kui see on asjakohane, tagab komisjon kosmoseprogrammi raames toimuva tegevuse sidususe liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil toimuva kosmosevaldkonna tegevusega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja kui see on kosmoseprogrammi jaoks asjakohane, hõlbustab nende kosmosevaldkonna tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusse viimist. Selleks teeb komisjon vajaduse korral ja nende pädevusvaldkonnas koostööd kosmoseprogrammi ameti ja ESAga.

8.   Komisjon teavitab artiklis 107 osutatud kosmoseprogrammi komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, sealhulgas allhankelepingutest.

1.   Kosmoseprogrammi ametil on järgmised ülesanded:

2.   Komisjon delegeerib kosmoseprogrammi ametile järgmised ülesanded:

3.   Komisjon võib artikli 102 lõikes 5 osutatud hindamiste alusel delegeerida kosmoseprogrammi ametile muid ülesandeid, kui need ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust kosmoseprogrammi raames ja juhul, kui nende eesmärk on suurendada kosmoseprogrammi meetmete tõhusust.

4.   Kosmoseprogrammi ametile tegevuse delegeerimisel tagatakse selleks vajalikud rahalised, inim- ja haldusressursid.

5.   Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu huvide kaitse kohta võib kosmoseprogrammi amet rahalist toetust käsitlevate lepingutega delegeerida konkreetse tegevuse teistele üksustele vastavalt nende pädevusele ja komisjoni suhtes kohaldatavatel eelarve kaudse täitmise tingimustel.

1.   Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, delegeeritakse ESA-le järgmised ülesanded:

2.   Komisjoni hinnangu alusel võib ESA-le delegeerida muid ülesandeid vastavalt kosmoseprogrammi vajadustele, kui need ülesanded ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust kosmoseprogrammi raames ja kui ülesannete eesmärk on suurendada kosmoseprogrammi meetmete tõhusust.

3.   Ilma et see piiraks artiklis 31 sätestatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või kosmoseprogrammi amet taotleda ESA-lt vastastikku kokku lepitud tingimustel neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet.

1.   Artikli 28 lõikes 4 osutatud finantsraampartnerluse lepingus

2.   Komisjon teeb finantsraampartnerluse lepingu kohta otsuse rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse täielikult finantsraampartnerluse lepingust aegsasti enne selle sõlmimist ja selle rakendamisest.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud finantsraampartnerluse lepingu alusel delegeeritakse rahalist toetust käsitlevate lepingutega kosmoseprogrammi ametile artikli 29 lõigetes 2 ja 3 osutatud ülesanded ja ESA-le artikli 30 lõikes 1 osutatud ülesanded. Komisjon võtab rahalist toetust käsitleva otsuse vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse täielikult rahalist toetust käsitlevatest lepingutest aegsasti enne nende sõlmimist ja nende rakendamisest.

1.   Komisjon võib rahalist toetust käsitlevate lepingutega usaldada järgmiste ülesannete täitmise täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 29 ja 30 nimetatud üksustele:

2.   Selliste volitatud üksuste valiku kriteeriumide puhul võetakse eelkõige arvesse üksuste suutlikkust tagada toimingute järjepidevus, ja kui see on asjakohane, turvalisus, nii et kosmoseprogrammi tegevus ei katkeks.

3.   Võimaluse korral peavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevate lepingute tingimused olema kooskõlas artikli 31 lõikes 1 osutatud finantsraampartnerluse lepingu tingimustega.

4.   Kosmoseprogrammi komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitleva lepingu kohta käiva otsuse tegemisel vastavalt artikli 107 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Kosmoseprogrammi komiteed teavitatakse eelnevalt rahalist toetust käsitlevatest lepingutest, mille liit, keda esindab komisjon, sõlmib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega.

1.   Komisjon tagab oma pädevuse piires ja kosmoseprogrammi ameti toetusel kõrgetasemelise turvalisuse, eelkõige seoses järgmisega:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks tagab komisjon, et iga kosmoseprogrammi komponendi kohta tehakse riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse analüüsi põhjal määrab komisjon rakendusaktidega 2023. aasta lõpuks kindlaks kosmoseprogrammi iga komponendiga seotud üldised turvalisusnõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist, ja võtab arvesse küberturvalisuse riske. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Pärast käesoleva määruse jõustumist edastab komisjon nende rakendusaktide soovitusliku loetelu, mis tuleb esitada kosmoseprogrammi komitee julgeolekukoosseisule ja mida komitee kõnealune koosseis arutab. Loetelule lisatakse nimetatud rakendusaktide esitamise soovituslik ajakava.

3.   Kosmoseprogrammi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi talitluskindluse eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla käesoleva artikli lõikes 2 osutatud üldiste turvalisusnõuetega. Artikli 29 kohaselt on Galileo ja EGNOSe puhul selleks üksuseks kosmoseprogrammi amet.

4.   Komisjon määrab vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks struktuuri turvalisuse jälgimiseks ja otsuse (ÜVJP) 2021/698 raames välja töötatud juhiste järgimiseks. Struktuur toimib kooskõlas lõikes 2 osutatud turvalisusnõuetega. Galileo puhul on selleks struktuuriks Galileo turvaseirekeskus.

5.   Kosmoseprogrammi amet

6.   Et tagada sellise maapealse taristu kaitse, mis on käesoleva kosmoseprogrammi lahutamatu osa, ja mis asub liikmesriikide territooriumil, liikmesriigid

7.   Kosmoseprogrammis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sealhulgas riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada kosmoseprogrammi turvalisus.

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks komisjonile või kosmoseprogrammi ameti muudele organitele delegeeritud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses turvalisuse akrediteerimisega.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

3.   Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ja vastutust, luuakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriike esindav spetsiaalne allorgan, kes täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ning üks kõrge esindaja juurest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalemine põhineb teadmisvajaduse põhimõttel. Kui see on asjakohane, võidakse ESA esindajad ja kosmoseprogrammi ameti esindajad, kes ei tegele turvalisuse akrediteerimisega, kutsuda turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejatena. Erandkorras võib kutsuda turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud taristuga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorraga.

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

2.   Komisjon hoiab turvalisuse akrediteerimise nõukogu pidevalt kursis turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjuga kosmoseprogrammi komponentide nõuetekohasele toimimisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisega. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võtab komisjonilt saadud teabe teadmiseks.

3.   Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust kosmoseprogrammi komponentide nõuetekohasele toimimisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võiks märkimisväärselt mõjutada kõnealuste komponentide nõuetekohast toimimist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Haldusnõukogu hoitakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööga pidevalt kursis.

5.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu töö ajakava ei tohi takistada artiklis 100 osutatud tööprogrammis ette nähtud tegevuse ajakavakohast rakendamist.

1.   Liikmesriigid edastavad turvalisuse akrediteerimise nõukogule kogu teabe, mida nad peavad vajalikuks turvalisuse akrediteerimise seisukohast.

2.   Kokkuleppel asjaomases liikmesriigis turvalisusküsimustes pädevate riiklike üksustega ja nende järelevalve all võimaldavad liikmesriigid turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele juurdepääsu kogu teabele ja kõigile aladele ja asukohtadele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigusnormidega, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatud turvalisuse kontrollide, auditite ja testide läbiviimise eesmärgil ning artikli 37 punktis h osutatud turvariskide seireprotsessi eesmärgil. Juurdepääsu andmisel ei tohi liikmesriikide kodanikke diskrimineerida kodakondsuse alusel.

3.   Lõikes 2 osutatud auditid ja testid tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:

4.   Iga liikmesriik vastutab selle eest, et töötatakse välja juurdepääsu kontrolliks vajalik vormi, milles kirjeldatakse akrediteerimisele kuuluvaid alasid või tegevuskohti või esitatakse nende loetelu. Juurdepääsu kontrolliks vajaliku vormi, mille suhtes peavad liikmesriigid ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eelnevalt kokku leppima, kindlustades seega, et kõik liikmesriigid tagavad ühesuguse juurdepääsukontrolli taseme.

5.   Liikmesriigid vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate selliste tegevuskohtade turvalisuse akrediteerimise eest, mis on osa kosmoseprogrammi komponendi turvalisuse akrediteerimise alast, ning esitavad sel eesmärgil turvalisuse akrediteerimise nõukogule aruande.

1.   Kosmoseprogrammiga seotud salastatud teabe vahetamine sõltub liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise salastatud teabe vahetamise rahvusvahelise lepingu olemasolust, või vajaduse korral liidu pädeva institutsiooni või asutuse ja kolmanda riigi asjaomaste asutuste või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise salastatud teabe vahetamise kokkuleppe olemasolust ning selles sätestatud tingimustest.

2.   Kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asuvad juriidilised isikud võivad töödelda kosmoseprogrammiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes kolmandates riikides julgeolekureegleid, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekureeglitega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444, ja nõukogu julgeolekureeglitega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekureeglite samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingus, mis asjakohasel juhul sisaldab tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13.

3.   Ilma et see piiraks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist, võib anda füüsilisele isikule või juriidilisele isikule, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu ELi salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks teabe olemuse ja sisu, teabe saaja teadmisvajaduse ning liidule tuleneva kasu ulatuse tõttu.

1.   Galileo osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

2.   Galileo toetab:

1.   EGNOSe osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

2.   Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige kõikide liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira.

3.   EGNOSe teenuste geograafilist katvust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse piires ja kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud turvalisusnõuetega ning inimelude ohutusega seotud teenuse korral rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele.

4.   Käesoleva artikli lõike 3 kohase EGNOSe teenuste geograafilise katvuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Komisjon kaalub sellise tegevuse rahastamiseks muid programme või vahendeid. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

1.   Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema tehniliselt ühilduvad ja koostalitlusvõimelised, sealhulgas kasutajate tasandil.

2.   Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded ja nende tingimused on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes.

1.   Copernicust rakendatakse varasemate, sealhulgas selliste sidusrühmade nagu ESA ja EUMETSATi tehtud investeeringute alusel ning vajaduse ja kulutõhususe korral tuginedes liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele ja võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kommertstarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja arendada turgu, maksimeerides samal ajal võimalusi Euroopa kasutajate jaoks.

2.   Copernicus edastab andmeid ja teavet, lähtudes Copernicuse kasutajate vajadustest ja tuginedes tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikale.

3.   Copernicus toetab liidu ja selle liikmesriikide poliitika kujundamist, rakendamist ja seiret eelkõige keskkonna, kliimamuutuste, merekeskkonna, mereseire, atmosfääri, põllumajanduse ja maaelu arengu, kultuuripärandi säilitamise, elanikkonnakaitse, taristu seire, ohutuse ja julgeoleku ning digimajanduse vallas, et veelgi vähendada töökoormust.

4.   Copernicus koosneb järgmistest elementidest:

5.   Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.

1.   Copernicuse teenuste osutamiseks on rahastamiskõlblikud järgmised meetmed:

2.   Komisjon, keda toetavad vajaduse korral sõltumatud väliseksperdid, tagab Copernicuse teenuste asjakohasuse järgmisel viisil:

1.   Copernicus sisaldab meetmeid, mille eesmärk on anda parem juurdepääs kõikidele Copernicuse andmetele ja kogu Copernicuse teabele ning vajaduse korral tagada täiendav taristu ja teenused, et toetada kõnealuste andmete ja kõnealuse teabe levitamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist.

2.   Kui Copernicuse andmeid või Copernicuse teavet peetakse delegeeritud määruse (EL) nr 1159/2013 artiklite 12–16 tähenduses julgeoleku seisukohast tundlikeks, võib komisjon nende hanke, järelevalve nende kogumise üle ning neile juurdepääsu ja nende levitamise delegeerida ühele või mitmele usaldusüksusele. Kõnealused üksused koostavad akrediteeritud kasutajate registri ja haldavad seda ning annavad juurdepääsu piiratud avaldamiseks mõeldud teabele eraldi tööprotsessi kaudu.

1.   Copernicuse andmed ja Copernicuse teave tehakse Copernicuse kasutajatele kättesaadavaks järgmise tasuta, täielike ja avatud andmete poliitika kohaselt:

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erisätteid seoses Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise tehniliste kirjelduste, tingimuste ja korraga.

3.   Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavatele delegeeritud õigusaktidele artiklis 106 sätestatud menetlust.

4.   Komisjon väljastab Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise load ja teated, sealhulgas autorsuse klauslid, kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on sätestatud käesolevas määruses ja lõike 2 kohastes kohaldatavates delegeeritud õigusaktides.

1.   SST alakomponendist toetatakse järgmist tegevust:

2.   SST alakomponendist pakutakse ka tehnilist ja haldustoetust, et tagada üleminek kosmoseprogrammi ja otsusega nr 541/2014/EL loodud SST toetusraamistiku vahel.

1.   SST teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

2.   SST teenused on tasuta, igal ajal katkestusteta kättesaadavad ning neid kohandatakse vastavalt artiklis 56 osutatud SST kasutajate vajadustele.

3.   SST alakomponendis osalevad liikmesriigid, komisjon ja asjakohasel juhul artikli 59 lõikes 1 osutatud SST kontaktpunkt ei vastuta:

1.   Liidu SST kasutajad on

SST põhikasutajatel on juurdepääs kõikidele artikli 55 lõikes 1 osutatud SST teenustele.

SST muudel kasutajatel võib olla juurdepääs artikli 55 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud SST teenustele.

2.   Rahvusvaheliste SST kasutajate hulka kuuluvad kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, kelle peakorter ei ole liidus, ning erasektori üksused, kelle asukoht ei ole liidus. Neil on juurdepääs artikli 55 lõike 1 punktis d osutatud SST teenustele järgmistel tingimustel:

Rahvusvahelist lepingut ei ole vaja sõlmida artikli 55 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud avalikult kättesaadavatele SST teenustele juurdepääsuks.

3.   Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad juurdepääsu SST teenustele ja asjakohast korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriigid, kes soovivad osaleda kõiki orbiite hõlmavate artikli 55 lõikes 1 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühe ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele kriteeriumitele:

Seoses esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kriteeriumitega peab iga liikmesriik, kes soovib osaleda SST teenuste osutamises, tõendama vastavust kõnealustele kriteeriumitele eraldi.

Seoses esimese lõigu punktides c, d ja e sätestatud kriteeriumitega peavad kõik liikmesriigid, kes soovivad osaleda SST teenuste osutamises, tõendama oma vastavust kõnealustele kriteeriumitele kollektiivselt.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kriteeriumid loetakse täidetuks sellise SST alakomponendis osaleva liikmesriigi poolt, kelle määratud riiklikud üksused on 12. maist 2021 otsuse nr 541/2014/EL artikli 7 lõike 3 kohaselt loodud konsortsiumi liikmed.

3.   Kui lõike 1 kohast ühist ettepanekut ei ole esitatud või kui komisjon on seisukohal, et esitatud ühine ettepanek ei vasta lõikes 1 osutatud kriteeriumitele, võivad vähemalt viis liikmesriiki esitada komisjonile uue ühise ettepaneku, tõendades vastavust lõikes 1 osutatud kriteeriumitele.

4.   Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud menetlusi ja elemente. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Iga liikmesriik, kes on esitanud ettepaneku, mille komisjon on tunnistanud artikli 57 lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks, või kelle komisjon on valinud artikli 57 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt, määrab enda esindajaks oma territooriumil asuva riikliku üksuse. Määratud riiklik üksus on liikmesriigi avaliku sektori asutus või asutus, kes on volitatud teostama avalikku võimu.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud riiklikud üksused sõlmivad SST partnerluse loomise lepingu (edaspidi „SST partnerlusleping“), millega nähakse ette nende koostöö reeglid ja kord artiklis 54 osutatud tegevuseks. SST partnerlusleping sisaldab eelkõige artikli 57 lõike 1 punktides c, d ja e nimetatud elemente ja sellega nähakse ette riskijuhtimisstruktuuri loomine, et tagada SST andmete ja SST teabe kasutamist ja turvalist vahetamist käsitlevate sätete rakendamine.

3.   Riiklikud üksused töötavad välja kvaliteetsed liidu SST teenused kooskõlas mitmeaastase kavaga, asjakohaste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega ja kasutajanõuetega, tuginedes käesoleva artikli lõikes 6 osutatud eksperdirühmade tegevusele. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta mitmeaastase kava ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Riiklikud üksused loovad olemasolevate ja potentsiaalsete tulevaste sensorite võrgu, et käitada neid koordineeritud ja optimaalsel viisil eesmärgiga luua ajakohane ühine Euroopa kataloog ja seda hooldada, ilma et see mõjutaks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku vallas.

5.   SST alakomponendis osalevad liikmesriigid teevad artikli 34 lõikes 2 osutatud üldiste turvalisusnõuete alusel turvalisuse akrediteerimise.

6.   SST alakomponendis osalevad liikmesriigid moodustavad eksperdirühmad, kes juhivad erinevate SST tegevustega seotud konkreetsete küsimustega tegelemist. Eksperdirühm on alaline ning seda juhib ja selle töötajad värbab selle liikmesriigi riiklik üksus, kes eksperdirühma moodustas, ning rühma võivad kuuluda eksperdid igast riiklikust üksusest.

7.   Riiklikud üksused ja eksperdirühmad tagavad SST andmete, SST teabe ja SST teenuste kaitse.

8.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad liikmesriikide SST alakomponendis osalemise korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused reeglid hõlmavad ka liikmesriigi hilisemat kaasamist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud SST partnerluslepingusse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjon, võttes arvesse riiklike üksuste soovitusi, valib SST kontaktpunkti, lähtudes parimatest teadmistest julgeolekuküsimuste ja teenuste osutamise vallas. SST kontaktpunkt

2.   Riiklikud üksused sõlmivad SST kontaktpunktiga vajalikud rakenduskokkulepped.

1.   SWE alakomponendist võib toetada järgmist tegevust:

2.   Kosmoseilmastikuteenused on igal ajal katkestusteta kättesaadavad. Komisjon valib rakendusaktidega need teenused välja järgmiste reeglite kohaselt:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Kosmoseilmastikuteenuseid osutavad avaliku ja erasektori üksused valitakse hankemenetluse teel.

1.   NEOde alakomponendist võib toetada järgmist tegevust:

2.   Komisjon võib oma pädevuse piires kehtestada korra, et koordineerida ÜRO asjakohaste organite osalusel liidu ja elanikkonnakaitsega tegelevate riiklike ametiasutuste meetmeid juhul, kui tuvastatakse, et Maale läheneb Maalähedane objekt.

1.   GOVSATCOMi suutlikkus ja teenused tuleb tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teenuste portfellis kindlaksmääratule, kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud operatiivnõuete ja artikli 34 lõikes 2 osutatud GOVSATCOMi konkreetsete turvalisusnõuetega ning artiklis 66 osutatud jagamise ja prioriseerimise reeglite raames.

Juurdepääs GOVSATCOMi suutlikkusele ja teenustele on institutsionaalsete ja riiklike kasutajate jaoks tasuta, välja arvatud juhul, kui komisjon töötab artikli 66 lõike 2 kohaselt välja hinnapoliitika.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuded, koostades tehnilised kirjeldused GOVSATCOMi kasutusjuhtumite jaoks eelkõige seoses kriisiohjega, seire ja olulisima taristu haldamisega, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega. Kõnealused operatiivnõuded põhinevad GOVSATCOMi kasutajate nõuete üksikasjalikul analüüsil ja nende koostamisel võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrkudega seotud nõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi teenuste portfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline kaetus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Teenuste portfellis võetakse arvesse olemasolevaid kommertsotstarbel kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul. Kõnealuseid meetmeid ajakohastatakse korrapäraselt ja need põhinevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvalisusnõuetel ning nendega prioriseeritakse kasutajatele osutatavaid teenuseid nende asjakohasuse ja olulisuse alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   GOVSATCOMi kasutajatel on juurdepääs käesoleva artikli lõikes 3 osutatud GOVSATCOMi teenuste portfellis loetletud suutlikkusele ja teenustele. Seda juurdepääsu pakutakse artikli 67 lõikes 1 osutatud GOVSATCOMi keskuste kaudu.

1.   Järgmised üksused võivad olla GOVSATCOMi kasutajad, eeldusel et nad on volitatud täitma hädaolukorra ja julgeoleku seisukohast elutähtsate missioonide, operatsioonide ja taristu järelevalve ja juhtimisega seotud ülesandeid:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud GOVSATCOMi kasutajad peavad saama mõnelt artiklis 68 osutatud GOVSATCOMi osalejalt GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste kasutamiseks nõuetekohase loa ning järgima GOVSATCOMi jaoks kindlaks määratud üldiseid turvalisusnõudeid, millele on osutatud artikli 34 lõikes 2.

1.   Artiklis 68 osutatud GOVSATCOMi osalised kasutavad ühiselt ühiskasutusse antud satelliitside suutlikkust, teenuseid ja kasutajaseadmeid ning prioriseerivad neid, võttes aluseks kasutajate ohutus- ja turvariski analüüsi. Sellises analüüsis võetakse arvesse olemasolevat sidetaristut ja olemasoleva suutlikkuse kättesaadavust ning nende geograafilist katvust liidu ja riiklikul tasandil. Jagamise ja prioriseerimise käigus prioriseeritakse GOVSATCOMi kasutajad nende asjakohasuse ja elutähtsuse alusel.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud reeglid, võttes arvesse erinevate kasutusjuhtumitega seotud eeldatavat nõudlust ja kõnealuste GOVSATCOMi kasutusjuhtumite turvariskide analüüsi ning vajaduse korral kulutõhusust.

Hinnapoliitika kindlaksmääramisega nendes reeglites tagab komisjon, et GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste osutamine ei moonuta turgu, ning et GOVSATCOMi suutlikkust jätkub.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Kui GOVSATCOMi kasutajatele on loa andnud üks ja sama GOVSATCOMi osaline, siis peab kõnealune osaline määrama kindlaks satelliitside suutlikkuse ja teenused ning need GOVSATCOMi kasutajate vahel jagama ja prioriseerima.

1.   Maapealne segment hõlmab taristut, mis on vajalik GOVSATCOMi kasutajatele teenuste osutamiseks vastavalt artiklile 66, eelkõige GOVSATCOMi keskusi, mis tuleb käesoleva komponendi raames hankida, et ühendada GOVSATCOMi kasutajad satelliitsidesuutlikkuse ja teenuste pakkujatega. Maapealne segment ja selle käitamine peavad vastama GOVSATCOMi jaoks kindlaks määratud üldistele turvalisusnõuetele, millele on osutatud artikli 34 lõikes 2.

2.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks maapealse segmendi taristu asukoha. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ning nendega ei piirata liikmesriikide õigust otsustada sellist taristut mitte majutada.

1.   Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus on GOVSATCOMi osalised niivõrd, kui nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele loa või tagavad satelliitside suutlikkuse, maapealse segmendi tegevuskohad või osa maapealse segmendi rajatistest.

Kui nõukogu, komisjon või Euroopa välisteenistus annavad GOVSATCOMi kasutajatele loa või tagavad satelliitside suutlikkuse, maapealse segmendi tegevuskohad või osa maapealse segmendi rajatistest ühe liikmesriigi territooriumil, ei tohi selline loa andmine või tagamine olla vastuolus selle liikmesriigi põhiseaduslike sätetega neutraalsuse või mitteühinemise kohta.

2.   Liidu ametid võivad saada GOVSATCOMi osaliseks üksnes ulatuses, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud üksikasjalikele reeglitele.

3.   Kooskõlas artikliga 7 võivad kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saada GOVSATCOMi osaliseks.

4.   Iga GOVSATCOMi osaline määrab ühe GOVSATCOMi pädeva asutuse.

5.   GOVSATCOMi pädev asutus tagab, et

1.   Kosmoseprogrammi amet on liidu asutus. Kosmoseprogrammi amet on juriidiline isik.

2.   Kosmoseprogrammi ametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum juriidilisele isikule riigisiseste õigusaktidega antud õigus- ja teovõime. Eelkõige võib kosmoseprogrammi amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaline.

3.   Kosmoseprogrammi ametit esindab tegevdirektor.

1.   Kosmoseprogrammi ameti asukoht on Prahas (Tšehhi).

2.   Kosmoseprogrammi ameti töötajad võivad asuda ühes rakendusotsuses (EL) 2016/413 või (EL) 2017/1406 osutatud Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, et viia ellu asjaomases lepingus sätestatud kosmoseprogrammi tegevust.

3.   Vastavalt kosmoseprogrammi vajadustele võib liikmesriikides luua kohalikke büroosid artikli 79 lõikes 2 sätestatud korras.

1.   Kosmoseprogrammi ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri moodustavad:

2.   Haldusnõukogu, tegevdirektor ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu teevad koostööd, et tagada kosmoseprogrammi ameti toimimine ja tegevuse koordineerimine vastavalt korrale, mis on kehtestatud kosmoseprogrammi ameti sisereeglites, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, kosmoseprogrammi ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) rakendusreeglid ja dokumentidele juurdepääsu eeskiri.

1.   Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kolm hääleõiguslikku komisjoni esindajat. Haldusnõukogusse kuulub ka üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel ei ole hääleõigust.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistuja või eesistuja asetäitja, nõukogu esindaja, kõrge esindaja esindaja ja ESA esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana nendega otseselt seotud küsimuste puhul ja haldusnõukogu kodukorras kindlaks määratud tingimustel.

3.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget tema puudumise korral.

4.   Iga liikmesriik nimetab haldusnõukogusse ühe liikme ja ühe asendusliikme, võttes arvesse nende teadmisi kosmoseprogrammi ameti ülesannete valdkonnas ning asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Haldusnõukogu tegevuse järjepidevuse tagamiseks püüavad Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus.

5.   Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada.

6.   Vajaduse korral määratakse artiklis 98 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja osalemise tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu kodukorraga. Nendel esindajatel ei ole hääleõigust.

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast eesistuja ja eesistuja asetäitja. Eesistuja asetäitja asendab eesistujat automaatselt juhul, kui eesistujal ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Eesistuja ja eesistuja asetäitja ametiaeg on kaks aastat ja seda võib korra pikendada. Ametiaeg lõppeb, kui kõnealune isik ei ole enam haldusnõukogu liige.

3.   Haldusnõukogul on õigus eesistuja, eesistuja asetäitja või mõlemad ametist vabastada.

1.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku eesistuja.

2.   Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludes, kui eesistuja ei otsusta teisiti. Tegevdirektoril ei ole hääleõigust.

3.   Haldusnõukogu korraldab regulaarselt vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku eesistuja kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma kodukorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

5.   Kui arutelu puudutab tundliku riikliku taristu kasutamist, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus. Hääletamisest võtavad osa ainult sellist taristut omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad. Kui haldusnõukogu eesistuja ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist taristut, asendatakse ta sellist taristut omava liikmesriigi esindajaga. Haldusnõukogu kodukorras määratakse kindlaks olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.

6.   Kosmoseprogrammi amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

Haldusnõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitja valimiseks ja ametist vabastamiseks, eelarve, tööprogrammi vastuvõtmiseks, artikli 98 lõikes 2 osutatud korra ja kosmoseprogrammi ameti turvareeglite heakskiitmiseks, kodukorra vastuvõtmiseks, kohalike büroode loomiseks ja artiklis 92 osutatud majutuslepingute heakskiitmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige. Artikli 77 lõike 2 punkti a alusel tehtavad otsused, välja arvatud V jaotise II peatüki kohastes küsimustes või artikli 77 lõike 5 alusel tehtavad otsused võetakse vastu üksnes siis, kui komisjoni esindajad hääletavad poolt.

3.   Haldusnõukogu kodukorras määratakse kindlaks üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille puhul üks liige võib teist liiget esindada, ja nõuded kvoorumi kohta, kui see on asjakohane.

1.   Haldusnõukogu tagab, et kosmoseprogrammi amet täidab talle delegeeritud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused. See ei või mõjutada turvalisuse akrediteerimise nõukogule V jaotise II peatüki kohasteks toiminguteks antud pädevust.

2.   Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

3.   Kosmoseprogrammi ameti töötajatega seoses on haldusnõukogul personalieeskirjadega antud ametisse nimetava asutuse volitused ja teenistujate teenistustingimustega antud töölepinguid sõlmiva asutuse volitused (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“).

Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, välja arvatud tegevdirektorile.

Erandina käesoleva lõike teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistujale esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad V jaotise II peatüki kohastes toimingutes osalevate töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirja. Käesoleva määruse V jaotise II peatüki kohastes toimingutes osalevate töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes asjakohaste distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab igakülgselt arvesse tema tähelepanekuid.

Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse reeglite kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide ametisse lähetamist. Enne kõnealuse otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu V jaotise II peatüki kohastes toimingutes osalevate riiklike ekspertide lähetamise küsimuses turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab igakülgselt arvesse tema tähelepanekuid.

4.   Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib vastavalt artiklile 89 tema ametiaega pikendada või selle lõpetada.

5.   Välja arvatud V jaotise II peatüki kohaste toimingute osas teeb haldusnõukogu distsiplinaarjärelevalvet tegevdirektori ametiülesannete täitmise üle, eelkõige kosmoseprogrammi ameti pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes.

1.   Kosmoseprogrammi ameti tööd juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

Käesolev lõige ei mõjuta turvalisuse akrediteerimise nõukogu või tema alluvuses olevate kosmoseprogrammi ameti töötajate autonoomsust ja sõltumatust kooskõlas artikliga 82 ning turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistujale artiklite 38 ja 81 kohaselt antud volitusi.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.

1.   Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:

2.   Tegevdirektor otsustab, kas kosmoseprogrammi ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab luua kohaliku büroo, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) heakskiidu. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku büroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja kosmoseprogrammi ameti haldusülesannete dubleerimist. Võimaluse korral kajastatakse artikli 84 lõikes 6 osutatud ühtse programmdokumendi kavandis mõju töötajate jaotusele ja eelarvele.

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu valib enda liikmete hulgast eesistuja ja eesistuja asetäitja kõigi hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui pärast turvalisuse akrediteerimise nõukogu kahte koosolekut ei ole saavutatud kahekolmandikulist häälteenamust, on vaja lihthäälteenamust.

2.   Eesistuja asetäitja asendab esimeest automaatselt juhul, kui eesistujal ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus eesistuja, eesistuja asetäitja või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistuja ja eesistuja asetäitja ametiaeg on kaks aastat ja seda võib korra pikendada. Mõlema ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu käsutuses on kõik töötajad ja materiaalsed vahendid, mida nad vajavad selleks, et täita oma ülesandeid sõltumatult. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida on tal vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on kosmoseprogrammi ameti muude organite käsutuses, ilma et see piiraks artikli 37 punktis i osutatud autonoomsuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad kosmoseprogrammi ameti töötajad töötavad viisil, mis tagab autonoomsuse ja sõltumatuse muust kosmoseprogrammi ameti tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud tegevusest, kooskõlas kosmoseprogrammi eri komponentide eesmärkidega. Mitte ühelegi turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all olevale kosmoseprogrammi ameti töötajale ei tohi samal ajal määrata ametis muid ülesandeid.

Selleks tagatakse kosmoseprogrammi ametis organisatsiooniline lahusus V jaotise II peatüki kohastes toimingutes osalevate töötajate ja muude kosmoseprogrammi ameti töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema autonoomsust ja sõltumatust. Kui kosmoseprogrammi amet ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste pooltega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohased leevendusmeetmed, mida rakendab kosmoseprogrammi amet, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses spetsiaalseid allorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, kes tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega ning koostab asjakohaseid riskiaruandeid, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistuja tagab, et nõukogu turvalisuse akrediteerimise toimingud oleks sõltumatud ja et ta täidab järgmisi ülesandeid:

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad V jaotise II peatüki kohaste toimingutega seoses paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistujal tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti kosmoseprogrammi ameti töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammiga seoses.

1.   Kosmoseprogrammi ameti tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks liidu eelarvesse kantud liidu rahaline toetus, ilma et see mõjutaks muid vahendeid ja tulusid. Kosmoseprogrammi amet võib saada liidu eelarvest sihtotstarbelisi toetusi.

2.   Kosmoseprogrammi ameti kulud hõlmavad personali-, haldus- ja taristukulusid, tegevuskulusid ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas artikli 38 lõikes 3 ja artikli 82 lõikes 3 osutatud organite kulusid, ning kosmoseprogrammi ameti poolt temale delegeeritud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.

3.   Tulud ja kulud on tasakaalus.

4.   Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistujaga kosmoseprogrammi ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti V jaotise II peatüki kohaste toimingute jaoks ning tagab, et esialgses eelarvestuses on turvalisuse akrediteerimise tegevusega seotud aspektid ja kosmoseprogrammi ameti muude tegevustega seotud aspektid selgelt eristatud. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu eesistuja võib koostada kõnealuse eelarvestuse projekti kohta avalduse ning tegevdirektor edastab nii eelarvestuse projekti kui ka nimetatud avalduse koos ametikohtade loetelu kavandiga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal kosmoseprogrammi ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse V jaotise II peatüki kohaste toimingute jaoks.

6.   Haldusnõukogu edastab ühtse programmidokumendi kavandi, sealhulgas eelarvestuse, ametikohtade loetelu kavandi ja esialgse iga-aastase tööprogrammi 31. jaanuariks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega kosmoseprogrammi amet on sõlminud lepingud vastavalt artiklile 98.

7.   Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8.   Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestusest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks. Komisjon esitab üldeelarve projekti eelarvepädevatele institutsioonidele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 314.

9.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad kosmoseprogrammi ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud ja võtavad vastu kosmoseprogrammi ameti ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse eelarves vastavaid kohandusi.

11.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti projekte, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Ta teavitab sellest komisjoni.

12.   Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

1.   Kosmoseprogrammi ameti eelarvet täidab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor esitab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mida nad vajavad oma hindamisülesannete täitmiseks.

1.   Kosmoseprogrammi ameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju, teenistustingimusi ning liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud reegleid.

2.   Kosmoseprogrammi ameti töötajate hulka kuuluvad ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli, mis vastab nende käideldava teabe salastatuse tasemele.

3.   Kosmoseprogrammi ameti sisereeglid, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid, personalieeskirjade rakendusreeglid ja dokumentidele juurdepääsu eeskiri tagavad kooskõlas artikli 37 punktiga i turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate autonoomsuse ja sõltumatuse töötajatest, kes viivad ellu kosmoseprogrammi ameti muud tegevust.

1.   Tegevdirektor võetakse kosmoseprogrammi ametisse tööle ajutise teenistujana kooskõlas teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, võttes arvesse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi ning valides ta välja komisjoni esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas või mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku ja läbipaistva konkursi alusel.

Haldusnõukogu valitud tegevdirektori kandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab kosmoseprogrammi ametit haldusnõukogu eesistuja.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

Tegevdirektori ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

3.   Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti kosmoseprogrammi ameti töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga seoses. Selline seisukohtade tutvustus ei hõlma V jaotise II peatüki kohaste turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.

1.   Vajalik kord, mis käsitleb kosmoseprogrammi peakorteri asukohaks olevas liikmesriigis kosmoseprogrammi ameti käsutusse antavaid ruume ja rajatisi ning kosmoseprogrammi ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erireegleid, määratakse kindlaks peakorterilepingus. Peakorterileping sõlmitakse kosmoseprogrammi ameti ja ameti peakorteri asukohaks oleva asjaomase liikmesriigi vahel pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

2.   Kui see on artikli 79 lõike 2 kohaselt loodud kosmoseprogrammi kohaliku büroo toimimiseks vajalik, sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist kosmoseprogrammi ameti ja kohaliku büroo asukohaks oleva liikmesriigi vahel majutusleping.

3.   Kosmoseprogrammi ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

1.   Kosmoseprogrammi ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (48).

2.   Kosmoseprogrammi ameti toimimiseks vajalikku tõlketeenust osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1.   Kosmoseprogrammi ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra.

3.   Kosmoseprogrammi ameti otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 või 263.

1.   Selleks et lihtsustada võitlust kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ühineb kosmoseprogrammi amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (49) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud näidisotsust.

2.   Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda kosmoseprogrammi amet on liidu vahenditest rahastanud.

3.   OLAF võib määruste (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 sätete ja neis sätestatud menetluste kohaselt korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses kosmoseprogrammi ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Kosmoseprogrammi ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning kosmoseprogrammi ameti lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sisaldavad sätteid, mis annavad Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires selliseid auditeid ja juurdlusi. See ei mõjuta lõikeid 1, 2 ja 3.

1.   Kosmoseprogrammi ameti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Euroopa Liidu Kohtu pädevuses on otsuste tegemine vastavalt kosmoseprogrammi ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab kosmoseprogrammi amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta talitused või teenistujad on ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Teenistujate isiklikku vastutust kosmoseprogrammi ameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

1.   Kosmoseprogrammi amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on sõlminud liiduga rahvusvahelised lepingud.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 ja artiklis 43 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kosmoseprogrammi ameti töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad kosmoseprogrammi ameti esitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega. Vajaduse korral sisaldab see ka sätteid salastatud teabe vahetamise kohta kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning sellise teabe kaitse kohta. Komisjon peab need sätted eelnevalt heaks kiitma.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste lepingute raames kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid kosmoseprogrammi ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

4.   Komisjon tagab, et kosmoseprogrammi amet tegutseb oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas oma volitustega ja olemasoleva institutsioonilise raamistikuga, leppides tegevdirektoriga kokku asjakohase töökorra.

1.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riiklikud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid

2.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riiklikud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne iga koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning kui liikmel on huvide konflikt, hoidub ta vastavate punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

3.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konflikti vältimise ja lahendamise praktilise korra.

1.   Näitajad, mille abil antakse aru kosmoseprogrammi edusammudest artiklis 4 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, on esitatud lisas.

2.   Kosmoseprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.   Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavatele delegeeritud õigusaktidele artiklis 106 sätestatud menetlust.

4.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et kosmoseprogrammi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.   Lõike 1 kohaldamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad esitama asjakohase teabe. Tööülesannete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

1.   Komisjon korraldab kosmoseprogrammi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustusprotsessis.

2.   Komisjon hindab 30. juuniks 2024 ja pärast seda iga nelja aasta järel kosmoseprogrammi rakendamist. Hindamine hõlmab kõiki kosmoseprogrammi komponente ja meetmeid. Komisjon hindab

Iga kosmoseprogrammi komponendi hindamisel hinnatakse kulude-tulude analüüsi põhjal ka esimese lõigu punktis c osutatud muutuste mõju, sealhulgas vajadust muuta hinnapoliitikat või vajadust täiendava kosmose või maapealse taristu järele.

Vajaduse korral lisatakse hindamisele õigusakti ettepanek.

3.   Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.   Käesoleva määruse rakendamisega seotud üksused esitavad komisjonile andmed ja teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud hindamise korraldamiseks.

5.   30. juuniks 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele kosmoseprogrammi ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Hindamise aluseks on kulude-tulude analüüs. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta kosmoseprogrammi ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule. Samuti käsitletakse kosmoseprogrammi ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust. Komisjon võib ka hinnata kosmoseprogrammi ameti tegevust, et kaaluda võimalust talle täiendavate ülesannete delegeerimiseks kooskõlas artikli 29 lõikega 3. Vajaduse korral lisatakse hindamisele õigusakti ettepanek.

Kui komisjon on seisukohal, et võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti eesmärke, volitusi ja ülesandeid, ei ole ameti tegevuse jätkamine edaspidi enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta.

Komisjon edastab kosmoseprogrammi ameti hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, ameti haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

1.   Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames, sealhulgas kosmoseprogrammi ameti poolt, toimub vastavalt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavale õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 (50) ja (EL) 2018/1725 (51).

2.   Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida kosmoseprogrammi amet võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad kosmoseprogrammi ameti andmekaitseametniku nimetamist. Kõnealused meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 53 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 53 ja 101 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklite 53 ja 101 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 105 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

1.   Komisjoni abistab kosmoseprogrammi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Kosmoseprogrammi komitee tuleb kokku järgmistes eri koosseisudes:

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Kui kosmoseprogrammi komitee ei esita käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud rakendusakti eelnõu kohta arvamust, siis ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

5.   Liidu sõlmitud rahvusvahelistes lepingute kohaselt võidakse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda osalema vaatlejatena kosmoseprogrammi komitee koosolekutel selle töökorras kindlaks määratud tingimustel, võttes arvesse liidu julgeolekut.

6.   Kosmoseprogrammi komitee moodustab kooskõlas oma töökorraga ühe töörühmana kasutajate foorumi, kes annab kosmoseprogrammi komiteele nõu kasutajanõuetega seotud aspektide ning teenuste arendamise ja kasutuselevõtu kohta. Kasutajate foorumi eesmärk on tagada kasutajate järjepidev ja tõhus kaasamine ning kohtuda erikoosseisudes kosmoseprogrammi iga komponendi jaoks.

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.   Komisjon rakendab kosmoseprogrammi, kosmoseprogrammi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

Kosmoseprogrammile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisse niivõrd, kuivõrd need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

3.   Kosmoseprogrammi amet võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades osaleda teavitamises omal algatusel. Teavitamise jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklis 29 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Selline teavitamine toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

1.   Määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

1.   Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruste (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013, (EL) nr 377/2014 ning otsuse (EL) nr 541/2014/EL alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni. Eelkõige peab otsuse nr 541/2014/EL artikli 7 lõike 3 alusel loodud konsortsium osutama SST teenuseid kuni kolme kuu möödumiseni pärast seda, mil riiklikud üksused on allkirjastanud käesoleva määruse artikliga 58 ette nähtud SST partnerluse loomise lepingu.

2.   Kosmoseprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek kosmoseprogrammi ning määruste (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsuse nr 541/2014/EL alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.   Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta kulusid, mida on vaja artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole kosmoseprogrammi lõpuks veel lõpule viidud, samuti kriitilise operatiivtoimingute ja teenuste osutamise kulusid, sealhulgas raamfinantspartnerluse lepingu ja rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu.