(1)

Et maandada vahetuskursside ebasoodsate muutuste mõju valuutade puhul, mis ei ole alusvääringutesse kergesti konverteeritavad või mille suhtes kohaldatakse valuutakontrolle, sõlmivad liidu äriühingud alusvara ostmiseta valuutatuletislepinguid, näiteks forvard- ja vahetuslepinguid. Kui hetke vahetuskursi võrdlusalused puuduvad valuutatuletislepingute kohaste väljamaksete arvutamiseks, avaldab see negatiivset mõju liidu äriühingutele, kes ekspordivad tekkivatele turgudele või kellel on sellistel turgudel varasid või kohustusi ning kes seetõttu on avatud tekkivate turgude valuutakursside kõikumisest tulenevatele riskidele. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011 (4) sätestatud üleminekuperioodi lõppemist 31. detsembril 2021 (edaspidi „üleminekuperiood“) ei ole enam võimalik kasutada muu kolmandas riigis asuva halduri kui keskpanga väljaantavaid hetke vahetuskursi võrdlusaluseid.

(2)

Et võimaldada liidu äriühingutel jätkata oma äritegevust, maandades samas valuutariski, tuleks finantsinstrumentides lepinguliste väljamaksete arvutamiseks kasutatud ning komisjoni poolt teatavate kriteeriumide kohaselt kindlaks määratud teatavad hetke vahetuskursi võrdlusalused määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalast välja arvata.

(3)

Arvestades vajadust vaadata põhjalikult läbi määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisala ja selle kolmandates riikides asuvate haldurite välja antavaid võrdlusaluseid (edaspidi „kolmandate riikide võrdlusalused“) käsitlevad sätted, tuleks kolmandate riikide võrdlusalustele kehtivat üleminekuperioodi pikendada. Komisjonil peaks olema õigus pikendada üleminekuperioodi delegeeritud õigusaktiga veel maksimaalselt kahe aasta võrra, kui läbivaatamise aluseks olev hindamine näitab, et üleminekuperioodi ettenähtud lõppemine kahjustaks kolmandate riikide võrdlusaluste jätkuvat kasutamist liidus või kujutaks endast tõsist ohtu finantsstabiilsusele.

(4)

Kolmandate riikide võrdlusaluste jaoks üleminekuperioodi pikendamine võib anda liidu võrdlusaluste halduritele stiimuli viia oma tegevus üle kolmandasse riiki, selleks et nende suhtes ei kohaldataks määruse (EL) 2016/1011 nõudeid. Sellise kõrvalehoidmise ennetamiseks ei tohiks üleminekuperioodil liidust kolmandasse riiki ümber asunud halduritel olla üleminekusätte alusel juurdepääsu liidu turule ilma, et nad järgiksid määruse (EL) 2016/1011 nõudeid.

(5)

Pärast 31. detsembrit 2020, mil lõppeb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (5) ette nähtud üleminekuperiood, ei kvalifitseeru intressimäära võrdlusalus Londoni pankadevaheline intressimäär (LIBOR) enam määruse (EL) 2016/1011 kohaselt kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Lisaks teatas Ühendkuningriigi finantsinspektsioon (Financial Conduct Authority, edaspidi „FCA“) 2017. aastal, et ta ei veena ega sunni paneelis osalevaid panku esitama LIBORile sisendandmeid pärast 2021. aasta lõppu. FCA ja LIBORi halduri hilisemad avaldused on selgitanud, et LIBOR likvideeritakse enamike valuutade ja tähtaegade puhul 2021. aasta lõpuks ning ülejäänud valuutad ja tähtajad järgnevad sellele 2023. aasta jooksul. LIBORi väljaandmise lõpetamine või likvideerimine võib tuua kaasa negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude toimimist. Liidus on suur hulk LIBORit järgivaid lepinguid, mis mõjutavad liidu ettevõtjaid ning seonduvad võlgade, laenude, tähtajaliste hoiuste, väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega, mille lõpptähtaeg on pärast 31. detsembrit 2021 ja mis ei sisalda tagavaraks piisavalt tõhusaid sätteid LIBORi väljaandmise lõpetamise või likvideerimise puhuks arvutatuna asjaomases valuutas või mõne selle tähtaja osas. Mõnda neist lepingutest ja mõnda finantsinstrumenti, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL, (6) pole võimalik uuesti läbi rääkida selleks, et enne 31. detsembrit 2021 sinna lepingulist asendussätet lisada.

(6)

Et oleks võimalik tagada kehtivate lepingute jätkuv korrapärane toimimine, milles on viidatud laialdaselt kasutatavale võrdlusalusele, mille väljaandmise lõpetamisega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude toimimist, ning juhuks, kui selliseid lepinguid või direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumente pole võimalik uuesti läbi rääkida, et lisada võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise ajaks asendussäte, tuleks sätestada selliste võrdlusaluste väljaandmise lõpetamise või nõuetekohase likvideerimise raamistik. Selline raamistik peaks hõlmama selliste lepingute või direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentide asendusvõrdlusalusele ülemineku korda. Võrdlusaluse asendamisega tuleks tagada, et välditakse lepingute täitmise võimatust, mis võib märkimisväärselt häirida liidu finantsturgude toimimist.

(7)

Liidu tasandil puuduv võrdlusaluse väljaandmise nõuetekohase lõpetamise või likvideerimise raamistik põhjustaks liikmesriikides tõenäoliselt erinevaid regulatiivseid lahendusi, mis seaks liidu sidusrühmad silmitsi õigusliku ebakindluse ja lepingute täitmise võimatusega seotud riskidega. Kehtivatest lepingutest ning direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide kõrval võivad lepingute täitmise võimatuse suurem risk ja sellest tingitud kohtuvaidlused häirida märkimisväärselt finantsturgude toimimist. Selliste erakorraliste asjaolude tõttu ja selleks et tegeleda kaasnevate süsteemsete riskidega, on vaja kehtestada ühtlustatud lähenemisviis, et tegeleda teatavate liidu jaoks süsteemselt oluliste võrdlusaluste väljaandmise lõpetamise või likvideerimisega. Määrus ei puuduta liikmesriikide võrdlusalustega seotud pädevusi, mis ületavad komisjonile antud volituste ulatust.

(8)

Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peab järelevalvealustel isikutel, kes ei ole võrdlusaluse haldurid, olema ettenägematu olukorra kava juhuks, kui võrdlusalust oluliselt muudetakse või kui selle väljaandmine lõpetatakse. Võimaluse korral tuleks sellistes ettenägematu olukorra kavades kindlaks määrata üks või mitu võimalikku asendusvõrdlusalust. Nagu LIBORiga saadud kogemus on näidanud, on oluline koostada ettenägematu olukorra kava juhuks, kui võrdlusalus oluliselt muutub või kui selle väljaandmine lõpetatakse. Pädevad asutused peaksid jälgima, kas seda kohustust täidetakse, ja neil peaks olema võimalus läbi viia pistelisi kontrolle. Seetõttu peaksid järelevalvealused isikud hoidma oma ettenägematu olukorra kavad ja nende ajakohastatud versioonid kergesti kättesaadavana, et nad saaksid need taotluse korral viivitamata pädevatele asutustele edastada.

(9)

Lepingud, mis ei ole määratletud finantslepinguna määruses (EL) 2016/1011, või finantsinstrumendid, mis ei kattu selle määruse finantsinstrumendi mõistega, kuid mis tuginevad samuti võrdlusalustele, mille väljaandmine lõpetatakse või mis likvideeritakse, võivad samuti märkimisväärselt häirida finantsturgude toimimist liidus. Paljud isikud kasutavad selliseid võrdlusaluseid, kuid nad ei kvalifitseeru järelevalvealusteks isikuteks. Sellest tulenevalt ei oleks võrdlusaluse asendamisest kasu selliste lepingute osaliste ja selliste finantsinstrumentide omajate jaoks. Selleks et vähendada nii palju kui võimalik potentsiaalset mõju turu usaldusväärsusele ja finantsstabiilsusele ning tagada kaitse õiguskindlusetuse vastu, peaks komisjoni volitus määrata asendusvõrdlusalus kohalduma kõigi direktiivis 2014/65/EL määratletud lepingute ja finantsinstrumentide suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust. Lisaks tuleks võrdlusaluse asendamist kohaldada ka lepingutele, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, kuid mille kõik osalised on asutatud liidus, juhul kui leping vastab käesoleva määruse nõuetele ja kui kõnealuse kolmanda riigi õigusega ei ole ette nähtud võrdlusaluse nõuetekohane likvideerimine. Kohaldamisala laiendamine ei tohiks mõjutada määruse (EL) 2016/1011 neid sätteid, mida käesoleva määrusega ei muudeta.

(10)

Võrdlusaluse kohustusliku asendamise kohaldamine peaks piirduma direktiivis 2014/65/EL määratletud lepingute ning finantsinstrumentidega, mida pole enne asjaomase võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise kuupäeva uuesti läbi räägitud. Kui kasutatakse raamlepinguid, kohaldatakse võrdlusaluse määratud asendamist ainult tehingute suhtes, mis on sõlmitud enne asjaomast asendamise kuupäeva, isegi kui hilisemad tehingud võivad tehniliselt olla osa samast lepingust. Asendusvõrdlusaluse määramine ei tohiks mõjutada direktiivis 2014/65/EL määratletud lepinguid või finantsinstrumente, milles on juba kehtestatud sobiv asendussäte võrdlusaluse väljaandmise alalise lõpetamise puhuks.

(11)

Asendusvõrdlusaluse määrava rakendusakti vastuvõtmine komisjoni poolt ei tohiks takistada lepinguosalisi leppimast kokku võrdlusaluse teistsuguses asendamises.

(12)

Võrdlusalused ja nende lepinguliselt kokkulepitud asendusmäärad võivad aja jooksul oluliselt ja ootamatult üksteisest lahkneda ning sellest tulenevalt ei pruugi need enam esindada sedasama aluseks olevat majandusolukorda või viia majanduslikult vastuvõtmatute tulemusteni. Sellised juhtumid võivad hõlmata võrdlusaluse ja lepinguliselt kokku lepitud asendusmäära lahknevuse märkimisväärset suurenemist aja jooksul või olukordi, kus lepinguliselt kokkulepitud asendussäte muudab võrdlusaluse intressimäära muutuvalt fikseeritule. Kuna see küsimus võib tekkida mitmes liikmesriigis ja sageli mõjutaksid sellised juhtumid ka lepinguosalisi eri liikmesriikides, tuleks seda käsitleda ühtlustatult, et hoida ära õiguskindlusetus, ülemäärased kohtuvaidlused ja sellest tulenev võimalik märkimisväärne kahjulik mõju siseturule või tagajärjed üksikute liikmesriikide või liidu finantsstabiilsusele. Seega tuleks rakendusaktiga kehtestatud asendusvõrdlusalust kasutada teatavatel eeltingimustel võrdlusaluse asendamisel, kui asjaomased liikmesriigi ametiasutused, näiteks makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused, süsteemse riski nõukogud või keskpangad, on teinud kindlaks, et algselt kokku lepitud asendussäte ei kajasta enam majandusolukorda, mida lõpetamisel olev võrdlusalus oli mõeldud hindama, või et asendussäte võiks kujutada endast ohtu finantsstabiilsusele. Asjaomased liikmesriigi ametiasutused peaksid korraldama hindamise, kui üks või mitu potentsiaalselt huvitatud osapoolt on neid teavitanud sellest, et üldiselt kasutatav asendussäte ei pruugi sobida. Sellist hindamist ei tohiks sellegipoolest teha lepingute kaupa. Asjaomased liikmesriigi ametiasutused peaksid olema kohustatud teavitama komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“) sellest hindamisest.

(13)

Lepinguosalised vastutavad oma lepinguliste kokkulepete analüüsimise eest määramaks kindlaks olukorrad, mida lepingu asendussättega kavatsetakse hõlmata. Kui lepingu või direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumendi tõlgendamisel ilmneb, et osalised ei kavatsenud hõlmata valitud võrdlusaluse väljaandmise alalist lõpetamist, peaks käesoleva määruse kohaselt määratav võrdlusaluse kohustuslik asendamine tagama kõnealuse võrdlusaluse väljaandmise alalise lõpetamise puhuks kaitse.

(14)

Võttes arvesse, et võrdlusaluse asendamine võib nõuda selliste võrdlusalust järgivate direktiivis 2014/65/EL määratletud lepingute või finantsinstrumentide muutmist, mille puhul on muudatused vajalikud asendusvõrdlusaluse kasutamiseks või kohaldamiseks, peaks komisjonil olema õigus sätestada rakendusaktis vastavad kohandamiseks vajalikud muudatused.

(15)

Selliste võrdlusaluste puhul, mida komisjon on ühes liikmesriigis tunnustanud kriitilise tähtsusega võrdlusalusena vastavalt määrusele (EL) 2016/1011 ja mille väljaandmise lõpetamine või likvideerimine võiks häirida märkimisväärselt selle liikmesriigi finantsturgude toimimist, peaks asjaomane pädev asutus võtma kooskõlas riigi õigusega vajalikke meetmeid sellise häire ärahoidmiseks.

(16)

Kui liikmesriik ühineb euroalaga ja kui järgnev sisendandmete puudumine riigisisese võrdlusaluse arvutamiseks eeldab selle võrdlusaluse asendamist, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus näha ette üleminek kõnealuselt riigisiseselt võrdlusaluselt asendusvõrdlusalusele. Sellisel juhul peaks kõnealune liikmesriik võtma arvesse tarbijate staatust lepinguosalisena ja tagama, et üleminek ei mõjutaks neid ebasoodsalt vajalikust suuremal määral.

(17)

Et määrata kindlaks teatavad kolmandate riikide hetke vahetuskursi võrdlusalused, mis määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalast välja arvatakse, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses mittekonverteeritavate valuutade hetke vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega juhul, kui asjaomaseid hetke vahetuskursi võrdlusaluseid kasutatakse valuuta arvelduseta vahetuskursi tuletislepingute kohaste väljamaksete arvutamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta määraks kindlaks asendusvõrdlusaluse, et asendada kõik viited sellele võrdlusalusele direktiivis 2014/65/EL määratletud lepingutes või finantsinstrumentides, mida pole rakendusakti kohaldamise kuupäevaks uuesti läbi räägitud. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8). Õiguskindlus eeldab, et komisjon kasutab neid rakendamisvolitusi üksnes täpselt kindlaks määratud käivitavate sündmuste korral, mille puhul näidatakse selgelt, et asendatava võrdlusaluse haldamine ja avaldamine lõpetatakse püsivalt.

(19)

Komisjon peaks kasutama oma rakendamisvolitusi üksnes olukordades, kus tema hinnangul võib võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või likvideerimine tuua kaasa negatiivsed tagajärjed, mis häiriks märkimisväärselt liidu finantsturgude või reaalmajanduse toimimist. Peale selle peaks komisjon kasutama oma rakendamisvolitusi üksnes juhul, kui on saanud selgeks, et asjaomase võrdlusaluse representatiivsust pole võimalik taastada või et võrdlusaluse väljaandmine lõpetatakse püsivalt.

(20)

Enne oma rakendamisvolituste kasutamist asendusvõrdlusaluse määramiseks peaks komisjon korraldama avaliku konsultatsiooni ja võtma arvesse soovitusi, mille on esitanud asjaomased sidusrühmad ja eelkõige erasektori töörühmad, kes tegutsevad ametiasutuse või keskpanga egiidi all. Need soovitused peaksid põhinema ulatuslikel avalikel konsultatsioonidel ja eksperditeadmistel sobivaima asendusmäära kohta intressimäära võrdlusalusele, mille väljaandmine on lõpetamisel. Komisjon peaks võtma arvesse ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas võrdlusnäitaja halduri pädeva asutuse ja Väärtpaberiturujärelevalve soovitusi.

(21)

Määruse (EL) 2016/1011 vastuvõtmise ajal eeldati, et kolmandad riigid võtavad 2021. aasta lõpuks vastu sarnase regulatiivse korra finantssektori võrdlusaluste kohta ning et kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamine liidus järelevalvealuste isikute poolt tagatakse komisjoni vastuvõetavate samaväärsuse otsustega või pädevate asutuste poolse tunnustamise või kinnitamisega. Selles osas on siiski tehtud vähe edusamme. Finantssektori võrdlusaluste regulatiivse korra kohaldamisala erineb liidus ja kolmandates riikides märkimisväärselt. Seetõttu, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja kolmandate riikide võrdlusaluste kättesaadavus liidus kasutamiseks pärast üleminekuperioodi lõppu, peaks komisjon esitama 15. juuniks 2023 aruande käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisala kohta, pöörates erilist tähelepanu selle mõjule kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamisele liidus. Komisjon peaks selles aruandes analüüsima sellise reguleerimise ulatusliku kohaldamisala tagajärgi liidu halduritele ja võrdlusaluste kasutajatele, pidades silmas ka kolmandate riikide võrdlusaluste jätkuvat kasutamist. Komisjon peaks eelkõige hindama, kas määrust (EL) 2016/1011 on vaja veelgi muuta, et selle kohaldamisala piirduks ainult teatavat tüüpi võrdlusaluste halduritega või halduritega, kelle võrdlusaluseid liidus laialdaselt kasutatakse.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (9) on hiljuti muudetud eesmärgiga tagada turuosalistele selgus, et lepingutele, mis on sõlmitud või mida on uuendatud enne seda, kui kliirimise või võimendustagatise nõudeid hakati kohaldama selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille puhul järgitakse võrdlusalust (edaspidi „varasemad lepingud“), ei kohaldata kõnealuseid nõudeid, kui neid lepinguid muudetakse järgitava võrdlusaluse osas ja kui muudatuste ainus eesmärk on asendusvõrdlusaluse rakendamine või asendusvõrdlusaluse rakendamise ettevalmistamine või sellega seoses asendussätete lepingutesse lisamine üleminekul uuele võrdlusalusele võrdlusaluse reformimise käigus. Võrdlusaluse reformimine põhineb rahvusvaheliselt koordineeritud töösuundadel ja algatustel, mille eesmärk on reformida võrdlusmäärad, et need vastaksid Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni avaldatud rahvusvahelistele finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele. Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peavad järelevalvealused isikud koostama töökindlad kirjalikud kavad, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle väljaandmise lõpetamise korral võtavad, ja neid kavasid haldama, ning nad peavad kajastama neid kavasid ka lepingulistes suhetes klientidega. Selleks et lihtsustada kõnealuste kohustuste täitmist turuosalistele ja toetada turuosaliste tegevust selliste börsiväliste tuletislepingute usaldusväärsuse suurendamiseks, mille puhul järgitakse võrdlusalust, mida võidakse reformida, tuleks määrust (EL) nr 648/2012 täiendavalt muuta, selgitamaks, et varasemate lepingute suhtes ei kohaldata kliiringu- või võimendustagatise nõudeid, kui neid lepinguid muudetakse üksnes selleks, et asendada järgitav võrdlusalus võrdlusaluse reformimise tõttu.

Seepärast kohaldatakse seda erandit üksnes lepingumuudatuste suhtes, mis on vajalikud asendusvõrdlusaluse rakendamiseks või selle rakendamise ettevalmistamiseks võrdlusaluse reformimise tõttu või selleks, et kehtestada võrdlusaluse asendussätted, et suurendada asjaomaste lepingute usaldusväärsust. Kõnealuste muudatuste eesmärk peaks olema tagada turuosalistele selgus ning need ei tohiks mõjutada kliirimis- ja võimendustagatise kohustuste kohaldamisala seoses börsiväliste tuletislepingute muudatustega muudel eesmärkidel või seoses asendamise või uuendamisega, näiteks vastaspoolte muutumisega.

(23)

Seetõttu tuleks määruseid (EL) 2016/1011 ja (EL) nr 648/2012 vastavalt muuta.

(24)

Võttes arvesse asjaolu, et LIBOR pole alates 1. jaanuarist 2021 enam määruse (EL) 2016/1011 tähenduses kriitilise tähtsusega võrdlusalus, peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma viivitamata järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,