Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32021D1095

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1095, 2. juuli 2021, millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika

C/2021/4864

ELT L 236, 5.7.2021, p. 75–85 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 22/12/2022; kehtetuks tunnistatud 32022D2545

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/1095/oj

5.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/75

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1095,

2. juuli 2021,

millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, (1) eriti selle artiklit 15 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 kriisile reageerimise kontekstis on vastu võetud taasterahastu „Next Generation EU“ (edaspidi „taasterahastu“) taastepakett, et rahastada majanduse taastamise algatusi ning hõlbustada samal ajal Euroopa Liidu majanduse rohe- ja digipööret. Sellega seoses on taasterahastu programmid sellised programmid, mida rahastatakse määruse (EL) 2020/2094 (3) artikli 2 lõike 2 alusel, niivõrd kui nendega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid.

(2)

Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohaselt antakse komisjonile volitus laenata kapitaliturgudelt liidu nimel rahalisi vahendeid kuni 750 miljardit eurot (2018. aasta hindades), millest kuni 360 miljardit eurot (2018. aasta hindades) võib kasutada laenude andmiseks ja kuni 390 miljardit eurot (2018. aasta hindades) kuludeks.

(3)

Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 2 kohaselt kaetakse kuludeks kasutatud laenatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad seonduvad intressid liidu eelarvest.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) artikli 220 lõike 5 punktile e kannavad määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenude andmiseks vajalike rahaliste vahendite laenuks võtmise kulud toetust saavad liikmesriigid.

(5)

Taasterahastu laenuvõtmistehingute ja taasterahastu laenuvõtmisega seotud võlahaldustoimingute rakendamiseks ettenähtud komisjoni hajutatud rahastamise strateegia kohaselt ei kaasata kapitali enam tehingupõhiselt. Varasema lähenemisviisi puhul olid rahastamiskulud selgelt tuvastatavad ja seotud konkreetse laenuvõtmistehinguga ning nendega seotud kulud võis toetusesaajale üle kanda koos laenuvõtmistehingust saadava tuluga. Taasterahastu hajutatud rahastamise strateegia kohaselt rahastatakse taasterahastust tehtavaid väljamakseid aga ühestainsast rahastamisvahendite kogumist, mis koosneb lühiajalistest ja pikaajalistest rahastamisvahenditest, millest võetakse vahendeid siis, kui toetusesaajatele on vaja väljamakseid teha. Hajutatud rahastamise strateegia tagab kõige soodsamad tingimused juhul, kui võetakse märkimisväärses summas ja erinevate tähtaegadega laene. Sellest tulenevalt on vaja kohandatud lähenemisviisi, et arvutada ja jaotada iga väljamaksega seotud jagatud kulud ausalt, õiglaselt ja läbipaistvalt.

(6)

Sellise ausa, õiglase ja läbipaistva lähenemisviisi tagamiseks peaks komisjon rakendama ühist ja ühtset kulude arvutamise metoodikat, mida kohaldatakse nii laenudega seotud väljamaksete kui ka määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluga seotud väljamaksete suhtes.

(7)

Kulude jaotamiseks tuleks kasutada uut metoodikat, millega tagatakse, et eri toetusesaajate kategooriate kulusid omavahel ei ristsubsideerita. Laenudega seotud laenukasutuse kulutused tuleks täielikult kanda liikmesriikidel, kes määruse (EL) 2021/241 alusel laenu saavad. Määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluga seotud laenukasutuse kulutused kantakse täielikult liidu eelarvest nende tegelike kulude alusel, mis on tekkinud asjaomase tuluosa kogumisel ja väljamaksmisel eri toetusesaajatele. Metoodika peaks hõlmama kõiki kulusid, mida komisjon kannab seoses taasterahastu laenudega, sealhulgas kõiki halduskulusid, ning tagama, et iga väljamakse puhul arvutatakse välja erinevad kulukategooriad.

(8)

Kulude arvutamise ja jaotamise metoodikas tuleks eristada kolme kulukategooriat. Esiteks rahastamiskulud, mis tulenevad intressist ja muudest kuludest, mida komisjon peab maksma asjaomaste väljamaksete rahastamiseks emiteeritud eri vahenditelt. Teiseks likviidsuse juhtimise kulud, mis tekivad seoses summadega, mida hoitakse ajutiselt likviidsuskontodel reservidena tulevaste maksete tegemiseks. Kolmandaks halduskulud, mis on seotud hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku tehnilise ja tegevussuutlikkuse loomise ja säilitamisega.

(9)

Pikaajalistest laenuvõtmistehingutest tulenevate rahastamiskulude arvutamisel tuleks lähtuda kuludest, mis tulenevad kõigist laenuvõtmistehingutest, mida tehakse kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mille sisse jääb reeglina väljamakse kuupäev. Selline kuuekuulisteks perioodideks segmenteerimine on põhjendatud vajadusega tagada, et väljamaksetega seotud rahastamiskulud on otseselt seotud selle tegemise ajal kehtivate turumääradega, mitte ei põhine mõnel edaspidisel perioodil kantavatel rahastamiskuludel. Nii tagatakse rahastamisvahendite ja nendega seotud kulude jaotamine asjaomastesse segmentidesse. Täpne rahastamisvahendite kogum määratakse kindlaks alles pärast kuuekuulise ajasegmendi lõppemist. See peaks võimaldama kohaldada samu rahastamiskulusid kõikide samasse ajasegmenti määratud samaaegsete väljamaksete suhtes ning peaks eelkõige tagama, et liikmesriikide suhtes kohaldatakse ausat, õiglast ja läbipaistvat lähenemisviisi. Vastav osa kuludest tuleks tasuda liikmesriikidel ja määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu puhul liidu eelarvest. Nii välditakse meelevaldsust või juhuslikkust, mis iseloomustas traditsioonilist kompensatsioonisüsteemi, mille puhul toetusesaaja kulud sõltusid tingimustest, mida oli võimalik saavutada konkreetsel laenu võtmise päeval. Välja arvatud esimene ajasegment, mis peaks hõlmama ajavahemikku 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021, peaks iga ajasegment hõlmama kuuekuulist ajavahemikku, mis algab 1. jaanuaril või 1. juulil. Viimase ajasegmendi aktiivne periood peaks lõppema 31. detsembril 2026, mis tähendab, et ajasegmente peaks kokku olema üksteist. Ajasegment peaks lõpetama toimimise kohe, kui rahastatud väljamaksed on täielikult tagasi makstud.

(10)

Kuigi laenusaajatelt nõutavad intressimäärad on stabiilsed, arvutatakse need perioodiliselt marginaalsel määral ümber, kui rahastamisvahendite kogumi tähtaeguvaid vahendeid on vaja asendada. Komisjon arendab oma suutlikkust kasutada tuletisinstrumente, näiteks vahetuslepinguid, et hallata intressiga seotud jääkriske ja pakkuda liikmesriikidele fikseeritud intressimääraga laenu võtmise võimalust. Fikseeritud intressimäära võimaldava rahastuga seotud kulud peaksid täielikult ja eranditult kandma liikmesriigid, kes seda võimalust kasutavad.

(11)

Konkreetses ajasegmendis tehtud väljamaksete summa peaks olema võrdne sellesse ajasegmenti määratud pikaajaliste rahastamisvahendite summaga. Enamikul juhtudel makstakse tulud välja sama ajasegmendi jooksul ja määratakse samasse ajasegmenti kui tulude kogumiseks kasutatavate pikaajaliste rahastamisvahendite emiteerimine. Siiski võivad ettenägematud viivitused väljamaksete tegemisel põhjustada olukordi, kus pikaajalisest rahastamisest saadud tulu on kogutud, kuid seda ei saa välja maksta, nagu algselt kavandatud. Sellisel juhul võib väljamaksete tegemine edasi lükkuda ja toimuda järgmise ajasegmendi jooksul. Kui aga konkreetsete rahastamisvajaduste jaoks ette nähtud vahendid on juba kogutud ja määratud eelmisesse ajasegmenti, ei saa neid enam kasutada selles ajasegmendis muude vajaduste katmiseks. Sellises olukorras peaks olema võimalik määrata seonduvad väljamaksed samasse ajasegmenti, millesse on määratud rahastamisvahendid. Samuti peaks olema võimalik määrata järgmise ajasegmendi pikaajalised rahastamisvahendid eelmisesse ajasegmenti, kui kõnealuse ajasegmendi pikaajaliste rahastamisvahendite summa ei ole väljamaksete summa katmiseks piisav.

(12)

Samuti peab komisjon eelmises ajasegmendis prognoosima järgmise ajasegmendi alguses tekkivaid väljamaksete vajadusi. Selleks et selliseid olukordi arvesse võtta ja tagada, et komisjonil on soodsatel tingimustel kättesaadavad vahendid väljamakseteks, mida on vaja teha vahetult enne või pärast ühelt ajasegmendilt teisele üleminekut, peaks komisjonil olema võimalus määrata pikaajalised rahastamisvahendid järgmisesse ajasegmenti.

(13)

Suutlikkus juhtida rahastamistehingute likviidsust lühiajalise laenuvõtmise ja usaldatavusnõuete täitmiseks raha hoidmise kaudu on hajutatud rahastamise strateegia keskne ja määrav tunnus. Selline likviidsuse juhtimine võimaldab komisjonil täita kõik maksevajadused ja kohandada emiteerimist turutingimustele. Selle suutlikkusega kaasnevad kulud, mis tulenevad sellest, et tulu saadakse lühiajaliste väärtpaberite emiteerimise teel ja et osa tulu hoitakse ajutiselt likviidsuskontol, et tagada võime vajaduse korral kõik maksed tasuda. Käesoleva otsusega tuleks kehtestada alus, mille kohaselt arvutada likviidsuskulusid ning nõuda need ausatel ja õiglastel alustel sisse kõigilt kõnealuse aasta jooksul tulust osa saanud toetusesaajatelt.

(14)

Kui väljamaksete vajadused on suuremad kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite või intressimaksete summa, võib see põhjustada ajasegmendis likviidsete vahendite puudujäägi. Väiksemad väljamaksete vajadused kui asjaomastesse ajasegmentidesse jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite summa või lunastusmaksed, mille taasterahastu saab seoses sellesse ajasegmenti jaotatud, kuid veel tagasi maksmata väljamaksetega, võivad põhjustada likviidsete vahendite ülejäägi. Likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi kompenseerimine on taasterahastu rahastamisstrateegia rakendamise vältimatu tingimus. Neid kulusid ei tohiks kanda asjaomastest ajasegmentidest, vaid neid tuleks eristada ja hallata eraldi osana likviidsuse juhtimise kuludest. Tuleb luua mehhanism likviidsete vahendite puudujäägist või ülejäägist tulenevate kulude muudest kuludest lahutamiseks, et neid saaks katta laiemast rahastamisprogrammist likviidsuse juhtimise kulude vormis. Komisjon peaks kasutama likviidsuse juhtimise segmenti ajasegmentide positiivsete või negatiivsete sularahasaldode väljamaksete kogusummadega vastavusse viimiseks.

(15)

Hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks tuleb luua uus suutlikkus, et saada kõige soodsam juurdepääs kapitaliturgudele ning tagada sellise taristu pidev ja tõhus haldamine. See hõlmab kulusid, mis on vajalikud likviidsuskontode haldamiseks, ELi lühiajaliste võlakirjade ja võlakirjade enampakkumiste korraldamiseks vajaliku suutlikkuse arendamiseks ning uue komisjonisisese andmetöötlussuutlikkuse rakendamiseks. Selliseid kulusid, mis on seotud otseselt taasterahastu laenuvõtmistehingute ja väljamaksetega, tuleks käsitada üldkuludena, mille puhul eristatakse taasterahastu laenuvõtmis- ja maksetaristu loomise ja haldamisega seotud kulusid. Need kulud peaksid kajastuma üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes.

(16)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud hõlmavad kõiki taasterahastu rakendamisega otseselt seotud halduskulusid. Sellised kulud tekivad kas loomiskuludena, mis on seotud teatava tegevussuutlikkuse arendamise ühekordsete kuludega, või korduvkuludena, mis on vältimatud kulud, mis tekivad aja jooksul ja on otseselt seostatavad taasterahastu toimingutega.

(17)

Kui korduvkulud peaksid moodustama peamise osa asjaomasel aastal tehtavate väljamaksetega seotud regulaarsetest iga-aastastest kuludest, siis loomiskulusid tuleks arvestada ühekordsete kuludena.

(18)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes sisalduvad halduskulud peaksid piirduma taasterahastuga otseselt seotud kulude lõpliku loeteluga. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude kogusumma moodustab väga väikese osa taasterahastu toimingute kogukuludest. Kui tulevikus peaks tekkima põhjendatud vajadus selliste halduskulude loetelu pikendada, peaks komisjon enne loetelu pikendamist korraldama asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega. Sellised konsultatsioonid tuleks korraldada ka enne kõnealuse metoodika muude aspektide muutmist, mis mõjutab liidu eelarvest või liikmesriikide poolt kantavaid kulusid.

(19)

Tagantjärele arveldamise protsess tuleks kavandada nii, et tagada kulude sissenõudmine alates 2022. aastast kuni ajani, mil taasterahastu laenuvõtmistehingud ja võlahaldustoimingud enam kulusid ei tekita.

(20)

Komisjon peaks väljastama kinnitusteate iga väljamakse kohta, nii määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu kui ka määruse (EL) 2021/241 kohaselt liikmesriikidele antava laenu (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu laen“) puhul.

(21)

Määruse (EL) 2021/241 kohaseid laene tuleb iga liikmesriikidele tehtud väljamakse puhul rakendada standardsetel finantstingimustel (maksetähtaeg ja tagasimakseprofiil). Määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete puhul peaks kinnitusteade olema peamine tõendav element, mis võimaldab need finantstingimused ELi eelarve puhul kindlaks määrata. Kinnitusteate eesmärk on väljamaksetaotlus selle finantstingimuste alusel kindlaks määrata. Need tingimused peaksid sisaldama väljamakse kuupäeva, rahalise toetuse summat ja määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu rahastamiskulude maksekuupäeva.

(22)

Liikmesriikide allkirjastatavatesse laenulepingutesse lisatakse asjakohased viited, mis selgitavad, et väljamaksetega seotud kulud määratakse kindlaks käesolevas otsuses sätestatud metoodika alusel.

(23)

Kulude jaotamise metoodikaga määratakse kindlaks nii otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 2 esimese lõigu kohaselt eelarvest kantavate kui ka liikmesriikide poolt määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõike 3 kohaselt kantavate laenukasutuse kulutuste arvutamise meetod. Seega on tegemist otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 3 ja määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõike 4 kohase laenuvõtmistehingute haldamiseks vajaliku korraga.

(24)

Selleks et tagada taasterahastu taastepaketi kohaste kulude ühetaoline jaotus, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. juunist 2021. Kuna käesolevat otsust tuleks kohaldada taasterahastu programmi raames enne selle jõustumist tehtud laenutehingute ja väljamaksete suhtes, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat otsust tuleks kohaldada liikmesriikidele määruse (EL) 2021/241 kohaselt antavate laenude suhtes asjaomaste laenulepingute jõustumisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. JAGU

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA ÜLDNORMID

Artikkel 1

Reguleerimisese ja juhtpõhimõtted

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 kohaselt rahastatavate programmide (niivõrd, kui nendega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid) raames tehtud laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest tulenevate rahastamis-, likviidsuse juhtimise ja üldhalduskuludega seotud teeninduskulude jaotamise ühtne metoodika.

2.   Kulude jaotamise metoodika rakendamisel juhindutakse õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõttest ning tagatakse, et kulud jaotatakse vastavalt saadud toetuse suhtelisele osakaalule.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„rahastamisvahendid“ – võlakirjad, vekslid, kommertsväärtpaberid, lühiajalised riigikassa võlakirjad või mis tahes muud asjakohased lühiajalised ja/või pikaajalised finantstehingud, mis on emiteeritud taasterahastu laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamiseks ettenähtud komisjoni rahastamisstrateegia alusel;

2)

„taaste- ja vastupidavusrahastu laenuleping“ – komisjoni ja liikmesriigi vahel vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõikele 2 sõlmitud leping;

3)

„väljamakse“ – mis tahes väljamakse, mis tehakse liikmesriigile määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti b kohase taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel või määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluna;

4)

„intressiperiood“ – 12 kuu pikkune periood või muu selline periood, mille võib kindlaks määrata kinnitusteates ja mis algab väljamakse kuupäeval või eelneval intressimakse kuupäeval;

5)

„likviidsuse juhtimine“ – rahastamisvahendite ja väljamaksetega seotud rahavoogude juhtimine;

6)

„taasterahastu laenuvõtmistehingud“ – otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohased tehingud turgudel, eelkõige võlakirjade emiteerimine kuni 750 miljardi euro laenamiseks (2018. aasta hindades), sealhulgas laenude pikendamine;

7)

„taasterahastu võlahaldustoimingud“ – taasterahastu laenuvõtmistehingutest tuleneva võlaga seotud turutehingud, mille eesmärk on optimeerida tasumata võla struktuuri ning maandada intressi-, likviidsus- ja muid finantsriske;

8)

„lühiajaline rahastamisvahend“ – taasterahastu laenuvõtmistehingute kaudu kuni ühe aasta jooksul toimuv rahastamine;

9)

„pikaajaline rahastamisvahend“ – taasterahastu laenuvõtmistehingute kaudu kauem kui ühe aasta jooksul toimuv rahastamine.

2. JAGU

SEGMENDID JA KULUDE ARVUTAMINE

Artikkel 3

Ajasegmendid

1.   Ajasegment on aktiivne kuus kuud ning algab 1. jaanuaril või 1. juulil. Esimene ajasegment kestab 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Viimase ajasegmendi aktiivne periood lõpeb 31. detsembril 2026.

2.   Ajasegmenti kuuluvad selle aktiivse perioodi jooksul tehtavad väljamaksed ja nendega seotud rahastamisvahendid, mis on sellesse ajasegmenti jaotatud. Kõik väljamaksed määratakse sellesse ajasegmenti, mis on väljamakse kuupäeval aktiivne.

Erandina esimesest lõigust jaotatakse juhul, kui eelmisesse ajasegmenti määratud pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu ületab sellesse ajasegmenti esimese lõigu kohaselt määratud väljamaksete summat, väljamaksed kõnealusesse eelmisesse ajasegmenti, kuni selle ajasegmendi väljamaksete kogusumma jõuab sellesse segmenti määratud pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu summani.

3.   Muud pikaajalised rahastamisvahendid kui need, millele on osutatud lõikes 4, määratakse ajasegmenti, mis on nende aluseks oleva taasterahastu laenuvõtmistehingu sõlmimise ajal aktiivne.

Erandina esimesest lõigust:

a)

võib rahastamisvahendid, mis on kaasatud eesmärgiga rahastada järgmises ajasegmendis tehtavat väljamakset, määrata sellesse ajasegmenti;

b)

määratakse juhul, kui aktiivse ajasegmendi lõpus tehtud väljamaksete summa ületab pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu, pärast selle ajasegmendi aktiivse perioodi lõppu sõlmitud taasterahastu laenuvõtmistehingutega seotud pikaajalised rahastamisvahendid sellesse ajasegmenti, kuni pikaajalistest rahastamisvahenditest saadud tulu jõuab kõnealuse ajasegmendi väljamaksete summani.

4.   Pikaajalised rahastamisvahendid, mis asendavad tähtaeguvaid pikaajalisi rahastamisvahendeid, määratakse samasse ajasegmenti.

Artikkel 4

Likviidsuse juhtimise segment

1.   Likviidsuse juhtimise segment toimib seni, kuni otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõikes 1 osutatud vahendid on täielikult tagasi makstud.

2.   Likviidsuse juhtimise segment koosneb lühiajalistest rahastamisvahenditest.

Artikkel 5

Kulude arvutamine

Rahastamis-, likviidsuse juhtimise ja üldhalduskuludega seotud teeninduskulud arvutatakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

3. JAGU

ARVETE ESITAMINE

Artikkel 6

Kinnitusteade

1.   Komisjon väljastab iga väljamakse kohta kinnitusteate, milles on kindlaks määratud väljamaksetaotluse tingimused.

2.   Kinnitusteates määratakse iga väljamakse puhul kindlaks rahastamiskulude maksmise ja põhisumma tagasimaksmise tingimused.

3.   Lõikes 1 nimetatud kinnitusteade sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

a)

väljamakse summa;

b)

maksetähtaeg;

c)

tagasimaksegraafik;

d)

väljamakse määramine konkreetsesse ajasegmenti;

e)

intressiperiood ja rahastamiskulude maksmise esialgne tähtpäev.

4.   Laenude puhul sisaldab kinnitusteade ka taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingutes nimetatud lisaandmeid.

Artikkel 7

Arve esitamine rahastamiskulude eest

Komisjon esitab rahastamiskulude eest arve artikli 2 lõikes 4 osutatud intressiperioodi lõpus. Määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistuluna tehtavate väljamaksete puhul võib arved rühmitada kalendriaasta kvartalite kaupa.

Artikkel 8

Arve esitamine likviidsuse juhtimise kulude eest

Komisjon esitab eelmise kalendriaasta jooksul likviidsuse juhtimisel tekkinud kulude eest arve iga kalendriaasta alguses.

Artikkel 9

Arve esitamine üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest

Komisjon esitab liikmesriikidele, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastust laenu, arve eelmise kalendriaasta jooksul tekkinud üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest.

4. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2021.

Brüssel, 2. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2)  ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(3)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 kriisi (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

LISA

1.   Rahastamiskulude arvutamine

Rahastamiskulud (RK) arvutatakse järgmiste etappidena:

 

1. etapp. Ajasegmendis või likviidsuse juhtimise segmendis üksiku rahastamisvahendi päevase kogukulu arvutamine.

Kogunenud intress päeva kohta arvutatakse järgmiselt:

 

Image 1

Iga rahastamisvahendi puhul jaotatakse aažio/disaažio lineaarselt rahastamisvahendi kehtivusaja peale:

 

Image 2

kus väljalaskehind = koguhind (sh pangatasud)

Iga rahastamisvahendi päevane kogukulu arvutatakse järgmiselt:

 

Image 3

 

2. etapp. Rahastamise päevase kogukulu arvutamine

Iga ajasegmendi (AS1–AS11) puhul on selle segmendi päevane kogukulu enne likviidsussaldode tasakaalustamist võrdne kõigi sellesse ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevaste kogukulude summaga:

 

Image 4

Likviidsuse juhtimise segmendi (LJS) puhul on päevased rahastamiskulud järgmised:

Image 5

 

3. etapp. Päeva likviidsussaldo arvutamine ajasegmentides

Ajasegmendi iga päeva jaoks arvutatakse päeva likviidsussaldo tase järgmiselt:

 

Image 6

 

4. etapp. Rahastamisvahendite osa päevakulu arvutamine ajasegmendi likviidsuse ülejäägina

Kolmandas etapis positiivse tulemuse (likviidsuse ülejääk) saanud rahastamisvahendite osa rahastamiskulu päeva kohta arvutatakse järgmiselt:

 

Image 7

 

5. etapp. Ajasegmendi rahastamiskulu ja likviidsuse juhtimise segmendi kulu arvutamine likviidsuse ülejäägiga ajasegmendi puhul

Likviidsuse ülejääk kantakse vastavast ajasegmendist üle likviidsuse juhtimise segmenti.

Selle ajasegmendi rahastamiskulud, millest likviidsuse ülejääk üle kantakse, arvutatakse järgmiselt:

 

Image 8

Selle likviidsuse juhtimise segmendi kulud, millesse likviidsuse ülejääk üle kantakse, arvutatakse järgmiselt:

Image 9

 

6. etapp. Likviidsuse puudujäägiga ajasegmendi rahastamiskulu arvutamine

Ajasegmendi kolmandas etapis saadud negatiivset tulemust (likviidsuse puudujääk) tasakaalustatakse likviidsuse ülekandmisega likviidsuse juhtimise segmendist selle päevaste rahastamiskulude alusel (5. etapp).

Image 10

 

7. etapp. Väljamakse päevase rahastamiskulu arvutamine

Väljamakse rahastamise päevane kulu on ajasegmendi osa rahastamise päevakulust pärast tasakaalustamist, korrutatuna väljamakse suhtelise osaga sellest ajavahemikust, millesse see on määratud.

Image 11

2.   Likviidsuse juhtimise kulude arvutamine

Likviidsuse juhtimise kulud (LJK) arvutatakse kalendriaasta kvartalite kaupa järgmiselt:

Image 12

Erandina esimesest lõigust arvutatakse ajavahemikul 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 likviidsuse juhtimise kulud kogu kõnealuse perioodi kohta järgmiselt:

Image 13

Iga kvartali LJK määratakse igale väljamaksele järgmiselt:

 

Image 14

3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude arvutamine

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud koosnevad korduvatest halduskuludest ja loomiskuludest taaste- ja vastupidavusrahastu laenude jaoks.

3.1.   Korduvate halduskulude arvutamine

Korduvad halduskulud koosnevad kõigist komisjoni poolt taasterahastu laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute teostamisel kantud kuludest, milles sisalduvad järgmised kululiigid:

(a)

õigusabikulud, sealhulgas juriidiliste arvamuste eest makstavad tasud;

(b)

kontohalduse korduvad kulud;

(c)

välisauditi kulud;

(d)

enampakkumisplatvormi hooldustasud;

(e)

reitinguagentuuride tasud;

(f)

tasud noteerimise eest, maksud, registreerimis-, avaldamis- ja arveldamistasud;

(g)

infotehnoloogia tasud;

(h)

turu-uuringutega seotud kulud.

Kui sellised kulud on taasterahastu ja muude finantsabiprogrammide raames rakendatavatel laenuvõtmistehingutel ühised, arvutatakse arvessevõetavad kulud vastavalt taasterahastu laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute proportsionaalsele osale asjaomasel kalendriaastal. 2021. aastal selliseid kulusid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega ei nõuta.

Korduvad halduskulud arvutatakse järgmiselt:

 

Image 15

Korduvad halduskulud jaotatakse järgmiselt:

Image 16

3.2.   Loomiskulude arvutamine ja jaotamine

Loomiskulud sisaldavad kõiki komisjoni kulusid taasterahastu laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute juhtimisele või nende toimingutega seotud tehnilisele abile, sealhulgas kulusid seoses järgmisega:

(a)

taasterahastuse kontode loomine;

(b)

enampakkumisplatvormi loomine;

(c)

investorite haldamise vahendi loomine;

(d)

muud infotehnoloogiakulud;

(e)

turu-uuringud;

(f)

konsultatsioonitasud.

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega seotud loomiskulud toetusesaaja kohta arvutatakse järgmiste etappidena:

i.

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud arvutatakse järgmiselt:

 

Image 17

ii.

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude loomiskulud määratakse 2021., 2022. ja 2023. aastaks igale taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu allkirjastanud liikmesriigile selle allkirjastamise aastal järgmiselt:

 

Image 18

iii.

Alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse määramata loomiskulud järgmiselt:

 

Image 19

Need määratakse täiendavate loomiskuludena liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel tehtavatele väljamaksetele järgmiselt:

Image 20

3.3.   Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude arvutamine toetusesaaja kohta

Image 21

4.   Kasutatud akronüümid

kogunenud intresspäevas

Kogunenud intressikulud rahastamisvahendite kaupa, päevade peale jaotatuna

HALDUS TKaastas

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude summa aasta jooksul

aažio/disaažiopäevas

Väljalaske koguhinna järgi arvutatud aažio või disaažio, päevade peale jaotatuna

Toetusesaaja

Liikmesriigid, kes saavad taaste- ja vastupidavusrahastu laenude väljamakseid, ja liidu eelarve, millesse tehakse väljamakseid sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse 2020/2094 artikli 3 lõikele 1

Üksiku väljamaksetaotluse rahastamiskulu (RK) ajasegmendis AS(x)

Ajasegmenti X määratud väljamaksetaotluse rahastamiskulu

RKpäevas vahendi kohta

RK päevas rahastamisvahendi kohta

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist

Likviidsuse juhtimise segmendi RK päeva kohta enne tasakaalustamist

RKpäevas AS(puudujääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse puudujäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(ülejääk) pärast tasakaalustamist

Likviidsuse esialgse ülejäägiga ajasegmendi RK päeva kohta pärast tasakaalustamist

RKpäevas AS(x) enne tasakaalustamist

RK päeva kohta enne ajasegmendi X tasakaalustamist

RKpäevas likviidsuse ülejääk AS(ülejääk)

RK päeva kohta seoses ajasegmendi likviidsuse ülejäägiga

RKpäevas likviidsuse ülekanne LJSist

RK päeva kohta seoses LJSile ülekantud likviidsusega

kupongimäär

Võlakirja emitendi makstav intressimäär

likviidsusAS(x)

Likviidsuse summa ajasegmendis X

LJS

Likviidsuse juhtimise segment

LJKkvartal

Likviidsuse juhtimise kulud kvartali jooksul

nimiväärtus

Nimiväärtus

likviidsuspositsioonide ITkvartal

Likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus (return on investment) kvartali jooksul

AS(x)

Ajasegmendi X väljamaksetaotluste ja likviidsuse kogusumma
Top