Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021H0132

    Nõukogu soovitus (EL) 2021/132, 2. veebruar 2021, millega muudetakse soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta

    ELT L 41, 4.2.2021, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/132/oj

    4.2.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 41/1


    NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2021/132,

    2. veebruar 2021,

    millega muudetakse soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e ning artikli 292 esimest ja teist lauset,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1).

    (2)

    Nõukogu soovituses (EL) 2020/912 sätestatud kriteeriumid tuginevad 14 päeva teatatud juhtumite keskmisele arvule ELis 15. juuni 2020. aasta seisuga. Nõukogu 13. oktoobril 2020 vastu võetud soovituses, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel, kasutatakse täiendavaid kriteeriume, mis kajastavad uusimaid teaduslikke nõuandeid (2).

    SARS-CoV-2 viiruse uued tüved on tõsine probleem. Uued tüved näivad olevat ligikaudu 50–70 % nakkavamad, (3) suurendades tervishoiusüsteemide koormust.

    Seega tuleks uuendada soovituses (EL) 2020/912 sätestatud kriteeriume ja künniseid.

    (3)

    Ühe sellise uue tüve ilmumisele reageerimiseks võttis komisjon 22. detsembril 2020 vastu soovituse reisimist ja transporti käsitleva koordineeritud lähenemisviisi kohta vastuseks Ühendkuningriigis täheldatud SARS-COV-2 tüvele (4).

    (4)

    Komisjoni kutsus oma 19. jaanuari 2021. aasta teatises „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“ üles kiiresti tegutsema, et piirata riski nakkuse kolmandaks, potentsiaalselt eelmistest raskemini kulgevaks laineks.

    (5)

    Samas teatises rõhutas komisjon ka seda, et kuni epidemioloogiline olukord ei ole oluliselt paranenud, tuleks tungivalt soovitada jätta ära kõik mittehädavajalikud reisid, eriti kui nende lähte- või sihtkoht on suure riskiga piirkond.

    (6)

    21. jaanuaril 2021 esitas ECDC oma viimase riskihinnangu SAR-CoV-2 uute probleemsete tüvede leviku kohta ELis/EMPs, (5) soovitades võtta rangemaid meetmeid ja võtta vastu suunised mittehädavajaliku reisimise vältimise kohta, muu hulgas eesmärgiga aeglustada SAR-CoV-2 uute probleemsete tüvede üle riigipiiride viimist ja levikut. Lisaks soovitustele vältida mittehädavajalikku reisimist ja nakatunud isikute suhtes kohaldatavatele reisipiirangutele tuleks säilitada reisimisega seotud meetmed, nagu reisijate testimine ja karantiin, eriti kui reisijad saabuvad piirkondadest, kus uute tüvede esinemissagedus on suurem. Juhul kui ka genoomi järjendamisest ei piisa, et välistada uute tüvede suurema esinemissageduse võimalust (vastavalt ECDC suunistele genoomi järjendamise kohta), tuleks lisaks sellele kaaluda proportsionaalseid reisimisega seotud meetmeid sellistest piirkondadest saabumise puhul, kus levik kogukonnas on jätkuvalt suur.

    (7)

    Pärast Euroopa Ülemkogu liikmete 21. jaanuari 2021. aasta videokonverentsi tehtud suulises kokkuvõttes märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja, et viiruse leviku piiramiseks võib vaja minna meetmeid, et piirata mittehädavajaliku reisimist ELi ja ELi sees, ning kutsus nõukogu üles uuendama oma soovitusi ELi-sisese reisimise ja ELi toimuva mittehädavajaliku reisimise kohta, võttes arvesse riske, mida kujutavad enesest uued viirusetüved.

    (8)

    Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, peab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt käesoleva soovituse kohta otsuse tegemist otsustama, kas ta rakendab käesolevat soovitust.

    (9)

    Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (6) ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

    (10)

    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

    (11)

    Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (8) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

    (12)

    Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

    Soovitust (EL) 2020/912 muudetakse järgmiselt.

    1.

    Punkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

    „Selleks et määrata kindlaks kolmandad riigid, kelle puhul tuleks praegune Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise piirang kaotada, tuleks arvesse võtta vastava kolmanda riigi epidemioloogilist olukorda ja käesolevas soovituses esitatud täiendavaid kriteeriume.“

    2.

    Punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „Seoses epidemioloogilise olukorraga tuleks kohaldada järgmisi kriteeriumeid:

    „14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv“, st eelmise 14 päeva jooksul teatatud uute COVID-19 juhtumite koguarv 100 000 elaniku kohta;

    samal ajavahemikul on uute nakkusjuhtude arv eelmise 14 päevaga võrreldes stabiilne või väheneb;

    „testimise suhtarv“, st viimase seitsme päeva jooksul tehtud COVID-19 nakkuse testide arv 100 000 elaniku kohta;

    „positiivsete testimistulemuste määr“, st positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva jooksul tehtud COVID-19 nakkuse testide koguarvus;

    riigis esineva viiruse iseloom, eriti see, kas leitud on probleemseid viirusetüvesid. Probleemsed tüved on tüved, mille on sellisena kindlaks määranud ECDC, tuginedes viiruse põhiomadustele, nagu levik, tõsidus ja võime immuunvastust vältida.

    Selleks et kolmanda riigi saaks kanda I lisasse, peab see täitma järgmisi künniseid: 14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarv ei ole suurem kui 25, testimise suhtarv on üle 300 ja positiivsete testimistulemuste määr ei ületa 4 %. Lisaks võib arvesse võtta riigi üldist reageerimist COVID-19 puhangule, eelkõige kättesaadavat teavet selliste aspektide kohta nagu järelevalve, kontaktsete isikute jälgimine, leviku tõkestamine, ravi ja aruandlus, kättesaadava teabe ja andmeallikate usaldusväärsus ning vajaduse korral rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) suutlikkusnäitajate keskmine punktisumma.

    Testimise suhtarvu ja positiivsete testitulemuste määraga seotud andmed peaks esitama ECDC, tuginedes talle kättesaadavaks tehtud teabele. Selliseid andmeid võiks täiendada ELi delegatsioonide esitatud andmetega, kui need on kättesaadavad, tuginedes samuti 11. juuni 2020. aasta teatisele lisatud kontrollnimekirjale.“

    3.

    Punkti 4 muudetakse järgmiselt:

    a)

    teine lõik asendatakse järgmisega:

    „I lisas juba loetletud konkreetse kolmanda riigi suhtes võib reisipiirangu tervenisti või osaliselt kaotada või taaskehtestada vastavalt muutustele mõnes eespool kehtestatud tingimuses ning nendest tulenevatele muutustele epidemioloogilise olukorra hinnangus.“

    b)

    Lisatakse järgmised uued punktid:

    „Kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja eelkõige kui tuvastatakse probleemsete viirusetüvede suur esinemissagedus, võib kiiresti taaskehtestada mittehädavajaliku reisimise piirangud I lisas juba loetletud kolmandatesse riikidesse.

    Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamisel I lisas loetletud kolmandate riikide puhul peaksid liikmesriigid võtma üksikjuhtumipõhiselt arvesse EL+ ala suhtes kohaldatavat vastastikkust.“

    4.

    Punkti 4 järele lisatakse järgmine punkt:

    „Liikmesriigid peaksid tungivalt soovitama vältida mittehädavajalikku reisimist EL+ alalt muudesse kui I lisas loetletud riikidesse.“

    Järgmised punktid nummerdatakse vastavalt ümber.

    5.

    Uut punkti 6 muudetakse järgmiselt:

    a)

    teine lõik jäetakse välja;

    b)

    väljajäetud teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

    „Kui epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja eelkõige kui tuvastatakse probleemsete viirusetüvede suur esinemissagedus, võivad liikmesriigid ajutiselt kehtestada piirangud II lisas loetletud reisijate kategooriatele. Mõjuvatel põhjustel reisimine peaks siiski jääma võimalikuks.“

    c)

    viimane lõik asendatakse järgmisega:

    „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel II lisas osutatud olulist ülesannet täitvate või hädavajalikku reisi sooritavate reisijate konkreetsete kategooriate loetelu läbi vaadata, võttes arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi ning eespool osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevat üldist hinnangut epidemioloogilise olukorra arengule.“

    6.

    Uus punkt 7 asendatakse järgmisega:

    „Liikmesriigid peaksid nõudma, et hädavajalikul või mittehädavajalikul põhjusel, eesmärgil või vajadusel reisivate isikute (välja arvatud transpordi- ja piirialatöötajad) polümeraasi ahelreaktsioonil põhineva ja mitte varem kui 72 tundi enne reisi alustamist tehtud COVID-19 testi tulemus oleks negatiivne ja et sellised isikud esitaksid ametiasutuste poolt kehtestatud vormis asjakohase kinnituse kõnealuse testi tulemuse kohta.

    Kui enne reisi algust ei ole võimalik testi teha, peaks punkti 6 alapunktides a ja b osutatud isikutel olema võimalus teha test pärast sihtkohta jõudmist, vastavalt riiklikule korrale. See ei piira kohustust alluda pärast sihtkohta jõudmist täiendavatele meetmetele, sealhulgas karantiinile.

    Lisaks sellele võivad liikmesriigid nõuda kuni 14 päeva pikkust eneseisolatsiooni, karantiini ja kontaktsete isikute jälgimist, samuti vajaduse korral täiendavaid COVID-19 teste samal perioodil, tingimusel et nad kehtestavad samad nõuded nende endi kodanikele, kes saabuvad samast kolmandast riigist. Nendele reisijatele, kes saabuvad kolmandast riigist, kus on leitud probleemne viirusetüvi, peaksid liikmesriigid kehtestama nimetatud nõuded, ennekõike saabumisjärgse karantiini ja täiendavad testid saabumisel või pärast seda.

    Selliste reiside puhul, mis on seotud olulise ülesande või vajadusega, nagu on sätestatud II lisas:

    võivad liikmesriigid teha koordineeritult otsuse loobuda mõnede või kõigi eeltoodud meetmete kohaldamisest nende juhtumite suhtes, mille puhul sellised meetmed takistaksid reisi eesmärgi täitmist;

    liikmesriigid ei tohiks transporditöötajatelt, meremeestelt ja piirialatöötajatelt nõuda EL+ alale sisenemiseks rohkemat kui negatiivse antigeeni kiirtesti esitamist saabumisel. Transporditöötajate puhul, kes tulevad riigist, kus on tuvastatud probleemsete viirusetüvede suur esinemissagedus, võivad liikmesriigid nõuda negatiivse antigeeni kiirtesti esitamist enne lahkumist;

    lennumeeskondade liikmed peaksid olema vabastatud igasugusest testimisest, kui nende kolmandas riigis viibimise kestus jääb alla 12 tunni, välja arvatud juhul, kui nad saabuvad kolmandast riigist, kus on leitud probleemne viirusetüvi – sellisel juhul peaks neid testima proportsionaalselt.

    See ei piira võimalike liikmesriigi poolt kehtestatud üldiste rahvatervisenõuete (nagu füüsilise distantsi hoidmine ja maskikandmise nõue) kohaldamist.“

    7.

    Uue punkti 7 järele lisatakse järgmine uus punkt:

    „Liikmesriigid peaksid töötama välja reisija asukoha vormi ning nõudma, et ELi sisenevad isikud peavad esitama reisija asukoha vormi kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Liikmesriikidele võimalikuks kasutamiseks on väljatöötamisel ühine Euroopa reisija asukoha vorm. Võimaluse korral tuleks andmetöötluse lihtsustamiseks ja kontaktsete isikute jälgimise kiirendamiseks kasutada reisija asukoha andmete puhul digitaalset võimalust, tagades samal ajal võrdse juurdepääsu kõigile kolmandate riikide kodanikele.“

    8.

    Järgmised punktid nummerdatakse vastavalt ümber.

    Brüssel, 2. veebruar 2021

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    A. P. ZACARIAS


    (1)  Nõukogu 30. juuni 2020. aasta soovitus (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (ELT L 208 I, 1.7.2020, lk 1).

    (2)  Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 337, 14.10.2020, lk 3).

    (3)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihindamine: „Risk related to spread of new SARS-CoV-2 variants of concern in the EU/EEA“ („Risk, mis on seotud SARS-CoV-2 uute probleemsete tüvede levikuga ELis/EMPs“), kättesaadav aadressil: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-risk-assessment-spread-new-sars-cov-2-variants-eueea.

    (4)  C(2020) 9607 final.

    (5)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. „Risk related to spread of new SARS-CoV-2 variants of concern in the EU/EEA“ (esmakordselt uuendatud 21. jaanuaril 2021), ECDC: Stockholm, 2021. Kättesaadav aadressil: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/COVID-19-risk-related-to-spread-of-new-SARS-CoV-2-variants-EU-EEA-first-update.pdf.

    (6)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

    (7)   EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

    (8)   ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

    (9)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

    (10)   ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

    (11)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


    Top